HALDUSÕIGUSHaridus ja teadus

Teksti suurus:

Erakooliseadus (lühend - EraKS)

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.09.2008
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:22.10.2009
Avaldamismärge:

Erakooliseadus

Vastu võetud 03.06.1998
RT I 1998, 57, 859
jõustumine 06.07.1998

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
10.02.1999RT I 1999, 24, 35821.03.1999
18.05.1999RT I 1999, 51, 55020.06.1999
17.05.2000RT I 2000, 40, 25505.06.2000
22.11.2000RT I 2000, 95, 61101.01.2001
29.08.2001RT I 2001, 75, 45421.09.2001
05.06.2002RT I 2002, 53, 33601.07.2002
19.06.2002RT I 2002, 61, 37501.08.2002
16.10.2002RT I 2002, 90, 52101.01.2003
29.01.2003RT I 2003, 20, 11610.03.2003
14.04.2004RT I 2004, 30, 20607.05.2004
21.04.2004RT I 2004, 41, 27605.07.2004
28.06.2004RT I 2004, 56, 40401.09.2004
21.10.2004RT I 2004, 75, 52419.11.2004
12.05.2005RT I 2005, 31, 22903.06.2005
24.11.2005RT I 2005, 65, 49801.01.2006
15.06.2006RT I 2006, 32, 24601.09.2006
28.09.2006RT I 2006, 46, 33403.11.2006
21.12.2006RT I 2007, 3, 1326.01.2007
21.12.2006RT I 2007, 4, 1901.09.2007
14.06.2007RT I 2007, 45, 32020.07.2007
10.04.2008RT I 2008, 18, 12401.09.2008
19.06.2008RT I 2008, 34, 20801.09.2008

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Seaduse reguleerimisala

 (1) Käesolevat seadust kohaldatakse eraõiguslikele juriidilistele isikutele, kelle tegevuse tulemusena on võimalik omandada alus-, põhi-, kesk- või kõrgharidus.

 (2) Füüsilisest isikust ettevõtjatele ja eraõiguslikele juriidilistele isikutele, kes võimaldavad huvihariduse omandamist või korraldavad täiskasvanute tööalast või vabahariduslikku koolitust, kohaldatakse käesolevat seadust, kui nende korraldatav õpe kestab enam kui 120 tundi või kuus kuud aastas.
[RT I 2007, 4, 19 - jõust. 01.09.2007]

 (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 2. Erakooli mõiste ja liigid

 (1) Erakool on äriregistrisse kantud aktsiaseltsi, osaühingu või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud sihtasutuse või mittetulundusühingu (edaspidi pidaja) asutus, mis juhindub oma tegevuses seadustest, nende alusel antud õigusaktidest ning erakooli pidaja põhikirjast ja erakooli põhikirjast.

 (2) Erakooli liigid on:
 1) koolieelne lasteasutus;
 11) lasteaed-algkool;
 12) lasteaed-põhikool;
 2) algkool;
 3) põhikool;
 4) gümnaasium;
 41) gümnaasium, mille juures on põhikooli klasse;
 42) põhikool ja gümnaasium, mis tegutsevad ühe asutusena;
 5) kutseõppeasutus;
 6) rakenduskõrgkool (edaspidi kõrgkool);
 7) ülikool;
 8) huvikool;
[RT I 2007, 4, 19 - jõust. 01.09.2007]
 9) täiskasvanute koolitusasutus;
 10) erikool.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 5–7 nimetatud erakooli pidajaks võib olla aktsiaselts, osaühing, sihtasutus või mittetulundusühing.

§ 21. Kapitalinõuded

 (1) Ülikooli pidajaks võib olla aktsiaselts, kelle aktsiakapital on vähemalt kümme miljonit krooni, osaühing, kelle osakapital on vähemalt kümme miljonit krooni, või sihtasutus või mittetulundusühing, kelle omakapital on vähemalt kümme miljonit krooni.

 (2) Kõrgkooli või rakenduskõrgharidusõpet läbi viiva kutseõppeasutuse pidajaks võib olla aktsiaselts, kelle aktsiakapital on vähemalt kuus miljonit krooni, osaühing, kelle osakapital on vähemalt kuus miljonit krooni, või sihtasutus või mittetulundusühing, kelle omakapital on vähemalt kuus miljonit krooni.

 (3) Kutseõppeasutuse pidajaks võib olla aktsiaselts, kelle aktsiakapital on vähemalt üks miljon krooni, osaühing, kelle osakapital on vähemalt üks miljon krooni, või sihtasutus või mittetulundusühing, kelle omakapital on vähemalt üks miljon krooni.

 (4) Kui aktsiaseltsil on netovara käesolevas paragrahvis sätestatud aktsiakapitali minimaalsest suurusest vähem, kohaldatakse talle äriseadustiku §-s 301 sätestatut.

 (5) Kui osaühingul on netovara käesolevas paragrahvis sätestatud osakapitali minimaalsest suurusest vähem, kohaldatakse talle äriseadustiku §-s 176 sätestatut.

 (6) Kui sihtasutusel või mittetulundusühingul on netovara käesolevas paragrahvis sätestatud omakapitali minimaalsest suurusest vähem, peab sihtasutuse nõukogu või mittetulundusühingu üldkoosolek otsustama:
 1) abinõude tarvituselevõtmise, mille tulemusena netovara suurus moodustaks vähemalt käesolevas paragrahvis sätestatud sihtasutuse või mittetulundusühingu omakapitali minimaalse suuruse;
 2) sihtasutuse või mittetulundusühingu lõpetamise, ühinemise või jagunemise või
 3) pankrotiavalduse esitamise.
[RT I 2005, 65, 498 - jõust. 01.01.2006]

§ 3. Erakooli nimi

 (1) Erakooli nimi peab selgelt erinema teistest Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi kantud õppeasutuste nimedest.

 (2) Erakooli nimi ei või olla eksitav erakooli eesmärgi, tegevuse, pidaja ja õigusliku vormi osas.

 (3) Ülikoolina võib tegutseda ja oma nimes kasutada sõna «ülikool» erakool, kellele haridus- ja teadusminister on väljastanud koolitusload bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe läbiviimiseks mitmel õppesuunal.

 (31) Rakenduskõrgkoolina võib tegutseda ja oma nimes kasutada sõna «rakenduskõrgkool» erakool, kellele haridus- ja teadusminister on väljastanud koolitusloa rakenduskõrgharidusõppe läbiviimiseks ja kus vähemalt kaks kolmandikku õpilastest ja üliõpilastest õpivad rakenduskõrgharidusõppe õppekavade järgi.

 (4) Oma nimes võib sõna «rahvaülikool» kasutada täiskasvanutele vabahariduslikku koolitust korraldav või huviharidust võimaldav koolitusasutus, kellele haridus- ja teadusminister on andnud koolitusloa või registreeringu Eesti Hariduse Infosüsteemis.
[RT I 2007, 4, 19 - jõust. 01.09.2007]

2. peatükk ASUTAMINE 

§ 4. Asutamine

 (1) Erakool, välja arvatud huvikool, ülikool ja kõrgkool, loetakse asutatuks alates erakooli esimese õppekava kandmisest Eesti Hariduse Infosüsteemi.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (11) Ülikool ja kõrgkool loetakse asutatuks alates Vabariigi Valitsuselt esimese loa saamisest kõrgharidustaseme õppekavagrupi õppekava või õppekavade alusel õppe läbiviimiseks.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (2) Huvikool loetakse asutatuks alates kooli kõikide huvialade õppekavade registreerimisest Eesti Hariduse Infosüsteemis. Huvikoolile koolitusluba ei väljastata. Huvikooli registreerimise taotlusele ja registreerimisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 5 lõigetes 3–9 koolitusloa kohta sätestatut.
[RT I 2007, 4, 19 - jõust. 01.09.2007]

§ 5. Koolitusluba

 (1) Koolitusluba on tegevusluba õppetöö läbiviimiseks koolitusloal märgitud õppekava alusel ja omavalitsusüksuse haldusterritooriumil, mis väljastatakse haridus- ja teadusministri käskkirjaga isikule, kes soovib asutada erakooli, rakendada oma erakoolis uut õppekava või laiendada erakooli õppetegevust väljapoole olemasolevate koolituslubadega määratud omavalitsusüksuse haldusterritooriumi piire.

