Väljaandja: Riigikogu
Akti liik: seadus
Teksti liik: algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 01.08.2008
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 30.06.2009
Avaldamismärge: RT I 2008, 33, 202

Välja kuulutanud
Vabariigi President
11.07.2008 otsus nr 327

Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadus

Vastu võetud 19.06.2008


1. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1. Seaduse reguleerimisala

(1) Käesoleva seadusega sätestatakse riiklikud abinõud põllumajandusturu tasakaalustatud arenguks, tarbija varustamiseks kvaliteetse toiduga, põllumajandustoodete tasuvaks tootmiseks, maapiirkonna muu majandustegevuse (edaspidi maamajandustegevus) arendamiseks ja maapiirkonna elanikele rahuldava elatustaseme tagamiseks, riiklike abinõude rakendamise järelevalve alused ja ulatus ning vastutus käesoleva seaduse rikkumise eest.

(2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 2. Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise riiklikud abinõud

Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise riiklikud abinõud käesoleva seaduse tähenduses on riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmine, tuulekaera tõrjeabinõude rakendamine, põllumajandustoodete kvaliteediklassidesse määramine ning praktikatoetuse andmine.

2. peatükk RIIGIABI

§ 3. Põllumajanduslik riigiabi

(1) Käesoleva seaduse alusel ja korras antakse põllumajanduslikku riigiabi põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevale ettevõtjale (edaspidi põllumajandustootja), kelle tegevuskoht on Eestis, ja põllumajandustootjaid esindavale mittetulundusühingule turutõrke kõrvaldamiseks kindlaksmääratud ajavahemikus ja ulatuses, mis on vajalik Euroopa Ühenduse asutamislepingu (edaspidi asutamisleping) artiklis 33 ning artikli 87 lõigetes 2 ja 3 nimetatud eesmärkide saavutamiseks.

(2) Põllumajanduslikku riigiabi võib anda, kui:
1) Euroopa Komisjon on teinud talle kooskõlas Euroopa Ühenduse suunistega riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris aastateks 2007–2013 (ELT C 319, 27.12.2006, lk 1–33) (edaspidi ühenduse suunised) esitatud põllumajandusliku riigiabi teatise kohta lubava otsuse;
2) Euroopa Komisjonile on esitatud grupierandiga hõlmatud põllumajandusliku riigiabi andmise kokkuvõtlik teabeleht (edaspidi põllumajandusliku grupierandi teatis) komisjoni määruse (EÜ) nr 1857/2006, mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001 (ELT L 358, 16.12.2006, lk 3–21), alusel;
3) põllumajanduslik riigiabi vastab nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (EÜT L 83, 27.03.1999, lk 1–9), artikli 4 lõike 6 tingimustele.

(3) Põllumajanduslikku riigiabi, sealhulgas ühenduse suunistes nimetatud abi metsade säilitamiseks ja kaitseks, võib anda muu seaduse alusel ja korras, kui selleks on Põllumajandusministeeriumi kaudu esitatud põllumajandusliku riigiabi teatis, mille kohta Euroopa Komisjon on teinud lubava otsuse, või põllumajandusliku grupierandi teatis või kui põllumajanduslik riigiabi vastab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 sätestatud tingimustele.

§ 4. Muu riigiabi

(1) Käesoleva seaduse alusel ja korras antakse riigiabi põllumajandus- ja mittepõllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega ning maamajandustegevusega tegelevale ettevõtjale, kelle tegevuskoht on Eestis, ja neid esindavale mittetulundusühingule, kui konkurentsiseaduses sätestatud alusel ja korras esitatud riigiabi teatise kohta on Euroopa Komisjon teinud lubava otsuse, Euroopa Komisjonile on esitatud grupierandi teatis või riigiabi vastab käesoleva seaduse § 3 lõike 2 punktis 3 sätestatud tingimustele.

(2) Käesoleva seaduse alusel ja korras antakse riigiabi põllumajandustootjatele ka muude kui käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 nimetatud ühenduse riigiabi õigusaktide alusel, kui konkurentsiseaduses sätestatud alusel ja korras esitatud riigiabi teatise kohta on Euroopa Komisjon teinud lubava otsuse, Euroopa Komisjonile on esitatud grupierandi teatis või riigiabi vastab käesoleva seaduse § 3 lõike 2 punktis 3 sätestatud tingimustele.

§ 5. Riigiabi andja

Käesoleva seaduse alusel võivad riigiabi anda riik ja maapiirkonna majandusliku arengu toetamiseks asutatud riigi sihtasutus (edaspidi sihtasutus) otseselt või kaudselt riigi rahalisi vahendeid kasutades.

§ 6. Riigiabi suurus

(1) Kui riigiabi annab riik Põllumajandusministeeriumi või Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) kaudu, kehtestab põllumajandusminister, arvestades riigieelarvest eraldatud rahalisi vahendeid, millist liiki ning milliste tegevuste ja piirkondade toetamiseks eelarveaastal toetusi antakse, ning otsustab toetusteks antavate eelarvevahendite jaotuse.

(2) Sihtasutus annab riigiabi talle selleks riigieelarves sihtotstarbeliselt eraldatud vahenditest, omatulust või muudest vahenditest. Sihtasutuse nõukogu otsustab, millist liiki ning milliste tegevuste ja piirkondade toetamiseks eelarveaastal riigiabi antakse, ning riigiabi andmiseks kavandatavate vahendite jaotuse. Andmed selle kohta avaldatakse sihtasutuse veebilehel.

(3) Riigiabi saamise õigust ei teki, kui selle andmist ei ole käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel eelarveaastal ette nähtud.

§ 7. Põllumajandusministeeriumi ja PRIA kaudu riigiabina antavad toetused

(1) Käesoleva seaduse alusel ja korras võib riik Põllumajandusministeeriumi või PRIA kaudu anda riigiabina järgmisi toetusi:
1) turuarendustoetus;
2) teavitustoetus;
3) põllumajandusloomade aretustoetus;
4) looduskahjutoetus;
5) põllumajanduskindlustustoetus;
6) põllumajandustootja asendamise toetus;
7) ohtliku taimekahjustaja tõrjeabinõude rakendamise toetus;
8) hukkunud põllumajandusloomade korjuste kõrvaldamise ja nende jäätmekäitlusettevõttes hävitamise toetus;
9) ühise majandustegevuse toetus.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toetustele võib riik Põllumajandusministeeriumi või PRIA kaudu anda muud toetust käesoleva seaduse §-des 11–15 sätestatud alustel ja korras.

§ 8. Sihtasutuse antav riigiabi

Sihtasutus võib anda põllumajandustootjale, põllumajandus- ja mittepõllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega ning maamajandustegevusega tegelevale ettevõtjale ning neid esindavale mittetulundusühingule riigiabi toetuse, laenu või tagatisena või muus vormis Põllumajandusministeeriumi ja sihtasutuse vahel sõlmitud halduslepingus toodud alusel ja korras. Sihtasutus ei või anda riigiabina toetust, mida annab riik Põllumajandusministeeriumi või PRIA kaudu.

