Sisekaitseakadeemia põhimäärus
Vastu võetud 28.01.2010 nr 12
RT I 2010, 6, 20
jõustumine 14.02.2010
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 22.12.2011 | RT I, 29.12.2011, 138 | 01.01.2012 |
| 26.01.2012 | RT I, 30.01.2012, 3 | 02.02.2012 |
Määrus kehtestatakse «Rakenduskõrgkooli seaduse» § 4 lõike 2 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Õiguslik seisund
(1) Sisekaitseakadeemia (edaspidi akadeemia) on sisekaitseline rakenduskõrgkool «Rakenduskõrgkooli seaduse» tähenduses.
(2) Akadeemia nimi inglise keeles on Estonian Academy of Security Sciences.
(3) Akadeemia on Siseministeeriumi hallatav riigiasutus.
§ 2. Eesmärk
Akadeemia eesmärk on sisejulgeolekualase õppe-, teadus- ja arendustegevuse ning ausate ja pädevate riigiametnike koolituse kaudu suurendada turvalisust ning luua tingimused ühiskonna stabiilseks arenguks kogu Eestis.
§ 3. Tegevusvaldkonnad ja õppekava tüüp
(1) Akadeemia tegevusvaldkondadeks on:
1) kõrghariduse omandamise võimaldamine rakenduskõrgharidusõppe ja Vabariigi Valitsuse nimetatud magistriõppe õppekavade alusel;
2) kutsehariduse omandamise võimaldamine rakenduskõrgharidusõppe õppekavadega samas õppekavagrupis keskhariduse baasil läbiviidava kutseõppe õppekavade alusel;
3) rakendusuuringute läbiviimine ja arendustegevus riigi sisejulgeoleku ja teistes avaliku teenistuse valdkondades;
4) avalike teenistujate koolitus- ja arendustegevuse korraldamine;
5) künoloogiateenistuse valdkonnas koerajuhtide täiendusõppe korraldamine ja läbiviimine.
(2) Akadeemias toimub rakenduskõrgharidusõpe ja kutseõpe järgmistes sisejulgeoleku valdkondades:
1) politsei;
[RT I, 30.01.2012, 3 - jõust. 02.02.2012]
2) pääste;
3) vanglateenistus;
4) maksundus ja toll.
(3) Akadeemias toimub magistriõpe järgmistel tingimustel:
1) jätkuna turvamise õppesuunal sisejulgeoleku õppekava järgi;
2) koostöölepingu alusel teiste kõrgkoolidega, kellel on õigus läbi viia magistriõpet või sellega samaväärse astme õpet.
§ 4. Ülesanded
Akadeemia:
1) loob oma liikmeskonnale soodsad tingimused õppetööks, rakendusuuringute läbiviimiseks ja arendustegevuseks, erialaseks enesetäiendamiseks ja suhtlemiseks teiste õppejõudude ning üliõpilastega Eestis ja välisriikides;
2) viib läbi õpet Vabariigi Valitsuse nimetatud magistriõppe, rakenduskõrgharidusõppe ja kutseõppe õppekavade alusel;
3) tagab õppe- ja töökorralduse, mis võimaldab üliõpilastel ja õpilastel omandada eluks ja tööks vajalikke teadmisi, oskusi ja eetilisi tõekspidamisi;
4) hangib õppetööks, rakendusuuringute läbiviimiseks ja arendustegevuseks vajalikke seadmeid, kirjandust, inventari ja muid vahendeid;
5) arendab akadeemia raamatukogu akadeemia liikmeskonna ning koostööpartnerite teenindamiseks;
6) korraldab riigi sisejulgeoleku ja teiste avaliku teenistuse alaste õppevahendite väljaandmist ning teadustööde avaldamist, annab soovitusi õppekirjanduse kasutamiseks;
7) arendab koostööd teadus- ja arendusasutustega Eestis ja välisriikides;
8) korraldab konverentse, seminare ja muid üritusi riigi sisejulgeoleku ja teistes avaliku teenistuse valdkondades;
9) loob oma liikmeskonnale tingimused kultuuri- ja spordialaseks tegevuseks ning arendab oma liikmeskonna loomingulise ja kultuurilise eneseteostuse võimalusi;
10) teeb koostööd erinevate institutsioonidega ja on aktiivses suhtes avalikkusega, toetades oma valdkonnas tulemusliku arendus- ja innovaatilise tegevuse ning rakendusuuringute läbiviimisega ühiskonna arengut;
11) edendab muud tulunduslikku ja mittetulunduslikku tegevust, mis aitab kaasa akadeemia eesmärgi saavutamisele.
§ 5. Asukoht
(1) Akadeemia asub Tallinnas. Akadeemia postiaadress on Kase 61, 12012 Tallinn.
(2) Akadeemia struktuuriüksused võivad asuda väljaspool Tallinna. Akadeemia nende struktuuriüksuste postiaadressid, mis ei paikne akadeemia asukohas, tuuakse ära nende põhimäärustes.
2. peatükk JUHTIMINE
§ 6. Rektor
(1) Akadeemiat juhib ja esindab rektor. Rektor kannab vastutust akadeemia üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.
