Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Keskkonnaministri 17. veebruari 2006. a määruse nr 13 „Keskkonnakaitse valdkonna projekti rahastamise taotluse kohta esitatavad nõuded, taotluste hindamise tingimused, kord ja kriteeriumid, otsuse tegemise, lepingu täitmise üle kontrolli teostamise ning aruandluse kord” muutmine

Vastu võetud 23.01.2018 nr 2

Määrus kehtestatakse keskkonnatasude seaduse § 59 lõike 4 alusel.

§ 1.  Keskkonnaministri 17. veebruari 2006. a määruse nr 13 „Keskkonnakaitse valdkonna projekti rahastamise taotluse kohta esitatavad nõuded, taotluste hindamise tingimused, kord ja kriteeriumid, otsuse tegemise, lepingu täitmise üle kontrolli teostamise ning aruandluse kord” muutmine

Keskkonnaministri 17. veebruari 2006. a määruses nr 13 „Keskkonnakaitse valdkonna projekti rahastamise taotluse kohta esitatavad nõuded, taotluste hindamise tingimused, kord ja kriteeriumid, otsuse tegemise, lepingu täitmise üle kontrolli teostamise ning aruandluse kord” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 1 lõike 1 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:

„6) ringmajandus;”;

3) paragrahvi 3 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Veemajanduse programmis on toetuse maksimaalne suurus projekti kohta 2 000 000 eurot ilma käibemaksuta, välja arvatud projektid tööstus- ja tootmisettevõtete eelpuhastite ehitamiseks. Tööstus- ja tootmisettevõtte eelpuhasti ehitusprojekti maksimaalne toetus on 200 000 eurot ilma käibemaksuta, võttes arvesse kohaldatavaid riigiabi eeskirju.”;

4) paragrahvi 3¹ tekst sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Merekeskkonna programmi eesmärk on Läänemere hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ja säilitamiseks toetada:
1) rakendatavaid meetmeid;
2) uuringuid ja arendustööd;
3) reostustõrjealast tegevust.

(2) Rakendatavatest meetmetest toetatakse merestrateegia meetmekava meetmeid ja tegevusi või muid tegevusi mere ökosüsteemi teenuste tõhusaks ja kestlikuks kasutamiseks.

(3) Uuringute ja arendustööde tegemisega seoses toetatakse:
1) mere seisundi hindamist, selleks vajalike andmete kogumist ja metoodika arendamist;
2) mere kasutamise hindamist, selleks vajalike andmete kogumist ja metoodika arendamist;
3) mere kestliku kasutamise innovaatilise tehnoloogia arendamist.

(4) Reostustõrjega seotud töödest toetatakse laevadest ja sadamatest lähtuva reostuse tõrjeks:
1) tegevust sadama reostustõrjeplaani täitmise tagamiseks;
2) tegevust reostuse tagajärjel kahjustatud rannikualade, loodus- ja elukeskkonna taastamiseks;
3) ennetavat koolitust, väljaõpet või teavitustööd.”;

5) paragrahv 4 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 6² lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Maapõue programmi eesmärk on toetada maapõueressursside säästlikku kasutamist, maastike korrastamist, maapõueteabe korrastamist ja levitamist ning maavarade uurimisest, kaevandamisest ja kasutamisest tingitud keskkonnamõju vähendamist.

