Teksti suurus:

Ülikooliseaduse, erakooliseaduse ja rakenduskõrgkooli seaduse ning nendega seonduvate seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.09.2008
Avaldamismärge:RT I 2008, 34, 208

Ülikooliseaduse, erakooliseaduse ja rakenduskõrgkooli seaduse ning nendega seonduvate seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 19.06.2008

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 11. juuli 2008. a otsusega nr 325

I. Eesti Vabariigi haridusseaduses (RT 1992, 12, 192; RT I 2007, 12, 66) tehakse järgmised muudatused:

§ 1. Paragrahvi 5 lõikes 2 tehakse järgmised muudatused:

1) punkt 8 tunnistatakse kehtetuks;

2) lõiget täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:

« 10) õppeasutustele kõrgharidustaseme õppe läbiviimise ning vastavate akadeemiliste kraadide ja diplomite väljastamise õiguse andmine.»

§ 2. Paragrahvi 6 lõike 2 punkt 17 tunnistatakse kehtetuks.

§ 3. Paragrahvi 28:

1) lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

«Kõrgharidust tõendava dokumendi väljaandmise õiguse annab õppeasutusele Vabariigi Valitsus.»;

2) lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (21) Õppeasutuste antavate akadeemiliste kraadide nimetused kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.»

§ 4. Paragrahvi 35 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.

II. Ülikooliseaduses (RT I 1995, 12, 119; 2006, 49, 369) tehakse järgmised muudatused:

§ 5. Seaduses asendatakse sõna «täiendõpe» läbivalt sõnaga «täiendusõpe» vastavas käändes.

§ 6. Paragrahvi 2:

1) punkti 1 täiendatakse viienda lausega järgmises sõnastuses:

«Ühisõppekava välisriigi õppeasutuses läbiviidavas osas võib rakendada käesolevas punktis sätestatust erinevat õppemahu arvestamise süsteemi;»;

2) punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 3) institutsionaalne akrediteerimine – välishindamine, mille käigus hinnatakse ülikooli sisemist kvaliteedikindlustamise süsteemi ja selle toimimist, sealhulgas ülikoolile antud ülesannete täitmist ning tema juhtimise, töökorralduse ning õppe- ja teaduskeskkonna vastavust ülikooli eesmärkidele ja arengukavale;»;

3) täiendatakse punktidega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:

« 31) õppekavagrupi kvaliteedi hindamine – välishindamine, mille käigus hinnatakse õppekavagruppi kuuluvate õppekavade ja nende alusel toimuva õppe vastavust õigusaktidele ja riigisisestele ning rahvusvahelistele standarditele, sealhulgas vastava teoreetilise ja praktilise õppe taset, õppejõudude ja teadustöötajate teaduslikku ja pedagoogilist kvalifikatsiooni, samuti ressursside piisavust õppe läbiviimiseks;
32) õppejõu atesteerimine – perioodiline õppejõu töötulemuste ja ametikohal esitatavatele nõuetele vastavuse hindamine, mille eesmärgiks on õppejõu arengu ja karjäärivõimaluste toetamine ning millega määratakse kindlaks atesteeritava töötaja sobivus ametikohale;»;

4) punktist 9 jäetakse välja sõnad «sealhulgas rakenduskõrgharidusõppe õppekava järgi omandatav kõrgharidus»;

5) punkti 10 täiendatakse pärast sõnu «erinõuded, sealhulgas» sõnadega «ühisõppekavale esitatavad erinõuded,»;

6) punkt 10 tunnistatakse kehtetuks;

7) punkt 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 12) teaduskraad – doktorikraad, mille ülikool annab õppekava täies mahus täitnud ja lõputöö kaitsnud isikule ning mida tõendab vastav lõpudokument, või magistrikraad käesoleva seaduse § 56 lõikes 7 nimetatud juhul;»;

8) täiendatakse punktidega 131 ja 132 järgmises sõnastuses:

« 131) ühisõppekava – õppe alusdokument, mille järgi toimub õpe kahes või enamas kõrghariduse omandamist võimaldavas õppeasutuses, kes on ühisõppekava ühiselt välja töötanud ja heaks kiitnud. Ühisõppekava suhtes kohaldatakse õigusaktides õppekava puhul kehtestatud nõudeid, arvestades neis ühisõppekava puhul kehtestatud erisusi;
132) ühisõppekava koostööleping – ühisõppekava läbiviimises osalevate õppeasutuste vaheline leping, kus on kokku lepitud ühisõppekava alusel toimuva õppe korraldamise üksikasjades;»;

9) punkt 15 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 15) õppekoha baasmaksumus – kõrgharidustaseme iga õppe õppekoha minimaalmaksumus, mille Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega igal aastal. Õppekoha baasmaksumus sisaldab ühe üliõpilase õpetamiseks tehtavaid kulutusi ja võib katta kulutusi väikesemahulistele investeeringutele, doktoriõppe baasmaksumus sisaldab lisaks doktoranditoetuseks eraldatavaid vahendeid;»;

10) täiendatakse punktiga 171 järgmises sõnastuses:

« 171) õppekavagrupp – kõrgharidusstandardis kehtestatud liigitus, mis hõlmab õppesuundi või õppekavade rühmi ja mille alusel saab õppeasutus taotleda ja Vabariigi Valitsus anda õppeasutusele õiguse viia läbi kõrgharidustaseme õpet ning väljastada vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid;».

§ 7. Paragrahvi 4 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Ülikool on õppe-, loome- ning teadus- ja arendusasutus, kus toimub kõrgharidusstandardile vastav õpe kõrgharidustaseme kolmel astmel.

(2) Ülikooli ülesanne on edendada teadusi ja kultuuri, osutada ühiskonnale vajalikke õppe- ja teadus- ning muul loometegevusel põhinevaid teenuseid ning kujundada üliõpilastest vastutustundlikke ja algatusvõimelisi kodanikke.

(3) Oma missiooni täitmisel teevad ülikoolid koostööd nii omavahel kui ka kogu ühiskonnaga, toetades tulemusliku teadus-, arendus- või muu loometegevusega ühiskonna arengut ja rahvuskultuuri püsimist ning luues ja arendades lõimitud õppe- ja teadustegevusel põhinevaid võimalusi nii rahvusvaheliseks koostööks, teaduslikule käsitlusele rajaneva kõrghariduse omandamiseks kui ka elukestvaks õppeks.»

§ 8. Paragrahvis 4 tehakse alates 2014. aasta 1. jaanuarist järgmised muudatused:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Ülikool on õppe-, loome- ning teadus- ja arendusasutus, kus toimub kõrgharidusstandardile vastav õpe kõrgharidustaseme kolmel astmel. Doktoriõpe põhineb positiivselt evalveeritud teadus- ja arendustegevusel.»;

2) paragrahvi täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

« (4) Sõna «ülikool» või selle sõna võõrkeelset vastet võib oma nimes kasutada ülikool, kus on positiivselt evalveeritud teadus- ja arendustegevus mitmes teadusvaldkonnas ning toimub õppetegevus mitmes õppevaldkonnas kõigil kõrgharidustaseme astmetel.»

§ 9. Paragrahvi 6:

1) lõikest 3 jäetakse välja sõnad «koostöös kõrghariduse hindamise nõukoguga»;

2) lõige 5 tunnistatakse kehtetuks.

§ 10. Paragrahvi 7 lõikest 3 jäetakse välja sõnad «koostöös kõrghariduse hindamise nõukoguga».

§ 11. Paragrahvi 8:

1) lõike 2 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

2) täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

« (21) Ülikooli võib lõpetada, kui ülikooli sisemises kvaliteedikindlustamise süsteemis ja selle toimimises on institutsionaalsel akrediteerimisel tuvastatud olulised puudused või kui ülikooli õppekavagruppide kvaliteedi hindamisel leitakse, et õppe kvaliteet ei vasta nõuetele.»;

3) lõikest 3 jäetakse välja sõnad «koostöös kõrghariduse hindamise nõukoguga».

§ 12. Paragrahvi 9:

1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Ülikooli põhikirja kinnitab ülikooli nõukogu. Ülikooli õigusvõime tekib tema põhikirja kinnitamise hetkest.»;

2) lõike 6 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) ülikooli täielik nimi eesti ja inglise keeles ning asukoht;».

§ 13. Paragrahv 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 10. Kõrghariduse kvaliteediagentuur

(1) Kõrghariduse kvaliteediagentuur:
1) korraldab ja viib kõrghariduse omandamist võimaldavates õppeasutustes läbi institutsionaalset akrediteerimist;
2) korraldab ja viib läbi kõrgharidustaseme õppekavagruppide kvaliteedi hindamist;
3) täidab teisi talle õigusaktidega pandud ülesandeid.

(2) Kõrghariduse kvaliteediagentuur koosneb hindamist korraldavast büroost ning hindamist läbiviivast hindamisnõukogust.

(3) Hindamisnõukogusse kuulub igast õppevaldkonnast vähemalt üks ekspert. Hindamisnõukogu liikmete kandidaate saavad esitada ülikoolid, rakenduskõrgkoolid, teadus- ja arendusasutused, registreeritud kutse- ja erialaliidud, tööandjate ühendused ning üliõpilaskondade liidud. Ühest ülikoolist, rakenduskõrgkoolist, teadus- ja arendusasutusest, registreeritud kutse- ja erialaliidust, tööandjate ühendusest ning üliõpilaskondade liidust ei saa hindamisnõukogusse kuuluda rohkem kui kaks liiget.

(4) Kõrghariduse kvaliteediagentuur kaasab oma tegevusse lisaks hindamisnõukogu liikmetele eksperte, lähtub oma tegevuses rahvusvahelistest põhimõtetest, kehtestab ja avalikustab institutsionaalse akrediteerimise ja kvaliteedihindamise tingimused ja korra eri tüüpi õppeasutuste erinevustest lähtudes ning läbib perioodiliselt rahvusvaheliselt tunnustatud välishindamise.

(5) Haridus- ja teadusministril on õigus volitada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesandeid täitma sihtasutus, kellega sõlmitakse vastav haldusleping.

(6) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesandeid täidab sihtasutus, kehtestab käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 toodud nõudeid arvestades hindamisnõukogu moodustamise tingimused ja korra, määrab hindamisnõukogu liikmete arvu ja nimetab hindamisnõukogu liikmed sihtasutuse nõukogu.»

§ 14. Paragrahv 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 12. Institutsionaalne akrediteerimine

(1) Ülikoolil on kohustus tagada, et kõrghariduse kvaliteediagentuur või temaga kooskõlastatult välisriigi pädev kvaliteediagentuur viib ülikooli institutsionaalse akrediteerimise läbi vähemalt korra seitsme aasta jooksul või käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud juhul kõrghariduse kvaliteediagentuuri nimetatud tähtaja jooksul.

(2) Institutsionaalse akrediteerimise tulemusel kõrghariduse kvaliteediagentuur:
1) annab hinnangu ja teeb otsuse, et ülikooli sisemine kvaliteedikindlustamise süsteem ning selle toimimine vastab nõuetele;
2) annab hinnangu ja teeb otsuse, et ülikooli sisemises kvaliteedikindlustamise süsteemis või selle toimimises esinevad puudused, annab juhiseid nende kõrvaldamiseks ning määrab tähtaja, mis ei ole pikem kui kolm aastat, mille jooksul ülikool peab uuesti institutsionaalse akrediteerimise läbima;
3) annab hinnangu ja teeb otsuse, et ülikooli sisemises kvaliteedikindlustamise süsteemis ja selle toimimises esinevad olulised puudused, mis takistavad ülikooli õigusaktidest tulenevate ülesannete nõuetekohast täitmist, teavitab nendest lisaks ülikoolile ka haridus- ja teadusministrit ning annab juhiseid puuduste kõrvaldamiseks.

(3) Haridus- ja teadusministril on õigus juhul, kui kõrghariduse kvaliteediagentuur on andnud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud otsuse, anda ülikoolile tähtaeg sisemises kvaliteedikindlustamise süsteemis ja selle toimimises esinevate oluliste puuduste kõrvaldamiseks ning juhul, kui puudusi tähtaegselt ei kõrvaldata:
1) algatada ülikooli kõikide õppekavagruppide kvaliteedi hindamine ülikooli enda kulul;
2) algatada ülikooli ühinemine, jagunemine või tegevuse lõpetamine.

(4) Institutsionaalse akrediteerimisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest või ülikooli taotlusel ülikooli eelarve kaudu.»

§ 15. Paragrahv 121 tunnistatakse kehtetuks.

§ 16. Seadust täiendatakse §-ga 122 järgmises sõnastuses:

« § 122. Õppekavagrupi kvaliteedi hindamine

(1) Ülikoolil on kohustus tagada, et kõrghariduse kvaliteediagentuur või temaga kooskõlastatult välisriigi pädev kvaliteediagentuur hindab õppekavagrupi kvaliteeti vähemalt korra seitsme aasta jooksul või kõrghariduse kvaliteediagentuuri otsusel lühema tähtaja jooksul.

(2) Kvaliteedi hindamisega seotud kulud kaetakse, välja arvatud käesoleva seaduse § 12 lõike 3 punktis 1 nimetatud juhul, riigieelarvest või ülikooli taotlusel ülikooli eelarve kaudu.»

§ 17. Paragrahvi 13:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Ülikoolil on õigus väljastada ainult riiklikke lõpudokumente. Ülikool väljastab kõrgharidust tõendavaid lõpudokumente käesoleva seaduse § 31 lõikes 4 kehtestatud tingimustel ja korras.»;

2) lõiked 11 ja 12 tunnistatakse kehtetuks;

3) täiendatakse lõigetega 13 ja 14 järgmises sõnastuses:

« (13) Ühisõppekava täies mahus täitnud isikule antakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimuste täitmisel riikliku haridust tõendava dokumendina ühisdiplom.

(14) Kui osa ühisõppekavast viiakse läbi välisriigi õppeasutuses, antakse ühisõppekava täies mahus täitnud isikule:
1) ühisõppekavas osalevate Eesti õppeasutuste poolt riiklik haridust tõendav dokument – diplom vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1, kui ühisõppekavas osaleb üks Eesti õppeasutus, või ühisdiplom vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 13, kui ühisõppekavas osaleb vähemalt kaks Eesti õppeasutust;
2) kõikide ühisõppekavas osalevate õppeasutuste poolt muu haridust tõendav dokument – ühisdiplom ühisõppekava koostöölepinguga ette nähtud tingimustel ja korras.»

§ 18. Paragrahvi 131 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Riikliku koolitustellimuse esitab ülikoolile Haridus- ja Teadusministeerium, lähtudes prognoositavast kõrgharidusega spetsialistide vajadusest tööturul, ministeeriumide, omavalitsusüksuste liitude, registreeritud kutse- ja erialaliitude ning ülikoolide ettepanekutest, ülikooli missioonist ja ülesannetest ühiskonna ees ning riiklikuks koolitustellimuseks riigieelarves ette nähtud vahenditest.

(2) Riikliku koolitustellimuse täitmiseks sõlmitakse ülikooli, ühisõppekava korral ühisõppekava koostöölepingus kokku lepitud õppeasutuse ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vahel kolmeks aastaks haldusleping, kus kehtestatakse poolte õigused ja kohustused, poolte vastutus ning ülikoolile riikliku koolitustellimuse täitmiseks riigieelarvest vahendite eraldamise kord. Halduslepingu lisana sõlmitakse ülikooli missioonist ja ülesannetest lähtuv tulemusleping.

(3) Tulemuslepingus lepitakse kokku:
1) õppevaldkondade ja kõrgharidustaseme astmete lõikes moodustatavate õppekohtade arv, mida Haridus- ja Teadusministeerium on kohustatud õppekoha arvestusliku maksumuse ulatuses õppe nominaalkestuse jooksul riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu finantseerima, ning oodatav lõpetajate arv, mille ülikool on kohustatud sellel õppeaastal tagama;
2) doktoriõppe rahastamisel doktoranditoetuse fondi arvestamise alused ja doktoranditoetuse fondi maht;
3) muud riikliku koolitustellimuse alusel toimuva õppe kvaliteeti, üliõpilastele nõustamis- ja tugiteenuste kättesaadavust, täiskasvanutele tööalase koolituse läbiviimist ning teiste ülikooli ülesannete täitmist toetavad tegevused ja nende finantseerimise tingimused ja maht;
4) tulemuslepingu aruandluse vorm.

(4) Riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekoha baasmaksumuse igaks eelarveaastaks ning doktoriõppe tulemustasu määra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(5) Õppevaldkondade koefitsiendid kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Vabariigi Valitsus võib koefitsiente õppesuuniti ja õppekavati diferentseerida.

(6) Pärast doktoriõppe nominaalkestuse lõppemist katab Haridus- ja Teadusministeerium ülikoolile doktoriõppe kulud summas, mis saadakse selleks ajaks kaitstud doktorikraadide arvu korrutamisel doktoriõppe tulemustasuga.

(7) Kui õppevaldkonda õppima konkureerivaid isikuid on vähem tulemuslepingus kokku lepitud riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohtade arvust või õppevaldkonnas vabanenud õppekohti ei ole ülikoolil temast mitteolenevatel põhjustel võimalik täita, on ülikoolil õigus tulemuslepingus kokku lepitud mahus ja tingimustel viia läbi nende õppekohtade rahastamiseks eraldatud vahenditega samas õppevaldkonnas täiskasvanute tööalast koolitust ning kohustus märkida tulemuslepingu täitmise aruandes koolitustel osalenute arv ja õppetöö maht, samuti olulisemad töötajate koolitusest kasu saanud ettevõtted ja asutused.

(8) Kui pärast bakalaureuseõppe, rakenduskõrgharidusõppe, magistriõppe või bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhineva õppe nominaalkestuse lõppemist on vastavas õppes ülikooli lõpetanud isikute arv enam kui viis protsenti väiksem tulemuslepingus kokku lepitud lõpetajate arvust ning tõendatud ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud täiskasvanute tööalase koolituse läbiviimine, on Haridus- ja Teadusministeeriumil järgmise kolmeks aastaks sõlmitava riikliku koolitustellimuse lepingu sõlmimisel õigus ülikooli finantseerimist vähendada, arvates maha riigieelarvest tehtud kulutused mittetäidetud riikliku koolitustellimuse mahus või kahandades järgmisel õppeaastal esitatava riikliku koolitustellimuse mahtu.

(9) Kui ülikool täidab Haridus- ja Teadusministeeriumi ja ülikooli vahelise halduslepingu alusel sõlmitud tulemuslepingus kolmeks aastaks kokku lepitud eesmärke ja ülesandeid ning lähtub oma tegevuses koostöö ja tööjaotuse põhimõtetest, arvestab Haridus- ja Teadusministeerium senist tulemuslikkust järgmise perioodi riikliku koolitustellimuse läbirääkimistel.»

§ 19. Paragrahvi 132 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

«Ülikoolis õppida soovijaid võib ülikool sisseastujate eelmistest kvalifikatsioonidest või erivajadustest tulenevalt liigitada gruppidesse ning sellisel juhul võib ülikool kehtestada erinevatele gruppidele erinevad sisseastumisnõuded, mille täitmise alusel moodustub grupi paremusjärjestus.»

