HALDUSÕIGUSHaridus ja teadus

Teksti suurus:

Rakenduskõrgkooli seadus (lühend - RakKKS)

Rakenduskõrgkooli seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.09.2008
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2008
Avaldamismärge:

Rakenduskõrgkooli seadus

Vastu võetud 10.06.1998
RT I 1998, 61, 980
jõustumine 16.07.1998

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
13.01.1999RT I 1999, 10, 15015.02.1999
15.12.1999RT I 1999, 102, 90810.01.2000
14.06.2000RT I 2000, 54, 35016.07.2000
27.09.2000RT I 2000, 78, 49622.10.2000
13.06.2001RT I 2001, 65, 37522.07.2001
12.06.2002RT I 2002, 56, 34805.07.2002
19.06.2002RT I 2002, 61, 37501.08.2002
16.10.2002RT I 2002, 90, 52101.01.2003
29.01.2003RT I 2003, 20, 11610.03.2003
terviktekst RT paberkandjal RT I 2003, 33, 207
07.08.2003RT I 2003, 58, 38701.09.2003
13.05.2004RT I 2004, 45, 31627.05.2004
28.06.2004RT I 2004, 54, 39001.01.2005
28.06.2004RT I 2004, 56, 40401.09.2004
05.05.2005RT I 2005, 29, 21505.06.2005
12.05.2005RT I 2005, 31, 22903.06.2005
09.06.2005RT I 2005, 37, 28210.07.2005
16.06.2005RT I 2005, 38, 29717.07.2005
19.10.2006RT I 2006, 49, 36920.11.2006 , osaliselt 1.09.2007
19.06.2008RT I 2008, 34, 20801.09.2008

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Seaduse reguleerimisala

 (1) Käesolev seadus sätestab riigi rakenduskõrgkooli moodustamise, ümberkorraldamise, tegutsemise ja tegevuse lõpetamise alused, juhtimise põhimõtted, kõrghariduse omandamise tingimused ja õppekorralduse alused, üliõpilaste põhiõigused ja -kohustused, rakenduskõrgkooli eelarve, finantseerimise ning riikliku järelevalve alused.

 (2) [Kehtetu – RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

 (3) Käesolevat seadust kohaldatakse erarakenduskõrgkoolidele niivõrd, kuivõrd erakooliseadus ei sätesta teisiti.

 (4) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 2. Rakenduskõrgkool

 (1) Rakenduskõrgkool on õppeasutus, kus toimub rakenduskõrgharidusõpe ning võib toimuda magistriõpe ja õpe keskhariduse baasil läbiviidava kutsekeskhariduse õppekava järgi ning kus vähemalt kaks kolmandikku õpilastest ja üliõpilastest õpivad rakenduskõrgharidusõppe õppekavade järgi.

 (2) Sisekaitseline rakenduskõrgkool on õppeasutus, kus toimub riigi sisejulgeoleku ja sisekaitselise rakenduskõrgkooli põhimääruses nimetatud teistel avaliku teenistuse õppekavadel rakenduskõrgharidusõpe ning võib toimuda magistriõpe ja õpe keskhariduse baasil läbiviidava kutsekeskhariduse õppekava järgi.
[RT I 2005, 37, 282 - jõust. 10.07.2005]

 (3) Riigikaitseline rakenduskõrgkool on kaitseväe õppeasutus, kus sõjaväelistel õppekavadel toimub rakenduskõrgharidusõpe ning võib toimuda magistriõpe ja õpe keskhariduse baasil läbiviidava kutsekeskhariduse õppekava järgi ning kus vähemalt kaks kolmandikku õpilastest ja üliõpilastest õpivad rakenduskõrgharidusõppe õppekavade järgi.

 (4) Rakenduskõrgkooli ülesanne on edendada tööturu vajadustele vastavat elukestvat õpet, pakkuda õppe- ja arendustegevust hõlmavaid teenuseid, teostada rakendusuuringuid ning kujundada üliõpilastest vastutustundlikke ja algatusvõimelisi kodanikke. Oma missiooni täitmisel teevad rakenduskõrgkoolid koostööd erinevate institutsioonidega ja on aktiivses suhtes avalikkusega, toetades oma valdkonnas tulemusliku arendus- ja innovaatilise tegevuse ning rakendusuuringute läbiviimisega ühiskonna arengut.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

§ 3. Rakenduskõrgkooli õiguslik seisund

 (1) Rakenduskõrgkool on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus.

 (2) Sisekaitseline rakenduskõrgkool on Siseministeeriumi hallatav riigiasutus.

 (3) Riigikaitseline rakenduskõrgkool on kaitseväe struktuuriüksus.
[RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

§ 4. Rakenduskõrgkooli põhimäärus

 (1) Rakenduskõrgkooli põhimäärus peab sisaldama rakenduskõrgkooli kohta järgmisi andmeid:
 1) nimi eesti ja inglise keeles ning asukoht;
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]
 2) valitsusasutuse nimi, mille hallatav on vastav rakenduskõrgkool;
 3) tegevusvaldkond ja õppekava tüüp;
 4) õppekorralduse alused;
 5) juhtimise kord;
 6) liikmeskond, tema õigused ja kohustused;
 7) struktuur, struktuuriüksuste juhtimine;
 8) aruandlus ja kontroll;
 9) üliõpilasesinduse valimise põhimõtted;
 10) muud tegevuse korraldamiseks olulised sätted.

 (2) Rakenduskõrgkooli põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus .

§ 5. Rakenduskõrgkooli moodustamine

  Rakenduskõrgkooli moodustab Vabariigi Valitsus ministri, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub, ettepanekul .
[RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

§ 51. [Kehtetu – RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

2. peatükk JUHTIMINE JA STRUKTUUR 

§ 6. Rektor

 (1) Rakenduskõrgkooli juhib rektor. Rektor kannab vastutust rakenduskõrgkooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.

 (11) Riigikaitselist rakenduskõrgkooli juhib ülem, kellel on käesolevas seaduses sätestatud rakenduskõrgkooli rektori pädevus. Riigikaitselise rakenduskõrgkooli ülem kuulub riigikaitselise rakenduskõrgkooli liikmeskonda. Riigikaitselise rakenduskõrgkooli ülema puhul ei kohaldata käesoleva seaduse § 7 lõiget 2.

 (2) Rektor:
 1) teostab oma pädevuse piires rakenduskõrgkoolis kõrgeimat haldus- ja distsiplinaarvõimu;
 2) esindab rakenduskõrgkooli käesoleva seaduse ning rakenduskõrgkooli põhimäärusega antud volituste ulatuses;
 3) kinnitab käskkirjaga rakenduskõrgkooli sisekorra- ja asjaajamise eeskirjad;
 4) kinnitab käskkirjaga rakenduskõrgkooli struktuuriüksuste põhimäärused;
 5) hoolitseb õppe- ja arendustegevuse otstarbeka korralduse eest;
 6) tagab rakenduskõrgkooli eelarveprojekti ja finantseerimistaotluse koostamise;
 7) kinnitab rakenduskõrgkooli eelarve ning tagab selle täitmise;
 8) käsutab rakenduskõrgkooli eelarvevahendeid käesoleva seaduse ning rakenduskõrgkooli põhimäärusega antud volituste ulatuses;
 9) on aruandekohustuslik rakenduskõrgkooli nõukogu ja ministri, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub, ees;
 10) lahendab teisi käesoleva seaduse ja rakenduskõrgkooli põhimäärusega tema pädevusse antud küsimusi.

 (3) Oma pädevuse piirides annab rektor käskkirju.
[RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

§ 7. Rektori ametisse määramine ja ametist vabastamine

 (1) Rektor valitakse avalikul konkursil kuni viieks aastaks ministri, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub, määrusega kehtestatud korras . Minister, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub, kinnitab valimistulemused ning sõlmib, muudab ja lõpetab rektoriga töölepingu.

 (2) Rektori töökohustustest vabanemise järel on rektoril õigus asuda samas rakenduskõrgkoolis ametikohale, kus ta töötas enne rektoriks valimist.

 (3) Riigikaitselise rakenduskõrgkooli ülema määrab ametikohale kaitseväe juhataja kaitseministri ning haridus- ja teadusministri nõusolekul.
[RT I 2005, 37, 282 - jõust. 10.07.2005]

§ 8. Rektorikandidaadile esitatavad nõuded

 (1) Rakenduskõrgkooli rektori ametikohale võib kandideerida isik, kes on või on olnud valitud professori ametikohale või omab vähemalt magistrikraadi või sellele vastavat kvalifikatsiooni.

 (2) Kui rakenduskõrgkoolis toimub magistriõpe, võib rakenduskõrgkooli rektori ametikohale kandideerida isik, kes omab doktorikraadi või sellele vastavat kvalifikatsiooni.

 (3) Sisekaitselise rakenduskõrgkooli rektori ametikohale võib kandideerida isik, kellel on lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuetele vähemalt kolmeaastane töökogemus kõrgema riigiametnikuna. Kui sisekaitselises rakenduskõrgkoolis toimub magistriõpe, võib rakenduskõrgkooli rektori ametikohale kandideerida isik, kellel on doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, või isik, kellel on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon ning kellel on vähemalt viieaastane töökogemus kõrgema riigiametnikuna.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (4) Riigikaitselise rakenduskõrgkooli ülema ametikohale võib määrata vähemalt vanemohvitseri auastmes kaadrikaitseväelase, kes omab magistrikraadi või sellele vastavat kvalifikatsiooni ning on teeninud vähemalt kolm aastat vanemohvitseri auastmega ametikohal. Kui riigikaitselises rakenduskõrgkoolis toimub magistriõpe, võib riigikaitselise rakenduskõrgkooli ülemaks määrata vähemalt vanemohvitseri auastmes kaadrikaitseväelase, kes omab doktorikraadi või sellele vastavat kvalifikatsiooni, või vähemalt koloneli auastmes kaadrikaitseväelase, kes omab magistrikraadi või sellele vastavat kvalifikatsiooni. Mõlemal juhul on nõutav vähemalt kolmeaastane tegevteenistuse kogemus vanemohvitseri auastmega ametikohal.
[RT I 2006, 49, 369 - jõust. 20.11.2006]

§ 9. Rakenduskõrgkooli nõukogu

 (1) Rakenduskõrgkooli kõrgeim kollegiaalne otsustuskogu on rakenduskõrgkooli nõukogu (edaspidi nõukogu), mille moodustamise korra ja töökorra sätestab rakenduskõrgkooli põhimäärus.

