Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Vabad elukutsed

Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Õigusabi ja õigusteenused

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Vandetõlgi seadus

Vastu võetud 17.01.2001
RT I 2001, 16, 70
jõust. vastavalt §-le 12.

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

§ 1.  Reguleerimisala ning notariaadialaste seaduste kohaldamine

  (1) Käesolev seadus reguleerib vandetõlgi ametit.

  (2) Lisaks käesolevale seadusele kohaldatakse vandetõlgile vastavalt:
  1) notariaadiseaduse § 2 lõikeid 2–5, § 3–5, § 6 lõiget 2, § 7, § 8 lõikeid 1–3, § 10, § 11 lõikeid 1 ja 6 ning lõike 3 teist ja kolmandat lauset, § 16 lõikeid 1, 2 ja 5, § 18 lõikeid 1–3, § 39–41 ja 57;
  2) tõestamisseaduse § 1 lõikeid 4–6, § 2–4, § 38 lõikeid 1 ja 1¹, § 38 lõike 2 punkte 4 ja 7, § 41, § 44 lõiget 1, § 45 ja § 46 lõiget 3;
  3) notari distsiplinaarvastutuse seadust, kusjuures distsiplinaarsüüteo tuvastamise komisjonis osaleb kohtuniku asemel vandetõlk. Selleks valivad vandetõlgid endi seast viieks aastaks viis isikut. Iga vandetõlk seab üles ja annab hääle viiele kandidaadile, valituks loetakse viis enim hääli kogunut. Vandetõlgi eksami komisjoni esimees korraldab valimised, samuti liisuheitmise komisjonis osalemise järjekorra määramiseks;
  4) haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Haldusmenetluse seadust ei kohaldata vandetõlgi ametitoimingutele.
[RT I 2006, 7, 42 - jõust. 04.02.2006]

§ 2.  Vandetõlgi ametipädevus

  (1) Vandetõlk on avalik-õigusliku ameti kandja, kellele riik on andnud õiguse kinnitada ametitunnistuses nimetatud ulatuses enda või mõne teise isiku tõlgitud dokumendi tõlke õigsust, sellise tõlke ärakirja õigsust ning dokumendi ärakirja õigsust.
[RT I 2007, 67, 413 - jõust. 28.12.2007]

  (1¹) Vandetõlgil on õigus keelduda tõlke õigsuse kinnitamisest, kui tal puuduvad eriti keeruka erialase sisuga dokumendi tõlke õigsuses veendumiseks piisavad teadmised.
[RT I 2007, 67, 413 - jõust. 28.12.2007]

  (2) Kohtu-, tõestamis- ja haldusmenetluses ei pea vandetõlki eraldi vannutama ega hoiatama ebaõige tõlkimisega kaasneva vastutuse eest.

§ 3.  Ametisse nimetamine

  (1) Justiitsminister moodustab õppejõududest, tegevtõlkidest, riigiametnikest ning teistest asjatundjatest vandetõlgi eksami komisjoni ning kinnitab komisjoni ja Notarite Koja soovitusi ära kuulates eksami sooritamise nõuded ja läbiviimise korra, samuti komisjoni töökorra. Komisjonil võib olla mitu koosseisu võõrkeelte kaupa.

  (2) Vandetõlgi eksamile lubatakse taotluse alusel teovõimeline Eesti kodanik, kelle kohta pole teada ühtki vandetõlgiks saamist takistavat asjaolu ning kes on omandanud riiklikult tunnustatud akadeemilise kraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 2² tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni.
[RT I 2008, 30, 191 - jõust. 01.07.2008]

  (3) Justiitsminister nimetab eksami sooritanud isiku tema taotlusel ametisse ja väljastab ametitunnistuse. Enne seda peab taotleja andma justiitsministri ees ametivande:
«Tõotan oma au ja teadmiste juures olla truu Eesti Vabariigile, järgida tema põhiseadust, tegutseda vandetõlgina ausalt, väärikalt ja erapooletult ning kõigi oma võimete kohaselt.»

  (4) Ametitunnistusel märgitakse keeled, millesse või millest tõlkimise kohta eksam sooritati, eksami- ja atesteerimistulemused ning muud vajalikud andmed.
[RT I 2005, 71, 549 - jõust. 01.01.2006]

§ 4.  Atesteerimine

  (1) Vandetõlgi eksami komisjon atesteerib vandetõlki üks kord viie aasta jooksul. Atesteerimine seisneb vandetõlgi ametioskuste kontrollimises.