§ 20. Paragrahvi 133 lõike 1 teine ja kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Ülikooli astuva isiku õppekulude hüvitamise määra kehtestab ülikooli nõukogu vähemalt neli kuud enne õppeaasta algust. Ülikooli nõukogu võib ülikooli immatrikuleeritud üliõpilase õppekulude hüvitamise määra tõsta kuni kümme protsenti võrreldes eelmise õppeaastaga.»

§ 21. Paragrahvi 134 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Haridus- ja Teadusministeerium võib riigieelarves riiklikuks koolitustellimuseks ette nähtud vahenditest toetada üliõpilase õppimist, sealhulgas ühisõppekava alusel, välisriigi ülikoolis või samaväärses õppeasutuses riigile prioriteetsetel erialadel. Üliõpilase välisriigis õppimise toetamine ja sellest tulenevad üliõpilase kohustused vormistatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi ja üliõpilase, Haridus- ja Teadusministeeriumi volitatud isiku ja üliõpilase, Haridus- ja Teadusministeeriumi, üliõpilase ja tööandja või Haridus- ja Teadusministeeriumi volitatud isiku, üliõpilase ja tööandja vahelise lepinguga.»

§ 22. Paragrahvi 14 lõikes 3 tehakse järgmised muudatused:

1) punkt 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 41) kehtestab õppejõudude kvalifikatsiooninõuded ning nendele vastavuse hindamise tingimused ja korra ning üliõpilaste varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise tingimused ja korra;»;

2) lõiget täiendatakse punktiga 42 järgmises sõnastuses:

« 42) kinnitab ühisõppekava ja kiidab heaks ühisõppekava koostöölepingu sõlmimise;»;

3) punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 6) kehtestab üliõpilaste vastuvõtutingimused ja -korra, sealhulgas vastavalt välismaalaste seaduse § 122 lõikele 3 välismaalase õppekeele oskuse piisavuse hindamiseks õppekeele taseme miinimumnõuded;»;

4) lõiget täiendatakse punktiga 131 järgmises sõnastuses:

« 131) kehtestab õppejõudude, teadustöötajate ja doktorantide atesteerimise tingimused ja korra;»;

5) punkt 15 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 15) võib anda emeriitprofessori ning emeriitdotsendi nimetusi;»;

6) punkt 19 tunnistatakse kehtetuks.

§ 23. Paragrahvi 15 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks.

§ 24. Paragrahvi 16 lõike 2 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 6) nimetab ametisse prorektorid ning sõlmib nendega kuni viieks aastaks töölepingud;».

§ 25. Paragrahvi 19 lõikest 31 jäetakse välja sõnad «millel on iseseisev bilanss ja».

§ 26. Seadust täiendatakse §-ga 211 ja sõnastatakse see järgmiselt:

« § 211. Kõrgharidusstandard

(1) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kõrgharidusstandardis ühtsed nõuded kõrgharidustaseme õpetele.

(2) Kõrgharidusstandardis kehtestatakse:
1) õppekavale esitatavad nõuded, sealhulgas ühisõppekavale esitatavad nõuded ning õpingutele ja lõputööle või lõpueksamile esitatavad nõuded;
2) kõrgharidustaseme õpete eesmärgid ja saavutatavad õpiväljundid ning õppe kogumaht, sealhulgas varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise põhimõtted;
3) õppejõududele esitatavad üldnõuded ja erinõuete kehtestamise põhimõtted, sealhulgas õppejõudude teaduslikule, pedagoogilisele ja erialasele kvalifikatsioonile esitatavate nõuete kehtestamise põhimõtted;
4) õppevaldkondade ja -suundade loetelu;
5) õppekavagrupid, milles konkreetsel õppeasutusel on õigus õpet läbi viia ning vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid väljastada.»

§ 27. Paragrahvi 22:

1) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Õpe ülikoolis peab võimaldama üliõpilasel saavutada kõrgharidustaseme astmete õpiväljundid ning kutsestandardi olemasolu korral selles kirjeldatud teadmised ja oskused.»;

2) lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;

3) lõikes 11 asendatakse sõnad «eelnevaid õpitulemusi ja erialast töökogemust» sõnadega «varasemaid õpinguid ja töökogemust».

§ 28. Seadust täiendatakse §-dega 221–222 järgmises sõnastuses:

« § 221. Ühisõppekavale esitatavad nõuded

Ühisõppekava peab vastama järgmistele nõuetele:
1) ühisõppekava avatakse kõrghariduse sama astme raames või koostöö korral välisriigi õppeasutusega Eesti kõrgharidusastmega samaväärse astme raames ja kõigil ühisõppekavas osalevatel õppeasutustel peab olema õigus läbi viia vastava astme õpet;
2) kui ühisõppekava avatakse kõrghariduse esimese või teise astme õppekavana, peab kõigil ühisõppekavas osalevatel õppeasutustel olema ühisõppekavaga samas õppekavagrupis õigus õpet läbi viia ja väljastada vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid ning ühelgi ühisõppekavas osaleval õppeasutusel ei või ühisõppekava koostöölepingu sõlmimisele eelneva seitsme aasta jooksul olla olulisel määral halvenenud selle õppekavagrupi õppe kvaliteet, millesse ühisõppekava kuulub. Käesolevat punkti ei kohaldata välisriigi õppeasutuses läbiviidavale osale;
3) kui ühisõppekava avatakse doktoriõppes, peab vähemalt ühel ühisõppekavas osaleval õppeasutusel olema õigus ühisõppekavaga samas õppekavagrupis õpet läbi viia ja väljastada vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid ning ühelgi ühisõppekavas osaleval õppeasutusel ei või ühisõppekava koostöölepingu sõlmimisele eelneva seitsme aasta jooksul õppekavagrupis, millesse ühisõppekava kuulub, õppe kvaliteet olla olulisel määral halvenenud. Käesolevat punkti ei kohaldata välisriigi õppeasutuses läbiviidavale osale;
4) kui osa ühisõppekavast viiakse läbi välisriigi õppeasutuses, peab välisriigi õppeasutusel olema selle välisriigi pädeva asutuse tunnustus ja tema väljastatavad lõpudokumendid peavad olema selles välisriigis tunnustatud;
5) ühisõppekava vastab kõrgharidusstandardile ja, kui osa ühisõppekavast viiakse läbi välisriigi õppeasutuses, peavad ühisõppekava eri riikides läbiviidavad osad vastama nende riikide asjaomastele nõuetele;
6) oluline osa ühisõppekavast viiakse läbi ühisõppekava koostöölepinguga kokku lepitud ulatuses teise ühisõppekavas osaleva õppeasutuse juures, kusjuures teise ühisõppekavas osaleva õppeasutuse juures õppimiseks loetakse õppimist igas õppevormis ning oluline osa peab kokku moodustama vähemalt 20 protsenti ühisõppekava mahust;
7) ühisõppekavas osalevates õppeasutustes läbitud õpinguid tunnustatakse ühisõppekavas osalevate õppeasutuste poolt automaatselt ja täielikult;
8) ühisõppekavas õppe eesmärgiks seatud vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud on ühisõppekavaga saavutatavad ning ühisõppekava koostöölepinguga kokku lepitud kvaliteedikindlustamise süsteemiga on õppe kvaliteet tagatav;
9) ühisõppekava on ühiselt välja töötanud ja heaks kiitnud kõik ühisõppekavas osalevad õppeasutused.

§ 222. Ühisõppekava koostööleping

(1) Ühisõppekava alusel toimuva õppe korraldamisel lähtutakse lisaks õigusaktidega kehtestatud nõuetele ühisõppekava koostöölepingust, kus tuleb määrata:
1) ühise õppekorralduse alused, sealhulgas üliõpilase vastuvõtmise, eri õppeasutustes õppimise, hindamise ja eri hindamissüsteemide korral nende vastavuse määramise, varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise, väljaarvamise, lõpetamise, kvalifikatsiooni andmise ning lõpudokumendi ja selle duplikaadi väljaandmise tingimused ja kord;
2) õppekeel (õppekeeled);
3) ühised kvaliteedikindlustamise alused, sealhulgas õppekavaarenduse ja välishindamise kord;
4) üliõpilase ja õppejõudude õigused ja kohustused, eri õppeasutustes õppimise ja õpetamisega seotud nõustamis- ja tugisüsteemid ning vaidluste lahendamise kord;
5) õppetasu olemasolu korral selle kehtestamise, sellest vabastamise ning soodustuste ja õppetoetuste andmise tingimused ja kord;
6) ühisõppekavas osalevate õppeasutuste vaheline vastutuse jaotus, sealhulgas selle Eesti õppeasutuse nimetamine, kes esindab ühisõppekava koostöölepingu pooli õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmisel Eestis, ning õppeasutuste õiguste ja kohustuste vahekord riikliku koolitustellimuse täitmisel;
7) ühisõppekava muutmise tingimused ja kord;
8) õppe ja sellega seonduvate korralduslike tegevuste rahastamise alused ja kord, sealhulgas välisriigi õppeasutuses läbiviidava osa rahastamise tingimused ja kord;
9) õppe jätkamise tingimused ja kord ühisõppekava koostöölepingu ühe poole loobumisel või ühisõppekava koostöölepingu olulisel muutmisel;
10) ühisõppekava koostöölepingu lõpetamise tingimused ja kord, sealhulgas õppeasutuste kohustused üliõpilaste õpingute jätkamise tagamisel.

(2) Ühisõppekava koostööleping on avalik avaliku teabe seaduses sätestatud korras.»

§ 29. Seadust täiendatakse §-ga 223 järgmises sõnastuses:

« § 223. Õppe läbiviimise õiguse andmine

(1) Õppe läbiviimise aluseks on kõrgharidusstandardile vastavad õppekavad, mis on kinnitatud ülikooli nõukogus ja kantud Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi.

(2) Õppekavagrupid, milles ülikoolil on õigus õppekavasid avada, ning ülikoolis antavad akadeemilised kraadid ja diplomid nimetab haridus- ja teadusministri ettepanekul Vabariigi Valitsus üks kord aastas kõrgharidusstandardi lisas.

(3) Uues õppekavagrupis õppekava avamiseks esitab ülikool, ühisõppekava korral ühisõppekava koostöölepingus kokkulepitud õppeasutus, vähemalt üheksa kuud enne õppeaasta algust Haridus- ja Teadusministeeriumile taotluse, millele lisatakse:
1) andmed õppekavade kohta, mille alusel õpet soovitakse läbi viia, sealhulgas nende õppekavade eesmärgid ja õpiväljundid;
2) andmed õpet läbiviivate korraliste õppejõudude ning nende kvalifikatsiooni kohta;
3) andmed õppe- ja teadustegevuseks vajaliku õppemateriaalse baasi ning õppe finantseerimise allikate kohta;
4) põhjendused õppe avamise vajaduse kohta, sealhulgas andmed sihtrühma kohta ning kutse- ja erialaliitude ettepanekud;
5) doktoriõppe avamise taotluse korral andmed õppe aluseks oleva teadusvaldkonna teadustegevuse positiivse evalveerimise kohta;
6) ühisõppekava korral andmed ühisõppekava vastavuse kohta käesoleva seaduse §-le 221 ja andmed ühisõppekava koostöölepingu vastavuse kohta käesoleva seaduse §-le 222.

(4) Haridus- ja Teadusministeerium korraldab taotluse ja lisatud andmete ekspertiisi, mille käigus hinnatakse, kas õppe kvaliteet, sealhulgas ülikooli nõukogu kehtestatud õppejõudude kvalifikatsiooninõuded ja õppetöösse kaasatud õppejõudude kvalifikatsioon ning õppe läbiviimiseks vajalikud ressursid on piisavad ning kas kirjeldatud õpiväljundid on õppekavaga saavutatavad ja vastavad kõrgharidustaseme õppe läbiviimise nõuetele. Haridus- ja Teadusministeerium kaasab õppe kvaliteedi hindamisse kõrghariduse kvaliteediagentuuri. Ühisõppekava korral hinnatakse täiendavalt ühisõppekava ja ühisõppekava koostöölepingu vastavust käesoleva seaduse §-des 221 ja 222 sätestatud nõuetele.

(5) Vabariigi Valitsusel on õigus haridus- ja teadusministri ettepanekul:
1) anda ülikoolile õigus õppekavagrupis õpet läbi viia ja väljastada õppekava läbimisel vastav akadeemiline kraad või diplom;
2) anda ülikoolile üheks kuni kolmeks aastaks õigus õppekavagrupis õpet läbi viia ja väljastada õppekava läbimisel vastav akadeemiline kraad või diplom.

(6) Kui haridus- ja teadusminister teeb käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 2 nimetatud ettepaneku, määrab ta ülikoolile tähtaja, mille möödumisel viiakse läbi õppekavagrupi kordusekspertiis käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud korras. Kordusekspertiisi kulud kannab taotleja.

(7) Kui haridus- ja teadusminister jätab ekspertiisi tulemustest lähtudes uues õppekavagrupis õppekava avamiseks esitatud taotluse rahuldamata, kinnitab ta taotluse rahuldamata jätmise käskkirjaga.

(8) Vabariigi Valitsusel on õigus haridus- ja teadusministri ettepanekul tunnistada käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel antud õigus kehtetuks, kui:
1) riikliku järelevalve käigus on tuvastatud ülikooli tegevuse õigusvastasus ning rikkumise lõpetamiseks, edasiste rikkumiste ärahoidmiseks ja rikkumisega tekitatud tagajärgede kõrvaldamiseks tehtud ettekirjutust ei ole täidetud;
2) riikliku järelevalve käigus on tuvastatud, et käesoleva paragrahvi lõike 3 punktide 1–3 alusel hinnatav õppe kvaliteet või sisemise kvaliteeditagamise süsteem või selle toimimine on olulisel määral halvenenud võrreldes käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotluse esitamise, viimase institutsionaalse akrediteerimise või õppekavagrupi kvaliteedi hindamisel tuvastatud olukorraga;
3) õppeasutus ei ole täitnud käesoleva seaduse § 12 lõikes 1 või § 122 lõikes 1 sätestatud kohustusi;
4) doktoriõppe avamise aluseks olnud teadusvaldkonna teadustegevus evalveeritakse negatiivselt;
5) haridus- ja teadusministril tuleks sama õppekavagrupi suhtes teha Vabariigi Valitsusele kolmandat korda ettepanek anda üheks kuni kolmeks aastaks õigus õppekavagrupis õpet läbi viia ning väljastada vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid.

(9) Kui Vabariigi Valitsus tunnistab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud õiguse kehtetuks, lõpetab ülikool vastuvõtu ja õppetöö vastavas õppekavagrupis ning tagab koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga üliõpilastele võimaluse jätkata õpinguid samas või teises ülikoolis samal või lähedasel õppesuunal.»

§ 30. Paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

« (31) Ühisõppekava alusel õppimise korral võetakse täis- ja osakoormusega õppimise määramisel arvesse kõikides ühisõppekavas osalevates õppeasutustes läbitud õppe maht.»

§ 31. Paragrahvi 24 lõikest 1 jäetakse välja sõnad «mis on üheastmeline».

§ 32. Paragrahvi 26 lõikest 2 jäetakse välja sõnad «ja rakenduskõrgharidusõppe õppejõude».

§ 33. Paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

« (31) Doktorant läbib perioodilise atesteerimise ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras.»

§ 34. Paragrahvi 31:

1) täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Ühisõppekava täies mahus täitnud isikule antakse vastavalt käesoleva seaduse § 13 lõikele 13 või 14 ühisdiplom või diplom õppekava täitmise ja antud kvalifikatsiooni kohta koos akadeemilise õiendiga.»;

2) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Magistri- ja doktoriõppe ning bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhineva õppe lõpetanud isikule väljastab ülikool ingliskeelse akadeemilise õiendi (diploma supplement). Õppeasutuse otsusel võib bakalaureuseõppe lõpetanud isikule ingliskeelse akadeemilise õiendi (diploma supplement) väljastamine toimuda ainult isiku vastava taotluse alusel. Ühisõppekava täies mahus täitnud isikule väljastavad ühisõppekava koostöölepingus kokku lepitud õppeasutused alati ingliskeelse akadeemilise õiendi (diploma supplement), olenemata läbitud kõrgharidusastmest.»;

3) täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

« (31) Kõrgharidust tõendavad lõpudokumendid väljastab ülikool isikule tasuta.»

§ 35. Paragrahvi 32 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Täiendusõpe on täiskasvanute koolituse seaduse tähenduses tööalane koolitus, mis võimaldab kutse-, ameti- ning erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamist ja täiendamist, samuti ümberõpet.»

§ 36. Paragrahvi 33 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Ülikooli liikmeskonna moodustavad ülikooli töötajad ja üliõpilased ning teised ülikooli põhikirjas nimetatud isikud.»

§ 37. Paragrahvi 34 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Ülikooli õppejõud on professorid, dotsendid, lektorid, assistendid ja õpetajad. Õppejõud jagunevad korralisteks õppejõududeks ja külalisõppejõududeks.

(2) Ülikooli teadustöötajad on juhtivteadurid, vanemteadurid ja teadurid. Ülikooli teadustöötajad võivad osaleda õppetöö läbiviimises. Muude teadusasutuste teadustöötajad ning teised nõutavat kvalifikatsiooni omavad isikud osalevad magistri- ja doktoriõppe läbiviimises ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras.

(3) Korraline õppejõud ja teadustöötaja valitakse konkursi korras ametisse kuni viieks aastaks. Samas ülikoolis ametis olevate ja vähemalt 11 aastat professorina töötanud isikutega, kes on ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras atesteeritud, sõlmitakse tööleping määramata ajaks.

(4) Konkurssi välja kuulutamata võib õppejõu või teadustöötaja ametikoha määratud ajaks täita õppejõu või teadustöötaja kvalifikatsiooninõuetele vastava isikuga, kui:
1) õppejõu või teadustöötaja valimise konkurss on luhtunud;
2) õppejõu või teadustöötaja ametikoht on vabanenud ennetähtaegselt;
3) korralise õppejõu või teadustöötaja ametikoht täidetakse korralise õppejõu või teadustöötaja ametisse nimetamisega kuni kolmeks aastaks.

(5) Ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel on rektoril õigus konkurssi välja kuulutamata kutsuda kuni viieks aastaks külalisõppejõuna õppetööd läbi viima teadlasi või teisi silmapaistvaid loomeisikuid või oma eriala silmapaistvaid praktikuid.

(6) Korralistele õppejõududele ja külalisõppejõududele esitatavad nõuded kehtestab ülikooli nõukogu, lähtudes kõrgharidusstandardis sätestatud põhimõtetest.»

§ 38. Paragrahvi 35 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Professuur koosneb professoritest ja emeriitprofessoritest.