 (11) Täiskasvanute tööalast või vabahariduslikku koolitust korraldava täiskasvanute koolitusasutuse koolitusluba on tegevusluba õppetöö läbiviimiseks koolitusloal märgitud õppekava alusel, mis väljastatakse haridus- ja teadusministri käskkirja alusel isikule, kes soovib asutada täiskasvanute koolitusasutust või rakendada oma täiskasvanute koolitusasutuses uut õppekava.

 (2) Koolitusluba on tähtajaline, kehtivusega mitte vähem kui üks õppeaasta, ning tähtaja määramisel arvestatakse erakooli õppekavaga kehtestatud nominaalse õppeaja kestust.

 (3) Koolitusloa saamise taotluse esitab erakooli pidaja Haridus- ja Teadusministeeriumile pärast pidaja kohta asutamislepingu (ühingulepingu, asutamisotsuse) sõlmimist või vastavasisulise põhikirjamuudatuse otsustamist.

 (4) Koolitusloa taotluse esitamise tähtaeg enne vastava õppekava rakendamist on:
 1) kutseõppeasutusel – seitse kuud;
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]
 2) teistel õppeasutustel – viis kuud.

 (5) Koolitusloa taotlus esitatakse Haridus- ja Teadusministeeriumile. Taotlusele lisatakse järgmised erakooli pidaja kinnitatud dokumendid ja andmed:
 1) erakooli põhikiri;
 2) õppekava, millele koolitusluba taotletakse ning mis vastab õigusaktidega kehtestatud nõuetele;
 3) erakooli arengukava, välja arvatud koolitusloa taotlemisel käesoleva seaduse § 2 lõike 2 punktides 8 ja 9 nimetatud erakoolile;
 4) kinnitus, et erakooli juht ja erakooli pidaja juhtorganitesse kuuluvad isikud vastavad käesoleva seaduse § 19 lõigetes 2 ja 3 toodud nõuetele;
 5) nende pedagoogide kirjalikud nõusolekud, kes vastavad samaliigilise riigi- või munitsipaalõppeasutuse pedagoogidele õigusaktides kehtestatud nõuetele, töötamiseks erakoolis vastava õppekava alusel ja omavalitsusüksuse haldusterritooriumil ning dokumendid, mis võimaldavad nõuetele vastavust hinnata;
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]
 6) täiskasvanute koolitusasutuste pedagoogide või õppejõudude kirjalikud nõusolekud erakoolis vastava õppekava alusel töötamiseks;
 7) andmed erakooli tegevuseks vajalike õpperuumide (-hoonete), sisustuse ja muu vara olemasolu või nende kasutuse vastavalt kehtivatele liisingu- ja/või rendilepingule ning nende vastavuse kohta sotsiaalministri määrusega kehtestatud tervisekaitse nõuetele;


 8)–9)
[Kehtetud – RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]
 10) koolitusloa esmakordsel taotlemisel erakooli pidaja asutamislepingu või otsuse notariaalselt tõestatud ärakiri, kui koolitusloa taotlejaks on asutamisel olev aktsiaselts, osaühing, sihtasutus või mittetulundusühing;


 11)–12)
[Kehtetud – RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (6) Koolitusloa taotluse läbivaatamise tähtajad pärast käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmete esitamist on:
 1) kutseõppeasutusel – kolm kuud;
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]
 2) teistel õppeasutustel – kaks kuud.

 (7) Haridus- ja teadusminister teeb koolitusloa andmise või selle andmisest keeldumise käskkirja koolitusloa taotlejale teatavaks posti teel või elektrooniliselt kümne tööpäeva jooksul käskkirja andmisest arvates. Koolitusloa andmise käskkiri tehakse posti teel või elektrooniliselt teatavaks ka valla- või linnavalitsusele, mille territooriumil erakool tegutseb.

 (8) Enne koolitusloa taotluse esitamist tasub taotleja riigilõivu.

 (9) Haridus- ja teadusminister keeldub erakooli pidajale koolitusloa andmisest, kui:
 1) koolitusloa taotleja ei ole täitnud käesolevas seaduses sätestatud tingimusi;
 2) õppekavas õppe eesmärgiks seatud vajalikud pädevused, oskused ja teadmised ei ole õppekavaga saavutatavad;
 3) õppemateriaalne baas ei võimalda läbi viia vastava taseme õpet või ei vasta õppekavast tulenevatele vajadustele;
 4) arengukavast lähtuvalt ei ole tagatud erakooli jätkusuutlikkus;
 5) erakooli pidajal on maksuvõlgnevusi;
 6) [Kehtetu – RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]
 7) koolitusloa taotleja on esitanud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid.

 (10) Koolitusloa vormi kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.
[RT I 2004, 41, 276 - jõust. 05.07.2004]

§ 6. Põhikiri

 (1) Erakooli põhikirjas märgitakse:
 1) kooli nimi, ülikoolil ning kõrgkoolil nimi eesti ja inglise keeles;
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]
 2) kooli asukoht;
 3) kooli struktuur;
 4) direktori, juhataja või rektori (edaspidi direktor) ja nõukogu pädevus ning ülesanded;
 5) direktori ja kollegiaalse juhtorgani (nõukogu, kolleegiumi, hoolekogu või muu) (edaspidi nõukogu) liikmete määramise ja tagasikutsumise kord, samuti nende volituste kestus;
 6) põhikirja muutmise kord;
 7) haridustase või hariduse liik (alus-, põhi-, kesk-, kutse-, kõrg-, huvi- või täiendusharidus) ja õppeasutuse liik;
[RT I 2007, 4, 19 - jõust. 01.09.2007]
 8) õppekorralduse alused, kõrgharidustaseme õppe läbiviimisel vastavalt rakenduskõrgkooli seaduse või ülikooliseaduse õppekorralduse üldnõuetest lähtudes;
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]
 9) lapse, õpilase või üliõpilase (edaspidi õpilane) erakooli vastuvõtmise, väljaarvamise ja lõpetamise kord, sealhulgas vastavalt välismaalaste seaduse § 122 lõikele 3 välismaalase õppekeele oskuse piisavuse hindamiseks õppekeele taseme miinimumnõuded;
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]
 10) õpilase õigused ja kohustused;
 11) pedagoogide, õppejõudude ja teiste töötajate õigused ja kohustused;
 12) õppekeel ja asjaajamiskeel;
 13) õppemaksu kehtestamise, sellest vabastamise ja õppemaksu soodustuste ning õppetoetuste andmise alused ja kord;
 14) tegevuse lõpetamise kord;
 15) õppejõudude kvalifikatsiooninõuded ning nendele vastavuse hindamise tingimused ja kord ning üliõpilaste varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise tingimused ja kord;
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]
 151) õppejõudude ja teadustöötajate ning juhul, kui õppeasutuses viiakse läbi doktoriõpet, doktorantide atesteerimise tingimused ja kord;
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]
 16) muud vastava riigi- või munitsipaalõppeasutuse või avalik-õigusliku ülikooli tegevust reguleerivas õigusaktis nõutavad andmed.

 (2) Erakooli põhikirja kinnitab erakooli pidaja ja see jõustub erakooli esimese õppekava kandmisel Eesti Hariduse Infosüsteemi või ülikoolil või kõrgkoolil alates Vabariigi Valitsuselt esimese loa saamisest kõrgharidustaseme õppekavagrupi õppekavade alusel õppe läbiviimiseks.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

§ 7. Arengukava

 (1) Arengukavas on esitatud:
 1) erakooli põhitegevuse ja -idee iseloomustus (arenguprintsiibid ja -suunad, pakutava koolitusteenuse iseloomustus, kasutatava tööjõu kirjeldus, kaasnevad riskid ja nende vältimise võimalused);
 2) andmed finantsressursside olemasolu või nende saamise allika kohta vähemalt õppekavaga kehtestatud nominaalsele õppeajale vastavaks perioodiks.
 3) käesoleva seaduse § 2 lõike 2 punktides 1–5 nimetatud erakoolide puhul arengukava tegevuskava kolmeks aastaks.

