HALDUSÕIGUSHaridus ja teadus

Teksti suurus:

Ülikooliseadus (lühend - ÜKS)

Ülikooliseadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.09.2008
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2008
Avaldamismärge:

Ülikooliseadus

Vastu võetud 12.01.1995
RT I 1995, 12, 119
jõustumine 18.02.1995

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
26.06.1996RT I 1996, 49, 95326.07.1996
26.06.1996RT I 1996, 51, 96529.07.1996
21.05.1997RT I 1997, 42, 67801.07.1997
03.06.1998RT I 1998, 57, 85906.07.1998
13.01.1999RT I 1999, 10, 15015.02.1999
15.12.1999RT I 1999, 102, 90810.01.2000
07.03.2000RT I 2000, 25, 14007.04.2000
27.09.2000RT I 2000, 78, 49622.10.2000
17.01.2001RT I 2001, 16, 7116.02.2001
29.01.2002RT I 2002, 21, 11704.03.2002
05.06.2002RT I 2002, 53, 33601.07.2002
12.06.2002RT I 2002, 56, 34805.07.2002
12.06.2002RT I 2002, 57, 35701.08.2002
19.06.2002RT I 2002, 61, 37501.08.2002
16.10.2002RT I 2002, 90, 52101.01.2003
29.01.2003RT I 2003, 20, 11610.03.2003 , osaliselt vastavalt §-le 57
terviktekst RT paberkandjal RT I 2003, 33, 206
07.08.2003RT I 2003, 58, 38701.09.2003
õiend, (RT I 2004, 5)
13.05.2004RT I 2004, 45, 31627.05.2004
õiend, RT I 2004, 53
28.06.2004RT I 2004, 56, 40401.09.2004
16.02.2005RT I 2005, 13, 6518.03.2005
05.05.2005RT I 2005, 29, 21505.06.2005
16.06.2005RT I 2005, 38, 29717.07.2005
20.10.2005RT I 2005, 61, 47527.11.2005
19.10.2006RT I 2006, 49, 36920.11.2006 , osaliselt 1.09.2007
19.06.2008RT I 2008, 34, 20801.09.2008

1. peatükk Üldsätted 

§ 1. Seaduse ülesanne

  Ülikooliseaduse ülesanne on sätestada ülikooli asutamise, ühinemise, jagunemise ja tegevuse lõpetamise kord, tegutsemise alused, autonoomia piirid, juhtimise põhimõtted, kõrghariduse omandamise vormid ja tingimused, ülikooli varade õiguslik seisund, finantseerimise kord, õppejõudude ja üliõpilaste põhiõigused ja -kohustused ning riiklik järelevalve ülikooli tegevuse üle.

§ 2. Seaduses kasutatavad mõisted

  Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
 1) ainepunkt – õppemahu arvestusühik. Üks ainepunkt vastab 40 tunnile ehk ühele õppenädalale tööle, mille üliõpilane on õppeks kulutanud. Ühe õppeaasta maht on 40 ainepunkti. Euroopa ainepunktisüsteemi (European Credit Transfer and Accumulation SystemECTS) rakendamisel vastab üks ainepunkt 26 tunnile tööle, mille üliõpilane on õppeks kulutanud – see moodustab 1560 tundi ja 60 ainepunkti õppeaastas. Ühisõppekava välisriigi õppeasutuses läbiviidavas osas võib rakendada käesolevas punktis sätestatust erinevat õppemahu arvestamise süsteemi;
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]
 2) akadeemiline kraad – bakalaureuse-, magistri- või doktorikraad, mille ülikool annab vastava kõrgharidusastme õppekava täitnud ja lõputöö kaitsnud või lõpueksami sooritanud isikule ning mida tõendab vastav lõpudokument;
 3) institutsionaalne akrediteerimine – välishindamine, mille käigus hinnatakse ülikooli sisemist kvaliteedikindlustamise süsteemi ja selle toimimist, sealhulgas ülikoolile antud ülesannete täitmist ning tema juhtimise, töökorralduse ning õppe- ja teaduskeskkonna vastavust ülikooli eesmärkidele ja arengukavale;
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]
 31) õppekavagrupi kvaliteedi hindamine – välishindamine, mille käigus hinnatakse õppekavagruppi kuuluvate õppekavade ja nende alusel toimuva õppe vastavust õigusaktidele ja riigisisestele ning rahvusvahelistele standarditele, sealhulgas vastava teoreetilise ja praktilise õppe taset, õppejõudude ja teadustöötajate teaduslikku ja pedagoogilist kvalifikatsiooni, samuti ressursside piisavust õppe läbiviimiseks;
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]
 32) õppejõu atesteerimine – perioodiline õppejõu töötulemuste ja ametikohal esitatavatele nõuetele vastavuse hindamine, mille eesmärgiks on õppejõu arengu ja karjäärivõimaluste toetamine ning millega määratakse kindlaks atesteeritava töötaja sobivus ametikohale;
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]
 4) bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhinev õpe – õpe arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneri õppe ning klassiõpetaja õpetajakoolituse õppekavade järgi, mille läbimine annab magistrikraadi;
[RT I 2006, 49, 369 - jõust. 20.11.2006, osaliselt 1.09.2007]
 5) ametialane ettevalmistus – teadmiste, oskuste ja kogemuste omandamine asjatundlikuks otsustamiseks ja otsuste täitmiseks juhtimises, valitsemises, haldamises ja sidustamises;
 6) erialane ettevalmistus – teadmiste, oskuste ja kogemuste omandamine mingil (eri)alal asjatundjana tegutsemiseks;
 7) kutsealane ettevalmistus – teadmiste, oskuste ja kogemuste omandamine, millega kaasneb eetiline valmisolek erialaseks ja ametialaseks tegevuseks;
 8) kvalifikatsioon – dokumentaalselt tõestatud nõutav teadmiste ja oskuste tase;
 9) kõrgharidus – keskhariduse baasil omandatav teaduslikule käsitlusele rajanev haridus, mida tõendab vastav lõpudokument;
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]
 10) kõrgharidusstandard – Vabariigi Valitsuse kehtestatud ühtsed nõuded kõrghariduse tasemel toimuvale õppele, mis määravad kindlaks õppevaldkonnad ja -suunad, õppe eesmärgid ja saavutatavad õpitulemused ning õppe kogumahu, sealhulgas eelneva õpitulemuse ja erialase töökogemuse arvestamise põhimõtted, õppekavale esitatavad üld- ja erinõuded, sealhulgas ühisõppekavale esitatavad erinõuded, õpingutele ja lõputööle või lõpueksamile esitatavad nõuded, ning õppeasutusele esitatavad üld- ja erinõuded õppejõudude kohta, sealhulgas nõuded õppekava alusel õpet läbiviivate õppejõudude teaduslikule, pedagoogilisele ja erialasele kvalifikatsioonile;
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]
 11) riiklik koolitustellimus – Haridus- ja Teadusministeeriumi ja ülikooli vahelise halduslepinguga määratud lõpetajate arv kõrgharidusastmeti õppevaldkonnas, vajadusel õppesuunal või õppekaval, mille ülikool on kohustatud õppe nominaalkestuse lõpuks tagama ja mida Haridus- ja Teadusministeerium on kohustatud õppe nominaalkestuse jooksul riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu finantseerima;
 12) teaduskraad – doktorikraad, mille ülikool annab õppekava täies mahus täitnud ja lõputöö kaitsnud isikule ning mida tõendab vastav lõpudokument, või magistrikraad käesoleva seaduse § 56 lõikes 7 nimetatud juhul;
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]
 13) õppekava – õppe alusdokument, mis määrab kindlaks läbiviidava õppe eesmärgid, õppe nominaalkestuse ja mahu, õppe alustamise tingimused, õppeainete loetelu mahu, lühikirjeldused ning valikuvõimalused ja -tingimused, spetsialiseerumisvõimalused ja õppe lõpetamise tingimused;
 131) ühisõppekava – õppe alusdokument, mille järgi toimub õpe kahes või enamas kõrghariduse omandamist võimaldavas õppeasutuses, kes on ühisõppekava ühiselt välja töötanud ja heaks kiitnud. Ühisõppekava suhtes kohaldatakse õigusaktides õppekava puhul kehtestatud nõudeid, arvestades neis ühisõppekava puhul kehtestatud erisusi;
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]
 132) ühisõppekava koostööleping – ühisõppekava läbiviimises osalevate õppeasutuste vaheline leping, kus on kokku lepitud ühisõppekava alusel toimuva õppe korraldamise üksikasjades;
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]
 14) õppekoha arvestuslik maksumus – konkreetse õppekoha arvestuslik hind, mis saadakse õppekoha baasmaksumuse korrutamisel Vabariigi Valitsuse kehtestatud koefitsientidega õppevaldkonnale, vajadusel õppesuunale või erandina õppekavale. Õppekoha arvestuslikust maksumusest moodustab personalikulu vähemalt 60 protsenti. Õppekoha uus arvestuslik maksumus ei või olla väiksem eelmise aasta õppekoha arvestuslikust maksumusest;
 15) õppekoha baasmaksumus – kõrgharidustaseme iga õppe õppekoha minimaalmaksumus, mille Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega igal aastal. Õppekoha baasmaksumus sisaldab ühe üliõpilase õpetamiseks tehtavaid kulutusi ja võib katta kulutusi väikesemahulistele investeeringutele, doktoriõppe baasmaksumus sisaldab lisaks doktoranditoetuseks eraldatavaid vahendeid;
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]
 16) õppekulud – ülikooli kulutused ühe õppekoha finantseerimiseks konkreetsel õppeaastal;
 17) õppesuund – kõrgharidusstandardis kehtestatud hariduse liigituse osa, mis kuulub õppevaldkonda ning hõlmab teoreetilistelt alustelt lähedasi õppekavade rühmi;
 171) õppekavagrupp – kõrgharidusstandardis kehtestatud liigitus, mis hõlmab õppesuundi või õppekavade rühmi ja mille alusel saab õppeasutus taotleda ja Vabariigi Valitsus anda õppeasutusele õiguse viia läbi kõrgharidustaseme õpet ning väljastada vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid;
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]
 18) õppevaldkond – kõrgharidusstandardis kehtestatud hariduse liigituse osa, mis hõlmab sisult lähedasi õppesuundi;
 19) [Kehtetu – RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

§ 3. Seaduse rakendusala

 (1) Käesolev seadus reguleerib Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Tallinna Ülikooli, Eesti Maaülikooli, Eesti Kunstiakadeemia ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tegevust. Tartu Ülikooli tegevuse aluste ja korralduse erisused teiste ülikoolidega võrreldes sätestab Tartu Ülikooli seadus.

 (2) Käesolevat seadust kohaldatakse eraülikoolidele niivõrd, kuivõrd erakooliseadus ei sätesta teisiti.

 (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I 2005, 61, 475 - jõust. 27.11.2005]

§ 4. Ülikool
[RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

 (1) Ülikool on õppe-, loome- ning teadus- ja arendusasutus, kus toimub kõrgharidusstandardile vastav õpe kõrgharidustaseme kolmel astmel.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (2) Ülikooli ülesanne on edendada teadusi ja kultuuri, osutada ühiskonnale vajalikke õppe- ja teadus- ning muul loometegevusel põhinevaid teenuseid ning kujundada üliõpilastest vastutustundlikke ja algatusvõimelisi kodanikke.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (3) Oma missiooni täitmisel teevad ülikoolid koostööd nii omavahel kui ka kogu ühiskonnaga, toetades tulemusliku teadus-, arendus- või muu loometegevusega ühiskonna arengut ja rahvuskultuuri püsimist ning luues ja arendades lõimitud õppe- ja teadustegevusel põhinevaid võimalusi nii rahvusvaheliseks koostööks, teaduslikule käsitlusele rajaneva kõrghariduse omandamiseks kui ka elukestvaks õppeks.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

§ 5. Ülikooli asutamine, ühinemine, jagunemine, tegevuse lõpetamine ja nime muutmine

 (1) Ülikooli asutamise, ühinemise, jagunemise, tegevuse lõpetamise ja nime muutmise otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul Riigikogu.

 (2) Ülikooli asutamise, ühinemise, jagunemise, tegevuse lõpetamise ja nime muutmise korraldab Riigikogu otsuse alusel Haridus- ja Teadusministeerium.
[RT I 2002, 90, 521 - jõust. 01.01.2003]

§ 6. Ülikooli asutamine

 (1) Ülikooli asutamise algatab haridus- ja teadusministri ettepanekul Vabariigi Valitsus.

 (2) Ülikooli asutamise kohustuslikud tingimused on:
 1) uue ülikooli asutamisvajaduse põhjendus;
 2) ülikooli kompleksne arengukava, mis sisaldab õppe- ja teadustegevuseks vajalike hoonete, sisustuse ja muu ainelise baasi ning rahaliste ressursside olemasolu või saamisviisi, samuti õppekavu akadeemilise kõrghariduse omandamiseks ning nende realiseerimiseks vajalike õppejõudude olemasolu või saamisviise.

 (3) Ülikooli vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele kontrollib Haridus- ja Teadusministeerium. Kontrolli tulemused esitab haridus- ja teadusminister Vabariigi Valitsusele.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (4) Ülikooli asutamise otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul Riigikogu.

 (5) [ Kehtetu – RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (6) –(7)
[Kehtetud – RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

§ 7. Ülikooli ühinemine ja jagunemine
[RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

 (1) Ühinemine seisneb ülikoolide ühendamises üheks ülikooliks või ühe ülikooli liitmises teise ülikooliga. Jagunemine seisneb ülikooli jagamises kaheks ülikooliks või ühe ülikooli eraldamises teisest.