(2) Rektor:
1) teostab oma pädevuse piires kõrgeimat haldus- ja distsiplinaarvõimu;
2) määrab kindlaks prorektorite arvu ja tegevusvaldkonnad ning nimetab prorektorid ametisse, sõlmides nendega määratud ajaks töölepingud;
3) esindab akadeemiat «Rakenduskõrgkooli seaduse» ja käesoleva põhimäärusega antud volituste ulatuses;
4) kinnitab käskkirjaga akadeemia töökorralduse alused ning sisekorra- ja asjaajamiseeskirja;
5) kinnitab käskkirjaga akadeemia struktuuriüksuste põhimäärused. Kolledži ja Avaliku Teenistuse Arendus- ja Koolituskeskuse põhimäärus kooskõlastatakse eelnevalt vastava kolledži või Avaliku Teenistuse Arendus- ja Koolituskeskuse nõukoguga;
6) teeb siseministrile ettepaneku akadeemia koosseisu kinnitamise kohta;
7) võib oma pädevuse piires volitada prorektoreid või teisi akadeemia töötajaid esindama akadeemiat ja tegema akadeemia nimel tehinguid;
8) tagab õppe-, teadus- ja arendustegevuse otstarbeka korralduse;
9) kinnitab akadeemias keskhariduse baasil läbiviidava kutseõppe õppekavad ja nendes tehtavad muudatused, kooskõlastades need eelnevalt akadeemia nõukoguga;
10) kehtestab keskhariduse baasil läbiviidava kutseõppe pääste ja politsei valdkonna õppekavade alusel õppivatele õpilastele ning politsei valdkonna rakenduskõrgharidusõppe õppekavade alusel õppivatele üliõpilastele riigieelarve vahenditest rahastatava toitlustamise ja majutamise tingimused ning korra;
[RT I, 30.01.2012, 3 - jõust. 02.02.2012]
11) tagab akadeemia eelarveprojekti ja finantseerimistaotluse koostamise;
12) kinnitab akadeemiasisese eelarve ja struktuuriüksuste alaeelarved ning tagab nende täitmise;
13) käsutab akadeemia eelarvevahendeid «Rakenduskõrgkooli seaduse» ning käesoleva põhimäärusega antud volituste ulatuses;
14) on aruandekohustuslik akadeemia nõukogu ja siseministri ees;
15) juhib akadeemia nõukogu tegevust ja tagab nõukogu otsuste täitmise;
16) teeb siseministrile ettepanekuid nõunike kogu koosseisu kohta;
17) immatrikuleerib ja eksmatrikuleerib üliõpilasi;
18) sõlmib, muudab ja lõpetab töölepinguid akadeemia töötajatega, samuti kinnitab ametijuhendid;
19) kuulutab välja konkursi õppejõudude ja teadustöötajate vabadele ametikohtadele;
20) nimetab ametisse ja vabastab ametist ametnikud;
21) täidab teisi rakenduskõrgkooli seadusest, põhimäärusest ja teistest õigusaktidest tulenevaid ülesandeid, mis ei ole antud kellegi teise pädevusse.
[RT I, 30.01.2012, 3 - jõust. 02.02.2012]
(3) Oma pädevuse piires annab rektor käskkirju.
(4) Kui rektor kasutab seadusest tulenevat õigust keelduda töö tegemisest, määrab siseminister rektori ettepanekul rektori asendaja, muudel rektori ajutise äraoleku juhtudel määrab oma asendaja rektor ise, millest viivitamata informeeritakse siseministrit.
(5) Rektori ametikohale valitud akadeemia töötajal on pärast rektori töökohustustest vabanemist õigus asuda akadeemias ametikohale, kus ta töötas enne rektoriks valimist.
§ 7. Rektoraat
(1) Rektori nõuandva organina tegutseb rektoraat, mille koosseisu kuuluvad prorektorid ja teised rektori nimetatud isikud. Rektoraadi koosseisu kinnitab rektor käskkirjaga. Rektoraadi koosolekutel võib osaleda Siseministeeriumi esindaja.
(2) Akadeemia prorektorid juhivad rektori määratud tegevusvaldkondi ja asjaomaseid struktuuriüksusi.
(3) Rektoraadi tööd juhib rektor.
(4) Prorektoriga sõlmitakse tööleping määratud ajaks kuni teda ametisse nimetanud rektori töölepingu lõppemise tähtpäevani, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks.
(5) Prorektori ametikohale nimetatud akadeemia töötajal on pärast prorektori töökohustustest vabanemist õigus asuda akadeemias ametikohale, kus ta töötas enne prorektoriks nimetamist, ning taotleda nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras hüvitist erialase kvalifikatsiooni taastamiseks.
§ 8. Nõukogu
(1) Akadeemia kõrgeim kollegiaalne otsustuskogu on nõukogu.
(2) Nõukogusse kuuluvad rektor, prorektorid, direktorid, õppejõudude esindajad, üliõpilaskonna esindajad ning teised rektori nimetatud isikud.
(3) Nõukogu esimees on rektor.
(4) Õppejõudude esindajad nõukogusse valivad akadeemias töölepingu alusel töötavad või ametisse nimetatavad õppejõud akadeemia korraliste õppejõudude hulgast. Iga kolledžit peab esindama üks õppejõud.
(5) Üliõpilaskonna esindajad moodustavad vähemalt viiendiku nõukogu koosseisust.
(6) Õppejõudude ja üliõpilaskonna esindajate volitused nõukogus kestavad ühe kalendriaasta. Kui nõukogu liige viibib kõrgkoolist eemal üle kolme kuu, asendab teda rektori kinnitatud asendusliige.
[RT I, 30.01.2012, 3 - jõust. 02.02.2012]
(7) Rektor korraldab nõukogu liikmete valimise ning kinnitab valimise ja hääletamise korra.
(8) Siseministri määratud ministeeriumi esindajatel on õigus osa võtta nõukogu istungitest.