 (2) Nõukogusse kuuluvad:
 1) rektor;
 2) prorektor(id);
 3) õppejõudude esindajad;
 4) üliõpilaskonna esindajad, kes moodustavad vähemalt 1/5 nõukogu koosseisust;
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]
 5) teised põhimäärusega ettenähtud isikud.

 (3) Nõukogu esimees on rektor.

 (4) Nõukogu:
 1) teeb ettepanekuid rakenduskõrgkooli põhimääruse muutmise ja täiendamise algatamiseks ministrile, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub;
 2) võtab vastu rakenduskõrgkooli arengukava ja esitab selle ministrile, kelle valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub, kinnitamiseks, kooskõlastades riigi- ja sisekaitselise rakenduskõrgkooli korral arengukava eelnevalt haridus- ja teadusministriga;
 3) kinnitab rakenduskõrgkooli eelarve täitmise aruande;
 4) valib korralised õppejõud;
 41) kehtestab õppejõudude ja teadustöötajate atesteerimise tingimused ja korra;
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]
 42) kehtestab üliõpilaste vastuvõtutingimused ja -korra, sealhulgas vastavalt välismaalaste seaduse § 122 lõikele 3 välismaalase õppekeele oskuse piisavuse hindamiseks õppekeele taseme miinimumnõuded;
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]
 43) kehtestab üliõpilaste rakenduskõrgkoolist väljaarvamise tingimused ja korra;
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]
 5) otsustab õigusaktidega sätestatud ulatuses ja korras rakenduskõrgkooli kasutusse antud riigivaraga seotud küsimusi;
 51) kehtestab õppejõudude kvalifikatsiooninõuded ning nendele vastavuse hindamise tingimused ja korra ning üliõpilaste varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise tingimused ja korra;
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]
 52) kiidab heaks ühisõppekava enne selle kinnitamist ministri poolt, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub, ja kiidab heaks ühisõppekava koostöölepingu sõlmimise;
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]
 6) lahendab teisi küsimusi, mis käesoleva seaduse ja rakenduskõrgkooli põhimäärusega kuuluvad tema pädevusse.

 (5) Nõukogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid.

 (6) Nõukogu otsusele kirjutab alla nõukogu esimees, tema äraolekul nõukogu vanim liige.
[RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

§ 10. Nõunike kogu

 (1) Nõunike kogu on rakenduskõrgkooli ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, mis moodustatakse majandus- ja kultuuriringkondade, registreeritud kutse- ja ametiliitude, tööandjate liitude ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste esindajatest.

 (11) Sisekaitselise rakenduskõrgkooli nõunike kogusse kuuluvad sisekaitselise rakenduskõrgkooli õppekavadele vastavate ministeeriumide ja ametiasutuste juhid ning teised siseministri poolt määratud isikud .

 (12) Riigikaitselise rakenduskõrgkooli nõunike kogusse kuuluvad Kaitseministeeriumi ja kaitsejõudude esindajad ning teised riigikaitse valdkonnas tunnustatud isikud.

 (2) Nõunike kogu liikmete arvu ning nende volituste kestuse määrab, nõunike kogu liikmed nimetab ja nõunike kogu töökorra kinnitab minister, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub . Nõunike kogu valib oma liikmete hulgast esimehe.

 (3) Nõunike kogu teeb nõukogule ja ministrile, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub, riigi- ja sisekaitselise rakenduskõrgkooli korral ka haridus- ja teadusministrile, ettepanekuid ja annab hinnanguid rakenduskõrgkooli, sealhulgas õppekavade arengut puudutavates küsimustes vähemalt üks kord aastas.

 (4) Nõunike kogu volitatud esindajal on õigus võtta osa nõukogu istungitest.
[RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

3. peatükk ÕPPEKORRALDUS 

§ 11. Rakenduskõrgkooli vastuvõtmine ja rakenduskõrgkoolist väljaarvamine

 (1) Kõikidel keskharidusega või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooniga isikutel on võrdne õigus konkureerida rakenduskõrgkooli astumiseks.
[RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

 (11) Sisekaitselisse rakenduskõrgkooli riigi sisejulgeoleku õppekavadele võivad kandideerida kõik keskharidusega või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooniga isikud, kes vastavad oma õppekavale vastava ameti- või kutseala teenistusse astumise nõuetele, välja arvatud nõuded vanusele ning kutse- või ametialasele ettevalmistusele. Sisekaitselise rakenduskõrgkooli põhimäärusega võib nimetatud nõudeid laiendada ka teistele avaliku teenistuse õppekavadele, kui see on vajalik õppe eesmärkide saavutamiseks.
[RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

 (12) Riigikaitselisse rakenduskõrgkooli ohvitseri väljaõppe õppekohtadele võivad kandideerida kõik keskharidusega või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooniga isikud, kes vastavad kaitseväe lepingulisse tegevteenistusse võtmisel esitatavatele nõuetele. Mehed peavad olema läbinud ajateenistuse ning naised peavad olema omandanud ajateenistuses ettenähtud väljaõppe. Ohvitseri väljaõppe õppekohtadele õppima asumise eelduseks on kaitseväe lepingulisse tegevteenistusse astumine.
[RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

 (2) [Kehtetu – RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

§ 12. Kõrgharidusstandard

  Kõrgharidusstandard on Vabariigi Valitsuse kehtestatud ühtsed nõuded kõrghariduse tasemel toimuvale õppele, mis määravad kindlaks õppevaldkonnad ja -suunad, õppe eesmärgid ja saavutatavad õpitulemused ning õppe kogumahu, sealhulgas eelneva õpitulemuse ja erialase töökogemuse arvestamise põhimõtted, õppekavale esitatavad üld- ja erinõuded, sealhulgas õpingutele ja lõputööle või lõpueksamile esitatavad nõuded, ning õppeasutusele esitatavad üld- ja erinõuded õppejõudude kohta, sealhulgas nõuded õppekava alusel õpet läbiviivate õppejõudude teaduslikule, pedagoogilisele ja erialasele kvalifikatsioonile.
[RT I 2006, 49, 369 - jõust. 01.09.2007]

§ 121. Õppekorralduse üldnõuded

 (1) Õppe mahtu arvutatakse ainepunktides. Üks ainepunkt vastab 40 tunnile ehk ühele õppenädalale tööle, mille üliõpilane on õppeks kulutanud. Ühe õppeaasta maht on 40 ainepunkti, riigikaitselises rakenduskõrgkoolis vähemalt 40 ainepunkti. Euroopa ainepunktisüsteemi (European Credit Transfer and Accumulation SystemECTS) rakendamisel vastab üks ainepunkt 26 tunnile tööle, mille üliõpilane on õppeks kulutanud – see moodustab 1560 tundi ja 60 ainepunkti õppeaastas. Ühisõppekava välisriigi õppeasutuses läbiviidavas osas võib rakendada käesolevas lõikes sätestatust erinevat õppemahu arvestamise süsteemi.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (2) Rakenduskõrgkool võib õppekava täitmisel arvestada rakenduskõrgharidus- ja magistriõppes varasemaid õpinguid ja töökogemust kõrgharidusstandardis sätestatud põhimõtteid arvestades ning rakenduskõrgkooli nõukogu kehtestatud ulatuses ja korras.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (3) Õppekava nominaalkestuse hulka ei arvestata üliõpilase akadeemilist puhkust.

§ 122. Ühisõppekava

  Rakenduskõrgkoolis võib rakenduskõrgharidusõppe või kõrghariduse sama astme raames ja magistriõppe raames toimuda õpe ühisõppekava alusel ülikooliseaduse § 2 punkti 131 tähenduses. Ühisõppekava ja ühisõppekava läbiviimises osalevate õppeasutuste vahelise ühisõppekava koostöölepingu suhtes kohaldatakse ülikooliseaduse §-des 221–222 kehtestatud nõudeid.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

§ 13–14. [Kehtetud – RT I 2002, 56, 348 - jõust. 05.07.2002]

§ 15. Rakenduskõrgharidusõpe

 (1) Rakenduskõrgharidusõpe on kõrghariduse esimese astme õpe, mille kestel üliõpilane omandab kindlal kutsealal töötamiseks või magistriõppes edasiõppimiseks vajalikud pädevused.

 (2) Rakenduskõrgharidusõppe nominaalkestus on kolm kuni neli aastat. Ämmaemandaõppe nominaalkestus on neli ja pool aastat. Õeõppe nominaalkestus on üldjuhul kolm ja pool aastat, koos lisaspetsialiseerumisega neli ja pool aastat.

 (3) Rakenduskõrgharidusõppe alustamise tingimus on keskharidus või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon.

 (4) Rakenduskõrgharidusõpe lõpeb lõpueksami sooritamise või lõputöö kaitsmisega.

 (5) Rakenduskõrgharidusõppe lõpetanud isikul on õigus jätkata õpinguid magistriõppes õppeasutuse nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras.

 (6) Ämmaemandaõppe ja õeõppe raamnõuded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega .
[RT I 2004, 45, 316 - jõust. 27.05.2004]

§ 151. Kutseõpe
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (1) Rakenduskõrgkoolis võib rakenduskõrgharidusõppe õppekavadega samas õppekavagrupis toimuda kutseõpe keskhariduse baasil. Merehariduse omandamist võimaldavas rakenduskõrgkoolis, sisekaitselises rakenduskõrgkoolis ja tervise õppesuunal õpet läbiviivas rakenduskõrgkoolis võib toimuda kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis, põhihariduse nõudeta kutseõpe, kutseõpe põhihariduse baasil, kutsekeskharidusõpe ning kutseõpe keskhariduse baasil. Kutseõppe läbiviimise õigus antakse rakenduskõrgkoolile käesoleva seaduse §-s 161 sätestatud korras käesolevast paragrahvist tulenevate erisustega.

 (2) Kutseõppe läbiviimise taotluse kooskõlastab rakenduskõrgkool enne selle esitamist ministeeriumiga, mille valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub.