 (2) Ülikooli ühinemise ja jagunemise ettepanek esitatakse juhul, kui see on vajalik teadus- ja haridussüsteemi arenguks ning õppe- ja teadustegevuse taseme tõstmiseks.

 (3) Ühinemise ja jagunemise ettepaneku Vabariigi Valitsusele teeb haridus- ja teadusminister.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (4) Ülikooli ühinemise ja jagunemise otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul Riigikogu.

 (5) Jagunemisel või ühendamisel tekkiva uue ülikooli puhul rakendatakse ülikooli asutamiseks käesoleva seaduse §-des 5 ja 6 ettenähtud korda.

 (6) [Kehtetu – RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

§ 8. Ülikooli lõpetamine

 (1) Ülikooli lõpetamine toimub likvideerimismenetluse korras vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele.

 (2) Ülikool lõpetatakse, kui:
 1) on ära langenud edasise tegevuse vajadus;
 2) pole võimalik ülikooli finantseerida;
 3) [Kehtetu – RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]
 4) muudel seadusega ettenähtud juhtudel.
[RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

 (21) Ülikooli võib lõpetada, kui ülikooli sisemises kvaliteedikindlustamise süsteemis ja selle toimimises on institutsionaalsel akrediteerimisel tuvastatud olulised puudused või kui ülikooli õppekavagruppide kvaliteedi hindamisel leitakse, et õppe kvaliteet ei vasta nõuetele.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (3) Ülikooli tegevuse lõpetamise ettepaneku Vabariigi Valitsusele teeb haridus- ja teadusminister.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (4) Ülikooli lõpetamise otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul Riigikogu.

§ 9. Ülikooli õiguslik seisund

 (1) Ülikool on avalik-õiguslik juriidiline isik, kes tegutseb käesoleva seaduse, teiste õigusaktide ja oma põhikirja alusel.

 (2) Ülikooli põhikirja kinnitab ülikooli nõukogu. Ülikooli õigusvõime tekib tema põhikirja kinnitamise hetkest.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (3) [Kehtetu – RT I 1996, 51, 965 - jõust. 29.07.1996]

 (4) Ülikool on käesoleva seadusega sätestatud ulatuses autonoomne.

 (5) Ülikoolil on juriidilise isiku õigused käesoleva seadusega sätestatud ulatuses. Nende õiguste loetelu ei välista muid juriidilise isiku õigusi, mis on kooskõlas käesoleva seaduse, muude seaduste ja ülikooli eesmärkidega.

 (6) Ülikooli põhikiri peab sisaldama järgmisi andmeid:
 1) ülikooli täielik nimi eesti ja inglise keeles ning asukoht;
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]
 2) ülikooli tegevuse eesmärgid ja ülesanded, ülikooli tegevuse valdkonnad (õppe-, teadus-, arendustegevus jm.);
 3) õppetingimused ja õppekord, õppekavade koostamise kord;
 4) ülikooli liikmeskond, tema õigused ja kohustused;
 5) ülikooli nõukogu, tema moodustamise kord, tegevuse alused;
 6) ülikooli struktuur, selle kujundamine ja muutmise kord, struktuuriüksuste juhtimine;
 7) aruandlus ja kontroll;
 8) üliõpilaskonna põhikirja vastuvõtmise kord.

 (7) Ülikool ja ülikooli asutused registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris selle registri põhimääruses sätestatud korras.

§ 10. Kõrghariduse kvaliteediagentuur
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (1) Kõrghariduse kvaliteediagentuur:
 1) korraldab ja viib kõrghariduse omandamist võimaldavates õppeasutustes läbi institutsionaalset akrediteerimist;
 2) korraldab ja viib läbi kõrgharidustaseme õppekavagruppide kvaliteedi hindamist;
 3) täidab teisi talle õigusaktidega pandud ülesandeid.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (2) Kõrghariduse kvaliteediagentuur koosneb hindamist korraldavast büroost ning hindamist läbiviivast hindamisnõukogust.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (3) Hindamisnõukogusse kuulub igast õppevaldkonnast vähemalt üks ekspert. Hindamisnõukogu liikmete kandidaate saavad esitada ülikoolid, rakenduskõrgkoolid, teadus- ja arendusasutused, registreeritud kutse- ja erialaliidud, tööandjate ühendused ning üliõpilaskondade liidud. Ühest ülikoolist, rakenduskõrgkoolist, teadus- ja arendusasutusest, registreeritud kutse- ja erialaliidust, tööandjate ühendusest ning üliõpilaskondade liidust ei saa hindamisnõukogusse kuuluda rohkem kui kaks liiget.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (4) Kõrghariduse kvaliteediagentuur kaasab oma tegevusse lisaks hindamisnõukogu liikmetele eksperte, lähtub oma tegevuses rahvusvahelistest põhimõtetest, kehtestab ja avalikustab institutsionaalse akrediteerimise ja kvaliteedihindamise tingimused ja korra eri tüüpi õppeasutuste erinevustest lähtudes ning läbib perioodiliselt rahvusvaheliselt tunnustatud välishindamise.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (5) Haridus- ja teadusministril on õigus volitada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesandeid täitma sihtasutus, kellega sõlmitakse vastav haldusleping.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (6) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesandeid täidab sihtasutus, kehtestab käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 toodud nõudeid arvestades hindamisnõukogu moodustamise tingimused ja korra, määrab hindamisnõukogu liikmete arvu ja nimetab hindamisnõukogu liikmed sihtasutuse nõukogu.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

§ 11. [Kehtetu – RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

§ 12. Institutsionaalne akrediteerimine

(1) Ülikoolil on kohustus tagada, et kõrghariduse kvaliteediagentuur või temaga kooskõlastatult välisriigi pädev kvaliteediagentuur viib ülikooli institutsionaalse akrediteerimise läbi vähemalt korra seitsme aasta jooksul või käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud juhul kõrghariduse kvaliteediagentuuri nimetatud tähtaja jooksul.

(2) Institutsionaalse akrediteerimise tulemusel kõrghariduse kvaliteediagentuur:

1) annab hinnangu ja teeb otsuse, et ülikooli sisemine kvaliteedikindlustamise süsteem ning selle toimimine vastab nõuetele;



2) annab hinnangu ja teeb otsuse, et ülikooli sisemises kvaliteedikindlustamise süsteemis või selle toimimises esinevad puudused, annab juhiseid nende kõrvaldamiseks ning määrab tähtaja, mis ei ole pikem kui kolm aastat, mille jooksul ülikool peab uuesti institutsionaalse akrediteerimise läbima;



3) annab hinnangu ja teeb otsuse, et ülikooli sisemises kvaliteedikindlustamise süsteemis ja selle toimimises esinevad olulised puudused, mis takistavad ülikooli õigusaktidest tulenevate ülesannete nõuetekohast täitmist, teavitab nendest lisaks ülikoolile ka haridus- ja teadusministrit ning annab juhiseid puuduste kõrvaldamiseks.



(3) Haridus- ja teadusministril on õigus juhul, kui kõrghariduse kvaliteediagentuur on andnud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud otsuse, anda ülikoolile tähtaeg sisemises kvaliteedikindlustamise süsteemis ja selle toimimises esinevate oluliste puuduste kõrvaldamiseks ning juhul, kui puudusi tähtaegselt ei kõrvaldata:



1) algatada ülikooli kõikide õppekavagruppide kvaliteedi hindamine ülikooli enda kulul;



2) algatada ülikooli ühinemine, jagunemine või tegevuse lõpetamine.



(4) Institutsionaalse akrediteerimisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest või ülikooli taotlusel ülikooli eelarve kaudu.

[RT I 2008, 34, 208 – jõust. 1.09.2008]

§ 121. [ Kehtetu – RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

§ 122. Õppekavagrupi kvaliteedi hindamine

 (1) Ülikoolil on kohustus tagada, et kõrghariduse kvaliteediagentuur või temaga kooskõlastatult välisriigi pädev kvaliteediagentuur hindab õppekavagrupi kvaliteeti vähemalt korra seitsme aasta jooksul või kõrghariduse kvaliteediagentuuri otsusel lühema tähtaja jooksul.

 (2) Kvaliteedi hindamisega seotud kulud kaetakse, välja arvatud käesoleva seaduse § 12 lõike 3 punktis 1 nimetatud juhul, riigieelarvest või ülikooli taotlusel ülikooli eelarve kaudu.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

§ 13. Ülikooli lõpudokumentide riiklik tunnustamine

 (1) Ülikoolil on õigus väljastada ainult riiklikke lõpudokumente. Ülikool väljastab kõrgharidust tõendavaid lõpudokumente käesoleva seaduse § 31 lõikes 4 kehtestatud tingimustel ja korras.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (11) –(12)
[ Kehtetud – RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (13) Ühisõppekava täies mahus täitnud isikule antakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimuste täitmisel riikliku haridust tõendava dokumendina ühisdiplom.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (14) Kui osa ühisõppekavast viiakse läbi välisriigi õppeasutuses, antakse ühisõppekava täies mahus täitnud isikule:
 1) ühisõppekavas osalevate Eesti õppeasutuste poolt riiklik haridust tõendav dokument – diplom vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1, kui ühisõppekavas osaleb üks Eesti õppeasutus, või ühisdiplom vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 13, kui ühisõppekavas osaleb vähemalt kaks Eesti õppeasutust;
 2) kõikide ühisõppekavas osalevate õppeasutuste poolt muu haridust tõendav dokument – ühisdiplom ühisõppekava koostöölepinguga ette nähtud tingimustel ja korras.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (2) [ Kehtetu – RT I 1999, 10, 150 - jõust. 15.02.1999]

 (3) Ülikoolide väljaantud riiklikud haridust tõendavad dokumendid (diplomid) kantakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi.
[RT I 2004, 56, 404 - jõust. 01.09.2004]

§ 131. Riiklik koolitustellimus

 (1) Riikliku koolitustellimuse esitab ülikoolile Haridus- ja Teadusministeerium, lähtudes prognoositavast kõrgharidusega spetsialistide vajadusest tööturul, ministeeriumide, omavalitsusüksuste liitude, registreeritud kutse- ja erialaliitude ning ülikoolide ettepanekutest, ülikooli missioonist ja ülesannetest ühiskonna ees ning riiklikuks koolitustellimuseks riigieelarves ette nähtud vahenditest.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (2) Riikliku koolitustellimuse täitmiseks sõlmitakse ülikooli, ühisõppekava korral ühisõppekava koostöölepingus kokku lepitud õppeasutuse ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vahel kolmeks aastaks haldusleping, kus kehtestatakse poolte õigused ja kohustused, poolte vastutus ning ülikoolile riikliku koolitustellimuse täitmiseks riigieelarvest vahendite eraldamise kord. Halduslepingu lisana sõlmitakse ülikooli missioonist ja ülesannetest lähtuv tulemusleping.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (3) Tulemuslepingus lepitakse kokku:
 1) õppevaldkondade ja kõrgharidustaseme astmete lõikes moodustatavate õppekohtade arv, mida Haridus- ja Teadusministeerium on kohustatud õppekoha arvestusliku maksumuse ulatuses õppe nominaalkestuse jooksul riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu finantseerima, ning oodatav lõpetajate arv, mille ülikool on kohustatud sellel õppeaastal tagama;
 2) doktoriõppe rahastamisel doktoranditoetuse fondi arvestamise alused ja doktoranditoetuse fondi maht;
 3) muud riikliku koolitustellimuse alusel toimuva õppe kvaliteeti, üliõpilastele nõustamis- ja tugiteenuste kättesaadavust, täiskasvanutele tööalase koolituse läbiviimist ning teiste ülikooli ülesannete täitmist toetavad tegevused ja nende finantseerimise tingimused ja maht;
 4) tulemuslepingu aruandluse vorm.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (4) Riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekoha baasmaksumuse igaks eelarveaastaks ning doktoriõppe tulemustasu määra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (5) Õppevaldkondade koefitsiendid kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Vabariigi Valitsus võib koefitsiente õppesuuniti ja õppekavati diferentseerida.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (6) Pärast doktoriõppe nominaalkestuse lõppemist katab Haridus- ja Teadusministeerium ülikoolile doktoriõppe kulud summas, mis saadakse selleks ajaks kaitstud doktorikraadide arvu korrutamisel doktoriõppe tulemustasuga.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (7) Kui õppevaldkonda õppima konkureerivaid isikuid on vähem tulemuslepingus kokku lepitud riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohtade arvust või õppevaldkonnas vabanenud õppekohti ei ole ülikoolil temast mitteolenevatel põhjustel võimalik täita, on ülikoolil õigus tulemuslepingus kokku lepitud mahus ja tingimustel viia läbi nende õppekohtade rahastamiseks eraldatud vahenditega samas õppevaldkonnas täiskasvanute tööalast koolitust ning kohustus märkida tulemuslepingu täitmise aruandes koolitustel osalenute arv ja õppetöö maht, samuti olulisemad töötajate koolitusest kasu saanud ettevõtted ja asutused.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (8) Kui pärast bakalaureuseõppe, rakenduskõrgharidusõppe, magistriõppe või bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhineva õppe nominaalkestuse lõppemist on vastavas õppes ülikooli lõpetanud isikute arv enam kui viis protsenti väiksem tulemuslepingus kokku lepitud lõpetajate arvust ning tõendatud ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud täiskasvanute tööalase koolituse läbiviimine, on Haridus- ja Teadusministeeriumil järgmise kolmeks aastaks sõlmitava riikliku koolitustellimuse lepingu sõlmimisel õigus ülikooli finantseerimist vähendada, arvates maha riigieelarvest tehtud kulutused mittetäidetud riikliku koolitustellimuse mahus või kahandades järgmisel õppeaastal esitatava riikliku koolitustellimuse mahtu.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (9) Kui ülikool täidab Haridus- ja Teadusministeeriumi ja ülikooli vahelise halduslepingu alusel sõlmitud tulemuslepingus kolmeks aastaks kokku lepitud eesmärke ja ülesandeid ning lähtub oma tegevuses koostöö ja tööjaotuse põhimõtetest, arvestab Haridus- ja Teadusministeerium senist tulemuslikkust järgmise perioodi riikliku koolitustellimuse läbirääkimistel.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

§ 132. Riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohtade täitmine

 (1) Riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohtade esmatäitmine toimub ülikooli nõukogu kehtestatud korras vastavalt antud õppekava järgi õppida soovijate sisseastumistulemuste paremusjärjestusele. Ülikoolis õppida soovijaid võib ülikool sisseastujate eelmistest kvalifikatsioonidest või erivajadustest tulenevalt liigitada gruppidesse ning sellisel juhul võib ülikool kehtestada erinevatele gruppidele erinevad sisseastumisnõuded, mille täitmise alusel moodustub grupi paremusjärjestus.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (2) Ülikool asendab igal õppeaastal riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal õppiva täiskoormusega õppe nõudeid mittetäitva või eksmatrikuleeritud üliõpilase vastaval õppekohal õppida sooviva isikuga, eelistades paremate õpitulemustega isikut. Ülikool ei asenda riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal õppivat täiskoormusega õppe nõudeid mittetäitvat üliõpilast, kui üliõpilane õpib riikliku koolitustellimuse lepingus kokku lepitud õppesuunal või õppekaval, mille alusel ülikool on riikliku koolitustellimuse täitmiseks moodustanud õppekohad osakoormusega õppes õppimiseks.