  (2) Atesteerimise mittesooritanu vabastatakse ametist. Sama isik võib uuesti vandetõlgiks saada käesoleva seaduse §-s 3 nimetatud korras, kusjuures eksamile ei lubata teda enne ühe aasta möödumist atesteerimise mittesooritamisest.

  (3) Justiitsminister, kuulanud ära vandetõlgi eksami komisjoni soovitused, võib kehtestada vandetõlgi aastase ametitoimingute arvu alampiiri. Alampiir võib olla võõrkeelte kaupa diferentseeritud. Vandetõlk, kes teeb ametitoiminguid alampiirist rohkem, vabastatakse atesteerimisest.
[RT I 2007, 67, 413 - jõust. 28.12.2007]

§ 5.  Ametitegevuse registreerimine

  (1) Vandetõlk peab tõlke ja ärakirja õigsuse kinnitamise kohta tegema sissekande ametitegevuse raamatusse. Ametitegevuse raamat kuulub riigile.

  (2) Vandetõlgi kinnitatud tõlkel ja selle ärakirjal peavad olema kinnitamise eest võetud tasu suurus, ametitegevuse raamatu sissekande number, vandetõlgi nimi ja ametitunnistuse number, allkiri ja pitsati jäljend.

  (3) Vandetõlk, kes on ametist vabastatud või tagandatud, peab oma ametitunnistuse ning ametitegevuse raamatu andma üle Justiitsministeeriumile. Vandetõlgi surma korral teeb seda pärija. Justiitsministeerium annab ametitegevuse raamatu säilitamiseks Riigiarhiivi.

§ 6.  Ametist vabastamine ja tagandamine

  (1) Justiitsminister vabastab vandetõlgi ametist:
  1) vandetõlgi enda soovil;
  2) atesteerimise mittesooritamisel;
  3) muude asjaolude ilmnemisel, mis teevad ametitegevuse võimatuks.

  (2) Justiitsminister tagandab vandetõlgi ametist:
  1) kui vandetõlgi suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus tahtlikult toimepandud kuriteo eest, samuti muu süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel, millega mõistetud kriminaalkaristus teeb võimatuks vandetõlgina tegutsemise;
  2) tahtliku valetõlkimise, raske ametialase hooletuse või vääritu teo korral.

§ 7.  Vandetõlkide andmete avalikustamine

  Justiitsministeerium avaldab vandetõlkide nimekirja, nende ametitegevuse aadressid, vastuvõtuajad ja sidevahendite numbrid ning muud andmed. Vandetõlk peab Justiitsministeeriumile teatama oma ametitegevuse aadressi, vastuvõtuajad ja sidevahendite numbrid.
[RT I 2007, 67, 413 - jõust. 28.12.2007]

§ 7¹.  [ Kehtetu – RT I 2008, 15, 108 - jõust. 01.11.2008]

§ 8.  Vandetõlgi tasu

  (1) Vandetõlgi tasu dokumendi tõlke õigsuse kinnitamise eest on 15 krooni iga lehekülje eest.

  (2) Vandetõlgi tasu dokumendi tõlke ärakirja õigsuse ja tõlgitava dokumendi ärakirja õigsuse kinnitamise eest on 20 krooni esimese ja 5 krooni iga järgneva lehekülje eest.

  (3) Vandetõlgi tasu dokumendi tõlkimise ning tõlke toimetamise eest on kokkuleppeline.
[RT I 2007, 67, 413 - jõust. 28.12.2007]

  (4) Vabariigi Valitsus võib kehtestada vandetõlkidele kohtu- ja haldusmenetluse tarvis tehtavate suuliste ja kirjalike tõlketööde kohustusliku mahu ja määrata selliste toimingute tasu ülempiiri. Maht võib tööpiirkonniti erineda.

§ 9.  Vandetõlgi kõrvaltegevus, raamatupidamine ja maksustamine

  (1) Vandetõlk võib käesoleva seaduse §-s 2 nimetatud ametitegevuse kõrval tegelda ettevõtlusega, olla palgalisel tööl või avalikus teenistuses, kui see ei kahjusta vandetõlgi erapooletust või väärikust ega usaldatavust vandetõlgi ametitegevuse suhtes.
[RT I 2007, 67, 413 - jõust. 28.12.2007]

  (2) [ Kehtetu − RT I 2007, 67, 413 - jõust. 28.12.2007]

  (3) Vandetõlki käsitatakse raamatupidamise ja maksustamise alal füüsilisest isikust ettevõtjana. Ühist bürood pidavatel vandetõlkidel võib olla ühine raamatupidamine.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõiget 3 ei kohaldata, kui büroo kuulub äriühingule. Äriühingu ja vandetõlgi suhted määratakse ametitegevuslepinguga. Ametitegevusleping ei tohi kahjustada vandetõlgi kui avalik-õigusliku ameti kandja ja vaba elukutse esindaja sõltumatust ja erapooletust.

