Teksti suurus:

Politseiameti põhimäärus

Väljaandja:Siseminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:20.07.2008
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.05.2009
Avaldamismärge:

Politseiameti põhimäärus

Vastu võetud 12.10.2007 nr 67
RTL 2007, 78, 1361
jõustumine 01.11.2007

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

15.11.2007 nr 68 (RTL 2007, 88, 1476) 1.12.2007

4.07.2008 nr 36 (RTL 2008, 59, 829) 20.07.2008

Määrus kehtestatakse «Vabariigi Valitsuse seaduse» § 42 lõike 1 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Politseiameti staatus

(1) Politseiamet (edaspidi amet) on Siseministeeriumi valitsemisalasse kuuluv valitsusasutus, millel on politsei juhtimisfunktsioon ja mis teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ette nähtud alustel ja ulatuses.

(2) Oma ülesannete täitmisel esindab amet riiki.

(3) Ameti kõrgemalseisvaks valitsusasutuseks on Siseministeerium.

§ 2. Ameti aruandekohustuslikkus

Amet on aruandekohustuslik Siseministeeriumi ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust ja teostab tema üle seaduses sätestatud korras teenistuslikku järelevalvet.

§ 3. Ameti eelarve, pangaarve, pitsat ja sümboolika

(1) Ametil on oma eelarve ja arvelduskontod e-riigikassas Riigikassa kontsernikonto koosseisus. Ameti kulud kaetakse riigieelarvest.

(2) Ametil on sõõrikujuline 35 mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri ülemisel äärel on sõna «Politseiamet». Ametil on oma üld- ja kirjaplank.

(3) Ametil võivad olla muud kehtestatud korras registreeritud sümbolid.

§ 4. Ameti asukoht

Amet asub Tallinnas. Ameti postiaadress on Pärnu mnt 139, 15060 Tallinn. Ameti mujal asuva struktuuriüksuse asukoht ja postiaadress nimetatakse ära struktuuriüksuse põhimääruses.

2. peatükk
AMETI TEGEVUSVALDKOND JA ÜLESANDED

§ 5. Ameti tegevusvaldkond

Ameti tegevusvaldkond on politsei juhtimine ja arendamine.

§ 6. Ameti ülesanded

Ameti ülesanded on:
1) juhib ja arendab politsei tegevust;
2) analüüsib õiguskorda riigis, töötab välja politsei arengu- ja tegevuskavad ning teostab nende täitmise järelevalvet;
3) analüüsib, suunab ja kontrollib ameti halduses asuvate politseiasutuste (edaspidi allasutused) tegevust ning korraldab nendevahelist koostööd;
4) valmistab ette ja teeb ettepanekuid õigusaktide väljatöötamiseks või muutmiseks, annab arvamusi politsei tegevusvaldkonda puudutavate õigusaktide eelnõude kohta;
5) arendab koostööd teiste riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse üksuste, valitsusväliste organisatsioonidega, avalikkusega ning välisriikide asjakohaste ametiasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega;
6) muude ülesannete täitmine, mis on pandud ametile seaduse, Riigikogu otsuse, Vabariigi Presidendi seadluse, Vabariigi Valitsuse määruse ja korralduse ning siseministri määruse ja käskkirjaga.

3. peatükk
AMETI JUHTIMINE

§ 7. Ameti juht

Ametit juhib politseipeadirektor.

§ 8. Politseipeadirektor

(1) Politseipeadirektor:
1) juhib ameti tööd ja korraldab politseipeadirektori asetäitjate, ameti struktuuriüksuste juhtide ning nõunike kaudu ameti pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist;
2) koordineerib, suunab ja kontrollib kommunikatsiooniosakonna, politseikontrolli osakonna, rahandusosakonna, siseauditi osakonna ja teabeturbe osakonna tööd;
3) esindab ametit ning annab üld- ja erivolitusi ameti esindamiseks (sealhulgas avalik-õiguslike haldustoimingute sooritamiseks ja esindamiseks kohtumenetluses ning tsiviilõiguslikes suhetes);
4) vastutab ameti tegevust korraldavate õigusaktide täpse ja otstarbeka täitmise eest ning annab aru siseministrile;
5) teostab teenistuslikku järelevalvet või annab selleks ülesande vastavalt käesoleva määruse 6. peatükile;
6) nimetab ametisse ja vabastab ametist ameti ametnikud ning sõlmib, muudab ja lõpetab ameti abiteenistujatega töölepinguid;
7) kinnitab ameti sisekorraeeskirja, asjaajamiskorra, raamatupidamise sise-eeskirja ja muud sisemist töökorraldust käsitlevad regulatsioonid, struktuuriüksuste põhimäärused, teenistujate ametijuhendid ja ametipalgad vastavuses kehtivate õigusaktidega;
8) moodustab nõuandva õigusega alalisi või ajutisi komisjone, nõukogusid ja töörühmi ning määrab nende ülesanded ja töökorra;
9) korraldab ameti valdusesse antud riigivara heaperemehelikku kasutamist kooskõlas «Riigivaraseadusega»;
10) esitab siseministrile ettepanekud ameti ja allasutuste tulude ja kulude eelarve kohta ning valvab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle;
11) esitab siseministrile ettepanekuid ameti tegevusvaldkonna korraldamiseks;
12) täidab muid õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.