 (2) Käesoleva seaduse § 2 lõike 2 punktides 1–5 nimetatud erakoolid arvestavad arengukava tegevuskava koostamisel sisehindamise aruandes väljatoodud kooli tegevuse tugevuste ja parendusvaldkondadega. Erakooli pidaja korraldab arengukava avalikustamise avaliku teabe seaduse alusel erakooli tegevuse kajastamiseks peetaval veebilehel (edaspidi kooli veebileht).
[RT I 2006, 32, 246 - jõust. 01.09.2006]

§ 8. Ekspertiis

 (1) Haridus- ja teadusministri käskkirja alusel tehakse õppekavale, millele koolitusluba taotletakse, õppemateriaalsele baasile või arengukavale ekspertiis ning moodustatakse ekspertiisi teostamiseks ajutine ekspertiisikomisjon, kes hindab, kas õppekavas õppe eesmärgiks seatud vajalikud pädevused, oskused ja teadmised on õppekavaga saavutatavad või kas õppemateriaalne baas võimaldab läbi viia vastava taseme õpet või vastab õppekavast tulenevatele vajadustele või kas arengukavast lähtuvalt on tagatud erakooli jätkusuutlikkus.

 (2) Lõikes 1 nimetatud käskkiri tehakse koolitusloa taotlejale posti teel või elektrooniliselt teatavaks viie tööpäeva jooksul käskkirja andmisest arvates.

 (3) Enne ekspertiisi teostamist tasub koolitusloa taotleja ühe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud käskkirja andmisest käskkirjas kindlaksmääratud summas tagatisraha, mis ei või olla suurem kui 10 000 krooni ning mis tagastatakse juhul, kui ekspertiisi tulemus on positiivne. Ekspertiisi teostamise kulud kannab erakooli pidaja, kui ekspertiisi tulemus on negatiivne.

 (4) Käesoleva seaduse § 5 lõikes 6 nimetatud koolitusloa taotluse läbivaatamise tähtaeg pikeneb õppekavale, õppemateriaalsele baasile või arengukavale ekspertiisi teostamise aja, kuid mitte rohkem kui kahe kuu võrra.

 (5) Taotluse õppe läbiviimiseks ja selle juurde kuuluvate dokumentide koopiad, millega taotletakse õigust meremeeste taseme- ja täiendusõppe õppekava alusel õppetöö läbiviimiseks, edastab haridus- ja teadusminister ekspertiisi teostamiseks Veeteede Ametile, kes hindab, kas õppekava vastab vastavat kutseala reguleerivatele rahvusvahelistele õigusaktidele, kas praktilisi erialasid õpetavatel õpetajatel on erialase töö kogemus ning kas õppemateriaalne baas võimaldab läbi viia vastava taseme õpet või vastab õppekavast tulenevatele vajadustele. Veeteede Amet esitab oma ekspertiisi tulemused koos põhjendustega haridus- ja teadusministrile ühe kuu jooksul materjalide saamisest arvates. Käesoleva seaduse § 5 lõikes 6 nimetatud koolitusloa taotluse läbivaatamise tähtaeg pikeneb ekspertiisi teostamise aja, kuid mitte rohkem kui ühe kuu võrra.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

§ 9. Koolitusloa kehtetuks tunnistamine

 (1) Haridus- ja teadusminister võib koolitusloa kehtetuks tunnistada, kui:
 1) erakooli pidaja või erakool viib läbi koolitusloata koolitustegevust;
 2) erakooli pidaja või erakooli koolitusloa alusel toimuv õppetegevus või sellega seotud tegevus ei vasta õigusaktides kehtestatud nõuetele;
 3) erakooli tegevus ei vasta erakooli õppekavale;
 4) erakool või erakooli pidaja ei ole ettenähtud tähtajaks ja korras täitnud riikliku järelevalveorgani tehtud ettekirjutust;
 5) erakool ei ole tegevust alustanud 12 kuu jooksul koolitusloa andmisest või erakooli tegevus on olnud peatatud 12 kuud järjest;
 6) pankrotiseaduses sätestatud alustel ja korras on kuulutatud välja erakooli pidaja pankrot;
 7) erakooli pidajal on netovara vähem kui käesoleva seaduse § 21 lõikes 3 sätestatud aktsiakapitali, osakapitali või omakapitali minimaalne suurus;
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]
 8) koolitusluba on antud koolitusloa taotleja esitatud ebaõigete või mittetäielike andmete alusel;


 9)–10)
[Kehtetud – RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]
 11) erakooli pidaja esitab vastavasisulise taotluse.

 (2) Koolitusloa kehtetuks tunnistamise käskkiri tehakse erakooli pidajale posti teel või elektrooniliselt teatavaks viie tööpäeva jooksul käskkirja andmisest arvates.
[RT I 2006, 32, 246 - jõust. 01.09.2006]

§ 10. Välisriigi õppeasutuste ja nende filiaalide asutamine

 (1) Välisriigi õppeasutuste õppetegevus ning välisriigi õppeasutuste ja nende filiaalide asutamine on Eesti Vabariigis lubatud vastavasisuliste riikidevaheliste kokkulepete alusel.
[RT I 2004, 41, 276 - jõust. 05.07.2004]

 (2) Välisriigi õppeasutused ja nende filiaalid registreeritakse Haridus- ja Teadusministeeriumis käesolevas seaduses sätestatud korras.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuet ei kohaldata Euroopa Liidu liikmesriigi õppeasutuste ja nende filiaalide suhtes. Euroopa Liidu liikmesriigi õppeasutuste õppetegevuse suhtes Eestis ning Euroopa Liidu liikmesriigi õppeasutuste ja nende filiaalide asutamise suhtes kohaldatakse käesolevas seaduses erakoolide asutamise kohta sätestatut.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

3. peatükk ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUS 

§ 11. Õppekava

 (1) Õppekava on õpingute alusdokument, mis määrab kindlaks:
 1) õppe eesmärgid ja õppeaja kestuse;
 2) õpingute alustamise tingimused;
 3) õppeainete loendi ja mahu ainepunktides või õppepäevades;
 4) ainekavad;
 5) õppeainete valiku võimalused ja tingimused;
 6) õppeetappide (rühm, klass, kursus vms) ja erakooli lõpetamise nõuded.

 (2) Erakooli õppekava kinnitab erakooli pidaja ning õppekava kantakse alus-, põhi- ja keskhariduse omandamist võimaldava õppetegevuse läbiviimiseks koolitusloa väljaandmisel Eesti Hariduse Infosüsteemi.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (21) Kõrgharidustaseme õppe õppekava kinnitab erakooli pidaja ning õppekava kantakse pärast käesoleva seaduse § 51 lõikes 1 nimetatud õiguse saamist Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (3) Erakooli õppekavas teeb muudatusi nõukogu, need kinnitab erakooli pidaja. Kümne tööpäeva jooksul nende kinnitamisest arvates esitatakse need Haridus- ja Teadusministeeriumile registreerimiseks. Kõrgharidustaseme õppe õppekava muudatusi Haridus- ja Teadusministeeriumile registreerimiseks ei esitata.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (4) Erakooli õppekava peab vastama:
 1) koolieelsel lasteasutusel – koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale;
[RT I 2008, 18, 124 - jõust. 01.09.2008]
 2) lasteaed-algkoolil ja lasteaed-põhikoolil – lasteaia osas koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale ning algkooli ja põhikooli osas põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekavaga kehtestatud kooliastmete pädevusele ja ainete õpitulemustele;
[RT I 2008, 18, 124 - jõust. 01.09.2008]
 3) algkoolil, põhikoolil ja gümnaasiumil – põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekavaga kehtestatud kooliastmete pädevusele ja ainete õpitulemustele;
 4) kutseõppeasutusel – kutseharidusstandardile ning kutse- või eriala riiklikule õppekavale;
 5) kõrgkoolil ja ülikoolil – kõrgharidusstandardile, ühisõppekava korral ka ülikooliseaduse § 221 nõuetele;
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]
 6) huvikoolil – huviharidusstandardile ja raamõppekavale, kui see on kehtestatud;
[RT I 2007, 4, 19 - jõust. 01.09.2007]
 7) erikoolil – põhikooli ja gümnaasiumi riiklikule õppekavale või põhikooli lihtsustatud riiklikule õppekavale (abiõppe õppekavale) või toimetuleku riiklikule õppekavale.