  (4¹) Enne ametisse asumist on vandetõlk kohustatud ametitegevuslepingu tingimused esitama justiitsministrile heakskiitmiseks. Justiitsminister võib anda kuni neljakuulise tähtaja ametitegevuslepingus esinevate puuduste kõrvaldamiseks.

  (5) Vandetõlk, kes on riigiteenistuses, peab vandetõlgi ametisse nimetamise korral esitama avaliku teenistuse seaduse §-s 72 sätestatud loa.

  (6) Järelevalve vandetõlgi ametipidamise üle laieneb käesolevas paragrahvis nimetatud nõuete täitmisele.

§ 10.  Vandetõlgi vastutus
[RT I 2006, 7, 42 - jõust. 04.02.2006]

  (1) Vandetõlk vastutab oma ametikohustuse süülisest rikkumisest tekkinud kahju eest isiklikult, käesoleva seaduse § 9 lõikes 4 nimetatud juhul vastutavad vandetõlk ja äriühing solidaarselt.

  (2) Riik ei vastuta vandetõlgi tekitatud kahju eest.

  (2¹) Vandetõlk vastutab kui avaliku võimu kandja riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Kahju hüvitamise nõue vaadatakse läbi hagimenetluses maakohtus.

  (3) Vandetõlk peab Justiitsministeeriumile teatama võimaliku ametikohustuste rikkumisega seotud kohtumenetluse algatamisest kirjalikult kahe nädala jooksul algatamisest teadasaamisest arvates.

  (4) – (5)
[Kehtetud – RT I 2006, 7, 42 - jõust. 04.02.2006]

§ 11.  Seaduse rakendamine

  Justiitsminister võib, kuulanud ära vandetõlgi eksami komisjoni arvamuse, oma määrusega kehtestada :
  1) vandetõlgi ametialase kvalifikatsiooni huvides täpsustavaid tingimusi käesoleva seaduse § 9 lõikes 1 nimetatud kõrvaltegevuste kohta;
  2) vandetõlgi sõltumatuse ja erapooletuse tagamiseks oluliste tingimuste loetelu, millele peab vastama käesoleva seaduse § 9 lõikes 4 nimetatud ametitegevusleping;
  3) nõude, et vandetõlgi eksamile lubamise eelduseks on kuni üheaastane kandidaaditeenistus vähemalt kahe erineva vandetõlgi juures, samuti kandidaaditeenistusse astumise korra ning väljaõppe programmi. Vandetõlgist juhendaja peab sel juhul tagama tema juurde nimetatud kandidaadile väljaõppe eesmärgile vastava tegevuse;
  4) [Kehtetu – RT I 2006, 7, 42 - jõust. 04.02.2006]
  5) täpsustavaid nõudeid notariaadiseaduse § 11 lõikes 6 ja § 12 lõikes 6 sätestatu tagamiseks, ühise büroo pidamise ja ühiste ametiruumide kasutamise kohta, vandetõlgi büroo välise tähistuse kohta ning väljaspool bürood ja tööpiirkonda ametitoimingute tegemise kohta.

§ 12.  Seaduse jõustumine

  (1) Käesolev seadus jõustub 2002. aasta 1. oktoobril.

  (2) Käesoleva seaduse § 10 lõiked 3-5 jõustuvad 2006. aasta 1. jaanuaril.

  (3) Alates Eesti Vabariigi liitumisest Euroopa Liiduga võib vandetõlgiks saada lisaks Eesti kodanikule ka mõne teise Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik.

  (4) Vandetõlgist liikmete valimise distsiplinaarsüüteo tuvastamise komisjonis osalemiseks ning liisuheitmise nende osalemisjärjekorra määramiseks korraldab vandetõlgi eksami komisjoni esimees hiljemalt 2006. aasta 1. märtsil. Kuni selle ajani osalevad komisjonis kaks justiitsministri nimetatud liiget.
[RT I 2006, 7, 42 - jõust. 04.02.2006]