3. peatükk RIIGIABI JA GRUPIERANDI TEATISE ESITAMINE NING RIIGIABI ANDMISE KORD

§ 9. Põllumajandusliku riigiabi teatise esitamine

(1) Kui riigiabi annab riik Põllumajandusministeeriumi või PRIA kaudu, koostab põllumajandusliku riigiabi teatise Põllumajandusministeerium komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (ELT L 140, 30.04.2004, lk 1–134), kohaselt ja kooskõlas ühenduse suunistega.

(2) Põllumajandusministeerium esitab põllumajandusliku riigiabi teatise koos vajaliku teabega Euroopa Komisjoni poolt ettenähtud veebirakenduse kaudu elektrooniliselt Eesti Vabariigi Alalisele Esindusele Euroopa Liidu juures, kes edastab selle Euroopa Komisjonile.

(3) Kui põllumajanduslikku riigiabi annab sihtasutus või seda antakse muu seaduse alusel ja korras, esitab riigiabi andja komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004 kohaselt ja kooskõlas ühenduse suunistega põllumajandusliku riigiabi teatise koos vajaliku teabega kirjalikult ja Euroopa Komisjoni poolt ettenähtud veebirakenduse kaudu Põllumajandusministeeriumile läbivaatamiseks.

(4) Kui põllumajandusliku riigiabi teatis vastab nõuetele, edastab Põllumajandusministeerium selle koos vajaliku teabega Euroopa Komisjoni poolt ettenähtud veebirakenduse kaudu elektrooniliselt Eesti Vabariigi Alalisele Esindusele Euroopa Liidu juures, kes edastab selle Euroopa Komisjonile.

(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud riigiabi andja jätab riigiabi teatises nõutud andmed esitamata, teatis ei vasta nõuetele või teatises või koos sellega esitatud teabes esineb puudusi, on Põllumajandusministeeriumil 20 tööpäeva jooksul teatise kättesaamisest arvates õigus küsida riigiabi andjalt lisateavet või teha talle ettepanek teatist täiendada.

(6) Põllumajandusliku riigiabi teatise menetlemise käigus Euroopa Komisjoni nõutud lisateabe esitab riigiabi andja Põllumajandusministeeriumi kaudu elektrooniliselt Eesti Vabariigi Alalisele Esindusele Euroopa Liidu juures, kes edastab selle Euroopa Komisjonile.

§ 10. Põllumajandusliku grupierandi teatise esitamine

(1) Grupierandiga hõlmatud riigiabiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse nõukogu määruse (EÜ) nr 994/98, milles käsitletakse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 92 ja 93 kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes (EÜT L 142, 14.05.1998, lk 1–4), artiklis 1 nimetatud abi, mille kohta Euroopa Komisjon on kehtestanud määruse (EÜ) nr 1857/2006.

(2) Kui riigiabi annab riik Põllumajandusministeeriumi või PRIA kaudu, koostab põllumajandusliku grupierandi teatise Põllumajandusministeerium, kes edastab selle koos vajaliku teabega Euroopa Komisjoni poolt ettenähtud veebirakenduse kaudu elektrooniliselt Eesti Vabariigi Alalisele Esindusele Euroopa Liidu juures, kes edastab selle Euroopa Komisjonile.

(3) Kui riigiabi annab sihtasutus või seda antakse muu seaduse alusel ja korras, esitab riigiabi andja hiljemalt 30 tööpäeva enne riigiabi andmist või abikava rakendamist komisjoni määruse (EÜ) nr 1857/2006 kohase põllumajandusliku grupierandi teatise kirjalikult ja Euroopa Komisjoni poolt ettenähtud veebirakenduse kaudu Põllumajandusministeeriumile läbivaatamiseks.

(4) Kui põllumajandusliku grupierandi teatis vastab nõuetele, edastab Põllumajandusministeerium selle Euroopa Komisjoni poolt ettenähtud veebirakenduse kaudu elektrooniliselt Eesti Vabariigi Alalisele Esindusele Euroopa Liidu juures, kes edastab selle Euroopa Komisjonile.

(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud riigiabi andja jätab põllumajandusliku grupierandi teatises nõutud andmed esitamata, teatis ei vasta nõuetele või teatises või koos sellega esitatud teabes esineb puudusi, on Põllumajandusministeeriumil 10 tööpäeva jooksul teatise kättesaamisest arvates õigus küsida riigiabi andjalt lisateavet või teha talle ettepanek põllumajandusliku grupierandi teatist täiendada.

§ 11. Põllumajandusministeeriumi ja PRIA kaudu antava riigiabi andmise kord

(1) Kui käesoleva seaduse §-des 3 ja 4 nimetatud riigiabi annab riik toetusena Põllumajandusministeeriumi või PRIA kaudu, kehtestab põllumajandusminister toetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse taotluse esitamise ja taotluse menetlemise korra. Toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise korra võib kehtestada iga toetuse liigi kohta eraldi. Nimetatud korras sätestatakse:
1) toetuse saamiseks esitatavad nõuded;
2) toetuse määr ja riigiabi suurus;
3) toetuse abikõlblikud kulud;
4) taotluse esitamise tähtpäev;
5) taotluse sisu- ja vorminõuded;
6) taotluse läbivaatamise ja kontrollimise kord;
7) toetuse määramise ja maksmise tähtajad ja kord.

(2) Kui taotluse esitamise tähtaega ei ole võimalik õigusaktis sätestada, avaldab Põllumajandusministeerium või PRIA selle ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

(3) Riigiabi määramise, maksmise ja taotluse rahuldamata jätmise otsuse ning riigiabi andmisega seotud muu otsuse teeb Põllumajandusministeerium või PRIA.

(4) Kui käesoleva seaduse alusel tehtud otsus piirab isiku õigusi või paneb talle kohustusi, saadetakse isikule otsuse ärakiri või väljavõte 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates posti teel tähtkirjaga, väljastusteatega tähtkirjaga või taotleja nõusolekul tema taotluses näidatud elektronposti aadressil. Muu otsuse kohta avaldatakse teave Põllumajandusministeeriumi või PRIA veebilehel 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

§ 12. Taotluse nõuetekohasuse kontrollimine

(1) Taotleja vastavust toetuse saamiseks esitatud nõuetele kontrollib Põllumajandusministeerium või PRIA taotluse, muude dokumentide ja nendes toodud andmeid tõendavate dokumentide ja andmekogude alusel ning kohapealse kontrolli käigus.

(2) Taotleja kirjaliku avalduse alusel tagastab Põllumajandusministeerium või PRIA taotluse ja selles toodud andmeid tõendavad dokumendid, kui avaldus esitatakse enne toetuse määramise otsustamist. Taotleja kirjaliku avalduse alusel taotlejale taotluse ja selles toodud andmeid tõendavate dokumentide tagastamisega lõpeb taotluse menetlemine.

(3) Käesolevast seadusest tulenevat menetlustähtaega ei ennistata.