 (3) [Kehtetu – RT I 2002, 56, 348 - jõust. 05.07.2002]

 (4) Isik, kes on vähemalt poole õppekava nominaalkestusest õppinud riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal, ei saa selle õppekava kolmekordse nominaalkestuse jooksul, bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhineva õppe korral selle õppekava kahekordse nominaalkestuse jooksul asuda teist korda õppima riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohale samal kõrgharidusastmel. Riikliku koolitustellimuse lepingus võib kokku leppida õppesuunad ja õppekavad, mille alusel on võimalik asuda teist korda õppima riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohale samal kõrgharidusastmel.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtaeg hakkab kulgema isiku ülikooli immatrikuleerimisest. Õppekava nominaalkestuse arvestamisel lähtutakse sellest õppekavast, millele isik immatrikuleeriti.

 (6) Isik, kelle suhtes kehtib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud piirang, võib asuda õppima riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohale käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud korras.

 (7) Käesoleva paragrahvi lõike 4 tähenduses ei käsitleta samade kõrgharidusastmetena rakenduskõrgharidusõpet ja bakalaureuseõpet. Käesoleva paragrahvi lõike 4 tähenduses käsitletakse bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhinevat õpet magistriõppega samaväärse kõrgharidusastmena.
[RT I 2006, 49, 369 - jõust. 20.11.2006]

§ 133. Õppekulude hüvitamine

 (1) Ülikoolil on õigus nõuda õppekulude hüvitamist ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras üliõpilaselt, kes ei õpi riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal, ning riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal aasta üle õppekava nominaalkestuse õppinud või täiskoormusega õppe nõudeid mittetäitnud üliõpilaselt, kes on üle viidud osakoormusega õppesse. Ülikooli astuva isiku õppekulude hüvitamise määra kehtestab ülikooli nõukogu vähemalt neli kuud enne õppeaasta algust. Ülikooli nõukogu võib ülikooli immatrikuleeritud üliõpilase õppekulude hüvitamise määra tõsta kuni kümme protsenti võrreldes eelmise õppeaastaga.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (2) Riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal aasta üle õppekava nominaalkestuse õppinud või täiskoormusega õppe nõudeid mittetäitnud üliõpilane, kes on üle viidud osakoormusega õppesse, vabastatakse õppekulude hüvitamisest, kui ta jätkab õpinguid sama õppekava järgi ja kui ta:
 1) on keskmise, raske või sügava puudega isik;
 2) on alla 7-aastase lapse või puudega lapse vanem või hooldaja või
 3) õpib riikliku koolitustellimuse lepingus kokku lepitud õppesuunal või õppekaval, mille alusel ülikool on riikliku koolitustellimuse täitmiseks moodustanud õppekohad osakoormusega õppes õppimiseks.
[RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

§ 134. Välisriigis õppimise toetamine

Haridus- ja Teadusministeerium võib riigieelarves riiklikuks koolitustellimuseks ette nähtud vahenditest toetada üliõpilase õppimist, sealhulgas ühisõppekava alusel, välisriigi ülikoolis või samaväärses õppeasutuses riigile prioriteetsetel erialadel. Üliõpilase välisriigis õppimise toetamine ja sellest tulenevad üliõpilase kohustused vormistatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi ja üliõpilase, Haridus- ja Teadusministeeriumi volitatud isiku ja üliõpilase, Haridus- ja Teadusministeeriumi, üliõpilase ja tööandja või Haridus- ja Teadusministeeriumi volitatud isiku, üliõpilase ja tööandja vahelise lepinguga.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

2. peatükk Juhtimine ja struktuur 

§ 14. Ülikooli nõukogu

 (1) Ülikooli kollegiaalne otsustuskogu on ülikooli nõukogu, mille moodustamise korra ja tegevuse alused sätestab ülikooli põhikiri.

 (2) Ülikooli nõukogusse kuuluvad:
 1) rektor;
 2) prorektorid;
 3) õppejõudude ja teadustöötajate esindajad;
 4) üliõpilaste esindajad, kes moodustavad vähemalt 1/5 ülikooli nõukogu koosseisust;
 5) teised põhikirjas ettenähtud isikud.

 (3) Ülikooli nõukogu:
 1) kinnitab ülikooli põhikirja ning teeb selles muudatusi;
 2) kinnitab ülikooli struktuuriüksuste põhimäärused ning üliõpilaskonna põhikirja;
 3) võtab vastu ülikooli arengukavad ja esitab need teadmiseks haridus- ja teadusministrile;
[RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]
 4) kinnitab ülikooli õppekavad;
 41) kehtestab õppejõudude kvalifikatsiooninõuded ning nendele vastavuse hindamise tingimused ja korra ning üliõpilaste varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise tingimused ja korra;
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]
 42) kinnitab ühisõppekava ja kiidab heaks ühisõppekava koostöölepingu sõlmimise;
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]
 5) kehtestab kraadide kaitsmise korra ja tingimused;
 6) kehtestab üliõpilaste vastuvõtutingimused ja -korra, sealhulgas vastavalt välismaalaste seaduse § 122 lõikele 3 välismaalase õppekeele oskuse piisavuse hindamiseks õppekeele taseme miinimumnõuded;
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]
 61) kehtestab üliõpilaste ülikoolist väljaarvamise tingimused ja korra;
 7) teeb haridus- ja teadusministrile ettepanekuid riikliku koolitustellimuse kohta;
[RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]
 8) kinnitab ülikoolis toimuva täiendusõppe valdkonnad, vormi ja korra;
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]
 9) [kehtetu – RT I 1996, 51, 965 - jõust. 29.07.1996]
 10) kinnitab ülikooli eelarve ja majandusaasta aruande;
 11) kehtestab ülikooli valitsemisse ning õppe- ja teadustegevusse puutuvad üldised eeskirjad;
 12) otsustab õppe- ja teadustegevuse üldküsimusi, mis puudutavad vähemalt kaht struktuuriüksust;
 13) kehtestab korraliste õppejõudude ja teadustöötajate töölevõtu konkursi eeskirjad;
 131) kehtestab õppejõudude, teadustöötajate ja doktorantide atesteerimise tingimused ja korra;
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]
 14) valib korralised professorid;
 15) võib anda emeriitprofessori ning emeriitdotsendi nimetusi;
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]
 16) otsustab käesoleva seadusega sätestatud ulatuses ja korras ülikooli varaga seotud küsimusi;
 17) kuulab ära rektori, prorektorite ja struktuuriüksuste juhtide aruanded;
 18) võib avaldada umbusaldust rektorile;
 19) [Kehtetu – RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]
 20) otsustab rektori või ülikooli nõukogu liikmete poolt seisukoha võtmiseks esitatud teisi küsimusi, mis käesoleva seaduse ja ülikooli põhikirja alusel kuuluvad tema pädevusse.

§ 15. Ülikooli nõukogu õigusaktid

 (1) Ülikooli nõukogu võtab oma pädevuse piires vastu määrusi ja otsuseid.

 (2) Ülikooli nõukogu seisukoht, mis sisaldab üldisi eeskirju, vormistatakse määrusena, millele kirjutavad alla rektor, rektori puudumisel prorektor ja ülikooli nõukogu sekretär, ning see tehakse teatavaks ülikooli töötajatele ning üliõpilastele.

 (3) Ülikooli nõukogu seisukoht üksikküsimuses vormistatakse otsusena, millele kirjutab alla rektor, rektori puudumisel prorektor ja nõukogu sekretär.

 (4) [ Kehtetu – RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

§ 16. Rektor

 (1) Ülikooli juhib rektor. Ta kannab vastutust ülikooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.

 (2) Rektor:
 1) teostab ülikoolis oma pädevuse piires kõrgeimat haldus- ja distsiplinaarvõimu;
 2) kinnitab ülikooli sisekorraeeskirjad;
 3) kinnitab ülikooli asjaajamiseeskirjad;
 4) teeb korraldusi ja annab käskkirju, mis on ülikooli liikmeskonnale täitmiseks kohustuslikud;
 5) määrab kindlaks prorektorite arvu ja nende tegevusvaldkonnad;
 6) nimetab ametisse prorektorid ning sõlmib nendega kuni viieks aastaks töölepingud;
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]
 7) tagab ülikooli nõukogu määruste ja otsuste täitmise;
 8) omab õigust ühekordseks vetoks ülikooli nõukogu määruse või otsuse suhtes;
 9) võib moodustada operatiivseks juhtimiseks ülikooli valitsuse ning määrab kindlaks selle tegevuse alused ja korra;
 10) hoolitseb õppetegevuse ja teadusuuringute otstarbeka korralduse eest;
 11) tagab ülikooli eelarveprojekti koostamise;
 12) tagab ülikooli eelarve täitmise ja esitab selle kohta aruande ülikooli nõukogule;
 13) esindab ülikooli ja teostab ülikooli nimel tehinguid käesoleva seaduse ning ülikooli põhikirjaga antud volituste ulatuses;
 14) lahendab teisi seaduse ja ülikooli põhikirjaga tema pädevusse antud küsimusi;
 15) on aruandekohustuslik ülikooli nõukogu ees.
[RT I 1999, 102, 908 - jõust. 10.01.2000]

§ 17. Rektori ametisse määramine ja ametist vabastamine

 (1) Rektor valitakse viieks aastaks ülikooli põhikirjas määratud korras.

 (2) Rektor astub ametisse ametivande andmisega ülikooli nõukogu ees.

 (3) Ülikooli nõukogu vanim liige sõlmib ülikooli nimel rektoriga töölepingu, mis peab olema kooskõlas Eesti Vabariigi töölepingu seaduse ja käesoleva seaduse sätetega.

 (4) Lepingu lõpetamisel rektori algatusel vabastab ülikooli nõukogu rektori töökohustuste täitmisest nelja kuu jooksul pärast vastava avalduse esitamist.

 (5) Rektori vabastab enne lepingutähtaja möödumist ametist ülikooli nõukogu:
 1) Eesti Vabariigi töölepingu seaduses ettenähtud alustel;
 2) [Kehtetu – RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]
 3) kui ülikooli nõukogu on avaldanud oma koosseisu kahekolmandikulise häälteenamusega rektorile umbusaldust.

 (6) Rektori volitused lõpevad omal soovil ametist tagasiastumisel töökohustuste täitmisest vabastamise päevast, lepingutähtaja möödumise päevast, ametist enne lepingutähtaja möödumist vabastamise päevast.

 (7) Volituste lõppemisel on rektoril õigus siirduda tagasi ametikohale, kus ta ülikoolis töötas enne rektoriks valimist.
[RT I 2002, 90, 521 - jõust. 01.01.2003]

§ 18. Rektorikandidaadile esitatavad nõuded

  Ülikooli rektori ametikohale võib kandideerida isik, kes on või on olnud valitud professori ametikohale.
[RT I 2006, 49, 369 - jõust. 20.11.2006]

§ 19. Ülikooli struktuur

 (1) Ülikooli struktuuri, selle kujundamise ja muutmise korra sätestab ülikooli põhikiri, lähtudes käesolevast seadusest, ülikooli eesmärkidest, tegevuse ulatusest ja iseärasustest.

 (2) Ülikooli struktuuriüksuste tegevuse alused määratakse ülikooli nõukogu kinnitatud põhimäärustega.

 (3) Ülikooli põhikirjas nimetatud struktuuriüksusi juhivad ülikooli põhikirjas või struktuuriüksuse põhimäärusega sätestatud kollegiaalsed otsustuskogud ja valitavad või nimetatavad töötajad.

 (31) Ülikooli struktuuri võivad kuuluda ülikooli asutused, mis tegutsevad ülikooli nõukogu kinnitatud põhikirja alusel.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (4) –(6)
[ Kehtetud – RT I 1996, 51, 965 - jõust. 29.07.1996]

§ 20. Kuratoorium

 (1) Kuratoorium on nõuandev kogu, mis seob ülikooli ja ühiskonda.

