Teksti suurus:

Aste, Eikla, Kaali, Kaavi, Kallemäe, Karja, Kihelkonna, Kuressaare, Kuumi, Kärla, Laimjala, Laugi, Leisi, Liiva, Lümanda, Metsküla, Mustjala, Orissaare, Pihtla, Pärsama, Salme, Tamse, Torgu, Tornimäe, Valjala, Võhma ja Üru jahipiirkonna moodustamine

Aste, Eikla, Kaali, Kaavi, Kallemäe, Karja, Kihelkonna, Kuressaare, Kuumi, Kärla, Laimjala, Laugi, Leisi, Liiva, Lümanda, Metsküla, Mustjala, Orissaare, Pihtla, Pärsama, Salme, Tamse, Torgu, Tornimäe, Valjala, Võhma ja Üru jahipiirkonna moodustamine - sisukord
Väljaandja:Keskkonnaminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:18.07.2011
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 15.07.2011, 11

Vali redaktsioon:

Eelmine...

Hetkel kehtiv

Aste, Eikla, Kaali, Kaavi, Kallemäe, Karja, Kihelkonna, Kuressaare, Kuumi, Kärla, Laimjala, Laugi, Leisi, Liiva, Lümanda, Metsküla, Mustjala, Orissaare, Pihtla, Pärsama, Salme, Tamse, Torgu, Tornimäe, Valjala, Võhma ja Üru jahipiirkonna moodustamine1

Vastu võetud 07.07.2008 nr 27
RTL 2008, 59, 816
jõustumine 20.07.2008

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
11.07.2011RT I, 15.07.2011, 318.07.2011

Määrus kehtestatakse «Jahiseaduse» § 6 lõike 3 alusel.

§ 1.  Aste jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus

 (1) Aste jahipiirkonna pindala on 14 640 hektarit.
[RT I, 15.07.2011, 3 - jõust. 18.07.2011]

 (2) Aste jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:
Aste jahipiirkonna piir läheb Lussu teeristist Võhma–Kuressaare maanteel mööda Võhma–Kuressaare maanteed Ansjala–Tõrise teeni, jätkudes mööda Ansjala–Tõrise teed Põduste jõeni ning mööda Põduste jõge Hübaja–Hakjala maanteeni; edasi mööda Hübaja–Hakjala maanteed Kaisvere teeni, jätkudes mööda Kaisvere teed Kiriku–Haamse maanteeni ning mööda Kiriku–Haamse maanteed Võhma–Kuressaare maanteeni; teeristist mööda Võhma–Kuressaare maanteed Pähkla teeni, jätkudes mööda Pähkla teed Uuspõllu kraavini ning mööda Uuspõllu kraavi Uustalu kraavini; sealt mööda Uustalu kraavi Pähkla jõeni ning mööda Pähkla jõge Põduste jõeni, jätkudes mööda Põduste jõge Kuressaare–Kihelkonna endise raudteetammini; seejärel mööda Kuressaare–Kihelkonna endist raudteetammi Irase ojani, jätkudes mööda Irase oja Suurlaheni; Irase oja suudmest Suurlahes mõttelise sirgjoonena üle Suurlahe Kurgu kraavini, jätkudes mööda Kurgu kraavi selle suubumiskohani Mullutu lahte; Kurgu kraavi suudmest Mullutu lahes mööda Mullutu lahe lõunarannikut Ohaka kraavi suudmeni, jätkudes mõttelise joonena üle Mullutu lahe Mullutu lahe rannajoone ja Kärla valla piiri ristumiskohani lahe põhjarannikul (koordinaatide punkt 6459663-403753); sealt mööda Mullutu lahe põhja- ja läänesuunalist rannajoont Kogula peakraavi suudmeni, jätkudes mööda Kogula peakraavi Vennati teeni; seejärel mööda Vennati teed Kuressaare–Kihelkonna maanteeni; edasi mööda Kuressaare–Kihelkonna maanteed Oriküla maanteeni, jätkudes mööda Oriküla maanteed Kärla–Anijala maanteeni ning mööda Kärla–Anijala maanteed Kuressaare–Mustjala maanteeni; teeristist mööda Kuressaare–Mustjala maanteed Karujärve–Leisi kõrgepingeliini trassinini, jätkudes mööda Karujärve–Leisi kõrgepingeliini trassi Vendise–Ohtla teeni; sealt mööda Vendise–Ohtla teed Mände sihini ning mööda Mände sihti Ohtla–Kuumi teeni; siitpeale mööda Ohtla–Kuumi teed Aula–Lussu teeni, jätkudes mööda Aula–Lussu teed Lussu teeristini Võhma–Kuressaare maanteel.
[RT I, 15.07.2011, 3 - jõust. 18.07.2011]

§ 2.  Eikla jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus

 (1) Eikla jahipiirkonna pindala on 8260 hektarit.

 (2) Eikla jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:
Eikla jahipiirkonna piir läheb Kuressaare–Võhma maantee ja Asuka–Järise maantee ristumiskohast mööda Asuka–Järise maanteed Kilemägede teeni, jätkudes mööda Kilemägede teed Purtsa–Tõrise teeni ning mööda Purtsa–Tõrise teed Kile metsateeni; teeristist mööda Kile metsateed Jalaste kraavini ning mööda Jalaste kraavi Lõve jõeni; sealt mööda Lõve jõge Sambliku kraavini, jätkudes mööda Sambliku kraavi Putla turbaraba teeni ning mööda Putla turbaraba teed Kaarma ojani; edasi mööda Kaarma oja Einla peakraavini, jätkudes mööda Einla peakraavi Mõisasoo lõunapoolse teeni ning mööda Mõisasoo lõunapoolset teed Ämu uudismaa teeni; siitpeale mööda Ämu uudismaa teed Laadjala–Karja maanteeni; teeristist mööda Laadjala–Karja maanteed Kiriku–Haamse maanteeni ning mööda Kiriku–Haamse maanteed Kaisvere–Hübja maanteeni; seejärel mööda Kaisvere–Hübja maanteed Põduste jõeni ning mööda Põduste jõge Ansjala–Tõrise maanteeni, jätkudes mööda Ansjala–Tõrise maanteed Kuressaare–Võhma maanteeni ning mööda Kuressaare–Võhma maanteed Asuka–Järise maanteeni.

§ 3.  Kaali jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus

 (1) Kaali jahipiirkonna pindala on 8890 hektarit.

