Teksti suurus:

Looduskaitseseaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.08.2008
Avaldamismärge:RT I 2008, 34, 211

Looduskaitseseaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 19.06.2008

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 11. juuli 2008. a otsusega nr 329

I. Looduskaitseseaduses (RT I 2004, 38, 258; 2007, 62, 396) tehakse järgmised muudatused:

§ 1. Paragrahvi 8 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (6) Kui on esitatud loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek või algatatud kaitse alla võtmise menetlus käesoleva seaduse § 9 lõike 1 tähenduses, siis on haldusorganil, kellele on esitatud taotlus muu haldusakti andmiseks, mis võib mõjutada ettepanekus nimetatud loodusobjekti seisundit, õigus peatada haldusakti andmise menetlus. Haldusakti andmise menetlus peatatakse kuni loodusobjekti kaitse alla võtmise või kaitse alla võtmisest keeldumise otsuse tegemiseni.»

§ 2. Paragrahvi 16 lõiget 6 täiendatakse lausega järgmises sõnastuses:

«Ostueesõigusega omandatava kinnisasja omandi üleandmise kulud kannab riik.»

§ 3. Paragrahv 19 tunnistatakse kehtetuks.

§ 4. Paragrahvi 20:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kaitstavat looduse üksikobjekti sisaldava või kogu ulatuses kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas asuva kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, omandab riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga kinnisasja väärtusele vastava tasu eest.»;

2) lõike 2 viimane lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Kinnisasja omandamisega seotud kulud kannab riik ja omandamist finantseeritakse riigieelarvest igaks eelarveaastaks määratud summa piires.»;

3) täiendatakse lõigetega 12 ja 13 järgmises sõnastuses:

« (12) Kui kinnisasi ei asu kogu ulatuses kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas või on suurem kui kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvöönd, võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada selle osa kinnisasjast, mis ulatub kaitsealale, hoiualale või püsielupaika. Kinnisasja jagamise korraldab kinnisasja omanik, jagamisega seotud kulud kannab omandamise algataja.

(13) Kogu kinnisasja võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada juhul, kui:
1) kinnisasja kaitsealale või hoiualale ulatuv osa on suurem kui kaks kolmandikku kinnisasja kogupindalast või
2) kinnisasja hõlmab osaliselt I kaitsekategooria liigi püsielupaik või kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvöönd.»;

4) täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

« (21) Kinnisasja väärtus, välja arvatud metsaga kinnisasja väärtus, määratakse tehingute võrdlemise meetodil. Kinnisasja väärtuse määramisel arvestatakse asjaõigustega, mida nende olemuse tõttu ei ole võimalik kinnistusraamatust kustutada (näiteks servituudid, naabrusõigused), samuti seadustest, välja arvatud kinnisasja omandamise aluseks olevast kaitsekorrast tulenevate kinnisomandi kitsendustega.

(22) Metsaga kinnisasja väärtus määratakse maatüki ja sellel kasvava metsa väärtuste summana. Kui metsaga kinnisasja väärtuse määramisel ei oma kasvava metsa väärtus olulist tähtsust ja piirkonna turusituatsioonist lähtuvalt ei kajasta maa maksustamishind selle piirkonna turuhinda, võib riigi esindaja metsaga kinnisasja väärtuse määramiseks tellida erakorralise hindamise.»;

5) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise ja ettepanekute menetlemise korra ning kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks, samuti kinnisasja väärtuse määramise korra ja alused, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.»;

6) täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

« (4) Kinnisasja omandamine otsustatakse omandamiseks tehtud avalduste laekumise järjekorras, kui ei esine mõjuvaid põhjusi menetluse pikendamiseks. Mõjuva põhjuse esinemisel lahendatakse avaldus pärast mõjuva põhjuse äralangemist. Andmed omandamise avalduste ja nende laekumise järjekorra kohta avaldatakse Keskkonnaministeeriumi veebilehel.»