 (3) Kutseõppe rakendamisele rakenduskõrgkoolis laienevad kutseõppeasutuse seaduse vastavat kutseõppe õppekava ja kutseharidusstandardit reguleerivad sätted.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

§ 152. Magistriõpe

 (1) Magistriõppe õppekava rakendamisele rakenduskõrgkoolis laienevad ülikooliseaduse magistriõpet reguleerivad sätted käesolevast paragrahvist tulenevate erisustega.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (2) Magistriõpe võib rakenduskõrgkoolis toimuda järgmistel tingimustel:
 1) jätkuna samal õppesuunal positiivselt, välja arvatud tingimisi akrediteeritud rakenduskõrgharidusõppe õppekavale;
 2) rakenduskõrgkool on sõlminud ülikooliga või välisriigi õppeasutusega, millel on õigus läbi viia magistriõpet või sellega samaväärse astme õpet, magistriõppe läbiviimiseks, välja arvatud usuõpetuse ja teoloogia alal, sisekaitseliste või sõjaväeliste õppekavade järgi, koostöölepingu, milles nähakse ette õppetegevuseks vajalike õpperuumide (-hoonete), sisustuse ja muu õppemateriaalse baasi ühine ja efektiivne kasutamine ning kõrge kvalifikatsiooniga õppejõudude ühine rakendamine õppetegevuse läbiviimises;
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]
 3) rakenduskõrgkooli rektor vastab käesoleva seaduse §-s 8 sätestatud rektorikandidaadile esitatavatele nõuetele.
[RT I 2006, 49, 369 - jõust. 20.11.2006]

 (3) Minister, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub, teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku nimetada rakenduskõrgkoolid, kus võib toimuda magistriõpe, ja nende õppekavad, mille alusel see võib toimuda. Sisekaitselise või riigikaitselise rakenduskõrgkooli korral kooskõlastatakse ettepanek enne Vabariigi Valitsusele otsustamiseks esitamist haridus- ja teadusministriga. Vabariigi Valitsus nimetab kord aastas ja mitte hiljem kui neli kuud enne magistriõppe õppekava järgi kavandatava õppetegevuse algust rakenduskõrgkoolid, kus võib toimuda magistriõpe, ja nende õppekavad, mille alusel see võib toimuda, või keeldub rakenduskõrgkoolile magistriõppe läbiviimise õiguse andmisest.

 (4) Magistriõppe nominaalkestus on üks kuni kaks aastat. Rakenduskõrgharidusõppe ja magistriõppe nominaalkestus kokku on vähemalt viis aastat.

 (5) Magistriõppe alustamise tingimus on bakalaureusekraad, rakenduskõrghariduse õppekava alusel omandatud kõrgharidus või nendele vastav kvalifikatsioon ja vähemalt üheaastane töökogemus magistriõppe õppekavale vastaval õppesuunal. Üheaastase töökogemuse nõuet ei kohaldata ühisõppekava suhtes, kui osa ühisõppekavast viiakse läbi ülikoolis või välisriigi õppeasutuses. Rakenduskõrgkooli nõukogul on õigus kehtestada magistriõppe alustamise tingimusena pikema töökogemuse nõue tulenevalt õppesuuna eripärast.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

§ 16. Õppekava kinnitamine ja registreerimine

 (1) Rakenduskõrgkooli õppekava kinnitab minister, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub. Riigi- ja sisekaitselise rakenduskõrgkooli õppekava kooskõlastatakse enne kinnitamist haridus- ja teadusministriga.

 (11) Merehariduse omandamist võimaldava rakenduskõrgkooli merehariduse õppekava edastab haridus- ja teadusminister enne kinnitamist kooskõlastamiseks Veeteede Ametile. Rakenduskõrgkool edastab Veeteede Ametile täiendavalt tehniliste õppevahendite ja valmendite loetelu ning õppejõudude nimekirja. Veeteede Amet hindab, kas õppekava vastab vastavat kutseala reguleerivatele rahvusvahelistele õigusaktidele, kas praktilisi erialasid õpetavatel õppejõududel on erialase töö kogemus ning kas õppemateriaalne baas võimaldab läbi viia vastava taseme õpet. Veeteede Amet esitab oma arvamuse koos põhjendustega haridus- ja teadusministrile ühe kuu jooksul õppekava saamisest alates.

 (2) Pärast õppekava kinnitamist kantakse kõrgharidusstandardile vastav rakenduskõrgkooli õppekava Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi.
[RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]

§ 17. Õppekeel

  Rakenduskõrgkooli õppekeel on eesti keel. Teiste keelte kasutamise otsustab minister, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub.
[RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

§ 18. Täiskoormusega, osakoormusega ja eksternõpe

 (1) Rakenduskõrgkoolis võib toimuda täiskoormusega õpe, osakoormusega õpe või eksternõpe.

 (2) Täiskoormusega õppes täidab üliõpilane iga õppeaasta lõpuks õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahust kumulatiivselt vähemalt 75 protsenti. Rakenduskõrgkooli nõukogu võib nimetada õppekavad, mille alusel saab toimuda ainult täiskoormusega õpe, ja õppekavad, mille alusel toimuvale täiskoormusega õppele esitatakse kõrgemad nõuded.

 (3) Osakoormusega õppes täidab üliõpilane iga õppeaasta lõpuks õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahust kumulatiivselt vähem kui 75 protsenti. Rakenduskõrgkooli nõukogu võib kehtestada osakoormusega õppes õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu alampiiri.

 (4) Üliõpilane määrab rakenduskõrgkooli astudes oma täis- või osakoormusega õppimise esimesel õppeaastal, välja arvatud, kui õppekaval võib toimuda ainult täiskoormusega õpe. Järgmistel õppeaastatel arvestab rakenduskõrgkool üliõpilase täis- või osakoormusega õppimise määramisel, kuidas on üliõpilane iga õppeaasta lõpuks täitnud õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu. Täiskoormusega õppe nõudeid mittetäitva üliõpilase viib rakenduskõrgkool üle osakoormusega õppesse üliõpilast rakenduskõrgkoolist välja arvamata ja rakenduskõrgkool võib üliõpilaselt nõuda õppekulude hüvitamist.

 (41) Ühisõppekava alusel õppimise korral võetakse täis- ja osakoormusega õppimise määramisel arvesse kõikides ühisõppekavas osalevates õppeasutustes läbitud õppe maht.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (5) Riigikaitselise rakenduskõrgkooli üliõpilastel on õigus õppida osakoormusega üksnes riigikaitselise rakenduskõrgkooli põhimääruses sätestatud juhtudel.

 (6) Eksternõppes on õppimine õppuri iseseisev tegevus, mille käigus on õppuril võimalus lepingu alusel kasutada rakenduskõrgkoolis osutatavaid õppekavajärgseid õppeteenuseid õppuri poolt tellitud mahus ja struktuuris.

 (7) Osakoormusega õppivale üliõpilasele ning eksternile laienevad täiskasvanute koolituse seaduse tasemekoolitust reguleerivad sätted.
[RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

§ 19. Rakenduskõrgkooli lõpetamine

 (1) Kui üliõpilane on sooritanud õppekavas ettenähtud kohustuslikud eksamid, arvestused ja õppepraktika ning kogunud nõutavad ainepunktid ja kaitsnud lõputöö või sooritanud lõpueksami, antakse lõpetajale diplom või käesolevas paragrahvis nimetatud juhtudel ühisdiplom õppekava täitmise ja antud kvalifikatsiooni kohta koos akadeemilise õiendiga.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (2) Lõpetajale võidakse anda diplom kiitusega (cum laude ) haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud tingimustel .

 (21) Rakenduskõrgkoolil on õigus väljastada ainult riiklikke lõpudokumente. Rakenduskõrgkool väljastab kõrgharidust tõendavaid lõpudokumente Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud diplomi ja akadeemilise õiendi vormis ja statuudis kehtestatud tingimustel ja korras.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (22) Rakenduskõrgkooli lõpetanud isikule väljastab rakenduskõrgkool tasuta ingliskeelse akadeemilise õiendi (diploma supplement).

 (23) –(24)
[Kehtetud – RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (25) Ühisõppekava täies mahus täitnud isikule antakse käesoleva paragrahvi lõikes 21 sätestatud tingimuste täitmisel riikliku haridust tõendava dokumendina ühisdiplom.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (26) Kui osa ühisõppekavast viiakse läbi välisriigi õppeasutuses, antakse ühisõppekava täies mahus täitnud isikule:
 1) ühisõppekavas osalevate Eesti õppeasutuste poolt riiklik haridust tõendav dokument – diplom vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 21, kui ühisõppekavas osaleb üks Eesti õppeasutus, või ühisdiplom vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 25, kui ühisõppekavas osaleb vähemalt kaks Eesti õppeasutust;
 2) kõikide ühisõppekavas osalevate õppeasutuste poolt muu haridust tõendav dokument – ühisdiplom ühisõppekava koostöölepinguga ette nähtud tingimustel ja korras.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (27) Kõrgharidust tõendavad lõpudokumendid väljastab rakenduskõrgkool isikule tasuta.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (3) Diplomi ja akadeemilise õiendi vormi ja statuudi kinnitab Vabariigi Valitsus määrusega .

 (4) Rakenduskõrgkoolide väljaantud lõpudokumendid kantakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi.
[RT I 2004, 56, 404 - jõust. 01.09.2004]

§ 20. Täiendusõpe
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (1) Täiendusõpe on täiskasvanute koolituse seaduse tähenduses tööalane koolitus ning võimaldab kutse-, ameti- ning erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamist ja täiendamist, samuti ümberõpet.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (2) Rakenduskõrgkoolis korraldatava täiendusõppe vormid ja täiendusõppe läbiviimise korra kehtestab rakenduskõrgkooli nõukogu
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

§ 21. Institutsionaalne akrediteerimine
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (1) Rakenduskõrgkooli institutsionaalne akrediteerimine on välishindamine, mille käigus hinnatakse rakenduskõrgkooli sisemist kvaliteedikindlustamise süsteemi ja selle toimimist, sealhulgas rakenduskõrgkoolile antud ülesannete täitmist ning tema juhtimise, töökorralduse ning õppe vastavust rakenduskõrgkooli eesmärkidele ja arengukavale.

 (2) Rakenduskõrgkoolil on kohustus tagada, et ülikooliseaduse §-s 10 nimetatud kõrghariduse kvaliteediagentuur või temaga kooskõlastatult välisriigi pädev kvaliteediagentuur viib rakenduskõrgkooli institutsionaalse akrediteerimise läbi vähemalt korra seitsme aasta jooksul või käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud juhul kõrghariduse kvaliteediagentuuri nimetatud tähtaja jooksul.

 (3) Institutsionaalse akrediteerimise tulemusel kõrghariduse kvaliteediagentuur:
 1) annab hinnangu ja teeb otsuse, et rakenduskõrgkooli sisemine kvaliteedikindlustamise süsteem ning selle toimimine vastab nõuetele;
 2) annab hinnangu ja teeb otsuse, et rakenduskõrgkooli sisemises kvaliteedikindlustamise süsteemis või selle toimimises esinevad puudused, annab juhiseid nende kõrvaldamiseks ning määrab tähtaja, mis ei ole pikem kui kolm aastat, mille jooksul rakenduskõrgkool peab uuesti institutsionaalse akrediteerimise läbima;
 3) annab hinnangu ja teeb otsuse, et rakenduskõrgkooli sisemises kvaliteedikindlustamise süsteemis ja selle toimimises esinevad olulised puudused, mis takistavad rakenduskõrgkoolil õigusaktidest tulenevate ülesannete nõuetekohast täitmist, teavitab nendest lisaks rakenduskõrgkoolile ka haridus- ja teadusministrit ning annab juhiseid puuduste kõrvaldamiseks.