§ 12. Erakooli sisseastumise nõuded

  Erakooli õpilaste vastuvõtutingimused määrab kool. Põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, rakenduskõrgkooli või ülikooli sisseastumisele kohaldatakse sama liiki riigi- ja munitsipaalkoolile või avalik-õiguslikule ülikoolile seadusega kehtestatud sisseastumise tingimusi. Erakooli nõukogul on õigus kehtestada lisanõudeid.

§ 13. Õppe- ja kasvatuskorralduse üldnõuded

 (1) Õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks on õppekava ning erakooli nõukogu kehtestatud eeskirjad.

 (11) Kõrgharidustaseme õppe läbiviimisel on õppekorralduse üldnõuete aluseks vastavalt rakenduskõrgkooli seaduse ja ülikooliseaduse õppekorralduse üldnõudeid puudutavad sätted ning erakooli nõukogu kehtestatud eeskirjad.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (2) Erakooli töötajatel, õpilastel ja lapsevanematel on õigus tutvuda õppe- ja kasvatuskorralduse eeskirjade ja õppekavaga.

 (3) Õpilasel on õppeaasta jooksul vähemalt kaheksa nädalat koolivaheaega, sellest kaks nädalat õppeaasta sees. Käesolevat sätet ei kohaldata huvikoolile, koolieelsele lasteasutusele ja täiskasvanute koolitusasutusele.
[RT I 2007, 4, 19 - jõust. 01.09.2007]

 (4) Erakool tagab õpilase koolis viibimise ajal tema tervise kaitse ja koostab tervisekaitse-eeskirjade ja -normide kohase päevakava.

§ 14. Institutsionaalne akrediteerimine, õppekavagrupi kvaliteedi hindamine ja riiklik koolitustellimus
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (1) Ülikooli ja kõrgkooli institutsionaalne akrediteerimine on välishindamine, mille käigus hinnatakse õppeasutuse sisemist kvaliteedikindlustamise süsteemi ja selle toimimist, sealhulgas õppeasutusele antud ülesannete täitmist ning tema juhtimise, töökorralduse ning õppe- ja teaduskeskkonna vastavust õppeasutuse eesmärkidele.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (2) Erakooli pidajal on kohustus tagada, et ülikooliseaduse §-s 10 nimetatud kõrghariduse kvaliteediagentuur või temaga kooskõlastatult välisriigi pädev kvaliteediagentuur viib ülikooli või kõrgkooli institutsionaalse akrediteerimise läbi vähemalt korra seitsme aasta jooksul või käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud juhul kõrghariduse kvaliteediagentuuri nimetatud tähtaja jooksul.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (3) Institutsionaalse akrediteerimise tulemusel kõrghariduse kvaliteediagentuur:
 1) annab hinnangu ja teeb otsuse, et erakooli sisemine kvaliteedikindlustamise süsteem ning selle toimimine vastab nõuetele;
 2) annab hinnangu ja teeb otsuse, et erakooli sisemises kvaliteedikindlustamise süsteemis või selle toimimises esinevad puudused, annab juhiseid nende kõrvaldamiseks ning määrab tähtaja, mis ei ole pikem kui kolm aastat, mille jooksul erakool peab uuesti läbima institutsionaalse akrediteerimise;
 3) annab hinnangu ja teeb otsuse, et erakooli sisemises kvaliteedikindlustamise süsteemis ning selle toimimises esinevad olulised puudused, mis takistavad ülikooli või kõrgkooli õigusaktidest tulenevate ülesannete nõuetekohast täitmist, teavitab nendest lisaks erakooli pidajale ka haridus- ja teadusministrit ning annab juhiseid puuduste kõrvaldamiseks.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (4) Haridus- ja teadusministril on õigus juhul, kui kõrghariduse kvaliteediagentuur on andnud käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud otsuse, anda tähtaeg sisemises kvaliteedikindlustamise süsteemis ning selle toimimises esinevate oluliste puuduste kõrvaldamiseks ning juhul, kui puudusi tähtaegselt ei kõrvaldata, algatada õppeasutuse kõikide õppekavagruppide kvaliteedi hindamine.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (5) Institutsionaalse akrediteerimisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest või erakooli pidaja taotlusel erakooli pidaja eelarve kaudu.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (6) Õppekavagrupi kvaliteedi hindamine on õppekavagruppi kuuluvate õppekavade ja nende alusel toimuva õppe õigusaktidele ja riigisisestele ning rahvusvahelistele standarditele vastavuse hindamine, sealhulgas vastava teoreetilise ja praktilise õppe taseme, õppejõudude ja teadustöötajate teadusliku ja pedagoogilise kvalifikatsiooni hindamine, samuti õppe läbiviimiseks ettenähtud ressursside piisavuse hindamine.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (7) Erakooli pidajal on kohustus tagada, et ülikooliseaduse §-s 10 nimetatud kõrghariduse kvaliteediagentuur või temaga kooskõlastatult välisriigi pädev kvaliteediagentuur viib õppekavagrupi kvaliteedi hindamise läbi vähemalt korra seitsme aasta jooksul või kõrghariduse kvaliteediagentuuri otsusel lühema tähtaja jooksul.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (8) Õppekavagrupi kvaliteedi hindamisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (9) Kutseõppeasutus, kõrgkool või ülikool võib taotleda riiklikku koolitustellimust.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

§ 15. Õppekeel ja asjaajamiskeel

 (1) Õppekeel määratakse erakooli põhikirjas, ühisõppekava korral ühisõppekava koostöölepingus.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (2) Põhikoolis ja gümnaasiumis, kus eesti keel ei ole õppekeeleks, on eesti keele õpe kohustuslik riikliku õppekavaga määratud mahus, et lõpetaja võiks järgmisel haridustasemel jätkata õpinguid eesti keeles.

 (3) Kutseõppeasutuses, kus eesti keel ei ole õppekeeleks, on eesti keele õpe kohustuslik kutseharidusstandardiga määratud mahus, mis tagab vajalikul tasemel eesti keele oskuse omandatud erialal töötamiseks.

 (4) Erakooli asjaajamiskeel on eesti keel. Erakoolis, kus eesti keel ei ole õppekeeleks, võib sisemise asjaajamise keelena kasutada eesti keele kõrval erakooli õppekeelt või mõnda muud võõrkeelt.
[RT I 2004, 75, 524 - jõust. 19.11.2004]

§ 16. Õpilased

 (1) Õpilaste arvu erakooli klassis või rühmas määrab erakooli nõukogu, arvestades õppeasutustele õigusaktides kehtestatud piiranguid.

 (2) Erakooli õpilastel on õigus saada riigi ja kohalike omavalitsuste antavaid soodustusi samadel alustel sama liiki riigi- või munitsipaalkooli või avalik-õigusliku ülikooli õpilastega.

§ 17. Õpilase ja erakooli pidaja vaheline leping

 (1) Õpilase või tema seadusliku esindaja ja erakooli pidaja vahelise lepinguga (edaspidi leping) kohustub erakooli pidaja andma õpilasele õppekavale vastavat haridust ning õpilane kohustub järgima erakooli pidaja õigusakte ja maksma õppemaksu.

 (2) Leping sõlmitakse hiljemalt kümme päeva enne esimese õppemaksu tasumise tähtaega, kuid mitte hiljem kui kümme päeva enne õppetöö algust.

 (3) Erakooli pidaja sõlmib õpilase või tema seadusliku esindajaga lepingu õppekavaga kehtestatud ulatuses.