 (2) Kuratooriumi liikmete arvu ning nende volituste kestuse määrab, kuratooriumi liikmed nimetab ja kuratooriumi töökorra kinnitab Vabariigi Valitsus, kuulates ära ülikooli seisukoha .

 (3) Kuratoorium teeb ettepanekuid haridus- ja teadusministrile ja ülikooli nõukogule ülikooli arengut puudutavates küsimustes.

 (4) Kuratoorium esitab üldsusele vähemalt üks kord aastas oma hinnangu ülikooli kohta.

 (5) Kuratooriumi volitatud esindaja võtab sõnaõigusega osa ülikooli nõukogu istungitest.
[RT I 2002, 90, 521 - jõust. 01.01.2003]

3. peatükk Õppekorraldus 

§ 21. Ülikooli astumise üldnõuded

 (1) Kõikidel keskharidusega või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooniga isikutel on võrdne õigus konkureerida ülikooli astumiseks.
[RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

 (2) [Kehtetu – RT I 1999, 10, 150 - jõust. 15.02.1999]

 (3) [Kehtetu – RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

§ 22. Õppekorralduse üldnõuded

 (1) Ülikoolis võib toimuda täiskoormusega õpe, osakoormusega õpe või eksternõpe.

 (2) Osakoormusega õppivale üliõpilasele ning eksternile laienevad täiskasvanute koolituse seaduse tasemekoolituse kohta käivad sätted.

 (3) Õppetingimused ja -korra kehtestab ülikool, kusjuures need võivad erineda õppesuuniti.

 (4) Õpe ülikoolis peab võimaldama üliõpilasel saavutada kõrgharidustaseme astmete õpiväljundid ning kutsestandardi olemasolu korral selles kirjeldatud teadmised ja oskused.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (5) –(6)
[Kehtetud – RT I 1999, 10, 150 - jõust. 15.02.1999]

 (7) Õppekorralduse aluseks on ülikooli koostatud ja kehtestatud kõikidele õppevormidele ühtsed kõrgharidusstandardile vastavad õppekavad. Pärast õppekava kinnitamist ülikooli nõukogus kantakse kõrgharidusstandardile vastav õppekava Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi. Ülikooli õppekava registreerimise korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.

 (8) Ülikooli õppekeel on eesti keel. Muude keelte kasutuse otsustab ülikooli nõukogu.

 (9) Üliõpilased saavad igal õppeaastal vähemalt kaheksa nädalat puhkust.

 (10) Õppekava nominaalkestuse hulka ei arvestata üliõpilase akadeemilist puhkust.

 (11) Ülikool võib õppekava täitmisel arvestada bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppes, rakenduskõrgharidusõppes ning bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhinevas õppes varasemaid õpinguid ja töökogemust kõrgharidusstandardis sätestatud põhimõtteid arvestades ning ülikooli nõukogu kehtestatud ulatuses ja korras.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

§ 221. Ühisõppekavale esitatavad nõuded

  Ühisõppekava peab vastama järgmistele nõuetele:
 1) ühisõppekava avatakse kõrghariduse sama astme raames või koostöö korral välisriigi õppeasutusega Eesti kõrgharidusastmega samaväärse astme raames ja kõigil ühisõppekavas osalevatel õppeasutustel peab olema õigus läbi viia vastava astme õpet;
 2) kui ühisõppekava avatakse kõrghariduse esimese või teise astme õppekavana, peab kõigil ühisõppekavas osalevatel õppeasutustel olema ühisõppekavaga samas õppekavagrupis õigus õpet läbi viia ja väljastada vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid ning ühelgi ühisõppekavas osaleval õppeasutusel ei või ühisõppekava koostöölepingu sõlmimisele eelneva seitsme aasta jooksul olla olulisel määral halvenenud selle õppekavagrupi õppe kvaliteet, millesse ühisõppekava kuulub. Käesolevat punkti ei kohaldata välisriigi õppeasutuses läbiviidavale osale;
 3) kui ühisõppekava avatakse doktoriõppes, peab vähemalt ühel ühisõppekavas osaleval õppeasutusel olema õigus ühisõppekavaga samas õppekavagrupis õpet läbi viia ja väljastada vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid ning ühelgi ühisõppekavas osaleval õppeasutusel ei või ühisõppekava koostöölepingu sõlmimisele eelneva seitsme aasta jooksul õppekavagrupis, millesse ühisõppekava kuulub, õppe kvaliteet olla olulisel määral halvenenud. Käesolevat punkti ei kohaldata välisriigi õppeasutuses läbiviidavale osale;
 4) kui osa ühisõppekavast viiakse läbi välisriigi õppeasutuses, peab välisriigi õppeasutusel olema selle välisriigi pädeva asutuse tunnustus ja tema väljastatavad lõpudokumendid peavad olema selles välisriigis tunnustatud;
 5) ühisõppekava vastab kõrgharidusstandardile ja, kui osa ühisõppekavast viiakse läbi välisriigi õppeasutuses, peavad ühisõppekava eri riikides läbiviidavad osad vastama nende riikide asjaomastele nõuetele;
 6) oluline osa ühisõppekavast viiakse läbi ühisõppekava koostöölepinguga kokku lepitud ulatuses teise ühisõppekavas osaleva õppeasutuse juures, kusjuures teise ühisõppekavas osaleva õppeasutuse juures õppimiseks loetakse õppimist igas õppevormis ning oluline osa peab kokku moodustama vähemalt 20 protsenti ühisõppekava mahust;
 7) ühisõppekavas osalevates õppeasutustes läbitud õpinguid tunnustatakse ühisõppekavas osalevate õppeasutuste poolt automaatselt ja täielikult;
 8) ühisõppekavas õppe eesmärgiks seatud vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud on ühisõppekavaga saavutatavad ning ühisõppekava koostöölepinguga kokku lepitud kvaliteedikindlustamise süsteemiga on õppe kvaliteet tagatav;
 9) ühisõppekava on ühiselt välja töötanud ja heaks kiitnud kõik ühisõppekavas osalevad õppeasutused.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

§ 222. Ühisõppekava koostööleping

 (1) Ühisõppekava alusel toimuva õppe korraldamisel lähtutakse lisaks õigusaktidega kehtestatud nõuetele ühisõppekava koostöölepingust, kus tuleb määrata:
 1) ühise õppekorralduse alused, sealhulgas üliõpilase vastuvõtmise, eri õppeasutustes õppimise, hindamise ja eri hindamissüsteemide korral nende vastavuse määramise, varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise, väljaarvamise, lõpetamise, kvalifikatsiooni andmise ning lõpudokumendi ja selle duplikaadi väljaandmise tingimused ja kord;
 2) õppekeel (õppekeeled);
 3) ühised kvaliteedikindlustamise alused, sealhulgas õppekavaarenduse ja välishindamise kord;
 4) üliõpilase ja õppejõudude õigused ja kohustused, eri õppeasutustes õppimise ja õpetamisega seotud nõustamis- ja tugisüsteemid ning vaidluste lahendamise kord;
 5) õppetasu olemasolu korral selle kehtestamise, sellest vabastamise ning soodustuste ja õppetoetuste andmise tingimused ja kord;
 6) ühisõppekavas osalevate õppeasutuste vaheline vastutuse jaotus, sealhulgas selle Eesti õppeasutuse nimetamine, kes esindab ühisõppekava koostöölepingu pooli õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmisel Eestis, ning õppeasutuste õiguste ja kohustuste vahekord riikliku koolitustellimuse täitmisel;
 7) ühisõppekava muutmise tingimused ja kord;
 8) õppe ja sellega seonduvate korralduslike tegevuste rahastamise alused ja kord, sealhulgas välisriigi õppeasutuses läbiviidava osa rahastamise tingimused ja kord;
 9) õppe jätkamise tingimused ja kord ühisõppekava koostöölepingu ühe poole loobumisel või ühisõppekava koostöölepingu olulisel muutmisel;
 10) ühisõppekava koostöölepingu lõpetamise tingimused ja kord, sealhulgas õppeasutuste kohustused üliõpilaste õpingute jätkamise tagamisel.

 (2) Ühisõppekava koostööleping on avalik avaliku teabe seaduses sätestatud korras.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

§ 23. Täiskoormusega ja osakoormusega õpe
[RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

 (1) Täiskoormusega õppes täidab üliõpilane iga õppeaasta lõpuks õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahust kumulatiivselt vähemalt 75 protsenti. Ülikooli nõukogu võib nimetada õppekavad, mille alusel saab toimuda ainult täiskoormusega õpe, ja õppekavad, mille alusel toimuvale täiskoormusega õppele esitatakse kõrgemad nõuded.
[RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

 (2) Osakoormusega õppes täidab üliõpilane iga õppeaasta lõpuks õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahust kumulatiivselt vähem kui 75 protsenti. Ülikooli nõukogu võib kehtestada osakoormusega õppes õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu alampiiri.
[RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

 (3) Üliõpilane määrab ülikooli astudes oma täis- või osakoormusega õppimise esimesel õppeaastal, välja arvatud, kui õppekaval võib toimuda ainult täiskoormusega õpe. Järgmistel õppeaastatel arvestab ülikool üliõpilase täis- või osakoormusega õppimise määramisel, kuidas on üliõpilane iga õppeaasta lõpuks täitnud õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu. Täiskoormusega õppe nõudeid mittetäitva üliõpilase viib ülikool üle osakoormusega õppesse üliõpilast ülikoolist välja arvamata ja ülikool võib üliõpilaselt nõuda õppekulude hüvitamist.
[RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

 (31) Ühisõppekava alusel õppimise korral võetakse täis- ja osakoormusega õppimise määramisel arvesse kõikides ühisõppekavas osalevates õppeasutustes läbitud õppe maht.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

§ 24. Kõrgharidusastmed
[RT I 2002, 56, 348 - jõust. 05.07.2002]

 (1) Ülikoolis omandatakse kõrgharidus kolmel astmel: bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppes. Ülikooli struktuuri kuuluvas õppeasutuses võib omandada kõrghariduse rakenduskõrgharidusõppes.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (2) Bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhinevas õppes omandatav kõrgharidus on kaheastmeline.
[RT I 2002, 56, 348 - jõust. 05.07.2002]

§ 25. [Kehtetu – RT I 2002, 56, 348 - jõust. 05.07.2002]

§ 26. Rakenduskõrgharidusõpe
[RT I 2002, 56, 348 - jõust. 05.07.2002]

 (1) Rakenduskõrgharidusõpe võib toimuda ülikooli struktuuri kuuluvas õppeasutuses lähtuvalt regionaalsetest vajadustest.
[RT I 2002, 56, 348 - jõust. 05.07.2002]

 (2) Rakenduskõrgharidusõppe õppekava rakendamisele ülikoolis laienevad rakenduskõrgkooli seaduse rakenduskõrgharidusõpet reguleerivad sätted.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

§ 27. Bakalaureuseõpe

 (1) Bakalaureuseõpe on kõrghariduse esimese astme õpe, mille kestel üliõpilane süvendab oma üldhariduslikke teadmisi, omandab eriala alusteadmisi ja -oskusi ning magistriõppeks ja töö alustamiseks vajalikke teadmisi ja oskusi.

 (2) Bakalaureuseõppe nominaalkestus on kolm kuni neli aastat.

 (3) Bakalaureuseõppe alustamise tingimus on keskharidus või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon.

 (4) Bakalaureuseõpe lõpeb bakalaureuseeksami sooritamise või bakalaureusetöö kaitsmisega. Bakalaureuseõppe lõpetanud isikule antakse bakalaureusekraad.

 (5) Bakalaureuseõppe lõpetanud isikul on õigus jätkata õpinguid magistriõppes õppeasutuse nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras.
[RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

§ 28. Magistriõpe

 (1) Magistriõpe on kõrghariduse teise astme õpe, mille kestel üliõpilane süvendab erialateadmisi ja -oskusi ning omandab iseseisvaks tööks ja doktoriõppeks vajalikke teadmisi ja oskusi.

 (2) Magistriõppe nominaalkestus on üks kuni kaks aastat. Bakalaureuseõppe ja magistriõppe nominaalkestus kokku on vähemalt viis aastat.

 (3) Magistriõppe alustamise tingimus on bakalaureusekraad, rakenduskõrghariduse õppekava alusel omandatud kõrgharidus või nendele vastav kvalifikatsioon.

 (4) Magistriõpe lõpeb magistritöö kaitsmise või magistrieksami sooritamisega. Magistriõppe lõpetanud isikule antakse magistrikraad.

 (5) Magistriõppe lõpetanud isikul on õigus jätkata õpinguid doktoriõppes ülikooli nõukogu kehtestatud korras.
[RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

§ 29. Doktoriõpe
[RT I 2002, 56, 348 - jõust. 05.07.2002]

 (1) Doktoriõpe on kõrghariduse kõrgeima astme õpe, mille kestel üliõpilane omandab iseseisvaks teadus-, arendus- või kutsealaseks loometööks vajalikud teadmised ja oskused.

 (2) Doktoriõppe nominaalkestus on kolm kuni neli aastat.

 (3) Doktoriõppe alustamise tingimus on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon.

 (31) Doktorant läbib perioodilise atesteerimise ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (4) Doktoriõpe lõpeb doktoritöö kaitsmisega. Doktoriõppe lõpetanud isikule antakse teaduskraad – doktorikraad.

 (5) [Kehtetu – RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

§ 291. Bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhinev õpe

 (1) Arstiõppe ja loomaarstiõppe nominaalkestus on kuus aastat. Proviisoriõppe, hambaarstiõppe, arhitektiõppe, ehitusinseneriõppe ning klassiõpetaja õpetajakoolituse nominaalkestus on viis aastat.

 (11) Arstiõppe kliiniline õpe korraldatakse Tartu Ülikooli kliinikumis.