 (4) Haridus- ja teadusministril on õigus juhul, kui kõrghariduse kvaliteediagentuur on andnud käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud otsuse, anda rakenduskõrgkoolile tähtaeg sisemises kvaliteedikindlustamise süsteemis ja selle toimimises esinevate oluliste puuduste kõrvaldamiseks ning juhul, kui puudusi tähtaegselt ei kõrvaldata:
 1) algatada rakenduskõrgkooli kõikide õppekavagruppide kvaliteedi hindamine;
 2) algatada rakenduskõrgkooli ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine.

 (5) Institutsionaalse akrediteerimisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

§ 211. Õppekavagrupi kvaliteedi hindamine

 (1) Õppekavagrupi kvaliteedi hindamine on õppekavagruppi kuuluvate õppekavade ja nende alusel toimuva õppe vastavuse hindamine õigusaktidele ja riigisisestele ning rahvusvahelistele standarditele, sealhulgas vastava teoreetilise ja praktilise õppe taseme, õppejõudude ja teadustöötajate teadusliku ja pedagoogilise kvalifikatsiooni hindamine, samuti ressursside piisavuse hindamine õppe läbiviimiseks.

 (2) Rakenduskõrgkoolil on kohustus tagada, et ülikooliseaduse § 10 alusel loodud kõrghariduse kvaliteediagentuur või temaga kooskõlastatult välisriigi pädev kvaliteediagentuur hindab õppekavagrupi kvaliteeti vähemalt korra seitsme aasta jooksul või kõrghariduse kvaliteediagentuuri otsusel lühema tähtaja jooksul.

 (3) Kvaliteedi hindamisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

4. peatükk LIIKMESKOND 

§ 22. Liikmeskond
[RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

 (1) Rakenduskõrgkooli liikmeskonna moodustavad rektor, prorektor (prorektorid), õppejõud, teadustöötajad ja teised töötajad ning õpilased ja üliõpilased.
[RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

 (2) Üliõpilane on isik, kes on vastu võetud (immatrikuleeritud) rakenduskõrgkooli rakenduskõrgharidus- või magistriõppe täis- või osakoormusega õppesse. Üliõpilasi, kes õpivad ohvitseride koolituse ja väljaõppe õppekavade järgi, nimetatakse kadettideks.
[RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

 (21) Ühisõppekava korral võetakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isik vastu (immatrikuleeritakse) igasse ühisõppekava alusel õpet läbiviivasse õppeasutusse, kus ta õpet läbib.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (3) Käesoleva seaduse tähenduses on õpilaseks rakenduskõrgkoolis kutseõppes õppija. Õpilasele laienevad käesoleva seadusega kehtestatud õigused ja kohustused niivõrd, kuivõrd kutseõppeasutuse seadus ei sätesta teisiti.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

§ 23. Õppejõud, teadustöötajad ja teised töötajad

 (1) Rakenduskõrgkooli õppejõud on professorid, dotsendid, lektorid, assistendid ja õpetajad. Õppejõud jagunevad korralisteks õppejõududeks ja külalisõppejõududeks.

 (2) Professor on rahvusvahelisel tasemel uurimis- ja arendustegevuses või muus loometegevuses osalev oma kutseala juhtiv õppejõud, kes korraldab ja viib läbi õpet, juhib uurimis- ja arendustegevust või muud loometegevust ning juhendab tulemuslikult nendesse tegevustesse kaasatud üliõpilasi, õppejõude ja teadustöötajaid.

 (3) Dotsent on õppejõud, kes aktiivselt osaleb uurimis- ja arendustegevuses või muus loometegevuses ja võib juhtida oma kutseala uurimis- ja arendustegevust või muud loometegevust, viib läbi õpet ning juhendab tulemuslikult nendesse tegevustesse kaasatud üliõpilasi ja õppejõude.

 (4) Lektor on õppejõud, kes viib läbi õpet, võib juhtida uurimis- ja arendusprojekte või muud loometegevust ning juhendab nendesse tegevustesse kaasatud üliõpilasi.

 (5) Assistent viib läbi õpet, juhendab praktilise töö ja praktika läbimist ja üliõpilaste lõputöid ning osaleb uurimis- ja arendustegevuses või muus loometegevuses.

 (6) Õpetaja viib läbi seminare, praktikume, harjutustunde ja täidab muid praktilist laadi õppeülesandeid.

 (7) Korraline õppejõud ja teadustöötaja valitakse konkursi korras ametisse kuni viieks aastaks. Samas ülikoolis ametis olevate ja vähemalt 11 aastat professorina töötanud isikutega, kes on rakenduskõrgkooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras atesteeritud, sõlmitakse tööleping määramata ajaks.

 (8) Konkurssi välja kuulutamata võib õppejõu või teadustöötaja ametikoha määratud ajaks täita õppejõu või teadustöötaja kvalifikatsiooninõuetele vastava isikuga, kui:
 1) õppejõu või teadustöötaja valimise konkurss on luhtunud;
 2) õppejõu või teadustöötaja ametikoht on vabanenud ennetähtaegselt;
 3) korralise õppejõu või teadustöötaja ametikoht täidetakse korralise õppejõu või teadustöötaja ametisse nimetamisega kuni kolmeks aastaks.
30.11.2011 14:00
Parandatud täheviga sõnas „ametikoht“. Alus: „Riigi Teataja seadus“ § 10 lõige 4.

 (9) Rakenduskõrgkooli nõukogu kehtestatud tingimustel on rektoril õigus konkurssi välja kuulutamata kutsuda kuni viieks aastaks külalisõppejõuna õppetööd läbi viima teadlasi või teisi oma eriala silmapaistvaid loomeisikuid või praktikuid.

 (10) Korralistele õppejõududele ja külalisõppejõududele esitatavad nõuded kehtestab rakenduskõrgkooli nõukogu, lähtudes kõrgharidusstandardis sätestatud põhimõtetest.

 (11) Riigikaitselise rakenduskõrgkooli õppejõu ametikoht võib olla sõjalise auastmega ametikoht. Sõjalise auastmega õppejõu ametikohale määratakse tegevteenistuses olev kaadrikaitseväelane, kes vastab kõrgharidusstandardis sätestatud kvalifikatsiooninõuetele.

 (12) Nõukogu võib nimetada rakenduskõrgkoolis vähemalt kümme aastat professorina töötanud ja vanaduspensioniealiseks saanud õppejõu emeriitprofessoriks. Emeriitprofessoril on õigus osaleda rakenduskõrgkooli tegevuses, kusjuures ta ei täida korralise professori ametikohta, ja saada emeriitprofessori tasu rakenduskõrgkooli nõukogu kehtestatud korras.

 (13) Rakenduskõrgkooli teadustöötajatele esitatavad nõuded sätestatakse teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses. Rakenduskõrgkooli teadustöötajad võivad osaleda õppetöö läbiviimises.

 (14) Rakenduskõrgkooli töötajate töösuhted reguleeritakse töösuhteid reguleerivate õigusaktide kohaselt.

 (15) Sisekaitselise rakenduskõrgkooli õppejõu ametikoht võib olla politsei-, piirivalve-, pääste-, maksu- ja tolliametniku või vanglaametniku ametikoht.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

§ 24. Üliõpilaste õigused ja kohustused

 (1) Üliõpilasel on õigus:
 1) valida oma õpingukavasse kuni kümne protsendi ulatuses aineid teistest õppekavadest;
 11) ühisõppekaval õppides läbida oluline osa ühisõppekavast teise ühisõppekavas osaleva õppeasutuse juures, kusjuures teise ühisõppekavas osaleva õppeasutuse juures õppimiseks loetakse õppimist igas õppevormis;
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]
 2) tasuta kasutada õppetegevuseks rakenduskõrgkooli auditooriume, laboratooriume, arvutisaale, raamatukogusid, inventari, seadmeid ja muid vahendeid vastavalt rakenduskõrgkoolis kehtestatud korrale;
 3) valida oma esindajaid ja olla valitud rakenduskõrgkooli üliõpilasesindusse;
 31) õpi- ja karjäärinõustamisele;
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]
 4) esitada rektorile üliõpilasesinduse kaudu põhjendatud esildis õppejõu sobimatuse kohta õppeaine õpetamiseks;
 5) saada õppetoetust ja õppelaenu õppetoetuste ja õppelaenu seadusega sätestatud tingimustel ja korras;
 6) saada igal õppeaastal vähemalt kaheksa nädalat puhkust;
 7) saada kord igas kõrgharidusastmes rakenduskõrgkooli nõukogu kehtestatud korras akadeemilist puhkust üldjuhul kuni üks aasta, lisaks tervislikel põhjustel kuni kaks aastat, kaitseväeteenistuse puhul kuni üks aasta ning lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni;
 8) saada rakenduskõrgkoolilt õppekorraldusalast informatsiooni;
 9) saada üliõpilaspilet haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras;
 10) [Kehtetu – RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]
 11) kasutada muid seaduse, rakenduskõrgkooli põhimääruse, sisekorraeeskirja ja teiste õigusaktidega üliõpilastele kehtestatud õigusi.

 (2) Üliõpilased peavad järgima käesoleva seaduse, rakenduskõrgkooli põhimääruse, sisekorraeeskirjade ja muude õigusaktidega üliõpilastele kehtestatud kohustusi ning kandma vastutust nende rikkumise eest.

 (3) Sisekaitselise rakenduskõrgkooli üliõpilasele laienevad avaliku teenistuse seaduse lisas 1 sätestatud põhimõtted ja kohustused. Sisekaitselise rakenduskõrgkooli põhimäärus võib üliõpilasele laiendada riigiametnikule ettenähtud õigusi ja kohustusi, kui see on vajalik õppe eesmärkide saavutamiseks. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud õigus üliõpilasele ei laiene. Üliõpilasele makstakse eduka õppimise korral stipendiumi, mille suuruse ning maksmise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema poolt volitatud minister .