§ 13. Täiendav kooskõlastus ja arvamus

Kui see on käesoleva seaduse § 11 lõike 1 alusel kehtestatud õigusaktis ette nähtud, võib Põllumajandusministeerium või PRIA esitada toetuse määramise või taotluse rahuldamata jätmise otsustamiseks taotluse ärakirja või taotlejate nimekirja haldusorganile, kelle pädevuses on anda kooskõlastus või arvamus ning teha selleks vajalikke haldus- ja järelevalvetoiminguid.

§ 14. Taotluse rahuldamata jätmine

Kui riik annab käesoleva seaduse §-des 3 ja 4 nimetatud riigiabi toetusena Põllumajandusministeeriumi või PRIA kaudu, võib Põllumajandusministeerium või PRIA jätta esitatud taotluse rahuldamata, kui:
1) taotleja on teadlikult esitanud valeandmeid või taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil;
2) taotleja ei vasta toetuse saamiseks käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud nõuetele;
3) taotleja on eelmisel aastal sama liiki toetust taotledes teadlikult esitanud valeandmeid;
4) taotlejalt on nõutud eelmisel aastal makstud sama liiki toetuse tagasimaksmist riigieelarve tuludesse;
5) taotleja on põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kandmiseks teadlikult esitanud valeandmeid;
6) taotleja ei võimalda ettevõttes kohapealset kontrollimist;
7) toetuse väljamaksmise aasta eelarves puuduvad vahendid toetuse maksmiseks;
8) taotleja ei ole puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud.

§ 15. Abikavavälise üksiktoetuse andmine

Kui käesoleva seaduse §-des 3 ja 4 nimetatud riigiabi annab riik abikavavälise üksiktoetusena, teeb Põllumajandusministeerium otsuse või sõlmib abi saajaga asjaomase halduslepingu, mis avalikustatakse Põllumajandusministeeriumi veebilehel.

§ 16. Sihtasutuse kaudu antava riigiabi andmise kord

(1) Kui sihtasutus annab käesoleva seaduse §-des 3 ja 4 nimetatud riigiabi laenu, tagatise või toetusena, kehtestab sihtasutuse nõukogu riigiabi saamiseks esitatavad nõuded ja riigiabi taotluse esitamise korra, milles sätestatakse:
1) riigiabi saamiseks esitatavad nõuded;
2) riigiabi määr ja suurus;
3) toetuse vormis antava riigiabi abikõlblikud kulud;
4) riigiabi taotluse esitamise tähtpäev;
5) riigiabi määramise ja maksmise tähtajad ja kord.

(2) Riigiabi antakse käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud halduslepingus toodud alusel ja korras. Halduslepingus lepitakse kokku riigiabi taotluse sisu- ja vorminõuded, riigiabi taotluse läbivaatamise ja kontrollimise kord ning toetuse vormis antava riigiabi taotluse rahuldamata jätmise alused ja kord.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riigiabi saamiseks esitatavad nõuded ning riigiabi taotluse esitamise ja taotluse menetlemise kord avaldatakse sihtasutuse veebilehel.

(4) Riigiabi määramise, maksmise ja taotluse rahuldamata jätmise otsuse ning riigiabi andmisega seotud muu otsuse teeb sihtasutus.

(5) Kui käesoleva seaduse alusel tehtud otsus piirab isiku õigusi või paneb talle kohustusi, saadetakse isikule otsuse ärakiri või väljavõte 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates posti teel tähtkirjaga, väljastusteatega tähtkirjaga või taotleja nõusolekul tema taotluses näidatud elektronposti aadressil. Muu otsuse kohta avaldatakse teave sihtasutuse veebilehel 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

4. peatükk VÄHESE TÄHTSUSEGA ABI ANDMISE KORD

§ 17. Vähese tähtsusega abi

(1) Põllumajanduslikku vähese tähtsusega abi võib anda, kui see vastab komisjoni määruses (EÜ) nr 1535/2007, milles käsitletakse EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandustoodete tootmise sektoris (ELT L 337, 21.12.2007, lk 35–41), sätestatud tingimustele.

(2) Vähese tähtsusega abi põllumajandus- ja mittepõllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks ning maamajandustegevuse arendamiseks võib anda konkurentsiseaduses sätestatud alusel ja korras, kui see vastab komisjoni määruses (EÜ) nr 1998/2006, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 379, 28.12.2006, lk 5–10), sätestatud tingimustele.

(3) Vähese tähtsusega abi andmiseks ei ole vaja käesoleva seaduse 3. peatükis nimetatud põllumajandusliku riigiabi või põllumajandusliku grupierandi teatist Euroopa Komisjonile esitada.

§ 18. Põllumajandusministeeriumi ja PRIA kaudu antava vähese tähtsusega abi andmise kord

(1) Kui käesoleva seaduse §-s 17 nimetatud vähese tähtsusega abi annab riik Põllumajandusministeeriumi või PRIA kaudu, kehtestab põllumajandusminister vähese tähtsusega abi saamiseks esitatavad nõuded ning vähese tähtsusega abi saamiseks taotluse esitamise ja taotluse menetlemise korra, milles sätestatakse:
1) vähese tähtsusega abi saamiseks esitatavad nõuded;
2) vähese tähtsusega abi määr ja suurus;
3) abikõlblikud kulud;
4) taotluse esitamise tähtpäev;
5) taotluse sisu- ja vorminõuded;
6) taotluse läbivaatamise ja kontrollimise kord;
7) vähese tähtsusega abi määramise ja maksmise tähtajad ja kord.

(2) Vähese tähtsusega abi antakse käesoleva seaduse § 11 lõigetes 2–4 ning §-des 12–14 sätestatud korras.

§ 19. Sihtasutuse kaudu antava vähese tähtsusega abi andmise kord

(1) Kui käesoleva seaduse §-s 17 nimetatud vähese tähtsusega abi annab sihtasutus, kehtestab sihtasutuse nõukogu vähese tähtsusega abi saamiseks esitatavad nõuded ning vähese tähtsusega abi saamiseks taotluse esitamise korra, milles sätestatakse:
1) vähese tähtsusega abi saamiseks esitatavad nõuded;
2) vähese tähtsusega abi määr ja suurus;
3) abikõlblikud kulud;
4) taotluse esitamise tähtpäev;
5) vähese tähtsusega abi määramise ja maksmise tähtajad ja kord.

(2) Sihtasutus võib anda vähese tähtsusega abi Põllumajandusministeeriumi ja sihtasutuse vahel sõlmitud halduslepingus toodud alusel ja korras. Halduslepingus lepitakse kokku vähese tähtsusega abi taotluse sisu- ja vorminõuded, taotluse läbivaatamise ja kontrollimise kord ning toetuse vormis antava vähese tähtsusega abi taotluse rahuldamata jätmise alused ja kord.

(3) Vähese tähtsusega abi antakse käesoleva seaduse § 16 lõigetes 3–5 sätestatud korras.