(2) Politseipeadirektoril on õigus anda seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse või korralduse või siseministri määruse või käskkirja alusel teenistusalastes küsimustes käskkirju.

(3) Politseipeadirektori äraolekul asendab teda politseipeadirektori asetäitja halduse alal, viimase puudumisel politseipeadirektori asetäitja politseitöö alal ning viimaste puudumisel aga muu politseiametnik. Politseipeadirektori lühiajalisel, mitte üle kahe nädala äraolekul, vormistatakse politseipeadirektori asendamine politseipeadirektori käskkirjaga, millest informeeritakse viivitamatult siseministrit ja Siseministeeriumi kantslerit. Käskkirja koopia edastatakse viivitamatult Siseministeeriumile. Politseipeadirektori asendamine muudel juhtudel vormistatakse siseministri käskkirjaga.

§ 9. Politseipeadirektori asetäitja

(1) Ameti koosseisus on kaks politseipeadirektori asetäitjat.

(2) Politseipeadirektori asetäitja halduse alal:
1) juhib osakonna juhtide kaudu väliskoostöö osakonna, teenistusosakonna, infosüsteemide osakonna ja logistikaosakonna tööd;
2) teeb ettepanekuid talle alluvate teenistujate edutamiseks ning neile ergutuste kohaldamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramiseks või esitab nendes küsimustes oma arvamuse;
3) teeb politseipeadirektorile ettepanekuid politsei eelarve koostamise ja eelarvevahendite kasutamise kohta;
4) esindab ametit politseipeadirektorilt saadud volituste piires või volitab oma volituste piires ameti teenistujaid esindama ametit;
5) valvab talle alluvate teenistujate teenistusülesannete täitmise üle;
6) täidab muid politseipeadirektori poolt antud ülesandeid.

(3) Politseipeadirektori asetäitja politseitöö alal:
1) juhib osakonna juhtide kaudu kriminaalosakonna, liiklusjärelevalve ja korrakaitse osakonna ning analüüsi- ja planeerimisosakonna tööd;
2) teeb ettepanekuid talle alluvate teenistujate edutamiseks ning neile ergutuste kohaldamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramiseks või esitab nendes küsimustes oma arvamuse;
3) teeb politseipeadirektorile ettepanekuid politsei eelarve koostamise ja eelarvevahendite kasutamise kohta;
4) esindab ametit politseipeadirektorilt saadud volituste piires või volitab oma volituste piires ameti teenistujaid esindama ametit;
5) valvab talle alluvate teenistujate teenistusülesannete täitmise üle;
6) täidab muid politseipeadirektori poolt antud ülesandeid.

(4) Politseipeadirektori asetäitjate tööülesanded, õigused ja vastutus sätestatakse politseipeadirektori käskkirjaga kinnitatud ametijuhendiga.

4. peatükk
AMETI STRUKTUUR, STRUKTUURIÜKSUSTE PÕHIÜLESANDED JA STRUKTUURIÜKSUSTE JUHTIMINE

§ 10. Ameti struktuur

Ameti struktuuriüksused on:
1) analüüsi- ja planeerimisosakond;
2) infosüsteemide osakond;
3) kommunikatsiooniosakond;
4) kriminaalosakond;
5) liiklusjärelevalve ja korrakaitse osakond;
6) logistikaosakond;
7) politseikontrolli osakond;
8) rahandusosakond;
9) siseauditi osakond;
10) teabeturbe osakond;
11) teenistusosakond;


12) politseikoostöö osakond.

[RTL 2008, 59, 829 – jõust. 20.07.2008]

§ 11. Osakonna struktuur ja pädevus

(1) Ameti osakonna koosseisu võivad kuuluda talitused.