§ 5. Paragrahvi 55:

1) lõikest 31 jäetakse välja lauseosa «kaubanduslikul eesmärgil sissetoodud või kasvatatud»;

2) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1, lõike 2 punktis 2 ja lõike 3 punktides 2–5 nimetatud juhtudel surmatakse loom keskkonnaministri loa alusel.»;

3) täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

« (51) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 ning lõike 61 punktides 1 ja 2 nimetatud loa võib anda, kui olukorra lahendamiseks ei ole alternatiivseid loomastikku ja linnustikku vähem kahjustavaid meetmeid. Loas tuleb märkida:
1) milliste liikide ja isendite suhtes luba antakse;
2) tegevusteks lubatud vahendid, seadised või viisid;
3) millise ohu või riski tingimustel ja millisel ajal ning kus tegevusi võib läbi viia;
4) loa saaja;
5) seire või muud tulemuste jälgimise ja kontrolli vahendid.»;

4) lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (6) Kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud, välja arvatud käesoleva seaduse § 58 lõigetes 4, 5 ja 7 sätestatud juhul.»;

5) täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

« (61) Keelatud on looduslikult esinevate lindude:
1) pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2–5 sätestatud juhtudel maakonna keskkonnateenistuse loa alusel;
2) tahtlik häirimine eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 sätestatud juhul, millal häirimisest tuleb kirjalikult teatada kohalikule keskkonnateenistusele või Keskkonnainspektsioonile hiljemalt üks tööpäev pärast häirimist, käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2–5 sätestatud juhul maakonna keskkonnateenistuse loa alusel ja käesoleva seaduse § 58 lõikes 7 sätestatud juhul.»

§ 6. Paragrahvi 56:

1) pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Tehingud liikide isenditega»;

2) lõikest 1 jäetakse välja sõna «kaitstava»;

3) täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

« (21) Keelatud on tehingud looduslikult esinevate linnuliikide elus või surnud isendite ja nende selgelt äratuntavate kehaosade või nendest valmistatud toodetega, välja arvatud nende tehistingimustes sündinud järglastega või juhul, kui isendid on surmatud või loodusest eemaldatud seaduslikul teel.»

§ 7. Paragrahvi 57:

1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Nende looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekirja, mille elusate isendite sissetoomine Eestisse ning tehingud elusate isenditega on keelatud, kehtestab keskkonnaminister määrusega.»;

2) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide isendite tehistingimustes kasvatamine ja tehingud nende liikide elusate isenditega on keelatud, välja arvatud teaduslikult põhjendatud juhtudel keskkonnaministri loa alusel.»;

3) täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

« (8) Keskkonnaminister kehtestab määrusega võõrliikide lindude loodusesse laskmisega seonduva teabe vahetamise ja Euroopa Komisjoniga konsulteerimise korra.»

§ 8. Paragrahvi 58 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (7) Loomaliigi isendi märgistamine on lubatud keskkonnaministri või tema poolt volitatud isiku loal. Märgistamisega seotud töid korraldab Riiklik Looduskaitsekeskus. Loomaliigi isendi märgistamise all mõeldakse käesolevas seaduses looma püüdmist ja varustamist märgisega, sealhulgas raadiosaatjaga või kiibiga teadusuuringute eesmärgil.»

§ 9. Seadust täiendatakse §-ga 581 järgmises sõnastuses:

« § 581. Nahkhiirte ja lindude märgistamise luba

(1) Nahkhiiri ja linde võib märgistada ainult märgistamise luba (edaspidi luba) omav isik. Märgistajal peab luba märgistamise ajal kaasas olema.
28.03.2012 14:35
Veaparandus – Parandatud täheviga sõnas "kaasas". Alus: "Riigi Teataja seadus" § 10 lõige 3 ja Riigikogu Kantselei 28.03.2012 taotlus nr 4-14/12-7/2.

(2) Märgistamise luba võib taotleda vähemalt 16-aastane isik, kes peab olema atesteeritud lindude ja/või nahkhiirte märgistaja.

(3) Luba antakse kuni kümneks aastaks.

(4) Loale märgitakse vähemalt:
1) märgistaja nimi, isikukood ja aadress;
2) märgistatav objekt (liik, liigirühm, vanuserühm);
3) püügivahendi kasutamise õigus ja kasutatava püügivahendi tüüp;
4) märgise liik (metallmärgis, värviline plastikmärgis, raadiosaatja, kiip);
5) loa kehtivuse algus ja lõpp.