(2) Professor on rahvusvahelisel tasemel teadus-, arendus- või muus loometegevuses aktiivselt osalev oma eriala juhtiv õppejõud, kes korraldab ja viib läbi oma ainevaldkonna õpet, juhib teadus-, arendus- või muud loometegevust ning juhendab tulemuslikult nendesse tegevustesse kaasatud üliõpilasi, õppejõude ja teadustöötajaid.

(3) Emeriitprofessori nimetuse võib nõukogu anda ülikoolis vähemalt kümme aastat professorina töötanud või vähemalt kahel korral korraliseks professoriks valitud isikule, kes on saanud vanaduspensioniealiseks. Emeriitprofessoril on õigus osaleda ülikooli tegevuses, kusjuures ta ei täida korralise professori ametikohta, ja saada emeriitprofessori tasu ülikooli nõukogu kehtestatud korras.

(4) Emeriitprofessorite tasude maksmist toetatakse riigieelarvest koos riikliku koolitustellimuse esitamisega Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu.»

§ 39. Paragrahvi 36 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Dotsent on õppejõud, kes viib ülikoolis läbi oma ainevaldkonna õpet, osaleb aktiivselt teadus-, arendus- või muus loometegevuses ning juhendab tulemuslikult nendesse tegevustesse kaasatud üliõpilasi ja õppejõude.

(2) Emeriitdotsendi nimetuse võib ülikooli nõukogu anda ülikoolis vähemalt 15 aastat dotsendina töötanud õppejõule, kes on saanud vanaduspensioniealiseks. Emeriitdotsendi nimetuse andmisel võib ülikool dotsendi tööstaaži hulka lugeda ka töötamise professori või uurija-professorina. Emeriitdotsendil on õigus osaleda ülikooli tegevuses, kusjuures ta ei täida korralise dotsendi ametikohta, ja saada emeriitdotsendi tasu ülikooli nõukogu kehtestatud korras.

(3) Emeriitdotsendi tasude maksmist toetatakse riigieelarvest koos riikliku koolitustellimuse esitamisega Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu.»

§ 40. Paragrahvi 37 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Lektor on õppejõud, kes viib ülikoolis läbi õpet kõrghariduse esimesel kahel astmel või juhul, kui lektoril on teaduskraad, kõigil kõrgharidustaseme astmetel. Lektor juhendab kõrghariduse esimese ja teise astme õppe üliõpilasi ning võib olla kaasatud teadus- ja arendustegevusse.

(2) Assistent viib ülikoolis kõrghariduse esimesel kahel astmel läbi seminare, praktikume ja harjutustunde. Assistent võib juhendada kõrghariduse esimese ja teise astme õppe üliõpilasi ning olla kaasatud teadus- ja arendustegevusse.

(3) Õpetaja viib ülikoolis kõrghariduse esimesel kahel astmel läbi seminare, praktikume, harjutustunde, täidab muid praktilist laadi õppeülesandeid, võib juhendada kõrghariduse esimese astme õppe üliõpilasi ja olla kaasatud teadus- ja arendustegevusse.»

§ 41. Paragrahvi 39:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Korraliste õppejõudude ja teadustöötajate ametikohad ülikoolis täidetakse kuni viieks aastaks avaliku ja kõigile osalistele võrdsete tingimustega konkursi korras, välja arvatud käesoleva seaduse § 34 lõikes 4 nimetatud juhul.»;

2) lõige 5 tunnistatakse kehtetuks.

§ 42. Paragrahvi 41 senine tekst loetakse esimeseks lõikeks ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

« (2) Ühisõppekava korral võetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik vastu (immatrikuleeritakse) igasse ühisõppekava alusel õpet läbiviivasse õppeasutusse, kus ta õpet läbib.»

§ 43. Paragrahvi 42 lõiget 1:

1) täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

« 21) ühisõppekaval õppides läbida oluline osa ühisõppekavast teise ühisõppekavas osaleva õppeasutuse juures, kusjuures teise ühisõppekavas osaleva õppeasutuse juures õppimiseks loetakse õppimist igas õppevormis;»;

2) täiendatakse punktiga 91 järgmises sõnastuses:

« 91) õpi- ja karjäärinõustamisele;».

§ 44. Paragrahvi 43:

1) lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) moodustada vastavalt õigusaktidele esindus-, täitev- ja järelevalveorganeid ning liite ja organisatsioone teiste üliõpilaskondadega mittetulundusühingute seaduse §-s 5 ja sihtasutuste seaduse § 5 lõikes 2 sätestatud juriidilise isiku staatust omamata;»;

2) lõiget 3 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

« 31) teha ettepanekuid ülikooli õppekorralduse ja juhtimise parendamiseks ja osaleda järjepidevalt ülikooli vastavas tegevuses;»;

3) lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Üliõpilaskonnal on põhikiri, kus sätestatakse üliõpilaskonna esindus-, täite- ja järelevalveorganite moodustamise kord, õigused, kohustused ja vastutus, nende organite töökorralduse põhimõtted, üliõpilasalgatuse ja üliõpilashääletuse korraldamise alused ning teised käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eesmärkide täitmiseks vajalikud ülesanded.»;

4) lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (6) Ülikooli asutamise, ühinemise või jagunemise tulemusel tekkinud üliõpilaskonna põhikirja võtab vastu üliõpilaskond ja üliõpilasesinduse esimese koosseisu valimiste eeskirja kinnitab ja valimised korraldab rektor demokraatlikest põhimõtetest lähtudes.»

§ 45. Paragrahvi 44 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Ülikool võõrandab vara, mis ei ole tarvilik ülikooli eesmärgi saavutamiseks, juhindudes põhimõttest suurendada kasu, mida ülikool võib neist toimingutest või tehingutest saada, vältides kahju ning tagades, et varadega teostatavad tehingud on kooskõlas õigusaktidega ning läbipaistvad ja kontrollitavad.»

§ 46. Paragrahvi 46 lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Ülikoolile kuuluvat kinnisvara on õigus võõrandada või koormata piiratud asjaõiguse või hoonestusõigusega ülikooli nõukogu otsusel ning tema kehtestatud tingimustel ja korras.»

§ 47. Seadust täiendatakse §-dega 567–5613 järgmises sõnastuses:

« § 567. Üleminek õppeasutuste õppekavagruppide hindamisele alates 2009. aasta 1. jaanuarist

(1) Käesoleva seaduse § 223 jõustub 2011. aasta 1. jaanuaril.

(2) Kõrghariduse kvaliteediagentuur moodustatakse hiljemalt 2009. aasta 1. jaanuariks.

(3) Kõrghariduse hindamise nõukogu volitused lõpevad 2008. aasta 31. detsembril.

(4) Kui haridus- ja teadusminister volitab käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 sätestatud ülesandeid täitma sihtasutuse, sõlmitakse § 10 lõikes 5 nimetatud haldusleping hiljemalt 2009. aasta 1. jaanuariks.

(5) Kuni 2011. aasta 31. detsembrini hindab kõrghariduse kvaliteediagentuur lisaks käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud ülesannetele õppeasutuste õppekavagruppe.

(6) Alates 2012. aasta 1. jaanuarist võib ülikool õpet läbi viia üksnes juhul, kui Vabariigi Valitsus on ülikooli taotluse alusel andnud ülikoolile õiguse vastavas õppekavagrupis kõrgharidustaseme õpet läbi viia ning väljastada vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid.

(7) Õppekavagrupis õppe läbiviimise õiguse saamiseks ning vastavate akadeemiliste kraadide ja diplomite väljastamiseks esitab ülikool, ühisõppekava korral ühisõppekava koostöölepingus kokku lepitud õppeasutus, taotluse ning lisab sellele andmed õppekavagruppi kuuluvate õppekavade kehtivate positiivsete akrediteerimisotsuste ja kehtiva institutsionaalse positiivse akrediteerimisotsuse kohta ning:
1) andmed õppekavade kohta, mille alusel õpet soovitakse läbi viia, sealhulgas nende õppekavade eesmärgid ja õpiväljundid;
2) andmed õppekavagrupis õpet läbiviivate korraliste õppejõudude ning nende kvalifikatsiooni kohta;
3) andmed õppe- ja teadustegevuseks vajaliku õppemateriaalse baasi ning õppe finantseerimise allikate kohta;
4) ülikooli arengukava;
5) positiivse otsuse selle valdkonna teadus- ja arendustegevuse evalveerimise kohta või selle puudumisel andmed teadus- ja arendustegevuse kohta;
6) taotleja otsusel muud Eesti Hariduse Infosüsteemist ja Eesti Teadusinfosüsteemist tulenevad andmed, millest nähtub õppe läbiviimiseks vajalik kvaliteet, ressursid või jätkusuutlikkus;
7) ühisõppekava korral andmed ühisõppekava vastavuse kohta käesoleva seaduse §-le 221 ja andmed ühisõppekava koostöölepingu vastavuse kohta käesoleva seaduse §-le 222.

(8) Kõrghariduse kvaliteediagentuur hindab eksperte kaasates nõuetekohase taotluse, lisatud andmete, kõrgharidusstandardi ja teiste õigusaktide alusel, kas taotlejal on õppe läbiviimiseks vajalik kvaliteet, ressursid ning jätkusuutlikkus, ühisõppekava korral, kas ühisõppekava ja ühisõppekava koostööleping vastavad käesoleva seaduse §-des 221 ja 222 sätestatud nõuetele, ning teeb hindamise tulemusel haridus- ja teadusministrile ettepaneku:
1) anda ülikoolile õigus õppekavagrupis õpet läbi viia ja väljastada õppekava läbimisel vastav akadeemiline kraad või diplom ning esitada nimetatud ettepanek Vabariigi Valitsusele kõrgharidusstandardi lisas kinnitamiseks (akrediteerida õppekavagrupp positiivselt);
2) anda ülikoolile üheks kuni kolmeks aastaks õigus õppekavagrupis õpet läbi viia ja väljastada õppekava läbimisel vastav akadeemiline kraad või diplom ning esitada nimetatud ettepanek Vabariigi Valitsusele kõrgharidusstandardis kinnitamiseks (akrediteerida õppekavagrupp positiivselt tähtajaliselt);
3) mitte anda ülikoolile õigust õppekavagrupis õpet läbi viia ega väljastada vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid, kui käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel esitatud andmetest nähtub, et kvaliteetset kõrgharidustaseme õpet ei ole võimalik läbi viia (akrediteerida õppekavagrupp negatiivselt).

(9) Kui kõrghariduse kvaliteediagentuur teeb käesoleva paragrahvi lõike 8 punktis 2 nimetatud ettepaneku, määrab ta tähtaja, mille möödumisel viiakse läbi õppekavagrupi kordushindamine käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 sätestatud korras.

(10) Õppekavagrupid, milles ülikoolil on õigus õpet läbi viia, ning õppe läbimisel väljastatavad akadeemilised kraadid ja diplomid nimetab haridus- ja teadusministri ettepanekul Vabariigi Valitsus kõrgharidusstandardi lisas üks kord aastas.

(11) Kui kõrghariduse kvaliteediagentuur teeb haridus- ja teadusministrile käesoleva paragrahvi lõike 8 punktis 3 nimetatud ettepaneku, ei esita haridus- ja teadusminister seda Vabariigi Valitsusele ning kinnitab selle ettepaneku käskkirjaga.

(12) Isikul on õigus saada riiklik lõpudokument juhul, kui talle on mitte varem kui kaks aastat enne ülikooli õppekavagrupile käesoleva paragrahvi lõikes 10 toodud korras õppe läbiviimise õiguse ning vastavate akadeemiliste kraadide ja diplomite väljaandmise õiguse andmist väljastatud selles ülikoolis vastava õppekavagrupi õppekava läbimist tõendav lõpudokument.

(13) Institutsionaalset akrediteerimist ja õppekavagruppide kvaliteedi hindamist taotletakse ja viiakse ülikoolis läbi alates 2010. aasta 1. jaanuarist ning juhul, kui ülikoolile on antud vähemalt ühes õppekavagrupis õigus kõrgharidustaseme õpet läbi viia ning vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid väljastada.

§ 568. Enne 2008. aasta 1. septembrit esitatud akrediteerimistaotluste menetlemine

(1) Enne 2008. aasta 1. septembrit esitatud akrediteerimistaotlusi menetletakse taotluse esitamise hetkel kehtinud tingimustel ja korras, sealhulgas Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud akrediteerimisel õppekavadele ja ülikoolile esitatavate nõuete ning akrediteerimise korra alusel kuni 2009. aasta 31. detsembrini.

(2) Alates 2009. aasta 1. jaanuarist täidab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluste menetlemisel õigusaktides kõrghariduse hindamise nõukogule pandud ülesandeid kõrghariduse kvaliteediagentuur.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud akrediteerimistaotluste alusel akrediteerimise tulemusena teeb kõrghariduse kvaliteediagentuur haridus- ja teadusministrile ettepaneku:
1) akrediteerida õppekava või ülikool positiivselt, kuni Vabariigi Valitsus annab ülikooli õppekavagrupile, millesse akrediteeritav õppekava kuulub, õiguse õpet läbi viia ja väljastada õppekava läbimisel vastav akadeemiline kraad või diplom;
2) akrediteerida õppekava negatiivselt ja lõpetada ülikoolis sellele õppekavale vastuvõtt ning määratud tähtaja jooksul, mis ei ole pikem kui kolm aastat, õppetöö vastava õppekava järgi;
3) akrediteerida ülikool negatiivselt ja algatada ülikooli lõpetamine.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel tagab ülikool koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga üliõpilastele võimaluse jätkata õpinguid teises ülikoolis samal või lähedasel õppesuunal.

(5) Akrediteerimise tulemusel tehtud kõrghariduse kvaliteediagentuuri ettepaneku kinnitab haridus- ja teadusminister käskkirjaga. Haridus- ja teadusministril on õigus kõrghariduse kvaliteediagentuuri ettepanek motiveeritud käskkirjaga tagasi lükata ja esitada see teistkordseks läbivaatamiseks.

§ 569. Enne 2008. aasta 1. septembrit kehtinud korras akrediteeritud õppekavade lõpetajatele väljastatud lõpudokumentide riiklik tunnustamine

(1) Enne 2008. aasta 1. septembrit kehtinud korras akrediteeritud õppekavade lõpetajatele väljastatakse riiklik diplom juhul, kui õppekava on akrediteeritud positiivselt.

(2) Isikul on õigus saada riiklik lõpudokument, kui talle on väljastatud haridust tõendav dokument mitte rohkem kui kaks aastat enne seda, kui õppekava enne 2008. aasta 1. septembrit kehtinud korras positiivselt akrediteeriti.

§ 5610. Õppejõudude nõuete rakendumine

(1) Enne 2008. aasta 1. septembrit emeriitprofessoriks nimetatud isikule makstakse emeriitprofessori tasu, mis moodustab 75 protsenti akadeemiku tasust ning mis eraldatakse ülikoolile riigieelarvest koos riikliku koolitustellimusega Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu.

(2) Enne 2008. aasta 1. septembrit emeriitdotsendiks nimetatud isikule makstakse tema emeriitdotsendiks nimetamise hetkel kehtinud tingimustel ja korras emeriitdotsendi tasu, mis on kuni 50 protsenti emeriitprofessori tasust ning mille maksmist toetatakse riigieelarvest koos riikliku koolitustellimuse esitamisega Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu.

(3) Käesoleva seaduse §-des 35–37 esitatud nõudeid õppejõudude kohta kohaldatakse alates 2009. aasta 1. jaanuarist toimuvatel õppejõudude valimistel. Enne 2009. aasta 1. jaanuari õppejõududega sõlmitud töölepingud kehtivad kuni töölepingus määratud tähtaja lõpuni.

§ 5611. Riiklik koolitustellimus

(1) Enne 2008. aasta 1. septembrit Haridus- ja Teadusministeeriumi ja ülikooli vahel sõlmitud riikliku koolitustellimuse lepingud kehtivad, kuni lepingu pooled on oma lepingulised kohustused täitnud.

(2) Ülikool moodustab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riikliku koolitustellimuse täitmiseks vajaliku arvu õppekohti enne 2008. aasta 1. septembrit kehtinud korras positiivselt akrediteeritud õppekavade alusel. Ülikool võib moodustada õppekohti akrediteerimata õppekavade alusel, kui riikliku koolitustellimuse lepingus nii kokku lepitakse.

(3) Kui pärast bakalaureuseõppe, rakenduskõrgharidusõppe, magistriõppe või bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhineva õppe nominaalkestuse lõppemist on vastavas õppes ülikooli lõpetanud isikute arv väiksem enne 2008. aasta 1. septembrit sõlmitud riikliku koolitustellimuse lepinguga määratud lõpetajate arvust, on Haridus- ja Teadusministeeriumil alates 2009/2010. õppeaastast riikliku koolitustellimuse esitamisel õigus ülikooli finantseerimist vähendada, vähendades mittetäidetud riikliku koolitustellimuse mahus kas tulemusleppe alusel eraldatavaid riigieelarve vahendeid või kahandades järgmisel õppeaastal ülikoolile esitatava riikliku koolitustellimuse mahtu.

§ 5612. Ühisõppekava avamise taotlemine kuni 2008. aasta 31. detsembrini

(1) Kuni 2008. aasta 31. detsembrini esitab ühisõppekava koostöölepingus kokku lepitud õppeasutus pärast ühisõppekava kinnitamist ja ühisõppekava koostöölepingu sõlmimise heakskiitmist õppeasutuse nõukogus:
1) Haridus- ja Teadusministeeriumile taotluse ühisõppekava registreerimiseks, lisades käesoleva seaduse §-le 221 vastava ühisõppekava, muud §-s 221 sätestatud nõuete täitmist tõendavad dokumendid ning §-le 222 vastava ühisõppekava koostöölepingu;
2) kõrghariduse hindamise nõukogule taotluse laiendada ühisõppekavale selle aluseks olevate õppekavade akrediteerimisotsust.

(2) Haridus- ja teadusminister registreerib käskkirjaga ühisõppekava ja see kantakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi, kui:
1) käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ekspertiisi tulemus on positiivne;
2) kõrghariduse hindamise nõukogu või alates 2009. aasta 1. jaanuarist kõrghariduse kvaliteediagentuur otsustab käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel laiendada ühisõppekavale selle aluseks olevate õppekavade akrediteerimisotsust.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 ning lõike 2 punkti 2 ei kohaldata doktoriõppe ühisõppekava registreerimisel, välja arvatud juhul, kui doktoriõppe ühisõppekava vastab käesoleva seaduse § 221 punktis 2 kehtestatud nõuetele.

(4) Ühisõppekava ja ühisõppekava koostöölepingu vastavuse hindamiseks käesoleva seaduse §-des 221 ja 222 sätestatud nõuetele määrab haridus- ja teadusminister käskkirjaga ühisõppekavale ja ühisõppekava koostöölepingule ekspertiisi ning moodustab ekspertiisi teostamiseks ajutise ekspertiisikomisjoni. Enne ekspertiisi teostamist tasub ühisõppekava koostöölepingus kokku lepitud õppeasutus ühe kuu jooksul käesolevas lõikes nimetatud käskkirja andmisest käskkirjas kindlaksmääratud summas tagatisraha, mis ei või olla suurem kui 10 000 krooni ning mis tagastatakse juhul, kui ekspertiisi tulemus on positiivne. Kui ekspertiisi tulemus on negatiivne, kannab ekspertiisi teostamise kulud ühisõppekava koostöölepingus kokku lepitud õppeasutus.