§ 9. Nõukogu pädevus
Nõukogu:
1) otsustab olulisemad õppe-, teadus- ja arendustegevuse üldküsimused, mis puudutavad rohkem kui ühte kolledžit;
2) teeb siseministrile ettepanekuid akadeemia põhimääruse muutmise algatamiseks;
3) võtab vastu akadeemia arengukava lähtuvalt Siseministeeriumi valitsemisala arengukavast ning teistest valdkondlikest ja organisatsioonipõhistest arengukavadest, mis mõjutavad akadeemia tegevust, ning esitab arengukava siseministrile kinnitamiseks, kooskõlastades selle eelnevalt haridus- ja teadusministriga ning ametnike täiendusõpet puudutavas osas rahandusministriga;
4) [Kehtetu - RT I, 30.01.2012, 3 - jõust. 02.02.2012]
5) kiidab heaks ühisõppekava enne selle kinnitamist siseministri poolt ja ühisõppekava koostöölepingu sõlmimise;
6) kehtestab üliõpilaste vastuvõtu tingimused ja korra, sealhulgas kooskõlas «Välismaalaste seadusega» välismaalase õppekeele oskuse piisavuse hindamiseks õppekeele taseme miinimumnõuded;
7) kehtestab üliõpilaste väljaarvamise tingimused ja korra;
8) kinnitab kõrgharidustaseme õppe õppekavad ja nende muudatused;
[RT I, 30.01.2012, 3 - jõust. 02.02.2012]
9) kehtestab üliõpilaste varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise tingimused ja korra;
10) kehtestab «Rakenduskõrgkooli seaduse» § 27 lõike 6 alusel tasemeõppe õppekulude hüvitamise tingimused ja korra ning õppekulude hüvitamise määra;
11) nimetab õppekavad, mille alusel võib toimuda ainult täiskoormusega õpe, ja õppekavad, mille alusel toimuvale täiskoormusega õppele esitatakse kõrgemad nõuded;
12) võib kehtestada õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu alampiiri osakoormusega õppes;
13) teeb siseministrile ettepaneku õppekohtade arvu kinnitamiseks;
14) kehtestab täiendusõppe vormid ja täiendusõppe läbiviimise korra;
15) võib kehtestada magistriõppe olemasolul selle alustamise tingimusena seaduses sätestatust pikema töökogemuse nõude tulenevalt õppesuuna eripärast;
16) valib korralised õppejõud;
17) kehtestab õppejõudude kvalifikatsiooninõuded ning nendele vastavuse hindamise tingimused ja korra;
18) kehtestab õppejõudude ja teadustöötajate atesteerimise tingimused ja korra;
19) võib nimetada rakenduskõrgkoolis vähemalt 10 aastat professorina töötanud ja vanaduspensioniealiseks saanud õppejõu emeriitprofessoriks;
20) kehtestab emeriitprofessori tasustamise korra;
21) kinnitab üliõpilaskonna põhikirja ja õppekorralduse eeskirjad;
22) asutab eristipendiume ja kehtestab nende määramise korra;
23) moodustab akadeemia eetikakomitee ja aukohtu ning kinnitab aukohtu töökorra;
24) kehtestab akadeemia sümboolika ja teenetemärgid ning nende kasutamise korra;
25) otsustab õigusaktidega sätestatud ulatuses ja korras akadeemia kasutusse antud riigivaraga seotud küsimusi;
26) kuulab ära rektori, prorektorite ja kolledžite direktorite tegevuse aruanded ning nõunike kogu ettepanekud ja hinnangud akadeemiat, sealhulgas õppekavade arengut puudutavates küsimustes;
27) kinnitab akadeemia eelarve täitmise aruande;
28) kehtestab tingimused ja korra, mille alusel makstakse erialase kvalifikatsiooni taastamiseks hüvitist prorektorile, kes kasutab oma õigust pärast prorektori ametikohal töötamist asuda tagasi sellele eelnenud ametikohale;
29) lahendab teisi küsimusi, mis on seaduste või põhimäärusega antud tema pädevusse.
§ 10. Nõukogu töökord
(1) Nõukogu töövorm on istung. Istungid on korralised ja erakorralised.
(2) Korralised istungid toimuvad vähemalt kaks korda semestris nõukogu kinnitatud ajakava alusel. Korralised istungid kutsub kokku rektor.
(3) Erakorralise istungi kutsub rektor kokku omal algatusel või vähemalt kolmandiku nõukogu liikmete nõudmisel.
(4) Nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pooled selle liikmed.
(5) Nõukogu istungist on õigus osa võtta nõunike kogu volitatud esindajal. Rektor võib nõukogu istungile kutsuda ka teisi isikuid ja neile sõna anda.
(6) Nõukogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid. Nõukogu otsused võetakse vastu kohalolijate häälteenamusega. Paragrahvi 9 punktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel on vajalik kohalolijate kahekolmandikuline häälteenamus. Nõukogu otsustele kirjutab alla nõukogu esimees, tema äraolekul nõukogu vanim liige.
(7) Nõukogu võtab vastu kodukorra, milles sätestatakse nõukogu töökorralduse alused.
[RT I, 30.01.2012, 3 - jõust. 02.02.2012]
§ 11. Nõunike kogu
(1) Nõunike kogu on akadeemiat ning õppekavadele vastavaid valitsusasutusi ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu.
(2) Nõunike kogusse kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler, Justiitsministeeriumi kantsler, Rahandusministeeriumi kantsler, Siseministeeriumi kantsler, Justiitsministeeriumi asekantsler (vanglad), Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor, Kaitsepolitseiameti peadirektor, Maksu- ja Tolliameti peadirektor, Päästeameti peadirektor, Häirekeskuse peadirektor ja siseministri määratud teised isikud.
