Välja kuulutanud
Vabariigi President
23.01.2025 otsus nr 518
Täiskasvanute koolituse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
Vastu võetud 15.01.2025
§ 1. Täiskasvanute koolituse seaduse muutmine
Täiskasvanute koolituse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) seaduse 1.–6. peatükis asendatakse sõnad „täienduskoolitusasutuse pidaja” sõnaga „täienduskoolitusasutus” ja sõnad „täienduskoolitusasutuse pidajad” asendatakse sõnaga „täienduskoolitusasutused” vastavas käändes;
2) seaduse tekstis asendatakse sõna „tasemeõpe” sõnaga „formaalõpe” vastavas käändes;
3) paragrahvi 1 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Käesoleva seadusega sätestatakse täienduskoolitusasutusele nõuded täienduskoolituse, sealhulgas mikrokvalifikatsiooniõppe läbiviimiseks, õppija õigus õppepuhkusele, täienduskoolituse rahastamise alused ning riiklik ja haldusjärelevalve.”;
4) seadust täiendatakse §-dega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
㤠11. Seaduse kohaldamisala
(1) Käesolevat seadust kohaldatakse täienduskoolitust läbiviivale sellisele eraõiguslikule juriidilisele isikule, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, riigiasutusele ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutusele ning füüsilisest isikust ettevõtjale, kellel on seaduses sätestatud kohustus taotleda täienduskoolituse läbiviimiseks tegevusluba või kes on esitanud Eesti hariduse infosüsteemi (edaspidi hariduse infosüsteem) majandustegevusteate täienduskoolituse läbiviimise kohta (edaspidi täienduskoolitusasutus).
(2) Käesolevas seaduses reguleeritud eraõigusliku juriidilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja majandustegevuse alustamisele, teostamisele ja lõppemisele kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seadust, võttes arvesse käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses ning käesolevas seaduses majandustegevuse teate esitamise, täienduskoolituse läbiviimise ja teabe avalikustamise, andmete muutumisest teatamise ning majandustegevusest loobumise kohta sätestatut kohaldatakse avalik-õigusliku juriidilise isiku ning riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse täienduskoolitusasutuse kohta niivõrd, kuivõrd selle eripärast ei tulene teisiti.
(3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust, võttes arvesse käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
§ 12. Formaalõpe, mitteformaalõpe, täienduskoolitus ja mikrokvalifikatsioon
(1) Täiskasvanuõpe käesoleva seaduse tähenduses jaguneb formaalõppeks ja mitteformaalõppeks.
(2) Formaalõpe käesoleva seaduse tähenduses on üldharidus-, kutse- ja kõrgkoolis õppekava alusel toimuv eesmärgistatud õpe, mille korraldust reguleerivad põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, kutseõppeasutuse seadus, kõrgharidusseadus ning erakooliseadus.
(3) Mitteformaalõpe käesoleva seaduse tähenduses on eesmärgistatud vabatahtlik õpe, mis toimub kindlatele huvirühmadele erinevates keskkondades.
(4) Täienduskoolitus on õpiväljundipõhise õppekava alusel toimuv eesmärgistatud ja organiseeritud mitteformaalõppe osa, mille eesmärk on saavutada õpiväljundid. Käesolevat seadust kohaldatakse mitteformaalõppes täienduskoolitusele, sealhulgas mikrokvalifikatsiooniõppele.
(5) Mikrokvalifikatsioon on täienduskoolitusel omandatud, tõendatud ja tunnustatud teadmiste ning oskuste kogum, mis vastab tööturu või ühiskonna vajadustele. Rakenduskõrgkoolid ja ülikoolid (edaspidi kõrgkoolid) võivad nimetada mikrokvalifikatsiooni mikrokraadiks, kui kõrgharidustaseme õppeained moodustavad mikrokraadi õppekava mahust vähemalt poole.”;
5) paragrahv 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 2. Täiskasvanuhariduse nõukogu
(1) Valdkonna eest vastutav minister moodustab täiskasvanuhariduse poliitika kujundamiseks ja rakendamiseks täiskasvanuhariduse nõukogu ning kinnitab selle töökorra käskkirjaga.