 (4) Lepingus tuleb määrata:
 1) õpingute alustamise aeg;
 2) õppetöö maht või kestus;
 3) õppetöö läbiviimise koht ja aadress;
 4) õppemaksu suurus (summa) ja selle arvestamise meetod;
 5) õppemaksu tasumise kord ja tähtaeg;
 6) õppemaksu tagastamise alused ja kord;
 7) lepingu muutmise ja lõpetamise alused ja kord;
 8) vaidluste lahendamise kord;
 9) erakooli kohustused üliõpilase õpingute jätkamise tagamise kohta, kui erakooli õigus viia läbi kõrgharidustaseme õpet tunnistatakse kehtetuks;
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]
 10) ülikooli, kõrgkooli ja kutseõppeasutuse puhul auditoorse õppetöö läbiviimise aeg;
 11) ühisõppekava korral ühisõppekava koostöölepingust tulenevad õppe läbiviimise erisused ja üliõpilasele kehtivad tagatised.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (5) Lepingu kohustusliku lisana vormistatakse käesoleva seaduse § 11 lõike 1 nõuetele vastav õppekava (v.a ainekavad).
[RT I 2004, 41, 276 - jõust. 05.07.2004]

§ 18. Erakooli lõpudokumendid

 (1) Erakooli lõpetamiseks peab õpilane täitma õppekavaga kehtestatud nõuded.

 (2) Haridust tõendava riikliku lõpudokumendi väljastamine toimub sama liiki riigi- või munitsipaalkooli või avalik-õigusliku ülikooli lõpetamiseks õigusaktides kehtestatud tingimustel ja korras. Erakooli nõukogu võib kehtestada lisanõudeid.

 (3) Kõrgharidustaseme õpet läbiviival õppeasutusel on õigus väljastada ainult riiklikult tunnustatud lõpudokumente. Õppeasutus väljastab kõrgharidust tõendavaid lõpudokumente Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud diplomi ja akadeemilise õiendi vormis ja statuudis kehtestatud tingimustel ja korras. Kõrgharidustaseme õppe lõpetamisel väljaantud riiklikud haridust tõendavad dokumendid (diplomid) kantakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (31) [ Kehtetu – RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (32) Ühisõppekava täies mahus täitnud isikule väljastatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimuste täitmisel riikliku haridust tõendava dokumendina ühisdiplom.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (33) Kui osa ühisõppekavast viiakse läbi välisriigi õppeasutuses, väljastatakse ühisõppekava täies mahus täitnud isikule:
 1) ühisõppekavas osalevate Eesti õppeasutuste poolt riiklik haridust tõendav dokument – diplom vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3, kui ühisõppekavas osaleb üks Eesti õppeasutus, või ühisdiplom vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 32, kui ühisõppekavas osaleb vähemalt kaks Eesti õppeasutust;
 2) kõikide ühisõppekavas osalevate õppeasutuste poolt muu haridust tõendav dokument – ühisdiplom ühisõppekava koostöölepinguga ette nähtud tingimustel ja korras.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (4) Erakoolil on õigus, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul,väljastada ka teisi haridust tõendavaid dokumente.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

§ 181. Õppe- ja kasvatuskorralduse dokumenteerimine ja dokumentide säilitamine

 (1) Erakooli õppe- ja kasvatuskorraldus dokumenteeritakse ja dokumente säilitatakse vastavalt sama liiki riigi- või munitsipaalkooli või avalik-õigusliku ülikooli tegevuse dokumenteerimise ja dokumentide säilitamise kohta õigusaktides kehtestatud korrale.

 (2) Erakooli õppe- ja kasvatuskorraldusega seotud dokumendid on avalikud arhivaalid, millele laienevad arhiiviseaduses ja selle alusel avalikele arhivaalidele kehtestatud nõuded.
[RT I 2004, 41, 276 - jõust. 05.07.2004]

4. peatükk JUHTIMINE 

§ 19. Juhtorganid

 (1) Erakooli juhtorganid on nõukogu ja direktor, kõrgkoolil ja ülikoolil nõukogu ja rektor (edaspidi direktor).
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (2) Erakooli direktoriks võib valida või määrata isiku, kellel on erakooli juhtimiseks vajalik haridus, kogemused ning laitmatu reputatsioon. Kõrgkooli ja ülikooli direktori suhtes kohaldatakse vastavalt rakenduskõrgkooli seaduses ja ülikooliseaduses rektorikandidaadile ja rektorile kehtestatud nõudeid.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

 (3) Erakooli direktoriks ja erakooli pidaja juhtorganitesse on keelatud valida või määrata isikut:
 1) kelle varasem tegevus on kaasa toonud juriidilise isiku pankroti või sundlikvideerimise;
 2) kelle suhtes kohus on vastavalt karistusseadustiku §-le 49 kohaldanud juriidilise isiku juhatuse liikmena tegutsemise keeldu;
 3) kelle varasem tegevus juriidilise isiku või erakooli juhina on näidanud, et ta ei ole suuteline korraldama juriidilise isiku või erakooli juhtimist selliselt, et aktsionäride, osanike, liikmete, võlausaldajate ja klientide huvid oleksid küllaldaselt kaitstud.

 (4) Kui erakool korraldab õpet lastele, siis ei või erakooli direktoriks valida ega määrata isikut, keda on karistatud või kellele on kohaldatud sundravi karistusseadustiku § 133 lõike 2 punktis 2, § 141 lõike 2 punktis 1, § 142 lõike 2 punktis 1, § 143 lõike 2 punktis 1, § 1431 lõike 2 punktis 1, §-des 144–146 või §-des 175–178 sätestatud kuriteo eest, mille karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud või mille karistusandmed on karistusregistrist kustutatud ja kantud karistusregistri arhiivi.
[RT I 2007, 45, 320 - jõust. 20.07.2007]

§ 20. Direktor

 (1) Direktor juhib erakooli, järgides erakooli pidaja ja erakooli nõukogu seaduslikke korraldusi.

 (2) Direktor hoolitseb erakooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite sihipärase ja otstarbeka kasutamise eest.

 (3) Direktor esitab nõukogule kord kuue kuu jooksul ülevaate erakooli õppetegevusest, majanduslikust seisundist ja õppemaksudest laekunud raha kasutamisest ning teatab viivituseta erakooli majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja järelevalveorgani tehtud ettekirjutustest.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 21. Nõukogu

 (1) Nõukogu on erakooli kollegiaalne otsustuskogu, mille liikmete määramise, tagasikutsumise korra ja volituste kestuse sätestab erakooli põhikiri.

 (2) Nõukogusse kuuluvad:
 1) direktor;
 2) pedagoogide esindajad, kes moodustavad vähemalt 1/5 nõukogu koosseisust;
 3) koolieelse lasteasutuse, lasteaed-algkooli, lasteaed-põhikooli, algkooli ja põhikooli puhul lastevanemate esindajad, kes moodustavad nõukogu koosseisust vähemalt ühe viiendiku;
[RT I 2007, 4, 19 - jõust. 01.09.2007]
 4) gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, kõrgkooli ja ülikooli puhul õpilaste esindajad, kes moodustavad nõukogu koosseisust vähemalt ühe viiendiku;
[RT I 2007, 4, 19 - jõust. 01.09.2007]
 5) erakooli pidaja esindajad;
 6) teised erakooli põhikirjas ettenähtud isikud.

 (3) Erakooli nõukogu:
 1) esitab erakooli pidajale kinnitamiseks erakooli põhikirja muutmisettepanekud;
 11) kiidab heaks ühisõppekava enne selle kinnitamist erakooli pidaja poolt ja kiidab heaks ühisõppekava koostöölepingu sõlmimise;
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]
 2) kuulab ära direktori iga-aastase erakooli arengukava täitmise ülevaate;
 3) kuulab ära direktori ülevaate erakooli eelarve, erakooli pidaja majandusaasta aruande ja vahearuannete kohta;
 4) annab seisukoha teistes küsimustes, mis käesoleva seaduse ja erakooli põhikirja alusel kuuluvad tema pädevusse.

 (4) Nõukogu kohta sätestatut ei kohaldata täiskasvanute koolitusasutuse ning huvikooli suhtes.
[RT I 2007, 4, 19 - jõust. 01.09.2007]

§ 211. Kuratoorium

 (1) Ülikooli kuratoorium on nõuandev kogu, mis seob ülikooli ja ühiskonda.

 (2) Kuratooriumi liikmete arvu ning nende volituste kestuse määrab, kuratooriumi liikmed nimetab ja kuratooriumi töökorra kinnitab erakooli pidaja, olles ära kuulanud nõukogu seisukoha.

 (3) Kuratoorium teeb ettepanekuid erakooli pidajale ülikooli arengut puudutavates küsimustes.