[RT I, 29.12.2011, 138 - jõust. 01.01.2012]
(3) Nõunike kogu teeb nõukogule, siseministrile ning haridus- ja teadusministrile ettepanekuid ning annab hinnanguid akadeemia, sealhulgas õppekavade arengut puudutavates küsimustes vähemalt üks kord aastas.
3. peatükk STRUKTUUR
§ 12. Struktuuriüksused
(1) Akadeemia struktuur jaguneb õppe- ja teadusstruktuuriks (akadeemiline struktuur) ning tugistruktuuriks.
(2) Akadeemilise struktuuri moodustavad kolledžid, instituudid ja keskused.
(3) Tugistruktuuri moodustavad osakonnad ja teised akadeemilist struktuuri toetavad üksused.
(4) Struktuuriüksused moodustatakse, neid muudetakse ja nende tegevus lõpetatakse nõukogu otsusega.
(5) Struktuuriüksused tegutsevad struktuuriüksuste põhimääruste alusel, mille kinnitab rektor.
(6) Struktuuriüksuste koosseisu võivad kuuluda allüksused, mille pädevus määratakse üksuse põhimäärusega.
§ 13. Kolledž
(1) Kolledž on ühel või mitmel lähedasel erialal õppetööd, täiendusõpet, rakendusuuringuid ning teadus- ja arendustegevust korraldav iseseisva alaeelarvega struktuuriüksus, kes tegutseb käesoleva põhimääruse, oma põhimääruse ja teiste õigusaktide alusel rektori või tema määratud isiku vastutusalas.
(2) Kolledžit juhib ja esindab kolledži direktor, kelle määrab ametisse rektor pärast akadeemia nõukogu ja erialale vastava valitsusasutuse juhi ettepaneku ärakuulamist, kui seadusega ei sätestata teisiti. Kolledži direktor määratakse ametisse viieks aastaks.
§ 14. Kolledži nõukogu
(1) Kolledži nõukogu on kolledži juurde eriala arendamiseks moodustatud nõuandev kogu, kes tegutseb käesoleva põhimääruse, kolledži põhimääruse ja teiste õigusaktide alusel.
(2) Kolledži nõukogu põhiülesanded on kolledži ja sellele vastavate erialade valitsusasutuste koostöö korraldamine, ettepanekute tegemine kolledži õppekavasid, üliõpilaste vastuvõtu tingimusi, eelarve kujundamist, koolitusvajaduste kindlaksmääramist ja teistes vastavat kolledžit puudutavates küsimustes.
(3) Kolledži nõukogu moodustavad vastava eriala valitsusasutuste esindajad, kolledži direktor, õppejõudude esindajad ja üliõpilaskonna põhikirja alusel valitud üliõpilaskonna esindaja. Kolledži nõukogusse võib kaasata eksperte. Kolledži nõukogu koosseisu kinnitab rektor.
(4) Kolledži nõukogu tegevust juhib ja nõukogu kutsub kokku nõukogu esimees, kelleks on vastava valitsusasutuse juht või tema määratud isik. Kolledži nõukogu täpsem töökord nähakse ette kolledži põhimääruses.
§ 15. Avaliku Teenistuse Arendus- ja Koolituskeskus
(1) Avaliku Teenistuse Arendus- ja Koolituskeskus on ametnike täiendusõpet ning teadus- ja arendustegevust korraldav akadeemiline struktuuriüksus. Avaliku Teenistuse Arendus- ja Koolituskeskuse tegevuse eesmärk on aidata kaasa ametnike kvalifikatsiooni tõstmisele ja avaliku halduse arengule koostöös Rahandusministeeriumi, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning koolitus- ja teadusasutustega. Avaliku Teenistuse Arendus- ja Koolituskeskus tegutseb rektori või tema määratud isiku vastutusalas.
(2) Avaliku Teenistuse Arendus- ja Koolituskeskus tegutseb käesoleva põhimääruse, oma põhimääruse ja teiste õigusaktide alusel.
(3) Avaliku Teenistuse Arendus- ja Koolituskeskust juhib ja esindab direktor, kelle määrab ametisse rektor pärast keskuse nõukogu arvamuse ärakuulamist. Avaliku Teenistuse Arendus- ja Koolituskeskuse direktor määratakse ametisse viieks aastaks.
(4) Avaliku Teenistuse Arendus- ja Koolituskeskuse direktor on aruandekohustuslik keskuse nõukogu ja rektori ees.
(5) Avaliku Teenistuse Arendus- ja Koolituskeskuse tegevust suunab ja toetab nõukogu, mille koosseisu kuuluvad Rahandusministeeriumi, Siseministeeriumi, Justiitsministeeriumi, kohaliku omavalitsuse üleriigiliste liitude ja ülikoolide ning akadeemia õppejõudude esindajad. Vajaduse korral kaasatakse nõukogu koosseisu lisaliikmeid ja eksperte. Nõukogu koosseisu kinnitab rektor rahandusministri ettepanekul. Nõukogu tegevust juhib Rahandusministeeriumi esindaja.
(6) Nõukogu töökord nähakse ette Avaliku Teenistuse Arendus- ja Koolituskeskuse põhimääruses.
(7) Avaliku Teenistuse Arendus- ja Koolituskeskuse nõukogu peamised ülesanded on:
1) otsustada Avaliku Teenistuse Arendus- ja Koolituskeskuse tegevust ja arendamist puudutavaid olulisemaid küsimusi, sealhulgas kinnitada keskuse strateegiline arengukava, aasta tegevuskava ja koolituskava, anda arvamus keskuse alaeelarve kohta ning kuulata ära keskuse tegevuse ning alaeelarve täitmise aruanded;
2) teha akadeemia rektorile ettepanekuid Avaliku Teenistuse Arendus- ja Koolituskeskuse põhimääruse kohta;
3) teha akadeemia nõukogule ettepanekuid Avaliku Teenistuse Arendus- ja Koolituskeskuse hinnapoliitika kujundamiseks, sealhulgas akadeemia kolledžitele vastavate ametkondade erialase koolituse kohta.