(2) Osakond töötab välja oma valdkonna arendusprojektid ja tagab nende rakendamise, koordineerib ja kontrollib allasutuste tegevust oma valdkonnas, annab arvamusi ametile esitatud õigusaktide eelnõude kohta, töötab välja oma valdkonda kuuluvate õigusaktide eelnõud, korraldab lepingute väljatöötamist ja sõlmimist ning jälgib lepingutega võetud kohustuste täitmist.

[RTL 2008, 59, 829 – jõust. 20.07.2008]


(3) Osakonna struktuur ja põhiülesannete täitmisega kaasnevad ülesanded määratakse kindlaks struktuuriüksuse põhimäärusega.

§ 12. Analüüsi- ja planeerimisosakond


Analüüsi- ja planeerimisosakonna põhiülesanded on:

1) politsei arengu- ja tegevuskavade väljatöötamise koordineerimine;

2) politsei põhiülesannete täitmiseks vajaliku juhtimisteabe kogumine, töötlemine, analüüsimine ja vahendamine.

[RTL 2008, 59, 829 – jõust. 20.07.2008]

§ 13. Infosüsteemide osakond

Infosüsteemide osakonna põhiülesanded on:
1) politsei infotehnoloogia ja sidesüsteemide arendamine ja korraldamine ning nende hoolduse ja remondi tagamine;
2) politsei registrite ja muude andmekogude pidamiseks infotehnoloogilise toe tagamine.

§ 14. Kommunikatsiooniosakond

Kommunikatsiooniosakonna põhiülesanded on:
1) avalikkuse informeerimine ameti ja allasutuste tegevusest;
2) ameti allasutuste suhtekorralduse tegevuse suunamine;
3) politsei maine kujundmaine ja suhtekommunikatsiooni projektide juhtimine.

§ 15. Kriminaalosakond

Kriminaalosakonna põhiülesanded on:
1) politsei kriminaalvaldkonna tegevuse suunamine, korraldamine ja kontrollimine;
2) kriminaalasjade menetlemise ja jälitustegevuse analüüsimine;
3) jälitustegevuse auditeerimine ja kriminaalmenetluse kontrollimine;
4) kriminaalasjade kohtupraktika üldistamine tulenevalt politseitöö vajadustest ja eesmärkidest.

§ 16. Liiklusjärelevalve ja korrakaitse osakond

Liiklusjärelevalve ja korrakaitse osakonna põhiülesanded on:
1) politsei korrakaitsevaldkonna tegevuse suunamine, korraldamine ja kontrollimine, sealhulgas riikliku järelevalve teostamise, ennetustegevuse ning ohvriabiga seonduvas osas;
2) liiklusjärelevalve teostamise ning liiklusohutusalastes ja liikluskasvatusalastes üritustes osalemise suunamine, korraldamine ja kontrollimine;
3) väärtegude menetlemise analüüsimine;
4) politsei kriisireguleerimisalase tegevuse koordineerimine ja korraldamine;
5) korrakaitse valdkonna operatiivinfo kogumine ja analüüsimine;
6) kohtupraktika üldistamine väärteoasjades ja haldusasjades, tulenevalt korrakaitse valdkonna vajadustest ja eesmärkidest.

§ 17. Logistikaosakond

Logistikaosakonna põhiülesanded on:
1) ameti ja selle allasutuste vallata antud riigivara haldamise ja majandamise korraldamine ning kontrollimine, riigivara üle arvestuse pidamine;
2) riigihangete korraldamine, ameti varustamine tööks vajalike materjalidega, ameti ja allasutuste varustamine transpordi, vormirõivastuse, relvastuse, erivahendite ja trükistega;


3) politseiasutuste värvifilmide töötlemine ja värvifotode tegemine.

[RTL 2007, 88, 1476 – jõust. 1.12.2007]

§ 18. Politseikontrolli osakond

Politseikontrolli osakonna põhiülesanded on:

1) ameti ja allasutuste teenistujate süütegude, sealhulgas distsiplinaarsüütegude tõkestamine ja avastamine ning õigusaktides ettenähtud juhtudel kriminaal-, väärteo-, distsiplinaar- ja jälitusmenetluse teostamine;

[RTL 2008, 59, 829 – jõust. 20.07.2008]

2) arvestuse pidamine politsei teenistujate üle, keda on karistatud kuriteo, väärteo või distsiplinaarsüüteo eest ning karistuspraktika analüüs.