 (4) Kaitseväeteenistuses olevale riigikaitselise rakenduskõrgkooli üliõpilasele laienevad käesolevas paragrahvis sätestatud õigused riigikaitselise rakenduskõrgkooli põhimäärusega sätestatud ulatuses. Põhimäärus laiendab vastavad õigused niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus kaitseväeteenistust puudutava regulatsiooniga.

 (5) Merehariduse omandamist võimaldava rakenduskõrgkooli üliõpilasel, kes õpib meresõiduohutuse seadusega reguleeritud laevapere liikme koolituse aluseks oleval õppekaval, on õigus riigieelarvest rahastatavale toitlustusele ja vormiriietusele rakenduskõrgkooli põhimäärusega kehtestatud tingimustel ja korras.
[RT I 2006, 49, 369 - jõust. 20.11.2006]

§ 25. Üliõpilaskond ja üliõpilasesindus

 (1) Rakenduskõrgkooli üliõpilased moodustavad ühe üliõpilaskonna.

 (2) Üliõpilaskond otsustab ja korraldab iseseisvalt, kooskõlas seaduse ja seaduse alusel antud õigusaktidega, üliõpilaselu küsimusi, lähtudes üliõpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ning kohustustest.

 (3) Üliõpilaskonnal on õigus:
 1) moodustada vastavalt õigusaktidele esindus-, täitev- ja järelevalveorganeid ning liite ja organisatsioone teiste üliõpilaskondadega;
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]
 2) astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd;
 3) valida oma esindajaid rakenduskõrgkooli nõukogusse;
 31) teha ettepanekuid rakenduskõrgkooli õppekorralduse ja juhtimise parendamiseks ja osaleda järjepidevalt rakenduskõrgkooli vastavas tegevuses;
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]
 4) otsustada ja korraldada kõiki muid üliõpilaselu küsimusi, mis seaduse ja seaduse alusel antud õigusakti kohaselt kuuluvad üliõpilaskonna pädevusse ning mis ei ole samadel alustel antud kellegi teise otsustada ja korraldada.

 (4) Üliõpilaskonnal on põhikiri, kus sätestatakse üliõpilaskonna esindus-, täite- ja järelevalveorganite moodustamise kord, õigused, kohustused ja vastutus, nende organite töökorralduse põhimõtted, üliõpilasalgatuse ja üliõpilashääletuse korraldamise alused ning teised käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eesmärkide täitmiseks vajalikud ülesanded.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (5) Üliõpilaskonna põhikirja võtab vastu üliõpilaskond rakenduskõrgkooli põhimääruses sätestatud korras. Üliõpilasesindus esitab üliõpilaskonna põhikirja nõukogule kinnitamiseks. Nõukogu kinnitab üliõpilaskonna põhikirja, kui see vastab seadustele, seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlikele põhimõtetele.

 (6) Üliõpilaskonna vastutav ja korraldav esindusorgan on demokraatlikult valitud üliõpilasesindus, kes esindab üliõpilaskonda suhetes rakenduskõrgkooliga, Eesti ja rahvusvaheliste organisatsioonide, asutuste ja isikutega.

 (7) Üliõpilasesinduse valimise õigus on kõikidel rakenduskõrgkooli üliõpilastel. Rakenduskõrgkooli moodustamise või ümberkorraldamise tulemusel tekkinud üliõpilaskonna põhikirja võtab vastu üliõpilaskond. Üliõpilasesinduse esimese koosseisu valimiste eeskirja kinnitab ja valimised korraldab rektor demokraatlikest põhimõtetest lähtudes.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (8) Rakenduskõrgkooli eelarves nähakse ette vahendid, mida üliõpilasesindus kasutab üliõpilasomavalitsuse teostamiseks seadusest ja üliõpilaskonna põhikirjast tulenevate ülesannete täitmiseks. Üliõpilasesindus käsutab nimetatud vahendeid iseseisvalt rektori antud volituse alusel ja üliõpilaskonna kehtestatud korras.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

5. peatükk FINANTSEERIMINE JA EELARVE 

§ 26. Finantseerimine

 (1) Rakenduskõrgkooli õppetegevust finantseeritakse riigieelarvest riikliku koolitustellimuse ulatuses.

 (2) Teadus- ja arendustegevuse kulude finantseerimine toimub vastavalt teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusele.

§ 27. Riiklik koolitustellimus

 (1) Rakenduskõrgkoolile riikliku koolitustellimuse esitamisele kohaldatakse ülikooliseaduse §-s 131 sätestatud riikliku koolitustellimuse esitamise aluseid, tingimusi ja korda käesolevast paragrahvist tulenevate erisustega .

 (11) Sisekaitselisele rakenduskõrgkoolile riikliku koolitustellimuse esitamise korra kehtestab siseminister määrusega.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (2) Rakenduskõrgkoolile esitatava riikliku koolitustellimuse, sealhulgas rakenduskõrgkooli missioonist lähtuvad tulemuseesmärgid kinnitab haridus- ja teadusminister käskkirjaga.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (3) —(4)
[Kehtetud – RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (5) Isik, kes on vähemalt poole õppekava nominaalkestusest õppinud riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal, ei saa selle õppekava kolmekordse nominaalkestuse jooksul asuda teist korda õppima riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohale samal kõrgharidusastmel. Riikliku koolitustellimuse käskkirjas võib kokku leppida õppesuunad ja õppekavad, mille alusel on võimalik asuda teist korda õppima riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohale samal kõrgharidusastmel.
[RT I 2006, 49, 369 - jõust. 20.11.2006]

 (51) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtaeg hakkab kulgema isiku rakenduskõrgkooli immatrikuleerimisest. Õppekava nominaalkestuse arvestamisel lähtutakse sellest õppekavast, millele isik immatrikuleeriti.
[RT I 2006, 49, 369 - jõust. 20.11.2006]

 (52) Isik, kelle suhtes kehtib käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud piirang, võib asuda õppima riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohale ülikooliseaduse § 132 lõikes 2 sätestatud korras.
[RT I 2006, 49, 369 - jõust. 20.11.2006]

 (53) Käesoleva paragrahvi lõike 5 tähenduses ei käsitleta samade kõrgharidusastmetena rakenduskõrgharidusõpet ja bakalaureuseõpet.
[RT I 2006, 49, 369 - jõust. 20.11.2006]

 (6) Rakenduskõrgkoolil on õigus nõuda õppekulude hüvitamist rakenduskõrgkooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras üliõpilaselt, kes ei õpi riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal, ning riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal aasta üle õppekava nominaalkestuse õppinud või täiskoormusega õppe nõudeid mittetäitnud üliõpilaselt, kes on üle viidud osakoormusega õppesse. Rakenduskõrgkooli astuva isiku õppekulude hüvitamise määra kehtestab rakenduskõrgkooli nõukogu vähemalt neli kuud enne õppeaasta algust. Rakenduskõrgkooli nõukogu võib ülikooli immatrikuleeritud üliõpilase õppekulude hüvitamise määra tõsta kuni 10 protsenti võrreldes eelmise õppeaastaga.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (7) Riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal aasta üle õppekava nominaalkestuse õppinud või täiskoormusega õppe nõudeid mittetäitnud üliõpilane, kes on üle viidud osakoormusega õppesse, vabastatakse õppekulude hüvitamisest, kui ta jätkab õpinguid sama õppekava järgi ja kui ta:
 1) on keskmise, raske või sügava puudega isik;
 2) on alla 7-aastase lapse või puudega lapse vanem või hooldaja või
 3) õpib riikliku koolitustellimuse lepingus kokku lepitud õppesuunal või õppekaval, mille alusel rakenduskõrgkool on riikliku koolitustellimuse täitmiseks moodustanud õppekohad osakoormusega õppes õppimiseks.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

§ 271. Välisriigis õppimise toetamine

  Haridus- ja Teadusministeerium võib riigieelarves riiklikuks koolitustellimuseks ette nähtud vahenditest toetada üliõpilase õppimist (sealhulgas ühisõppekava alusel) välisriigi rakenduskõrgkoolis või samaväärses õppeasutuses riigile prioriteetsetel erialadel. Üliõpilase välisriigis õppimise toetamine ja sellest tulenevad üliõpilase kohustused vormistatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi ja üliõpilase, Haridus- ja Teadusministeeriumi volitatud isiku ja üliõpilase, Haridus- ja Teadusministeeriumi, üliõpilase ja tööandja või Haridus- ja Teadusministeeriumi volitatud isiku, üliõpilase ja tööandja vahelise lepinguga.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

§ 272. Sisekaitselise ja riigikaitselise rakenduskõrgkooli finantseerimine

 (1) Sisekaitselise rakenduskõrgkooli õppetegevust finantseerib Siseministeerium. Riigikaitselise rakenduskõrgkooli õppetegevust finantseeritakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest.

 (2) Neid avaliku teenistuse õppekavasid, mille rakendusala jääb väljapoole Siseministeeriumi valitsemisala, võib finantseerida ka vastava õppekava õpet tellinud asutus.
[RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

§ 273. Õppekulude hüvitamine sisekaitselises rakenduskõrgkoolis

 (1) Sisekaitselisest rakenduskõrgkoolist eksmatrikuleeritud isik on kohustatud hüvitama riigi poolt tema õpingutele tehtud õppekulud, kui ta:
 1) katkestas mõjuva põhjuseta õpingud;
 2) eksmatrikuleeriti ebarahuldava õppeedukuse tõttu;
 3) eksmatrikuleeriti distsiplinaarsüüteo tõttu.

 (2) Sisekaitselise rakenduskõrgkooli lõpetanud isik on kohustatud hüvitama riigi poolt tehtud õppekulud, kui ta:
 1) ei asunud sisekaitselise rakenduskõrgkooli lõpetamisel kolme kuu jooksul avalikku teenistusse või tööle päästeasutusse, välja arvatud, kui temale ei pakutud tema kvalifikatsioonile vastavat töökohta;
 2) vabastati avalikust teenistusest või töölt päästeasutuses süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel;
 3) vabastati avalikust teenistusest või töölt päästeasutuses distsiplinaarsüüteo eest;
 4) vabastati avalikust teenistusest või töölt päästeasutuses oma algatusel mõjuva põhjuseta.

 (3) Sisekaitselise rakenduskõrgkooli lõpetanud isik ei ole kohustatud hüvitama riigi poolt tehtud õppekulusid:
 1) kui ta on töötanud avalikus teenistuses või päästeasutuses vähemalt kahekordse nominaalse õppeaja või
 2) kui ta on oma algatusel vabastatud teenistusest või töölt päästeasutuses seoses püsiva töövõime kaotusega 40–100 protsenti või perekonnas oleva puudega isiku või vanaduspensionieas kõrvalabi või järelevalvet vajava isiku hooldamise vajadusega.