 (4) Kuratoorium esitab erakooli pidajale vähemalt üks kord aastas oma hinnangu ülikooli kohta.

 (5) Kuratooriumi volitatud esindaja võtab sõnaõigusega osa ülikooli nõukogu istungitest.

 (6) Erakooli pidaja otsusel võib käesolevas paragrahvis sätestatud korras moodustada kõrgkooli kuratooriumi.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

5. peatükk FINANTSEERIMINE, RIIKLIK JÄRELEVALVE 

§ 22. Finantseerimine

 (1) Erakooli pidajal on erakooli kohta eraldi eelarve ning see on lahus tema teiste asutuste ja ettevõtete raamatupidamisest.

 (11) Koolieelses lasteasutuses koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava alusel töötavate pedagoogide palgad ja õppevahendite soetamise kulud võib katta valla- või linnaeelarve vahenditest koolieelse lasteasutuse seaduses sätestatud alustel.
[RT I 2008, 18, 124 - jõust. 01.09.2008]

 (2) Käesoleva seaduse § 2 lõike 2 punktides 11–4 nimetatud õppeasutuste kulude osaline katmine toimub põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 44 lõigetes 3 ja 33 munitsipaalkoolile sätestatud alustel.
[RT I 2007, 3, 13 - jõust. 26.01.2007]

 (21) Erakooli õppekulu rahastatakse erakooli ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vahel sõlmitud lepingu alusel riikliku koolitustellimuse alusel loodud koolituskohtade ulatuses kutseõppeasutuse seaduse § 333 lõikes 2 munitsipaalkoolile sätestatud alustel. Lepingu kohustuslikud tingimused sätestab kutseõppeasutuse seaduse § 331 lõige 3.

 (22) [Kehtetu – RT I 2005, 65, 498 - jõust. 01.01.2006]

 (23) Huvikooli kulude osaline katmine toimub huvikooli seaduse § 21 lõikes 4 sätestatud alustel.
[RT I 2007, 4, 19 - jõust. 01.09.2007]

 (3) Riigieelarvest kaetakse kõrgkooli ja ülikooli õppekohtade kulud riikliku koolitustellimuse ulatuses riigi rakenduskõrgkoolidele ja avalik-õiguslikele ülikoolidele õigusaktidega kehtestatud alusel ja korras.

 (4) Erakool võib saada sihtotstarbelist toetust riigi- ja kohaliku omavalitsuse eelarvest.

 (5) Riiklikust koolitustellimusest saadud rahalisi vahendeid võib kasutada ainult erakooli õppetegevuseks, investeeringuteks ja infrastruktuursete kulude katmiseks.

 (6) Õppemaksu suuruse määrab erakooli pidaja ning seda ei muudeta õppeaasta jooksul. Õppemaksu suurust võib tõsta kuni 10 protsenti kahe õppeaasta vahel, kui erakooli pidaja ja õpilase vaheline leping ei sätesta teisiti.

 (7) [Kehtetu – RT I 2006, 32, 246– 1.09.2006 ]

 (8) Kui erakool on isikule andnud ülikooliseaduses või rakenduskõrgkooli seaduses sätestatud korras emeriitprofessori või emeriitdotsendi nimetuse, kaetakse selle isiku emeriitprofessori või emeriitdotsendi tasu erakooli pidaja kehtestatud tingimustel ja korras erakooli pidaja eelarvest.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

§ 221. Audiitorkontroll

  Erakooli pidaja audiitor on kohustatud Haridus- ja Teadusministeeriumi viivitamata kirjalikult informeerima talle oma kutsetegevuse käigus teatavaks saanud asjaoludest, mille tulemuseks on või võib olla:
 1) majanduslikust olukorrast tingitud erakooli tegevuse katkemine;
 2) eitav või märkustega järeldusotsus erakooli raamatupidamise aastaaruande kohta;
 3) majanduslikust olukorrast tingitud olukord või oht olukorra tekkimiseks, kus erakool ei ole võimeline täitma oma kohustusi;
 4) juhi või töötaja tegudest tulenev oluline varaline kahju erakooli pidajale, erakoolile või erakooli õpilasele.
[RT I 2004, 41, 276 - jõust. 05.07.2004]

§ 23. Riiklik järelevalve õppe- ja kasvatustegevuse üle

 (1) Riiklikku järelevalvet erakooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostatakse vastava riigi- või munitsipaalõppeasutuse või avalik-õigusliku ülikooli tegevust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras.

 (11) Käesoleva seaduse § 2 lõike 2 punktides 1–5 nimetatud erakoolide sisehindamine ja nõustamine toimub vastava riigi- või munitsipaalõppeasutuse tegevust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras.

 (2) Kui riikliku järelevalve tulemusena selgub, et erakooli õppe- ja kasvatustegevus ei vasta tema põhikirjale või õppetase ei vasta koolitusloas märgitud haridustasemele või erakooli liigile seadusega kehtestatud nõuetele, on riiklikku järelevalvet teostaval organil õigus teha erakooli direktorile ettekirjutus puuduste kõrvaldamiseks ning õppe- ja kasvatustegevuse parandamiseks.

 (3) Kui erakool ei täida ettekirjutust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul, siis võib riiklik järelevalveorgan rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.

 (4) Kui erakooli direktor või pidaja ei nõustu riikliku järelevalveorgani tehtud ettekirjutusega, on tal õigus esitada vaie Haridus- ja Teadusministeeriumile.
[RT I 2006, 32, 246 - jõust. 01.09.2006]

6. peatükk TEGEVUSE LÕPETAMINE 

§ 24. Tegevuse lõpetamine

 (1) Pidaja on kohustatud algatama õigusaktides sätestatud korras erakooli tegevuse lõpetamise, kui:
 1) erakoolil puudub kuue kuu jooksul koolitusluba või õigus kõrgharidustaseme õpet läbi viia ning vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid väljastada;
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]
 2) pidaja vastu on algatatud likvideerimismenetlus;
 3) pidaja või erakooli nõukogu on võtnud vastu otsuse, et erakooli edasine tegevus on muutunud ebaotstarbekaks;
 4) lõpetamine on seadusega ette nähtud.

 (2) Erakooli tegevuse lõpetamisest teatatakse õpilastele, lapsevanematele, töötajatele ja Haridus- ja Teadusministeeriumile vähemalt neli kuud ette.

 (3) Erakooli tegevuse lõpetamisel korraldab erakooli pidaja õpilastele võimaluse jätkata õpinguid vastava taseme hariduse omandamist võimaldavas õppeasutuses.
[RT I 2004, 41, 276 - jõust. 05.07.2004]

7. peatükk SEADUSE RAKENDAMINE 

§ 25. Üleminek

 (1) Erakoolide põhikirjad viiakse käesoleva seadusega vastavusse 1. septembriks 1999.

 (2) [Kehtetu – RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

 (3) Ülikoolid, kellele on enne 2003. aasta 30. juunit väljastatud koolitusload hariduse andmiseks rohkem kui ühe eriala õpetamiseks vähemalt bakalaureuseõppe astmel, viivad oma õppetegevuse ülikooliseaduse § 4 lõikega 1 vastavusse 2005. aasta 1. septembriks. Kui erakoolis ei toimu pärast nimetatud tähtaja möödumist õpe mitmel õppesuunal bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppes, tunnistab haridus- ja teadusminister erakooli koolitusload kehtetuks ja erakooli pidaja on kohustatud algatama erakooli tegevuse lõpetamise.
[RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

 (4) Kõrgkoolid, kellele on enne 2003. aasta 30. juunit väljastatud koolitusload, viivad oma õppetegevuse rakenduskõrgkooli seaduse § 2 lõikega 1 vastavusse 2005. aasta 1. septembriks. Kui erakoolis ei õpi pärast nimetatud tähtaja möödumist vähemalt kaks kolmandikku õpilastest ja üliõpilastest rakenduskõrgharidusõppe õppekavade järgi, tunnistab haridus- ja teadusminister erakooli koolitusload kehtetuks ja erakooli pidaja on kohustatud algatama erakooli tegevuse lõpetamise.
[RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

 (5) Ülikoolid ja kõrgkoolid viivad oma põhikirjad seaduse nõuetega vastavusse 2003. aasta 1. septembriks, käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 15 nimetatud õppejõudude kvalifikatsiooni hindamise ning üliõpilaste eelnevate õpitulemuste ja erialase töökogemuse arvestamise tingimuste ja korra osas hiljemalt 2004. aasta 1. septembriks.
[RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

 (6) Tegutsevate lasteasutuste õppekavad viiakse koolieelse lasteasutuse seaduse §-s 16 sätestatuga vastavusse 2009. aasta 1. märtsiks.
[RT I 2008, 18, 124 - jõust. 01.09.2008]

§ 251. Erakooli pidaja kapitalinõuete ja juriidilise isiku vormi nõuete rakendamine

 (1) Käesoleva seaduse § 2 lõiget 1 ja § 21 kohaldatakse juba väljaantud koolitusluba või positiivset akrediteerimisotsust omavale erakooli pidajale 2007. aasta 1. jaanuarist, välja arvatud siis, kui erakooli pidaja esitab taotluse uue koolitusloa saamiseks.

