Väljaandja: Keskkonnaminister
Akti liik: määrus
Teksti liik: terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 13.07.2008
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge: 

«Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–2006» 4. prioriteedi «Infrastruktuur ja kohalik areng» meetme 4.2 «Keskkonna-infrastruktuuri arendamine» raames toetuse andmise tingimused

Vastu võetud 22.03.2005 nr 18
RTL 2005, 35, 493
jõustumine 01.04.2005

Muudetud järgmiste aktidega
Vastuvõtmine - Avaldamine - Jõustumine
24.03.2006 - RTL 2006, 27, 494 - 01.04.2006
27.06.2008 - RTL 2008, 57, 786 - 13.07.2008

Määrus kehtestatakse «Struktuuritoetuse 
 seaduse» § 16 lõike 1 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega sätestatakse «Struktuuritoetuse seaduse» § 2 lõike 2 punktis 1 nimetatud arengukava 4. prioriteedi «Infrastruktuur ja kohalik areng» meetme 4.2 «Keskkonna–infrastruktuuri arendamine» (edaspidi meede) raames toetuse andmise tingimused.

§ 2. Meetme eesmärgid

(1) Meetme üldine eesmärk on keskkonna seisundi parandamine.

(2) Meetme spetsiifilised eesmärgid on:
1) veekogude ja põhjavee hea seisundi saavutamine ja tagamine;
2) energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamine ja taastuvate energiaallikate kasutamise laiendamine;
3) jäätmete tekke ning neist tuleneva tervise– ja keskkonnaohu vältimine ja vähendamine;
4) bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse säilitamine.
[RTL 2006, 27, 494 - jõust. 01.04.2006] 

§ 3. Meetme rakendusasutus ja –üksus

(1) Meetme rakendusasutus (edaspidi rakendusasutus) vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. märtsi 2004. a määrusele nr 81 «Struktuuritoetuse rakendusasutuste ja rakendusüksuste nimetamine ning riigi ja kohaliku omavalitsuse investeeringute meetmete kinnitamine» on Keskkonnaministeerium.

(2) Meetme rakendusüksus (edaspidi rakendusüksus) vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. märtsi 2004. a määrusele nr 81 «Struktuuritoetuse rakendusasutuste ja rakendusüksuste nimetamine ning riigi ja kohaliku omavalitsuse investeeringute meetmete kinnitamine» on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus.

§ 4. Toetatavad tegevused

Toetust antakse järgmisteks tegevusteks:
1) veekaitse ja –kasutuse valdkonnas: veekogude seisundi tervendamine ja taastamine (veekogude taastamine, hooldamine ning saneerimine, välja arvatud jõgede hüdromorfoloogilise ja füüsilise seisundi taastamine ja parandamine); veekogude seisundit mõjutava jääkreostuse likvideerimine (setete eemaldamine järvedest, veekogude seisundit mõjutavate reostunud pinnasega kallaste ja randade puhastamine);
2) taastuvenergeetika valdkonnas: taastuvate energiaallikate kasutuselevõtt põhitähelepanuga taastuvatest allikatest elektri tootmise suurendamisele, sh ettevalmistavad uuringud;
3) jäätmekäitluse valdkonnas: alla 5–hektarilise pindalaga jäätmeladestuskohtade sulgemine ja saneerimine; jäätmete valikkogumise süsteemide rakendamine ja jäätmete taaskasutamise laiendamine; biolagunevate jäätmete taaskasutamine komposti valmistamiseks;
4) bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse valdkonnas: poollooduslike koosluste, soode ja märgalade ning metsaelupaikade taastamine Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615–k «Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri» alusel moodustatud Natura 2000 aladel, kaasa arvatud otseselt elupaikade taastamisega seotud varustuse hankimine ja väikesemahulise infrastruktuuri ehitamine.

§ 5. Abikõlblikud kulud

(1) Meetme raames on abikõlblikud ainult need kulud, mis tekivad vahetult §–s 4 loetletud tegevuste elluviimisel meetme ja projekti eesmärkide saavutamiseks.

(2) Toetuse saajale hüvitatakse abikõlblikud kulud, mis on tekkinud kulude abikõlblikkuse algus– ja lõppkuupäeva vahemikus ja mille toetuse saaja on maksnud ning mis jäävad taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetussumma piiridesse.

(2^1) Kulude abikõlblikkuse alguskuupäev on taotluse rakendusüksuses registreerimise päev ning lõppkuupäev on taotluses esitatud projekti elluviimise lõppkuupäev.

(3) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:
1) mitterahalised kulutused;
2) kinnisvara, ehitise ja sõiduki ost;
3) intressid, finantstehingute kulud, valuutavahetustasud, valuutakahjum ning muud üksnes finantseerimisega seotud kulutused;
4) kulud erisoodustustele;
5) esinduskulud ja kingitused;
6) organisatsioonide liikmemaksud;
7) asutuse üldkulud, sealhulgas lähetus–, transpordi– ja sidevahendite kulud;
8) trahvid, viivised, kohtukulud;
9) personalikulud, välja arvatud bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse valdkonnas;
10) projekti üldkulud, mis ületavad 7% taotletavast toetusest.

(4) Käibemaks on abikõlblik, kui toetuse saaja ei ole käibemaksukohustuslane vastavalt «Käibemaksuseaduse» §–des 19 ja 20 sätestatule.

(5) Kui toetuse saaja muutub käibemaksukohustuslaseks vastavalt «Käibemaksuseaduse» §–le 19 või 20, peab ta sellest teavitama rakendusüksust. Koos käibemaksukohustuslaseks registreerimise järgse väljamaksetaotlusega tuleb esitada maksuhalduri tõend käibemaksukohustuslasena registreerimise kohta. Alates käibemaksukohustuslasena registreerimise kuupäevast on käibemaks abikõlbmatu või on abikõlblik vastavalt lõikele 6.