(8) Avaliku Teenistuse Arendus- ja Koolituskeskusel võib olla oma sümboolika, mille kujunduse ja kasutamise korra kinnitab akadeemia nõukogu keskuse nõukogu ettepanekul.
§ 16. Keskus
(1) Keskus on akadeemiline struktuuriüksus, kes viib ellu akadeemia eesmärki ning ülesandeid oma tegevus- ja õppevaldkonnas kogu akadeemiat hõlmavalt, tegutsedes keskuse põhimääruse ning õppekavade alusel rektori või tema määratud isiku vastutusalas.
(2) Keskuse tööd juhib keskuse juhataja, kes koordineerib ja korraldab keskuse pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist ja tagab keskuse tegevuse vastavuse kinnitatud õppekavadele ja keskuse põhimäärusele.
[RT I, 30.01.2012, 3 - jõust. 02.02.2012]
§ 17. Instituut
(1) Instituut on akadeemiline struktuuriüksus, mille tegevuse eesmärk on teadus- ja arendustegevuse koordineerimine ja läbiviimine sisejulgeoleku valdkonnas, õppetoolide poolt läbiviidava õppetöö metoodiline juhendamine ning sisejulgeoleku valdkonna magistriõppe korraldamine ja arendamine. Instituut tegutseb rektori või tema määratud isiku vastutusalas.
(2) Instituudi tööd juhib instituudi juhataja, kes koordineerib ja korraldab instituudi pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist ja vastutab instituudi tegevuse ja arengu eest.
§ 18. Tugistruktuuriüksus
(1) Tugistruktuuriüksus on akadeemia akadeemilist struktuuri toetav üksus, mille eesmärk ning tegevuse alused ja kord on määratud rektori käskkirjaga kinnitatud põhimääruses. Üksus tegutseb rektori või tema määratud isiku vastutusalas.
(2) Tugistruktuuriüksuse tööd juhib ja üksust esindab üksuse juhataja. Üksuse juhataja koordineerib ja korraldab üksuse pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist ja tagab üksuse tegevuse vastavuse kehtivatele õigusaktidele ja üksuse põhimäärusele.
4. peatükk ÕPPEKORRALDUS
§ 19. Õppe eesmärk ja õppekavad
(1) Akadeemias toimuva õppe eesmärk on anda üliõpilasele ja õpilasele riigi- või kohaliku omavalitsuse ametniku või päästetöötaja tööks vajalikud teadmised, oskused, vilumused, väärtushinnangud ja käitumisnormid ning arendada neis avalikus teenistuses vajalikke isikuomadusi.
(2) Rakenduskõrgharidusõppe ja magistriõppe läbiviimise aluseks on «Rakenduskõrgkooli seadusele» ja «Eesti Vabariigi haridusseaduse» § 5 lõike 2 punkti 7 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kõrgharidusstandardile vastavad õppekavad, mis on kinnitatud akadeemia nõukogus ning kantud «Eesti Vabariigi haridusseaduse» alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi.
(3) Kutseõppe läbiviimise aluseks on «Kutseõppeasutuse seaduse» § 101 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kutseharidusstandardi ja kutse- või eriala riikliku õppekava alusel koostatud akadeemia õppekavad, mis on kantud «Eesti Vabariigi haridusseaduse» alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi.
(4) Akadeemia riiklikud õppekavad koostab akadeemia koostöös erialale vastava valitsusasutusega ning keskhariduse baasil läbiviidava kutseõppe riiklikud õppekavad kinnitab siseminister kooskõlastatult haridus- ja teadusministri ning erialale vastava ministriga.
(5) Akadeemias võib rakenduskõrgharidusõppe või kõrghariduse sama astme raames ja magistriõppe raames toimuda õpe ühisõppekava alusel «Ülikooliseaduse» § 2 punkti 131 tähenduses. Ühisõppekava ja ühisõppekava läbiviimises osalevate õppeasutuste vahelise ühisõppekava koostöölepingu suhtes kohaldatakse «Ülikooliseaduse» §-des 221 ja 222 kehtestatud nõudeid.
§ 20. Õppekorralduse alused
Akadeemia õppetöö üksikasjaline korraldus, sealhulgas akadeemias õppimine eksternina, määratakse nõukogu kinnitatud akadeemia juhtimise ning õppe-, teadus- ja arendustegevuse korraldamise eeskirjades, arvestades kõrgharidus- ja kutseharidusstandardis ettenähtud põhimõtteid.
§ 21. Akadeemiasse vastuvõtmine
(1) Akadeemia riigi sisejulgeoleku ja avaliku teenistuse õppekava järgsele õppele võivad kandideerida kõik keskharidusega või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooniga isikud, kes vastavad oma õppekava järgsel ameti- või kutsealal teenistusse astumise nõuetele, välja arvatud nõuded vanusele ning kutse- või ametialasele ettevalmistusele.
(2) Õppekohtade arvu kinnitab siseminister.
(3) Akadeemiasse vastuvõtmine ja akadeemiast väljaarvamine toimub akadeemia nõukogu kehtestatud korras.
§ 22. Akadeemia lõpetamine
(1) Kui üliõpilane on täitnud kõrgharidustaseme õppekava täies mahus, antakse talle «Rakenduskõrgkooli seaduse» § 19 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud nõuetele vastav diplom või ühisõppekava korral ühisdiplom koos akadeemilise õiendi ning ingliskeelse akadeemilise õiendiga.