 (2) Kaali jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:
Kaali jahipiirkonna piir läheb Lõve jõe ja Sambliku kraavi ristumiskohast mööda Sambliku kraavi Kuruaugu kraavini ning mööda Kuruaugu kraavi Luulupe–Haeska teeni, jätkudes mööda Luulupe–Haeska teed Kuressaare–Leisi maanteeni; teeristist mööda Kuressaare–Leisi maanteed Haeska–Valjala teeni ning mööda Haeska–Valjala teed Lööne peakraavini; edasi mööda Lööne peakraavi Valjala–Kangruselja kõrgepingeliini trassini; sealt mööda Valjala–Kangruselja kõrgepingeliini trassi Ariste uudismaa teeni, jätkudes mööda Ariste uudismaa teed Lõve jõeni ning mööda Lõve jõge Masa–Laimjala–Tumala maanteeni; siitpeale mööda Masa–Laimjala–Tumala maanteed Kuressaare–Kuivastu maanteeni; teeristist mööda Kuressaare–Kuivastu maanteed Reo–Laugi uudismaa teeni, jätkudes mööda Reo–Laugi uudismaa teed Laugi uudismaa põhjapoolse piirdekraavini ning mööda uudismaa põhjapoolset piirdekraavi Seppeli sihini; siis mööda Seppeli sihti Tohvri ja Mardi kinnistu kagupiirini; seejärel mööda Tohvri ja Mardi kinnistu kagupiiri Kuressaare–Leisi maanteeni, ületades Kuressaare–Leisi maantee ning jätkudes mööda Mustla uudismaa teed Einla peakraavini; sealt mööda Einla peakraavi Kaarma ojani; edasi mööda Kaarma oja Putla turbaraba teeni, jätkudes mööda Putla turbaraba teed Lõve jõeni ning mööda Lõve jõge Sambliku kraavini.

§ 4.  Kaavi jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus

 (1) Kaavi jahipiirkonna pindala on 8070 hektarit.

 (2) Kaavi jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:
Kaavi jahipiirkonna piir läheb Sopi oja suubumiskohast Lõu lahte mööda Sopi oja Sopi metsavaheteeni, jätkudes mööda Sopi metsavaheteed Vintri teeristini Sääre–Kuressaare maanteel ning Vintri teeristist mööda Vintri külateed Liivi laheni (Laasi kinnistu idapiir); sealt mööda Liivi lahe rannajoont Ranna–Mäebe teeni (jahipiirkonna juurde kuulub mereakvatooriumi osa, mis ulatub 200 meetri kaugusele rannajoonest) ning mööda Ranna– Mäebe teed Mäebe teeristini Sääre–Kuressaare maanteel; Mäebe teeristist mööda Mäebe–Kargi teed Kargi teeristini Sääre–Lõpe–Salme maanteel; Kargi teeristist mööda elektriliini trassi Selli–Nigu teeni ning mööda Selli–Nigu teed Läänemere rannajooneni, jätkudes mööda mere rannajoont Sopi oja suudmeni Lõu lahes (jahipiirkonna juurde kuulub mereakvatooriumi osa, mis ulatub 200 meetri kaugusele rannajoonest).

  Jahipiirkonna juurde kuulub Ruhnu saar koos akvatooriumi osaga, mis ulatub 200 meetri kaugusele Ruhnu saare rannajoonest.

§ 5.  Kallemäe jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus

 (1) Kallemäe jahipiirkonna pindala on 6890 hektarit.

 (2) Kallemäe jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:
Kallemäe jahipiirkonna piir läheb Ariste uudismaa tee ja Lõve jõe ristumiskohast mööda Ariste uudismaa teed Valjala–Kallemäe maanteeni, jätkudes mööda Valjala–Kallemäe maanteed Kalli–Rõõsa maanteeni ning mööda Kalli–Rõõsa maanteed Maadevahe jõeni; sealt mööda Maadevahe jõge jõe suubumiskohani Kunnati lahte, jätkudes mööda Kunnati lahe ja Liivi lahe rannajoont Liiva-Silma poolsaare tipuni (jahipiirkonna juurde kuulub koos saarte ja laidudega mereakvatooriumi osa, mis ulatub 200 meetri kaugusele rannajoonest); sealt mõttelise sirgjoonena üle Laidevahe lahe Enimäe jõe suudmeni; edasi mööda Enimäe jõge Enimäe jõe väljavooluni Oesaare lahest, jätkudes mõttelise sirgjoonena üle Oesaare lahe Lõve jõe suudmeni ning mööda Lõve jõge Ariste uudismaa teeni.

  Jahipiirkonna juurde kuuluvad Variku, Kunnati ja Põdva laid mereakvatooriumi osaga, mis ulatub 200 meetri kaugusele laiu rannajoonest.

§ 6.  Karja jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus

 (1) Karja jahipiirkonna pindala on 7870 hektarit.

 (2) Karja jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:
Karja jahipiirkonna piir läheb Kilemäe tee ja Sillukse–Tagametsa peakraavi ristumiskohast, mööda Sillukse–Tagametsa peakraavi Purtsa–Pöitse teeni ning mööda Purtsa–Pöitse teed Mõisa kinnistu lõunapiirini; edasi mööda Mõisa ning Linnu kinnistu lõunapiiri Jänese kinnistu lõunapiirini Purtsa soos; sealt mööda Jänese sihti Purtsa uudismaa peakraavini ning mööda Purtsa uudismaa peakraavi Pikassoo teeni, jätkudes mööda Pikassoo teed Nõmme–Metsküla maanteeni; teeristist mööda Nõmme–Metsküla maanteed Karja–Laadjala maanteeni ning mööda Karja–Laadjala maanteed Kuressaare–Leisi maanteeni, jätkudes mööda Kuressaare–Leisi maanteed Kaisaküla teeni; siitpeale mööda Kaisaküla teed Leisi jõeni ning mööda Leisi jõge Kuruaru kraavini; edasi mööda Kuruaru kraavi Lõve jõeni, jätkudes mööda Lõve jõge Jalaste kraavini ning mööda Jalaste kraavi Kile metsateeni; seejärel mööda Kile metsateed Purtsa–Tõrise teeni; sealt mööda Purtsa–Tõrise teed Kilemäe teeni ning mööda Kilemäe teed Sillukse–Tagametsa peakraavini.

§ 7.  Kihelkonna jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus

 (1) Kihelkonna jahipiirkonna pindala on 12 470 hektarit.

 (2) Kihelkonna jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:
Kihelkonna jahipiirkonna piir läheb Kihelkonna oja suubumiskohast Läänemerre mööda mere rannajoont Pidula jõe suudmeni (jahipiirkonna juurde kuulub mereakvatooriumi osa, mis ulatub 200 meetri kaugusele rannajoonest), jätkudes mööda Pidula jõge Abula–Kallaste teeni ning mööda Abula–Kallaste teed Veere–Mustjala maanteeni; teeristist mööda Veere–Mustjala maanteed Kõrtsi–Kihelkonna maanteeni; edasi mööda Kõrtsi–Kihelkonna maanteed Kihelkonna–Papisaare teeni, jätkudes mööda Kihelkonna–Papisaare teed Kihelkonna ojani ning mööda Kihelkonna oja Läänemere rannajooneni.