(5) Loa andja võib taotluse alusel loa kehtivust pikendada järgmiseks kümneks aastaks, kui märgistaja on:
1) atesteeritud lindude ja/või nahkhiirte märgistaja;
2) teinud nõuetekohaselt loomaliigi isendi märgistamisalaseid töid ja esitanud aruandeid.

(6) Loa andja väljastab märgistajale märgistamiseks vajalikud metall- ja värvilised plastikmärgised tasuta.

(7) Märgistaja on kohustatud esitama loa andjale märgistamise kohta aruandeid.

(8) Nahkhiirte ja lindude märgistamise nõuded ning aruannete esitamise korra kehtestab keskkonnaminister määrusega.

(9) Loa andja võib keelduda loa andmisest või selle kehtivuse pikendamisest, kui loa taotleja:
1) ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 2 esitatud nõuetele või lindude ja/või nahkhiirte märgistaja atesteerimise nõuetele;
2) on loa taotlemisel esitanud valeandmeid;
3) on jätnud esitamata käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud aruanded kahel järjestikusel esitamistähtajal;
4) suhtes on kohaldatud väärteo- või kriminaalkaristust looma vastu lubamatu teo toimepanemise eest ja see on kehtiv.

(10) Nahkhiirte ja lindude märgistamise loa taotlemise, taotleja atesteerimise korra, samuti loa andmise ja pikendamise korra ning loa vormi kehtestab keskkonnaminister määrusega. Atesteeritav peab:
1) oskama määrata märgistatavaid liike, nende vanust ja sugu;
2) tundma märgistamise võtteid ja taotletavaid püüniseid;
3) oskama käsitseda püütud isendeid põhjustamata nendele vigastusi või surma;
4) oskama märkida andmeid ning vormistada aruandeid;
5) tundma ohutustehnikat isendite märgistamisel;
6) tundma kehtivaid looduskaitse õigusakte.

(11) Luba on keelatud üle anda teisele isikule.

(12) Loa andja võib tunnistada loa kehtetuks, kui märgistaja:
1) on loa taotlemisel esitanud valeandmeid;
2) ei vasta enam lindude ja/või nahkhiirte märgistaja atesteerimise nõuetele;
3) märgistaja rikub oluliselt või korduvalt märgistamise nõudeid;
4) esitab taotluse luba kehtetuks tunnistada.

(13) Märgistamise nõuete rikkumist käsitatakse olulisena, kui sellest rikkumisest põhjustatud looma hukkumine võib kaasa tuua keskkonnakahju vähemalt 500 krooni ulatuses.

(14) Loa kehtetuks tunnistamise korral käesoleva paragrahvi lõike 12 punkti 1 või 3 alusel ei või taotlejale uut luba väljastada varem kui viie aasta möödumisel loa kehtetuks tunnistamisest arvates.

(15) Loa kehtetuks tunnistamise otsuse ärakiri antakse märgistajale üle allkirja vastu või toimetatakse kätte väljastusteatega tähtkirjaga hiljemalt järgmisel tööpäeval otsuse tegemisest arvates.»

§ 10. Seadust täiendatakse §-ga 591 järgmises sõnastuses:

« § 591. Kaaviari käitluslitsents

(1) Kaaviari käitluslitsents (edaspidi litsents) on tegevusluba, mis annab isikule õiguse kaaviari ekspordi, reekspordi või ühendusesisese kaubavahetuse eesmärgil (taas)pakendada või töödelda ning määrab selle õiguse realiseerimise tingimused.

(2) Litsentsi annab keskkonnaminister viieks aastaks.

(3) Litsentsi andmise tingimused on:
1) isik on tunnustatud toidukäitlemise ettevõtjana;
2) isik säilitab piisavad dokumendid imporditud, eksporditud, reeksporditud, kohapeal töödeldud, säilitatud või turustatud kaaviari kohta ning esitab vastavalt kehtestatud vormile sellekohase iga-aastase aruande, mis sisaldab imporditud, eksporditud, reeksporditud, kohapeal töödeldud, säilitatud või turustatud kaaviari kogust, päritolu ja märgistust;
3) isik märgistab (taas)pakendatud ja töödeldud kaaviari pakendid kehtestatud korras;
4) juriidilise isiku puhul on litsentsi saaja määranud isiku, kes ettevõttes vastutab kaaviari töötlemise, pakendamise ja turustamise eest (edaspidi vastutav töötaja).

