Teksti suurus:

Kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:28.07.2008
Avaldamismärge:RT I 2008, 33, 201

Kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seadus

Vastu võetud 19.06.2008

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 11. juuli 2008. a otsusega nr 324

§ 1. Kriminaalmenetluse seadustikus (RT I 2003, 27, 166; 2008, 19, 132) tehakse järgmised muudatused:

1) 19. peatüki 5. jao pealkirja täiendatakse pärast sõna «kohtuotsuse» sõnadega «ja muu asutuse otsuse»;

2) paragrahvi 476 pealkirja täiendatakse pärast sõna «kohtuotsuse» sõnadega «ja muu asutuse otsuse»;

3) paragrahvi 476 tekstis asendatakse sõna «kuriteo» sõnaga «süüteo» ning teksti täiendatakse pärast sõna «kohtuotsus» sõnadega «või muu asutuse otsus»;

4) paragrahv 477 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 477. Abistamise ulatus

(1) Taotlevas riigis mõistetud karistuse või muu mõjutusvahendi täitmisel ei tohi lisaks käesoleva seadustiku §-s 436 sätestatule taotlevat riiki abistada, kui:
1) taotluse aluseks olev kohtuotsus ei ole jõustunud;
2) otsust ei ole teinud sõltumatu ja erapooletu kohus;
3) otsus on tehtud tagaselja;
4) süüdistatavale ei ole tagatud kaitseõigust või kriminaalmenetlus ei ole toimunud talle arusaadavas keeles;
5) tegu, mille toimepanemise eest on kohaldatud karistust või muud mõjustusvahendit, ei ole kuriteona karistatav Eesti karistusseadustiku järgi või karistusseadustik ei näe ette sellist karistust või mõjutusvahendit, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud süütegude eest;
6) Eesti kohus on isiku samas süüdistuses süüdi mõistnud või tema suhtes on kriminaalmenetlus jäetud alustamata või lõpetatud;
7) Eesti seaduse kohaselt on kohtu- või muu asutuse otsuse täitmine aegunud;
8) otsus on tehtud füüsilise isiku kohta, keda Eesti seaduste kohaselt ei saa tema vanuse tõttu karistada tegude eest, millega seoses otsus on tehtud;
9) otsus on tehtud isiku kohta, kellel on käesoleva seadustiku § 4 punkti 2 alusel puutumatus;
10) rahaline karistus või rahatrahv on võrdväärne või väiksem kui üks tuhat Eesti krooni;
11) ei esitata tunnistust või see on ebatäielik või selgelt ei vasta kohtuotsusele või muu asutuse otsusele.

(2) Kui isikule on välisriigis mõistetud vangistus, on tema karistuse täitmisel abi osutamise taotluse rahuldamine lubatud juhul, kui isik on Eesti kodanik ja taotlusele on lisatud isiku kirjalik nõusolek, mille kohaselt ta soostub enda üleandmisega karistuse kandmise jätkamiseks Eestis. Nõusolekust ei saa loobuda.

(3) Kui Eesti Vabariigi kodaniku kohta tehtud kohtuotsuses või sellega seonduvas haldusaktis sisaldub korraldus saata ta vangistusest vabastamise järel riigist kohe välja, võib nõustuda üleandmisega isiku nõusolekut arvestamata.

(4) Kui taotlevas riigis tehtud konfiskeerimisotsus puudutab menetlusvälist isikut, on selle täitmine keelatud, kui:
1) kolmandale isikule ei ole antud võimalust oma huve kaitsta või
2) otsus ei ole kooskõlas Eesti seaduse alusel samas asjas tsiviilmenetluse korras tehtud kohtulahendiga.