 (2) Kuni 2007. aasta 1. jaanuarini on uut koolitusluba taotleva erakutseõppeasutuse pidaja aktsiakapitali, osakapitali või sihtasutuse või mittetulundusühingu omakapitali miinimumsuuruseks 500 000 krooni.

 (3) Käesoleva seaduse § 21 nõudeid ei kohaldata erakooli pidajale juhul, kui vähemalt kaks kolmandikku erakooli õpilastest ja üliõpilastest õpib usuõpetuse ja teoloogia õppekavade järgi.
[RT I 2004, 41, 276 - jõust. 05.07.2004]

§ 252. Seaduse rakendamine

  Käesoleva seaduse § 19 lõikes 4 kehtestatud piirangud isiku töölevõtmisel kehtivad pärast sätte jõustumist lastega seotud tööle asuva isiku kohta.
[RT I 2007, 45, 320 - jõust. 20.07.2007]

§ 26–32. [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 33.   Üleminek kõrgharidustaseme õppekavagruppide hindamisele alates 2009. aasta 1. jaanuarist

 (1) Kuni 2011. aasta 31. detsembrini hindab ülikooliseaduse §-s 10 nimetatud kõrghariduse kvaliteediagentuur kõrgkoolide ja ülikoolide õppekavagruppe.

 (2) Alates 2012. aasta 1. jaanuarist võib erakool kõrgharidustaseme õpet läbi viia üksnes juhul, kui Vabariigi Valitsus on erakooli pidaja taotluse alusel andnud erakoolile õiguse vastavas õppekavagrupis kõrgharidustaseme õpet läbi viia ning väljastada vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid.

 (3) Õppekavagrupis õppe läbiviimise õiguse saamiseks ning vastavate akadeemiliste kraadide ja diplomite väljastamiseks esitab erakooli pidaja, ühisõppekava korral ühisõppekava koostöölepingus kokku lepitud õppeasutus, Haridus- ja Teadusministeeriumile taotluse ning lisab sellele andmed õppekavagruppi kuuluvate õppekavade kehtivate positiivsete akrediteerimisotsuste ja kehtiva institutsionaalse positiivse akrediteerimisotsuse kohta ning:
 1) andmed õppekavade kohta, mille alusel õpet soovitakse läbi viia, sealhulgas nende õppekavade eesmärgid ja õpiväljundid;
 2) andmed õppekavagrupis õpet läbiviivate korraliste õppejõudude ning nende kvalifikatsiooni kohta;
 3) andmed õppe- ja teadustegevuseks vajaliku õppemateriaalse baasi ning õppe finantseerimise allikate kohta;
 4) erakooli arengukava;
 5) andmed teadus- ja arendustegevuse kohta;
 6) taotleja otsusel muud Eesti Hariduse Infosüsteemist ja Eesti Teadusinfosüsteemist tulenevad andmed, millest nähtub õppe läbiviimiseks vajalik kvaliteet, ressursid või jätkusuutlikkus;
 7) ühisõppekava korral andmed ühisõppekava vastavuse kohta ülikooliseaduse §-le 221 ja andmed ühisõppekava koostöölepingu vastavuse kohta ülikooliseaduse §-le 222.

 (4) Kõrghariduse kvaliteediagentuur hindab eksperte kaasates nõuetekohase taotluse, lisatud andmete, kõrgharidusstandardi ja teiste õigusaktide alusel, kas taotlejal on õppe läbiviimiseks vajalik kvaliteet, ressursid ja jätkusuutlikkus, ühisõppekava korral, kas ühisõppekava ja ühisõppekava koostööleping vastavad ülikooliseaduse §-des 221 ja 222 sätestatud nõuetele, ning teeb hindamise tulemusel haridus- ja teadusministrile ettepaneku:
 1) anda erakoolile õigus õppekavagrupis õpet läbi viia ja väljastada õppekava läbimisel vastav akadeemiline kraad või diplom ning esitada nimetatud ettepanek Vabariigi Valitsusele kõrgharidusstandardi lisas kinnitamiseks (akrediteerida õppekavagrupp positiivselt);
 2) anda erakoolile üheks kuni kolmeks aastaks õigus õppekavagrupis õpet läbi viia ja väljastada õppekava läbimisel vastav akadeemiline kraad või diplom ning esitada nimetatud ettepanek Vabariigi Valitsusele kõrgharidusstandardis kinnitamiseks (akrediteerida õppekavagrupp positiivselt tähtajaliselt);
 3) mitte anda erakoolile õigust õppekavagrupis õpet läbi viia ega väljastada vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid, kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmetest nähtub, et kvaliteetset kõrgharidustaseme õpet ei ole võimalik läbi viia (akrediteerida õppekavagrupp negatiivselt).

 (5) Kui kõrghariduse kvaliteediagentuur teeb käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 nimetatud ettepaneku, määrab ta tähtaja, mille möödumisel viiakse läbi õppekavagrupi kordushindamine käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud korras.

 (6) Õppekavagrupid, milles erakoolil on õigus õpet läbi viia, ning õppe läbimisel antavad akadeemilised kraadid ja diplomid nimetab haridus- ja teadusministri ettepanekul Vabariigi Valitsus kõrgharidusstandardi lisas üks kord aastas.

 (7) Kui kõrghariduse kvaliteediagentuur teeb haridus- ja teadusministrile käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 3 nimetatud ettepaneku, ei esita haridus- ja teadusminister seda Vabariigi Valitsusele ning kinnitab selle ettepaneku käskkirjaga.

 (8) Isikul on õigus saada riiklik lõpudokument juhul, kui talle on mitte varem kui kaks aastat enne erakooli õppekavagrupile käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud korras õppe läbiviimise õiguse ning vastavate akadeemiliste kraadide ja diplomite väljaandmise õiguse andmist väljastatud selles õppeasutuses vastava kõrgharidustaseme õppekavagrupi õppekava läbimist tõendav lõpudokument.

 (9) Institutsionaalset akrediteerimist ja õppekavagruppide kvaliteedi hindamist taotletakse ja viiakse erakoolis läbi alates 2010. aasta 1. jaanuarist ning juhul, kui erakoolile on antud vähemalt ühes õppekavagrupis õigus kõrgharidustaseme õpet läbi viia ning vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid väljastada.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

§ 34.   Kõrgharidustaseme õppekavade enne 2008. aasta 1. septembrit esitatud akrediteerimistaotlused

 (1) Enne 2008. aasta 1. septembrit esitatud akrediteerimistaotlusi menetletakse taotluse esitamise hetkel kehtinud tingimustel ja korras, sealhulgas Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud akrediteerimisel õppekavadele ja ülikoolile esitatavate nõuete ning akrediteerimise korra alusel kuni 2009. aasta 31. detsembrini.