(2) Kui õpilane on täitnud kutseõppe õppekava täies mahus, antakse talle «Kutseõppeasutuse seaduse» § 22 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud nõuetele vastav lõputunnistus ja hinneteleht.
(3) Akadeemia väljaantud lõpudokumentide teave kantakse «Eesti Vabariigi haridusseaduse» alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi.
5. peatükk LIIKMESKOND
§ 23. Liikmeskond
Akadeemia liikmeskonna moodustavad akadeemia rektor, prorektorid, direktorid, teadustöötajad, õppejõud ja teised töötajad ning üliõpilased ja õpilased.
§ 24. Õppejõud, teadustöötajad ja teised töötajad
(1) Akadeemia õppejõudude ametikohad on professor, dotsent, lektor, assistent ja õpetaja ning neile ametikohtadele kohaldatakse «Rakenduskõrgkooli seaduses» ja akadeemia nõukogu poolt õppejõudude ametikohtadele kehtestatud nõudeid. Õppejõud jagunevad korralisteks õppejõududeks ja külalisõppejõududeks. Akadeemia õppejõu ametikoht võib olla politsei-, pääste-, maksu- ja tolliametniku või vanglaametniku ametikoht.
(2) Akadeemia teadustöötajate ametikohad on vanemteadur ja teadur ning neile ametikohtadele kohaldatakse «Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses» kehtestatud nõudeid. Akadeemia teadustöötajad võivad osaleda õppetöö läbiviimises.
(3) Õppejõudude ja teadustöötajate ametikohad täidetakse vastavalt «Rakenduskõrgkooli seaduse» § 23 lõigetele 7–9.
(4) Akadeemia töötajal on:
1) õigus saada oma erialaseks tööks vajalikku täiendusõpet;
2) õigus kasutada õppe-, teadus- ja arendustegevuseks tasuta akadeemia raamatukogu, seadmeid ja muid vahendeid nõukogu kehtestatud korras;
3) kohustus kasutada akadeemia kasutuses olevat riigivara heaperemehelikult;
4) õigus ja kohustus tõsta oma erialast kvalifikatsiooni, õpetava personali puhul ka õpetamispädevust;
5) õigused ja kohustused, mis tulenevad töösuhteid reguleerivatest õigusaktidest, akadeemia sisekorraeeskirjast, töötaja ametijuhendist ja akadeemia teistest õigusaktidest.
(5) Akadeemia korralisel õppejõul on õigus taotleda viie aasta jooksul üks tööülesannetest vaba semester loometööks või kutseoskuste täiendamiseks, kusjuures talle säilitatakse ametipalk.
(6) Akadeemia töötajate töösuhted reguleeritakse töösuhteid reguleerivate õigusaktide kohaselt.
§ 25. Üliõpilased
(1) Üliõpilased on isikud, kes on vastu võetud (immatrikuleeritud) akadeemia rakenduskõrgharidus- või magistriõppe täis- või osakoormusega õppesse.
(2) Kui akadeemia viib õpet läbi ühisõppekava alusel ning isik läbib õpet akadeemias, võetakse lõikes 1 nimetatud isik vastu akadeemiasse.
(3) Üliõpilasel on õigus:
1) tasuta kasutada õppetegevuseks akadeemia auditooriume, laboratooriume, arvutisaale, raamatukogu, inventari, seadmeid ja muid vahendeid vastavalt akadeemias kehtestatud korrale;
2) ühisõppekaval õppides läbida oluline osa ühisõppekavast teise ühisõppekavas osaleva õppeasutuse juures, kusjuures teise ühisõppekavas osaleva õppeasutuse juures õppimiseks loetakse õppimist igas õppevormis;
3) valida oma esindajaid ja olla valitud akadeemia üliõpilasesindusse;
4) õpi- ja karjäärinõustamisele;
5) esitada rektorile üliõpilasesinduse kaudu põhjendatud esildis õppejõu sobimatuse kohta õppeaine õpetamiseks;
6) saada õppelaenu «Õppetoetuste ja õppelaenu seadusega» sätestatud tingimustel ja korras;
7) saada igal õppeaastal vähemalt kaheksa nädalat puhkust;
8) saada üks kord igas kõrgharidusastmes akadeemia nõukogu kehtestatud korras akadeemilist puhkust üldjuhul kuni üks aasta, lisaks tervislikel põhjustel kuni kaks aastat, kaitseväeteenistuse puhul kuni üks aasta ning lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni;
9) saada akadeemialt õppekorraldusalast informatsiooni;
10) saada üliõpilaspilet haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras;
11) saada eduka õppimise korral stipendiumi, mille suuruse ning maksmise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister;
12) õppekava sulgemisel või akadeemia tegevuse lõpetamisel jätkata õpinguid samas või teises õppeasutuses samal või lähedasel õppesuunal;
13) esitada rektorile õppekorralduse parendamise ettepanekuid;
14) kasutada muid seaduse, akadeemia põhimääruse, sisekorraeeskirja ja muude õigusaktidega üliõpilastele kehtestatud õigusi.
(4) Üliõpilased peavad järgima seaduse, käesoleva põhimääruse, akadeemia sisekorraeeskirja ja muude õigusaktidega üliõpilastele kehtestatud kohustusi ning kannavad vastutust nende rikkumise eest.