 (4) Õppekulude arvestamise, hüvitamise määra, tingimused ja korra kehtestab siseminister määrusega .
[RT I 2004, 54, 390 - jõust. 01.01.2005]

§ 274. Riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohtade täitmine

 (1) Riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohtade esmatäitmine toimub rakenduskõrgkooli nõukogu kehtestatud korras vastavalt sisseastujate paremusjärjestusele. Rakenduskõrgkoolis õppida soovijaid võib rakenduskõrgkool sisseastujate eelnevatest kvalifikatsioonidest või erivajadustest tulenevalt liigitada gruppidesse ning sellisel juhul võib rakenduskõrgkool kehtestada erinevatele gruppidele erinevad sisseastumisnõuded, mille täitmise alusel moodustub grupi paremusjärjestus.

 (2) Rakenduskõrgkool asendab igal õppeaastal riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal õppiva täiskoormusega õppe nõudeid mittetäitva või eksmatrikuleeritud üliõpilase sellel õppekohal õppida sooviva isikuga, eelistades paremate õpitulemustega isikut. Rakenduskõrgkool ei asenda riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal õppivat täiskoormusega õppe nõudeid mittetäitvat üliõpilast, kui üliõpilane õpib riikliku koolitustellimuse lepingus kokku lepitud õppesuunal või õppekaval, mille alusel rakenduskõrgkool on riikliku koolitustellimuse täitmiseks moodustanud õppekohad osakoormusega õppes õppimiseks.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

§ 28. Tasulised teenused

  Rakenduskõrgkoolil on õigus käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks osutada põhitegevusega seotud tasulisi teenuseid (täiend- ja eksternõpe, lepingulised arendustööd, erialaline nõustamine jms) rakenduskõrgkooli põhimääruses sätestatud ulatuses ja korras.

§ 29. Rakenduskõrgkooli eelarve

  Rakenduskõrgkooli tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalustatud eelarve. Rakenduskõrgkooli eelarve kinnitab rektor.

6. peatükk JÄRELEVALVE 
[RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

§ 30. Teenistuslik järelevalve

  Ministeerium, kelle valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub, teostab rakenduskõrgkooli tegevuse üle teenistuslikku järelevalvet seaduses sätestatud korras.

§ 301. Riikliku järelevalve teostajad

  Riiklikku järelevalvet rakenduskõrgkooli, mis ei kuulu Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalasse, õppetegevuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi riiklik järelevalveorgan ) kooskõlastatult ministeeriumiga, kelle valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub. Riiklikul järelevalveorganil on õigus kaasata riikliku järelevalve teostamisele eksperte.

§ 302. Riikliku järelevalveorgani pädevus

 (1) Riiklikul järelevalveorganil on õigus:
 1) tutvuda rakenduskõrgkooli käsutuses olevate tõendite ja andmetega, mille alusel on võimalik kindlaks teha järelevalve teostamiseks olulised asjaolud, saada dokumentidest ärakirju või väljavõtteid;
 2) külastada rektori teadmisel õppetunde;
 3) osaleda kooli nõukogu ja nõunike kogu koosolekutel;
 4) kontrollida riigieelarvest rakenduskõrgkoolile riikliku koolitustellimuse täitmiseks eraldatud vahendite sihipärast kasutamist;
 5) teha käesoleva seaduse §-s 303 sätestatud korras ettekirjutusi seadusega ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud nõuete rikkumise lõpetamiseks, edasiste rikkumiste ärahoidmiseks ja rikkumisega tekitatud tagajärgede kõrvaldamiseks.

 (2) Oma ülesannete täitmisel on riiklik järelevalveorgan kohustatud olema oma hinnangutes erapooletu, tuginema oma otsustustes õigusaktidele ja usaldusväärsele teabele.

§ 303. Ettekirjutus

 (1) Ettekirjutuses peavad sisalduma:
 1) ettekirjutuse tegemise alused koos viitega vastavatele õigusakti sätetele;
 2) ettekirjutuse tegemise kuupäev;
 3) ettekirjutuse täitmise tähtaeg;
 4) riiklikku järelevalvet teostanud ametiisikute nimed, ametikohad ja allkirjad;
 5) ettekirjutuse vaidlustamise võimalused, tähtaeg ja kord.

 (2) Haridus- ja Teadusministeerium teeb ettekirjutuse 10 päeva jooksul selle allakirjutamisest alates posti teel teatavaks rakenduskõrgkooli rektorile ning ministeeriumile, kelle valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub.

7. peatükk RAKENDUSKÕRGKOOLI ÜMBERKORRALDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE 

§ 31. Rakenduskõrgkooli ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine

 (1) Rakenduskõrgkooli korraldab ümber ja tegevuse lõpetab Vabariigi Valitsus ministri, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub, ettepanekul .

 (2) Rakenduskõrgkooli ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine toimub pärast õppeaasta lõppu.

 (3) Rakenduskõrgkooli tegevuse lõpetamisel tagab Haridus- ja Teadusministeerium üliõpilastele võimaluse jätkata õpinguid teises rakenduskõrgkoolis samal või lähedasel erialal.

 (4) Sisekaitselise või riigikaitselise rakenduskõrgkooli tegevuse lõpetamisel tagab ministeerium, kelle valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub, koostöös käesoleva seaduse § 272 lõikes 2 nimetatud asutuse ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga üliõpilastele võimaluse jätkata õpinguid teises rakenduskõrgkoolis samal või lähedasel õppesuunal
[RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

§ 311. Rakenduskõrgkooli ühinemine avalik-õigusliku ülikooliga

 (1) Vabariigi Valitsusel on õigus ministri, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub, ettepanekul käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 sätestatud juhul lubada rakenduskõrgkoolil ühineda avalik-õigusliku ülikooliga (edaspidi ülikool) käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustel ja korras.

 (2) Rakenduskõrgkooli ühinemiseks ülikooliga teeb ülikoolile ettepaneku minister, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub.

 (3) Minister, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub, otsustab Vabariigi Valitsuselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa taotlemise koostöös rakenduskõrgkooli nõukogu ja nõunike koguga ning ülikooli nõukoguga.

 (4) Vabariigi Valitsus annab loa rakenduskõrgkooli ühinemiseks ülikooliga juhul, kui rakenduskõrgkoolile pandud ülesandeid on otstarbekam täita ülikooli asutusena, ja volitab ministrit, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub, sõlmima nimetatud ühinemise kohta lepingut.

 (5) Rakenduskõrgkooli ühinemine ülikooliga sätestatakse ülikooli ja Vabariigi Valitsuse volitusel ministri, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub, vahel käesoleva seaduse alusel sõlmitavas lepingus. Lepingu kohustuslikud üldtingimused on:
 1) rakenduskõrgkooli ülikooliga ühinemise kuupäev;
 2) rakenduskõrgkooli baasil moodustatava ülikooli asutuse staatus ja ülesanded;
 3) õppekavad, mille alusel üliõpilased jätkavad õpinguid rakenduskõrgkooli baasil moodustatavas ülikooli asutuses;
 4) rakenduskõrgkooli üliõpilaste õpingute jätkamise tingimused ja kord rakenduskõrgkooli baasil moodustatavas ülikooli asutuses;
 5) rakenduskõrgkooli töötajate töö jätkamise tingimused ja kord rakenduskõrgkooli baasil moodustatavas ülikooli asutuses töösuhteid reguleerivate õigusaktidega sätestatud alustel, tingimustel ja korras;
 6) rakenduskõrgkooli kasutuses oleva riigivara ülikoolile üleandmise tingimused, kord ja tähtaeg;
 7) rakenduskõrgkooli asjaajamise ülikoolile üleandmise tingimused, kord ja tähtaeg;
 8) rakenduskõrgkooli ülikooliga ühinemisega kaasnevate võimalike organisatsiooniliste ja eelarveliste ning muude varalisi kohustusi ja õigusi käsitlevate küsimuste lahendamine.

 (6) Rakenduskõrgkooli ühinemine ülikooliga toimub enne õppeaasta algust.

 (7) Rakenduskõrgkooli ühinemisel ülikooliga tagab Haridus- ja Teadusministeerium koostöös ministeeriumiga, kelle valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub, üliõpilastele võimaluse jätkata õpinguid kõrghariduse omandamist võimaldavas õppeasutuses samal või lähedasel õppesuunal.
[RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

8. peatükk SEADUSE RAKENDAMINE 

§ 32. Üleminek

 (1) –(2)
[Kehtetud – RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

 (3) Rakenduskõrgkooli põhikirjad ja põhimäärused viiakse käesoleva seadusega vastavusse käesoleva seaduse jõustumisest kuue kuu jooksul.

 (4) Enne käesoleva seaduse jõustumist rakenduskõrgkoolides valitud kollegiaalsed otsustuskogud ja töötajad tegutsevad valimisperioodi lõpuni.

 (5) Haridus- ja teadusminister nimetab käesoleva seaduse jõustumisest kuue kuu jooksul rakenduskõrgkooli nõunike kogu koosseisu.

 (6) Kõrgharidusstandard viiakse käesoleva seadusega vastavusse käesoleva seaduse jõustumisest kuue kuu jooksul.

 (7) Üliõpilasomavalitsused viivad oma põhikirjad vastavusse seaduse nõuetega käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul.

 (8) Enne 2003. aasta 30. juunit Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi kantud akrediteerimata õppekava alusel rakenduskõrgkooli lõpetanud isikule väljastab rakenduskõrgkool õppekava akrediteerimisotsuse kehtima hakkamiseni riikliku haridust tõendava dokumendi.

 (9) [Kehtetu – RT I 2005, 37, 282 - jõust. 10.07.2005]

 (10) Õppekavad viiakse käesoleva seaduse nõuetega vastavusse 2002. aasta 1. septembriks. Õppekavu kohaldatakse alates 2002/2003. õppeaastast rakenduskõrgkooli immatrikuleeritavatele üliõpilastele. Üliõpilase taotlusel on rakenduskõrgkoolil õigus kohaldada õppekavu ka enne 2002/2003. õppeaastat rakenduskõrgkooli immatrikuleeritud üliõpilastele.

 (11) Rakenduskõrgkoolis võib enne 2002. aasta 30. juunit diplomiõppesse immatrikuleeritud üliõpilastele õppe läbiviimiseks toimuda diplomiõpe 2007. aasta 1. jaanuarini.