[RTL 2008, 59, 829 – jõust. 20.07.2008]

§ 19. Rahandusosakond

Rahandusosakonna põhiülesanded on:
1) politsei finantsmajandustegevuse analüüsimine, planeerimine ja suunamine;
2) ameti ja allasutuste eelarvete koostamine ja nende täitmise jälgimine;

3) ameti raamatupidamise korraldamine.

[RTL 2008, 59, 829 – jõust. 20.07.2008]

§ 20. Siseauditi osakond

Siseauditi osakonna põhiülesanded on:
1) siseauditite läbiviimine ametis ja allasutustes;


2) ameti sisekontrollialase tegevuse analüüsimine, suunamine, koordineerimine ja kontrollimine ning ettepanekute tegemine sisekontrollisüsteemide toimimise tõhustamiseks.

[RTL 2008, 59, 829 – jõust. 20.07.2008]

§ 21. Teabeturbe osakond

Teabeturbe osakonna põhiülesanded on:
1) riigisaladuse kaitse tagamise korraldamine ja allasutuste riigisaladuse kaitse alase tegevuse suunamine ja koordineerimine;
2) andmekaitse korraldamine, infosüsteemide turvapoliitika arendamine, rakendamise tagamine ning järelvalve.

3) [Kehtetu - RTL 2008, 59, 829 – jõust. 20.07.2008]

§ 22. Teenistusosakond

Teenistusosakonna põhiülesanded on:

1) politsei personalitöö, täienduskoolituse ja eriväljaõppe korraldamine, tööohutuse ja turvataktika meetmete väljatöötamine;

[RTL 2008, 59, 829 – jõust. 20.07.2008]

2) koostöös Sisekaitseakadeemiaga politseilise kutse- ja rakendusliku kõrghariduse arendamine, politseiasutustes politseikadettide õppetöö koordineerimine, pädevuseksamite korraldamine ja õppeprotsessi kvaliteedi hindamine;


3) ameti asjaajamise korraldamine;

[RTL 2008, 59, 829 – jõust. 20.07.2008]

4) ameti arhiivi, politseimuuseumi ja raamatukogu töö korraldamine;
5) karistusregistri pidamine ning päringutele ja teabenõuetele vastamine;
6) ameti ja allasutuste nõustamine juriidilistes küsimustes, ameti esindamine kohtutes ja riigi varaliste nõuete sissenõudmise korraldamine.


§ 23. Politseikoostöö osakond

Politseikoostöö osakonna põhiülesanded on:

1) ühtse organisatsioonikultuuri kujundamine ja arendamine;

2) rahvusvahelise koostöö korraldamine ja koordineerimine.

[RTL 2008, 59, 829 – jõust. 20.07.2008]

§ 24. Ameti struktuuriüksuste ja nende allüksuste juhtimine

(1) Ameti struktuuriüksuseid ja nende allüksuseid (edaspidi üksused) juhivad järgmised ametiisikud:
1) ameti osakonda juhib osakonna põhimääruses nimetatud ametiisik;
2) osakonna koosseisu kuuluvat talitust juhib talituse juhataja, talituse juhataja ametikoha puudumisel aga muu osakonna põhimääruses nimetatud või politseipeadirektori käskkirjaga määratud ametiisik.

(2) Iga üksuse juht peab tagama struktuuriüksuse põhimäärusega tema poolt juhitavale üksusele kinnitatud funktsioonide täitmise ning üksusele eraldatud ressursside sihipärase ja efektiivse kasutamise. Selleks üksuse juht:
1) vastutab tema poolt juhitavale üksusele pandud ülesannete õiguspärase, õigeaegse ja asjatundliku täitmise eest ning kontrollib temale alluvate teenistujate teenistuskohustuste täitmist;
2) osaleb arengustrateegiate ja aastaplaanide väljatöötamisel ning juhib üksuse arenguplaanide koostamist;
3) annab alluvatele teenistujatele korraldusi üksuse ülesannete täitmiseks;
4) täidab temale kõrgemalseisva juhi poolt antud korraldused või teatab nende täitmise takistustest ning annab kõrgemalseisvale juhile aru üksuse tegevusest;
5) annab üksuse nimel arvamusi ja kooskõlastusi juhtkonnale ja teistele üksustele;
6) teeb kõrgemalseisvale juhile ettepanekuid üksuse struktuuri, koosseisu ja töökorralduse muutmiseks, üksuse teenistujate edutamiseks ning üksuse teenistujatele palga, toetuste või distsiplinaarkaristuste määramiseks või ergutuste kohaldamiseks;
7) taotleb üksuse ülesannete täitmiseks vajalikke vahendeid ning korraldab nende nõuetekohase hoidmise, hooldamise ja kasutamise;
8) taotleb üksuse töötajatele täienduskoolitust teenistusülesannete tulemuslikumaks täitmiseks;
9) allkirjastab üksuses koostatud kirjad ja dokumendid, millega ei võeta rahalisi ega muid varalisi kohustusi ning ei anta õigusi ega panda kohustusi ametivälistele isikutele, kui õigusakt ei sätesta teisiti.