(2) Täiskasvanuhariduse nõukogu on nõuandev kogu, kuhu kuuluvad asjassepuutuvate ministeeriumide, täienduskoolitusasutuste, formaalõppeasutuste, tööandjate ja töötajate esindusorganisatsioonide ning teiste täiskasvanuhariduse valdkonnas tegutsevate asutuste ja isikute esindajad.”;
6) seaduse 2. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2. peatükk
Nõuded täienduskoolitusasutusele”;
7) paragrahv 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 5. Täienduskoolitusasutuse veebileht ja muu avalikult ligipääsetav digikeskkond
Täienduskoolitusasutus avalikustab käesoleva seaduse § 8 lõikes 2 nõutud teabe täienduskoolitusasutuse veebilehel või muus avalikult ligipääsetavas digikeskkonnas.”;
8) paragrahvi 6 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 6. Täienduskoolitusasutuse täienduskoolituse läbiviimise peatamise, keelamise ja läbiviimisest loobumise erisused”;
9) seaduse 3. peatüki tekst loetakse 1. jaoks ja see pealkirjastatakse järgmiselt:
„1. jagu
Täienduskoolituse läbiviimise nõuded ja teabe avalikustamine”;
10) paragrahvi 7 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Täienduskoolituse õppekorralduse alustes sätestatakse õppija õppesse vastuvõtu ja õppest väljaarvamise tingimused, täienduskoolituse õppetasu maksmise ja tagastamise tingimused ning teised õppe korraldamiseks olulised tingimused.
(3) Täienduskoolitusasutuse tegevuse kvaliteedi tagamise alustes sätestatakse vähemalt täienduskoolituse õppekavade, nende arendamise, täienduskoolitusega seotud koolitajate ja õppekeskkonna kvaliteedi tagamise tingimused ning täienduskoolituse tagasiside kogumise ja arvestamise kord.”;
11) paragrahvi 8 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Täienduskoolitusasutus avalikustab hariduse infosüsteemi kaudu õppekavarühmad, milles ta täienduskoolitust läbi viib, oma kontaktandmed ja veebilehe või avalikult ligipääsetava digikeskkonna aadressi.
(2) Täienduskoolitusasutus avalikustab eesti keeles oma veebilehel või avalikult ligipääsetavas digikeskkonnas täienduskoolituse õppekorralduse alused, täienduskoolituse õppekavad, täienduskoolitusega seotud täiskasvanute koolitajate nimed koos nende kompetentsust tõendava kvalifikatsiooni, õpi- või töökogemuse kirjeldusega, täienduskoolitusasutuse tegevuse kvaliteedi tagamise alused ja loakohustusega täienduskoolituse läbiviimiseks antud tegevusloa andmed. Teave peab olema ajakohane, kergesti leitav ja üheselt mõistetav.
(3) Täienduskoolitusasutus ei pea avalikustama tellimuskoolituste õppekavasid ja nendega seotud koolitajate andmeid. Tellimuskoolitus on tellija soovidest ja vajadustest lähtuv täienduskoolitus, mida viiakse läbi tellijaga kokku lepitud tingimustel ja korras.
(4) Täienduskoolitusasutus teeb iga aasta 31. märtsiks hariduse infosüsteemi kaudu kättesaadavaks Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 32 alusel sätestatud tegevusnäitajad eelmise kalendriaasta kohta.
(5) Täienduskoolitusasutus tagab, et käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tegevusnäitajate õigsus on dokumentaalselt tõendatav. Täienduskoolitusasutus säilitab tegevusnäitajate aluseks olevaid dokumente kolm aastat arvates selle kalendriaasta lõpust, mil dokument loodi.”;
12) paragrahvi 9 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Täienduskoolitust viiakse läbi täienduskoolitusasutuse kinnitatud õpiväljundipõhise õppekava ja õppekorralduse aluste kohaselt. Õpiväljundid on õppimise tulemusel omandatavad teadmised ja oskused, mille saavutatust on võimalik tõendada ja hinnata.”;
13) paragrahvi 9 lõiget 3 täiendatakse kolmanda ja neljanda lausega järgmises sõnastuses:
„Mikrokvalifikatsiooniõppe maht määratakse ainepunktides. Üks ainepunkt vastab 26 tunnile õppija tööle teadmiste ja oskuste omandamisel.”;
14) paragrahvi 10 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Õppekeskkond on õppijate õppimist ja arengut toetav füüsiline või digitaalne keskkond. Täienduskoolitusasutuse õppekeskkond peab olema täienduskoolituseks ja õppekava õpiväljundite saavutamiseks piisav.”;
15) paragrahvi 11 lõiget 1 täiendatakse teise ja kolmanda lausega järgmises sõnastuses:
„Täiskasvanute koolitajal peavad olema koolitatavas valdkonnas erialased ja täiskasvanute koolitaja kompetentsid. Täiskasvanute koolitaja kompetentside olemasolu hindab täienduskoolitusasutus.”;
16) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Täiskasvanute koolitaja väljaõppe koolitajal peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule olema magistrikraad haridusteaduses või sellele vastav kvalifikatsioon või vähemalt 7. taseme täiskasvanute koolitaja kutse.”;
17) paragrahvi 12 lõike 1 punktides 5–7 asendatakse sõna „õppemaksu” sõnaga „õppetasu”;
18) paragrahvi 12 lõike 1 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks;
19) paragrahvi 12 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
20) seaduse 3. peatükki täiendatakse 2. jaoga järgmises sõnastuses:
„2. jagu
Mikrokvalifikatsiooniõppe läbiviimise nõuded
§ 121. Nõuded mikrokvalifikatsiooniõppele
(1) Mikrokvalifikatsiooniõppe maht on 5 kuni 30 ainepunkti.