§ 20. Põllumajandusliku vähese tähtsusega abi andmine

(1) Kui põllumajanduslikku vähese tähtsusega abi annab sihtasutus või seda antakse muu seaduse alusel ja korras, teavitab abi andja abi andmise kavatsusest ja abi suurusest PRIA-t kirjalikult vähemalt 30 päeva enne abi andmist ning PRIA vastab 10 tööpäeva jooksul abi andmise kavatsusest teadasaamisest arvates, kas kavandatava abi suurus ei ületa või ületab komisjoni määruses (EÜ) nr 1535/2007 riigile kehtestatud kolme aasta jooksul antava vähese tähtsusega abi piirmäära.

(2) Põllumajandusliku vähese tähtsusega abi andja jälgib, et ta uue vähese tähtsusega abi andmisel ei ületaks komisjoni määruses (EÜ) nr 1535/2007 põllumajandustootja kohta sätestatud abi ülemmäära.

5. peatükk PRAKTIKATOETUS

§ 21. Praktikatoetus

(1) Praktikatoetus on rahaline abi, millega osaliselt hüvitatakse põllumajandustootja ettevõttes toimuva põllumajanduserialal õppiva õpilase või üliõpilase (edaspidi praktikant) õppepraktika juhendamise ja korraldamise kulud.

(2) Nende põllumajanduserialade loetelu, mille omandamisel praktikatoetust antakse, kehtestab põllumajandusminister .

§ 22. Praktikatoetuse taotleja

Praktikatoetust võib taotleda põllumajandustootja, kes korraldab oma põllumajandusettevõttes õppepraktikat.

§ 23. Nõuded praktikatoetuse saamiseks

Praktikatoetust antakse, kui:
1) taotlejal või tema ettevõtte töötajal, kes praktikanti juhendab (edaspidi õppepraktika juhendaja), on erialane ettevalmistus või talle on antud põllumajandustootja III kutse ja ta on töötanud põllumajandustoodete tootmise alal vähemalt viimased kolm aastat, millest viimase aasta õppepraktikat korraldavas ettevõttes;
2) õppepraktika juhendaja juhendab samal ajal kuni kahte praktikanti ning
3) taotleja on sõlminud õppeasutuse ja praktikandiga lepingu õppepraktika korraldamiseks.

§ 24. Praktikatoetuse määr ja suurus

(1) Praktikatoetust antakse ühe praktikandi kohta kalendrikuus palgaseaduse § 2 lõike 7 alusel kehtestatud kuupalga alammäära kuni neljakordses ulatuses.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud praktikatoetuse määra piires ja praktikatoetuseks ettenähtud rahasumma suurusest ning nõuetekohaste taotluste kohasest praktikantide arvust ja õppepraktika kestusest lähtudes kehtestab põllumajandusminister eelarveaastal antava praktikatoetuse määra.

(3) Taotlejale makstava praktikatoetuse suurus arvutatakse ettenähtud praktikatoetuse määra, praktikantide arvu ja õppepraktika kestust arvestades.

§ 25. Praktikatoetuse andmine

(1) Praktikatoetuse saamiseks esitatavad täpsemad nõuded, praktikatoetuse taotlemise ja taotluse menetlemise korra, taotluse vormi ning taotluse rahuldamata jätmise alused ja korra kehtestab põllumajandusminister . Nimetatud korras sätestatakse:
1) toetuse saamiseks esitatavad nõuded;
2) toetuse määr ja suurus;
3) abikõlblikud kulud;
4) taotluse esitamise tähtpäev;
5) taotluse vorm;
6) taotluse läbivaatamise ja kontrollimise kord;
7) toetuse määramise ja maksmise tähtajad ja kord;
8) taotluse rahuldamata jätmise alused ja kord.

(2) Praktikatoetuse määramise, maksmise ja taotluse rahuldamata jätmise otsuse ning praktikatoetuse andmisega seotud muu otsuse teeb PRIA.

(3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel tehtud otsus piirab isiku õigusi või paneb talle kohustusi, saadetakse isikule otsuse ärakiri või väljavõte 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates posti teel tähtkirjaga, väljastusteatega tähtkirjaga või taotleja nõusolekul taotleja taotluses näidatud elektronposti aadressil. Muu otsuse kohta avaldatakse teave PRIA veebilehel 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

6. peatükk TUULEKAERA TÕRJEABINÕUD

§ 26. Tuulekaer

Tuulekaer käesoleva seaduse tähenduses on tuulekaer (Avena fatua L.), lõunakaer (Avena ludoviciana Dur.), viljatu kaer (Avena sterilis L.) ja liivkaer ehk mustkaer (Avena strigosa Schreb.).

§ 27. Tuulekaera levitamise keeld

(1) Maakasutaja rakendab vajalikke abinõusid, et vältida oma kasutataval maal tuulekaera esinemist ja levikut.

(2) Maakasutaja käesoleva seaduse tähenduses on maaomanik või maa otsene valdaja, kui maaomanik on andnud maa teise isiku kasutusse.

(3) Tuulekaera levitamisena käsitatakse tuulekaera levikuks soodsate tingimuste loomist, milleks on tuulekaera esinemisest teatamata jätmine või asjakohaste tõrjeabinõude rakendamata jätmine.

(4) Tuulekaera esinemise ja leviku vältimise abinõud on:
1) ennetavad tegevused;
2) agrotehnilised võtted;
3) tuulekaera väljakitkumine;
4) taimekaitsevahendi kasutamine tuulekaera tõrjeks;
5) tuulekaeraga saastunud maal kasutatud põllumajandusmasina ja -seadme puhastamine vahetult pärast kasutamist ning teise isiku põllumajandusmasina ja -seadme või teenustöö kasutamise korral selle isiku või teenustöö osutaja teavitamine tuulekaera esinemisest;
6) muu abinõu.

(5) Maakasutaja lähtub tuulekaera esinemise ja leviku vältimiseks sobivate abinõude valikul ja rakendamisel kasutatava maa sihtotstarbest, kasvatatavast põllumajanduskultuurist, tuulekaera esinemise ulatusest ja muudest asjaoludest.

(6) Tuulekaera esinemise ja leviku vältimise täpsemad abinõud ning nende abinõude rakendamise tingimused ja korra kehtestab põllumajandusminister.

§ 28. Tuulekaeraga saastunud põllumajandustoote ja pinnase käitlemine

(1) Tuulekaeraga saastunud põllumajandustoodet ja pinnast võib vedada, säilitada, käidelda ning müügiks pakkuda, müüa või muul viisil tasu eest või tasuta üle anda, kui rakendatakse abinõusid tuulekaera leviku vältimiseks.

(2) Tuulekaeraga saastunud põllumajandustoote ja pinnase käitlemisel rakendatakse tuulekaera leviku vältimiseks järgmisi abinõusid:
1) põllumajandustoote kasutamine toidu või söödana üksnes töödeldud kujul;
2) teravilja või seemnete sorteerimis- ja puhastamisjäätmete põletamine või hävitamine seemnete idanemist välistaval muul viisil;
3) põllumajandustoote müügidokumentidel märke «Saastunud tuulekaeraga» kasutamine;
4) pinnase müügi- või üleandmisdokumendil märke «Võimalik tuulekaeraga saastumise oht» kasutamine;
5) muu abinõu.