(6) Käibemaksukohustuslasest toetusesaaja korral on käibemaks abikõlblik, kui projekti raames soetatakse kaupu või teenuseid vaid maksuvaba käibe tarbeks või ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel, mille sisendkäibemaks ei kuulu mahaarvamisele vastavalt «Käibemaksuseaduse» § 29 lõikes 1 sätestatule.

(7) Käibemaks ei ole meetme raames rahastatava projekti korral abikõlblik, kui:
1) käibemaks on arvestatud või on võimalik, et maksukohustuslane arvestab selle mahaarvatava sisendkäibemaksu hulka vastavalt «Käibemaksuseaduse» § 29 lõikes 1 sätestatule;
2) toetuse saaja kasutab proportsionaalset sisendkäibemaksu mahaarvamise meetodit vastavalt «Käibemaksuseaduse» §–s 33 sätestatule.

(8) Kui toetuse saaja kustutatakse käibemaksukohustuslasena registrist vastavalt «Käibemaksuseaduse» §–le 22, peab ta sellest teavitama rakendusüksust. Koos käibemaksukohustuslase staatuse muutmise registreerimise järgse väljamakse taotlusega tuleb esitada maksuhalduri tõend käibemaksukohustuslasena registrist kustutamise kohta. Juhul kui toetuse saaja ei ole rakendusüksust käibemaksukohustuslase staatuse muutumisest teavitanud, loetakse käibemaks jätkuvalt abikõlbmatuks.

(9) Kasutatud seadmete ostmiskulud on abikõlblikud, kui seadmete müüja esitab tõendi nende päritolu kohta ja kinnitab, et nende ostmiseks ei ole eelneva seitsme aasta jooksul kordagi kasutatud siseriiklikku ega ühenduse toetust, seadmete hind ei ületa nende turuväärtust ja on samalaadsete uute seadmete hinnast madalam ja seadmetel on tegevuse rakendamiseks vajalikud tehnilised omadused ning need vastavad kehtivatele normidele ja standarditele.

(10) Panga või mõne muu finantseerimisasutuse antavate tagatistega seotud kulud on abikõlblikud juhul, kui tagatised on nõutavad siseriiklike või Euroopa Liidu õigusaktidega.

(11) Juriidilise nõustamise tasud, notaritasud, tehnilise või finantsekspertiisi kulud ning raamatupidamis– või auditeerimiskulud on abikõlblikud, kui need on otseselt seotud §–s 4 loetletud tegevustega ning on vajalikud nende ettevalmistamiseks või rakendamiseks või, raamatupidamis– või auditeerimiskulude puhul, kui need on seotud korraldusasutuse nõuetega.
[RTL 2006, 27, 494 - jõust. 01.04.2006] 

§ 6. Toetuse määr ning omafinantseering

(1) Projektile antava toetuse maksimaalne suurus on 5 000 000 krooni.
[RTL 2008, 57, 786 - jõust. 13.07.2008] 

(2) Toetuse maksimaalne määr on 100% abikõlblikest kuludest.
[RTL 2008, 57, 786 - jõust. 13.07.2008] 

(3) [Kehtetu – RTL 2008, 57, 786 - jõust. 13.07.2008] 

(4) Äriühingute omafinantseering peab olema vähemalt 65% abikõlblikest kuludest sel juhul, kui projekt viiakse ellu Harjumaal. Kui projekt viiakse ellu mujal Eestis, peab äriühingute omafinantseering olema vähemalt 55% abikõlblikest kuludest.

(5) Omafinantseeringuna ei arvestata Euroopa Liidu institutsioonidelt või fondidelt saadud tagastamatut abi.

(6) Projekti elluviimise maksimaalne kestus on 30 kuud taotluse rahuldamise otsuse vastuvõtmisest arvates, kuid mitte kauem kui «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduses» sätestatud tegevuse elluviimise tähtaeg.
[RTL 2008, 57, 786 - jõust. 13.07.2008] 

(7) Toetuse saajale makstav toetuse määr ja toetuse maksimumsumma sätestatakse toetuse taotluse rahuldamise otsuses.
[RTL 2006, 27, 494 - jõust. 01.04.2006] 

§ 7. Riigiabi andmise reeglite kohaldamine

Kui määruse alusel antav toetus on riigiabi «Konkurentsiseaduse» § 30 lõike 1 mõistes, järgitakse tingimusi, mis on sätestatud Euroopa Komisjoni määruses 70/2001/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele antava riigiabi suhtes (ELT L 10, 13.01.2001, lk 33–42) või Euroopa Komisjoni juhises riigipoolse regionaalabi andmiseks (EÜT C 74, 10.03.1998, lk 9–18) või Euroopa Komisjoni dokumendis keskkonnakaitsele antava riigiabi kohta (EÜT C 37, 03.02.2001, lk 3–15) sätestatut. Kui määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi, järgitakse selle andmisel Euroopa Komisjoni määruses 69/2001/EÜ Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamisest vähese tähtsusega abi kohta (ELT L 10, 13.01.2001, lk 30–32) ja «Konkurentsiseaduses» sätestatud tingimusi.

2. peatükk TAOTLEJALE JA TAOTLUSELE ESITATAVAD NÕUDED

§ 8. Taotlejale esitatavad nõuded

(1) Toetuse taotlejaks võivad olla kohalikud omavalitsusüksused, Eestis registreeritud äriühingud ja keskkonnakaitsega tegelevad riigiasutused. Mittetulundusühingud ja sihtasutused saavad olla taotlejaks, kui nende põhikirjas on sätestatud loodus– või keskkonnakaitsealane tegevus.