(5) Ühisõppekava registreerimisel otsustab kõrghariduse hindamise nõukogu või alates 2009. aasta 1. jaanuarist kõrghariduse kvaliteediagentuur käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud taotluse alusel ühisõppekava aluseks olevate õppekavade akrediteerimisotsuste laienemise ühisõppekavale, lähtudes ühisõppekava aluseks olevate õppekavade vastavusest õigusaktidele ja standarditele ning nende akrediteerimisotsuste kehtivusaegadest. Aluseks olevate õppekavade akrediteerimisotsuste ühisõppekavale laienemise otsus kehtib vähemalt ühisõppekava nominaalkestuse ulatuses, kuid mitte kauem kui 2012. aasta 1. jaanuarini. Õppekava akrediteerimisotsuse laienemise ühisõppekavale kinnitab kõrghariduse hindamise nõukogu või alates 2009. aasta 1. jaanuarist kõrghariduse kvaliteediagentuuri ettepanekul haridus- ja teadusminister käskkirjaga.

§ 5613. Ühisõppekavale esitatavate nõuete erisus kuni 2012. aasta 1. jaanuarini

(1) Käesoleva seaduse § 221 punktides 2 ja 3 sätestatud nõue ühisõppekava avamisel omada õigust õppekavagrupis õpet läbi viia ja väljastada vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid loetakse kuni 2012. aasta 1. jaanuarini täidetuks õppekavale seitsmeks aastaks antud positiivse akrediteerimisotsusega.

(2) Käesoleva seaduse § 221 punktides 2 ja 3 sätestatud nõue ühisõppekava avamisel, et ühelgi ühisõppekavas osaleval õppeasutusel ei või ühisõppekava koostöölepingu sõlmimisele eelneva seitsme aasta jooksul olla olulisel määral halvenenud selle õppekavagrupi õppe kvaliteet, millesse ühisõppekava kuulub, loetakse kuni 2012. aasta 1. jaanuarini täidetuks, kui õppeasutusel ei ole ühelegi õppekavale õppekavagrupis, milles ühisõppekava soovitakse avada, seitsme aasta jooksul enne ühisõppekava avamist antud negatiivset akrediteerimisotsust.»

III. Tartu Ülikooli seaduses (RT I 1995, 23, 333; 2007, 63, 399) tehakse järgmine muudatus:

§ 48. Paragrahvi 10 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Ülikoolile kuuluvat kinnisvara on õigus võõrandada või koormata piiratud asjaõiguse või hoonestusõigusega ülikooli nõukogu otsusel ning tema kehtestatud tingimustel ja korras.»

IV. Erakooliseaduses (RT I 1998, 57, 859; 2008, 18, 124) tehakse järgmised muudatused:

§ 49. Paragrahvi 3 lõiked 3 ja 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Sõna «ülikool» või selle sõna võõrkeelset vastet võib oma nimes kasutada ülikool, kus on positiivselt evalveeritud tegevus mitmes teadusvaldkonnas ning toimub õppetegevus mitmes õppevaldkonnas kõigil kõrgharidustaseme astmetel. Ülikoolil, mis on spetsialiseerunud ühes või mõnes õppevaldkonnas õppe- ja teadustegevusele, peab olema vähemalt üks doktoriõppe õppekava positiivselt evalveeritud teadusvaldkonnas ja ta ei või kasutada oma nimes sõna «ülikool» või selle sõna võõrkeelset vastet.

(31) Rakenduskõrgkoolina võib tegutseda ja oma nimes kasutada sõna «rakenduskõrgkool» erakool, kellele Vabariigi Valitsus on andnud õiguse läbi viia rakenduskõrgharidusõpet vähemalt ühes õppekavagrupis ja kus vähemalt kaks kolmandikku õpilastest ja üliõpilastest õpivad rakenduskõrgharidusõppe õppekavade järgi.»

§ 50. Paragrahvi 4:

1) lõikes 1 asendatakse sõna «huvikool» sõnadega «huvikool, ülikool ja kõrgkool»;

2) täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Ülikool ja kõrgkool loetakse asutatuks alates Vabariigi Valitsuselt esimese loa saamisest kõrgharidustaseme õppekavagrupi õppekava või õppekavade alusel õppe läbiviimiseks.»

§ 51. Paragrahvi 5:

1) lõikes 1 asendatakse sõna «huvikool» sõnadega «huvikool, ülikool ja kõrgkool»;

2) lõike 4 punktist 1 jäetakse välja sõnad «ülikoolil, kõrgkoolil»;

3) lõike 5 punktist 5 jäetakse välja sõnad «või õppejõudude» ning «ja õppejõududele või avalik-õiguslike ülikoolide õppejõududele»;

4) lõike 5 punktid 8 ja 9 ning 11 ja 12 tunnistatakse kehtetuks;

5) lõike 6 punktist 1 jäetakse välja sõnad «ülikoolil, kõrgkoolil»;

6) lõike 9 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks.

§ 52. Seadust täiendatakse §-ga 51 järgmises sõnastuses:

« § 51. Kõrgharidustaseme õppe läbiviimise õiguse andmine

(1) Kõrgharidustaseme õppe läbiviimise ning vastavate akadeemiliste kraadide ja diplomite väljaandmise õiguse annab erakoolile Vabariigi Valitsus.

(2) Kõrgharidustaseme õppe läbiviimise aluseks on kõrgharidusstandardile vastavad õppekavad, mille on kinnitanud erakooli pidaja ja mis on kantud Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi.

(3) Õppekavagrupid, milles erakoolil on õigus õppekavasid avada, ning õppeasutuses antavad akadeemilised kraadid ja diplomid nimetab haridus- ja teadusministri ettepanekul Vabariigi Valitsus üks kord aastas kõrgharidusstandardi lisas.

(4) Uues õppekavagrupis õppekava avamiseks esitab erakooli pidaja, ühisõppekava korral ühisõppekava koostöölepingus kokku lepitud õppeasutus, vähemalt üheksa kuud enne õppeaasta algust Haridus- ja Teadusministeeriumile taotluse, millele lisatakse:
1) erakooli põhikiri;
2) erakooli arengukava;
3) kinnitus, et erakooli juht ja erakooli pidaja juhtorganitesse kuuluvad isikud vastavad käesoleva seaduse § 19 lõigetes 2 ja 3 esitatud nõuetele;
4) andmed õppekavade kohta, mille alusel õpet soovitakse läbi viia, sealhulgas nende õppekavade eesmärgid ja õpiväljundid;
5) andmed õpet läbiviivate korraliste õppejõudude ning nende kvalifikatsiooni kohta;
6) õppejõududelt, kes vastavad samaliigilise riigiõppeasutuse õppejõududele või avalik-õiguslike ülikoolide õppejõududele õigusaktides kehtestatud nõuetele, kirjalikud nõusolekud töötamiseks erakoolis vastava õppekava alusel;
7) andmed õppe- ja teadustegevuseks vajaliku õppemateriaalse baasi ning õppe finantseerimise allikate kohta;
8) põhjendused õppe avamise vajaduse kohta, sealhulgas andmed sihtrühma kohta ning kutse- ja erialaliitude ettepanekud;
9) kõrgkoolis magistriõppe läbiviimiseks andmed rakenduskõrgkooli seaduse § 152 lõikes 2 kehtestatud nõuete täitmise kohta;
10) ülikoolis doktoriõppe avamise taotluse korral andmed õppe aluseks oleva teadusvaldkonna teadustegevuse positiivse evalveerimise kohta;
11) käesoleva seaduse § 21 lõigetes 1–3 nimetatud aktsiakapitali, osakapitali või sihtasutuse või mittetulundusühingu omakapitali olemasolu tõendavad dokumendid koos audiitori järeldusotsusega;
12) andmed erakooli pidaja audiitori kohta;
13) kõrgharidustaseme õppe läbiviimise esmakordsel taotlemisel erakooli pidaja asutamislepingu või otsuse notariaalselt tõestatud ärakiri, kui taotlejaks on asutamisel olev aktsiaselts, osaühing, sihtasutus või mittetulundusühing;
14) ühisõppekava korral andmed ühisõppekava vastavuse kohta ülikooliseaduse §-le 221 ja andmed ühisõppekava koostöölepingu vastavuse kohta ülikooliseaduse §-le 222.

(5) Enne taotluse esitamist tasub taotleja riigilõivu.

(6) Haridus- ja Teadusministeerium korraldab taotluse ja lisatud andmete ekspertiisi, mille käigus hinnatakse, kas õppe kvaliteet, sealhulgas erakooli nõukogu kehtestatud õppejõudude kvalifikatsiooninõuded ja õppetöösse kaasatud õppejõudude kvalifikatsioon ning õppe läbiviimiseks vajalikud ressursid on piisavad ning kas kirjeldatud õpiväljundid on õppekavaga saavutatavad ja nõuetele vastavad kõrgharidustaseme õppe läbiviimiseks. Õppe kvaliteedi hindamisse kaasab Haridus- ja Teadusministeerium kõrghariduse kvaliteediagentuuri. Ühisõppekava korral hinnatakse täiendavalt ühisõppekava ja ühisõppekava koostöölepingu vastavust ülikooliseaduse §-des 221 ja 222 sätestatud nõuetele.

(7) Vabariigi Valitsusel on õigus haridus- ja teadusministri ettepanekul:
1) anda erakoolile õigus õppekavagrupis õpet läbi viia ja väljastada õppekava läbimisel vastav akadeemiline kraad või diplom;
2) anda erakoolile üheks kuni kolmeks aastaks õigus õppekavagrupis õpet läbi viia ja väljastada õppekava läbimisel vastav akadeemiline kraad või diplom.

(8) Kui haridus- ja teadusminister teeb käesoleva paragrahvi lõike 7 punktis 2 nimetatud ettepaneku, määrab ta tähtaja, mille möödumisel viiakse läbi õppekavagrupi kordusekspertiis käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 6 sätestatud korras. Kordusekspertiisi kulud kannab taotleja.

(9) Haridus- ja teadusminister kinnitab taotluse rahuldamata jätmise käskkirjaga, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) ekspertiisi tulemused on negatiivsed;
2) taotleja ei ole täitnud käesolevas seaduses sätestatud tingimusi;
3) taotlejal on ajatamata maksuvõlgnevusi;
4) taotleja on esitanud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid.

(10) Vabariigi Valitsusel on õigus haridus- ja teadusministri ettepanekul tunnistada erakoolile käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud õigus kehtetuks kui:
1) riikliku järelevalve käigus on tuvastatud erakooli tegevuse õigusvastasus ning rikkumise lõpetamiseks, edasiste rikkumiste ärahoidmiseks ja rikkumisega tekitatud tagajärgede kõrvaldamiseks tehtud ettekirjutust ei ole täidetud;
2) riikliku järelevalve käigus on tuvastatud, et käesoleva paragrahvi lõike 4 punktide 4, 5 ja 8 alusel hinnatav õppe kvaliteet või sisemise kvaliteedikindlustamise süsteem või selle toimimine on olulisel määral halvenenud võrreldes käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotluse esitamise, viimase institutsionaalse akrediteerimise või õppekavagrupi kvaliteedi hindamisel tuvastatud olukorraga;
3) erakooli pidaja ei ole täitnud käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 või 7 sätestatud kohustust;
4) doktoriõppe avamise aluseks olnud teadusvaldkonna teadustegevus evalveeritakse negatiivselt;
5) erakooli pidaja või erakool viib läbi koolitustegevust ilma talle õppe läbiviimiseks antud loata;
6) erakool ei ole tegevust alustanud 12 kuu jooksul kõrgharidustaseme õppe läbiviimiseks antud õiguse andmisest või erakooli tegevus on olnud peatatud 12 kuud järjest;
7) pankrotiseaduses sätestatud alustel ja korras on kuulutatud välja erakooli pidaja pankrot;
8) erakooli pidajast aktsiaseltsil on netovara vähem kui käesoleva seaduse § 21 lõigetes 1–3 sätestatud aktsiakapitali minimaalne suurus, osaühingul on netovara vähem kui §-s 21 sätestatud osakapitali minimaalne suurus või kui sihtasutuse või mittetulundusühingu omakapitali suurus ei vasta § 21 lõigetes 1–3 sätestatud nõuetele;
9) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigus on antud taotleja esitatud ebaõigete või mittetäielike andmete alusel;
10) haridus- ja teadusministril tuleks sama õppekavagrupi suhtes teha Vabariigi Valitsusele kolmandat korda ettepanek anda üheks kuni kolmeks aastaks õigus õppekavagrupis õpet läbi viia ning väljastada vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid.

(11) Kui Vabariigi Valitsus tunnistab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õiguse kehtetuks, lõpetab erakool vastuvõtu ja õppetöö vastavas õppekavagrupis ning tagab koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga üliõpilastele võimaluse jätkata õpinguid samas või teises õppeasutuses samal või lähedasel õppesuunal.»

§ 53. Paragrahvi 6:

1) lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) kooli nimi, ülikoolil ning kõrgkoolil nimi eesti ja inglise keeles»;

2) lõike 1 punktid 8 ja 9 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« 8) õppekorralduse alused, kõrgharidustaseme õppe läbiviimisel vastavalt rakenduskõrgkooli seaduse või ülikooliseaduse õppekorralduse üldnõuetest lähtudes;
9) lapse, õpilase või üliõpilase (edaspidi õpilane) erakooli vastuvõtmise, väljaarvamise ja lõpetamise kord, sealhulgas vastavalt välismaalaste seaduse § 122 lõikele 3 välismaalase õppekeele oskuse piisavuse hindamiseks õppekeele taseme miinimumnõuded;»;

3) lõike 1 punkt 15 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 15) õppejõudude kvalifikatsiooninõuded ning nendele vastavuse hindamise tingimused ja kord ning üliõpilaste varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise tingimused ja kord;»;

4) lõiget 1 täiendatakse punktiga 151 järgmises sõnastuses:

« 151) õppejõudude ja teadustöötajate ning juhul, kui õppeasutuses viiakse läbi doktoriõpet, doktorantide atesteerimise tingimused ja kord;»;

5) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Erakooli põhikirja kinnitab erakooli pidaja ja see jõustub erakooli esimese õppekava kandmisel Eesti Hariduse Infosüsteemi või ülikoolil või kõrgkoolil alates Vabariigi Valitsuselt esimese loa saamisest kõrgharidustaseme õppekavagrupi õppekavade alusel õppe läbiviimiseks.»

§ 54. Paragrahvi 8 lõike 5 esimeses lauses asendatakse sõnad «koolitusloa taotluse» sõnadega «taotluse õppe läbiviimiseks» ning sõna «koolitusluba» sõnaga «õigust».

§ 55. Paragrahvi 9 lõikes 1 tehakse järgmised muudatused:

1) punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 7) erakooli pidajal on netovara vähem kui käesoleva seaduse § 21 lõikes 3 sätestatud aktsiakapitali, osakapitali või omakapitali minimaalne suurus;»;

2) punktid 9 ja 10 tunnistatakse kehtetuks.

§ 56. Paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuet ei kohaldata Euroopa Liidu liikmesriigi õppeasutuste ja nende filiaalide suhtes. Euroopa Liidu liikmesriigi õppeasutuste õppetegevuse suhtes Eestis ning Euroopa Liidu liikmesriigi õppeasutuste ja nende filiaalide asutamise suhtes kohaldatakse käesolevas seaduses erakoolide asutamise kohta sätestatut.»

§ 57. Paragrahvi 11:

1) lõikes 2 asendatakse sõnad «koolitusloa väljaandmisel» sõnadega «alus-, põhi- ja keskhariduse omandamist võimaldava õppetegevuse läbiviimiseks koolitusloa väljaandmisel»;

2) täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

« (21) Kõrgharidustaseme õppe õppekava kinnitab erakooli pidaja ning õppekava kantakse pärast käesoleva seaduse § 51 lõikes 1 nimetatud õiguse saamist Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi.»;

3) lõiget 3 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

«Kõrgharidustaseme õppe õppekava muudatusi Haridus- ja Teadusministeeriumile registreerimiseks ei esitata.»;

4) lõike 4 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 5) kõrgkoolil ja ülikoolil – kõrgharidusstandardile, ühisõppekava korral ka ülikooliseaduse § 221 nõuetele.»

§ 58. Paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Kõrgharidustaseme õppe läbiviimisel on õppekorralduse üldnõuete aluseks vastavalt rakenduskõrgkooli seaduse ja ülikooliseaduse õppekorralduse üldnõudeid puudutavad sätted ning erakooli nõukogu kehtestatud eeskirjad.»

§ 59. Paragrahv 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 14. Institutsionaalne akrediteerimine, õppekavagrupi kvaliteedi hindamine ja riiklik koolitustellimus

(1) Ülikooli ja kõrgkooli institutsionaalne akrediteerimine on välishindamine, mille käigus hinnatakse õppeasutuse sisemist kvaliteedikindlustamise süsteemi ja selle toimimist, sealhulgas õppeasutusele antud ülesannete täitmist ning tema juhtimise, töökorralduse ning õppe- ja teaduskeskkonna vastavust õppeasutuse eesmärkidele.

(2) Erakooli pidajal on kohustus tagada, et ülikooliseaduse §-s 10 nimetatud kõrghariduse kvaliteediagentuur või temaga kooskõlastatult välisriigi pädev kvaliteediagentuur viib ülikooli või kõrgkooli institutsionaalse akrediteerimise läbi vähemalt korra seitsme aasta jooksul või käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud juhul kõrghariduse kvaliteediagentuuri nimetatud tähtaja jooksul.

(3) Institutsionaalse akrediteerimise tulemusel kõrghariduse kvaliteediagentuur:
1) annab hinnangu ja teeb otsuse, et erakooli sisemine kvaliteedikindlustamise süsteem ning selle toimimine vastab nõuetele;
2) annab hinnangu ja teeb otsuse, et erakooli sisemises kvaliteedikindlustamise süsteemis või selle toimimises esinevad puudused, annab juhiseid nende kõrvaldamiseks ning määrab tähtaja, mis ei ole pikem kui kolm aastat, mille jooksul erakool peab uuesti läbima institutsionaalse akrediteerimise;
3) annab hinnangu ja teeb otsuse, et erakooli sisemises kvaliteedikindlustamise süsteemis ning selle toimimises esinevad olulised puudused, mis takistavad ülikooli või kõrgkooli õigusaktidest tulenevate ülesannete nõuetekohast täitmist, teavitab nendest lisaks erakooli pidajale ka haridus- ja teadusministrit ning annab juhiseid puuduste kõrvaldamiseks.