 (12) Rakenduskõrgkoolil on õigus taotleda õppekava, mis on kantud Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi enne 2002. aasta 1. juunit, akrediteerimisotsuse laienemist selle kehtivusaja lõpuni rakenduskõrgkooli nõukogus kinnitatud sama õppesuuna õppekavale, mis on kantud Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi alates 2002. aasta 1. juunist. Õppekava akrediteerimisotsuse laienemise haridus- ja teadusministri kinnitatud sama õppesuuna õppekavadele, mis on kantud Haridus- ja Teadusministeeriumi õppekavade registrisse, kinnitab kõrghariduse hindamise nõukogu ettepanekul haridus- ja teadusminister.

 (13) Käesoleva seaduse § 19 lõiget 22 kohaldatakse alates 2002/2003. õppeaastast lõpetavatele üliõpilastele. Enne 2002/03. õppeaastat lõpetanud isikutel on õigus saada ingliskeelne akadeemiline õiend (diploma supplement) rakenduskõrgkooli nõukogu kehtestatud korras.

 (14) Rakenduskõrgkoolide põhimäärused viiakse seaduse nõuetega vastavusse 2003. aasta 1. septembriks.

 (15) Rakenduskõrgkooli nõukogu kinnitab rakenduskõrgkooli arengukava ja esitab selle ministrile, kelle valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub, kinnitamiseks hiljemalt 2003. aasta 1. septembriks.

 (16) Täis- ja osakoormusega õpet kohaldatakse alates 2003/04. õppeaastast rakenduskõrgkooli vastuvõetavatele üliõpilastele.

 (17) Rakenduskõrgkoolid viivad oma õppetegevuse käesoleva seaduse § 2 lõigetega 1–3 vastavusse 2005. aasta 1. septembriks. Kui rakenduskõrgkoolis ei õpi pärast nimetatud tähtaja möödumist vähemalt kaks kolmandikku õpilastest ja üliõpilastest rakenduskõrgharidusõppe õppekavade järgi, teeb haridus- ja teadusminister Vabariigi Valitsusele ettepaneku rakenduskõrgkooli tegevuse lõpetamiseks.

 (18) Euroopa ainepunktisüsteemi kohaldatakse õppekavadele alates 2009/2010. õppeaastast. Akadeemiliste õiendite väljastamisele kohaldatakse Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunktide arvestust alates 2010. aasta 1. jaanuarist, kusjuures enne 2009/2010. õppeaastat õppe mahu arvutamisel kasutatud ainepunktid arvestatakse ümber Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunktidesse.
[RT I 2006, 49, 369 - jõust. 20.11.2006]

 (19) Käesoleva seaduse § 152 jõustub 2004. aasta 1. jaanuaril.

 (20) Rakenduskõrgkoolid kehtestavad käesoleva seaduse § 9 lõike 4 punktis 51 nimetatud õppejõudude kvalifikatsiooni hindamise ning üliõpilaste eelnevate õpitulemuste ja erialase töökogemuse arvestamise tingimused ja korra hiljemalt 2004. aasta 1. septembriks. Eelnevate õpitulemuste ja erialase töökogemuse arvestamise tingimused ja korra üliõpilastele, kes õpivad riikliku koolitustellimuse käskkirjas nimetatud õppesuunal või õppekaval, mille alusel rakenduskõrgkool on riikliku koolitustellimuse täitmiseks moodustanud õppekohad osakoormusega õppes õppimiseks, kehtestavad rakenduskõrgkoolid hiljemalt 2003. aasta 1. septembriks.

 (21) Käesoleva seaduse § 27 lõigetes 6 ja 7 nimetatud õppekulude hüvitamist kohaldatakse alates 2003/04. õppeaastast rakenduskõrgkooli vastuvõetavatele üliõpilastele.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

§ 321. Nominaalse õppeaja pikenemine

  Kui kõrghariduse omandamisel õpib eesti keelt mittevaldav üliõpilane süvendatult riigikeelt haridus- ja teadusministri kehtestatud tingimustel ja korras, pikeneb nominaalne õppeaeg kuni ühe õppeaasta võrra.
[RT I 2002, 90, 521 - jõust. 01.01.2003]

§ 322. Õpingute jätkamine

 (1) Enne 2002. aasta 30. juunit rakenduskõrgkooli immatrikuleeritud üliõpilastel on õigus jätkata õpinguid neile enne 2002. aasta 30. juunit kohaldatud tingimustel ja korras kuni 2007. aasta 1. septembrini.

 (2) Rakenduskõrgkooli diplomiõppe lõpetanud isikul on õigus jätkata õpinguid magistriõppes õppeasutuse nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras.

 (3) Enne 2003. aasta 30. juunit rakenduskõrgkooli statsionaarsesse või kaugõppe õppevormi vastuvõetud isikud on üliõpilased.
[RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

§ 323. Õppejõududele kehtestatud nõuete kohaldamine

  Seadusega rakenduskõrgharidusõppe õppejõududele kehtestatud nõudeid kohaldatakse alates õppejõudude valimistest, mis toimuvad pärast 2002. aasta 1. septembrit.
[RT I 2002, 56, 348 - jõust. 05.07.2002]

§ 324. Riikliku koolitustellimuse rakendamine

 (1) Enne 2002. aasta 1. juunit rakenduskõrgkoolile esitatud riiklik koolitustellimus täidetakse ja finantseeritakse enne 2002. aasta 1. juunit riiklikule koolitustellimusele kohaldatud tingimustel ja korras.

 (11) Enne 2008. aasta 1. septembrit rakenduskõrgkoolile esitatud riiklik koolitustellimus täidetakse ja finantseeritakse enne 2008. aasta 1. septembrit riiklikule koolitustellimusele kohaldatud tingimustel ja korras.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (12) Rakenduskõrgkool moodustab käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud riikliku koolitustellimuse täitmiseks vajaliku arvu õppekohti enne 2008. aasta 1. septembrit kehtinud korras positiivselt akrediteeritud õppekavade alusel. Rakenduskõrgkool võib moodustada õppekohti akrediteerimata õppekavade alusel, kui see sätestatakse riikliku koolitustellimuse esitamise käskkirjas.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (2) Kui pärast rakenduskõrgharidusõppe või magistriõppe nominaalkestuse lõppemist on vastavas õppes rakenduskõrgkooli lõpetanud isikute arv väiksem enne 2008. aasta 1. septembrit esitatud riikliku koolitustellimusega määratud lõpetajate arvust, on Haridus- ja Teadusministeeriumil alates 2008/2009. õppeaastast riikliku koolitustellimuse esitamisel õigus rakenduskõrgkooli finantseerimist vähendada, vähendades mittetäidetud riikliku koolitustellimuse mahus kas tulemuskokkuleppe alusel eraldatavaid riigieelarve vahendeid või kahandades järgmisel õppeaastal rakenduskõrgkoolile esitatava riikliku koolitustellimuse mahtu.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

§ 325. Riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal õppimise piirang

 (1) Käesoleva seaduse § 27 lõikeid 5–52 ei kohaldata isiku nende õpingute suhtes, mille läbimiseks on isik rakenduskõrgkooli immatrikuleeritud enne 1996. aasta 29. juulit.

 (2) Isikute suhtes, kes on immatrikuleeritud rakenduskõrgkooli pärast 1996. aasta 29. juulit, kuid enne 2003. aasta 10. märtsi, kohaldatakse käesoleva seaduse § 27 lõikeid 5–52 järgmistel tingimustel:
 1) isik on lõpetanud õpingud seoses õppekava täitmisega täies mahus või
 2) isik on eksmatrikuleeritud rakenduskõrgkoolist pärast 2003. aasta 10. märtsi muul alusel kui õppekava täitmine täies mahus.

 (3) Käesoleva seaduse § 27 lõike 5 tähenduses ei käsitleta samade kõrgharidusastmetena ka kutsekõrgharidusõpet ja bakalaureuseõpet ning diplomiõpet ja bakalaureuseõpet.
[RT I 2006, 49, 369 - jõust. 20.11.2006]

§ 33. [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 34.   Kutseõppe läbiviimine rakenduskõrgkoolis kuni 2011. aasta 1. jaanuarini

  Merehariduse omandamist võimaldavas rakenduskõrgkoolis, sisekaitselises rakenduskõrgkoolis ning tervise õppesuunal õpet läbiviivas rakenduskõrgkoolis või tema struktuuri kuuluvas õppeasutuses võib käesoleva seaduse § 151 lõikes 1 nimetatud loata kuni 2011. aasta 1. jaanuarini toimuda samal õppesuunal rakenduskõrgharidusõppega kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis, põhihariduse nõudeta kutseõpe, kutseõpe põhihariduse baasil, kutsekeskharidusõpe ning kutseõpe keskhariduse baasil.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

§ 35.   Üleminek õppeasutuste õppekavagruppide hindamisele alates 2009. aasta 1. jaanuarist

 (1) Rakenduskõrgkoolid viivad oma tegevuse käesoleva seaduse § 161 lõikega 1 kooskõlla 2009. aasta 1. jaanuariks.

 (2) Käesoleva seaduse § 161 lõiked 2–10 jõustuvad 2011. aasta 1. jaanuaril.

 (3) Kuni 2011. aasta 31. detsembrini hindab ülikooliseaduse §-s 10 nimetatud kõrghariduse kvaliteediagentuur õppeasutuste õppekavagruppe.

 (4) Alates 2012. aasta 1. jaanuarist võib rakenduskõrgkool õpet läbi viia üksnes juhul, kui Vabariigi Valitsus on rakenduskõrgkooli taotluse alusel andnud rakenduskõrgkoolile õiguse vastavas õppekavagrupis kõrgharidustaseme õpet läbi viia ning väljastada vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid.

 (5) Õppekavagrupis õppe läbiviimise õiguse saamiseks ning vastavate akadeemiliste kraadide ja diplomite väljastamiseks esitab rakenduskõrgkool, ühisõppekava korral ühisõppekava koostöölepingus kokku lepitud õppeasutus, ministeeriumile, mille valitsemisalasse ta kuulub, taotluse ning lisab sellele andmed õppekavagruppi kuuluvate õppekavade kehtivate positiivsete akrediteerimisotsuste ja kehtiva institutsionaalse positiivse akrediteerimisotsuse kohta ning:
 1) andmed õppekavade kohta, mille alusel õpet soovitakse läbi viia, sealhulgas nende õppekavade eesmärgid ja õpiväljundid;
 2) andmed õppekavagrupis õpet läbiviivate korraliste õppejõudude ning nende kvalifikatsiooni kohta;
 3) andmed õppe- ja teadustegevuseks vajaliku õppemateriaalse baasi ning õppe finantseerimise allikate kohta;
 4) taotleja otsusel muud Eesti Hariduse Infosüsteemist ja Eesti Teadusinfosüsteemist tulenevad andmed, millest nähtub õppe läbiviimiseks vajalik kvaliteet, ressursid või jätkusuutlikkus;
 5) ühisõppekava korral andmed ühisõppekava vastavuse kohta ülikooliseaduse §-le 221 ja andmed ühisõppekava vastavuse kohta ülikooliseaduse §-le 222.