§ 8.  Kuressaare jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus

 (1) Kuressaare jahipiirkonna pindala on 9530 hektarit.
[RT I, 15.07.2011, 3 - jõust. 18.07.2011]

 (2) Kuressaare jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:
Kuressaare jahipiirkonna piir läheb Lümanda–Kogula maantee ja Lümanda–Tehumardi maantee ristumiskohast (Karala teeristist) mööda Lümanda–Kogula maanteed Käesla küla endise külateeni, jätkudes mööda Käesla küla endist külateed Tepu teeni ning mööda Tepu teed Tepu põldudeni; edasi mööda Tepu põldude ida- ja lõunapiiri Läätsa kinnistu piirisihini; seejärel mööda Läätsa kinnistu läänepiiri Tänaku kinnistu kirdenurgani, jätkudes mööda Tänaku ja Saare kinnistu idapiiri, Lutre kinnistu loodepiiri ning Tõnu kinnistu loode- ja lõunapiiri Antsu kinnistu loodenurgani; sealt mööda Antsu ja Kokamihkli kinnistu läänepiiri Muha kinnistu põhjanurgani; siis mööda Muha kinnistu loode- ja edelapiiri Põhjasoo–Haavasoo teeni, jätkudes mööda Põhjasoo–Haavasoo teed Põlenu kinnistu lõunapiirini ning mööda Põlenu, Reediku, Liivametsa ja Liiva kinnistu lõunapiiri Annuniidu kinnistu loodenurgani; sealt mööda Annuniidu kinnistu läänepiiri Toome teeni; edasi mööda Toome teed Suure-Tõllu teeni, jätkudes mööda Suure-Tõllu teed Tehumardi–Kogula maanteeni; teeristist mööda Tehumardi–Kogula maanteed Drenaaži teeni ning mööda Drenaaži teed Rigo kraavini; siitpeale mööda Rigo kraavi Rigo sihini, jätkudes mööda Rigo sihti Pärdi kinnistu edelanurgani; sealt mööda Pärdi ja Upassoo kinnistu lõunapiiri Kaalupi teeni ning mööda Kaalupi teed Tammetõru kinnistu edelanurgani; seejärel mööda Tammetõru ja Liiva kinnistu lõunapiiri Sutre kinnistu läänepiirini; sealt mööda Sutre kinnistu lääne- ja lõuna- ning Lutre ja Poolaka kinnistu lõunapiiri Poolaka kinnistu kagunurgani; edasi mööda Poolaka kinnistu idapiiri Äbandi talu teeni, jätkudes mööda Äbandi talu teed Kiilipõllu kinnistu edelanurgani, jätkudes mööda Kiilipõllu kinnistu lõuna- ja idapiiri Lepiku taluni ning mööda Lepiku talu taluteed Kõrkküla teeni; teeristist mööda Kõrkküla teed Tehumardi–Kogula maanteeni ning Tehumardi–Kogula maanteed mööda Kihelkonna–Kuressaare maanteeni; siis mööda Kihelkonna–Kuressaare maanteed Vennati teeni, jätkudes mööda Vennati teed Kogula peakraavini ning mööda Kogula peakraavi Mullutu lahe rannajooneni; edasi mööda Mullutu lahe lääne- ja põhjapoolset rannajoont ristumiseni Kärla valla idapiiriga (koordinaatide punkt 6459663-403753); seejärel mõttelise joonena üle Mullutu lahe Ohaka kraavi suudmeni ning mööda Ohaka kraavi Ohaka teeni, jätkudes mööda Ohaka teed Leebemetsa teeni; siitpeale mööda Leebemetsa teed üle Tehumardi–Kogula maantee Kotermani sihini ning mööda Kotermani sihti Suureniidu kinnistu idapiirini; sealt mõttelise joonena üle põllu Tehumardi peakraavini Tamme kinnistu kagunurgas; seejärel mööda Tamme kinnistu lõuna-, lääne- ja põhjapiiri Vana-Intsu kinnistu kagunurgani, jätkudes mööda Vana-Intsu ja Kontuse kinnistu idapiiri Saaremaa metskonna kvartali KH384 kagunurgani; sealt mööda Saaremaa metskonna kvartali KH384 lõuna- ja läänesihti Länga teeni ning mööda Länga teed Tatarselja trassi teeni, jätkudes mööda Tatarselja trassi teed Lümanda–Tehumardi maanteeni; teeristist mööda Lümanda–Tehumardi maanteed Iganessoo teeni; sealt mööda Iganessoo teed Iganessoo piirikraavini, jätkudes mööda Iganessoo põldude lääne-, lõuna ja idapiiri kraavi Iganessoo teeni ning mööda Iganessoo teed Riksu ojani; siitpeale mööda Riksu oja Naanu kinnistu kirdenurgani; sealt mööda Naanu kinnistu põhjapiiri Saaremaa metskonna kvartali KH348 kagunurgani, jätkudes mööda Saaremaa metskonna kvartali KH348 lõunasihti Saunaselja sihini; siis mööda Saunaselja sihti Haavasoo–Põhjasoo teeni, jätkudes mööda Haavasoo–Põhjasoo teed Saare kraavini ning mööda Saare kraavi Saaremaa metskonna kvartali KH354 edelanurgani; seejärel mööda Saaremaa metskonna kvartali KH354 läänesihti Haavasoo–Rumma teeni ning mööda Haavasoo–Rumma teed Tehumardi–Lümanda maanteeni, jätkudes mööda Tehumardi–Lümanda maanteed Karala teeristini.
Jahipiirkonna juurde kuuluvad Abruka saar, Vahase saar, Kasselaid ja Linnusitamaa koos mereakvatooriumi osaga mis ulatub 200 meetri kaugusele saarte ja laidude rannajoonest.
[RT I, 15.07.2011, 3 - jõust. 18.07.2011]

§ 9.  Kuumi jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus

 (1) Kuumi jahipiirkonna pindala on 5830 hektarit.

 (2) Kuumi jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:
Kuumi jahipiirkonna piir läheb Uuemõisa oja suudmest Küdema lahes mööda Uuemõisa oja Leisi–Mustjala maanteeni, jätkudes mööda Leisi–Mustjala maanteed Küdema–Silla teeni ning mööda Küdema–Silla teed Tirtsi–Ohtja teeni; teeristist mööda Tirtsi–Ohtja teed Ristema sooni, jätkudes mööda Ristema soo lõunapoolselt teeharu Ohtja–Vendise teeni; sealt mööda Ohtja–Vendise teed Mände sihini ning mööda Mände sihti Ohtja–Kuumi teeni; siitpeale mööda Ohtja–Kuumi teed Aula–Lussu teeni; siis mööda Aula–Lussu teed Lussu teeristini Kuressaare–Võhma maanteel, jätkudes mööda Kuressaare–Võhma maanteed Möldri-Tuiu–Paatsa teeni ning mööda Möldri–Tuiu–Paatsa teed Paatsa teeristini Mustjala–Leisi maanteel; Paatsa teeristist mööda Küdema lahe teed Küdema lahe rannajooneni, jätkudes mööda Küdema lahe rannajoont Uuemõisa oja suudmeni (jahipiirkonna juurde kuulub mereakvatooriumi osa, mis ulatub 200 meetri kaugusele rannajoonest).