(4) Haridus- ja teadusministril on õigus juhul, kui kõrghariduse kvaliteediagentuur on andnud käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud otsuse, anda tähtaeg sisemises kvaliteedikindlustamise süsteemis ning selle toimimises esinevate oluliste puuduste kõrvaldamiseks ning juhul, kui puudusi tähtaegselt ei kõrvaldata, algatada õppeasutuse kõikide õppekavagruppide kvaliteedi hindamine.

(5) Institutsionaalse akrediteerimisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest või erakooli pidaja taotlusel erakooli pidaja eelarve kaudu.

(6) Õppekavagrupi kvaliteedi hindamine on õppekavagruppi kuuluvate õppekavade ja nende alusel toimuva õppe õigusaktidele ja riigisisestele ning rahvusvahelistele standarditele vastavuse hindamine, sealhulgas vastava teoreetilise ja praktilise õppe taseme, õppejõudude ja teadustöötajate teadusliku ja pedagoogilise kvalifikatsiooni hindamine, samuti õppe läbiviimiseks ettenähtud ressursside piisavuse hindamine.

(7) Erakooli pidajal on kohustus tagada, et ülikooliseaduse §-s 10 nimetatud kõrghariduse kvaliteediagentuur või temaga kooskõlastatult välisriigi pädev kvaliteediagentuur viib õppekavagrupi kvaliteedi hindamise läbi vähemalt korra seitsme aasta jooksul või kõrghariduse kvaliteediagentuuri otsusel lühema tähtaja jooksul.

(8) Õppekavagrupi kvaliteedi hindamisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul.

(9) Kutseõppeasutus, kõrgkool või ülikool võib taotleda riiklikku koolitustellimust.»

§ 60. Paragrahvi 15 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Õppekeel määratakse erakooli põhikirjas, ühisõppekava korral ühisõppekava koostöölepingus.»

§ 61. Paragrahvi 17 lõikes 4 tehakse järgmised muudatused:

1) punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 9) erakooli kohustused üliõpilase õpingute jätkamise tagamise kohta, kui erakooli õigus viia läbi kõrgharidustaseme õpet tunnistatakse kehtetuks»;

2) lõiget täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

« 11) ühisõppekava korral ühisõppekava koostöölepingust tulenevad õppe läbiviimise erisused ja üliõpilasele kehtivad tagatised.»

§ 62. Paragrahvi 18:

1) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Kõrgharidustaseme õpet läbiviival õppeasutusel on õigus väljastada ainult riiklikult tunnustatud lõpudokumente. Õppeasutus väljastab kõrgharidust tõendavaid lõpudokumente Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud diplomi ja akadeemilise õiendi vormis ja statuudis kehtestatud tingimustel ja korras. Kõrgharidustaseme õppe lõpetamisel väljaantud riiklikud haridust tõendavad dokumendid (diplomid) kantakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi.»;

2) lõige 31 tunnistatakse kehtetuks;

3) täiendatakse lõigetega 32 ja 33 järgmises sõnastuses:

« (32) Ühisõppekava täies mahus täitnud isikule väljastatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimuste täitmisel riikliku haridust tõendava dokumendina ühisdiplom.

(33) Kui osa ühisõppekavast viiakse läbi välisriigi õppeasutuses, väljastatakse ühisõppekava täies mahus täitnud isikule:
1) ühisõppekavas osalevate Eesti õppeasutuste poolt riiklik haridust tõendav dokument – diplom vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3, kui ühisõppekavas osaleb üks Eesti õppeasutus, või ühisdiplom vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 32, kui ühisõppekavas osaleb vähemalt kaks Eesti õppeasutust;
2) kõikide ühisõppekavas osalevate õppeasutuste poolt muu haridust tõendav dokument – ühisdiplom ühisõppekava koostöölepinguga ette nähtud tingimustel ja korras.»;

4) lõikes 4 asendatakse sõnad «Erakoolil on õigus» sõnadega «Erakoolil on õigus, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul,».

§ 63. Paragrahvi 19:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Erakooli juhtorganid on nõukogu ja direktor, kõrgkoolil ja ülikoolil nõukogu ja rektor (edaspidi direktor).»;

2) lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

«Kõrgkooli ja ülikooli direktori suhtes kohaldatakse vastavalt rakenduskõrgkooli seaduses ja ülikooliseaduses rektorikandidaadile ja rektorile kehtestatud nõudeid.»

§ 64. Paragrahvi 21 lõiget 3 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

« 11) kiidab heaks ühisõppekava enne selle kinnitamist erakooli pidaja poolt ja kiidab heaks ühisõppekava koostöölepingu sõlmimise;».

§ 65. Seadust täiendatakse §-ga 211 järgmises sõnastuses:

« § 211. Kuratoorium

(1) Ülikooli kuratoorium on nõuandev kogu, mis seob ülikooli ja ühiskonda.

(2) Kuratooriumi liikmete arvu ning nende volituste kestuse määrab, kuratooriumi liikmed nimetab ja kuratooriumi töökorra kinnitab erakooli pidaja, olles ära kuulanud nõukogu seisukoha.

(3) Kuratoorium teeb ettepanekuid erakooli pidajale ülikooli arengut puudutavates küsimustes.

(4) Kuratoorium esitab erakooli pidajale vähemalt üks kord aastas oma hinnangu ülikooli kohta.

(5) Kuratooriumi volitatud esindaja võtab sõnaõigusega osa ülikooli nõukogu istungitest.

(6) Erakooli pidaja otsusel võib käesolevas paragrahvis sätestatud korras moodustada kõrgkooli kuratooriumi.»

§ 66. Paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

« (8) Kui erakool on isikule andnud ülikooliseaduses või rakenduskõrgkooli seaduses sätestatud korras emeriitprofessori või emeriitdotsendi nimetuse, kaetakse selle isiku emeriitprofessori või emeriitdotsendi tasu erakooli pidaja kehtestatud tingimustel ja korras erakooli pidaja eelarvest.»

§ 67. Paragrahvi 24 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) erakoolil puudub kuue kuu jooksul koolitusluba või õigus kõrgharidustaseme õpet läbi viia ning vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid väljastada;».

§ 68. Seadust täiendatakse §-dega 33–37 järgmises sõnastuses:

« § 33. Üleminek kõrgharidustaseme õppekavagruppide hindamisele alates 2009. aasta 1. jaanuarist

(1) Kuni 2011. aasta 31. detsembrini hindab ülikooliseaduse §-s 10 nimetatud kõrghariduse kvaliteediagentuur kõrgkoolide ja ülikoolide õppekavagruppe.

(2) Alates 2012. aasta 1. jaanuarist võib erakool kõrgharidustaseme õpet läbi viia üksnes juhul, kui Vabariigi Valitsus on erakooli pidaja taotluse alusel andnud erakoolile õiguse vastavas õppekavagrupis kõrgharidustaseme õpet läbi viia ning väljastada vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid.

(3) Õppekavagrupis õppe läbiviimise õiguse saamiseks ning vastavate akadeemiliste kraadide ja diplomite väljastamiseks esitab erakooli pidaja, ühisõppekava korral ühisõppekava koostöölepingus kokku lepitud õppeasutus, Haridus- ja Teadusministeeriumile taotluse ning lisab sellele andmed õppekavagruppi kuuluvate õppekavade kehtivate positiivsete akrediteerimisotsuste ja kehtiva institutsionaalse positiivse akrediteerimisotsuse kohta ning:
1) andmed õppekavade kohta, mille alusel õpet soovitakse läbi viia, sealhulgas nende õppekavade eesmärgid ja õpiväljundid;
2) andmed õppekavagrupis õpet läbiviivate korraliste õppejõudude ning nende kvalifikatsiooni kohta;
3) andmed õppe- ja teadustegevuseks vajaliku õppemateriaalse baasi ning õppe finantseerimise allikate kohta;
4) erakooli arengukava;
5) andmed teadus- ja arendustegevuse kohta;
6) taotleja otsusel muud Eesti Hariduse Infosüsteemist ja Eesti Teadusinfosüsteemist tulenevad andmed, millest nähtub õppe läbiviimiseks vajalik kvaliteet, ressursid või jätkusuutlikkus;
7) ühisõppekava korral andmed ühisõppekava vastavuse kohta ülikooliseaduse §-le 221 ja andmed ühisõppekava koostöölepingu vastavuse kohta ülikooliseaduse §-le 222.

(4) Kõrghariduse kvaliteediagentuur hindab eksperte kaasates nõuetekohase taotluse, lisatud andmete, kõrgharidusstandardi ja teiste õigusaktide alusel, kas taotlejal on õppe läbiviimiseks vajalik kvaliteet, ressursid ja jätkusuutlikkus, ühisõppekava korral, kas ühisõppekava ja ühisõppekava koostööleping vastavad ülikooliseaduse §-des 221 ja 222 sätestatud nõuetele, ning teeb hindamise tulemusel haridus- ja teadusministrile ettepaneku:
1) anda erakoolile õigus õppekavagrupis õpet läbi viia ja väljastada õppekava läbimisel vastav akadeemiline kraad või diplom ning esitada nimetatud ettepanek Vabariigi Valitsusele kõrgharidusstandardi lisas kinnitamiseks (akrediteerida õppekavagrupp positiivselt);
2) anda erakoolile üheks kuni kolmeks aastaks õigus õppekavagrupis õpet läbi viia ja väljastada õppekava läbimisel vastav akadeemiline kraad või diplom ning esitada nimetatud ettepanek Vabariigi Valitsusele kõrgharidusstandardis kinnitamiseks (akrediteerida õppekavagrupp positiivselt tähtajaliselt);
3) mitte anda erakoolile õigust õppekavagrupis õpet läbi viia ega väljastada vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid, kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmetest nähtub, et kvaliteetset kõrgharidustaseme õpet ei ole võimalik läbi viia (akrediteerida õppekavagrupp negatiivselt).

(5) Kui kõrghariduse kvaliteediagentuur teeb käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 nimetatud ettepaneku, määrab ta tähtaja, mille möödumisel viiakse läbi õppekavagrupi kordushindamine käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud korras.

(6) Õppekavagrupid, milles erakoolil on õigus õpet läbi viia, ning õppe läbimisel antavad akadeemilised kraadid ja diplomid nimetab haridus- ja teadusministri ettepanekul Vabariigi Valitsus kõrgharidusstandardi lisas üks kord aastas.

(7) Kui kõrghariduse kvaliteediagentuur teeb haridus- ja teadusministrile käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 3 nimetatud ettepaneku, ei esita haridus- ja teadusminister seda Vabariigi Valitsusele ning kinnitab selle ettepaneku käskkirjaga.

(8) Isikul on õigus saada riiklik lõpudokument juhul, kui talle on mitte varem kui kaks aastat enne erakooli õppekavagrupile käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud korras õppe läbiviimise õiguse ning vastavate akadeemiliste kraadide ja diplomite väljaandmise õiguse andmist väljastatud selles õppeasutuses vastava kõrgharidustaseme õppekavagrupi õppekava läbimist tõendav lõpudokument.

(9) Institutsionaalset akrediteerimist ja õppekavagruppide kvaliteedi hindamist taotletakse ja viiakse erakoolis läbi alates 2010. aasta 1. jaanuarist ning juhul, kui erakoolile on antud vähemalt ühes õppekavagrupis õigus kõrgharidustaseme õpet läbi viia ning vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid väljastada.

§ 34. Kõrgharidustaseme õppekavade enne 2008. aasta 1. septembrit esitatud akrediteerimistaotlused

(1) Enne 2008. aasta 1. septembrit esitatud akrediteerimistaotlusi menetletakse taotluse esitamise hetkel kehtinud tingimustel ja korras, sealhulgas Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud akrediteerimisel õppekavadele ja ülikoolile esitatavate nõuete ning akrediteerimise korra alusel kuni 2009. aasta 31. detsembrini.

(2) Alates 2009. aasta 1. jaanuarist täidab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluste menetlemisel õigusaktides kõrghariduse hindamise nõukogule pandud ülesandeid ülikooliseaduse §-s 10 nimetatud kõrghariduse kvaliteediagentuur.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud akrediteerimistaotluste alusel akrediteerimise tulemusena teeb kõrghariduse kvaliteediagentuur haridus- ja teadusministrile ettepaneku:
1) akrediteerida õppekava või õppeasutus positiivselt, kuni Vabariigi Valitsus annab õppekavagrupile, millesse akrediteeritav õppekava kuulub, õiguse õpet läbi viia ja väljastada õppekava läbimisel vastav akadeemiline kraad või diplom;
2) akrediteerida õppekava negatiivselt ja lõpetada õppeasutuses sellele õppekavale vastuvõtt ning määratud tähtaja jooksul, mis ei ole pikem kui kolm aastat, õppetöö vastava õppekava järgi;
3) akrediteerida õppeasutus negatiivselt ja kohustada erakooli pidajat algatama erakooli tegevuse lõpetamine.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel tagab kõrgkool või ülikool koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga üliõpilastele võimaluse jätkata õpinguid teises õppeasutuses samal või lähedasel õppesuunal.

(5) Akrediteerimise tulemusel tehtud kõrghariduse kvaliteediagentuuri ettepaneku kinnitab haridus- ja teadusminister käskkirjaga. Haridus- ja teadusministril on õigus kõrghariduse kvaliteediagentuuri ettepanek motiveeritud käskkirjaga tagasi lükata ja esitada see teistkordseks läbivaatamiseks.

§ 35. Enne 2008. aasta 1. septembrit kehtinud korras akrediteeritud kõrgharidustaseme õppekavade lõpetajatele väljastatud lõpudokumentide riiklik tunnustamine

(1) Enne 2008. aasta 1. septembrit kehtinud korras akrediteeritud õppekavade lõpetajatele väljastatakse riiklik lõpudokument juhul, kui õppekava on akrediteeritud positiivselt.

(2) Isikul on õigus saada riiklik lõpudokument, kui talle on väljastatud haridust tõendav dokument mitte rohkem kui kaks aastat enne seda, kui õppekava enne 2008. aasta 1. septembrit kehtinud korras positiivselt akrediteeriti.

§ 36. Kõrgharidustaseme õppe õppekavade enne 2008. aasta 1. septembrit esitatud koolituslubade taotlused ning välja antud koolitusload

(1) Enne 2008. aasta 1. septembrit kõrgharidustaseme õppe läbiviimiseks esitatud koolitusloa taotlusi menetletakse taotluse esitamise hetkel kehtinud tingimustel ja korras.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluste alusel välja antud koolitusload ning enne 2008. aasta 1. septembrit välja antud koolitusload, mille kehtivus ei ole lõppenud, kehtivad kuni:
1) õppekava positiivse akrediteerimiseni käesoleva seaduse § 34 sätestatud tingimustel juhul, kui õppekava akrediteerimiseks on esitatud taotlus enne 2008. aasta 1. septembrit;
2) õppekava negatiivse akrediteerimiseni käesoleva seaduse §-s 34 sätestatud tingimustel;
3) Vabariigi Valitsus annab õppekavagrupile, millesse õppekava kuulub, õiguse õpet läbi viia ja väljastada vastav akadeemiline kraad või diplom;
4) 2010. aasta 31. detsembrini juhul, kui õppekava pole akrediteeritud ning Vabariigi Valitsus pole õppekavagrupile, millesse õppekava kuulub, andnud õigust õpet läbi viia ja väljastada õppekava läbimisel vastav akadeemiline kraad või diplom;
5) haridus- ja teadusminister tunnistab koolitusloa kehtetuks käesoleva seaduse § 9 lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras.

(3) Kehtiva koolitusloa alusel läbiviidava õppe lõpetanud isikule on erakoolil õigus väljastada haridust tõendav dokument, mis ei ole riiklikult tunnustatud.

§ 37. Ühisõppekava avamise taotlemine kuni 2008. aasta 31. detsembrini

(1) Kuni 2008. aasta 31. detsembrini esitatud ühisõppekava avamise taotlusi menetletakse taotluse esitamise hetkel kehtinud tingimustel ja korras käesolevast paragrahvist tulenevate erisustega.

(2) Kuni 2008. aasta 31. detsembrini esitab ühisõppekava koostöölepingus kokku lepitud õppeasutus pärast ühisõppekava kinnitamist ja ühisõppekava koostöölepingu sõlmimise heakskiitmist õppeasutuse nõukogus:
1) Haridus- ja Teadusministeeriumile taotluse ühisõppekava registreerimiseks, lisades ülikooliseaduse §-le 221 vastava ühisõppekava, muud ülikooliseaduse §-s 221 sätestatud nõuete täitmist tõendavad dokumendid, ülikooliseaduse §-le 222 vastava ühisõppekava koostöölepingu ning muud käesoleva seaduse alusel õppetöö läbiviimiseks nõutavad andmed;
2) kõrghariduse hindamise nõukogule taotluse laiendada ühisõppekavale selle aluseks olevate õppekavade akrediteerimisotsust.

(3) Haridus- ja teadusminister registreerib käskkirjaga ühisõppekava ja see kantakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi, kui:
1) käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ekspertiisi tulemus on positiivne;
2) kõrghariduse hindamise nõukogu või alates 2009. aasta 1. jaanuarist kõrghariduse kvaliteediagentuur otsustab käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel laiendada ühisõppekavale selle aluseks olevate õppekavade akrediteerimisotsust.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 ning lõike 2 punkti 2 ei kohaldata doktoriõppe ühisõppekava registreerimisel, välja arvatud juhul, kui doktoriõppe ühisõppekava vastab ülikooliseaduse § 221 punktis 2 kehtestatud nõuetele.

(5) Ühisõppekava ja ühisõppekava koostöölepingu vastavuse hindamiseks ülikooliseaduse §-des 221 ja 222 sätestatud nõuetele määrab haridus- ja teadusminister käskkirjaga ühisõppekavale ja ühisõppekava koostöölepingule ekspertiisi ning moodustab ekspertiisi teostamiseks ajutise ekspertiisikomisjoni. Enne ekspertiisi teostamist tasub ühisõppekava koostöölepingus kokku lepitud õppeasutus ühe kuu jooksul käesolevas lõikes nimetatud käskkirja andmisest arvates käskkirjas kindlaksmääratud summas tagatisraha, mis ei või olla suurem kui 10 000 krooni ning mis tagastatakse juhul, kui ekspertiisi tulemus on positiivne. Kui ekspertiisi tulemus on negatiivne, kannab ekspertiisi teostamise kulud ühisõppekava koostöölepingus kokku lepitud õppeasutus.

(6) Ühisõppekava registreerimisel otsustab kõrghariduse hindamise nõukogu või alates 2009. aasta 1. jaanuarist kõrghariduse kvaliteediagentuur käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud taotluse alusel ühisõppekava aluseks olevate õppekavade akrediteerimisotsuste laienemise ühisõppekavale, lähtudes ühisõppekava aluseks olevate õppekavade vastavusest õigusaktidele ja standarditele ning nende akrediteerimisotsuste kehtivusaegadest. Aluseks olevate õppekavade akrediteerimisotsuste ühisõppekavale laienemise otsus kehtib vähemalt ühisõppekava nominaalkestuse ulatuses, kuid mitte kauem kui 2012. aasta 1. jaanuarini. Õppekava akrediteerimisotsuse laienemise ühisõppekavale kinnitab kõrghariduse hindamise nõukogu või alates 2009. aasta 1. jaanuarist kõrghariduse kvaliteediagentuuri ettepanekul haridus- ja teadusminister käskkirjaga.