(5) Rahalise karistuse või rahatrahvi vastastikune tunnustamine on lubatud sõltumata teo karistatavusest Eesti seaduse järgi, kui Euroopa Liidu liikmesriigis on ette nähtud karistus järgmiste süütegude eest:
1) kuritegelikus ühenduses osalemine;
2) terrorism;
3) inimkaubandus;
4) lapse seksuaalne ärakasutamine ja lapsporno;
5) narkootilise ja psühhotroopse ainega ebaseaduslik kauplemine;
6) relva, laskemoona ja lõhkeainega ebaseaduslik kauplemine;
7) korruptsioon;
8) pettus, sealhulgas pettus, mis mõjutab Euroopa ühenduste finantshuve 1995. aasta 26. juuli Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni tähenduses;
9) rahapesu;
10) raha võltsimine, sealhulgas euro võltsimine;
11) arvutikuritegu;
12) keskkonnakuritegu, sealhulgas ohustatud looma- ja taimeliikide ning taimesortidega ebaseaduslik kauplemine;
13) ebaseaduslikule piiriületamisele ja ebaseaduslikule riigis viibimisele kaasaaitamine;
14) tapmine, raske tervisekahjustuse tekitamine;
15) inimorganite ja -kudedega ebaseaduslik kauplemine;
16) inimrööv, ebaseaduslik vabaduse võtmine ja pantvangi võtmine;
17) rassism ja ksenofoobia;
18) organiseeritud või relvastatud röövimine;
19) kultuuriväärtustega, sealhulgas antiik- ja kunstiesemetega ebaseaduslik kauplemine;
20) kelmus;
21) väljapressimine;
22) piraatkoopiate ja võltsitud kauba valmistamine ning nendega kauplemine;
23) haldusdokumendi võltsimine ja sellega kauplemine;
24) maksevahendi võltsimine;
25) hormoonpreparaatide ja kasvukiirendajatega ebaseaduslik kauplemine;
26) tuumamaterjaliga ja radioaktiivse ainega ebaseaduslik kauplemine;
27) varastatud sõidukitega kauplemine;
28) vägistamine;
29) süütamine;
30) Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule alluvad kuriteod;
31) õhusõiduki või laeva kaaperdamine;
32) sabotaaž;
33) liiklussüüteod, sealhulgas süüteod, mis seonduvad töö- ja puhkeaja nõuetega, sõiduaja nõuetega ja autoveo ohutusnõuetega;
34) salakaubavedu;
35) intellektuaalse omandi vastased süüteod;
36) tervisevastased süüteod;
37) karistusseadustiku 13. peatüki 1. jao 2. jaotises nimetatud kahjustamissüüteod;
38) vargus;
39) Euroopa Ühenduse asutamislepingu ja Euroopa Liidu lepingu VI jaotise alusel vastuvõetud õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmise eesmärgil otsuse teinud riigi poolt süüteoks tunnistatud teod.»;

5) paragrahvi 478 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Välisriigis mõistetud või määratud rahalise karistuse või rahatrahvi otsuse täitmisel on keskasutuseks Justiitsministeerium, kes kontrollib tunnistuse nõuetekohasust ning edastab otsuse koos tunnistusega viivitamata Harju Maakohtule ja Riigiprokuratuurile.»;

6) paragrahvi 481 pealkirja täiendatakse pärast sõna «kohtuotsuse» sõnadega «või muu asutuse otsuse» ja teksti täiendatakse pärast sõna «kohtuotsuste» sõnadega «või muu asutuse otsuste»;

7) paragrahvi 482 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Karistatud isiku ja prokuröri osavõtt kohtuistungist on kohustuslik.»;

8) paragrahvi 484 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

« (51) Kui süüdimõistetu esitab tõendi rahasumma osalise või täieliku maksmise kohta, konsulteerib Justiitsministeerium välisriigi otsuse teinud pädeva asutusega. Rahalise karistuse või rahatrahvi see osa, mis on teises riigis makstud, arvatakse sissenõutavast rahalise karistuse või rahatrahvi summast maha.»;

9) seadustikku täiendatakse §-ga 4841 järgmises sõnastuses:

« § 4841. Välisriigis mõistetud rahalise karistuse asendamine

Kui välisriigis mõistetud rahalist karistust ei ole võimalik täita, võib kohus selle taotleva riigi loal asendada karistusseadustiku §-s 70 sätestatud korras, arvestades, et vangistuse ja üldkasuliku töö aeg ei tohi ületada taotlevas riigis ettenähtud ülemmäära.»;

10) seadustikku täiendatakse §-dega 4871 ja 4872 järgmises sõnastuses:

« § 4871. Välisriigi kohtuotsuse täitmise lõpetamine

Välisriigi kohtuotsuse täitmine lõpetatakse kohe, kui taotlev riik teavitab armuandmisest, amnestiast või karistuse muutmise taotlusest või muust otsusest, mille alusel kohtuotsust ei ole võimalik täita.