(2) Taotleja peab tõendama:
1) «Struktuuritoetuse seaduse» § 18 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–12 loetletud asjaolusid;
2) et tal puuduvad keskkonnakasutusega seotud tasude võlgnevused;
3) et tal puuduvad muud võlgnevused ja tal ei ole täitmata kohustusi projektide osas, millele ta on saanud toetust struktuurifondidest, ISPA–st, Ühtekuuluvusfondist ja muudest Euroopa Liidu vahenditest;
4) et tal on projekti raames ehitiste ehitamisel või kavandamisel (sh projekteerimisel) selliseks tegevuseks õiguslik alus;
5) et juhul, kui ta on väike– või keskmise suurusega ettevõtja, vastab ta Euroopa Komisjoni määruses 70/2001/EÜ esitatud väike– ja keskmise suurusega ettevõtete määratlusele;
6) maksuvõlgade puudumist riiklike maksude osas, välja arvatud juhul, kui maksuvõlg on ajatatud. Maksuvõla ajatamise korral peavad maksed olema tasutud ajakava kohaselt.

(3) Taotleja on kohustatud täitma "Strktuuritoetuse seaduse" § 4 lõikes 2 sätestatud tingimusi.

(4) Taotleja tunnistatakse nõuetele mittevastavaks, kui taotlejal esineb määruse § 4 punktides 1–4 nimetatud valdkonnas õigusaktidest tulenevaid täitmata kohustusi, välja arvatud juhul, kui vastav taotlus on esitatud nende puuduste põhjuste kõrvaldamiseks.
[RTL 2006, 27, 494 - jõust. 01.04.2006] 

§ 9. Toetuse taotlus ja selles esitatavad andmed

(1) Toetuse taotlemiseks peab taotleja esitama täidetud taotlusvormi ning lisama sellele nõutavad dokumendid. Taotlusvorm koos seda toetava juhendiga on kättesaadav elektroonilisel kujul rakendusüksuse veebilehel www.kik.ee hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval. (õ) 17.09.2008
[RTL 2008, 57, 786 - jõust. 13.07.2008] 

(1^1) Juhul, kui selle määruse § 9 lõike 4 kohaselt tuleb taotlusele lisada dokument, mis esitatavale projektile ei kohaldu, tuleb nimetatud dokumendi lisamata jätmist põhjendada.

(2) Taotleja võib esitada igas taotlusvoorus igas valdkonnas ühe taotluse, välja arvatud V taotlusvoorus, kus taotleja võib esitada bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse valdkonnas mitu taotlust.
[RTL 2008, 57, 786 - jõust. 13.07.2008] 

(3) Taotluse peab allkirjastama taotleja esindaja.

(4) Toetuse taotleja peab taotlusele lisama järgmised dokumendid:
1) tõendavad dokumendid projekti elluviimiseks vajalike finantsallikate olemasolu kohta;
2) omafinantseeringu partneri poolt esitatav kinnituskiri vahendite andmise kohta omafinantseeringu jaoks;
3) projektijuhi elulookirjeldus;
4) keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte koos järeldustega, kui seadus sätestab selle vajalikkuse projekti ellu viimiseks;
5) juriidilisel isikul viimane majandusaasta aruanne ning, kui aruande auditeerimine on seadusest tulenevalt kohustuslik, ka audiitori järeldusotsus või riigiraamatupidamiskohustuslasel viimane majandusaasta aruanne koos siseauditi eest vastutava isiku hinnanguga majandusaasta aruande õigsuse ja tehingute seaduslikkuse kohta;
5^1) äriühingu jooksva majandusaasta kasumiaruanne ja bilanss, mis ei ole taotluse esitamise päeval vanemad kui kaks kuud;
5^2) volikiri, kui taotleja või teise projektis osaleva isiku või asutuse esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
6) tõend varem saadud riigiabi kohta ja vähese tähtsusega abi teatis vastavalt rahandusministri 22. aprilli 2004. a määruse nr 80 «Vähese tähtsusega abi teatise esitamise kord ja vorm» lisas esitatud vormile;
7) tõend maa või ehitise omandi või valduse kohta või kokkulepe omanikuga/valdajaga kavandatava tegevuse lubamiseks või munitsipaliseerimise algatamist tõendav dokumentatsioon;
8) kui projektis kavandatud tegevusele peab eelnema planeeringute kehtestamine, projekteerimistingimuste seadmine või kooskõlastuste/lubade andmine, esitab taotleja dokumendid eeltoodud nõuete täitmise tõendamiseks;
9) mittetulundusühingutel ja sihtasutustel põhikirja koopia;
10) ehitusekspertiisi akt üle 1 miljoni krooni maksva ehitusega seotud taotlusele;
11) vajaduse korral eelprojekt, ehitus– või tegevusluba;
12) taotleja poolt varem saadud avaliku sektori toetuste loetelu;
13) taotleja poolt varem arendatud sarnaste projektide loetelu;
14) maksuameti tõend maksuvõlgade puudumise või nende ajatamise ja maksegraafiku kohase tasumise kohta; mis ei tohi olla väljastatud varem kui 10 tööpäeva alates taotluse rakendusüksuses registreerimise kuupäevas;
15) kui taotleja on käibemaksukohustuslane, siis tõend selle kohta;
16) hinnapakkumised või projekti maksumuse kujunemist põhjendav dokumentatsioon, kui teenuste maht ületab 30 000 krooni või ehitustööde maht ületab 100 000 krooni. Pakkumised peavad sisaldama lähteülesannet, tööde teostamise aega, mahtu ning maksumust;
17) juhul, ku itööde teostaja või teenuse osutaja on valitud, esitada valikut põhjendav dokumentatsioon.
[RTL 2005, 27, 494 - jõust. 01.04.2006] 

§ 10. Toetuse taotlusele esitatavad nõuded

Taotlusele esitatavad nõuded on järgmised:
1) taotluse kõik taotlejale kohalduvad lahtrid peavad olema korrektselt täidetud, taotlusest peab selguma projekti eesmärk ning seotus selle määruse §–s 2 sätestatud eesmärkidega ja §–s 4 nimetatud toetatava tegevusega;
2) taotluse eelarve, tegevusplaan ja ajaplaan peavad olema reaalselt teostatavad, nendest peab nähtuma vajadus projekti teostamisel abi saamiseks ning projekt peab olema ellu viidav 30 kuu jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates;
[RTL 2008, 57, 786 - jõust. 13.07.2008] 
3) taotluses esitatud projekti eelarve peab olema põhjendatud ja realistlik ning sisaldama kinnitust §–s 6 sätestatud nõutava omafinantseeringu olemasolu kohta;
4) taotluses esitatu peab olema kooskõlas Euroopa Liidu ja siseriiklike õigusaktidega.