 (2) Bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhineva õppe alustamise tingimus on keskharidus või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon.

 (3) Klassiõpetaja õpetajakoolitus, proviisoriõpe ja loomaarstiõpe lõpeb lõpueksami sooritamisega või lõputöö kaitsmisega. Arstiõpe ja hambaarstiõpe lõpeb lõpueksami sooritamisega. Arhitektiõpe ja ehitusinseneriõpe lõpeb lõputöö kaitsmisega. Bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhineva õppe lõpetanud isikule antakse magistrikraad. Bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhineva õppe lõpetanud isikul on õigus jätkata õpinguid doktoriõppes ülikooli nõukogu kehtestatud korras.

 (4) Arstiõppele ja hambaarstiõppele järgneb kolme- kuni viieaastane residentuur ühel arsti või hambaarsti erialal. Residentuuri läbimine ja finantseerimine toimub Tartu Ülikooli seadusega kehtestatud tingimustel ja korras.

 (5) Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega .
[RT I 2004, 45, 316 - jõust. 27.05.2004]

§ 30. [Kehtetu – RT I 1999, 10, 150 - jõust. 15.02.1999]

§ 301. Eksternid

 (1) Eksternõppes on isikul võimalik ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras sooritada õppekavajärgseid eksameid ja arvestusi ning kaitsta lõputööd ja sooritada lõpueksamit, osalemata korralises õppetöös.
[RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

 (2) Eksternile laienevad täiskasvanute koolituse seaduse tähenduses tasemekoolituse sätted.

 (3) Eksternid ei ole üliõpilased. Eksternide ja täiendusõppe kursuste kuulajate õigusliku seisundi määrab seadus, ülikooli põhikiri ja teised õigusaktid.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

§ 31. Kõrgharidust tõendavad lõpudokumendid

 (1) Bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe ning bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhineva õppe lõpetanud isikule antakse pärast
õppekava täies mahus täitmist diplom õppekava täitmise või antud akadeemilise kraadi kohta koos akadeemilise õiendiga.

 (11) Ühisõppekava täies mahus täitnud isikule antakse vastavalt käesoleva seaduse § 13 lõikele 13 või 14 ühisdiplom või diplom õppekava täitmise ja antud kvalifikatsiooni kohta koos akadeemilise õiendiga.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (2) Bakalaureuse- ja magistriõppe ning bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhineva õppe lõpetanud isikule võib haridus- ja teadusministri kehtestatud tingimustel anda diplomi kiitusega (cum laude) .

 (3) Magistri- ja doktoriõppe ning bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhineva õppe lõpetanud isikule väljastab ülikool ingliskeelse akadeemilise õiendi (diploma supplement). Õppeasutuse otsusel võib bakalaureuseõppe lõpetanud isikule ingliskeelse akadeemilise õiendi (diploma supplement) väljastamine toimuda ainult isiku vastava taotluse alusel. Ühisõppekava täies mahus täitnud isikule väljastavad ühisõppekava koostöölepingus kokku lepitud õppeasutused alati ingliskeelse akadeemilise õiendi (diploma supplement), olenemata läbitud kõrgharidusastmest.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (31) Kõrgharidust tõendavad lõpudokumendid väljastab ülikool isikule tasuta.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (4) Diplomi ja akadeemilise õiendi vormi ja statuudi kinnitab Vabariigi Valitsus määrusega .

§ 32. Täiendusõpe
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (1) Täiendusõpe on täiskasvanute koolituse seaduse tähenduses tööalane koolitus, mis võimaldab kutse-, ameti- ning erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamist ja täiendamist, samuti ümberõpet.(2) Ülikoolis korraldatava täiendusõppe valdkonnad, vormid ja korra kinnitab ülikooli nõukogu.

RT I 2008, 34, 208 – jõust. 1.09.2008]
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (3) Täiendusõppe õiguslik korraldus ja finantseerimine toimub vastavalt täiskasvanute koolituse seadusele.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

4. peatükk Liikmeskond 

§ 33. Ülikooli liikmeskond

  Ülikooli liikmeskonna moodustavad ülikooli töötajad ja üliõpilased ning teised ülikooli põhikirjas nimetatud isikud.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

§ 34. Õppejõud ja teadustöötajad

 (1) Ülikooli õppejõud on professorid, dotsendid, lektorid, assistendid ja õpetajad. Õppejõud jagunevad korralisteks õppejõududeks ja külalisõppejõududeks.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (2) Ülikooli teadustöötajad on juhtivteadurid, vanemteadurid ja teadurid. Ülikooli teadustöötajad võivad osaleda õppetöö läbiviimises. Muude teadusasutuste teadustöötajad ning teised nõutavat kvalifikatsiooni omavad isikud osalevad magistri- ja doktoriõppe läbiviimises ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (3) Korraline õppejõud ja teadustöötaja valitakse konkursi korras ametisse kuni viieks aastaks. Samas ülikoolis ametis olevate ja vähemalt 11 aastat professorina töötanud isikutega, kes on ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras atesteeritud, sõlmitakse tööleping määramata ajaks.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (4) Konkurssi välja kuulutamata võib õppejõu või teadustöötaja ametikoha määratud ajaks täita õppejõu või teadustöötaja kvalifikatsiooninõuetele vastava isikuga, kui:
 1) õppejõu või teadustöötaja valimise konkurss on luhtunud;
 2) õppejõu või teadustöötaja ametikoht on vabanenud ennetähtaegselt;
 3) korralise õppejõu või teadustöötaja ametikoht täidetakse korralise õppejõu või teadustöötaja ametisse nimetamisega kuni kolmeks aastaks.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (5) Ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel on rektoril õigus konkurssi välja kuulutamata kutsuda kuni viieks aastaks külalisõppejõuna õppetööd läbi viima teadlasi või teisi silmapaistvaid loomeisikuid või oma eriala silmapaistvaid praktikuid.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (6) Korralistele õppejõududele ja külalisõppejõududele esitatavad nõuded kehtestab ülikooli nõukogu, lähtudes kõrgharidusstandardis sätestatud põhimõtetest.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

§ 35. Professuur

 (1) Professuur koosneb professoritest ja emeriitprofessoritest.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (2) Professor on rahvusvahelisel tasemel teadus-, arendus- või muus loometegevuses aktiivselt osalev oma eriala juhtiv õppejõud, kes korraldab ja viib läbi oma ainevaldkonna õpet, juhib teadus-, arendus- või muud loometegevust ning juhendab tulemuslikult nendesse tegevustesse kaasatud üliõpilasi, õppejõude ja teadustöötajaid.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (3) Emeriitprofessori nimetuse võib nõukogu anda ülikoolis vähemalt kümme aastat professorina töötanud või vähemalt kahel korral korraliseks professoriks valitud isikule, kes on saanud vanaduspensioniealiseks. Emeriitprofessoril on õigus osaleda ülikooli tegevuses, kusjuures ta ei täida korralise professori ametikohta, ja saada emeriitprofessori tasu ülikooli nõukogu kehtestatud korras.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (4) Emeriitprofessorite tasude maksmist toetatakse riigieelarvest koos riikliku koolitustellimuse esitamisega Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

§ 36. Dotsendid

 (1) Dotsent on õppejõud, kes viib ülikoolis läbi oma ainevaldkonna õpet, osaleb aktiivselt teadus-, arendus- või muus loometegevuses ning juhendab tulemuslikult nendesse tegevustesse kaasatud üliõpilasi ja õppejõude.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (2) Emeriitdotsendi nimetuse võib ülikooli nõukogu anda ülikoolis vähemalt 15 aastat dotsendina töötanud õppejõule, kes on saanud vanaduspensioniealiseks. Emeriitdotsendi nimetuse andmisel võib ülikool dotsendi tööstaa˛i hulka lugeda ka töötamise professori või uurija-professorina. Emeriitdotsendil on õigus osaleda ülikooli tegevuses, kusjuures ta ei täida korralise dotsendi ametikohta, ja saada emeriitdotsendi tasu ülikooli nõukogu kehtestatud korras.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (3) Emeriitdotsendi tasude maksmist toetatakse riigieelarvest koos riikliku koolitustellimuse esitamisega Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

§ 37. Lektorid, assistendid ja õpetajad

 (1) Lektor on õppejõud, kes viib ülikoolis läbi õpet kõrghariduse esimesel kahel astmel või juhul, kui lektoril on teaduskraad, kõigil kõrgharidustaseme astmetel. Lektor juhendab kõrghariduse esimese ja teise astme õppe üliõpilasi ning võib olla kaasatud teadus- ja arendustegevusse.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (2) Assistent viib ülikoolis kõrghariduse esimesel kahel astmel läbi seminare, praktikume ja harjutustunde. Assistent võib juhendada kõrghariduse esimese ja teise astme õppe üliõpilasi ning olla kaasatud teadus- ja arendustegevusse.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (3) Õpetaja viib ülikoolis kõrghariduse esimesel kahel astmel läbi seminare, praktikume, harjutustunde, täidab muid praktilist laadi õppeülesandeid, võib juhendada kõrghariduse esimese astme õppe üliõpilasi ja olla kaasatud teadus- ja arendustegevusse.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

§ 38. Teadustöötajad

  Teadustöötajatele esitatavad nõuded sätestab teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus.
[RT I 1999, 10, 150 - jõust. 15.02.1999]

§ 39. Õppejõudude ja teadustöötajate töösuhted

 (1) Korraliste õppejõudude ja teadustöötajate ametikohad ülikoolis täidetakse kuni viieks aastaks avaliku ja kõigile osalistele võrdsete tingimustega konkursi korras, välja arvatud käesoleva seaduse § 34 lõikes 4 nimetatud juhul.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (2) Konkursitingimused ja -korra määrab ülikooli nõukogu.

 (3) Professorid valib ülikooli nõukogu, muud õppejõud ja teadustöötajad struktuuriüksuse kollegiaalne otsustuskogu.

 (4) Konkursi võitnud isikutega sõlmib rektor töölepingu. Töölepingu sõlmimisest võib keelduda konkursitingimuste ja -korra rikkumisel.

 (5) [Kehtetu – RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (6) Ülikooli õppejõude ei ole lubatud koondada õppesemestri kestel.

 (7) Ülikooli korralistel õppejõududel on õigus viie aasta jooksul ühele tööülesannetest vabale semestrile oma kutseoskuste täiendamiseks või muuks loometööks ühes ametipalga säilitamisega.

§ 40. Ülikooli teised töötajad

  Ülikooli teiste töötajate töösuhted reguleeritakse vastavalt tööseadustele.

§ 41. Üliõpilane

 (1) Üliõpilane on isik, kes on vastu võetud (immatrikuleeritud) ülikooli rakenduskõrgharidus-, bakalaureuse-, magistri-, doktoriõppe või bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhineva õppe täiskoormusega või osakoormusega õppesse.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (2) Ühisõppekava korral võetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik vastu (immatrikuleeritakse) igasse ühisõppekava alusel õpet läbiviivasse õppeasutusse, kus ta õpet läbib.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

§ 42. Üliõpilaste õigused ja kohustused

 (1) Üliõpilastel on õigus:
 1) mis tahes alal õppides valida oma õppekavasse aineid väljastpoolt õppesuunda ülikooli nõukogu kehtestatud korras;
 2) õppekavaväliselt kuulata loenguid ning sooritada praktikume, seminare, eksameid ja arvestusi, kusjuures õppejõud võib tingimuste (töökohad, õppevahendid jne.) puudumisel üliõpilaste osavõttu õppekavavälisest õppest piirata;
 21) ühisõppekaval õppides läbida oluline osa ühisõppekavast teise ühisõppekavas osaleva õppeasutuse juures, kusjuures teise ühisõppekavas osaleva õppeasutuse juures õppimiseks loetakse õppimist igas õppevormis;
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]
 3) kasutada tasuta auditooriume, laboratooriume, arvutisaale, raamatukogusid, inventari, seadmeid ja muud vara ülikoolis kehtestatud korras;
 4) ülikooli või mõne tema õppekava sulgemise korral jätkata õpinguid teise õppekava alusel või teises ülikoolis;
 5) valida oma esindajaid ja olla valitud ülikooli kollegiaalsetesse otsustuskogudesse;
 6) esitada rektorile põhjendatud taotlus õppejõu kõrvaldamiseks õppetegevusest;
 7) saada õppetoetust ja õppelaenu õppetoetuste ja õppelaenu seadusega sätestatud tingimustel ja korras;
 8) saada kord igas kõrgharidusastmes ülikooli nõukogu kehtestatud korras akadeemilist puhkust üldjuhul kuni üks aasta, lisaks tervislikel põhjustel kuni kaks aastat, kaitseväeteenistuse puhul kuni üks aasta ning lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni;
 9) saada õppimiseks vajalikke õppekavu, -programme ja muud informatsiooni;
 91) õpi- ja karjäärinõustamisele;
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]
 10) nõuda eksami või arvestuse sooritamiseks komisjoni;
 11) saada üliõpilaspilet haridus- ja teadusministri kehtestatud korras ;
 111) üliõpilasomavalitsusele §-s 43 sätestatud tingimustel ja korras;
 12) kasutada muid seaduse, ülikooli põhikirja, sisekorraeeskirjade ja muude õigusaktidega üliõpilastele kehtestatud õigusi.