§ 10.  Kärla jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus

 (1) Kärla jahipiirkonna pindala on 15 850 hektarit.
[RT I, 15.07.2011, 3 - jõust. 18.07.2011]

 (2) Kärla jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:
Kärla jahipiirkonna piir läheb Karujärve külast (Karujärve II bussipeatusest) mööda Kärla–Karujärve maanteed Karujärve teeni, jätkudes mööda Karujärve teed Karujärveni; edasi mõttelise sirgjoonena üle Karujärve Kihelkonna metskonna kvartali KH169 kagunurgani, jätkudes mööda Kihelkonna metskonna kvartalite KH169 ja KH168 lõunasihti kvartali KH172 loodenurgani ning mööda kvartali KH172 läänesihti kõrgepingeliini trassini; seejärel mööda kõrgepingeliini trassi Pidula–Üru maanteeni; sealt mööda Pidula–Üru maanteed Kuressaare–Kihelkonna maanteeni; jätkudes mööda Kuressaare–Kihelkonna maanteed Lagenõmme teeni ning mööda Lagenõmme teed Tammiku teeni; teeristist mööda Tammiku teed Viki–Audaku teeni, jätkudes mööda Viki–Audaku teed Liiva–Viidu teeni ning mööda Liiva–Viidu teed Lümanda–Kogula maanteeni; teeristist mööda Lümanda–Kogula maanteed Käesla küla endise külateeni, jätkudes mööda Käesla küla endist külateed Tepu teeni ning mööda Tepu teed Tepu põldudeni; edasi mööda Tepu põldude ida- ja lõunapiiri Läätsa kinnistu piirisihini; seejärel mööda Läätsa kinnistu läänepiiri Tänaku kinnistu kirdenurgani; siitpeale mööda Tänaku ja Saare kinnistu ida- ning Lutre kinnistu loode- ja Tõnu kinnistu loode- ja lõunapiiri Antsu kinnistu loodenurgani; sealt mööda Antsu ja Kokamihkli kinnistu läänepiiri Muha kinnistu põhjanurgani, jätkudes mööda Muha kinnistu loode- ja edelapiiri Põhjasoo–Haavasoo teeni; siis mööda Põhjasoo–Haavasoo teed Põlenu kinnistu lõunapiirini; seejärel mööda Põlenu, Reediku, Liivametsa ja Liiva kinnistu lõunapiiri Annuniidu kinnistu loodenurgani; sealt mööda Annuniidu kinnistu läänepiiri Toome teeni, jätkudes mööda Toome teed Suure-Tõllu teeni ning mööda Suure-Tõllu teed Tehumardi–Kogula maanteeni; teeristist mööda Tehumardi–Kogula maanteed Drenaaži teeni; edasi mööda Drenaaži teed Rigo kraavini ning mööda Rigo kraavi Rigo sihini, jätkudes mööda Rigo sihti Pärdi kinnistu edelanurgani; sealt mööda Pärdi ja Upassoo kinnistu lõunapiiri Kaalupi teeni ning mööda Kaalupi teed Tammetõru kinnistu edelanurgani; seejärel mööda Tammetõru ja Liiva kinnistu lõunapiiri Sutre kinnistu läänepiirini; sealt mööda Sutre kinnistu lääne- ja lõunapiiri ning Lutre ja Poolaka kinnistu lõunapiiri Poolaka kinnistu kagunurgani, jätkudes mööda Poolaka kinnistu idapiiri Äbandi talu teeni ning mööda Äbandi talu teed Kiilipõllu kinnistu edelanurgani, jätkudes mööda Kiilipõllu kinnistu lõuna- ja idapiiri Lepiku taluni ning mööda Lepiku talu taluteed Kõrkküla teeni; teeristist mööda Kõrkküla teed Tehumardi–Kogula maanteeni ning mööda Tehumardi–Kogula maanteed Kihelkonna–Kuressaare maanteeni, jätkudes mööda Kihelkonna–Kuressaare maanteed Oriküla maanteeni ning mööda Oriküla maanteed Kärla–Anijala maanteeni; siis mööda Kärla–Anijala maanteed Kuressaare–Mustjala maanteeni ning mööda Kuressaare–Mustjala maanteed Lihulinna teeni; edasi mööda Lihulinna teed Lihulinna–Karujärve teeni ning mööda Lihulinna–Karujärve teed Karujärve II bussipeatuseni Karujärve külas.
[RT I, 15.07.2011, 3 - jõust. 18.07.2011]

§ 11.  Laimjala jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus

 (1) Laimjala jahipiirkonna pindala on 11 980 hektarit.

 (2) Laimjala jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:
Laimjala jahipiirkonna piir läheb Valjala–Laimjala maantee ja Kehitusoo tee ristumiskohast mööda Kehitusoo teed Nuki kinnistu põhjapiirini; sealt mööda Nuki kinnistu põhjapiiri Laasu kinnistu läänepiirini, jätkudes mööda Laasu kinnistu läänepiiri Kotka sihini ning mööda Kotka sihti Põdra kinnistu kagunurgani; sealt mõttelise sirgjoonena üle Koigi soo Lutsu kinnistu kagunurgani; edasi mõttelise sirgjoonena üle Koigi soo Koigi-Kuke peakraavini, jätkudes mööda Koigi-Kuke peakraavi Kapra teeni ning mööda Kapra teed Masa–Laimjala–Tumala maanteeni; teeristist mööda Masa–Laimjala–Tumala maanteed Postimäe–Kingli teeni ning mööda Postimäe–Kingli teed Postimäe teeni, jätkudes mööda Postimäe teed Mini-Poldri teeni; siitpeale mööda Mini-Poldri teed Koigi peakraavini; siis mööda Koigi peakraavi Neemi peakraavini ning mööda Neemi peakraavi selle suudmeni Unguma lahes; sealt mööda Unguma lahe rannajoont Maadevahe jõe suudmeni (jahipiirkonna juurde kuulub saarte ja laidudega mereakvatooriumi osa, mis ulatub 200 m kaugusele rannajoonest); seejärel mööda Maadevahe jõge Rõõsa teeni, jätkudes mööda Rõõsa teed Valjala–Laimjala maanteeni ning mööda Valjala–Laimjala maanteed Kehitusoo teeni.

§ 12.  Laugi jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus

 (1) Laugi jahipiirkonna pindala on 18 750 hektarit.
[RT I, 15.07.2011, 3 - jõust. 18.07.2011]