3. peatükk TAOTLUSTE ESITAMINE JA MENETLEMINE

§ 11. Taotluste menetlemine

(1) Taotlusvooru väljakuulutamist korraldab meetme rakendusüksus. Informatsioon taotlusvooru kohta avaldatakse enne taotluste esitamise tähtpäeva vähemalt kahes üleriigilises päevalehes ja rakendusüksuse veebilehel.
[RTL 2008, 57, 786 - jõust. 13.07.2008] 

(2) Taotluse esitamise tähtpäeva määrab rakendusüksus ja teeb teatavaks taotlusvooru väljakuulutamise teates.
[RTL 2008, 57, 786 - jõust. 13.07.2008] 

(3) Hilinenult esitatud taotlus kuulub taotlejale tagastamisele.

(4) Taotlused saadetakse rakendusüksusesse posti teel või tuuakse rakendusüksusesse lõikes 2 nimetatud tähtpäevaks.

(5) Taotlusi menetleb rakendusüksus, kes registreerib taotluse viivitamatult. Taotlejal on võimalus saada informatsiooni taotluse laekumise kohta rakendusüksuse kodulehelt http://www.kik.ee/.

(6) Rakendusüksus kontrollib taotleja ja taotluse vastavust «Struktuuritoetuse seaduses» ja selles määruses sätestatud nõuetele. Rakendusüksus võib määrata toetuse taotlejale taotluses esinevate puuduste kõrvaldamise tähtaja, mis ei saa olla hilisem taotluste rakendusasutusele esitamise tähtpäevast.
[RTL 2005, 27, 494 - jõust. 01.04.2006] 

§ 12. Taotleja ja taotluse vastavaks tunnistamine

(1) Rakendusüksuse juht tunnistab taotleja vastavaks, kui taotleja vastab kõigile §–s 8 sätestatud nõuetele.

(2) Rakendusüksuse juht tunnistab taotluse ja taotleja nõuetele vastavaks, kui taotlus vastab selle määruse §–des 9 ja 10 ning taotleja vastab selle määruse §–s 8 sätestatud nõuetele.
[RTL 2005, 27, 494 - jõust. 01.04.2006] 

§ 13. Taotluste edastamine rakendusasutusele

Rakendusüksus edastab hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul taotluste rakendusüksusele esitamise tähtpäevast arvates kõik laekunud taotlused rakendusasutusele koos ettepanekuga mittevastavate taotlejate ja mittevastavate taotluste rahuldamata jätmise otsuse tegemiseks.

4. peatükk TAOTLUSTE HINDAMINE

§ 14. Taotluse hindamine

(1) Rakendusüksuse poolt vastavaks tunnistatud taotluste hindamist korraldab meetme juhtkomisjon.

(2) Taotluste hindamine toimub kahes voorus:
1) esimeses voorus hindavad taotlusi valdkondlike hindamiskriteeriumide alusel rakendusasutuse juhi kinnitatud valdkondlikud (veekaitse ja –kasutuse, taastuvenergeetika, jäätmekäitluse, bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse) töörühmad;
2) teises voorus hindab taotlusi üldiste hindamiskriteeriumide alusel meetme juhtkomisjon.

(3) Valdkondlike hindamiskriteeriumide alusel saadud punktid moodustavad 70% ja üldiste hindamiskriteeriumide alusel saadud punktid 30% koguhindest.

§ 15. Taotluse üldised hindamiskriteeriumid

(1) Projekti seotus regionaalsete arendusdokumentidega:
1) kui projekt sisaldub arendusdokumendis ning taotluses on olemas viide asjaomasele punktile – 1 punkt;
2) kui ei ole seotud arendusdokumendiga – 0 punkti.

(2) Omafinantseeringu partnerite olemasolu:
1) kui omafinantseeringu partnereid on üks või enam – 0,5 punkti;
2) kui omafinantseeringu partnereid ei ole – 0 punkti.

(3) Partnerlus avaliku, era– ja kolmanda sektoriga:
1) kui partnerlus on avaliku–, era– ja kolmanda sektoriga – 2 punkti;
2) kui partnerlus on avaliku– ja erasektori või avaliku– ja kolmanda sektori või era– ja kolmanda sektoriga või partnerlus on mitme avaliku sektori asutusega – 1 punkt;
3) kui ei ole partnerlust eri sektoritega – 0 punkti.

(4) Projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele:
1) kui mõju meetme eesmärkide saavutamisele on väga oluline – 5 punkti;
2) kui mõju meetme eesmärkide saavutamisele on oluline – 3 punkti;
3) kui mõju meetme eesmärkide saavutamisele on väheoluline – 1 punkt;
4) kui projekt ei mõjuta meetme eesmärkide saavutamist – 0 punkti.

(5) Projekti jätkusuutlikkus:
1) kui on olemas objekti haldaja, majandamiseks on kavandatud piisavalt ressursse, projekti järgnevad etapid on kirjeldatud, riskid on määratletud ja arvesse võetud – 4 punkti;
2) kui ühe punktis 1 sätestatud tingimuse osas on projekti eeldatav jätkusuutlikkus maksimaalsest väiksem – 3 punkti;
3) kui ühe või mitme punktis 1 sätestatud tingimuse osas on projekti eeldatav jätkusuutlikkus maksimaalsest oluliselt väiksem või vastavad asjaolud on taotluses ebapiisavalt kirjeldatud – 2 punkti;
4) kui ühe või mitme punktis 1 sätestatud tingimuse osas esitatud andmed viitavad projekti vähesele jätkusuutlikkusele – 1 punkt;
5) kui ei ole täidetud punktis 1 sätestatud tingimused – 0 punkti.