 (2) Üliõpilased peavad jälgima käesoleva seaduse, ülikooli põhikirja, sisekorraeeskirjade ja muude õigusaktidega üliõpilastele kehtestatud kohustusi ning kandma vastutust nende rikkumise eest.
[RT I 2003, 58, 387 - jõust. 01.09.2003]

§ 43. Üliõpilaskond ja üliõpilasesindus
[RT I 1999, 10, 150 - jõust. 15.02.1999]

 (1) Ülikooli üliõpilased moodustavad ühe üliõpilaskonna.
[RT I 1999, 10, 150 - jõust. 15.02.1999]

 (2) Üliõpilaskond on institutsioon, mis teostab üliõpilaste õigust omavalitsusele - otsustada ja korraldada iseseisvalt, kooskõlas seaduse ja seaduse alusel antud õigusaktidega, üliõpilaselu küsimusi, lähtudes üliõpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ning kohustustest.
[RT I 1999, 10, 150 - jõust. 15.02.1999]

 (3) Üliõpilaskonnal on õigus:
[RT I 1999, 10, 150 - jõust. 15.02.1999]
 1) moodustada vastavalt õigusaktidele esindus-, täitev- ja järelevalveorganeid ning liite ja organisatsioone teiste üliõpilaskondadega mittetulundusühingute seaduse §-s 5 ja sihtasutuste seaduse § 5 lõikes 2 sätestatud juriidilise isiku staatust omamata;
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]
 2) astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd;
[RT I 1999, 10, 150 - jõust. 15.02.1999]
 3) valida oma esindajaid ülikooli nõukogusse;
[RT I 1999, 10, 150 - jõust. 15.02.1999]
 31) teha ettepanekuid ülikooli õppekorralduse ja juhtimise parendamiseks ja osaleda järjepidevalt ülikooli vastavas tegevuses;
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]
 4) otsustada ja korraldada kõiki muid üliõpilaselu küsimusi, mis seaduse ja seaduse alusel antud õigusaktide kohaselt kuuluvad üliõpilaskonna pädevusse ning mis ei ole samadel alustel antud kellegi teise otsustada ja korraldada.
[RT I 1999, 10, 150 - jõust. 15.02.1999]

 (4) Üliõpilaskonnal on põhikiri, kus sätestatakse üliõpilaskonna esindus-, täite- ja järelevalveorganite moodustamise kord, õigused, kohustused ja vastutus, nende organite töökorralduse põhimõtted, üliõpilasalgatuse ja üliõpilashääletuse korraldamise alused ning teised käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eesmärkide täitmiseks vajalikud ülesanded. Üliõpilaskonna põhikirja võtab vastu ja esitab nõukogule kinnitamiseks üliõpilaskond ülikooli põhikirjas sätestatud korras. Nõukogu kinnitab üliõpilaskonna põhikirja, kui see vastab seadustele, seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlikele põhimõtetele.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (5) Üliõpilaskonna vastutav ja korraldav esindusorgan on demokraatlikult valitud üliõpilasesindus, mille valimise õigus on kõikidel ülikooli üliõpilastel. Üliõpilasesindus ja tema poolt vastavalt üliõpilaskonna põhikirjale moodustatud üliõpilaskonna täitevorganid esindavad üliõpilaskonda suhetes ülikooliga, Eesti ja rahvusvaheliste ühenduste, asutuste ja isikutega.
[RT I 1999, 10, 150 - jõust. 15.02.1999]

 (6) Ülikooli asutamise, ühinemise või jagunemise tulemusel tekkinud üliõpilaskonna põhikirja võtab vastu üliõpilaskond ja üliõpilasesinduse esimese koosseisu valimiste eeskirja kinnitab ja valimised korraldab rektor demokraatlikest põhimõtetest lähtudes.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (7) Üliõpilasesindus käsutab käesoleva seaduse paragrahvi 51 lõikes 5 nimetatud vahendeid iseseisvalt rektori antud volituse alusel ja üliõpilaskonna kehtestatud korras.
[RT I 1999, 10, 150 - jõust. 15.02.1999]

5. peatükk Ülikool tsiviilõiguse subjektina 

§ 44. Ülikooli vara

 (1) Ülikool on oma vara omanik, kes valdab, kasutab ja käsutab oma vara käesolevas seaduses sätestatud korras. Ülikool on õigustatud omama ainult sellist vara, mis on tarvilik tema ülesannete täitmiseks.

 (2) Ülikooli vara on:
 1) vara, mille riik annab ülikooli omandisse ülikooli asutamisel seaduse alusel;
 2) vara, mis antakse seaduse alusel ülikooli taotlusel tema omandisse hiljem;
 3) vara, mille teine isik võõrandab ülikooli kasuks;
 4) vara, mille ülikool soetab oma tegevuse käigus.
[RT I 1999, 10, 150 - jõust. 15.02.1999]

 (3) Ülikool võõrandab vara, mis ei ole tarvilik ülikooli eesmärgi saavutamiseks, juhindudes põhimõttest suurendada kasu, mida ülikool võib neist toimingutest või tehingutest saada, vältides kahju ning tagades, et varadega teostatavad tehingud on kooskõlas õigusaktidega ning läbipaistvad ja kontrollitavad.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (4) [ Kehtetu – RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

 (5) Ülikoolil on õigus omada vara, mis oli ülikooli omandis enne 1940. aasta 16. juunit.

§ 45. Vara kasutamine

 (1) Ülikool kasutab oma vara ülikooli eesmärgi saavutamiseks.

 (2) Ülikool võib anda tähtajaliselt teise isiku kasutusse ainult sellist oma vara, mille suhtes ülikooli nõukogu on seisukohal, et see on ülikooli eesmärgi saavutamiseks vajalik, kuid mida hetkel ei ole võimalik või otstarbekohane selleks kasutada.

§ 46. Vara käsutamine

 (1) Ülikoolile kuuluvat kinnisvara on õigus võõrandada või koormata piiratud asjaõiguse või hoonestusõigusega ülikooli nõukogu otsusel ning tema kehtestatud tingimustel ja korras.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (2) Varade summad, mida rektoril, prorektoril ja struktuuriüksuste juhtidel on õigus käsutada, määrab ülikooli nõukogu.
[RT I 1996, 51, 965 - jõust. 29.07.1996]

§ 47. Ülikooli teovõime

 (1) Ülikoolil ei ole õigust oma varaga tagada teise isiku kohustusi.

 (2) [Kehtetu – RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

 (3) Krediite on ülikoolil õigus võtta ülikooli nõukogu loal.
[RT I 1996, 51, 965 - jõust. 29.07.1996]

§ 48. Tsiviilõiguste muud piirangud

 (1) Ülikoolil ei ole õigust osutada sponsortoetust ja anda laenusid või krediite ega teha annetusi sihtasutustele.

 (2) [Kehtetu – RT I 1999, 10, 150 - jõust. 15.02.1999]

 (3) Ülikool võib oma põhikirjaliste ülesannete täitmiseks asutada eraõiguslikke juriidilisi isikuid seadustes sätestatud korras.

 (31) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud eraõiguslikud juriidilised isikud, välja arvatud sihtasutused, mille üheks asutajaks on riik, ei või asutada erakooli ega eraõiguslikku teadus- ja arendusasutust.

 (4) [Kehtetu – RT I 1996, 51, 965 - jõust. 29.07.1996]

 (5) Vara, sealhulgas väärtpaberite pandiks võtmise õigus on ülikoolil Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

 (6) Ülikoolil on õigus osutada teistele isikutele oma põhitegevusest tulenevaid tasulisi teenuseid (tasuline täiendusõpe, lepinguline teadustegevus, erialane nõustamine jms.), millest saadud tulud lähevad ülikooli eelarvesse.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (7) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei piira ülikooli õigusvõimet.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

6. peatükk Finantseerimise kord 

§ 49. Ülikooli finantseerimine

 (1) Ülikooli tulude hulka kuuluvad riigieelarvest eraldatud raha, õppekulude hüvitamisest laekunud raha, põhitegevusest tulenevate tasuliste teenuste osutamisest ning teadus- ja arendustegevusest saadud tulu ja muud tulud.

 (2) Ülikooli õppekohtade kulud riikliku koolitustellimuse ulatuses kaetakse riigieelarvest. Juriidilistel ja füüsilistel isikutel on õigus taotleda ülikoolis õppekohtade avamist omavahendite arvel.

 (3) Muud kulud kaetakse riigieelarvest, õppekulude hüvitamisest ja ülikooli põhitegevusest tulenevate tasuliste teenuste eest laekuva raha ning muude tulude arvelt.
[RT I 1999, 10, 150 - jõust. 15.02.1999]

§ 50. [Kehtetu – RT I 1997, 42, 678 - jõust. 01.07.1997]

§ 51. Ülikooli eelarve

 (1) Ülikooli kõigi tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalustatud eelarve.

 (2) [Kehtetu – RT I 1996, 51, 965 - jõust. 29.07.1996]

 (3) Ülikooli eelarve täitmise kohta koostatakse aruanne, mille kinnitab ülikooli nõukogu.

 (4) Ülikooli eelarveprojekti kinnitab ülikooli nõukogu.

 (5) Ülikooli eelarves nähakse ette vahendid, mida üliõpilasesindus kasutab üliõpilasomavalitsuse teostamiseks seadusest ja üliõpilaskonna põhikirjast tulenevate ülesannete täitmiseks.
[RT I 1999, 10, 150 - jõust. 15.02.1999]

7. peatükk Kontroll, järelvalve ja aruandlus 

§ 52. Kontroll

 (1) Riigikontroll kontrollib ülikooli tegevust vastavalt Riigikontrolli seadusele.

 (2) Ülikooli majandustegevust kontrollivad ülikooli nõukogu määratud korralised ja erakorralised revisjonid.
[RT I 2002, 21, 117 - jõust. 04.03.2002]

§ 53. Riikliku järelevalve teostaja

  Riiklikku järelevalvet ülikooli tegevuse õiguspärasuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi riiklik järelevalveorgan ). Riiklikul järelevalveorganil on õigus kaasata riikliku järelevalve teostamisele eksperte.
[RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

§ 531. Riikliku järelevalveorgani pädevus

 (1) Oma eesmärgi elluviimiseks on riiklikul järelevalveorganil õigus:
 1) tutvuda ülikooli käsutuses olevate tõendite ja andmetega, mille alusel on võimalik kindlaks teha riikliku järelevalveorgani ülesannete täitmiseks olulised asjaolud, saada dokumentidest ärakirju või väljavõtteid;
 2) teha ettekirjutusi käesoleva seadusega ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud nõuete rikkumise lõpetamiseks, edasiste rikkumiste ärahoidmiseks ja rikkumisega tekitatud tagajärgede kõrvaldamiseks.

 (2) Oma ülesannete täitmisel on riiklik järelevalveorgan kohustatud olema oma hinnangutes erapooletu, tuginema oma otsustustes õigusaktidele ja usaldusväärsele teabele.

 (3) Ettekirjutuse täitmata jätmisel võib riiklik järelevalveorgan rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.
[RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

§ 532. Ettekirjutus

 (1) Ettekirjutuses peavad sisalduma:
 1) ettekirjutuse tegemise alused koos viitega vastavatele õigusakti sätetele;
 2) ettekirjutuse tegemise kuupäev;
 3) ettekirjutuse täitmise tähtaeg;
 4) riiklikku järelevalvet teostanud ametiisikute nimed, ametikohad ja allkirjad;
 5) ettekirjutuse vaidlustamise võimalused, tähtaeg ja kord.

 (2) Haridus- ja Teadusministeerium toimetab ettekirjutuse ülikooli rektorile kätte posti teel või elektrooniliselt 10 päeva jooksul selle tegemise päevast arvates.

 (3) Ettekirjutusega mittenõustumisel on ülikooli rektoril õigus esitada vaie Haridus- ja Teadusministeeriumile ühe kuu jooksul ettekirjutuse kättesaamisest arvates.
[RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

§ 54. Aruandlus

 (1) Ülikool annab oma tegevusest aru seaduses või selle alusel sätestatud mahus ja korras.

 (2) Ülikool esitab oma tegevuse kohta statistilise ja eelarve täitmise aruande seadusega ettenähtud korras ja tähtaegadeks.

 (3) Sihtfinantseeringute kulutamise kohta esitab ülikool aruande finantseerijale viimase nõudel.
[RT I 1996, 51, 965 - jõust. 29.07.1996]

8. peatükk Seaduse rakendamine 

§ 55. Akrediteerimine ja staatus

 (1) Enne 2002. aasta 1. juunit Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi kantud akrediteerimata õppekava alusel avalik-õigusliku ülikooli lõpetanud isikule väljastab ülikool akrediteerimisotsuse kehtima hakkamiseni riikliku haridust tõendava dokumendi.

 (2) [Kehtetu – RT I 1996, 51, 965 - jõust. 29.07.1996]

 (3) Ülikoolil on õigus taotleda õppekava, mis on kantud Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi enne 2002. aasta 1. juunit, akrediteerimisotsuse laienemist selle kehtivusaja lõpuni ülikooli nõukogus kinnitatud sama õppesuuna õppekavale, mis on kantud Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi alates 2002. aasta 1. juunist. Õppekava akrediteerimisotsuse laienemise ülikooli nõukogus kinnitatud sama õppesuuna õppekavadele, mis on kantud Haridus- ja Teadusministeeriumi õppekavade registrisse, kinnitab kõrghariduse hindamise nõukogu ettepanekul haridus- ja teadusminister.

 (4) Kui õppekava negatiivse akrediteerimisotsuse kehtima hakkamisest ei ole 2003. aasta 30. juuniks möödunud kolm aastat, võib ülikool ühe aasta jooksul alates 2003. aasta 1. septembrist taotleda õppekava teistkordset akrediteerimist. Kui ülikool teistkordset akrediteerimist ei taotle, lõpetab ülikool vastuvõtu ja õppetöö vastava õppekava järgi ning tagab koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga üliõpilastele võimaluse jätkata õpinguid samas või teises ülikoolis samal või lähedasel õppesuunal.
[RT I 2005, 38, 297 - jõust. 17.07.2005]

§ 551. Riikliku koolitustellimuse rakendamine

 (1) Enne 2002. aasta 1. juunit Haridus- ja Teadusministeeriumi ja ülikooli vahel sõlmitud riikliku koolitustellimuse lepingud kehtivad, kuni lepingu pooled on oma lepingulised kohustused täitnud.

