Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määruse nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord” muutmine

Vastu võetud 25.01.2018 nr 8

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 48 lõike 4 alusel.

§ 1.  Määruse muutmine

Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määruses nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõikes 2 asendatakse arv „1306” arvuga „1477”;

2) paragrahvi 1 lõikes 9 asendatakse arv „136,5” arvuga „175”;

3) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

„(12) Tegevuskulu toetust antakse tõhustatud tuge vajava statsionaarses õppes õppiva õpilase eest põhikoolis 1-kordses ja gümnaasiumis 1,7-kordses, mittestatsionaarses õppes õppiva õpilase eest põhikoolis 0,7-kordses ja gümnaasiumis 1,3-kordses ning erituge vajava õpilase eest 4-kordses vastava aasta kohta põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 83 lõike 7 alusel kehtestatud õppekoha tegevuskulu aastases piirmääras.”;

4) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses:

„(13) Kihnu, Ruhnu ja Vormsi vallavalitsustele tagatakse õpetajate tööjõukulu Eesti Hariduse Infosüsteemis 10. novembri 2016. a seisuga märgitud õpetaja ametikoha kohta.”;

5) paragrahvi 3 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Vajaduspõhise peretoetuse maksmise kulude hüvitamisel kohaliku omavalitsuse üksusele lähtutakse sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lõikest 1 ja § 160 lõikest 35.

(2) Rahandusministeerium jälgib vajaduspõhise peretoetuse maksmise hüvitise kasutamist 2018. aasta I kvartalis. Kui kohaliku omavalitsuse üksusel ei piisa vajaduspõhise peretoetuse maksmise hüvitise aasta alguse jäägist ja jooksval aastal juurde antud vahenditest toetuse maksmiseks, valmistab Rahandusministeerium ette ja esitab Vabariigi Valitsusele otsustamiseks korralduse täiendavate vahendite andmiseks puudujäägi ulatuses.”;

6) paragrahv 3 tunnistatakse kehtetuks;

7) määrust täiendatakse §-ga 3¹ järgmises sõnastuses:

„§ 3¹. Matusetoetus

(1) Matusetoetuse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel jaotamisel lähtutakse sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lõikest 3⁶. Toetuse jaotamisel võetakse aluseks 19–64-aastaste isikute ning 65-aastaste ja vanemate isikute arv rahvastikuregistri andmetel vastava aasta alguse seisuga.

(2) Kohaliku omavalitsuse üksus võib matusetoetust kasutada matuse korraldamise kulude katmise toetamiseks või kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud matuse kulude katmiseks.”;

8) määrust täiendatakse §-ga 3² järgmises sõnastuses:

„§ 3². Asendus- ja järelhooldusteenuse toetus

(1) Toetuse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel jaotamisel lähtutakse sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lõikest 3⁴. Toetuse jaotamisel võetakse aluseks järelhooldusel, hooldusperes asendushooldusel, asenduskodus asendushooldusel ja perekodus asendushooldusel olevate isikute arv ning eelmise eelarveaasta vahendite jääk sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri ja sotsiaalhoolekandealase statistika andmetel.

(2) Toetuseks kavandatud vahenditest 90% jaotamisel võetakse aluseks järelhooldusel, hooldusperes asendushooldusel, asenduskodus asendushooldusel ja perekodus asendushooldusel olevate isikute arv eelmise eelarveaasta 1. detsembri seisuga.

(3) Toetuseks kavandatud vahenditest 10% jaotamisel võetakse aluseks järelhooldusel, hooldusperes asendushooldusel, asenduskodus asendushooldusel ja perekodus asendushooldusel olevate isikute arvu netomuutus. Selleks jagatakse eelarveaastaks kavandatud summa proportsionaalselt teenusel olevate isikute arvuga vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lõikele 3⁴ selliselt, et pooles ulatuses arvestatakse nende arvuga eelmise eelarveaasta 1. detsembri seisuga ja pooles ulatuses eelarveaasta 1. juuni seisuga. Täiendavat toetust antakse kohaliku omavalitsuse üksustele vahe ulatuses, mille võrra käesoleva lõike alusel arvutatud toetus on suurem kui käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel arvutatud toetus.”;

9) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) toimetulekutoetuse menetlemise ja väljamaksmise kulud hüvitatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lõike 2 kohaselt;”;

10) paragrahv 5 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahv 6 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 6. Rahvastikutoimingute hüvitis

(1) Kohaliku omavalitsuse üksusele makstakse hüvitist jooksva aasta riigieelarve seadusega vastavale toimingule kehtestatud kulu hüvitamise määras jooksvale aastale eelneval aastal registreeritud järgmiste rahvastikutoimingute eest:
1) sünni registreerimine;
2) surma registreerimine;
3) andmekogusse kandmiseks isikukoodi andmine;
4) isikukoodi andmine Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanikule elukoha esmakordsel registreerimisel Eestis;
5) hilisema isaduse omaksvõtu registreerimine;
6) abielu sõlmimine;
7) abielu lahutamine;
8) nime muutmine;
9) soo muutmise andmete registreerimine;
10) vaimulike juhendamine;
11) korduva rahvastikuregistri tõendi väljastamine;
12) perekonnaseisudokumentidelt, kohtuotsustelt ja rahvusvahelise kaitse andmise otsuselt andmehõivekannete tegemine ning perekonnaseisuandmete muutmine ja parandamine.

(2) Kui eelarves planeeritud vahenditest hüvitise maksmiseks ei piisa, vähendatakse proportsionaalselt hüvitise määra ning vähendamisega tekkinud vahe kaetakse järgmisel aastal.

(3) Hüvitise kasutamise otsustab kohaliku omavalitsuse üksus.”;

12) paragrahv 7¹ tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahvi 10 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:

„(6) 2018. aastal võetakse § 6 lõike 1 punktides 3–12 nimetatud juhtumite arvu leidmisel aluseks eelmisel eelarveaastal samas kohaliku omavalitsuse üksuses maavalitsuse registreeritud juhtumite arv.

(7) 2018. aastal makstakse kohaliku omavalitsuse üksustele uute ülesannetena üle tulevate rahvastikutoimingute korraldamise ettevalmistamiseks ja koolitusteks starditoetust rahvastikutoimingute hüvitiseks planeeritud vahenditest järgmiselt: Tallinna Linnavalitsusele 15 962 eurot, Hiiumaa Vallavalitsusele 6796 eurot, Jõhvi Vallavalitsusele 8830 eurot, Narva Linnavalitsusele 7796 eurot, Jõgeva Vallavalitsusele 6796 eurot, Paide Linnavalitsusele 6796 eurot, Haapsalu Linnavalitsusele 6796 eurot, Rakvere Linnavalitsusele 6796 eurot, Pärnu Linnavalitsusele 7796 eurot, Põlva Vallavalitsusele 6796 eurot, Rapla Vallavalitsusele 6796 eurot, Saaremaa Vallavalitsusele 6796 eurot, Tartu Linnavalitsusele 10 398 eurot, Valga Vallavalitsusele 6796 eurot, Viljandi Linnavalitsusele 6796 eurot ja Võru Linnavalitsusele 6796 eurot.”;

14) määruse lisa 1 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud);

15) määruse lisa 2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 2.  Rakendussätted

  (1) Paragrahvi 1 punkt 6 jõustub 1. mail 2018. a.

  (2) Määrust rakendatakse 1. jaanuarist 2018. a.

Lisa 1 Valdade ja linnade üldhariduskoolide toetuse arvestamise aluseks olevad koefitsiendid