(6) Projekti eelarve põhjendatus ja kvaliteet:
1) kui projekti elluviimise eelarve on põhjendatud, kulud on liigendatud, märgitud on kogused ja hinnad – 2 punkti;
2) kui eelarve on põhjendatud, kuid kulud ei ole liigendatud – 1 punkt;
3) kui eelarve on projekti elluviimiseks ebapiisav või optimaalsega võrreldes oluliselt suurem või kui kulud ei ole põhjendatud – 0 punkti.
[RTL 2005, 27, 494 - jõust. 01.04.2006] 

§ 16. Taotluse hindamiskriteeriumid veekaitse ja –kasutuse valdkonnas

(1) Projekti seotus avalikult kasutatava veekogu või veekogudega vastavalt Vabariigi Valitsuse 18. juuli 1996. a määrusele nr 191 «Avalikult kasutatavate veekogude nimekiri»:
1) kui tegemist on avalikult kasutatavate veekogudega – 3 punkti;
2) kui vähemalt üks veekogudest on avalikult kasutatav veekogu – 1 punkt;
3) kui tegemist ei ole avalikult kasutatavate veekogudega – 0 punkti.

(2) Milline on oht põhjaveele:
1) kui põhjavesi on kaitsmata – 5 punkti;
2) kui põhjavesi on nõrgalt kaitstud – 3 punkt;
3) kui põhjavesi on keskmiselt kaitstud – 1 punkti;
4) kui põhjavesi on kaitstud – 0 punkti.

(3) Milline on keskkonnaministri 21. augusti 2001. a määruses nr 44 «Veekeskkonnale ohtlike ainete nimistud 1 ja 2» sätestatud ohtlike ainetega reostumise oht pinnaveekogus:
1) kui eksisteerib veekogu ohtlike ainetega reostumise oht – 3 punkti;
2) kui ei eksisteeri veekogu ohtlike ainetega reostumise ohtu – 0 punkti.

(4) Kas projekti realiseerimise tulemusena väheneb jääkreostus veekogu või põhjaveekogumi seisundit mõjutava reostunud pinnasega alade puhastamise korral. Reostunud pinnasena käsitletakse pinnast, kus vähemalt ühe ohtliku aine sisaldus ületab keskkonnaministri 2. aprilli 2004. a määrusega nr 12 «Pinnases ja põhjavees ohtlike ainete sisalduse piirnormid» kehtestatud ohtliku aine sisalduse piirarvu:
1) kui reostusohtliku aine kogus ei vähene – 0 punkti;
2) kui reostusohtliku aine kogus väheneb alla 50% – 1 punkt;
3) kui reostusohtliku aine kogus väheneb üle 50% – 3 punkti;
4) kui reostus likvideeritakse täielikult – 5 punkti.

(5) Milline on oht inimese tervisele vastavalt keskkonnaministri 11. märtsi 2005. a määrusele nr 17 «Ohtlike ainete piirnormid pinna– ja merevees» või keskkonnaministri 2. aprilli 2004. a määrusele nr 12 «Pinnases ja põhjavees ohtlike ainete sisalduse piirnormid»:
1) kui pinna–, põhja– ja merevee ning pinnase kvaliteet taotluse esitamise ajal vastab ohtlike ainete sisalduse piirnormidele – 0 punkti;
2) kui vee kvaliteet taotluse esitamise ajal ei vasta ohtlike ainete sisalduse piirnormidele – 3 punkti.

§ 17. Taotluse hindamiskriteeriumid taastuvenergeetika valdkonnas

(1) Milline on projekti tulemusena vähendatav süsinikdioksiidi heitkogus (tonni/aastas) ümberarvutatuna põlevkivile või olemasoleva katlamaja põhikütusele:
1) kui projekti tulemuseks on taastuvatest energiaallikatest elektri ja soojuse koostootmine vastavalt «Elektrituruseaduses» sätestatule – parim projekt saab maksimaalselt 35 punkti;
2) kui projekti tulemuseks on taastuvatest energiaallikatest elektri tootmine vastavalt «Elektrituruseaduses» sätestatule või soojuse tootmine «Kaugkütteseaduses» sätestatule – parim projekt saab maksimaalselt 30 punkti.

(2) Milline on finantsvahendite erikulu süsinikdioksiidi vähendatava heitkoguse ühiku kohta. Parim projekt saab maksimaalselt 20 punkti.

(3) Milline on taastuvast energiaallikast energia tootmiseks kavandatava projekti arendusjärk – parim projekt saab 15 punkti. Projekti arendusjärgu hindamisel arvestatakse võrguga liitumise lepingu olemasolu elektrienergiat tootvate projektide puhul, detailplaneeringu olemasolu ning ehitus–, tegevus– ja vee erikasutusloa olemasolu.

(4) Kas planeeritav tegevus vähendab negatiivset keskkonnamõju:
1) kui senine negatiivne keskkonnamõju väheneb oluliselt – 10 punkti;
2) kui senine negatiivne keskkonnamõju väheneb mõnevõrra või mõju on kaudne – 5 punkti;
3) kui negatiivne keskkonnamõju ei vähene – 0 punkti.

§ 18. Taotluse hindamiskriteeriumid jäätmekäitluse valdkonnas

(1) Projekti vastavus jäätmekavale:
1) vastab kohaliku omavalitsusüksuse jäätmekavale, mis kajastab linna või valla jäätmehoolduse arendamiseks vajalikku tegevust – 3 punkti;
2) vastab maakonna jäätmekavale, mis kajastab jäätmehoolduse maakonna arengukava – 2 punkti;
3) vastab riiklikule jäätmekavale, mis hõlmab kogu riigi territooriumi ja kajastab üldist riigi jäätmepoliitikat – 1 punkt.

(2) Uuringutega kinnitatud mõju inimese tervisele ja keskkonnale:
1) mõju on väga oluline ning kõrvaldatakse suure võimaliku mõjuga ohuallikas – 3 punkti;
2) mõju on oluline ning projektiga välditakse lokaalset võimalikku negatiivset mõju – 2 punkti;
3) mõju on ebaoluline ning projekti otsene keskkonnamõju ei ole määratav – 1 punkt.