 (2) Haridus- ja Teadusministeerium võib kuni 2005/2006. õppeaasta üliõpilaste vastuvõtuni esitada ülikoolile riikliku koolitustellimuse õpetajate koolitamiseks bakalaureuseõppele järgneva üheaastase nominaalkestusega õpetajakoolituse õppekava järgi, finantseerides riikliku koolitustellimuse lepinguga määratud arvu õppekohti õpetajakoolituse õppekoha arvestusliku maksumuse ulatuses õpetajakoolituse nominaalkestuse lõpuni.

 (3) Käesoleva seaduse § 131 lõigetes 9 ja 11 sätestatud õigust vähendada riikliku koolitustellimuse finantseerimist, arvates maha riigieelarvest tehtud kulutused mittetäidetud riikliku koolitustellimuse mahus, võib Haridus- ja Teadusministeerium kasutada 2009/2010. õppeaasta riikliku koolitustellimuse esitamisest alates.
[RT I 2002, 90, 521 - jõust. 01.01.2003]

§ 552. Riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal õppimise piirang

 (1) Käesoleva seaduse § 132 lõikeid 4–6 ei kohaldata isiku nende õpingute suhtes, mille läbimiseks on isik ülikooli immatrikuleeritud enne 1996. aasta 29. juulit.

 (2) Isikute suhtes, kes on immatrikuleeritud ülikooli pärast 1996. aasta 29. juulit, kuid enne 2003. aasta 10. märtsi, kohaldatakse käesoleva seaduse § 132 lõikeid 4–6 järgmistel tingimustel:
 1) isik on lõpetanud õpingud seoses õppekava täitmisega täies mahus või
 2) isik on eksmatrikuleeritud ülikoolist pärast 2003. aasta 10. märtsi muul alusel kui õppekava täitmine täies mahus.

 (3) Käesoleva seaduse § 132 lõike 4 tähenduses ei käsitleta samade kõrgharidusastmetena ka kutsekõrgharidusõpet ja bakalaureuseõpet ning diplomiõpet ja bakalaureuseõpet.
[RT I 2006, 49, 369 - jõust. 20.11.2006]

§ 56. Üleminek

 (1) Enne käesoleva seaduse jõustumist ülikoolides valitud kollegiaalsed otsustuskogud ja töötajad tegutsevad valimisperioodi lõpuni, kui vahepeal jõustunud põhikiri ei näe ette teisiti.

 (2) Rektor tagab ülikooli põhikirja vastavusse viimise käesoleva seaduse nõuetega kuue kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest.

 (3) Enne käesoleva seaduse jõustumist omandatud kõrgharidust tõendav lõpudokument annab õiguse astuda magistriõppesse ja doktoriõppesse ülikooli nõukogu kehtestatud korras.

 (4) Vabariigi Valitsus moodustab kuue kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest kõrghariduse hindamise nõukogu.

 (5) Vabariigi Valitsus nimetab kuratooriumide koosseisud hiljemalt 1997. aasta 1. jaanuariks.

 (6) Ülikoolid viivad oma õppekavad käesoleva seaduse nõuetega vastavusse 2002. aasta 1. septembriks. Õppekavu kohaldatakse alates 2002/2003. õppeaastast ülikooli immatrikuleeritavatele üliõpilastele. Üliõpilase taotlusel on ülikoolil õigus kohaldada õppekavu ka enne 2002/2003. õppeaastat ülikooli immatrikuleeritud üliõpilastele.

 (7) Kuni 2005. aasta 1. septembrini on ülikoolil õigus õppekohti moodustada Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi enne 2002. aasta 1. juunit kantud magistri- ja doktoriõppe õppekavade ning bakalaureuseõppele järgneva üheaastase nominaalkestusega õpetajakoolituse õppekavade alusel ka alates 2002/2003. õppeaastast ülikooli immatrikuleeritavatele üliõpilastele. Nimetatud magistri- ja doktoriõppe õppekavade järgi ülikooli lõpetanud isikutele antakse magistri- või doktorikraad kui teadus- või kutsekraad.

 (8) Ülikoolis võib enne 2002. aasta 30. juunit diplomiõppesse immatrikuleeritud üliõpilastele õppe läbiviimiseks toimuda diplomiõpe 2007. aasta 1. septembrini.

 (9) Käesoleva seaduse § 31 lõiget 3 kohaldatakse alates 2002/2003. õppeaastast lõpetavatele üliõpilastele. Enne 2002/03. õppeaastat lõpetanud isikutel on õigus saada ingliskeelne akadeemiline õiend (diploma supplement) ülikooli nõukogu kehtestatud korras.

 (10) Ülikoolid viivad oma põhikirjad seaduse nõuetega vastavusse 2003. aasta 1. septembriks.

 (11) Ülikoolid viivad oma tegevuse käesoleva seaduse § 4 lõikega 1 vastavusse 2005. aasta 1. septembriks. Kui ülikoolis ei toimu pärast 2005. aasta 1. septembrit bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõpe mitmel õppesuunal, teeb Vabariigi Valitsus Riigikogule ettepaneku ülikooli tegevuse lõpetamiseks.

 (12) Täis- ja osakoormusega õpet kohaldatakse alates 2003/04. õppeaastast ülikooli vastuvõetavatele üliõpilastele.

 (13) Euroopa ainepunktisüsteemi kohaldatakse õppekavadele alates 2009/2010. õppeaastast. Akadeemiliste õiendite väljastamisele kohaldatakse Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunktide arvestust alates 2010. aasta 1. jaanuarist, kusjuures enne 2009/2010. õppeaastat õppe mahu arvutamisel kasutatud ainepunktid arvestatakse ümber Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunktidesse.

 (14) Ülikoolid kehtestavad käesoleva seaduse § 14 lõike 3 punktis 41 nimetatud õppejõudude kvalifikatsiooni hindamise ning üliõpilaste eelnevate õpitulemuste ja erialase töökogemuse arvestamise tingimused ja korra hiljemalt 2004. aasta 1. septembriks. Eelnevate õpitulemuste ja erialase töökogemuse arvestamise tingimused ja korra üliõpilastele, kes õpivad riikliku koolitustellimuse lepingus kokkulepitud õppesuunal või õppekaval, mille alusel ülikool on riikliku koolitustellimuse täitmiseks moodustanud õppekohad osakoormusega õppes õppimiseks, kehtestavad ülikoolid hiljemalt 2003. aasta 1. septembriks.

 (15) Käesoleva seaduse §-s 133 nimetatud õppekulude hüvitamist kohaldatakse alates 2003/04. õppeaastast ülikooli vastuvõetavatele üliõpilastele. Enne 2003/04. õppeaastat ülikooli vastuvõetud üliõpilastelt on ülikoolil õigus nõuda õppekulude hüvitamist neile enne 2003/04. õppeaastat kohaldatud tingimustel ja korras.
[RT I 2006, 49, 369 - jõust. 20.11.2006]

§ 561. Nominaalse õppeaja pikenemine

  Kui kõrghariduse omandamisel õpib eesti keelt mittevaldav üliõpilane süvendatult riigikeelt haridus- ja teadusministri kehtestatud tingimustel ja korras, pikeneb nominaalne õppeaeg kuni ühe õppeaasta võrra.
[RT I 2002, 90, 521 - jõust. 01.01.2003]

§ 562. Internatuuris õppiv isik

  Tartu Ülikooli seaduse alusel on üliõpilased ka enne 1997/98. õppeaastat arstiõppesse, hambaarstiõppesse või proviisoriõppesse immatrikuleeritud isikud, kes jätkavad õpinguid internatuuris.
[RT I 1999, 102, 908 - jõust. 10.01.2000]

§ 563. Residentuuris õppiv isik

 (1) Tartu Ülikooli seaduse alusel läbivad enne 1997/98. õppeaastat arstiõppesse või hambaarstiõppesse immatrikuleeritud üliõpilased residentuuri nominaalkestusega kaks kuni viis aastat.

 (2) Enne 2001/02. õppeaastat residentuuri immatrikuleeritud isikud on üliõpilased.
[RT I 2001, 16, 71 - jõust. 16.02.2001]

§ 564. Ülikooli immatrikuleeritud isik

 (1) Enne 2002. aasta 30. juunit ülikooli statsionaarsesse või kaugõppe õppevormi diplomiõppesse või arhitekt-inseneri õppesse või diplomi- või bakalaureuseõppele järgnevasse õpetajakoolitusse immatrikuleeritud isikud on üliõpilased.

 (2) Enne 2003. aasta 30. juunit ülikooli statsionaarsesse või kaugõppe õppevormi vastuvõetud või käesoleva seaduse § 56 lõike 7 alusel üheaastase nominaalkestusega õpetajakoolitusse vastuvõetud isikud on üliõpilased.
[RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

§ 565. Õpingute jätkamine

 (1) Enne 2002. aasta 30. juunit ülikooli immatrikuleeritud üliõpilastel on õigus jätkata õpinguid neile enne 2002. aasta 30. juunit kohaldatud tingimustel ja korras kuni 2007. aasta 1. septembrini. Enne 2002. aasta 30. juunit arstiõppesse immatrikuleeritud üliõpilasel on õigus jätkata õpinguid neile enne 2002. aasta 30. juunit kohaldatud tingimustel ja korras kuni 2008. aasta 1. septembrini.

 (2) Diplomiõppe lõpetanud isikul on õigus jätkata õpinguid magistriõppes õppeasutuse nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras.

 (3) Enne 2002. aasta 1. juunit Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi kantud õppekava alusel bakalaureuseõppe lõpetanud isiku bakalaureuseõpinguid ja bakalaureusetööd võib ülikool arvestada magistriõppe osana ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras.

 (4) Enne 2002. aasta 1. juunit Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi kantud õppekava alusel magistriõppe lõpetanud isiku magistriõpinguid ning magistritööd võib ülikool arvestada doktoriõppe osana ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras.
[RT I 2004, 56, 404 - jõust. 01.09.2004]

§ 566. Õppejõud

  Seadusega õppejõudude kohta kehtestatud nõudeid kohaldatakse alates õppejõudude valimistest, mis toimuvad pärast 2003. aasta 1. septembrit.
[RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

§ 567.   Üleminek õppeasutuste õppekavagruppide hindamisele alates 2009. aasta 1. jaanuarist

 (1) Käesoleva seaduse § 223 jõustub 2011. aasta 1. jaanuaril.

 (2) Kõrghariduse kvaliteediagentuur moodustatakse hiljemalt 2009. aasta 1. jaanuariks.

 (3) Kõrghariduse hindamise nõukogu volitused lõpevad 2008. aasta 31. detsembril.

 (4) Kui haridus- ja teadusminister volitab käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 sätestatud ülesandeid täitma sihtasutuse, sõlmitakse § 10 lõikes 5 nimetatud haldusleping hiljemalt 2009. aasta 1. jaanuariks.

 (5) Kuni 2011. aasta 31. detsembrini hindab kõrghariduse kvaliteediagentuur lisaks käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud ülesannetele õppeasutuste õppekavagruppe.

 (6) Alates 2012. aasta 1. jaanuarist võib ülikool õpet läbi viia üksnes juhul, kui Vabariigi Valitsus on ülikooli taotluse alusel andnud ülikoolile õiguse vastavas õppekavagrupis kõrgharidustaseme õpet läbi viia ning väljastada vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid.

 (7) Õppekavagrupis õppe läbiviimise õiguse saamiseks ning vastavate akadeemiliste kraadide ja diplomite väljastamiseks esitab ülikool, ühisõppekava korral ühisõppekava koostöölepingus kokku lepitud õppeasutus, taotluse ning lisab sellele andmed õppekavagruppi kuuluvate õppekavade kehtivate positiivsete akrediteerimisotsuste ja kehtiva institutsionaalse positiivse akrediteerimisotsuse kohta ning:
 1) andmed õppekavade kohta, mille alusel õpet soovitakse läbi viia, sealhulgas nende õppekavade eesmärgid ja õpiväljundid;
 2) andmed õppekavagrupis õpet läbiviivate korraliste õppejõudude ning nende kvalifikatsiooni kohta;
 3) andmed õppe- ja teadustegevuseks vajaliku õppemateriaalse baasi ning õppe finantseerimise allikate kohta;
 4) ülikooli arengukava;
 5) positiivse otsuse selle valdkonna teadus- ja arendustegevuse evalveerimise kohta või selle puudumisel andmed teadus- ja arendustegevuse kohta;
 6) taotleja otsusel muud Eesti Hariduse Infosüsteemist ja Eesti Teadusinfosüsteemist tulenevad andmed, millest nähtub õppe läbiviimiseks vajalik kvaliteet, ressursid või jätkusuutlikkus;
 7) ühisõppekava korral andmed ühisõppekava vastavuse kohta käesoleva seaduse §-le 221 ja andmed ühisõppekava koostöölepingu vastavuse kohta käesoleva seaduse §-le 222.