(7) Ühisõppekava avamisel käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustel ja korras ei väljastata erakooli pidajale koolitusluba. Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud otsus ühisõppekava aluseks olevate õppekavade akrediteerimisotsuste ühisõppekavale laienemise kohta asendab koolitusluba ühisõppekava ulatuses.

(8) Doktoriõppe ühisõppekava avamisel, välja arvatud juhul, kui doktoriõppe ühisõppekava vastab ülikooliseaduse § 221 punktis 2 kehtestatud nõuetele, väljastatakse erakooli pidajale koolitusluba, mis kehtib vastavalt käesoleva seaduse § 36 lõikes 2 sätestatule.»

V. Rakenduskõrgkooli seaduses (RT I 1998, 61, 980; 2006, 49, 369) tehakse järgmised muudatused:

§ 69. Seaduses asendatakse sõna «täiendõpe» läbivalt sõnaga «täiendusõpe» vastavas käändes.

§ 70. Paragrahvi 2 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Rakenduskõrgkooli ülesanne on edendada tööturu vajadustele vastavat elukestvat õpet, pakkuda õppe- ja arendustegevust hõlmavaid teenuseid, teostada rakendusuuringuid ning kujundada üliõpilastest vastutustundlikke ja algatusvõimelisi kodanikke. Oma missiooni täitmisel teevad rakenduskõrgkoolid koostööd erinevate institutsioonidega ja on aktiivses suhtes avalikkusega, toetades oma valdkonnas tulemusliku arendus- ja innovaatilise tegevuse ning rakendusuuringute läbiviimisega ühiskonna arengut.»

§ 71. Paragrahvi 4 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) nimi eesti ja inglise keeles ning asukoht;».

§ 72. Paragrahv 51 tunnistatakse kehtetuks.

§ 73. Paragrahvi 8 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Sisekaitselise rakenduskõrgkooli rektori ametikohale võib kandideerida isik, kellel on lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuetele vähemalt kolmeaastane töökogemus kõrgema riigiametnikuna. Kui sisekaitselises rakenduskõrgkoolis toimub magistriõpe, võib rakenduskõrgkooli rektori ametikohale kandideerida isik, kellel on doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, või isik, kellel on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon ning kellel on vähemalt viieaastane töökogemus kõrgema riigiametnikuna.»

§ 74. Paragrahvi 9:

1) lõike 2 punktis 4 asendatakse sõna «üliõpilasesinduse» sõnaga «üliõpilaskonna»;

2) lõiget 4 täiendatakse punktidega 41–43 järgmises sõnastuses:

« 41) kehtestab õppejõudude ja teadustöötajate atesteerimise tingimused ja korra;
42) kehtestab üliõpilaste vastuvõtutingimused ja -korra, sealhulgas vastavalt välismaalaste seaduse § 122 lõikele 3 välismaalase õppekeele oskuse piisavuse hindamiseks õppekeele taseme miinimumnõuded;
43) kehtestab üliõpilaste rakenduskõrgkoolist väljaarvamise tingimused ja korra;»;

3) lõike 4 punkt 51 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 51) kehtestab õppejõudude kvalifikatsiooninõuded ning nendele vastavuse hindamise tingimused ja korra ning üliõpilaste varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise tingimused ja korra;»;

4) lõiget 4 täiendatakse punktiga 52 järgmises sõnastuses:

« 52) kiidab heaks ühisõppekava enne selle kinnitamist ministri poolt, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub, ja kiidab heaks ühisõppekava koostöölepingu sõlmimise;».

§ 75. Paragrahvi 11 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 76. Paragrahvi 12 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kõrgharidusstandardis ühtsed nõuded kõrgharidustaseme õpetele.

(2) Kõrgharidusstandardis kehtestatakse:
1) õppekavale esitatavad nõuded, sealhulgas ühisõppekavale esitatavad nõuded ning õpingutele ja lõputööle või lõpueksamile esitatavad nõuded;
2) kõrgharidustaseme õpete eesmärgid ja saavutatavad õpiväljundid ning õppe kogumaht, sealhulgas varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise põhimõtted;
3) õppejõududele esitatavad üldnõuded ja erinõuete kehtestamise põhimõtted, sealhulgas õppejõudude teaduslikule, pedagoogilisele ja erialasele kvalifikatsioonile esitatavate nõuete kehtestamise põhimõtted;
4) õppevaldkondade ja -suundade loetelu;
5) õppekavagrupid, milles konkreetsel õppeasutusel on õigus õpet läbi viia ning vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid väljastada.»

§ 77. Paragrahvi 121:

1) lõiget 1 täiendatakse viienda lausega järgmises sõnastuses:

«Ühisõppekava välisriigi õppeasutuses läbiviidavas osas võib rakendada käesolevas lõikes sätestatust erinevat õppemahu arvestamise süsteemi.»;

2) lõikes 2 asendatakse sõnad «eelnevaid õpitulemusi ja erialast töökogemust» sõnadega «varasemaid õpinguid ja töökogemust».

§ 78. Seadust täiendatakse §-ga 122 järgmises sõnastuses:

« § 122. Ühisõppekava

Rakenduskõrgkoolis võib rakenduskõrgharidusõppe või kõrghariduse sama astme raames ja magistriõppe raames toimuda õpe ühisõppekava alusel ülikooliseaduse § 2 punkti 131 tähenduses. Ühisõppekava ja ühisõppekava läbiviimises osalevate õppeasutuste vahelise ühisõppekava koostöölepingu suhtes kohaldatakse ülikooliseaduse §-des 221–222 kehtestatud nõudeid.»

§ 79. Paragrahv 151 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 151. Kutseõpe

(1) Rakenduskõrgkoolis võib rakenduskõrgharidusõppe õppekavadega samas õppekavagrupis toimuda kutseõpe keskhariduse baasil. Merehariduse omandamist võimaldavas rakenduskõrgkoolis, sisekaitselises rakenduskõrgkoolis ja tervise õppesuunal õpet läbiviivas rakenduskõrgkoolis võib toimuda kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis, põhihariduse nõudeta kutseõpe, kutseõpe põhihariduse baasil, kutsekeskharidusõpe ning kutseõpe keskhariduse baasil. Kutseõppe läbiviimise õigus antakse rakenduskõrgkoolile käesoleva seaduse §-s 161 sätestatud korras käesolevast paragrahvist tulenevate erisustega.

(2) Kutseõppe läbiviimise taotluse kooskõlastab rakenduskõrgkool enne selle esitamist ministeeriumiga, mille valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub.

(3) Kutseõppe rakendamisele rakenduskõrgkoolis laienevad kutseõppeasutuse seaduse vastavat kutseõppe õppekava ja kutseharidusstandardit reguleerivad sätted.»

§ 80. Paragrahvi 152:

1) lõikest 1 jäetakse välja sõnad «ja õppejõude puudutavad»;

2) lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) jätkuna samal õppesuunal toimuvale rakenduskõrgharidusõppe õppekavale;»;

3) lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) rakenduskõrgkool on sõlminud ülikooliga või välisriigi õppeasutusega, millel on õigus läbi viia magistriõpet või sellega samaväärse astme õpet, magistriõppe läbiviimiseks, välja arvatud usuõpetuse ja teoloogia alal, sisekaitseliste või sõjaväeliste õppekavade järgi, koostöölepingu, milles nähakse ette õppetegevuseks vajalike õpperuumide (-hoonete), sisustuse ja muu õppemateriaalse baasi ühine ja efektiivne kasutamine ning kõrge kvalifikatsiooniga õppejõudude ühine rakendamine õppetegevuse läbiviimises.»;

4) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Magistriõppe läbiviimise õigus antakse rakenduskõrgkoolile käesoleva seaduse §-s 161 sätestatud korras käesolevast paragrahvist tulenevate erisustega.»;

5) lõiget 5 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

«Üheaastase töökogemuse nõuet ei kohaldata ühisõppekava suhtes, kui osa ühisõppekavast viiakse läbi ülikoolis või välisriigi õppeasutuses.»

§ 81. Paragrahv 16 tunnistatakse kehtetuks.

§ 82. Seadust täiendatakse §-ga 161 järgmises sõnastuses:

« § 161. Õppe läbiviimise õiguse andmine

(1) Õppe läbiviimise aluseks on kõrgharidusstandardile vastavad õppekavad, mis on kinnitatud rakenduskõrgkooli nõukogus ning kantud Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi.

(2) Õppekavagrupid, milles rakenduskõrgkoolil on õigus õppekavasid avada, ning rakenduskõrgkoolis antavad akadeemilised kraadid ja diplomid nimetab haridus- ja teadusministri ettepanekul Vabariigi Valitsus üks kord aastas kõrgharidusstandardi lisas.

(3) Uues õppekavagrupis õppekava avamiseks esitab rakenduskõrgkool, ühisõppekava korral ühisõppekava koostöölepingus kokku lepitud õppeasutus, vähemalt üheksa kuud enne õppeaasta algust taotluse ministeeriumile, mille hallatav riigiasutus ta on.

(4) Kui uues õppekavagrupis taotleb õppekava avamist rakenduskõrgkool, mis ei ole Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus, edastab ministeerium, mille valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub, taotluse ning käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmed ühe kuu jooksul taotluse esitamisest arvates Haridus- ja Teadusministeeriumile.

(5) Rakenduskõrgkool lisab taotlusele:
1) andmed õppekavade kohta, mille alusel õpet soovitakse läbi viia, sealhulgas nende õppekavade eesmärgid ja õpiväljundid;
2) andmed õpet läbiviivate korraliste õppejõudude ning nende kvalifikatsiooni kohta;
3) andmed õppe- ja teadustegevuseks vajaliku õppemateriaalse baasi ning õppe finantseerimise allikate kohta;
4) põhjendused õppe avamise vajaduse kohta, sealhulgas andmed sihtrühma kohta ning kutse- ja erialaliitude ettepanekud;
5) ühisõppekava korral andmed ühisõppekava vastavuse kohta ülikooliseaduse §-le 221 ja andmed ühisõppekava koostöölepingu vastavuse kohta ülikooliseaduse §-le 222.

(6) Haridus- ja Teadusministeerium korraldab taotluse ja lisatud andmete ekspertiisi, mille käigus hinnatakse, kas õppe kvaliteet, sealhulgas rakenduskõrgkooli nõukogu kehtestatud õppejõudude kvalifikatsiooninõuded ja õppetöösse kaasatud õppejõude kvalifikatsioon, ning õppe läbiviimiseks vajalikud ressursid on piisavad ning kas kirjeldatud õpiväljundid on õppekavaga saavutatavad ja vastavad kõrgharidustaseme õppe läbiviimise nõuetele ning kas õppe avamine on põhjendatud. Haridus- ja Teadusministeerium kaasab õppe kvaliteedi hindamisse kõrghariduse kvaliteediagentuuri. Ühisõppekava korral hinnatakse täiendavalt ühisõppekava ja ühisõppekava koostöölepingu vastavust ülikooliseaduse §-des 221 ja 222 sätestatud nõuetele.

(7) Merehariduse omandamist võimaldava rakenduskõrgkooli merehariduse õppekava edastab haridus- ja teadusminister enne käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud ekspertiisi kooskõlastamiseks Veeteede Ametile. Rakenduskõrgkool edastab Veeteede Ametile täiendavalt tehniliste õppevahendite ja valmendite loetelu ning õppejõudude nimekirja. Veeteede Amet hindab, kas õppekava vastab vastavat kutseala reguleerivatele rahvusvahelistele õigusaktidele, kas praktilisi erialasid õpetavatel õppejõududel on erialase töö kogemus ning kas õppemateriaalne baas võimaldab läbi viia vastava taseme õpet. Veeteede Amet esitab oma arvamuse koos põhjendustega haridus- ja teadusministrile ühe kuu jooksul õppekava saamisest arvates.

(8) Vabariigi Valitsusel on õigus haridus- ja teadusministri ettepanekul:
1) anda rakenduskõrgkoolile õigus õppekavagrupis õpet läbi viia ja väljastada õppekava läbimisel vastav akadeemiline kraad või diplom;
2) anda rakenduskõrgkoolile üheks kuni kolmeks aastaks õigus õppekavagrupis õpet läbi viia ja väljastada õppekava läbimisel vastav akadeemiline kraad või diplom.

(9) Kui haridus- ja teadusminister teeb käesoleva paragrahvi lõike 8 punktis 2 nimetatud ettepaneku, määrab ta tähtaja, mille möödumisel viiakse läbi õppekavagrupi kordusekspertiis käesoleva paragrahvi lõigetes 3–7 sätestatud korras.

(10) Kui haridus- ja teadusminister jätab ekspertiisi tulemustest lähtudes uues õppekavagrupis õppekava avamiseks esitatud taotluse rahuldamata, kinnitab ta taotluse rahuldamata jätmise käskkirjaga.

(11) Vabariigi Valitsusel on õigus haridus- ja teadusministri ettepanekul tunnistada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud õigus kehtetuks, kui:
1) teenistusliku või riikliku järelevalve käigus on tuvastatud rakenduskõrgkooli tegevuse õigusvastasus ning rikkumise lõpetamiseks, edasiste rikkumiste ärahoidmiseks ja rikkumisega tekitatud tagajärgede kõrvaldamiseks tehtud ettekirjutust ei ole täidetud;
2) teenistusliku või riikliku järelevalve käigus on tuvastatud, et käesoleva paragrahvi lõike 5 punktide 1–3 alusel hinnatav õppe kvaliteet või sisemise kvaliteedikindlustamise süsteem või selle toimimine on olulisel määral halvenenud võrreldes käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotluse esitamise, viimase institutsionaalse akrediteerimise või õppekavagrupi kvaliteedi hindamise käigus hinnatud olukorraga;
3) rakenduskõrgkool ei ole täitnud käesoleva seaduse § 21 lõikes 2 või § 211 lõikes 2 sätestatud kohustusi;
4) ministri ettepanekul, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub, on algatatud rakenduskõrgkooli ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine;
5) haridus- ja teadusministril tuleks sama õppekavagrupi suhtes teha Vabariigi Valitsusele kolmandat korda ettepanek anda üheks kuni kolmeks aastaks õigus õppekavagrupis õpet läbi viia ning väljastada vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid.

(12) Kui Vabariigi Valitsus tunnistab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud õiguse kehtetuks, lõpetab rakenduskõrgkool vastuvõtu ja õppetöö vastavas õppekavagrupis ning tagab koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga üliõpilastele võimaluse jätkata õpinguid samas või teises õppeasutuses samal või lähedasel õppesuunal.»

§ 83. Paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

« (41) Ühisõppekava alusel õppimise korral võetakse täis- ja osakoormusega õppimise määramisel arvesse kõikides ühisõppekavas osalevates õppeasutustes läbitud õppe maht.»

§ 84. Paragrahvi 19:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kui üliõpilane on sooritanud õppekavas ettenähtud kohustuslikud eksamid, arvestused ja õppepraktika ning kogunud nõutavad ainepunktid ja kaitsnud lõputöö või sooritanud lõpueksami, antakse lõpetajale diplom või käesolevas paragrahvis nimetatud juhtudel ühisdiplom õppekava täitmise ja antud kvalifikatsiooni kohta koos akadeemilise õiendiga.»;

2) lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (21) Rakenduskõrgkoolil on õigus väljastada ainult riiklikke lõpudokumente. Rakenduskõrgkool väljastab kõrgharidust tõendavaid lõpudokumente Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud diplomi ja akadeemilise õiendi vormis ja statuudis kehtestatud tingimustel ja korras.»;

3) lõiked 23 ja 24 tunnistatakse kehtetuks;

4) täiendatakse lõigetega 25–27 järgmises sõnastuses:

« (25) Ühisõppekava täies mahus täitnud isikule antakse käesoleva paragrahvi lõikes 21 sätestatud tingimuste täitmisel riikliku haridust tõendava dokumendina ühisdiplom.

(26) Kui osa ühisõppekavast viiakse läbi välisriigi õppeasutuses, antakse ühisõppekava täies mahus täitnud isikule:
1) ühisõppekavas osalevate Eesti õppeasutuste poolt riiklik haridust tõendav dokument – diplom vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 21, kui ühisõppekavas osaleb üks Eesti õppeasutus, või ühisdiplom vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 25, kui ühisõppekavas osaleb vähemalt kaks Eesti õppeasutust;
2) kõikide ühisõppekavas osalevate õppeasutuste poolt muu haridust tõendav dokument – ühisdiplom ühisõppekava koostöölepinguga ette nähtud tingimustel ja korras.

(27) Kõrgharidust tõendavad lõpudokumendid väljastab rakenduskõrgkool isikule tasuta.»

§ 85. Paragrahvi 20 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Täiendusõpe on täiskasvanute koolituse seaduse tähenduses tööalane koolitus ning võimaldab kutse-, ameti- ning erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamist ja täiendamist, samuti ümberõpet.»

§ 86. Paragrahv 21 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« § 21. Institutsionaalne akrediteerimine

(1) Rakenduskõrgkooli institutsionaalne akrediteerimine on välishindamine, mille käigus hinnatakse rakenduskõrgkooli sisemist kvaliteedikindlustamise süsteemi ja selle toimimist, sealhulgas rakenduskõrgkoolile antud ülesannete täitmist ning tema juhtimise, töökorralduse ning õppe vastavust rakenduskõrgkooli eesmärkidele ja arengukavale.

(2) Rakenduskõrgkoolil on kohustus tagada, et ülikooliseaduse §-s 10 nimetatud kõrghariduse kvaliteediagentuur või temaga kooskõlastatult välisriigi pädev kvaliteediagentuur viib rakenduskõrgkooli institutsionaalse akrediteerimise läbi vähemalt korra seitsme aasta jooksul või käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud juhul kõrghariduse kvaliteediagentuuri nimetatud tähtaja jooksul.

(3) Institutsionaalse akrediteerimise tulemusel kõrghariduse kvaliteediagentuur:
1) annab hinnangu ja teeb otsuse, et rakenduskõrgkooli sisemine kvaliteedikindlustamise süsteem ning selle toimimine vastab nõuetele;
2) annab hinnangu ja teeb otsuse, et rakenduskõrgkooli sisemises kvaliteedikindlustamise süsteemis või selle toimimises esinevad puudused, annab juhiseid nende kõrvaldamiseks ning määrab tähtaja, mis ei ole pikem kui kolm aastat, mille jooksul rakenduskõrgkool peab uuesti institutsionaalse akrediteerimise läbima;
3) annab hinnangu ja teeb otsuse, et rakenduskõrgkooli sisemises kvaliteedikindlustamise süsteemis ja selle toimimises esinevad olulised puudused, mis takistavad rakenduskõrgkoolil õigusaktidest tulenevate ülesannete nõuetekohast täitmist, teavitab nendest lisaks rakenduskõrgkoolile ka haridus- ja teadusministrit ning annab juhiseid puuduste kõrvaldamiseks.