(2) Maastike korrastamisega seoses toetatakse:
1) korrastamata karjäärialade korrastamist, kui maavara kaevandamise loa kehtivus on lõppenud ning ei kehti ka maapõueseaduse § 80 lõikes 1, §-s 88 ja § 93 lõigetes 1–4 sätestatud kohustus;
2) korrastamata turbaalade korrastamist, kui maavara kaevandamise loa kehtivus on lõppenud ning ei kehti ka maapõueseaduse § 80 lõikes 1, §-s 88 ja § 93 lõigetes 1–4 sätestatud kohustus;
3) allmaakaevandustes kaevandamise tagajärjel maapinnal tekkinud varingute või vajumite korrastamist, kui maavara kaevandamise loa kehtivus on lõppenud ning ei kehti ka maapõueseaduse § 80 lõikes 1, §-s 88 ja § 93 lõigetes 1–4 sätestatud kohustus;
4) geoloogilise uuringu või üldgeoloogilise uurimistöö otstarbel rajatud puuraukude ja kaeveõõnte korrastamist, kui geoloogilise uuringu või üldgeoloogilise uurimistöö loa kehtivus on lõppenud, maapõueseaduse § 80 lõikes 1 sätestatud kohustus ei kehti ning maapõueseaduse §-s 92 sätestatud nõue on aegunud või ei ole seda muul põhjusel võimalik rakendada.”;

7) paragrahvi 6² täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Maavarade uurimisest, kaevandamisest ja kasutamisest tingitud keskkonnamõju vähendamisega seoses toetatakse maavarade uurimist, kaevandamist ning kasutamist käsitlevate strateegiate ja arengukavade elluviimiseks vajalikku tegevust, sealhulgas tervisemõjude uuringuid.”;

8) paragrahv 7 tunnistatakse kehtetuks;

9) määrust täiendatakse §-ga 7¹ järgmises sõnastuses:

„§ 7¹. Ringmajanduse programmi eesmärk ja toetatavad tegevused

(1) Ringmajanduse programmi eesmärk on toetada tegevusi, mis aitavad kaasa ressursside tõhusale kasutamisele ja aitavad võtta kasutusele ringmajanduse põhimõtteid, vältida jäätmete ja heitmete teket ning vähendada tegevuste keskkonnamõju.

(2) Ressursside tõhusama kasutamisega seoses toetatakse:
1) ressursiauditite tegemist;
2) tööstuses, ehituses või teeninduses ressursside (sealhulgas soojus-, elektrienergia või vee) säästmisele või tõhusamale kasutamisele suunatud terviklike tehniliste meetmete väljatöötamist või juurutamist.

(3) Ressursiauditi toetust ei kohaldata Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatoris (EMTAK 2008) avaldatud järgmiste tegevusvaldkondade projektidele:
1) mäetööstus (jagu B, alajagu 05-09);
2) töötlev tööstus (jagu C, alajagu 10-33).

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevuse rahastamise projektide toetuse maksimaalne suurus ülevaatlikule auditile ja detailsele auditile kokku ühe projekti kohta on 7500 eurot ilma käibemaksuta. Ülevaatliku auditi toetuse maksimaalne suurus ühe projekti kohta on 2500 eurot ilma käibemaksuta.

(5) Erisusena käesoleva paragrahvi lõike 2 punktist 2 antakse toetust tegevusele projekti kohta kuni 75 000 eurot ilma käibemaksuta, kui toetust taotletakse Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatoris (EMTAK 2008) avaldatud järgmiste tegevusvaldkondade projektidele:
1) mäetööstus (jagu B, alajagu 05-09);
2) toiduainete tootmine (jagu C, alajagu 10);
3) joogitootmine (jagu C, alajagu 11);
4) puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, välja arvatud mööbel, ning õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine (jagu C, alajagu 16);
5) paberi ja pabertoodete tootmine (jagu C, alajagu 17);
6) muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine (jagu C, alajagu 23).

(6) Ringmajanduse põhimõtete rakendamist toetatavate tegevustega seoses toetatakse:
1) rakenduslikke teadus- ja arendustöid, mis on otseselt seotud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 loetletud tegevuste uurimise või nendeks lahenduste väljatöötamisega;
2) keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemi rakendamist ja registreerimist, mis vastab Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele (EÜ) nr 1221/2009 organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 761/2001 ning komisjoni otsused 2001/681/EÜ ja 2006/193/EÜ (ELT L 342, 22.12.2009, lk 1–45);
3) mitteformaalsete keskkonnajuhtimissüsteemide, nagu roheline kontor ja roheline kool, väljatöötamist, rakendamist ja sertifikaadi või tunnistuse taotlemist;
4) Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele (EU) nr 66/2010 ELi ökomärgise kohta (ELT L 27, 30.01.2010, lk 1–19) vastava ökomärgise taotlemist;
5) ökoinnovatsiooni ja ringmajandust toetavaid tegevusi (ökodisaini ja ringmajanduse koolitused, auditid ja katseprojektid), mis aitavad suurendada ettevõtete võimet luua uusi tooteid, teenuseid ja ärimudeleid;
6) avalikel kogunemistel jäätmetekke vältimist ning korduskasutust võimaldavaid tegevusi.