(3) Põllumajandusminister võib kehtestada tuulekaeraga saastunud põllumajandustoote ja pinnase käitlemisel tuulekaera leviku vältimiseks rakendatavad täpsemad abinõud ning nende abinõude rakendamise tingimused ja korra.

§ 29. Teatamiskohustus

(1) Maakasutaja, kes tuvastab oma kasutataval põllumassiivil või selle osal (edaspidi põllumassiiv) tuulekaera esinemise või kes kahtlustab sellel maal tuulekaera esinemist, teatab sellest viivitamata Taimetoodangu Inspektsioonile (edaspidi TTI).

(2) Tuulekaera esinemisest ja tuulekaera esinemise kahtlusest teatamise vormi ning korra kehtestab põllumajandusminister.

(3) Järelevalveametnik, kes järelevalvetoimingute tegemise käigus tuvastab tuulekaera esinemise, teavitab maakasutajat lõikes 1 nimetatud teatamiskohustusest. Järelevalveametnik, kes ei ole TTI järelevalveametnik, teavitab tuulekaera esinemise tuvastamisest viivitamata ka TTI-d.

(4) Kui tuulekaeraga saastunud põllumassiivi valdus antakse üle teisele isikule, teatab valduse üleandja valduse saajale maal esinevast tuulekaerast kirjalikult.

(5) TTI või käesolevas seaduses nimetatud muu järelevalveasutus esitab tuulekaeraga saastunud põllumassiivi valduse saajale enda kasutuses oleva teabe tuulekaera esinemise kohta, kui viimane seda nõuab.

(6) TTI esitab iga aasta 1. oktoobriks PRIA-le nimekirja sellel aastal tuulekaera esinemisest või tuulekaera esinemise kahtlusest teatanud maakasutajatest.

§ 30. Tuulekaera tõrjekava

(1) Maakasutaja, kelle kasutataval põllumassiivil esineb tuulekaer, koostab pärast käesoleva seaduse § 29 lõike 1 kohast teatamist tuulekaera tõrjekava, kuhu ta märgib käesoleva seaduse § 27 lõigetes 4 ja 6 ning § 28 lõigetes 2 ja 3 sätestatud abinõud, mida ta rakendab tuulekaera esinemise ja leviku vältimiseks.

(2) Tuulekaera tõrjekava vorminõuded kehtestab põllumajandusminister.

(3) Tuulekaera tõrjekava esitatakse TTI-le kinnitamiseks hiljemalt tuulekaerast teatamisele järgneva aasta 1. veebruariks. TTI vaatab tuulekaera tõrjekava läbi ja kinnitab nõuetekohase tuulekaera tõrjekava 40 tööpäeva jooksul selle saamisest arvates.

(4) TTI ei kinnita tuulekaera tõrjekava, kui maakasutaja ei ole abinõude valikul lähtunud käesoleva seaduse § 27 lõikes 5 sätestatud tingimustest ning seetõttu ei taga kavandatud abinõud tuulekaera esinemise ja leviku vältimist.

(5) Maakasutaja rakendab TTI kinnitatud tuulekaera tõrjekavas ettenähtud abinõusid kuni põllumassiivi tuulekaeravabaks tunnistamiseni.

§ 31. Põllumassiivi tuulekaeravabaks tunnistamine

(1) Põllumassiivi tuulekaeravabaks tunnistamist võib taotleda maakasutaja, kes on rakendanud tuulekaera tõrjekavas ettenähtud abinõusid ning leiab, et põllumassiivil ei esine tuulekaera. Põllumassiivi tuulekaeravabaks tunnistamise taotlus (edaspidi käesolevas paragrahvis taotlus) esitatakse TTI-le ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. maini.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlusele märgitakse maakasutaja nimi ja kontaktandmed, tuulekaeraga saastunud põllumassiivi number ning sellel põllumassiivil taotluse esitamise aastal ja sellele järgneval aastal kasvatatava põllumajanduskultuuri nimetus.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse vorminõuded kehtestab põllumajandusminister.

(4) Taotluse esitamise aastal ja sellele järgneval aastal kontrollib TTI järelevalveametnik taotlusel märgitud põllumassiivil tuulekaera esinemist.

(5) TTI tunnistab põllumassiivi tuulekaeravabaks, kui taotluse esitamise aastal ja sellele järgneval aastal järelevalvetulemused kinnitavad, et seal tuulekaera ei esine. Otsus põllumassiivi tuulekaeravabaks tunnistamise või tuulekaeravabaks tunnistamata jätmise kohta tehakse taotluse esitamise aastale järgneva aasta 31. oktoobriks.

(6) Põllumassiivi tuulekaeravabaks tunnistamise täpsustatud nõuded kehtestab põllumajandusminister.

§ 32. Tuulekaeraga saastunud alade andmekogu

(1) Tuulekaeraga saastunud alade andmekogu sisaldab nende põllumassiivide andmeid, millel esineb tuulekaer. Põllumassiivi andmed kustutatakse andmekogust, kui põllumassiivi tuulekaeravabaks tunnistamisest on möödunud kaks aastat.

(2) Tuulekaeraga saastunud alade andmekogu peab TTI.

(3) Tuulekaeraga saastunud alade andmekogusse kantud andmed, välja arvatud isikuandmed ja ärisaladust sisaldavad andmed, on avalikud.

7. peatükk PÕLLUMAJANDUSTOODETE KOOSTISOSADE JA KVALITEEDI MÄÄRAMISE NING KVALITEEDIKLASSIDE NÕUDED

§ 33. Põllumajandustoodete koostisosade ja kvaliteedi määramise ning kvaliteediklasside nõuded

(1) Põllumajandusturu korraldamiseks on põllumajandusministril õigus kehtestada põllumajandustoodete koostisosade ja kvaliteedi määramise nõuded, meetodid ja kord ning põllumajandustoodete kvaliteediklasside nõuded. Nimetatud korras nähakse ette põllumajandustooted, mille kohta kehtestatakse koostisosade ja kvaliteedi määramise ning kvaliteediklasside nõuded, määratakse kindlaks, millistel juhtudel ja millises ulatuses on põllumajandustoodete koostisosade ja kvaliteedi määramine ning põllumajandustoodete kvaliteediklassidesse määramine kohustuslik.

(2) Põllumajandustoote koostisosade ja kvaliteedi kindlakstegemiseks määratakse analüüsi- ja muude hindamismeetodite alusel põllumajandustoote organoleptilised ja mikrobioloogilised ning füüsikalis-keemilise koostise näitajad.

(3) Põllumajandusminister kehtestab põllumajandustoodete koostisosade ja kvaliteedi näitajatest lähtudes põllumajandustoodete kvaliteediklassid ning iga põllumajandustoote puhul analüüsitavad ja muude hindamismeetodite alusel hinnatavad näitajad.