§ 4872. Välisriigi muu asutuse määratud rahalise karistuse ja rahatrahvi tunnustamine ja täitmine

Taotleva riigi muu asutuse kui kohtu määratud rahalise karistuse või rahatrahvi tunnustamisele ja täitmisele kohaldatakse käesoleva jao sätteid välisriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise kohta.»;

11) 19. peatüki 6. jagu muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«6. jagu
Eesti kohtuotsuse ja muu asutuse otsuse tunnustamise ja täitmise taotlemine

§ 488. Eesti kohtuotsuse ja muu asutuse otsuse tunnustamise ja täitmise taotlemine välisriigilt

(1) Eesti võib välisriigilt taotleda isikule Eesti karistusseadustiku või muu seaduse alusel mõistetud karistuse või muu mõjutusvahendi täitmist, kui:
1) süüdimõistetu on täitva riigi kodanik või alaline elanik või kui ta viibib täitvas riigis ja teda ei anta välja;
11) süüdimõistetu on juriidiline isik, kelle registrijärgne asukoht on täitvas riigis;
2) karistuse täitmist välisriigis nõuavad süüdimõistetu või avalikkuse huvid.

(2) Kui süüdimõistetu viibib Eestis, võib taotleda välisriigilt ka vangistuse täitmist, kui süüdimõistetu on enda üleandmisega nõus. Nõusolek on kirjalik ja seda ei saa tagasi võtta.

(3) Kui süüdimõistetu kohta tehtud kohtuotsuses või sellega seonduvas haldusaktis sisaldub vangistusest vabastamise järgse riigist kohese väljasaatmise korraldus, võib isiku välisriigile üleandmist taotleda tema nõusolekut arvestamata.

(4) Vangistusega karistatud isiku võib karistuse jätkamiseks üle anda, kui taotluse saamise ajal on karistatud isikul jäänud vangistust kanda vähemalt kuus kuud.

(5) Vangistusega karistatud isiku üleandmise või sellest keeldumise otsustab justiitsminister.

(6) Jõustunud kohtu- ja muu asutuse otsuse tunnustamiseks ja täitmiseks saadetakse otsus või selle tõestatud koopia Justiitsministeeriumile, kes edastab selle koos tunnistusega täitvale riigile kirja teel, elektronpostiga või muul üleskirjutust võimaldaval viisil. Tunnistuse tõlgib täitva riigi määratud keelde Justiitsministeerium.

(7) Tunnistuse vormi kehtestab justiitsminister määrusega.»

§ 2. Väärteomenetluse seadustikku (RT I 2002, 50, 313; RT III 2008, 24, 160) täiendatakse §-dega 2041 ja 2042 järgmises sõnastuses:

« § 2041. Välisriigis väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsusega määratud või kohtuotsusega mõistetud rahatrahvi tunnustamine ja täitmine

Välisriigis väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsusega määratud või kohtuotsusega mõistetud rahatrahvi tunnustamisele ja täitmisele kohaldatakse kriminaalmenetluse sätteid välisriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise kohta, arvestades karistusseadustiku §-s 72 sätestatud rahatrahvi asendamist arestiga, kui Eesti Vabariigi välislepingutes ja rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetes ei ole ette nähtud teisiti.

§ 2042. Väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsusega määratud või kohtuotsusega mõistetud rahatrahvi täitmise taotlemine Euroopa Liidu liikmesriigilt

Eesti võib Euroopa Liidu liikmesriigilt taotleda isikule väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsusega määratud või kohtuotsusega mõistetud rahatrahvi täitmist. Rahatrahvi otsuse täitmise taotlemisele kohaldatakse kriminaalmenetluse seadustiku sätteid Eesti kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise taotlemise kohta.»

Riigikogu aseesimees Jüri RATAS