(7) Uuringute ja muude teabematerjalide koostamise, avaldamise, levitamise ja rakendamisega seoses toetatakse:
1) olemasolevate Euroopa Liidu parima võimaliku tehnika dokumentide (BREF) või nende osade alusel kasutusjuhiste koostamist, kohaldamist konkreetsetele tingimustele ja juhtumikirjelduste avaldamist;
2) Eesti vajadustele vastavate parima võimaliku tehnika kirjelduste või nende osade koostamist valdkondades, kus Euroopa Komisjon ei ole parima võimaliku tehnika dokumente välja töötanud;
3) infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamist informeerimiseks, aruandluse koostamiseks, keskkonnakaitselubade taotluste menetlemiseks ja keskkonnakaitselubade andmiseks ning avaldamiseks elektroonsel kujul;
4) terviklike keskkonnakorralduslike meetmete kasutamise tähtsustamist, edendamist ja sihtrühmade kaasamist.

(8) Hädaolukorraks valmistumise, hädaolukorra lahendamise ja hädaolukorrast põhjustatud tagajärgede leevendamise ja koostöö suutlikkuse suurendamiseks toetatakse hädaolukorra lahendamise plaanis kindlaks määratud asutuste tegevust suurt keskkonnakahju põhjustavate olukordade lahendamisel.

(9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2, 6, 7 ja 8 nimetamata keskkonnakorraldusliku tegevusega seoses toetatakse:
1) uuenduslike keskkonnakorralduslike meetodite rakendamist, nagu toote elutsükli analüüs, terviklik tootepoliitika, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise rakenduste väljatöötamine;
2) majanduslike meetodite väljatöötamist keskkonnapoliitiliste eesmärkide saavutamiseks;
3) selliste jäätmete käitlemist mille kulud on jäänud riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse kanda;
4) Ida-Virumaa poolkoksiprügilate ja radioaktiivsete jäätmete hoidla järelhooldust;
5) ohtlike jäätmete kogumisringide korraldamist mittelinnalistes asulates, kus majapidamises tekkivate jäätmete äraandmiseks ei ole teisi võimalusi;
6) maastikupilti kahjustavate kasutusest väljalangenud ehitiste likvideerimisega seoses ning kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul maastikupilti kahjustava lagunenud ja kasutusest väljalangenud põllumajandus-, tööstus- või militaarehitise lammutamist ja sellest tekkinud jäätmete käitlemist, sealhulgas taaskasutuse ja ringlussevõtu soodustamist ja maa-ala koristamist.

(10) Põllumajandusehitis käesoleva määruse tähenduses on endise Nõukogude Liidu aegsete kollektiivmajandite kasutatud tootmistaristu ehitis (näiteks loomapidamishoone, põllumajandustoodangu töötlemise hoone, toodangu- või muu ladu, remonditöökoda, kontorihoone).

(11) Tööstusehitis käesoleva määruse tähenduses on endise Nõukogude Liidu ajal kasutuses olnud tööstusehitis (näiteks tootmishoone, ladu, katlamaja, veetorn). Tööstusehitisena ei käsitleta eraldi transpordisüsteemi taristu objekte (näiteks raudteega seotud ehitised, rajatised).