 (2) Laugi jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:
Laugi jahipiirkonna piir läheb Kuressaare–Võhma maantee ja Haamse–Kiriku maantee ristumiskohast mööda Haamse–Kiriku maanteed Laadjala–Karja maanteeni, jätkudes mööda Laadjala–Karja maanteed Ämu uudismaa teeni ning mööda Ämu uudismaa teed Mõisasoo lõunapoolse teeni; edasi mööda Mõisasoo lõunapoolset teed Einla peakraavini ning mööda Einla peakraavi Mustla uudismaa teeni; seejärel mööda Mustla uudismaa teed Leisi–Kuressaare maanteeni, ületades Leisi–Kuressaare maantee, jätkudes mööda Tohvri ja Mardi kinnistu kagupiiri Seppeli sihini ning mööda Seppeli sihti Laugi uudismaaobjekti põhjapoolse piirdekraavini; sealt mööda Laugi uudismaa põhjapoolset piirdekraavi Laugisoo–Reo teeni ning mööda Laugisoo–Reo teed Kuressaare–Kuivastu maanteeni; teeristist mööda Kuressaare–Kuivastu maanteed Reo–Ilpla maanteeni, jätkudes mööda Reo–Ilpla maanteed Kuressaare–Pihtla maanteeni ning mööda Kuressaare–Pihtla maanteed Ilpla–Kuusiku teeni; teeristist mööda Ilpla–Kuusiku teed Püha–Vanamõisa maanteeni, jätkudes mööda Püha–Vanamõisa maanteed Vätta–Kuressaare maanteeni ning mööda Vätta–Kuressaare maanteed Mereääre kinnistu rannateeni; siis mööda Mereääre kinnistu rannateed Kasti lahe rannajooneni ning mööda Kasti lahe rannajoont Kuressaare reoveetrassini (jahipiirkonna juurde kuulub koos saarte ja laidudega mereakvatooriumi osa, mis ulatub 200 meetri kaugusele rannajoonest); siitpeale mööda Kuressaare reoveetrassi Kuressaare–Roomassaare maanteeni ning mööda Kuressaare–Roomassaare maanteed Kuressaare ringteeni, jätkudes mööda Kuressaare ringteed Põduste jõeni; seejärel mööda Põduste jõge Liivi lahe rannajooneni, jätkudes mööda Liivi lahe rannajoont Jahimaja teeni (jahipiirkonna juurde kuulub koos saarte ja laidudega mereakvatooriumi osa, mis ulatub 200 m kaugusele rannajoonest); sealt mööda Jahimaja teed Kuressare–Sääre maanteeni, jätkudes mööda Kuressare–Sääre maanteed Leebemetsa teeni; teeristist mööda Leebemetsa teed Ohaka teeni ning mööda Ohaka teed Ohaka kraavini; siis mööda Ohaka kraavi Mullutu lahe rannajooneni ning mööda Mullutu lahe rannajoont Kurgu kraavi suudmeni Mullutu lahes; edasi mööda Kurgu kraavi Suurlaheni, jätkudes mõttelise sirgjoonena üle Suurlahe Irase oja suudmeni; seejärel mööda Irase oja Kuressaare–Kihelkonna endise raudteetammini ning mööda Kuressaare–Kihelkonna endist raudteetammi Põduste jõeni; sealt mööda Põduste jõge Pähkla peakraavini, jätkudes mööda Pähkla peakraavi Uustalu kraavini ning mööda Uustalu kraavi Uuspõllu kraavini; edasi mööda Uuspõllu kraavi Pähkla teeni ning mööda Pähkla teed Kuressaare–Võhma maanteeni, jätkudes mööda Kuressaare–Võhma maanteed Haamse–Kiriku maanteeni.
Jahipiirkonna juurde kuuluvad Väike Tulpe saar ja Laidusaar mereakvatooriumi osaga, mis ulatub 200 meetri kaugusele saare rannajoonest.
[RT I, 15.07.2011, 3 - jõust. 18.07.2011]

§ 13.  Leisi jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus

 (1) Leisi jahipiirkonna pindala on 7320 hektarit.

 (2) Leisi jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:
Leisi jahipiirkonna piir läheb Ränga tee ja Soela väina rannajoone ristumiskohast (Ränga puhkekoht) mööda Soela väina rannajoont Oitme oja suudmeni Triigi lahes (jahipiirkonna juurde kuulub mereakvatooriumi osa, mis ulatub 200 meetri kaugusele rannajoonest), jätkudes mööda Oitme oja Veski–Õeste teeni ning mööda Veski–Õeste teed Kuressaare–Leisi maanteeni; teeristist mööda Kuressaare–Leisi maanteed Karja–Laadjala maanteeni ning mööda Karja–Laadjala maanteed Metsküla–Nõmme maanteeni; sealt mööda Metsküla–Nõmme maanteed Pikassoo teeni, jätkudes mööda Pikassoo teed Pikassoo ojani ning mööda Pikassoo oja Leisi–Karujärve kõrgepingeliini trassini; seejärel mööda Leisi–Karujärve kõrgepingeliini trassi Metsküla–Nõmme maanteeni; siis mööda Metsküla–Nõmme maanteed Peederga–Likimõisa teeni; teeristist mööda Peederga–Likimõisa teed Mustjala–Leisi maanteeni, jätkudes mööda Mustjala–Leisi maanteed Ränga teeni ning mööda Ränga teed Ränga puhkekohani.

§ 14.  Liiva jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus

 (1) Liiva jahipiirkonna pindala on 9660 hektarit.

 (2) Liiva jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:
Liiva jahipiirkonna piir läheb Muhu saare rannajoone ja Kuressaare–Kuivastu maantee ristumiskohast (Väinatamm) mööda Kuressaare–Kuivastu maanteed Mõega–Nõmmküla maanteeni, jätkudes mööda Mõega–Nõmmküla maanteed Tiigi teeni ning mööda Tiigi teed Tiigi taluni; sealt mööda Tiigi kinnistu rannateed Muhu saare rannajooneni; edasi mööda Muhu saare rannajoont Kuressaare–Kuivastu maanteeni (jahipiirkonna juurde kuulub koos saarte ja laidudega mereakvatooriumi osa, mis ulatub 200 meetri kaugusele rannajoonest).

  Jahipiirkonna juurde kuuluvad Viirelaid, Võilaid ja Suurlaid mereakvatooriumi osaga, mis ulatub 200 meetri kaugusele laiu rannajoonest.

§ 15.  Lümanda jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus

 (1) Lümanda jahipiirkonna pindala on 11 800 hektarit.
[RT I, 15.07.2011, 3 - jõust. 18.07.2011]

 (2) Lümanda jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:
Lümanda jahipiirkonna piir läheb Lümanda–Kogula maantee ja Lümanda–Tehumardi maantee ristumiskohast (Karala teerist) mööda Lümanda–Tehumardi maanteed Rumma–Haavasoo teeni, jätkudes mööda Rumma–Haavasoo teed Saaremaa metskonna kvartali KH354 läänesihini; edasi mööda Saaremaa metskonna kvartali KH354 läänesihti sama kvartali edelanurgani; sealt mööda Saare kraavi Põhjasoo–Haavasoo teeni ning mööda Põhjasoo–Haavasoo teed Saunaselja sihini, jätkudes mööda Saunaselja sihti Saaremaa metskonna kvartali KH348 edelanurgani; seejärel mööda Saaremaa metskonna kvartali KH348 lõunasihti Naani kinnistu edelanurgani, jätkudes mööda Naani kinnistu lõunapiiri Riksu ojani ning mööda Riksu oja Iganessoo teeni; sealt mööda Iganessoo teed Iganessoo põldude idapoolse piirikraavini; seejärel mööda Iganessoo põldude ida-, lõuna- ja läänepoolset piirikraavi Iganessoo teeni; edasi mööda Iganessoo teed Lümanda–Tehumardi maanteeni ning mööda Lümanda–Tehumardi maanteed Lahetaguse teeni, jätkudes mööda Lahetaguse teed Toomuse-Ansu kinnistu idapiirini ning mööda Toomuse-Ansu kinnistu idapiiri Riksu ojani; edasi mööda Riksu oja Tehumardi–Kotlandi–Lümanda maanteeni ning mööda Tehumardi–Kotlandi–Lümanda maanteed Muha teeni; teeristist mööda Muha teed Koormise ojani ning mööda Koormise oja selle suubumiskohani Läänemerre, jätkudes mööda Läänemere rannajoont Austla–Kooli teeni (jahipiirkonna juurde kuulub mereakvatooriumi osa koos saarte ja laidudega, mis ulatub 300 meetri kaugusele rannajoonest); sealt mööda Austla–Kooli teed Karala–Loona maanteeni ning mööda Karala–Loona maanteed Vesiku ojani, jätkudes mööda Vesiku oja Kihelkonna–Lümanda maanteeni; edasi mööda Kihelkonna–Lümanda maanteed Liiva–Viidu teeni; teeristist mööda Liiva–Viidu teed Kogula–Lümanda maanteeni ning mööda Kogula–Lümanda maanteed Karala teeristini.
[RT I, 15.07.2011, 3 - jõust. 18.07.2011]

§ 16.  Metsküla jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus

 (1) Metsküla jahipiirkonna pindala on 7190 hektarit.