 (2) Alates 2009. aasta 1. jaanuarist täidab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluste menetlemisel õigusaktides kõrghariduse hindamise nõukogule pandud ülesandeid ülikooliseaduse §-s 10 nimetatud kõrghariduse kvaliteediagentuur.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud akrediteerimistaotluste alusel akrediteerimise tulemusena teeb kõrghariduse kvaliteediagentuur haridus- ja teadusministrile ettepaneku:
 1) akrediteerida õppekava või õppeasutus positiivselt, kuni Vabariigi Valitsus annab õppekavagrupile, millesse akrediteeritav õppekava kuulub, õiguse õpet läbi viia ja väljastada õppekava läbimisel vastav akadeemiline kraad või diplom;
 2) akrediteerida õppekava negatiivselt ja lõpetada õppeasutuses sellele õppekavale vastuvõtt ning määratud tähtaja jooksul, mis ei ole pikem kui kolm aastat, õppetöö vastava õppekava järgi;
 3) akrediteerida õppeasutus negatiivselt ja kohustada erakooli pidajat algatama erakooli tegevuse lõpetamine.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel tagab kõrgkool või ülikool koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga üliõpilastele võimaluse jätkata õpinguid teises õppeasutuses samal või lähedasel õppesuunal.

 (5) Akrediteerimise tulemusel tehtud kõrghariduse kvaliteediagentuuri ettepaneku kinnitab haridus- ja teadusminister käskkirjaga. Haridus- ja teadusministril on õigus kõrghariduse kvaliteediagentuuri ettepanek motiveeritud käskkirjaga tagasi lükata ja esitada see teistkordseks läbivaatamiseks.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

§ 35.   Enne 2008. aasta 1. septembrit kehtinud korras akrediteeritud kõrgharidustaseme õppekavade lõpetajatele väljastatud lõpudokumentide riiklik tunnustamine

 (1) Enne 2008. aasta 1. septembrit kehtinud korras akrediteeritud õppekavade lõpetajatele väljastatakse riiklik lõpudokument juhul, kui õppekava on akrediteeritud positiivselt.

 (2) Isikul on õigus saada riiklik lõpudokument, kui talle on väljastatud haridust tõendav dokument mitte rohkem kui kaks aastat enne seda, kui õppekava enne 2008. aasta 1. septembrit kehtinud korras positiivselt akrediteeriti.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

§ 36.   Kõrgharidustaseme õppe õppekavade enne 2008. aasta 1. septembrit esitatud koolituslubade taotlused ning välja antud koolitusload

 (1) Enne 2008. aasta 1. septembrit kõrgharidustaseme õppe läbiviimiseks esitatud koolitusloa taotlusi menetletakse taotluse esitamise hetkel kehtinud tingimustel ja korras.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluste alusel välja antud koolitusload ning enne 2008. aasta 1. septembrit välja antud koolitusload, mille kehtivus ei ole lõppenud, kehtivad kuni:
 1) õppekava positiivse akrediteerimiseni käesoleva seaduse § 34 sätestatud tingimustel juhul, kui õppekava akrediteerimiseks on esitatud taotlus enne 2008. aasta 1. septembrit;
 2) õppekava negatiivse akrediteerimiseni käesoleva seaduse §-s 34 sätestatud tingimustel;
 3) Vabariigi Valitsus annab õppekavagrupile, millesse õppekava kuulub, õiguse õpet läbi viia ja väljastada vastav akadeemiline kraad või diplom;
 4) 2010. aasta 31. detsembrini juhul, kui õppekava pole akrediteeritud ning Vabariigi Valitsus pole õppekavagrupile, millesse õppekava kuulub, andnud õigust õpet läbi viia ja väljastada õppekava läbimisel vastav akadeemiline kraad või diplom;
 5) haridus- ja teadusminister tunnistab koolitusloa kehtetuks käesoleva seaduse § 9 lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras.

 (3) Kehtiva koolitusloa alusel läbiviidava õppe lõpetanud isikule on erakoolil õigus väljastada haridust tõendav dokument, mis ei ole riiklikult tunnustatud.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]

§ 37.   Ühisõppekava avamise taotlemine kuni 2008. aasta 31. detsembrini

 (1) Kuni 2008. aasta 31. detsembrini esitatud ühisõppekava avamise taotlusi menetletakse taotluse esitamise hetkel kehtinud tingimustel ja korras käesolevast paragrahvist tulenevate erisustega.

 (2) Kuni 2008. aasta 31. detsembrini esitab ühisõppekava koostöölepingus kokku lepitud õppeasutus pärast ühisõppekava kinnitamist ja ühisõppekava koostöölepingu sõlmimise heakskiitmist õppeasutuse nõukogus:
 1) Haridus- ja Teadusministeeriumile taotluse ühisõppekava registreerimiseks, lisades ülikooliseaduse §-le 221 vastava ühisõppekava, muud ülikooliseaduse §-s 221 sätestatud nõuete täitmist tõendavad dokumendid, ülikooliseaduse §-le 222 vastava ühisõppekava koostöölepingu ning muud käesoleva seaduse alusel õppetöö läbiviimiseks nõutavad andmed;
 2) kõrghariduse hindamise nõukogule taotluse laiendada ühisõppekavale selle aluseks olevate õppekavade akrediteerimisotsust.

 (3) Haridus- ja teadusminister registreerib käskkirjaga ühisõppekava ja see kantakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi, kui:
 1) käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ekspertiisi tulemus on positiivne;
 2) kõrghariduse hindamise nõukogu või alates 2009. aasta 1. jaanuarist kõrghariduse kvaliteediagentuur otsustab käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel laiendada ühisõppekavale selle aluseks olevate õppekavade akrediteerimisotsust.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 ning lõike 2 punkti 2 ei kohaldata doktoriõppe ühisõppekava registreerimisel, välja arvatud juhul, kui doktoriõppe ühisõppekava vastab ülikooliseaduse § 221 punktis 2 kehtestatud nõuetele.

 (5) Ühisõppekava ja ühisõppekava koostöölepingu vastavuse hindamiseks ülikooliseaduse §-des 221 ja 222 sätestatud nõuetele määrab haridus- ja teadusminister käskkirjaga ühisõppekavale ja ühisõppekava koostöölepingule ekspertiisi ning moodustab ekspertiisi teostamiseks ajutise ekspertiisikomisjoni. Enne ekspertiisi teostamist tasub ühisõppekava koostöölepingus kokku lepitud õppeasutus ühe kuu jooksul käesolevas lõikes nimetatud käskkirja andmisest arvates käskkirjas kindlaksmääratud summas tagatisraha, mis ei või olla suurem kui 10 000 krooni ning mis tagastatakse juhul, kui ekspertiisi tulemus on positiivne. Kui ekspertiisi tulemus on negatiivne, kannab ekspertiisi teostamise kulud ühisõppekava koostöölepingus kokku lepitud õppeasutus.

 (6) Ühisõppekava registreerimisel otsustab kõrghariduse hindamise nõukogu või alates 2009. aasta 1. jaanuarist kõrghariduse kvaliteediagentuur käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud taotluse alusel ühisõppekava aluseks olevate õppekavade akrediteerimisotsuste laienemise ühisõppekavale, lähtudes ühisõppekava aluseks olevate õppekavade vastavusest õigusaktidele ja standarditele ning nende akrediteerimisotsuste kehtivusaegadest. Aluseks olevate õppekavade akrediteerimisotsuste ühisõppekavale laienemise otsus kehtib vähemalt ühisõppekava nominaalkestuse ulatuses, kuid mitte kauem kui 2012. aasta 1. jaanuarini. Õppekava akrediteerimisotsuse laienemise ühisõppekavale kinnitab kõrghariduse hindamise nõukogu või alates 2009. aasta 1. jaanuarist kõrghariduse kvaliteediagentuuri ettepanekul haridus- ja teadusminister käskkirjaga.

 (7) Ühisõppekava avamisel käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustel ja korras ei väljastata erakooli pidajale koolitusluba. Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud otsus ühisõppekava aluseks olevate õppekavade akrediteerimisotsuste ühisõppekavale laienemise kohta asendab koolitusluba ühisõppekava ulatuses.

 (8) Doktoriõppe ühisõppekava avamisel, välja arvatud juhul, kui doktoriõppe ühisõppekava vastab ülikooliseaduse § 221 punktis 2 kehtestatud nõuetele, väljastatakse erakooli pidajale koolitusluba, mis kehtib vastavalt käesoleva seaduse § 36 lõikes 2 sätestatule.
[RT I 2008, 34, 208 - jõust. 01.09.2008]