(4) Haridus- ja teadusministril on õigus juhul, kui kõrghariduse kvaliteediagentuur on andnud käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud otsuse, anda rakenduskõrgkoolile tähtaeg sisemises kvaliteedikindlustamise süsteemis ja selle toimimises esinevate oluliste puuduste kõrvaldamiseks ning juhul, kui puudusi tähtaegselt ei kõrvaldata:
1) algatada rakenduskõrgkooli kõikide õppekavagruppide kvaliteedi hindamine;
2) algatada rakenduskõrgkooli ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine.

(5) Institutsionaalse akrediteerimisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest.»

§ 87. Seadust täiendatakse §-ga 211 järgmises sõnastuses:

« § 211. Õppekavagrupi kvaliteedi hindamine

(1) Õppekavagrupi kvaliteedi hindamine on õppekavagruppi kuuluvate õppekavade ja nende alusel toimuva õppe vastavuse hindamine õigusaktidele ja riigisisestele ning rahvusvahelistele standarditele, sealhulgas vastava teoreetilise ja praktilise õppe taseme, õppejõudude ja teadustöötajate teadusliku ja pedagoogilise kvalifikatsiooni hindamine, samuti ressursside piisavuse hindamine õppe läbiviimiseks.

(2) Rakenduskõrgkoolil on kohustus tagada, et ülikooliseaduse § 10 alusel loodud kõrghariduse kvaliteediagentuur või temaga kooskõlastatult välisriigi pädev kvaliteediagentuur hindab õppekavagrupi kvaliteeti vähemalt korra seitsme aasta jooksul või kõrghariduse kvaliteediagentuuri otsusel lühema tähtaja jooksul.

(3) Kvaliteedi hindamisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest.»

§ 88. Paragrahvi 22:

1) täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

« (21) Ühisõppekava korral võetakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isik vastu (immatrikuleeritakse) igasse ühisõppekava alusel õpet läbiviivasse õppeasutusse, kus ta õpet läbib.»;

2) lõikes 3 asendatakse sõnad „keskhariduse baasil läbiviidava kutsehariduse õppekava järgi õppija“ sõnadega „rakenduskõrgkoolis kutseõppes õppija“. (õ) 10.09.2008 12:00

§ 89. Paragrahvi 23 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Rakenduskõrgkooli õppejõud on professorid, dotsendid, lektorid, assistendid ja õpetajad. Õppejõud jagunevad korralisteks õppejõududeks ja külalisõppejõududeks.

(2) Professor on rahvusvahelisel tasemel uurimis- ja arendustegevuses või muus loometegevuses osalev oma kutseala juhtiv õppejõud, kes korraldab ja viib läbi õpet, juhib uurimis- ja arendustegevust või muud loometegevust ning juhendab tulemuslikult nendesse tegevustesse kaasatud üliõpilasi, õppejõude ja teadustöötajaid.

(3) Dotsent on õppejõud, kes aktiivselt osaleb uurimis- ja arendustegevuses või muus loometegevuses ja võib juhtida oma kutseala uurimis- ja arendustegevust või muud loometegevust, viib läbi õpet ning juhendab tulemuslikult nendesse tegevustesse kaasatud üliõpilasi ja õppejõude.

(4) Lektor on õppejõud, kes viib läbi õpet, võib juhtida uurimis- ja arendusprojekte või muud loometegevust ning juhendab nendesse tegevustesse kaasatud üliõpilasi.

(5) Assistent viib läbi õpet, juhendab praktilise töö ja praktika läbimist ja üliõpilaste lõputöid ning osaleb uurimis- ja arendustegevuses või muus loometegevuses.

(6) Õpetaja viib läbi seminare, praktikume, harjutustunde ja täidab muid praktilist laadi õppeülesandeid.

(7) Korraline õppejõud ja teadustöötaja valitakse konkursi korras ametisse kuni viieks aastaks. Samas ülikoolis ametis olevate ja vähemalt 11 aastat professorina töötanud isikutega, kes on rakenduskõrgkooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras atesteeritud, sõlmitakse tööleping määramata ajaks.

(8) Konkurssi välja kuulutamata võib õppejõu või teadustöötaja ametikoha määratud ajaks täita õppejõu või teadustöötaja kvalifikatsiooninõuetele vastava isikuga, kui:
1) õppejõu või teadustöötaja valimise konkurss on luhtunud;
2) õppejõu või teadustöötaja ametikoht on vabanenud ennetähtaegselt;
3) korralise õppejõu või teadustöötaja ametikoht täidetakse korralise õppejõu või teadustöötaja ametisse nimetamisega kuni kolmeks aastaks.

30.11.2011 13:53
Parandatud täheviga sõnas „ametikoht“. Alus: „Riigi Teataja seadus“ § 10 lõige 3 ja Riigikogu Kantselei 28.11.2011 taotlus nr 11-2/1886.

(9) Rakenduskõrgkooli nõukogu kehtestatud tingimustel on rektoril õigus konkurssi välja kuulutamata kutsuda kuni viieks aastaks külalisõppejõuna õppetööd läbi viima teadlasi või teisi oma eriala silmapaistvaid loomeisikuid või praktikuid.

(10) Korralistele õppejõududele ja külalisõppejõududele esitatavad nõuded kehtestab rakenduskõrgkooli nõukogu, lähtudes kõrgharidusstandardis sätestatud põhimõtetest.

(11) Riigikaitselise rakenduskõrgkooli õppejõu ametikoht võib olla sõjalise auastmega ametikoht. Sõjalise auastmega õppejõu ametikohale määratakse tegevteenistuses olev kaadrikaitseväelane, kes vastab kõrgharidusstandardis sätestatud kvalifikatsiooninõuetele.

(12) Nõukogu võib nimetada rakenduskõrgkoolis vähemalt kümme aastat professorina töötanud ja vanaduspensioniealiseks saanud õppejõu emeriitprofessoriks. Emeriitprofessoril on õigus osaleda rakenduskõrgkooli tegevuses, kusjuures ta ei täida korralise professori ametikohta, ja saada emeriitprofessori tasu rakenduskõrgkooli nõukogu kehtestatud korras.

(13) Rakenduskõrgkooli teadustöötajatele esitatavad nõuded sätestatakse teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses. Rakenduskõrgkooli teadustöötajad võivad osaleda õppetöö läbiviimises.

(14) Rakenduskõrgkooli töötajate töösuhted reguleeritakse töösuhteid reguleerivate õigusaktide kohaselt.

(15) Sisekaitselise rakenduskõrgkooli õppejõu ametikoht võib olla politsei-, piirivalve-, pääste-, maksu- ja tolliametniku või vanglaametniku ametikoht.»

§ 90. Paragrahvi 24 lõikes 1 tehakse järgmised muudatused:

1) lõiget täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

« 11) ühisõppekaval õppides läbida oluline osa ühisõppekavast teise ühisõppekavas osaleva õppeasutuse juures, kusjuures teise ühisõppekavas osaleva õppeasutuse juures õppimiseks loetakse õppimist igas õppevormis;»;

2) lõiget täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

« 31) õpi- ja karjäärinõustamisele;»;

3) punkt 10 tunnistatakse kehtetuks.

§ 91. Paragrahvi 25:

1) lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) moodustada vastavalt õigusaktidele esindus-, täitev- ja järelevalveorganeid ning liite ja organisatsioone teiste üliõpilaskondadega;»;

2) lõiget 3 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

« 31) teha ettepanekuid rakenduskõrgkooli õppekorralduse ja juhtimise parendamiseks ja osaleda järjepidevalt rakenduskõrgkooli vastavas tegevuses;»;

3) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Üliõpilaskonnal on põhikiri, kus sätestatakse üliõpilaskonna esindus-, täite- ja järelevalveorganite moodustamise kord, õigused, kohustused ja vastutus, nende organite töökorralduse põhimõtted, üliõpilasalgatuse ja üliõpilashääletuse korraldamise alused ning teised käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eesmärkide täitmiseks vajalikud ülesanded»;

4) lõike 7 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Rakenduskõrgkooli moodustamise või ümberkorraldamise tulemusel tekkinud üliõpilaskonna põhikirja võtab vastu üliõpilaskond. Üliõpilasesinduse esimese koosseisu valimiste eeskirja kinnitab ja valimised korraldab rektor demokraatlikest põhimõtetest lähtudes.»;

5) täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

« (8) Rakenduskõrgkooli eelarves nähakse ette vahendid, mida üliõpilasesindus kasutab üliõpilasomavalitsuse teostamiseks seadusest ja üliõpilaskonna põhikirjast tulenevate ülesannete täitmiseks. Üliõpilasesindus käsutab nimetatud vahendeid iseseisvalt rektori antud volituse alusel ja üliõpilaskonna kehtestatud korras.»

§ 92. Paragrahvi 27:

1) lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (11) Sisekaitselisele rakenduskõrgkoolile riikliku koolitustellimuse esitamise korra kehtestab siseminister määrusega.»;

2) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Rakenduskõrgkoolile esitatava riikliku koolitustellimuse, sealhulgas rakenduskõrgkooli missioonist lähtuvad tulemuseesmärgid kinnitab haridus- ja teadusminister käskkirjaga.»;

3) lõiked 3–4 tunnistatakse kehtetuks;

4) lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (6) Rakenduskõrgkoolil on õigus nõuda õppekulude hüvitamist rakenduskõrgkooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras üliõpilaselt, kes ei õpi riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal, ning riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal aasta üle õppekava nominaalkestuse õppinud või täiskoormusega õppe nõudeid mittetäitnud üliõpilaselt, kes on üle viidud osakoormusega õppesse. Rakenduskõrgkooli astuva isiku õppekulude hüvitamise määra kehtestab rakenduskõrgkooli nõukogu vähemalt neli kuud enne õppeaasta algust. Rakenduskõrgkooli nõukogu võib ülikooli immatrikuleeritud üliõpilase õppekulude hüvitamise määra tõsta kuni 10 protsenti võrreldes eelmise õppeaastaga.»;

5) täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

« (7) Riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal aasta üle õppekava nominaalkestuse õppinud või täiskoormusega õppe nõudeid mittetäitnud üliõpilane, kes on üle viidud osakoormusega õppesse, vabastatakse õppekulude hüvitamisest, kui ta jätkab õpinguid sama õppekava järgi ja kui ta:
1) on keskmise, raske või sügava puudega isik;
2) on alla 7-aastase lapse või puudega lapse vanem või hooldaja või
3) õpib riikliku koolitustellimuse lepingus kokku lepitud õppesuunal või õppekaval, mille alusel rakenduskõrgkool on riikliku koolitustellimuse täitmiseks moodustanud õppekohad osakoormusega õppes õppimiseks.»

§ 93. Paragrahvi 271 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Haridus- ja Teadusministeerium võib riigieelarves riiklikuks koolitustellimuseks ette nähtud vahenditest toetada üliõpilase õppimist (sealhulgas ühisõppekava alusel) välisriigi rakenduskõrgkoolis või samaväärses õppeasutuses riigile prioriteetsetel erialadel. Üliõpilase välisriigis õppimise toetamine ja sellest tulenevad üliõpilase kohustused vormistatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi ja üliõpilase, Haridus- ja Teadusministeeriumi volitatud isiku ja üliõpilase, Haridus- ja Teadusministeeriumi, üliõpilase ja tööandja või Haridus- ja Teadusministeeriumi volitatud isiku, üliõpilase ja tööandja vahelise lepinguga.»

§ 94. Seadust täiendatakse §-ga 274 järgmises sõnastuses:

« § 274. Riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohtade täitmine

(1) Riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohtade esmatäitmine toimub rakenduskõrgkooli nõukogu kehtestatud korras vastavalt sisseastujate paremusjärjestusele. Rakenduskõrgkoolis õppida soovijaid võib rakenduskõrgkool sisseastujate eelnevatest kvalifikatsioonidest või erivajadustest tulenevalt liigitada gruppidesse ning sellisel juhul võib rakenduskõrgkool kehtestada erinevatele gruppidele erinevad sisseastumisnõuded, mille täitmise alusel moodustub grupi paremusjärjestus.

(2) Rakenduskõrgkool asendab igal õppeaastal riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal õppiva täiskoormusega õppe nõudeid mittetäitva või eksmatrikuleeritud üliõpilase sellel õppekohal õppida sooviva isikuga, eelistades paremate õpitulemustega isikut. Rakenduskõrgkool ei asenda riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal õppivat täiskoormusega õppe nõudeid mittetäitvat üliõpilast, kui üliõpilane õpib riikliku koolitustellimuse lepingus kokku lepitud õppesuunal või õppekaval, mille alusel rakenduskõrgkool on riikliku koolitustellimuse täitmiseks moodustanud õppekohad osakoormusega õppes õppimiseks.»

§ 95. Paragrahvi 32 lõikes 21 asendatakse sõnad «lõikes 6» sõnadega «lõigetes 6 ja 7».

§ 96. Paragrahvi 324:

1) täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

« (11) Enne 2008. aasta 1. septembrit rakenduskõrgkoolile esitatud riiklik koolitustellimus täidetakse ja finantseeritakse enne 2008. aasta 1. septembrit riiklikule koolitustellimusele kohaldatud tingimustel ja korras.

(12) Rakenduskõrgkool moodustab käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud riikliku koolitustellimuse täitmiseks vajaliku arvu õppekohti enne 2008. aasta 1. septembrit kehtinud korras positiivselt akrediteeritud õppekavade alusel. Rakenduskõrgkool võib moodustada õppekohti akrediteerimata õppekavade alusel, kui see sätestatakse riikliku koolitustellimuse esitamise käskkirjas.»;

2) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Kui pärast rakenduskõrgharidusõppe või magistriõppe nominaalkestuse lõppemist on vastavas õppes rakenduskõrgkooli lõpetanud isikute arv väiksem enne 2008. aasta 1. septembrit esitatud riikliku koolitustellimusega määratud lõpetajate arvust, on Haridus- ja Teadusministeeriumil alates 2008/2009. õppeaastast riikliku koolitustellimuse esitamisel õigus rakenduskõrgkooli finantseerimist vähendada, vähendades mittetäidetud riikliku koolitustellimuse mahus kas tulemuskokkuleppe alusel eraldatavaid riigieelarve vahendeid või kahandades järgmisel õppeaastal rakenduskõrgkoolile esitatava riikliku koolitustellimuse mahtu.»

§ 97. Seadust täiendatakse §-dega 34–39 järgmises sõnastuses:

« § 34. Kutseõppe läbiviimine rakenduskõrgkoolis kuni 2011. aasta 1. jaanuarini

Merehariduse omandamist võimaldavas rakenduskõrgkoolis, sisekaitselises rakenduskõrgkoolis ning tervise õppesuunal õpet läbiviivas rakenduskõrgkoolis või tema struktuuri kuuluvas õppeasutuses võib käesoleva seaduse § 151 lõikes 1 nimetatud loata kuni 2011. aasta 1. jaanuarini toimuda samal õppesuunal rakenduskõrgharidusõppega kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis, põhihariduse nõudeta kutseõpe, kutseõpe põhihariduse baasil, kutsekeskharidusõpe ning kutseõpe keskhariduse baasil.

§ 35. Üleminek õppeasutuste õppekavagruppide hindamisele alates 2009. aasta 1. jaanuarist

(1) Rakenduskõrgkoolid viivad oma tegevuse käesoleva seaduse § 161 lõikega 1 kooskõlla 2009. aasta 1. jaanuariks.

(2) Käesoleva seaduse § 161 lõiked 2–10 jõustuvad 2011. aasta 1. jaanuaril.

(3) Kuni 2011. aasta 31. detsembrini hindab ülikooliseaduse §-s 10 nimetatud kõrghariduse kvaliteediagentuur õppeasutuste õppekavagruppe.

(4) Alates 2012. aasta 1. jaanuarist võib rakenduskõrgkool õpet läbi viia üksnes juhul, kui Vabariigi Valitsus on rakenduskõrgkooli taotluse alusel andnud rakenduskõrgkoolile õiguse vastavas õppekavagrupis kõrgharidustaseme õpet läbi viia ning väljastada vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid.

(5) Õppekavagrupis õppe läbiviimise õiguse saamiseks ning vastavate akadeemiliste kraadide ja diplomite väljastamiseks esitab rakenduskõrgkool, ühisõppekava korral ühisõppekava koostöölepingus kokku lepitud õppeasutus, ministeeriumile, mille valitsemisalasse ta kuulub, taotluse ning lisab sellele andmed õppekavagruppi kuuluvate õppekavade kehtivate positiivsete akrediteerimisotsuste ja kehtiva institutsionaalse positiivse akrediteerimisotsuse kohta ning:
1) andmed õppekavade kohta, mille alusel õpet soovitakse läbi viia, sealhulgas nende õppekavade eesmärgid ja õpiväljundid;
2) andmed õppekavagrupis õpet läbiviivate korraliste õppejõudude ning nende kvalifikatsiooni kohta;
3) andmed õppe- ja teadustegevuseks vajaliku õppemateriaalse baasi ning õppe finantseerimise allikate kohta;
4) taotleja otsusel muud Eesti Hariduse Infosüsteemist ja Eesti Teadusinfosüsteemist tulenevad andmed, millest nähtub õppe läbiviimiseks vajalik kvaliteet, ressursid või jätkusuutlikkus;
5) ühisõppekava korral andmed ühisõppekava vastavuse kohta ülikooliseaduse §-le 221 ja andmed ühisõppekava vastavuse kohta ülikooliseaduse §-le 222.

(6) Kui taotlejaks on rakenduskõrgkool, mis ei ole Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus, edastab ministeerium, mille valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub, taotluse ning lisatud andmed ühe kuu jooksul taotluse esitamisest arvates Haridus- ja Teadusministeeriumile.

(7) Kõrghariduse kvaliteediagentuur hindab eksperte kaasates nõuetekohase taotluse, lisatud andmete, kõrgharidusstandardi ja teiste õigusaktide alusel, kas taotlejal on õppe läbiviimiseks vajalik kvaliteet, ressursid ning jätkusuutlikkus, ühisõppekava korral, kas ühisõppekava ja ühisõppekava koostööleping vastavad ülikoolisaduse §-des 221 ja 222 sätestatud nõuetele, ning teeb hindamise tulemusel haridus- ja teadusministrile ettepaneku:
1) anda rakenduskõrgkoolile õigus õppekavagrupis õpet läbi viia ja väljastada õppekava läbimisel vastav akadeemiline kraad või diplom ning esitada nimetatud ettepanek Vabariigi Valitsusele kõrgharidusstandardis kinnitamiseks (akrediteerida õppekavagrupp positiivselt);
2) anda rakenduskõrgkoolile üheks kuni kolmeks aastaks õigus õppekavagrupis õpet läbi viia ja väljastada õppekava läbimisel vastav akadeemiline kraad või diplom ning esitada nimetatud ettepanek Vabariigi Valitsusele kõrgharidusstandardis kinnitamiseks (akrediteerida õppekavagrupp positiivselt tähtajaliselt);
3) mitte anda rakenduskõrgkoolile õigust õppekavagrupis õpet läbi viia ega väljastada vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid, kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 esitatud andmetest nähtub, et kvaliteetset kõrgharidustaseme õpet ei ole võimalik läbi viia (akrediteerida õppekavagrupp negatiivselt).