 (2) Metsküla jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:
Metsküla jahipiirkonna piir läheb Saguri kinnistu läänepiiri ja Soela väina rannajoone ristumiskohast mööda Soela väina rannajoont Ränga puhkekohani (jahipiirkonna juurde kuulub koos saarte ja laidudega mereakvatooriumi osa, mis ulatub 200 meetri kaugusele rannajoonest), jätkudes mööda Ränga metsateed Mustjala–Leisi maanteeni ning mööda Mustjala–Leisi maanteed Peederga–Likimõisa teeni; teeristist mööda Peederga–Likimõisa teed Nõmme–Metsküla maanteeni ning mööda Nõmme–Metsküla maanteed Karujärve–Leisi kõrgepingeliini trassini, jätkudes mööda Karujärve–Leisi kõrgepingeliini trassi Pikassoo ojani; sealt mööda Pikassoo oja Pikassoo teeni ning mööda Pikassoo teed Purtsa uudismaa peakraavini; siis mööda Purtsa uudismaa peakraavi Jänese sihini, jätkudes mööda Jänese sihti Linnu kinnistu lõunapiirini Purtsa soos; sealt mööda Linnu ja Mõisa kinnistu lõunapiiri Purtsa–Pöitse teeni; siitpeale mööda Purtsa–Pöitse teed Sillukse–Tagametsa peakraavini, jätkudes mööda Sillukse–Tagametsa peakraavi Kilemäe teeni ning mööda Kilemäe teed Asuka–Järise maanteeni; teeristist mööda Asuka–Järise maanteed Mustjala–Leisi maanteeni ning mööda Mustjala–Leisi maanteed Saguri kinnistu läänepiirini, jätkudes mööda Saguri kinnistu läänepiiri Soela väina rannajooneni.

  Jahipiirkonna juurde kuulub Pihlalaid mereakvatooriumi osaga, mis ulatub 200 meetri kaugusele laiu rannajoonest.

§ 17.  Mustjala jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus

 (1) Mustjala jahipiirkonna pindala on 12 000 hektarit.

 (2) Mustjala jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:
Mustjala jahipiirkonna piir läheb Uuemõisa oja suubumiskohast Küdema lahte mööda Uuemõisa oja Leisi–Mustjala maanteeni, jätkudes mööda Leisi–Mustjala maanteed Küdema–Silla teeni ning mööda Küdema–Silla teed Tirtsi–Ohtja teeni; teeristist mööda Tirtsi–Ohtja teed Ristema sooni, jätkudes mööda Ristema soo lõunapoolset teeharu Ohtja–Vendise teeni; siis mööda Ohtja–Vendise teed Leisi–Karujärve kõrgepingeliini trassini ning mööda Leisi–Karujärve kõrgepingeliini trassi Kuressaare–Mustjala maanteeni; sealt mööda Kuressaare–Mustjala maanteed Lihulinna teeni, jätkudes mööda Lihulinna teed Lihulinna–Karujärve teeni ning mööda Lihulinna–Karujärve teed Kärla–Karujärve maanteeni (Karujärve II bussipeatus Karujärve külas); edasi mööda Kärla–Karujärve maanteed Üru–Pidula maanteeni; teeristist mööda Üru–Pidula maanteed Mustjala–Veere maanteeni ning mööda Mustjala–Veere maanteed Kallaste–Abula teeni, jätkudes mööda Kallaste–Abula teed Pidula ojani; siitpeale mööda Pidula oja Pidula oja suudmeni Tagalahte; Pidula oja suudmest Tagalahte mööda Läänemere rannajoont Uuemõisa oja suudmeni Küdema lahte (jahipiirkonna juurde kuulub mereakvatooriumi osa, mis ulatub 200 meetri kaugusele rannajoonest).

§ 18.  Orissaare jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus

 (1) Orissaare jahipiirkonna pindala on 14 980 hektarit.

 (2) Orissaare jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:
Orissaare jahipiirkonna piir läheb Võlupe jõe suudmest Triigi lahte mööda Triigi lahe rannajoont Kuressaare–Kuivastu maanteeni (jahipiirkonna juurde kuulub koos saarte ja laidudega mereakvatooriumi osa, mis ulatub 200 meetri kaugusele rannajoonest), jätkudes mööda Kuressaare–Kuivastu maanteed Arju–Randküla maanteeni; teeristist mööda Arju–Randküla maanteed Arju kraavini; sealt mööda Arju kraavi Võlupe jõeni ning mööda Võlupe jõge selle suubumiskohani Triigi lahte.

§ 19.  Pihtla jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus

 (1) Pihtla jahipiirkonna pindala on 12 610 hektarit.

 (2) Pihtla jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:
Pihtla jahipiirkonna piir läheb Kuressaare–Kuivastu maantee ja Reo–Ilpla maantee ristumiskohast mööda Kuressaare–Kuivastu maanteed Masa–Laimjala–Tumala maanteeni, jätkudes mööda Masa–Laimjala–Tumala maanteed Lõve jõeni ning mööda Lõve jõge jõesuudmeni Oesaare lahes; seejärel mõttelise sirgjoonena üle Oesaare lahe Enimäe jõe väljavooluni, jätkudes mööda Enimäe jõge selle suudmeni Laidevahe lahes; sealt mõttelise sirgjoonena üle Laidevahe lahe Liiva-Silma poolsaare tippu, jätkudes mööda mere rannajoont Mereääre kinnistu rannateeni (jahipiirkonna juurde kuulub koos saarte ja laidudega mereakvatooriumi osa, mis ulatub 200 meetri kaugusele rannajoonest); siitpeale mööda Mereääre kinnistu rannateed Kuressaare–Vätta maanteeni ning mööda Kuressaare–Vätta maanteed Püha–Vanamõisa maanteeni; teeristist mööda Püha–Vanamõisa maanteed Ilpla–Kuusiku teeni, jätkudes mööda Ilpla– Kuusiku teed Kuressaare–Pihtla maanteeni; edasi mööda Kuressaare–Pihtla maanteed Reo–Ilpla maanteeni ning mööda Reo–Ilpla maanteed Kuressaare–Kuivastu maanteeni.

§ 20.  Pärsama jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus

 (1) Pärsama jahipiirkonna pindala on 12 850 hektarit.

