Väljaandja: Riigikogu Akti liik: seadus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 01.08.2008 Avaldamismärge: RT I 2008, 34, 210 Ravikindlustuse seaduse ja Eesti Haigekassa seaduse muutmise seadus Vastu võetud 19.06.2008 Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 11. juuli 2008. a otsusega nr 328 § 1. Ravikindlustuse seaduses (RT I 2002, 62, 377; 2008, 3, 22) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 13 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: «Kui käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 1, 2 või 5 nimetatud tähtajalise lepingu alusel töötav või määratud ajaks teenistusse võetud isik jätkab töötamist või avalikku teenistust sama tööandja juures või riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses pärast tähtajalise lepingu lõppemist või teenistustähtaja möödumist, on sotsiaalmaksu maksja kohustatud töötamise või teenistuse jätkamisest haigekassale teatama seitsme kalendripäeva jooksul.»; 2) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: « (21) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud isikute kindlustuskaitse tekkimise kande teeb haigekassa juhul, kui Maksu- ja Tolliamet on esitanud haigekassale isiku eest sotsiaalmaksu tasumist kinnitavad andmed. Haigekassa on kohustatud kindlustatud isikule ning tema tööandjale kande tegemisest teatama käesoleva paragrahvi lõikes 3 ettenähtud tähtajal ja korras.»; 3) paragrahvi 21 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (4) Kui isiku kindlustuskaitse on peatunud või lõppenud, ei tohi ta Euroopa Liidu ravikindlustuskaarti või asendussertifikaati kasutada.»; 4) paragrahvi 25 lõige 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (41) Rahaline ravikindlustushüvitis makstakse välja haigekassa kulul hüvitise saaja kontole või hüvitise saaja kirjaliku avalduse alusel kolmanda isiku kontole Eestis. Hüvitise saaja kontole välisriigis makstakse rahaline ravikindlustushüvitis välja hüvitise saaja kulul.»; 5) paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: « (3) Haigekassal on tagasinõude õigus võlaõigusseaduse § 1041 alusel haigekassa poolt tasutud ravikindlustushüvitise ulatuses isiku suhtes, kes kasutas Euroopa Liidu ravikindlustuskaarti või asendussertifikaati pärast kindlustuskaitse peatumist või lõppemist.»; 6) paragrahvi 27 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (3) Haigekassa võib sõlmida lepingu kindlustatud isikule välisriigis tervishoiuteenuse hüvitise võimaldamiseks kindlustatud isiku või tema seadusliku esindaja taotluse alusel, kui: 1) taotletavat tervishoiuteenust ja sellele tervishoiuteenusele alternatiivseid tervishoiuteenuseid Eestis ei osutata; 2) taotletava tervishoiuteenuse osutamine on kindlustatud isikule näidustatud; 3) taotletaval tervishoiuteenusel on tõendatud meditsiiniline efektiivsus; 4) taotletava tervishoiuteenuse eesmärgi saavutamise keskmine tõenäosus on vähemalt 50 protsenti.»; 7) paragrahvi 27 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: « (31) Kindlustatud isiku vastavuse kohta käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kriteeriumidele annavad hinnangu vähemalt kaks eriarsti, kellest üks on kindlustatud isikule tervishoiuteenust osutav eriarst.»; 8) paragrahvi 33 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 1) kindlustatud isikule on näidustatud hambaraviteenuse osutamine ühe aasta jooksul pärast isiku 19-aastaseks saamist ja see näidustatus oli või pidi olema ilmne kindlustatud isiku viimase visiidi ajal enne tema 19-aastaseks saamist selle hambaraviteenuse osutaja juurde;»; 9) paragrahv 48 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 48. Kindlustuskaitse ulatus meditsiiniseadmehüvitise puhul (1) Haigekassa võtab õigusaktides sätestatud ulatuses ja korras üle tasu maksmise kohustuse kindlustatud isikule vajalike meditsiiniseadmete eest, mis on kantud haigekassa meditsiiniseadmete