(3) Projekti eesmärk:
1) alla 5 ha pindalaga prügila sulgemine – 6 punkti;
2) tekkivate jäätmekoguste vähendamine nende tekkekohas tehnoloogiliste muudatuste juurutamise kaudu – 4 punkti;
3) seni Eestis kasutamata jäätmekäitluse tehnoloogiate evitamine – 3 punkti;
4) jäätmete taaskasutamise arendamine – 2 punkti.

(4) Kas see on mitme kohaliku omavalitsuse koostööprojekt:
1) kui see on vähemalt kolme kohaliku omavalitsuse vaheline koostööprojekt – 2 punkti;
2) kui see on kahe kohaliku omavalitsuse koostööprojekt – 1 punkt.

§ 19. Taotluse hindamiskriteeriumid bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse valdkonnas

(1) Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduses nr 615–k «Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri» sätestatud Natura 2000 võrgustiku alade elupaikade taastamise ja kaitse korraldamise osas:
1) kui projekti elluviimine mõjutab Natura 2000 võrgustiku ala – taotlust hinnatakse;
2) kui projekti elluviimine ei mõjuta Natura 2000 võrgustiku ala – taotlust ei rahuldata.

(2) Liikide ja elupaigatüüpide soodsa seisundi tagamise osas:
1) kui tegemist on I kaitsekategooria või Euroopa Liidu mõistes prioriteetsete liikide ja elupaigatüüpidega – 5 punkti;
2) kui tegemist on Euroopa Liidus kaitstavate liikide ja elupaigatüüpidega – 3 punkti;
3) kui tegemist on Eestis kaitstavate liikidega – 1 punkt;
4) kui taotlus on seotud loodusliku tasakaalu ohustavate võõrliikide leviku piiramise või arvukuse reguleerimisega keskkonnaministri 07. oktoobri 2004. a määruse nr 126 "Loodusliku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekiri" tähenduses – 3 punkti.

(3) Ala või liigi kaitsekorralduskava olemasolu osas:
1) kui on koostatud ala või liigi kaitsekorralduskava – 3 punkti;
2) taotlus on seotud maakondade teemaplaneeringutes "Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused" väärtuslikeks maastikeks ja/või rohevõrgustiku koosseisu määratud aladega – 3 punkti;
3) kui ala või liigi kaitsekorralduskava puudub ning taotlus ei ole seotud maakondade teemaplaneeringutes "Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused" väärtuslikeks maastikeks või rohevõrgustiku koosseisu määratud aladega – 0 punkti.

(4) Järjepidevuse osas taastatud elupaikade ja liikide soodsa seisundi tagamisel:
1) kui taastatud elupaikade seisundi säilitamise järjepidevus on tagatud – 5 punkti;
2) kui taastatud elupaikade seisundi säilitamise järjepidevus ei ole tagatud – 0 punkti.

(5) Seotus 2005. a jaanuari tormi ja üleujutuse tagajärgede likvideerimisega:
1) kui projekt on seotud tormi ja üleujutuse tagajärgede likvideerimisega – 5 punkti;
2) kui projekt ei ole seotud tormi ja üleujutuse tagajärgede likvideerimisega – 0 punkti.
[RTL 2006, 27, 494 - jõust. 01.04.2006] 

§ 20. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus

(1) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb rakendusasutuse juht käskkirjaga meetme juhtkomisjoni tehtud ettepaneku kohaselt.

(2) Hindamiste tulemusena kõrgeima punktiarvu saanud taotlused rahuldatakse lähtuvalt valdkonna taotluste rahastamise eelarvest. Taotluse rahuldamise otsustamisel eelistatakse võrdsete näitajatega taotluste korral ajaliselt varem esitatud taotlusi.

(2^1) Taotlus, millel mõju meetme eesmärkide saavutamisele puudub või mille mõju eesmärkide saavutamisele on hinnatud väheoluliseks vastavalt määruse § 15 lõike 4 punktidele 3 ja 4, ei kuulu rahuldamisele.

(3) Kui hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või esinevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei oleks saanud vastavaks tunnistada, teeb rakendusasutuse juht taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(4) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse muuhulgas:
1) otsuse tegija;
2) otsuse tegemise kuupäev;
3) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused;
4) toetuse saaja ja tema andmed;
5) taotluse number;
6) projekti nimi ja kogumaksumus;
7) toetuse maksimummäär kroonides ja selle osakaal (%) projekti abikõlblike kulude kogumaksumusest;
8) toetuse saaja omafinantseeringu minimaalne osakaal (%) projekti abikõlblike kulude kogumaksumusest.

(5) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse muuhulgas selle paragrahvi lõike 4 punktides 1–6 sätestatu ning toetuse rahuldamata jätmise põhjused.

(6) Rakendusasutus saadab taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsused rakendusüksusele viivitamatult pärast seda, kui rakendusasutuse juht on need allkirjastanud. Rakendusüksus saadab otsused koos kinnituskirjaga taotlejale tähtkirjaga või taotleja nõusolekul elektrooniliselt hiljemalt viie tööpäeva jooksul arvates rakendusasutuselt eelnimetatud otsuste saamisest.

(7) Kui taotleja, kelle taotlus on rahuldatud, on nõus toetuse rahuldamise otsuses sätestatud nõuetega, tagastab ta kinnituskirja allkirjastatult rakendusüksusele hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse kättesaamisest arvates.

(8) Kui taotleja ei tagasta kinnituskirja rakendusüksusele 10 kalendripäeva jooksul, teeb rakendusüksus rakendusasutusele ettepaneku taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks.

(9) Kui toetuse saaja ei alusta projekti elluviimist vastavalt taotluses planeeritule või 120 kalendripäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates, teeb rakendusüksus rakendusasutusele ettepaneku taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks.