(5) Üliõpilasele laienevad «Avaliku teenistuse seaduse» lisas 1 «Avaliku teenistuse eetikakoodeks» sätestatud põhimõtted ja kohustused ning riigiametnikule ettenähtud kohustused. «Avaliku teenistuse seaduses» sätestatud piiranguid rakendatakse rektori loa alusel. Luba ei anta, kui see takistab osalemist õppetöös, võib kahjustada õppe eesmärke või akadeemia mainet. Luba antakse kuni õppepraktika alguseni ja see peab olema tagasivõetav. Üliõpilasele laienevad erialale vastavas teenistuses kehtivad põhimõtted ja kohustused.
(6) Politsei ning pääste ja vanglateenistuse valdkondade riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal õppivatel üliõpilastel on õigus riigieelarvest rahastatavale vormiriietusele.
[RT I, 30.01.2012, 3 - jõust. 02.02.2012]
(7) Politsei valdkonna rakenduskõrgharidusõppe õppekavade alusel õppivatel üliõpilastel, kes on vastu võetud alates 2011/2012. õppeaastast ning kelle õpingute kontaktõppe osakaal õppetöös on üle 45 protsendi õppekavas määratud õppe mahust, on õigus riigieelarvest rahastatavale toitlustusele ja majutusele akadeemia rektori kehtestatud tingimustel ja korras.
[RT I, 30.01.2012, 3 - jõust. 02.02.2012]
§ 26. Õpilased
(1) Õpilased on isikud, kes on vastu võetud akadeemia kutseõppesse. Õpilastele laienevad «Rakenduskõrgkooli seaduse» ja käesoleva põhimäärusega üliõpilastele kehtestatud õigused ja kohustused niivõrd, kuivõrd «Kutseõppeasutuse seadus» ei sätesta teisiti.
(2) Pääste ning politsei valdkondade kutseõppe õppekavade alusel õppivatel isikutel, kelle õpingute auditoorse ja praktilise töö osakaal õppetöös on üle 60 protsendi õppekavas määratud õppe mahust, on õigus riigieelarvest rahastatavale toitlustusele ja majutusele akadeemia rektori kehtestatud tingimustel ja korras.
[RT I, 30.01.2012, 3 - jõust. 02.02.2012]
§ 27. Kadetid
Õpilasi ja üliõpilasi, kes õpivad sisejulgeoleku valdkonna õppekavade järgi, nimetatakse kadettideks.
6. peatükk ÜLIÕPILASKOND JA ÕPILASKOND
§ 28. Üliõpilaskond ja õpilaskond
(1) Akadeemia üliõpilased moodustavad akadeemia üliõpilaskonna.
(2) Akadeemia iga kutseõpet läbiviiva kolledži õpilased moodustavad selle kolledži õpilaskonna.
(3) Üliõpilaskond ja kolledžite õpilaskonnad võivad moodustada vastavalt üliõpilaskonna ja õpilaskonna põhikirjale ühiseid esindus-, täitev- ja järelevalveorganeid, kes tegutsevad neile põhikirjaga antud volituste piires.
(4) Üliõpilaskond ja kolledžite õpilaskonnad teostavad oma organite kaudu oma seadusjärgset õigust omavalitsusele.
(5) Üliõpilaskonnal on õigus:
1) moodustada vastavalt õigusaktidele esindus-, täitev- ja järelevalveorganeid ning liite ja organisatsioone teiste üliõpilaskondadega;
2) astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd;
3) valida oma esindajaid akadeemia nõukogusse;
4) teha ettepanekuid akadeemia õppekorralduse ja juhtimise parendamiseks ja osaleda järjepidevalt vastavas tegevuses;
5) otsustada ja korraldada kõiki muid üliõpilaselu küsimusi, mis seaduse ja seaduse alusel antud õigusakti kohaselt kuuluvad üliõpilaskonna pädevusse ning mis ei ole samadel alustel antud kellegi teise otsustada ja korraldada.
(6) Õpilaskonnal on õigus:
1) moodustada akadeemia õpilasesinduse kaudu teiste õpilaskondadega liite ja organisatsioone õigusaktidega sätestatud alustel ja korras;
2) astuda akadeemia õpilasesinduse kaudu vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd;
3) osaleda oma esindaja kaudu sõnaõigusega kolledži õpilaskonna õppetööd korraldava kolledži nõukogu istungitel;
4) otsustada ja korraldada kõiki muid õpilaselu küsimusi, mis seaduse ja seaduse alusel antud õigusaktide kohaselt kuuluvad õpilaskonna pädevusse ning mis ei ole samadel alustel antud kellegi teise otsustada ja korraldada.
§ 29. Üliõpilasesindus ja õpilasesindus
(1) Üliõpilaskonna ja õpilaskonna vastutavad ja korraldavad esindusorganid on üliõpilasesindus, kolledži õpilasesindused ja akadeemia õpilasesindus (edaspidi esindus). Üliõpilasesindus esindab üliõpilaskonda suhetes akadeemiaga ning Eesti ja rahvusvaheliste organisatsioonide, asutuste ja isikutega. Kolledži õpilasesindus esindab kolledži õpilaskonda suhetes kolledžiga ning Eesti ja rahvusvaheliste organisatsioonide, asutuste ja isikutega. Akadeemiaväliste suhete korraldamiseks võivad kolledžite õpilasesindused moodustada akadeemia õpilasesinduse.
(2) Üliõpilasesindusse võib kandideerida ning seda võib valida iga akadeemiasse vastuvõetud üliõpilane. Kolledži õpilasesindusse võib kandideerida ning seda võib valida iga vastava sisejulgeoleku valdkonna õppetööd korraldava kolledži õpilane.
(3) Esinduse liikmed valitakse vabadel valimistel õppekavade proportsionaalse esindatuse põhimõttel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane. Esinduse valimise kord määratakse üliõpilaskonna ja õpilaskondade põhikirjades.