 (2) Pärsama jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:
Pärsama jahipiirkonna piir läheb Oitme oja suudmest Triigi lahte mööda Triigi lahe rannajoont Võlupe jõe suudmeni (jahipiirkonna juurde kuulub mereakvatooriumi osa, mis ulatub 200 meetri kaugusele rannajoonest), jätkudes mööda Võlupe jõge Arju kraavini ning mööda Arju kraavi Tagavere–Randküla maanteeni; sealt mööda Tagavere–Randküla maanteed Kuressaare–Kuivastu maanteeni; teeristist mööda Kuressaare–Kuivastu maanteed Kõnnu–Jõõri–Tika maanteeni ning mööda Kõnnu–Jõõri–Tika maanteed Kuressaare–Leisi maanteeni, jätkudes mööda Kuressaare–Leisi maanteed Haeska–Luulupe teeni; edasi mööda Haeska–Luulupe teed Kuruaru kraavini ning mööda Kuruaru kraaviLeisi jõeni; siitpeale mööda Leisi jõge Kaisaküla teeni, jätkudes mööda Kaisaküla teed Kuressaare–Leisi maanteeni ning mööda Kuressaare–Leisi maanteed Veske–Õeste teeni; teeristist mööda Veske–Õeste teed Oitme ojani ning mööda Oitme oja selle suudmeni Triigi lahte.

§ 21.  Salme jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus

 (1) Salme jahipiirkonna pindala on 10 100 hektarit.
[RT I, 15.07.2011, 3 - jõust. 18.07.2011]

 (2) Salme jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:
Salme jahipiirkonna piir läheb Koormise oja suudmest Läänemeres mööda Koormise oja Muha teeni, jätkudes mööda Muha teed Lümanda–Kotlandi–Tehumardi maanteeni; teeristist mööda Lümanda–Kotlandi–Tehumardi maanteed Riksu ojani ning mööda Riksu oja Toomuse-Ansu kinnistu idasihini; siitpeale mööda Toomuse-Ansu kinnistu idasihti Lahetaguse teeni, jätkudes mööda Lahetaguse teed Lümanda–Tehumardi maanteeni ning mööda Lümanda–Tehumardi maanteed Tatarselja trassi teeni; seejärel mööda Tatarselja trassi teed Länga teeni ning mööda Länga teed Saaremaa metskonna kvartali KH384 läänesihini; sealt mööda Saaremaa metskonna kvartali KH384 lääne- ja lõunasihti sama kvartali kagunurgani, jätkudes mööda Kontuse ja Vana-Intsu kinnistu idapiiri Vana-Intsu kinnistu kagunurgani; Vana-Intsu kinnistu kagunurgast mööda Tamme kinnistu põhja-, lääne- ja lõunapiiri Tehumardi peakraavini Tamme kinnistu kagunurgas, jätkudes mõttelise sirgjoonena üle põllu Suureniidi kinnistu idapiiri ja Kotermani sihi ristumiskohani; sealt mööda Kotermani sihti Tehumardi–Kogula maanteeni, ületades Tehumardi–Kogula maantee ning jätkudes mööda Leebemetsa teed Kuressaare–Sääre maanteeni; sealt mööda Kuressaare–Sääre maanteed Jahimaja teeni ning mööda Jahimaja teed Liivi lahe rannajooneni; edasi mööda Liivi lahe rannajoont Vintri küla teeni e Laasi kinnistu idapiirini (jahipiirkonna juurde kuulub mereakvatooriumi osa, mis jääb 200 meetri kaugusele rannajoonest); siitpeale mööda Vintri küla teed Vintri teeristini Sääre–Kuressaare maanteel; Vintri teeristist mööda Sopi metsavaheteed Sopi ojani, jätkudes mööda Sopi oja selle suudmeni Läänemeres; edasi mööda Läänemere rannajoont Koormise oja suudmeni (jahipiirkonna juurde kuulub mereakvatooriumi osa, mis jääb 200 meetri kaugusele rannajoonest).
[RT I, 15.07.2011, 3 - jõust. 18.07.2011]

§ 22.  Tamse jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus

 (1) Tamse jahipiirkonna pindala on 11 440 hektarit.

 (2) Tamse jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:
Tamse jahipiirkonna piir läheb Kuressaare–Kuivastu maantee ja Muhu saare rannajoone ristumiskohast (Väinatamm) mööda Muhu saare rannajoont Tiigi kinnistu rannateeni (jahipiirkonna juurde kuulub koos saarte ja laidudega mereakvatooriumi osa, mis ulatub 200 meetri kaugusele rannajoonest), jätkudes mööda rannateed Tiigi teeni ning mööda Tiigi teed Mõega–Nõmmküla maanteeni; teeristilt mööda Mõega–Nõmmküla maanteed Kuivastu–Kuressaare maanteeni, jätkudes mööda Kuivastu–Kuressaare maanteed Muhu saare rannajooneni (Väinatamm).

  Jahipiirkonna juurde kuuluvad Kõinastu laid ja Kesselaid mereakvatooriumi osaga, mis ulatub 200 meetri kaugusele laiu rannajoonest.

§ 23.  Torgu jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus

 (1) Torgu jahipiirkonna pindala on 7050 hektarit.

 (2) Torgu jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:
Torgu jahipiirkonna piir läheb Nigu kinnistu lõunapiiri ja Läänemere rannajoone ristumiskohalt mööda Nigu–Selli teed elektriliini trassini Selli–Hindreku kinnistul, jätkudes mööda elektriliini trassi Sääre–Lõpe– Salme maanteeni (Kargi teerist); Kargi teeristist mööda Kargi–Mäebe teed Sääre–Kuressaare maanteeni (Mäebe teerist); Mäebe teeristist mööda Mäebe–Ranna teed Läänemere rannajooneni, jätkudes mööda Läänemere rannajoont Nigu kinnistu lõunapiirini (jahipiirkonna juurde kuulub mereakvatooriumi osa, mis jääb 200 meetri kaugusele rannajoonest).

§ 24.  Tornimäe jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus

 (1) Tornimäe jahipiirkonna pindala on 13 990 hektarit.

 (2) Tornimäe jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:
Tornimäe jahipiirkonna piir läheb Väikese väina rannajoone ja Kuressaare–Kuivastu maantee ristumiskohast mööda Väikese väina rannajoont Neemi peakraavi suudmeni (jahipiirkonna juurde kuulub mereakvatooriumi osa, mis ulatub koos saarte ja laidudega 200 meetri kaugusele rannajoonest); edasi mööda Neemi peakraavi Koigi peakraavini ning mööda Koigi peakraavi Mini-Poldri teeni, jätkudes mööda Mini-Poldri teed Postimäe teeni ning mööda Postimäe teed Postimäe–Kingli teeni; teeristist mööda Postimäe–Kingli teed Masa–Laimjala–Tumala maanteeni, jätkudes mööda Masa–Laimjala–Tumala maanteed Kapra teeni ning mööda Kapra teed Koigi-Kuke peakraavini; seejärel mööda Koigi-Kuke peakraavi Koigi sooni; sealt mõttelise sirgjoonena üle Koigi soo Kuke peakraavini (Lutsu kinnistu kagunurk); edasi mööda Kuke peakraavi Kasesalu kinnistu kirdepiirini ning mööda Kasesalu kinnistu kirdepiiri Kasesalu kinnistu põhjanurgani, jätkudes mõttelise sirgjoonena üle Virbi soo Andrese kinnistu lõunanurgani; seejärel mööda Andrese kinnistu edelapiiri Luha sihini ning mööda Luha sihti Kuressaare–Kuivastu maanteeni, jätkudes mööda Kuressaare– Kuivastu maanteed Väikese väina rannajooneni.