(10) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus tehakse hiljemalt 90 kalendripäeva jooksul taotluse esitamise tähtpäevast arvates.
[RTL 2006, 27, 494 - jõust. 01.04.2006] 

§ 21. Projekti muutmine

(1) Taotleja on kohustatud taotlema rakendusüksuselt pärast taotluse rahuldamise otsuse vastuvõtmist projekti muutmist, kui:
1) tekib põhjendatud vajadus muuta projekti rakendamise perioodi;
2) tehakse põhjendatud muudatusi projekti eelarve kuluartiklites;
3) tekib põhjendatud vajadus muuta projekti muid osi, mis on hinnatud projekti rahuldamisotsuse tegemise käigus.

(2) Otsuse projekti muutmise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb rakendusüksuse juht, kui projekti rakendamise kogu perioodi kestel toimuvad projekti eelarves muudatused, mille ulatus ei ole suurem kui 20% projekti toetussummast. Kui muudatused projekti eelarve kuluartiklites on suuremad kui 20% projekti toetussummast, loetakse need olulisteks, ja nende aktsepteerimise otsustab meetme rakendusasutuse juht. Rakendusasutus teavitab viivitamatult rakendusüksust projekti muutmise otsusest.
[RTL 2006, 27, 494 - jõust. 01.04.2006] 

§ 22. Vabanenud vahendite kasutamine

Projekti eelarve muutmise või projekti teostamisest loobumise tõttu vabanenud finantsvahendid lisatakse järgmises taotlusvoorus jagatavale toetusele.

5. peatükk TOETUSE VÄLJAMAKSETE TEGEMISE TINGIMUSED

§ 23. Väljamakstav toetus

Toetuse saajale makstakse taotluse rahuldamise otsuses märgitud toetus välja pärast järgmiste asjaolude tõendamist:
1) kulud on tegelikult tehtud ja tõendatud kuludokumentidega;
2) kulud vastavad projekti taotluses toodule ja taotluse rahuldamise otsusele;
3) kulud vastavad projekti eelarvele ning tegevus– ja ajaplaanile;
4) kulud on tehtud pärast kulude abikõlblikkuse alguskuupäeva ja enne abikõlblikkuse lõppkuupäeva;
5) kulude tegemisel on järgitud «Riigihangete seadust» ning Euroopa Liidu ja siseriiklikke õigusakte.

§ 24. Väljamakse taotlusele esitatavad nõuded

Toetuse väljamaksmiseks esitab toetuse saaja rakendusüksusele väljamakse taotluse, millele ta lisab:
1) tõendava dokumentatsiooni hanke toimumise kohta ning asjaomased töövõtu–, müügi–, teenuse osutamise või tarnelepingud;
2) taotlejale teenuse või töö või kauba tarnija väljastatud ja kinnitatud arve–saatelehe või arve koopia, millele lisatakse osutatud teenuse või tehtud töö või müüdud kauba üleandmist–vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia;
3) punktis 2 nimetatud arve–saatelehe või arve tasumist tõendava maksekorralduse väljavõtte või panga kinnitatud koopia;
4) lisas 2 sätestatud vormi kohase korrektselt täidetud ja allkirjastatud väljamaksetaotluse;
5) esmase makse korral toetuse maksegraafiku kalendrikuu täpsusega;
6) kuludokumentide koondnimekirja, juhul kui väljamaksetaotluse aluseks on mitu eri kuludokumenti.

§ 25. Kuludokumentidele esitatavad nõuded

(1) Väljamakse taotluse lisana esitatavad kuludokumendid peavad vastama järgmistele nõuetele:
1) arve–saatelehe või arve koopial märgitud tehingu sisu ei tohi ületada arve väljastanud isiku hinnapakkumises märgitut;
2) kuludokumendi väljaandmise päev ei või olla varasem kui projekti abikõlblikkuse alguskuupäev ega hilisem kui projekti abikõlblikkuse lõppkuupäev;
3) toetuse saaja raamatupidamise dokumendid ja muud kulutusi tõendavad dokumendid peavad vastama «Raamatupidamise seaduses» sätestatud nõuetele;
4) tööde teostaja esitatud arved, aktid ja aruanded on toetuse saaja eelnevalt kinnitanud.

(2) Toetuse saaja peab taotlusega seotud kulud tasuma enne nende väljamaksmise taotlemist.
[RTL 2006, 27, 494 - jõust. 01.04.2006] 

§ 26. Väljamakse taotluse ja kuludokumentide kontrollimine

(1) Rakendusüksus kontrollib 20 tööpäeva jooksul väljamakse taotluse esitamisest arvates:
1) kas väljamakse taotlus ja kuludokumendid on õigesti täidetud;
2) kas väljamakse taotluses ja kuludokumentides esitatud andmed on täielikud ja õiged;
3) kas kulud on abikõlblikud;
4) kas kuludokumendid vastavad §–s 25 sätestatud nõuetele;
5) kas toetuse objekt ja toetuse saaja tegevus vastab taotlusele ja taotluse rahuldamise otsusele;
6) kas toetuse saaja on saanud toetusi, mille kohta on algatatud tagasinõudmine;
7) kas projektil on tulusid.

(2) Kui väljamakse taotluse või kuludokumentide kontrollimisel ilmneb puudusi, määrab rakendusüksus tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

(3) Rakendusüksus võib pikendada väljamakse taotluse menetlemise tähtaega, teavitades sellest toetuse saajat kirjalikult posti teel või tema nõusolekul elektrooniliselt ja põhjendades tähtaja pikendamist.
[RTL 2006, 27, 494 - jõust. 01.04.2006] 

§ 27. Toetuse väljamaksmine

(1) Pärast väljamakse taotluse ja kuludokumentide kontrollimist edastab rakendusüksus makseasutusele nõuetele vastavad väljamakse taotlused.

(2) Toetus makstakse toetuse saajale välja «Struktuuritoetuse seaduse» § 11 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud korras.

(2^1) Meetme raames on võimalikud ettemaksed vastavalt «Struktuuritoetuse seaduse» § 11 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud toetuse väljamaksmise korrale.