(4) Üliõpilasesindus valib üliõpilaskonna esindajad akadeemia nõukogusse ja kolledži õpilasesindus õpilaskonna esindajad kolledži nõukogusse ning teistesse akadeemia otsustus- ja nõuandvatesse kogudesse üliõpilaskonna ja õpilaskondade põhikirjades esitatud alustel.
(5) Akadeemia eelarves nähakse ette rahalised vahendid, mida üliõpilasesindus kasutab üliõpilasomavalitsuse teostamiseks seadusest ning üliõpilaskonna põhikirjast tulenevate ülesannete täitmiseks. Esindus käsutab neid vahendeid iseseisvalt rektori antud volituse alusel ja oma põhikirjas kehtestatud korras. Ettepanekud üliõpilaskonna finantseerimiseks akadeemia eelarvest esitab esindus.
§ 30. Üliõpilaskonna ja õpilaskonna põhikiri
(1) Üliõpilaskonna ja õpilaskonna tegevuse aluseks on üliõpilaskonna ja kolledži õpilaskonna põhikiri.
(2) Esindus valmistab ette üliõpilaskonna ja kolledži õpilaskonna põhikirja eelnõu, paneb selle üliõpilastele ja kolledži õpilastele tutvumiseks välja ning määrab ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks vähemalt ühekuulise tähtaja arvates eelnõu tutvumiseks esitamise päevast. Igal üliõpilasel ja vastava kolledži õpilasel on õigus esitada määratud tähtaja jooksul esindusele eelnõu kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Esindus vaatab saabunud ettepanekud ja vastuväited läbi, koostab lõpliku eelnõu koos ülevaatega esitatud ettepanekute ja vastuväidete arvestamise kohta ning otsustab põhikirja vastuvõtmise kahekolmandikulise häälteenamusega.
(3) Üliõpilaskonna ja kolledži õpilaskonna põhikirja võib esinduse otsusega panna õpilas- ja üliõpilashääletusele. Kui üliõpilane või õpilane ei ole kahe nädala jooksul põhikirja eelnõu vastuvõtmiseks esitamisest arvates oma arvamust põhikirja vastuvõtmise kohta esitanud, loetakse ta põhikirjaga vaikimisi nõustunuks.
(4) Esindus esitab üliõpilaskonna vastuvõetud põhikirja kinnitamiseks akadeemia nõukogule ja kolledži õpilaskonna põhikirja kinnitamiseks kolledži nõukogule.
(5) Kui üliõpilaskond ja õpilaskond ei hääletanud üliõpilaskonna ja õpilaskonna põhikirja vastuvõtmise poolt, korraldab esindus uue põhikirja eelnõu ettevalmistamise ja vastuvõtmise, põhikirja muutmise korral aga loobub asjaomasest muudatusettepanekust.
(6) Üliõpilaskonna ja õpilaskonna põhikirja muudetakse lõigetes 2–5 sätestatud korras.
7. peatükk FINANTSEERIMINE
§ 31. Finantseerimine
(1) Akadeemia õppetegevust finantseerib Siseministeerium. Neid avaliku teenistuse õppekavasid, mille rakendusala jääb väljapoole Siseministeeriumi valitsemisala, võib finantseerida ka vastava õppekava õpet tellinud asutus.
(2) Akadeemia õppetegevust finantseeritakse õppeasutuse ja õppekavade akrediteerimiseks vajalikul tasemel.
(3) Akadeemial on õigus osutada oma põhitegevusega seotud järgmisi tasulisi teenuseid:
1) tasemeõpe;
2) täiendusõpe;
3) eksternõpe;
4) majutus- ja paljundusteenused;
5) raamatukogu teavikute laenutus;
6) kirjastamine;
7) tõlketööd;
8) sporditreeningud, lasketiiruteenus ja teised sporditeenused;
9) muud põhitegevusega seotud tasulised teenused.
(4) Nõukogu määrab teenuste tasumäärad. Tasuliste teenuste osutamisest laekunud rahalisi vahendeid kasutatakse teenuse osutamisega seotud kulude katmiseks ja akadeemia arenguks.
(5) Akadeemial on õigus võtta vastu annetusi ja toetusi. Saadud annetusi ja toetusi kasutatakse akadeemia arenguks ning õppekavade täiendamiseks.
(6) Akadeemia eelarve kinnitab oma pädevuse piires rektor pärast akadeemia nõukogu arvamuse ärakuulamist. Eelarve täitmise aruande kinnitab akadeemia nõukogu.
8. peatükk ARUANDLUS JA KONTROLL
§ 32. Aruandlus
Akadeemia peab seadustes sätestatud korras finants-, statistilist ja raamatupidamisarvestust ning annab oma tegevusest aru Siseministeeriumile.
§ 33. Järelevalve
(1) Teenistuslikku järelevalvet akadeemia tegevuse üle teostab Siseministeerium.
(2) Riiklikku järelevalvet akadeemia õppetegevuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastatult Siseministeeriumiga.
§ 34. Kontroll
Akadeemia majandustegevust kontrollivad Siseministeerium ja Riigikontroll.
9. peatükk RAKENDUSSÄTTED
§ 35. Määruse kehtetuks tunnistamine
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
§ 36. Määruse rakendamine
(1) Määruse § 1 lõiget 2 rakendatakse alates 1. septembrist 2010. a.
(2) Akadeemia nimi inglise keeles on kuni 31. augustini 2010. a Public Service Academy of Estonia.
(3) Akadeemias toimub rakenduskõrgharidusõpe avaliku teenistuse valdkonnas halduskorralduse õppekava alusel 2007/2008. õppeaastal ja enne seda immatrikuleeritud üliõpilastele.
Facebook
X.com