(4) Litsentsi andmisest keeldutakse, kui:
1) isik ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 või punktis 4 toodud tingimustele;
2) litsentsi taotlemisel on teadlikult esitatud valeandmeid;
3) isiku või vastutava töötaja suhtes on kohaldatud väärteo- või kriminaalkaristust majandustegevuse nõuete rikkumise eest ja andmed selle kohta ei ole karistusregistrist kustutatud;
4) isik või selle vastutav töötaja on kolme aasta jooksul enne litsentsitaotluse esitamist oma varasema tegevusega oluliselt rikkunud käesoleva seadusega kehtestatud nõudeid ohustatud liikidega kauplemisele ja tema suhtes on jõustunud sellekohane süüteootsus;
5) varasem litsents on kehtetuks tunnistatud kolme aasta jooksul enne litsentsitaotluse esitamist.

(5) Litsentsi tunnistab kehtetuks selle andja, kui:
1) ilmneb, et litsentsi taotlemisel on teadlikult esitatud valeandmeid;
2) isik ei vasta enam käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud tingimustele;
3) isik või vastutav töötaja ei täida litsentsi väljaandmisel esitatud nõudeid;
4) isiku suhtes on kohaldatud väärteo- või kriminaalkaristust majandustegevuse nõuete rikkumise eest ja andmed selle kohta ei ole karistusregistrist kustutatud;
5) isik või vastutav töötaja on oma tegevusega oluliselt rikkunud looduskaitseseadusega kehtestatud nõudeid ohustatud liikidega kauplemisele ja tema suhtes on jõustunud sellekohane süüteootsus.

(6) Enne litsentsi kehtetuks tunnistamist käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel annab litsentsi andja litsentsi omajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ning peatab litsentsi kehtivuse puuduste kõrvaldamiseni. Tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmise korral tunnistab litsentsi andja litsentsi kehtetuks.

(7) Litsentsi peatab selle andja sellest litsentsi omajat informeerides, kui ettevõtte või vastutava töötaja tegevuse suhtes on algatatud looduskaitseseadusega kehtestatud ohustatud liikidega kauplemise nõuete rikkumise menetlus.

(8) Litsentsi peatamisel või kehtetuks tunnistamisel on ettevõttel kohustus tagastada Keskkonnaministeeriumile peatamise või kehtetuks tunnistamise hetkeks kasutamata käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud märgised.

(9) Kaaviari pakendite märgistamise kord ja litsentsi omaja poolt esitatava aruande vorm kehtestatakse keskkonnaministri määrusega.»

§ 11. Paragrahvi 61 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

« (5) Looma tekitatud kahju hüvitamist korraldab Riiklik Looduskaitsekeskus.»

§ 12. Paragrahvi 741:

1) pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Võõrliikide kasutamisnõuete rikkumine»;

2) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Võõrliikide kasutamisnõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.»

§ 13. Seadust täiendatakse §-dega 742 ja 743 järgmises sõnastuses:

« § 742. Kaaviari käitluslitsentsi nõuete rikkumine

(1) Litsentsita kaaviari (taas)pakendamise ja töötlemise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

(3) Nõuetekohase aruande esitamata jätmise, selle esitamisega viivitamise või teadlikult vale aruande esitamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(4) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 25 000 krooni.

(5) Märgistusnõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(6) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 25 000 krooni.

§ 743. Looduslikult esinevate linnu- ja nahkhiireliikide kaitsenõuete rikkumine

(1) Looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtliku hävitamise ja kahjustamise või pesade kõrvaldamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni.

(3) Looduslikult esinevate linnuliikide isendite tahtliku häirimise ning lindude ja nahkhiirte märgistamisnõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(4) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 10 000 krooni.

(5) Looduslikult esinevate linnuliikide elus või surnud isendite ja nende selgelt äratuntavate kehaosade või nendest valmistatud toodete müügi, müügiks transportimise, müügi eesmärgil pidamise ja müügiks pakkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut.