(12) Militaarehitis käesoleva määruse tähenduses on endise Nõukogude Liidu armee kasutuses olnud militaarehitis (näiteks kasarmu, ladu, garaaž, piirivalverajatis).”;

10) paragrahvi 8 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Keskkonnateadlikkuse programmi eesmärk on kujundada arusaama, et inimene on osa loodusest, loodus on majanduse ja kultuuri alus ning keskkonnakaitse ja -kasutuse vahel peab valitsema tasakaal. Programmi raames toetatakse tegevusi, mille teemaks on säästva keskkonnakasutuse põhimõtete, looduse ja inimühiskonna seoste, looduses toimuvate protsesside ja elurikkuse tundmaõppimine.”;

11) paragrahvi 8 lõike 3 sissejuhatav lause sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Täiskasvanute ja perede keskkonnateadlikkuse suurendamiseks käesoleva määruse § 8 lõikes 1 nimetatud eesmärgil toetatakse järgmisi tegevusi:”;

12) paragrahvi 8 lõike 3 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:

„2) festivali, messi korraldamine, toetus on kuni 50% projekti kogueelarvest;
3) loodusõhtu, -hommiku, -retke korraldamine, toetus on kuni 50% projekti kogueelarvest.”;

13) paragrahvi 8 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Üldharidussüsteemi õpilaste keskkonnateadlikkuse suurendamiseks käesoleva määruse § 8 lõikes 1 nimetatud eesmärgil toetatakse:
1) osalemist loodus- ja keskkonnahariduskeskuste või keskkonnakaitse ja keskkonnakasutusega seotud ettevõtete aktiivõppeprogrammides. Taotleja on projektis osalev haridusasutus või selle pidaja. Iga klass või lasteaiarühm saab toetust ühes õppeaastas üheks õppekäiguks. Projekti toetus on kohale- ja tagasisõit kokku kuni 150 eurot ühe klassi või lasteaiarühma kohta, ühe aktiivõppeprogrammi maksumus kuni 150 eurot ning projektijuhtimise kulu. Erandina rahastatakse suurte klasside (alates 26 õpilasest) aktiivõppeprogrammi kulu kahes rühmas (kuni 2x150 eurot klassi kohta). Taotlus menetletakse lihtsustatud korra alusel, taotlusvoor kuulutatakse välja üks kord aastas;
2) vähemalt kolm õppepäeva kestva välipraktikumi laagri korraldamist põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele ning looduse valdkonna huvikooli õpilastele. Laagri läbiv teema on looduses toimuvate protsesside ja elurikkuse tundmaõppimine. Taotlejaks saab olla haridusasutus, selle pidaja või huvikool. Toetus on kuni 50% projekti kogueelarvest. Taotlus menetletakse lihtsustatud korra alusel, taotlusvoor kuulutatakse välja üks kord aastas;
3) Keskkonnaministeeriumi veebilehel prioriteetsena nimetatud loodus- või keskkonnateemat käsitleva projekti elluviimist üldharidusasutuses vähemalt ühe õppeveerandi vältel. Projekti kohustuslikud elemendid on teema seostamine kohalike ja globaalsete oludega, projektis osalejate käitumisharjumuste seostamine projekti teemaga, teema lõimitus eri eluvaldkondadega, haridusasutuste õpetajate keskkonnahariduslik täiendusõpe, koostööoskuse arendamine, projekti tulemuste visualiseeritud väljund ja selle esitlemine. Projektides ei toetata õppekäike ja -laagreid. Taotleja saab olla haridusasutus;
4) üldharidussüsteemi õpilastele suunatud õppeprogrammideks vajalike õppematerjalide ja -vahendite loomine ja soetamine loodus- ja keskkonnahariduskeskustesse. Toetus on kuni 50% projekti kogumaksumusest. Projekti kohustuslik lisa on loodavate õppematerjalide või soetatavate õppevahendite kasutamise täpne kirjeldus (seotud tegevused, sihtrühm, kasutamise intensiivsus).”;

14) paragrahvi 8 lõike 5 sissejuhatav lause ja punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Käesoleva määruse § 8 lõikes 1 nimetatud temaatikaga teabekandjate loomisel toetatakse järgmisi tegevusi:
1) meediatoote, ajutise näituse, õppematerjali, trükise, m-lahenduse või keskkonnateadlikkust käsitleva uuringu loomine ja sihtrühmale kättesaadavaks tegemine;”;

15) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Käesoleva määruse § 8 lõikes 1 nimetatud eesmärkide saavutamiseks koostöö edendamiseks üleriigilisel või rahvusvahelisel tasandil toetatakse:
1) loodus- ja keskkonnahariduskeskuste võrgustiku koostöö arendamist, sealhulgas säästvat arengut toetava hariduse alal täienduskoolituste korraldamist keskkonnahariduse spetsialistidele ning arendusprojektide elluviimist;
2) säästvat arengut toetava hariduse alal üleriigilise haardega rahvusvaheliste projektide või programmide koordineerimist ja nendega seotud tegevusi.”;

16) paragrahvi 10 lõiked 2–4¹ sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Ringmajanduse programmis saab käesoleva määruse § 7¹ lõike 6 punktis 6 ja lõike 9 punktides 5 ja 6 nimetatud tegevusteks toetust taotleda kohaliku omavalitsuse üksus, millel on kehtiv jäätmekava ja jäätmehoolduseeskiri, ning enam kui 1500 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksus, mille haldusterritooriumil on korraldatud ja toimib korraldatud jäätmevedu.

(3) Kui ringmajanduse programmist taotleb käesoleva määruse § 7¹ lõike 6 punktis 6 ja lõike 9 punktides 5 ja 6 nimetatud tegevusteks toetust juriidiline isik, mille liikmed on kohaliku omavalitsuse üksused, peavad käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustused olema täidetud selle juriidilise isiku kõikidel liikmetel.

(4) Kui ringmajanduse programmist taotletakse toetust käesoleva määruse § 7¹ lõike 9 punktis 5 nimetatud tegevusteks üle 65 000 euro ilma käibemaksuta, saab taotleja olla juriidiline isik, mille on moodustanud vähemalt viis omavalitsust, välja arvatud väikesaartel, ning omavalitsustel peab olema ühiselt koostatud jäätmekava ja jäätmehoolduseeskiri.

(4¹) Käesoleva määruse § 7¹ lõike 6 punktis 6 nimetatud tegevuseks saab toetust taotleda lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud isikutele avalike kogunemiste korraldaja, kes on avalikke kogunemisi korraldanud vähemalt viis aastat, pakendiorganisatsioon pakendiseaduse tähenduses ning Kaitseministeeriumi valitsemisalas olev asutus ja organisatsioon.”;

17) paragrahvi 10 lõige 4² tunnistatakse kehtetuks;

18) paragrahvi 10 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Veemajanduse programmi reoveekäitluse ja joogiveevarustuse alamprogrammist saab toetust taotleda ainult ühele või mitmele kohaliku omavalitsuse üksusele kuuluv eraõiguslik juriidiline isik, muu tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing, kes tegutseb avalikes huvides, ning tööstus- ja tootmisettevõte eelpuhasti rajamiseks või rekonstrueerimiseks. Taotleja peab olema määratud kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega projekti piirkonnas vee-ettevõtjaks või olema projektiga hõlmatud veemajandustaristu omanik.”;

19) paragrahvi 10 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;

20) paragrahvi 10 täiendatakse lõigetega 9–11 järgmises sõnastuses:

„(9) Veemajanduse programmi reoveekäitluse ja joogiveevarustuse alamprogrammist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamiseks või rekonstrueerimiseks toetuse taotlemiseks peab taotleja vastama kõigile järgmistele tingimustele:
1) olema ühele või mitmele kohaliku omavalitsuse üksusele 100%-liselt kuuluv vee-ettevõtja;
2) olema määratud kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega projekti piirkonnas vee-ettevõtjaks või taotlejale peab kuuluma projekti piirkonna veemajandustaristu;
3) olema piirkondlik vee-ettevõtja.