 (6) Kui taotlejaks on rakenduskõrgkool, mis ei ole Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus, edastab ministeerium, mille valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub, taotluse ning lisatud andmed ühe kuu jooksul taotluse esitamisest arvates Haridus- ja Teadusministeeriumile.

 (7) Kõrghariduse kvaliteediagentuur hindab eksperte kaasates nõuetekohase taotluse, lisatud andmete, kõrgharidusstandardi ja teiste õigusaktide alusel, kas taotlejal on õppe läbiviimiseks vajalik kvaliteet, ressursid ning jätkusuutlikkus, ühisõppekava korral, kas ühisõppekava ja ühisõppekava koostööleping vastavad ülikoolisaduse §-des 221 ja 222 sätestatud nõuetele, ning teeb hindamise tulemusel haridus- ja teadusministrile ettepaneku:
 1) anda rakenduskõrgkoolile õigus õppekavagrupis õpet läbi viia ja väljastada õppekava läbimisel vastav akadeemiline kraad või diplom ning esitada nimetatud ettepanek Vabariigi Valitsusele kõrgharidusstandardis kinnitamiseks (akrediteerida õppekavagrupp positiivselt);
 2) anda rakenduskõrgkoolile üheks kuni kolmeks aastaks õigus õppekavagrupis õpet läbi viia ja väljastada õppekava läbimisel vastav akadeemiline kraad või diplom ning esitada nimetatud ettepanek Vabariigi Valitsusele kõrgharidusstandardis kinnitamiseks (akrediteerida õppekavagrupp positiivselt tähtajaliselt);
 3) mitte anda rakenduskõrgkoolile õigust õppekavagrupis õpet läbi viia ega väljastada vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid, kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 esitatud andmetest nähtub, et kvaliteetset kõrgharidustaseme õpet ei ole võimalik läbi viia (akrediteerida õppekavagrupp negatiivselt).

 (8) Kui kõrghariduse kvaliteediagentuur teeb käesoleva paragrahvi lõike 7 punktis 2 nimetatud ettepaneku, määrab ta tähtaja, mille möödumisel viiakse läbi õppekavagrupi kordushindamine käesoleva paragrahvi lõigetes 5–7 sätestatud korras.

 (9) Õppekavagrupid, milles rakenduskõrgkoolil on õigus õpet läbi viia, ning õppe läbimisel antavad akadeemilised kraadid ja diplomid nimetab haridus- ja teadusministri ettepanekul Vabariigi Valitsus kõrgharidusstandardi lisas üks kord aastas.

 (10) Kui kõrghariduse kvaliteediagentuur teeb haridus- ja teadusministrile käesoleva paragrahvi lõike 7 punktis 3 nimetatud ettepaneku, ei esita haridus- ja teadusminister seda Vabariigi Valitsusele ning kinnitab kõrghariduse kvaliteediagentuuri ettepaneku käskkirjaga.

 (11) Isikul on õigus saada riiklik lõpudokument juhul, kui talle on mitte varem kui kaks aastat enne rakenduskõrgkooli õppekavagrupile käesoleva paragrahvi lõikes 9 toodud korras õppe läbiviimise õiguse ning vastavate akadeemiliste kraadide ja diplomite väljaandmise õiguse andmist väljastatud selles rakenduskõrgkoolis vastava õppekavagrupi õppekava läbimist tõendav lõpudokument.

 (12) Institutsionaalset akrediteerimist ja õppekavagruppide kvaliteedi hindamist taotletakse ja viiakse rakenduskõrgkoolis läbi alates 2010. aasta 1. jaanuarist ning juhul, kui õppeasutusele on antud vähemalt ühes õppekavagrupis õigus kõrgharidustaseme õpet läbi viia ning vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid väljastada.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

§ 36.   Enne 2008. aasta 1. septembrit esitatud akrediteerimistaotluste menetlemine

 (1) Enne 2008. aasta 1. septembrit esitatud akrediteerimistaotlusi menetletakse taotluse esitamise hetkel kehtinud tingimustel ja korras, sealhulgas Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud akrediteerimisel õppekavadele ja rakenduskõrgkoolile esitatavate nõuete ning akrediteerimise korra alusel kuni 2009. aasta 31. detsembrini.

 (2) Alates 2009. aasta 1. jaanuarist täidab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluste menetlemisel õigusaktides kõrghariduse hindamise nõukogule pandud ülesandeid ülikooliseaduse §-s 10 nimetatud kõrghariduse kvaliteediagentuur.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud akrediteerimistaotluste alusel akrediteerimise tulemusena teeb kõrghariduse kvaliteediagentuur haridus- ja teadusministrile ettepaneku:
 1) akrediteerida õppekava või rakenduskõrgkool positiivselt, kuni Vabariigi Valitsus annab rakenduskõrgkooli õppekavagrupile, millesse akrediteeritav õppekava kuulub, õiguse õpet läbi viia ja väljastada õppekava läbimisel vastav akadeemiline kraad või diplom;
 2) akrediteerida õppekava negatiivselt ja lõpetada rakenduskõrgkoolis sellele õppekavale vastuvõtt ning määratud tähtaja jooksul, mis ei ole pikem kui kolm aastat, õppetöö vastava õppekava järgi;
 3) akrediteerida rakenduskõrgkool negatiivselt ja algatada rakenduskõrgkooli ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel tagab rakenduskõrgkool koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga üliõpilastele võimaluse jätkata õpinguid teises rakenduskõrgkoolis samal või lähedasel õppesuunal.

 (5) Akrediteerimise tulemusel tehtud kõrghariduse kvaliteediagentuuri ettepaneku kinnitab haridus- ja teadusminister käskkirjaga. Haridus- ja teadusministril on õigus motiveeritud käskkirjaga kõrghariduse kvaliteediagentuuri ettepanek tagasi lükata ja esitada see teistkordseks läbivaatamiseks.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

§ 37.   Enne 2008. aasta 1. septembrit kehtinud korras akrediteeritud õppekavade lõpetajatele väljastatud lõpudokumentide riiklik tunnustamine

 (1) Enne 2008. aasta 1. septembrit kehtinud korras akrediteeritud õppekavade lõpetajatele väljastatakse riiklik lõpudokument juhul, kui õppekava on akrediteeritud positiivselt.

 (2) Isikul on õigus saada riiklik lõpudokument, kui talle on mitte rohkem kui kaks aastat varem, kui õppekava enne 2008. aasta 1. septembrit kehtinud korras positiivselt akrediteeriti, väljastatud haridust tõendav dokument.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

§ 38. Õppejõudude nõuete rakendamine

  Käesoleva seaduse §-s 23 toodud õppejõudude nõudeid kohaldatakse alates 2009. aasta 1. jaanuarist toimuvate õppejõudude valimiste puhul. Enne 2009. aasta 1. jaanuari õppejõududega sõlmitud töölepingud kehtivad kuni töölepingus määratud tähtaja lõpuni.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

§ 39.   Ühisõppekava avamise taotlemine kuni 2008. aasta 31. detsembrini

 (1) Kuni 2008. aasta 31. detsembrini esitab ühisõppekava koostöölepingus kokku lepitud õppeasutus pärast ühisõppekava heakskiitmist ja ühisõppekava koostöölepingu sõlmimise heakskiitmist õppeasutuse nõukogus:
 1) ministeeriumile, mille valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub, taotluse ühisõppekava kinnitamiseks, lisades ülikooliseaduse §-le 221 vastava ühisõppekava, muud ülikooliseaduse §-s 221 sätestatud nõuete täitmist tõendavad dokumendid ning ülikooliseaduse §-le 222 vastava ühisõppekava koostöölepingu;
 2) kõrghariduse hindamise nõukogule taotluse laiendada ühisõppekavale selle aluseks olevate õppekavade akrediteerimisotsust.

 (2) Ministeerium, mille valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub, kinnitab käskkirjaga ühisõppekava ja see kantakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi, kui:
 1) käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ekspertiisi tulemus on positiivne;
 2) kõrghariduse hindamise nõukogu või alates 2009. aasta 1. jaanuarist kõrghariduse kvaliteediagentuur otsustab käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel laiendada ühisõppekavale selle aluseks olevate õppekavade akrediteerimisotsust.

 (3) Ühisõppekava ja ühisõppekava koostöölepingu hindamiseks ülikooliseaduse §-des 221 ja 222 sätestatud nõuetele vastavaks määrab minister, kelle valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub, käskkirjaga ühisõppekavale ja ühisõppekava koostöölepingule ekspertiisi ning moodustab ekspertiisi teostamiseks ajutise ekspertiisikomisjoni. Enne ekspertiisi teostamist tasub ühisõppekava koostöölepingus kokku lepitud õppeasutus ühe kuu jooksul käesolevas lõikes nimetatud käskkirja andmisest arvates käskkirjas kindlaksmääratud summas tagatisraha, mis ei või olla suurem kui 10 000 krooni ning mis tagastatakse juhul, kui ekspertiisi tulemus on positiivne. Kui ekspertiisi tulemus on negatiivne, kannab ekspertiisi teostamise kulud ühisõppekava koostöölepingus kokku lepitud õppeasutus.

 (4) Ühisõppekava avamisel otsustab kõrghariduse hindamise nõukogu või alates 2009. aasta 1. jaanuarist kõrghariduse kvaliteediagentuur käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud taotluse alusel ühisõppekava aluseks olevate õppekavade akrediteerimisotsuste laienemise ühisõppekavale, lähtudes ühisõppekava aluseks olevate õppekavade vastavusest õigusaktidele ja standarditele ning nende akrediteerimisotsuste kehtivusaegadest. Aluseks olevate õppekavade akrediteerimisotsuste ühisõppekavale laienemise otsus kehtib vähemalt ühisõppekava nominaalkestuse ulatuses, kuid mitte kauem kui 2012. aasta 1. jaanuarini. Õppekava akrediteerimisotsuse laienemise ühisõppekavale kinnitab kõrghariduse hindamise nõukogu või alates 2009. aasta 1. jaanuarist kõrghariduse kvaliteediagentuuri ettepanekul haridus- ja teadusminister käskkirjaga.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]