§ 34. Volitatud laboratooriumile esitatavad nõuded ja volitamise kord

(1) Põllumajandusminister võib kehtestada põllumajandustoodete koostisosade ja kvaliteedi näitajate analüüsimiseks proovivõtmise ja proovide analüüsimise korra.

(2) Põllumajandustoodete koostisosade ja kvaliteedi näitajaid analüüsitakse põllumajandusministri volitatud laboratooriumis, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks (ELT L 165, 30.04.2004, lk 1–141), artikli 12 lõikes 2 sätestatud nõuetele.

(3) Põllumajandusminister võib kehtestada volitatud laboratooriumile täpsustavaid nõudeid.

(4) Põllumajandusminister teeb volitatud laboratooriumina tegutsemiseks volituse andmise otsuse 20 tööpäeva jooksul asjakohase taotluse saamisest arvates. Volitatud laboratooriumina tegutsemiseks volituse andmise otsuses märgitakse antud volituse ulatus. Volitus antakse põllumajandusministri käskkirjaga.

(5) Volitatud laboratooriumina tegutsemiseks volituse andmise taotluse sisunõuded, taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ning taotluse menetlemise korra kehtestab põllumajandusminister .

(6) Volitatud laboratoorium teavitab põllumajandustoote analüüsimise tulemustest viivitamata Veterinaar- ja Toiduametit, kui analüüsitulemused viitavad võimalikule hügieeninõuete rikkumisele.

(7) Volitatud laboratoorium säilitab katseprotokollide algandmeid digitaalselt vähemalt kaks aastat.

(8) Põllumajandusminister võib keelduda volitatud laboratooriumina tegutsemiseks volituse andmisest või tunnistada volituse kehtetuks, kui laboratoorium ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele.

§ 35. Proovide võtmise ning analüüsimise kulud

(1) Volitatud laboratooriumi võetavad analüüsitasud peavad olema kulupõhised, selged ja lähtuma võrdse kohtlemise põhimõttest ning kujundatud selliselt, et kataksid asjaomaste teenustega seotud põhjendatud kulutused.

(2) Põllumajandustoodete koostisosade ja kvaliteedi näitajate analüüsimiseks võetud proovide võtmise ning analüüsimise kulud kannab põllumajandustoodete töötleja.

8. peatükk PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU NÕUKOGU

§ 36. Põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu

(1) Põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu on Põllumajandusministeeriumi valitsemisala küsimuste lahendamiseks ning põllumajandusministrile järelduste ja ettepanekute esitamiseks moodustatud nõuandva õigusega alaline nõukogu. Põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu nõupidamised toimuvad vähemalt kord kvartalis.

(2) Põllumajandusminister kehtestab põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu töökorra ning nõukogu järelduste ja ettepanekute esitamise korra.

§ 37. Põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu pädevus

(1) Põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu:
1) analüüsib põllumajandustootjate majandustegevuse tulemusi ja põllumajandusturu olukorda;
2) teeb ettepanekuid maamajandustegevuse ning põllumajandustoodete tootmise ja töötlemise arenguks vajalike abinõude rakendamise kohta;
3) annab soovitusi põllumajandustoodete tootmise, töötlemise ja maamajandustegevuse arengueelistuste ning neist lähtudes riiklike abinõude rakendamise ning abi suuruse ja abi andmise vajaduse kohta, mida võimaluse korral arvestatakse riigieelarve koostamisel;
4) teeb ettepanekuid toetuste andmise ja parema kasutamise kohta;
5) teeb muid ettepanekuid maaelu arengu ning põllumajandustoodete tootmise ja töötlemise kohta;
6) täidab «Eesti maaelu arengukava (2004–2006)» raames seirekomisjoni ülesandeid;
7) teeb ettepanekuid Eesti seisukohtade kohta Euroopa Liidu Ministrite Nõukogus arutatavates põllumajandust ja maaelu arengut käsitlevates küsimustes.

(2) Põllumajandustootjale järgmisel aastal antavate toetuste liikide ja suuruse üle nõu pidades lähtutakse põllumajandusturu olukorrast ning maamajandustegevuse ja maaelu arengueelistustest.

9. peatükk RIIKLIK JÄRELEVALVE

§ 38. Riikliku järelevalve eesmärk ja ulatus

Riikliku järelevalve eesmärk on kontrollida riigiabi ja vähese tähtsusega abi kasutamise eesmärgipärasust, riigiabi ja vähese tähtsusega abi saaja tegevuse vastavust taotluse rahuldamise otsuses ja käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 17 sätestatud nõuetele ning käesolevas seaduses sätestatud muude põllumajandusturu korraldamise riiklike abinõude rakendamist.

§ 39. Riikliku järelevalve teostajad

(1) Kui käesoleva seaduse §-des 3 ja 4 sätestatud riigiabi ning §-s 17 sätestatud vähese tähtsusega abi annab riik Põllumajandusministeeriumi või PRIA kaudu, teostab riigiabi ja vähese tähtsusega abi saaja tegevuse üle järelevalvet vastavalt Põllumajandusministeerium või PRIA.

(2) Järelevalvet käesoleva seaduse § 8 ning § 19 lõike 2 kohaselt sõlmitud halduslepingu täitmise üle sihtasutuse poolt teostab Põllumajandusministeerium. Kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või kui esineb muu põhjus, mis takistab sihtasutusel jätkata haldusülesande edasist täitmist, on täitmise edasine korraldaja Põllumajandusministeerium.

(3) Käesoleva seaduse 5. peatükis sätestatud praktikatoetuse sihipärase kasutamise üle teostab järelevalvet PRIA.

(4) Käesoleva seaduse 6. peatükis sätestatud tuulekaera tõrjeabinõude rakendamise üle teostab järelevalvet TTI.

(5) Käesoleva seaduse 7. peatükis sätestatud põllumajandustoodete koostisosade ja kvaliteedi määramise ning kvaliteediklassidele vastavuse määramise nõuete täitmise üle teostab järelevalvet Veterinaar- ja Toiduamet.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 nimetatud järelevalveasutus teostab järelevalvet selleks volitatud ametniku või töötaja (edaspidi järelevalveametnik) kaudu.

(7) Järelevalve täpsema korra võib kehtestada põllumajandusminister.

§ 40. Järelevalveametniku pädevus

(1) Käesolevas seaduses sätestatud riigiabi ja vähese tähtsusega abi kasutamise ning muude põllumajandusturu korraldamise riiklike abinõude rakendamise üle järelevalvet teostaval järelevalveametnikul on õigus:
1) kontrollida riiklike abinõude rakendamisega seotud andmeid, dokumente ja muid materjale;
2) saada riigiabi saajalt, vähese tähtsusega abi saajalt, praktikatoetuse saajalt või tuulekaera tõrjeabinõusid rakendavalt maakasutajalt või tema esindajalt kirjalikke ja suulisi seletusi;
3) viibida järelevalve teostamiseks riigiabi saaja, vähese tähtsusega abi saaja, praktikatoetuse saaja või tuulekaera tõrjeabinõusid rakendava maakasutaja ruumis ja territooriumil ning teha kohapealset kontrolli;
4) tutvuda riigiabi või vähese tähtsusega abi abil loodud objektiga;
5) teha ettekirjutus riigiabi, vähese tähtsusega abi, praktikatoetuse kasutamise või tuulekaera tõrjeabinõude rakendamisega kaasneva rikkumise lõpetamise, edasise rikkumise ärahoidmise ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamise kohta;
6) rakendada tuulekaera tõrjeabinõude täitmata jätmise korral sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.