(10) Veemajanduse programmi reoveekäitluse ja joogiveevarustuse alamprogrammist veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamiseks või rekonstrueerimiseks toetuse taotlemiseks peab taotleja olema projektiga hõlmatud veemajandustaristu omanik ning:
1) tööstus- ja tootmisettevõte,
2) avalikes huvides tegutsev tulundusühistu, sihtasutus või mittetulundusühing või
3) ühele või mitmele kohalikule omavalitsusele 100%-liselt kuuluv eraõiguslik juriidiline isik.

(11) Piirkondlik vee-ettevõtja on käesoleva määruse tähenduses vee-ettevõtja, kes osutab veeteenust enam kui 5000 elanikule ning vähemalt kuuel reoveekogumisalal, millest vähemalt ühe reostuskoormus on üle 2000 ie.”;

21) paragrahvi 11 lõige 2¹ sõnastatakse järgmiselt:

„(2¹) Kiireloomuliste taotluste rahastamisel ei arvestata käesoleva määruse §-des 2–3¹ ja 5–8 ning § 10 lõigetes 2–4 ja 7 sätestatud piirangutega, neile ei kohaldata käesoleva määruse §-s 12 sätestatud taotluste hindamise korda ja neid hinnatakse aasta ringi. Kiireloomulised taotlused esitatakse pärast nende nõuetele vastavuse kontrollimist esimesel võimalusel otsustamiseks SA KIK nõukogule käesoleva määruse § 22 lõike 1 kohaselt koos Keskkonnaministeeriumi kaaskirjaga.”;

22) paragrahvi 11 lõikes 2¹ asendatakse tekstiosa „§ 10 lõigetes 2–4 ja 7” tekstiosaga „§ 10 lõigetes 2–4 ja 9–11”;

23) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 2³ järgmises sõnastuses:

„(2³) Keskkonnaministeeriumi haldusala asutuste ja isikute taotlusi, mille rahuldamata jätmine toob kaasa olulise programmi eesmärke täitva projekti ärajäämise, menetletakse kiireloomulisena käesoleva paragrahvi lõikes 2¹ sätestatud tingimustel ja korras.”;

24) paragrahv 15 tunnistatakse kehtetuks;

25) paragrahvi 18 pealkirjas ja lõike 1 sissejuhatavas lauses asendatakse sõna „keskkonnakorralduse” sõnaga „ringmajanduse”;

26) paragrahvi 18 lõike 1 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

„4) projekti keskkonnakaitse mõju (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti mõju ressursside tõhusamale kasutamisele, jäätmete ja heitmete tekke vähendamisele, keskkonnaseisundi parandamisele ja ringmajanduse printsiipide kasutuselevõtu edendamisele.”;

27) paragrahvi 19 lõike 1 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) projekti vajalikkus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti vajalikkust keskkonnateadlikkuse programmi eesmärkide elluviimiseks, projekti teema prioriteetsust, projekti eeldatavat tulemuslikkust ja mõju projektis osalejate väärtushinnangute, hoiakute ja käitumisharjumuste kujundamisele keskkonnahoidlikuks;”;

28) paragrahvi 19 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) projekti tulemuslikkus (50% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse õppetegevuste loodusteaduslikku alust ning omandatavate teadmiste ja oskuste eeldatavat mõju õppijate väärtushinnangute, hoiakute ja käitumisharjumuste kujundamisele keskkonnahoidlikuks;”;

29) määrust täiendatakse pärast § 26 järgmise alajaotuse pealkirjaga:

„5. peatükk
RAKENDUSSÄTTED”;

30) määrust täiendatakse §-ga 26¹ järgmises sõnastuses:

„§ 26¹. Rakendussäte

Käesoleva määruse § 10 lõikeid 2–4 kohaldatakse ringmajanduse programmi esitatud taotluste suhtes alates 2019. aasta 1. jaanuarist.”.

§ 2.  Määruse jõustumine

Käesoleva määruse § 1 punktid 19, 20 ja 22 jõustuvad 2020. aasta 1. jaanuaril.