§ 25.  Valjala jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus

 (1) Valjala jahipiirkonna pindala on 10 090 hektarit.

 (2) Valjala jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:
Valjala jahipiirkonna piir läheb Kuressaare–Leisi maantee ja Tika–Jõõri– Kõnnu maantee ristumiskohast mööda Tika–Jõõri–Kõnnu maanteed Kuressaare–Kuivastu maanteeni, jätkudes mööda Kuressaare–Kuivastu maanteed Luha sihini ning mööda Luha sihti Andrese kinnistu lõunanurgani; sealt mõttelise sirgjoonena üle Virbi soo Kasesalu kinnistu põhjanurgani; edasi mööda Kasesalu kinnistu kirdepiiri Kuke peakraavini ning mööda Kuke peakraavi Lutsu kinnistu kagunurgani, jätkudes mõttelise sirgjoonena üle Koigi raba Põdra kinnistu kagunurgani; siitpeale mööda Kotka sihti Laasu kinnistu läänepiirini, jätkudes mööda Laasu kinnistu läänepiiri Nuki kinnistu põhjapiirini ning mööda Nuki kinnistu põhjapiiri Kehitusoo teeni; siis mööda Kehitusoo teed Valjala–Laimjala maanteeni ning mööda Valjala–Laimjala maanteed Rõõsa teeni, jätkudes mööda Rõõsa teed Maadevahe jõeni; sealt mööda Maadevahe jõge Rõõsa–Kalli maanteeni ning mööda Rõõsa–Kalli maanteed Valjala–Kallemäe maanteeni; teeristist mööda Valjala–Kallemäe maanteed Ariste uudismaa teeni, jätkudes mööda Ariste uudismaa teed Valjala–Kangruselja kõrgepingeliini trassini ning mööda Valjala–Kangruselja kõrgepingeliini trassi Lööne peakraavini; seejärel mööda Lööne peakraavi Haeska–Valjala teeni ning mööda Haeska–Valjala maanteed Kuressaare–Leisi maanteeni, jätkudes mööda Kuressaare–Leisi maanteed Tika–Jõõri–Kõnnu maanteeni.

§ 26.  Võhma jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus

 (1) Võhma jahipiirkonna pindala on 8530 hektarit.

 (2) Võhma jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:
Võhma jahipiirkonna piir läheb Küdema lahe tee ja Küdema lahe rannajoone ristumiskohast mööda Küdema lahe rannajoont Saguri kinnistu läänepiirini (jahipiirkonna juurde kuulub koos saarte ja laidudega mereakvatooriumi osa, mis ulatub 200 meetri kaugusele rannajoonest), jätkudes mööda Saguri kinnistu läänepiiri Mustjala–Leisi maanteeni ning mööda Mustjala–Leisi maanteed Asuka–Järise maanteeni; teeristist mööda Asuka–Järise maanteed Kuressaare–Võhma maanteeni ning mööda Kuressaare–Võhma maanteed Möldri–Tuiu–Paatsa teeni; sealt mööda Möldri– Tuiu–Paatsa teed Küdema lahe teeni, jätkudes mööda Küdema lahe teed Küdema lahe rannajooneni. Jahipiirkonna juurde kuulub Laidu saar mereakvatooriumi osaga, mis ulatub 200 meetri kaugusele saare rannajoonest.

§ 27.  Üru jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus

 (1) Üru jahipiirkonna pindala on 12 760 hektarit.

 (2) Üru jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:
Üru jahipiirkonna piir läheb Veere–Mustjala ja Kõrtsi–Kihelkonna maantee ristumiskohast (Kõrtsi teerist) mööda Veere–Mustjala maanteed Pidula–Üru maanteeni, jätkudes mööda Pidula–Üru maanteed Karujärve–Kärla maanteeni ning mööda Karujärve–Kärla maanteed Karujärve teeni; teeristist mööda Karujärve teed Karujärveni, jätkudes mõttelise sirgjoonena üle Karujärve Kihelkonna metskonna kvartali KH169 kagunurgani; edasi mööda Kihelkonna metskonna kvartalite KH169 ja KH168 lõunasihti kvartali KH172 loodenurgani; seejärel mööda kvartali KH172 läänesihti kõrgepingeliini trassini ning mööda kõrgepingeliini trassi Pidula–Üru maanteeni, jätkudes mööda Pidula–Üru maanteed Kuressaare–Kihelkonna maanteeni; teeristist mööda Kuressaare–Kihelkonna maanteed Lagenõmme teeni ning mööda Lagenõmme teed Tammiku teeni; seejärel mööda Tammiku teed Viki–Audaku teeni ning mööda Viki–Audaku teed Viidu–Liiva teeni; siis mööda Viidu–Liiva teed Lümanda–Kihelkonna maanteeni, jätkudes mööda Lümanda–Kihelkonna maanteed Vesiku ojani ning mööda Vesiku oja Loona–Karala maanteeni; sealt mööda Loona–Karala maanteed Kooli–Austla teeni ning mööda Kooli–Austla teed Läänemere rannajooneni, jätkudes mööda Läänemere rannajoont Vilsandi rahvuspargi piirini (jahipiirkonna juurde kuulub mereakvatooriumi osa, mis ulatub 200 meetri kaugusele rannajoonest); edasi mööda Vilsandi Rahvuspargi merepiiri koordinaatide punktini 6473412-381277, jätkudes koordinaatide punktist 6473412-381277 mõttelise sirgjoonena üle Abaja lahe Kihelkonna oja suudmeni Abaja lahte; edasi mööda Kihelkonna oja Papisaare–Kihelkonna teeni ning mööda Papisaare–Kihelkonna teed Kihelkonnani, jätkudes mööda Kõrtsi–Kihelkonna maanteed Kõrtsi teeristini.

§ 28.  Rakendussäte

  [Käesolevast tekstist välja jäetud]


1Aste, Eikla, Kaali, Kaavi, Kallemäe, Karja, Kihelkonna, Kuressaare, Kuumi, Kärla, Laimjala, Laugi, Leisi, Liiva, Lümanda, Metsküla, Mustjala, Orissaare, Pihtla, Pärsama, Salme, Tamse, Torgu, Tornimäe, Valjala, Võhma ja Üru jahipiirkond on moodustatud keskkonnaministri 8. juuni 1998. a määrusega nr 38 «Saare maakonna rendijahipiirkondade reorganiseerimine» moodustatud rendijahipiirkondade ja keskkonnaministri 14. mai 2004. a määrusega nr 49 «Kuressaare ja Ora jahipiirkonna moodustamine» moodustatud Kuressaare jahipiirkonna baasil.

/otsingu_soovitused.json