loetellu (edaspidi meditsiiniseadmete loetelu). (2) Meditsiiniseade käesoleva seaduse tähenduses on instrument, aparaat või seade, samuti materjal või muu toode, mida kindlustatud isik saab kasutada tavakasutajana eraldi või kombinatsioonis, ühel või enamal tootja ettenähtud otstarbel ja mille kavandatud põhitoime kindlustatud isikule ei ole farmakoloogiline, immunoloogiline või ainevahetuslik ja on vajalik: 1) haiguse jälgimiseks, leevendamiseks või raviks; 2) vigastuse leevendamiseks või raviks. (3) Meditsiiniseade käesoleva seaduse tähenduses ei ole: 1) kirurgiliselt invasiivne meditsiiniseade; 2) siirdatav meditsiiniseade; 3) aktiivne diagnostikameditsiiniseade. (4) Meditsiiniseadmete loetelu ja meditsiiniseadmete loetellu kantud meditsiiniseadme eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise korra kehtestab sotsiaalminister määrusega haigekassa nõukogu ettepanekul. (5) Meditsiinseadmete loetellu kantakse: 1) meditsiiniseadmete rühma nimetus; 2) meditsiiniseadme kood; 3) meditsiiniseadme nimetus; 4) meditsiiniseadmete kogus müügipakendis; 5) meditsiiniseadme või meditsiiniseadme müügipakendi piirhind, milleks on hinnakokkuleppes kokkulepitud jaemüügi hind; 6) kindlustatud isikult üle võetava tasu maksmise kohustuse piirmäär; 7) kindlustatud isiku omaosaluse määr; 8) meditsiiniseadme või meditsiiniseadme müügipakendi piirhinna, kindlustatud isikult üle võetava tasu maksmise kohustuse piirmäära ja kindlustatud isiku omaosaluse määra kohaldamise tingimused. (6) Meditsiiniseadme haigekassa poolt kindlustatud isikult üle võetava tasu maksmise kohustuse piirmäär on 90% või 50% meditsiinseadmete loetellu kantud meditsiiniseadme või meditsiiniseadme müügipakendi piirhinnast, välja arvatud käesoleva seaduse § 481 lõikes 3 sätestatud juhul. Haigekassa poolt kindlustatud isikult üle võetava tasu maksmise kohustuse piirmäär on 50%, kui meditsiiniseadme kasutamisele on olemas alternatiivne, meditsiiniseadme või meditsiiniseadme müügipakendi piirhinnast odavam raviviis või teisest meditsiiniseadmete rühmast või muu Eestis kättesaadav odavam meditsiiniseade. (7) Meditsiiniseadmete rühm käesoleva seaduse tähenduses ühendab meditsiiniseadmete loetelus sama toime ja sihtotstarbega meditsiiniseadmeid. (8) Meditsiiniseadmete loetellu võib kanda meditsiiniseadme, mille suhtes haigekassa ja tootja või tema esindaja on sõlminud hinnakokkuleppe. (9) Meditsiiniseadme võib meditsiiniseadmete loetellu kanda tingimustega, mille eesmärk on reguleerida meditsiiniseadme väljakirjutamist, arvestades käesoleva seaduse § 481 lõikes 1 sätestatud kriteeriume.»; 10) seadust täiendatakse §-ga 481 järgmises sõnastuses: « § 481. Meditsiiniseadmete loetelu muutmine (1) Meditsiiniseadme kandmisel meditsiiniseadmete loetellu või meditsiiniseadmete loetelust kustutamisel arvestatakse järgmisi kriteeriume: 1) meditsiiniliselt põhjendatud näidustuse olemasolu meditsiiniseadme tavakasutamiseks ja alternatiivsete meditsiiniseadmete või raviviiside olemasolu; 2) raviks vajalik meditsiiniseadmete optimaalne kogus lähtuvalt diagnoosist, haiguse raskusastmest või muudest ravi kulgu mõjutavatest asjaoludest; 3) vastavus ravikindlustuse rahalistele vahenditele, sealhulgas muu avaliku rahastamisallika olemasolu; 4) meditsiiniseadme kulutõhusus; 5) meditsiiniseadme vastavus meditsiiniseadme seadusele. (2) Meditsiiniseadme haigekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise aluseks võetava piirhinna muutmisel arvestatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud kriteeriume. (3) Kui meditsiiniseadmete loetelus on ühes meditsiiniseadme rühmas kaks võrreldavat meditsiiniseadet, siis alates kolmandast meditsiiniseadmete loetellu kantud meditsiiniseadmest on haigekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise aluseks meditsiiniseadmete loetelus sisalduva piirhinnalt teise võrreldava meditsiiniseadme piirhind. (4) Meditsiiniseadme kasutamisele alternatiivse, piirhinnast odavama raviviisi, teisest meditsiiniseadmete rühmast odavama meditsiiniseadme või muu Eestis kättesaadava odavama meditsiiniseadme kasutamise võimalust hindab asjaomane erialaarstide ühendus. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kriteeriumide täpsema sisu, kriteeriumidele vastavuse hindajad ning hindamise korra kehtestab sotsiaalminister määrusega. (6) Meditsiiniseadmete loetelu muutmise ettepaneku tegemise võib algatada meditsiiniseadme tootja või tema volitatud esindaja, astudes läbirääkimistesse haigekassaga. Meditsiiniseadmete loetelu muutmise ettepaneku tegemise võib algatada Ravimiamet või haigekassa, astudes tootja või tema volitatud esindajaga läbirääkimistesse. Taotluse esitaja peab teatavaks tegema kõik talle teada olevad läbirääkimistel tähtsust omavad asjaolud.»; 11) paragrahvi 49 pealkiri ning lõiked 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 49. Meditsiiniseadme müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmine ja müüjaga sõlmitav leping»; « (2) Meditsiiniseadme müüja, välja arvatud apteek, sõlmib haigekassaga lepingu, milles lepitakse kokku järgmised tingimused: 1) lepingu tähtaeg; 2) asjaolud, mille esinemisel on pooltel õigus ühepoolselt leping lõpetada; 3) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtajast lühem tähtaeg; 4) asjaolud, mille esinemise korral on kohustuse ülevõtmise tingimuseks eelnev kirjalik kooskõlastus haigekassaga; 5) meditsiiniseadme müüja aruandluse kohustuse ja kindlustatud isikute kohta andmete haigekassale esitamise kohustuse ulatus ning andmete koosseis; 6) muud tingimused, mis on vajalikud ravikindlustusraha efektiivse ja otstarbeka kasutamise tagamiseks. (3) Meditsiiniseadme müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmisest keeldumise aluseks võib olla meditsiiniseadme müügi mittevastavus õigusaktide või haigekassaga sõlmitud lepingu sätetele.»; 12) paragrahvi 53 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Kui käesoleva seaduse § 51 lõike 1 punktis 1 või lõigetes 2–4 nimetatud kindlustusjuhtum leiab aset kindlustatud isiku välisriigis viibimise ajal, asendab töövõimetuslehte välisriigis isikut ravinud arsti või hambaarsti väljastatud tõend.»; 13) paragrahvi 63 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (3) Haigekassa hüvitab isikule, kellele on riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud töövõimetuspension või vanaduspension ja üle 63-aastasele kindlustatud isikule üks kord kolme aasta jooksul hambaproteeside eest tasutud summa sotsiaalministri määrusega kehtestatud määras, tingimustel ja korras.»; 14) paragrahvi 63 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Eesti Haigekassa seaduses (RT I 2000, 57, 374; 2008, 3, 22) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: « (21) Seadusega pandud ülesannete täitmiseks kasutab haigekassa Eesti rahvastikuregistri andmeid.»; 2) paragrahvi 16 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (4) Kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti, on nõukogu koosolek otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole nõukogu liikmetest ning nende hulgas on nõukogu esimees või aseesimees. Käesoleva seaduse § 12 lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud nõukogu otsuste vastuvõtmiseks on nõukogu koosolek otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt 2/3 tema liikmetest ning nende hulgas on nõukogu esimees või aseesimees.»; 3) paragrahvi 17 lõike 5 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Käesoleva seaduse § 12 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud otsuste vastuvõtmiseks on vajalik nõukogu esimehe nõusolek.» § 3. Seaduse jõustumine (1) Käesoleva seaduse § 1 punktid 9–11 jõustuvad 2008. aasta 1. septembril. (2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 2 jõustub 2009. aasta 1. augustil. Riigikogu aseesimees Jüri RATAS