 (8) Kõrghariduse kvaliteediagentuur hindab eksperte kaasates nõuetekohase taotluse, lisatud andmete, kõrgharidusstandardi ja teiste õigusaktide alusel, kas taotlejal on õppe läbiviimiseks vajalik kvaliteet, ressursid ning jätkusuutlikkus, ühisõppekava korral, kas ühisõppekava ja ühisõppekava koostööleping vastavad käesoleva seaduse §-des 221 ja 222 sätestatud nõuetele, ning teeb hindamise tulemusel haridus- ja teadusministrile ettepaneku:
 1) anda ülikoolile õigus õppekavagrupis õpet läbi viia ja väljastada õppekava läbimisel vastav akadeemiline kraad või diplom ning esitada nimetatud ettepanek Vabariigi Valitsusele kõrgharidusstandardi lisas kinnitamiseks (akrediteerida õppekavagrupp positiivselt);
 2) anda ülikoolile üheks kuni kolmeks aastaks õigus õppekavagrupis õpet läbi viia ja väljastada õppekava läbimisel vastav akadeemiline kraad või diplom ning esitada nimetatud ettepanek Vabariigi Valitsusele kõrgharidusstandardis kinnitamiseks (akrediteerida õppekavagrupp positiivselt tähtajaliselt);
 3) mitte anda ülikoolile õigust õppekavagrupis õpet läbi viia ega väljastada vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid, kui käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel esitatud andmetest nähtub, et kvaliteetset kõrgharidustaseme õpet ei ole võimalik läbi viia (akrediteerida õppekavagrupp negatiivselt).

 (9) Kui kõrghariduse kvaliteediagentuur teeb käesoleva paragrahvi lõike 8 punktis 2 nimetatud ettepaneku, määrab ta tähtaja, mille möödumisel viiakse läbi õppekavagrupi kordushindamine käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 sätestatud korras.

 (10) Õppekavagrupid, milles ülikoolil on õigus õpet läbi viia, ning õppe läbimisel väljastatavad akadeemilised kraadid ja diplomid nimetab haridus- ja teadusministri ettepanekul Vabariigi Valitsus kõrgharidusstandardi lisas üks kord aastas.

 (11) Kui kõrghariduse kvaliteediagentuur teeb haridus- ja teadusministrile käesoleva paragrahvi lõike 8 punktis 3 nimetatud ettepaneku, ei esita haridus- ja teadusminister seda Vabariigi Valitsusele ning kinnitab selle ettepaneku käskkirjaga.

 (12) Isikul on õigus saada riiklik lõpudokument juhul, kui talle on mitte varem kui kaks aastat enne ülikooli õppekavagrupile käesoleva paragrahvi lõikes 10 toodud korras õppe läbiviimise õiguse ning vastavate akadeemiliste kraadide ja diplomite väljaandmise õiguse andmist väljastatud selles ülikoolis vastava õppekavagrupi õppekava läbimist tõendav lõpudokument.

 (13) Institutsionaalset akrediteerimist ja õppekavagruppide kvaliteedi hindamist taotletakse ja viiakse ülikoolis läbi alates 2010. aasta 1. jaanuarist ning juhul, kui ülikoolile on antud vähemalt ühes õppekavagrupis õigus kõrgharidustaseme õpet läbi viia ning vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid väljastada.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

§ 568.   Enne 2008. aasta 1. septembrit esitatud akrediteerimistaotluste menetlemine

 (1) Enne 2008. aasta 1. septembrit esitatud akrediteerimistaotlusi menetletakse taotluse esitamise hetkel kehtinud tingimustel ja korras, sealhulgas Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud akrediteerimisel õppekavadele ja ülikoolile esitatavate nõuete ning akrediteerimise korra alusel kuni 2009. aasta 31. detsembrini.

 (2) Alates 2009. aasta 1. jaanuarist täidab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluste menetlemisel õigusaktides kõrghariduse hindamise nõukogule pandud ülesandeid kõrghariduse kvaliteediagentuur.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud akrediteerimistaotluste alusel akrediteerimise tulemusena teeb kõrghariduse kvaliteediagentuur haridus- ja teadusministrile ettepaneku:
 1) akrediteerida õppekava või ülikool positiivselt, kuni Vabariigi Valitsus annab ülikooli õppekavagrupile, millesse akrediteeritav õppekava kuulub, õiguse õpet läbi viia ja väljastada õppekava läbimisel vastav akadeemiline kraad või diplom;
 2) akrediteerida õppekava negatiivselt ja lõpetada ülikoolis sellele õppekavale vastuvõtt ning määratud tähtaja jooksul, mis ei ole pikem kui kolm aastat, õppetöö vastava õppekava järgi;
 3) akrediteerida ülikool negatiivselt ja algatada ülikooli lõpetamine.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel tagab ülikool koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga üliõpilastele võimaluse jätkata õpinguid teises ülikoolis samal või lähedasel õppesuunal.

 (5) Akrediteerimise tulemusel tehtud kõrghariduse kvaliteediagentuuri ettepaneku kinnitab haridus- ja teadusminister käskkirjaga. Haridus- ja teadusministril on õigus kõrghariduse kvaliteediagentuuri ettepanek motiveeritud käskkirjaga tagasi lükata ja esitada see teistkordseks läbivaatamiseks.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

§ 569.   Enne 2008. aasta 1. septembrit kehtinud korras akrediteeritud õppekavade lõpetajatele väljastatud lõpudokumentide riiklik tunnustamine

 (1) Enne 2008. aasta 1. septembrit kehtinud korras akrediteeritud õppekavade lõpetajatele väljastatakse riiklik diplom juhul, kui õppekava on akrediteeritud positiivselt.

 (2) Isikul on õigus saada riiklik lõpudokument, kui talle on väljastatud haridust tõendav dokument mitte rohkem kui kaks aastat enne seda, kui õppekava enne 2008. aasta 1. septembrit kehtinud korras positiivselt akrediteeriti.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

§ 5610. Õppejõudude nõuete rakendumine

 (1) Enne 2008. aasta 1. septembrit emeriitprofessoriks nimetatud isikule makstakse emeriitprofessori tasu, mis moodustab 75 protsenti akadeemiku tasust ning mis eraldatakse ülikoolile riigieelarvest koos riikliku koolitustellimusega Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu.

 (2) Enne 2008. aasta 1. septembrit emeriitdotsendiks nimetatud isikule makstakse tema emeriitdotsendiks nimetamise hetkel kehtinud tingimustel ja korras emeriitdotsendi tasu, mis on kuni 50 protsenti emeriitprofessori tasust ning mille maksmist toetatakse riigieelarvest koos riikliku koolitustellimuse esitamisega Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu.

 (3) Käesoleva seaduse §-des 35–37 esitatud nõudeid õppejõudude kohta kohaldatakse alates 2009. aasta 1. jaanuarist toimuvatel õppejõudude valimistel. Enne 2009. aasta 1. jaanuari õppejõududega sõlmitud töölepingud kehtivad kuni töölepingus määratud tähtaja lõpuni.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

§ 5611. Riiklik koolitustellimus

 (1) Enne 2008. aasta 1. septembrit Haridus- ja Teadusministeeriumi ja ülikooli vahel sõlmitud riikliku koolitustellimuse lepingud kehtivad, kuni lepingu pooled on oma lepingulised kohustused täitnud.

 (2) Ülikool moodustab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riikliku koolitustellimuse täitmiseks vajaliku arvu õppekohti enne 2008. aasta 1. septembrit kehtinud korras positiivselt akrediteeritud õppekavade alusel. Ülikool võib moodustada õppekohti akrediteerimata õppekavade alusel, kui riikliku koolitustellimuse lepingus nii kokku lepitakse.

 (3) Kui pärast bakalaureuseõppe, rakenduskõrgharidusõppe, magistriõppe või bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhineva õppe nominaalkestuse lõppemist on vastavas õppes ülikooli lõpetanud isikute arv väiksem enne 2008. aasta 1. septembrit sõlmitud riikliku koolitustellimuse lepinguga määratud lõpetajate arvust, on Haridus- ja Teadusministeeriumil alates 2009/2010. õppeaastast riikliku koolitustellimuse esitamisel õigus ülikooli finantseerimist vähendada, vähendades mittetäidetud riikliku koolitustellimuse mahus kas tulemusleppe alusel eraldatavaid riigieelarve vahendeid või kahandades järgmisel õppeaastal ülikoolile esitatava riikliku koolitustellimuse mahtu.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

§ 5612.   Ühisõppekava avamise taotlemine kuni 2008. aasta 31. detsembrini

 (1) Kuni 2008. aasta 31. detsembrini esitab ühisõppekava koostöölepingus kokku lepitud õppeasutus pärast ühisõppekava kinnitamist ja ühisõppekava koostöölepingu sõlmimise heakskiitmist õppeasutuse nõukogus:
 1) Haridus- ja Teadusministeeriumile taotluse ühisõppekava registreerimiseks, lisades käesoleva seaduse §-le 221 vastava ühisõppekava, muud §-s 221 sätestatud nõuete täitmist tõendavad dokumendid ning §-le 222 vastava ühisõppekava koostöölepingu;
 2) kõrghariduse hindamise nõukogule taotluse laiendada ühisõppekavale selle aluseks olevate õppekavade akrediteerimisotsust.

 (2) Haridus- ja teadusminister registreerib käskkirjaga ühisõppekava ja see kantakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi, kui:
 1) käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ekspertiisi tulemus on positiivne;
 2) kõrghariduse hindamise nõukogu või alates 2009. aasta 1. jaanuarist kõrghariduse kvaliteediagentuur otsustab käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel laiendada ühisõppekavale selle aluseks olevate õppekavade akrediteerimisotsust.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 ning lõike 2 punkti 2 ei kohaldata doktoriõppe ühisõppekava registreerimisel, välja arvatud juhul, kui doktoriõppe ühisõppekava vastab käesoleva seaduse § 221 punktis 2 kehtestatud nõuetele.

 (4) Ühisõppekava ja ühisõppekava koostöölepingu vastavuse hindamiseks käesoleva seaduse §-des 221 ja 222 sätestatud nõuetele määrab haridus- ja teadusminister käskkirjaga ühisõppekavale ja ühisõppekava koostöölepingule ekspertiisi ning moodustab ekspertiisi teostamiseks ajutise ekspertiisikomisjoni. Enne ekspertiisi teostamist tasub ühisõppekava koostöölepingus kokku lepitud õppeasutus ühe kuu jooksul käesolevas lõikes nimetatud käskkirja andmisest käskkirjas kindlaksmääratud summas tagatisraha, mis ei või olla suurem kui 10 000 krooni ning mis tagastatakse juhul, kui ekspertiisi tulemus on positiivne. Kui ekspertiisi tulemus on negatiivne, kannab ekspertiisi teostamise kulud ühisõppekava koostöölepingus kokku lepitud õppeasutus.

 (5) Ühisõppekava registreerimisel otsustab kõrghariduse hindamise nõukogu või alates 2009. aasta 1. jaanuarist kõrghariduse kvaliteediagentuur käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud taotluse alusel ühisõppekava aluseks olevate õppekavade akrediteerimisotsuste laienemise ühisõppekavale, lähtudes ühisõppekava aluseks olevate õppekavade vastavusest õigusaktidele ja standarditele ning nende akrediteerimisotsuste kehtivusaegadest. Aluseks olevate õppekavade akrediteerimisotsuste ühisõppekavale laienemise otsus kehtib vähemalt ühisõppekava nominaalkestuse ulatuses, kuid mitte kauem kui 2012. aasta 1. jaanuarini. Õppekava akrediteerimisotsuse laienemise ühisõppekavale kinnitab kõrghariduse hindamise nõukogu või alates 2009. aasta 1. jaanuarist kõrghariduse kvaliteediagentuuri ettepanekul haridus- ja teadusminister käskkirjaga.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

§ 5613.   Ühisõppekavale esitatavate nõuete erisus kuni 2012. aasta 1. jaanuarini

 (1) Käesoleva seaduse § 221 punktides 2 ja 3 sätestatud nõue ühisõppekava avamisel omada õigust õppekavagrupis õpet läbi viia ja väljastada vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid loetakse kuni 2012. aasta 1. jaanuarini täidetuks õppekavale seitsmeks aastaks antud positiivse akrediteerimisotsusega.

 (2) Käesoleva seaduse § 221 punktides 2 ja 3 sätestatud nõue ühisõppekava avamisel, et ühelgi ühisõppekavas osaleval õppeasutusel ei või ühisõppekava koostöölepingu sõlmimisele eelneva seitsme aasta jooksul olla olulisel määral halvenenud selle õppekavagrupi õppe kvaliteet, millesse ühisõppekava kuulub, loetakse kuni 2012. aasta 1. jaanuarini täidetuks, kui õppeasutusel ei ole ühelegi õppekavale õppekavagrupis, milles ühisõppekava soovitakse avada, seitsme aasta jooksul enne ühisõppekava avamist antud negatiivset akrediteerimisotsust.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

§ 57. Erisused seaduse jõustumisel

 (1) [Kehtetu – RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

 (2) [Kehtetu – RT I 1999, 10, 150 - jõust. 15.02.1999]

 (3) Käesoleva seaduse § 131jõustub 1997. aasta 1. jaanuaril.

 (4) Käesoleva seaduse § 2 punkt 14 jõustub nõude osas, et õppekoha arvestuslikust maksumusest peab personalikulu moodustama vähemalt 60 protsenti, 2004. aasta 1. jaanuaril.

 (5) Käesoleva seaduse § 36 lõiked 3 ja 4 jõustuvad 2006. aasta 1. jaanuaril.

 (6) Ülikooli nõukogul on õigus kohaldada käesoleva seaduse § 36 lõiget 3 ka enne 2006. aasta 1. jaanuari pensionile siirdunud õppejõududele.

 (7) Haridus- ja Teadusministeerium sõlmib Tartu Ülikooliga arstiõppe kliinilise õppe läbiviimisega seonduvate kulude hüvitamiseks viieks aastaks halduslepingu, mis jõustub 2004. aasta 1. jaanuaril.
[RT I 2004, 45, 316 - jõust. 27.05.2004]

§ 58. [Käesolevast tekstist välja jäetud]