(8) Kui kõrghariduse kvaliteediagentuur teeb käesoleva paragrahvi lõike 7 punktis 2 nimetatud ettepaneku, määrab ta tähtaja, mille möödumisel viiakse läbi õppekavagrupi kordushindamine käesoleva paragrahvi lõigetes 5–7 sätestatud korras.

(9) Õppekavagrupid, milles rakenduskõrgkoolil on õigus õpet läbi viia, ning õppe läbimisel antavad akadeemilised kraadid ja diplomid nimetab haridus- ja teadusministri ettepanekul Vabariigi Valitsus kõrgharidusstandardi lisas üks kord aastas.

(10) Kui kõrghariduse kvaliteediagentuur teeb haridus- ja teadusministrile käesoleva paragrahvi lõike 7 punktis 3 nimetatud ettepaneku, ei esita haridus- ja teadusminister seda Vabariigi Valitsusele ning kinnitab kõrghariduse kvaliteediagentuuri ettepaneku käskkirjaga.

(11) Isikul on õigus saada riiklik lõpudokument juhul, kui talle on mitte varem kui kaks aastat enne rakenduskõrgkooli õppekavagrupile käesoleva paragrahvi lõikes 9 toodud korras õppe läbiviimise õiguse ning vastavate akadeemiliste kraadide ja diplomite väljaandmise õiguse andmist väljastatud selles rakenduskõrgkoolis vastava õppekavagrupi õppekava läbimist tõendav lõpudokument.

(12) Institutsionaalset akrediteerimist ja õppekavagruppide kvaliteedi hindamist taotletakse ja viiakse rakenduskõrgkoolis läbi alates 2010. aasta 1. jaanuarist ning juhul, kui õppeasutusele on antud vähemalt ühes õppekavagrupis õigus kõrgharidustaseme õpet läbi viia ning vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid väljastada.

§ 36. Enne 2008. aasta 1. septembrit esitatud akrediteerimistaotluste menetlemine

(1) Enne 2008. aasta 1. septembrit esitatud akrediteerimistaotlusi menetletakse taotluse esitamise hetkel kehtinud tingimustel ja korras, sealhulgas Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud akrediteerimisel õppekavadele ja rakenduskõrgkoolile esitatavate nõuete ning akrediteerimise korra alusel kuni 2009. aasta 31. detsembrini.

(2) Alates 2009. aasta 1. jaanuarist täidab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluste menetlemisel õigusaktides kõrghariduse hindamise nõukogule pandud ülesandeid ülikooliseaduse §-s 10 nimetatud kõrghariduse kvaliteediagentuur.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud akrediteerimistaotluste alusel akrediteerimise tulemusena teeb kõrghariduse kvaliteediagentuur haridus- ja teadusministrile ettepaneku:
1) akrediteerida õppekava või rakenduskõrgkool positiivselt, kuni Vabariigi Valitsus annab rakenduskõrgkooli õppekavagrupile, millesse akrediteeritav õppekava kuulub, õiguse õpet läbi viia ja väljastada õppekava läbimisel vastav akadeemiline kraad või diplom;
2) akrediteerida õppekava negatiivselt ja lõpetada rakenduskõrgkoolis sellele õppekavale vastuvõtt ning määratud tähtaja jooksul, mis ei ole pikem kui kolm aastat, õppetöö vastava õppekava järgi;
3) akrediteerida rakenduskõrgkool negatiivselt ja algatada rakenduskõrgkooli ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel tagab rakenduskõrgkool koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga üliõpilastele võimaluse jätkata õpinguid teises rakenduskõrgkoolis samal või lähedasel õppesuunal.

(5) Akrediteerimise tulemusel tehtud kõrghariduse kvaliteediagentuuri ettepaneku kinnitab haridus- ja teadusminister käskkirjaga. Haridus- ja teadusministril on õigus motiveeritud käskkirjaga kõrghariduse kvaliteediagentuuri ettepanek tagasi lükata ja esitada see teistkordseks läbivaatamiseks.

§ 37. Enne 2008. aasta 1. septembrit kehtinud korras akrediteeritud õppekavade lõpetajatele väljastatud lõpudokumentide riiklik tunnustamine

(1) Enne 2008. aasta 1. septembrit kehtinud korras akrediteeritud õppekavade lõpetajatele väljastatakse riiklik lõpudokument juhul, kui õppekava on akrediteeritud positiivselt.

(2) Isikul on õigus saada riiklik lõpudokument, kui talle on mitte rohkem kui kaks aastat varem, kui õppekava enne 2008. aasta 1. septembrit kehtinud korras positiivselt akrediteeriti, väljastatud haridust tõendav dokument.

§ 38. Õppejõudude nõuete rakendamine

Käesoleva seaduse §-s 23 toodud õppejõudude nõudeid kohaldatakse alates 2009. aasta 1. jaanuarist toimuvate õppejõudude valimiste puhul. Enne 2009. aasta 1. jaanuari õppejõududega sõlmitud töölepingud kehtivad kuni töölepingus määratud tähtaja lõpuni.

§ 39. Ühisõppekava avamise taotlemine kuni 2008. aasta 31. detsembrini

(1) Kuni 2008. aasta 31. detsembrini esitab ühisõppekava koostöölepingus kokku lepitud õppeasutus pärast ühisõppekava heakskiitmist ja ühisõppekava koostöölepingu sõlmimise heakskiitmist õppeasutuse nõukogus:
1) ministeeriumile, mille valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub, taotluse ühisõppekava kinnitamiseks, lisades ülikooliseaduse §-le 221 vastava ühisõppekava, muud ülikooliseaduse §-s 221 sätestatud nõuete täitmist tõendavad dokumendid ning ülikooliseaduse §-le 222 vastava ühisõppekava koostöölepingu;
2) kõrghariduse hindamise nõukogule taotluse laiendada ühisõppekavale selle aluseks olevate õppekavade akrediteerimisotsust.

(2) Ministeerium, mille valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub, kinnitab käskkirjaga ühisõppekava ja see kantakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi, kui:
1) käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ekspertiisi tulemus on positiivne;
2) kõrghariduse hindamise nõukogu või alates 2009. aasta 1. jaanuarist kõrghariduse kvaliteediagentuur otsustab käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel laiendada ühisõppekavale selle aluseks olevate õppekavade akrediteerimisotsust.

(3) Ühisõppekava ja ühisõppekava koostöölepingu hindamiseks ülikooliseaduse §-des 221 ja 222 sätestatud nõuetele vastavaks määrab minister, kelle valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub, käskkirjaga ühisõppekavale ja ühisõppekava koostöölepingule ekspertiisi ning moodustab ekspertiisi teostamiseks ajutise ekspertiisikomisjoni. Enne ekspertiisi teostamist tasub ühisõppekava koostöölepingus kokku lepitud õppeasutus ühe kuu jooksul käesolevas lõikes nimetatud käskkirja andmisest arvates käskkirjas kindlaksmääratud summas tagatisraha, mis ei või olla suurem kui 10 000 krooni ning mis tagastatakse juhul, kui ekspertiisi tulemus on positiivne. Kui ekspertiisi tulemus on negatiivne, kannab ekspertiisi teostamise kulud ühisõppekava koostöölepingus kokku lepitud õppeasutus.

(4) Ühisõppekava avamisel otsustab kõrghariduse hindamise nõukogu või alates 2009. aasta 1. jaanuarist kõrghariduse kvaliteediagentuur käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud taotluse alusel ühisõppekava aluseks olevate õppekavade akrediteerimisotsuste laienemise ühisõppekavale, lähtudes ühisõppekava aluseks olevate õppekavade vastavusest õigusaktidele ja standarditele ning nende akrediteerimisotsuste kehtivusaegadest. Aluseks olevate õppekavade akrediteerimisotsuste ühisõppekavale laienemise otsus kehtib vähemalt ühisõppekava nominaalkestuse ulatuses, kuid mitte kauem kui 2012. aasta 1. jaanuarini. Õppekava akrediteerimisotsuse laienemise ühisõppekavale kinnitab kõrghariduse hindamise nõukogu või alates 2009. aasta 1. jaanuarist kõrghariduse kvaliteediagentuuri ettepanekul haridus- ja teadusminister käskkirjaga.»

VI. Kutseõppeasutuse seaduses (RT I 1998, 64/65, 1007; 2008, 18, 125) tehakse järgmised muudatused:

§ 98. Paragrahvi 10:

1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Koolis võib õpe toimuda ka kõrgharidusstandardile vastava rakenduskõrgharidusõppe õppekava järgi. Rakenduskõrgharidusõppe õppekava rakendamisele koolis laienevad rakenduskõrgkooli seaduse rakenduskõrgharidusõppe läbiviimist, finantseerimist ja õppekavagrupi kvaliteedi hindamist puudutavad sätted, kusjuures rakenduskõrgkooli rektori, nõukogu ja nõunike kogu sellekohaseid ülesandeid täidavad vastavalt nende pädevusele kooli direktor, nõukogu ja õppenõukogu kooli põhimäärusega kehtestatud ulatuses ja korras. Kui vähemalt kaks kolmandikku kooli õpilastest ja üliõpilastest õpivad rakenduskõrgharidusõppe õppekavade järgi, laienevad koolile ka rakenduskõrgkooli institutsionaalset akrediteerimist puudutavad sätted.»;

2) täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

« (21) Koolis võib rakenduskõrgharidusõppe raames toimuda õpe ühisõppekava alusel, kui ühisõppekava ja selle alusel läbiviidav õpe vastab rakenduskõrgkooli seadusest, kõrgharidusstandardist ja teistest ühisõppekava reguleerivatest õigusaktidest tulenevatele nõuetele.»

VII. Tulumaksuseaduses (RT I 1999, 101, 903; 2008, 17, 119) tehakse järgmised muudatused:

§ 99. Paragrahvi 26 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Koolituskuludeks on riigi või kohaliku omavalitsusüksuse haridusasutuses, avalik-õiguslikus ülikoolis, antud õppekava osas koolitusluba, registreeringut Eesti Hariduse Infosüsteemis või õigust kõrgharidustaseme õpet läbi viia omavas erakoolis või eelloetletutega samaväärses välismaa õppeasutuses õppimise või nende õppeasutuste poolt korraldatavatel tasulistel kursustel õppimise eest tasutud dokumentaalselt tõendatud kulud.»

§ 100. Paragrahvi 571 lõikes 2 asendatakse sõnad «riigi või kohaliku omavalitsusüksuse haridusasutus, avalik-õiguslik ülikool ja koolitusluba või registreeringut Eesti Hariduse Infosüsteemis omav erakool» sõnadega «riigi või kohaliku omavalitsusüksuse haridusasutus, avalik-õiguslik ülikool ja koolitusluba, registreeringut Eesti Hariduse infosüsteemis või õigust kõrgharidustaseme õpet läbi viia omav erakool.»

VIII. Kaitseväeteenistuse seaduses (RT I 2000, 28, 167; 2007, 65, 406) tehakse järgmised muudatused:

§ 101. Paragrahvi 61 lõikes 4 asendatakse sõnad «positiivselt akrediteeritud õppekava» sõnadega «riiklikult tunnustatud õppekava».

§ 102. Paragrahvi 216 lõikes 1 asendatakse sõnad «riiklikult akrediteeritud õppekava» sõnadega «riiklikult tunnustatud õppekava».

IX. Halduskoostöö seaduses (RT I 2003, 20, 117; 2008, 24, 156) tehakse järgmine muudatus:

§ 103. Paragrahvi 13 lõiget 11 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

« 21) ülikooliseaduse § 10 lõike 1 alusel sõlmitud haldusleping».

X. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduses (RT I 2003, 58, 387; 2007, 4, 17) tehakse järgmised muudatused:

§ 104. Paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

«(31) Käesolevas seaduses õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise kohta sätestatut kohaldatakse ka ühisõppekava suhtes, kusjuures õppeasutuse ülesandeid täidab vastavalt oma pädevusele ühisõppekava koostöölepingus kokku lepitud õppeasutus.»

§ 105. Paragrahvi 5:

1) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Doktorandil on õigus saada doktoranditoetust, kui ta:
1) on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;
2) õpib avalik-õiguslikus ülikoolis või eraülikoolis (edaspidi ülikool) doktoriõppes täiskoormusega või juhul, kui see on kokku lepitud riikliku koolitustellimuse lepingus, osakoormusega;
3) ei ole ületanud õppekava nominaalkestust;
4) on läbinud atesteerimise ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras või on esimese aasta doktorant ja õpib riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal.»;

2) paragrahvi täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

« (41) Õppetoetust ei ole õigust saada üliõpilasel ajal, mil ta saab õppetoetust välisriigi valitsuselt, rahvusvaheliselt või valitsustevaheliselt organisatsioonilt või koostööprogrammi esinduselt.»;

3) lõike 7 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Doktorandil on õigus saada doktoranditoetust septembrist alates 12 kalendrikuul, või juhul, kui tema õppekava nominaalkestus lõpeb kalendriaasta kestel, vastaval arvul õppekuudel.»

§ 106. Paragrahvi 7 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

«Ühisõppekava korral koostatakse paremusjärjestused kõikide käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavate ja ühisõppekaval õppivate üliõpilaste kohta ühiselt.»

§ 107. Paragrahvi 9 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Käesoleva seaduse § 5 lõikes 3 nimetatud tingimustele vastavale doktorandile määrab õppeasutus doktoranditoetuse hiljemalt 10. oktoobriks.»

§ 108. Paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Doktoranditoetust makstakse õppeasutuse kaudu igal kalendrikuul vastava kalendrikuu eest.»

§ 109. Paragrahvi 14:

1) täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

« (21) Ühisõppekava korral saadakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud õppetoetuse fondide suurus ühe õppekuu kohta vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule, võttes aluseks ühisõppekavas osalevatele õppeasutustele vastavaks õppeaastaks esitatud riikliku koolitustellimuse alusel moodustatavate õppekohtade arvu.»;

2) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Doktoranditoetuse fond eraldatakse ülikoolile riikliku koolitustellimuse alusel eraldatavate vahendite hulgas.»;

3) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Õppetoetuse fondid eraldatakse õppeasutusele, ühisõppekava korral ühisõppekava koostöölepingus kokku lepitud õppeasutusele riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu.»

§ 110. Paragrahvi 24 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Ülikoolid, rakenduskõrgkoolid ja kutseõppeasutused, ühisõppekava korral ühisõppekava koostöölepingus kokku lepitud õppeasutus, edastavad andmed oma õpilaste, üliõpilaste, magistrandide ja doktorantide kohta Haridus- ja Teadusministeeriumile kaks korda aastas – 1. veebruariks ja 1. oktoobriks.»

§ 111. Seadust täiendatakse §-ga 41 järgmises sõnastuses:

« § 41. Enne 2012. aasta 1. jaanuari ülikooli immatrikuleeritud doktorandile doktoranditoetuse taotlemine, määramine ja maksmine

(1) Enne 2012. aasta 1. jaanuari ülikooli immatrikuleeritud doktorandil on õigus taotleda doktoranditoetust, kui ta:
1) on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;
2) õpib avalik-õiguslikus ülikoolis või eraülikoolis (edaspidi ülikool) doktoriõppes täiskoormusega või juhul, kui see on kokku lepitud riikliku koolitustellimuse lepingus, osakoormusega;
3) õpib riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal, kui riikliku koolitustellimuse lepingus ei ole kokku lepitud teisiti;
4) ei ole ületanud õppekava nominaalkestust;
5) on läbinud atesteerimise ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras või on esimese aasta doktorant ja õpib riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal.

(2) Doktoranditoetuse saamiseks taotluse esitanud ja käesoleva paragrahvi lõike 1 tingimustele vastavate doktorantide kohta koostatakse õppekavati paremusjärjestus atesteerimise tulemustest või esimese aasta doktorantidel sisseastumisnõuete täitmisest lähtudes.

(3) Doktorandil on õigus taotleda doktoranditoetust septembrist alates 12 kalendrikuuks või juhul, kui tema õppekava nominaalkestus lõpeb kalendriaasta kestel, vastavaks arvuks õppekuudeks.

(4) Õppeasutus otsustab paremusjärjestusest lähtudes taotluse esitanud doktorandile doktoranditoetuse määramise hiljemalt 10. oktoobriks.

(5) Doktoranditoetust makstakse õppeasutuse kaudu igal kalendrikuul vastava kalendrikuu eest.

(6) Doktoranditoetuse maksmise lõpetamise ja tagasinõudmise, doktoranditoetuse suuruse kehtestamise ja doktoranditoetuse fondi ülikoolile eraldamise suhtes kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse § 11 lõiget 1, § 12 ja § 14 lõiget 3.»

XI. Riigilõivuseaduses (RT I 2006, 58, 439; 2008, 25, 163) tehakse järgmised muudatused:

§ 112. Paragrahvi 50:

1) pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 50. Erakooliseaduse, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, koolieelse lasteasutuse seaduse ning kutseõppeasutuse seaduse alusel koolitusloa taotluse ja erakooliseaduse alusel kõrgharidustaseme õppe läbiviimise õiguse saamiseks taotluse läbivaatamine»;

2) punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi esimene lause loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

« (2) Erakooliseaduse alusel kõrgharidustaseme õppe läbiviimise õiguse saamiseks taotluse läbivaatamise eest tasutakse lõivu 1000 krooni.»

XII. Seaduse jõustumine

§ 113. Käesolev seadus jõustub 2008. aasta 1. septembril.

§ 114. Käesoleva seaduse § 6 punkt 6 ning §-d 26 ja 76 jõustuvad 2009. aasta 1. jaanuaril.

§ 115. Käesoleva seaduse § 27 punkt 2, §-d 29 ja 52, § 80 punktid 2 ja 4, ning §-d 81 ja 82 jõustuvad 2011. aasta 1. jaanuaril.

§ 116. Käesoleva seaduse § 49 jõustub 2014. aasta 1. jaanuaril.

Riigikogu aseesimees Jüri RATAS



Õiend

Lugeda „ Ülikooliseaduse, erakooliseaduse ja rakenduskõrgkooli seaduse ning nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse" § 88 punkt 2 õigeks sõnastuseks:

„2) lõikes 3 asendatakse sõnad „keskhariduse baasil läbiviidava kutsehariduse õppekava järgi õppija“ sõnadega „rakenduskõrgkoolis kutseõppes õppija“.“

Alus: "Riigi Teataja seaduse" § 17 lõige 31 punkt 2 ja Riigikogu Kultuurikomisjoni 8. septembri 2008. aasta taotluskiri 2.3-3/1671.