(2) Ettekirjutus saadetakse asjaomasele isikule 10 tööpäeva jooksul ettekirjutuse tegemisest arvates posti teel lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga või tehakse teatavaks kohapeal allkirja vastu.

§ 41. Järelevalveametniku eri- ja kaitseriietus

(1) Järelevalvetoimingu tegemise ajal kannab järelevalveametnik vajaduse korral või taotleja nõudmisel taotleja antud eri- või kaitseriietust.

(2) Põllumajandusminister võib kehtestada nende järelevalvetoimingute loetelu, mille tegemise ajal peab järelevalveametnik kandma vajalikku eri- või kaitseriietust. Eri- või kaitseriietuse ostmise kulud kaetakse riigieelarvest.

10. peatükk RIIGIABI JA VÄHESE TÄHTSUSEGA ABI TAGASINÕUDMINE

§ 42. Põllumajandusministeeriumi ning PRIA kaudu antud riigiabi ja vähese tähtsusega abi tagasinõudmine

(1) Kui pärast riigiabi või vähese tähtsusega abi väljamaksmist selgub, et abi taotleja on teadlikult esitanud valeandmeid, ei ole täitnud abi väljamaksmise aluseks olevaid nõudeid, on saanud abi alusetult muul viisil või ei ole kasutanud abi sihipäraselt, nõuab Põllumajandusministeerium või PRIA abi saanud isikult abi täielikku või osalist tagasimaksmist.

(2) Abi tagasinõudmisest võib loobuda, kui abi ei ole võimalik sihipäraselt kasutada vääramatu jõu või abi saaja tahtest sõltumatu muu asjaolu tõttu.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul teeb Põllumajandusministeerium või PRIA ettekirjutuse abi tagasinõudmise kohta 30 päeva jooksul rikkumisest teadasaamisest arvates. Ettekirjutus saadetakse abi saanud isikule posti teel lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga 10 tööpäeva jooksul ettekirjutuse tegemisest arvates.

(4) Abi tuleb tagasi maksta 60 päeva jooksul sellekohase ettekirjutuse saamisest arvates.

(5) Põhjendatud juhul võib toetuse saaja taotlusel ajatada toetuse tagasimaksmise, nõudes vajaduse korral tagatist.

(6) Ettekirjutuse võib teha abi määramise otsuse tegemise päevast alates 10 aasta jooksul.

(7) Kui abi saanud isik ei maksa abi tagasi käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tähtaja jooksul, on Põllumajandusministeeriumil või PRIA-l õigus anda ettekirjutus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

(8) Abi tagasinõudmise korral nõutakse tagasimakstava abi summa jäägilt intressi. Intressimäär tagasimakstava abi summalt on eurodes ühe aasta Euribor + 5 protsenti aastas või Eesti kroonides ühe aasta Talibor + 5 protsenti aastas. Intressimäär määratakse kindlaks iga aasta 2. jaanuari seisuga ning see kehtib üks aasta. Intressi arvestatakse alates abi saajale abi tagasinõudmise otsuse teatavakstegemise päevast kuni abi tagasimaksmise päevani. Intressiarvestuse aluseks on tegelik päevade arv kuus ja 360-päevane aasta.

§ 43. Sihtasutuse antud riigiabi ja vähese tähtsusega abi tagasinõudmine

(1) Sihtasutus määrab riigiabi või vähese tähtsusega abi andmise lepingus kindlaks abi kasutamise sihtotstarbe. Sihtasutus kontrollib, et tema antud abi kasutatakse sihipäraselt.

(2) Kui pärast abi andmist selgub, et abi saaja on teadlikult esitanud valeandmeid, ei ole täitnud abi väljamaksmise aluseks olevaid nõudeid, on saanud abi alusetult muul viisil või ei ole kasutanud abi sihipäraselt, nõuab sihtasutus abi saanud isikult abi täielikku või osalist tagasimaksmist sihtasutusele tagasinõudmise otsuses ettenähtud aja jooksul sellekohasest otsusest teadasaamisest arvates.

(3) Sihtasutus otsustab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul antud abi tagasinõudmise 30 päeva jooksul rikkumisest teadasaamisest arvates.

(4) Abi tagasinõudmise otsuse võib teha abi määramise otsuse tegemise päevast alates 10 aasta jooksul.

(5) Sihtasutuse antud riigiabi ja vähese tähtsusega abi tagasinõudmise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 42 lõikeid 2, 5 ja 8 koos käesolevast paragrahvist tulenevate erisustega.

§ 44. Põllumajandusliku riigiabi tagasinõudmine Euroopa Komisjoni ja Euroopa Kohtu otsuse alusel

(1) Kui Euroopa Komisjon või Euroopa Kohus on edastanud otsuse, mille kohaselt peab riigiabi saaja ebaseadusliku või väärkasutatud põllumajandusliku riigiabi tagasi maksma, edastab põllumajandusminister nimetatud otsuse ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi andjale. Riigiabi andja nõuab riigiabi saajalt Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu otsuse alusel riigiabi tagasi koos intressidega.

(2) Ebaseaduslikuks riigiabiks loetakse nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 1 punktis f nimetatud abi.

(3) Riigiabi väärkasutamiseks loetakse nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 1 punktis g sätestatud tegevus.

11. peatükk RIIGIABI JA VÄHESE TÄHTSUSEGA ABI ARUANDLUS

§ 45. Põllumajandusliku riigiabi aruandlus

(1) Põllumajandusministeerium koostab Euroopa Komisjoni saadetud eeltäidetud põllumajandusliku riigiabi aruandetabeli alusel eelmisel kalendriaastal antud riigiabi aastaaruande ning edastab selle elektrooniliselt Eesti Vabariigi Alalisele Esindusele Euroopa Liidu juures, kes edastab aruande Euroopa Komisjonile hiljemalt 30. juuniks või Euroopa Komisjoni poolt kehtestatud tähtpäevaks.

(2) Põllumajandusministeeriumil on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud aruande koostamiseks küsida andmeid riigiabi andjalt.

§ 46. Põllumajandusliku vähese tähtsusega abi andmise üle arvestuse pidamine ja aruandlus

(1) Põllumajandusministeerium, PRIA, sihtasutus ning muu seaduse alusel abi andja peavad arvestust nende antud põllumajandusliku vähese tähtsusega abi saajate ja neile antud abi suuruse üle ning esitavad abi saajate andmed PRIA-le elektrooniliselt viivitamata, kuid mitte hiljem kui viiendal tööpäeval abi andmisest arvates.