(6) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni.»

§ 14. Paragrahvi 75:

1) lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Käesoleva seaduse §-des 71–743 sätestatud väärtegude menetlemisele kohaldatakse karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-des 71, 73, 74, 742 ja 743 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Keskkonnainspektsioon.»;

2) täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

« (4) Käesoleva seaduse §-s 741 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Keskkonnainspektsioon või Maksu- ja Tolliamet.»

§ 15. Paragrahvi 77 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (10) Sellise liigi, mis ei ole kaitse all, välja arvatud jahiuluki isendiga tehtud ebaseaduslike toimingute – hävitamise, elujõuetuseni vigastamise, loodusest eemaldamise, tahtliku häirimise, pesade ja munade tahtliku hävitamise, pesade kõrvaldamise või isenditega ning nende selgelt äratuntavate kehaosadega või nendest valmistatud toodetega tehtavate tehingute eest arvestatakse keskkonnakahju 500–5000 krooni isendi kohta.»

§ 16. Paragrahvi 91:

1) lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (9) Käesoleva seaduse § 20 lõiget 11 ei kohaldata, kui kinnisasi on omandatud enne 2007. aasta 1. aprilli.»;

2) täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:

« (10) Kinnisasja vahetamise menetlused, mille kohta ei ole käesoleva lõike jõustumiseks vahetamise otsust tehtud, viiakse lõpuni käesoleva seaduse § 20 kohaselt kinnisasja omandamise menetlusena, kusjuures esitatud kinnisasja vahetamise avaldused loetakse kinnisasja omandamise ettepanekuteks.»;

3) täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

« (11) Enne käesoleva sätte jõustumist algatatud kaitstavate loodusobjektide kaitse alla võtmise menetlus loetakse käesoleva seaduse § 8 lõike 6 tähenduses algatatuks:
1) kaitsealade, hoiualade ja looduse üksikobjektide puhul teate avaldamisest ametlikus väljaandes «Ametlikud Teadaanded»;
2) püsielupaikade puhul algatamise käskkirjast või menetlusosalisele kätte toimetatud esimesest kirjast.

(12) Enne käesoleva seaduse § 581 jõustumist välja antud linnu ja nahkhiire märgistamise load kehtivad nendel märgitud tähtaja lõpuni, kuid mitte kauem kui 2010. aasta 31. detsembrini.»

II. Jahiseaduses (RT I 2002, 41, 252; 2006, 58, 439) tehakse järgmised muudatused:

§ 17. Paragrahvi 26 lõiget 3 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

« 6) uluki püüdmist märgistamise eesmärgil.»

III. Maareformi seaduses (RT 1991, 34, 426; RT I 2006, 30, 232) tehakse järgmised muudatused:

§ 18. Paragrahvi 20 lõike 12 eelviimane lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Käesoleva lõike alusel erandina erastatud maa ei kuulu looduskaitseseaduse §-s 20 sätestatud alustel riigi poolt omandamisele.»

§ 19. Seadust täiendatakse §-ga 42 järgmises sõnastuses:

« § 42. Keelumärgete rakendamine maa riigi poolt omandamisel

Seaduse § 20 lõike 12 alusel kinnistusraamatusse kantud märget maa vahetamisele mittekuulumise kohta kohaldatakse ka riigi poolt omandamisele. Vastav märge kantakse kinnistusraamatusse maavanema lihtkirjaliku avalduse alusel.»

IV. Riigilõivuseaduses (RT I 2006, 58, 439; 2008,16, 114) tehakse järgmised muudatused:

§ 20. Seaduse 6. peatüki 1. jagu täiendatakse 4. jaotisega järgmises sõnastuses:

«4. jaotis
Looduskaitseseaduse alusel tehtavad toimingud

§ 891. Kaaviari pakendite märgiste väljastamine

(Taas)pakendatud ja töödeldud kaaviari pakendite märgiste väljastamise eest tasutakse riigilõivu:
1) esimese 500 märgise eest 5000 krooni;
2) iga järgmise 500 märgise eest 2000 krooni.»

Riigikogu aseesimees Jüri RATAS

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json