(3) Struktuuriüksuste ülesanded, pädevus ja juhtimine ning struktuuriüksuse juhi ning struktuuriüksusse kuuluva talituse juhi pädevus sätestatakse politseipeadirektori käskkirjaga kinnitatud struktuuriüksuse põhimäärusega.

§ 25. Väljaspool struktuuriüksusi asuvad ametikohad

(1) Ameti struktuuri võivad kuuluda väljaspool struktuuriüksusi asuvate ametnike ametikohad.

(2) Väljaspool struktuuriüksusi asuvate ametnike tööülesanded, alluvus, õigused ja vastutus sätestatakse ametijuhendiga.

5. peatükk
KOMISJONID

§ 26. Komisjon

(1) Politseipeadirektor võib ameti tegevusalas moodustada nõuandva õigusega alalisi ja ajutisi komisjone, nõukogusid, töörühmi ja juhtgruppe (edaspidi komisjon).

(2) Komisjon moodustatakse politseipeadirektori käskkirjaga, milles määratakse komisjoni ülesanded, töökord, pädevus ja otsustusõigus, esimees ja liikmed, ülesannete täitmise tähtajad ja komisjoni teenindamise eest vastutav ameti struktuuriüksus.

(3) Komisjoni liikmeks võib määrata teiste valitsusasutuste teenistujaid asutuse juhi ettepanekul. Väljaspool riigiteenistust olevaid isikuid võib komisjoni töösse kaasata nende nõusolekul.

(4) Komisjoni ülesannete täitmisest annab komisjoni esimees aru politseipeadirektorile, kui komisjoni moodustamisel ei ole määratud teisiti.

(5) Komisjonil on õigus pöörduda ameti struktuuriüksuste ja allasutuste poole tööks vajalike andmete ja dokumentide saamiseks.

(6) Komisjoni teenindav struktuuriüksus tagab komisjoni asjaajamise ja komisjoni koosolekute protokollimise.

(7) Siseministri poolt moodustatud komisjoni, mille teenindajaks on määratud Politseiamet, asjaajamise korraldamiseks määrab vastutava struktuuriüksuse politseipeadirektor.

(8) Käesolevas paragrahvis sisalduvad sätted laienevad teistele seaduse alusel moodustatud komisjonidele, kui seadusest või selle alusel antud õigusaktist ei tulene teisiti.

6. peatükk
TEENISTUSLIK JÄRELEVALVE

§ 27. Teenistuslik järelevalve

(1) Politseipeadirektor teostab teenistuslikku järelevalvet ameti ja allasutuste ametiisikute tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle õigusaktidega ning käesoleva põhimäärusega määratud ulatuses ja korras.

(2) Politseipeadirektoril on teenistusliku järelevalve teostamisel õigus teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks, peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus või tunnistada akt kehtetuks.

(3) Politseipeadirektor tunnistab kehtetuks allasutuste juhtide ja teiste ametiisikute akte ja toiminguid, mis ei ole kooskõlas põhiseaduse, muu seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse või korralduse, siseministri määruse või korralduse või politseipeadirektori käskkirjaga. Ebaotstarbekuse motiivil on politseipeadirektoril õigus tunnistada kehtetuks allasutuste juhtide ja ametiisikute akte ja toiminguid vastavalt «Vabariigi Valitsuse seaduse» §-le 100.

(4) Politseipeadirektor võib teenistusliku järelevalve korras teha politseipeadirektori asetäitjale, üksuse juhile, politseinõunikule või nõunikule ülesandeks materjalide ja seletuste kogumise akti andmise või toimingu sooritamise asjaolude väljaselgitamiseks.

7. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§ 28. Määruse kehtetuks tunnistamine

Siseministri 15. juuli 2005.a määrus nr 63 «Politseiameti põhimäärus» tunnistatakse kehtetuks.

§ 29. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. novembril 2007. a.