(2) PRIA esitab andmed eelmisel kalendriaastal makstud põllumajandusliku vähese tähtsusega abi saajate ja neile antud abi suuruse kohta abiliikide kaupa Põllumajandusministeeriumile 1. aprilliks.

§ 47. Andmete kandmine registrisse

(1) Käesoleva seaduse 2. peatükis nimetatud Põllumajandusministeeriumi või PRIA kaudu antava riigiabi ja 4. peatükis nimetatud põllumajandusliku vähese tähtsusega abi ja abi saajate andmed ning perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse alusel PRIA kaudu antavate toetuste, toetuste taotlejate ja toetuste saajate andmed kannab PRIA Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel ja korras peetavasse põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse.

(2) PRIA kannab käesoleva seaduse § 46 lõike 1 alusel saadud sihtasutuse ning muu seaduse alusel abi andja antud põllumajandusliku vähese tähtsusega abi andmed Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel ja korras peetavasse põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse.

12. peatükk VASTUTUS

§ 48. Tuulekaera leviku vältimise nõuete täitmata jätmine

(1) Tuulekaera esinemise ja leviku vältimise abinõude rakendamata jätmise või tuulekaera tõrjekava esitamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 49. Põllumajandustoodete koostisosade ja kvaliteedi määramise nõuete rikkumine

(1) Põllumajandustoodete koostisosade ja kvaliteedi määramise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 50. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 48 ja 49 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-s 48 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Taimetoodangu Inspektsioon.

(3) Käesoleva seaduse §-s 49 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Veterinaar- ja Toiduamet.

13. peatükk RAKENDUSSÄTTED

§ 51. Eelmistel aastatel antud vähese tähtsusega abi

Põllumajandusliku vähese tähtsusega abi andja esitab andmed alates 2005. aasta 1. augustist antud põllumajandusliku vähese tähtsusega abi saajate ja neile antud abi suuruse kohta hiljemalt 2008. aasta 1. septembriks PRIA-le, kes kannab abi saajate andmed Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel ja korras peetavasse põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse 2008. aasta 1. oktoobriks.

§ 52. Eelmistel aastatel antud riigiabi ja vähese tähtsusega abi tagasinõudmine

Enne 2008. aasta 1. augustit:
1) alustatud tagasinõudmiste ja tagasimaksete menetlemine viiakse lõpule nimetatud menetluse alustamise ajal kehtinud õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt;
2) tehtud toetuse taotluse rahuldamise otsuse või sõlmitud halduslepingu kohaselt antud toetuse tagasinõudmise korral lähtutakse nimetatud otsuse tegemise või halduslepingu sõlmimise ajal kehtinud õigusaktides sätestatud tagasinõudmise alustest.

§ 53. Halduskoostöö seaduse muutmine

Halduskoostöö seaduse (RT I 2003, 20, 117; 2008, 24, 156) § 13 lõiget 1^1  täiendatakse punktiga 14 järgmises sõnastuses:

« 14) maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse §-s 8 ja § 19 lõikes 2 nimetatud haldusleping.»

§ 54. Kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmine

Kinnisasja omandamise kitsendamise seaduses (RT I 2003, 23, 145; 2007, 42, 304) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõike 2 punktid 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:« 2) müügilepingu sõlmimise hetkeks vähemalt kolm viimast aastat Eestis püsivalt elanud lepinguriigi kodanik, kes on tegelenud Eestis vähemalt kolm viimast majandusaastat Eesti registreisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjana Euroopa Ühenduse asutamislepingu (edaspidi asutamisleping) lisas I loetletud põllumajandustoodete tootmisega;
3) Eesti äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud juriidiline isik, kes on tegelenud Eestis vähemalt kolm viimast majandusaastat asutamislepingu lisas I loetletud põllumajandustoodete tootmisega. Samadel tingimustel võib käesolevas lõikes nimetatud kinnisasja omandada lepinguriigi juriidiline isik, kelle filiaal on kantud Eesti äriregistrisse.»;
2) paragrahvi 2 lõike 3 punktid 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:« 2) müügilepingu sõlmimise hetkeks vähemalt kolm viimast aastat Eestis püsivalt elanud lepinguriigi kodanik, kes on tegelenud Eestis vähemalt kolm viimast majandusaastat Eesti registreisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjana metsa majandamisega metsaseaduse tähenduses või asutamislepingu lisas I loetletud põllumajandustoodete tootmisega;
3) Eesti äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud juriidiline isik, kes on tegelenud Eestis vähemalt kolm viimast majandusaastat metsa majandamisega metsaseaduse tähenduses või asutamislepingu lisas I loetletud põllumajandustoodete tootmisega. Samadel tingimustel võib käesolevas lõikes nimetatud kinnisasja omandada lepinguriigi juriidiline isik, kelle filiaal on kantud Eesti äriregistrisse.»;
3) paragrahvi 2 lõikes 6, § 4 lõigetes 3 ja 4 ning § 7 lõikes 3 asendatakse sõna «põllumajandussaaduste» sõnaga «põllumajandustoodete».

§ 55. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmine

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses (RT I 2004, 24, 163; 2007, 24, 129) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 14^1  lõiget 1 täiendatakse sõnadega «ning kes kasutab põllumajandusmaad ja esitab pindalatoetuse taotluse vähemalt 1 ha põllumajandusmaa kohta, mille pindala määramisel võetakse arvesse põllud pindalaga vähemalt 0,3 ha.»;
2) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:« (3) Kui täiendavat otsetoetust antakse põllumajandusmaa pindala kohta, võib seda taotleda isik, kes kasutab põllumajandusmaad ja esitab pindalatoetuse taotluse vähemalt 1 ha põllumajandusmaa kohta, mille pindala määramisel lähtutakse käesoleva seaduse § 12 lõikest 2.»;
3) paragrahvi 45^8  lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (2) Kui vaie esitatakse käesoleva seaduse § 45^3  lõike 4 alusel PRIA-ga halduslepingu sõlminud isiku otsuse või toimingu peale, lahendab vaide PRIA või tema volitusel käesoleva seaduse § 45^3  lõike 4 alusel PRIA-ga halduslepingu sõlminud isik.»

§ 56. Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse volitusnormide kehtivus

Seni kehtinud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 19 lõike 2, § 58 lõike 1 üksnes põllumajandustootja asendamise toetuse ja praktikatoetuse osas, § 67 lõike 4, § 68 lõike 3, § 69 lõike 2, § 70 lõigete 4 ja 5, § 72 lõike 3 ning § 73 alusel antud õigusaktid kehtivad pärast käesoleva seaduse jõustumist kuni kehtetuks tunnistamiseni või käesoleva seaduse alusel antud uute õigusaktide jõustumiseni.

§ 57. Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse kehtetuks tunnistamine

Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadus (RT I 2004, 32, 227; 2007, 24, 129) tunnistatakse kehtetuks.

§ 58. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2008. aasta 1. augustil.Riigikogu aseesimees Jüri RATAS