(3) Rakendusüksus tagastab isikule dokumendid, kui:
1) kulud ei ole abikõlblikud;
2) väljamakse taotluse ja kuludokumentide kontrollimise käigus selgus, et väljamakse taotluses või kuludokumentides on teadlikult esitatud valeandmeid;
3) toetuse saaja ei ole tagastanud § 20 lõikes 7 nimetatud kinnituskirja;
4) toetuse saaja ei ole esitanud toetuse rahuldamise otsuses nõutud tähtaegadel ning rakendusüksuse kehtestatud vormide kohaselt aruandeid toetuse kasutamise kohta;
5) toetuse saaja ei võimalda Euroopa Komisjoni, Rahandusministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Riigikontrolli või teiste pädevate asutuste ametnikele või volitatud esindajatele ligipääsu asjakohasele teabele ja dokumentidele või takistab muul viisil auditi või riikliku järelevalve teostamist;
6) toetuse saaja ei ole projekti rakendanud või teinud projekti kulutusi vastavalt taotlusele või taotluse rahuldamise otsusele;
7) toetuse saaja ei ole kooskõlastanud rakendusüksusega projekti olulisi muudatusi;
8) toetuse saaja on talle puuduste kõrvaldamiseks tehtud ettekirjutuse jätnud tähtajaks täitmata.

(4) Rakendusüksus teavitab toetuse saajat kulude hüvitamisest keeldumisest kirjalikult, keeldumist põhjendades, 15 tööpäeva jooksul väljamakse taotluse laekumisest arvates.

(5) Kulud, mis ei ole abikõlblikud, arvab rakendusüksus väljamakse taotlusest maha, teavitades sellest toetuse saajat kirjalikult.
[RTL 2006, 27, 494 - jõust. 01.04.2006] 

§ 28. Dokumentide säilitamine

(1) Määruse alusel rakendusüksusele esitatud dokumente, välja arvatud hilinenult saabunud taotlusi, taotlejale ja toetuse saajale ei tagastata. Rakendusasutus ja –üksus tagavad dokumentide säilitamise vähemalt 2015. aasta 31. detsembrini.

(2) Toetuse saaja on kohustatud dokumenteerima kõik projekti elluviimise ja toetuse kasutamisega seotud toimingud ning tagama dokumentide säilitamise vähemalt 2015. aasta 31. detsembrini.

6. peatükk RAKENDUSSÄTTED

§ 29. Kehtetuks tunnistamine

Tunnistada kehtetuks keskkonnaministri 29. juuni 2004. a määrus nr 80 «Riikliku arengukava 4. prioriteedi «Infrastruktuur ja kohalik areng» meetme 4.2 «Keskkonna–alase infrastruktuuri arendamine» toetuse andmise tingimused».Keskkonnaministri 22. märtsi 2005. a määruse nr 18 «Eesti riikliku 
 arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – 
 ühtne programmdokument aastateks 2004–2006» 4. prioriteedi 
 «Infrastruktuur ja kohalik areng» meetme 4.2 
 «Keskkonna–infrastruktuuri arendamine» raames toetuse andmise 
 tingimused»
lisa 1
[Kehtetu – RTL 
 2008, 57, 786 – jõust.13.07.2008]

Keskkonnaministri 22. märtsi 2005. a määruse nr 18 «Eesti riikliku 
 arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – 
 ühtne programmdokument aastateks 2004–2006» 4. prioriteedi 
 «Infrastruktuur ja kohalik areng» meetme 4.2 
 «Keskkonna–infrastruktuuri arendamine» raames toetuse andmise 
 tingimused»
lisa 2

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus
Rävala 8 Tallinn 10143
Registrikood 90005946

VÄLJAMAKSETAOTLUS (edaspidi VMT) Nr ______ «____» ______________ 200 . a.

Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 4.2 _____ taotlusvooru P R O J E K T I L E

1. Toetuse saaja (asutuse/organisatsiooni nimetus)

Registrikood
Käibemaksukohustuslase nr
Aadress
Kontakttelefon
Pangakonto/IBAN
Pank
Viitenumber
Tehingupartneri kood (Riigiraamatupidamise üldeeskiri lisa 2)

2. Projekti viitenumber

3. Projekti nimetus

4. Taotluse rahuldamise otsuse nr ja kuupäev

5. Riigikassast ülekandmisele kuuluv summa VMT alusel
________________ krooni _________ senti.

Projekti elluviimiseks tehtud kulud:

5.1. Tegevuskulude finantseerimine ________________ krooni

5.2. Põhivara soetamise finantseerimine ________________ krooni

Käesolevat väljamaksetaotlust allkirjastades kinnitan, et kõik eespool nimetatud projektiga seotud taotluse rahuldamise otsusele vastavad tööd on tehtud nõuetekohaselt, sihtotstarbeliselt, kulutused on abikõlblikud, toetuse saaja on tööd vastu võtnud, need heaks kiitnud ning palub teha väljamakse.

6. Kinnitused

6.1. Toetuse saaja raamatupidaja kinnitus _____________________________________
 (nimi, allkiri, kuupäev)

6.2. Toetuse saaja _________________________________________________________________
 (Toetuse saaja esindaja ametinimetus, nimi, allkiri, kuupäev)

Lisad

1. Toetuse saajale esitatud tööde teostaja arve või arve–saatelehe koopia, millele on kantud toetuse saaja raamatupidamiskande järjekorranumber ja toetuse saaja kinnitus (kulukoht ja allkiri) ____ lehel.

2. Osutatud teenuse, tehtud töö või müüdud kauba üleandmise–vastuvõtmise akti koopia ____ lehel.

3. Maksekorralduse koopia, või konto väljavõte, mille on kinnitanud raamatupidaja,
____ lehel.

4. Kuludokumentide nimekiri ____ lehel.

Õiend

§-s 9 lõikes 1 sisalduvas tekstis parandatud veebiaadress www.kik.ee