(2) Mikrokvalifikatsiooniõppe lõpetanule annab täienduskoolitusasutus mikrokvalifikatsioonitunnistuse käesoleva seaduse § 9 lõike 1 alusel kehtestatud standardis esitatud tingimustel ja korras.
(3) Mikrokvalifikatsioone on võimalik koguda ja kombineerida, et formaalõppes tõendada kvalifikatsiooni omandamist või kutsetunnistuse saamist.
(4) Kõrgkoolid ja kutseõppeasutused võivad mikrokvalifikatsiooni andmisel arvestada varasemaid õpinguid ja töökogemust vastavalt kõrgharidusseadusele ning kutseõppeasutuse seadusele.
§ 122. Mikrokvalifikatsiooniõppe läbiviimise õigus
Mikrokvalifikatsiooniõpet võivad läbi viia:
1) kõrgkool ja kutseõppeasutus selles õppekavarühmas või -grupis, milles on talle antud õppeõigus või õppe läbiviimise õigus (edaspidi õppeõigus);
2) tegevusloa alusel kõrgkool ja kutseõppeasutus selles õppekavarühmas või -grupis, milles tal ei ole õppeõigust;
3) tegevusloa alusel muu täienduskoolitusasutus.
§ 123. Mikrokvalifikatsiooniõppe õppekava esitamine
(1) Käesoleva seaduse § 122 punktis 1 nimetatud täienduskoolitusasutus viib mikrokvalifikatsiooniõpet läbi hariduse infosüsteemi kantud mikrokvalifikatsiooniõppe õppekava alusel. Õppekava esitatakse hariduse infosüsteemi põhimääruses ettenähtud korras. Enne õppekava esitamist tasub § 122 punktis 1 nimetatud täienduskoolitusasutus riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
(2) Käesoleva seaduse § 122 punktis 1 nimetatud täienduskoolitusasutus esitab hariduse infosüsteemi õppekava, mis:
1) liigitub sellesse õppekavarühma või -gruppi, milles on talle antud õppeõigus;
2) vastab käesoleva seaduse § 126 punktides 2–8 esitatud nõuetele.
(3) Täienduskoolitusasutus tagab hariduse infosüsteemi kantud õppekava ajakohasuse.
(4) Õppekava muutmisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 127 esitatud tingimusi.
(5) Õppekava kustutatakse hariduse infosüsteemist, kui kõrgkooli või kutseõppeasutuse õppeõigus vastavas õppekavarühmas või -grupis tunnistatakse kehtetuks.
§ 124. Tegevusluba
(1) Tegevusluba annab käesoleva seaduse § 122 punktides 2 ja 3 nimetatud täienduskoolitusasutusele õiguse läbi viia mikrokvalifikatsiooniõpet tegevusloal märgitud õppekava alusel.
(2) Tegevusluba kehtib viis aastat.
(3) Tegevusloa taotlus lahendatakse käesoleva seaduse ning majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse alusel.
(4) Käesolevas seaduses ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses tegevusloa taotlemist, taotluse lahendamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, andmete muutumisest teatamist ning majandustegevusest loobumist reguleerivaid sätteid kohaldatakse ka sellele isikule ja asutusele, kes ei ole ettevõtja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 5 lõike 1 tähenduses, niivõrd, kuivõrd selle eripärast ei tulene teisiti.
§ 125. Tegevusloa taotlemine
(1) Tegevusloa taotluse lahendab Haridus- ja Teadusministeerium.
(2) Käesoleva seaduse § 122 punktides 2 ja 3 nimetatud täienduskoolitusasutus esitab tegevusloa taotluse Haridus- ja Teadusministeeriumile hariduse infosüsteemi kaudu.
(3) Taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
(4) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised dokumendid:
1) mikrokvalifikatsiooniõppe õppekava, mille alusel õpetamiseks tegevusluba taotletakse;
2) õppekavarühma kvaliteedihindamise positiivne otsus;
3) taotluse esitaja kinnitus, et õppekava vastab teaduslikule maailmakäsitlusele;
4) kui õppe läbiviimine peab vastama rahvusvahelistele standarditele või kokkulepetele, siis taotluse esitaja kinnitus, et kavandatav õpe järgib neid standardeid või kokkuleppeid.
(5) Haridus- ja Teadusministeerium vaatab tegevusloa taotluse läbi kahe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmete ja dokumentide esitamisest arvates.
§ 126. Tegevusloa kontrolliese
Tegevusluba antakse, kui taotleja vastab järgmistele tingimustele:
1) tema mikrokvalifikatsiooniõppe õppekava liigitub õppekavarühma, millel on käesoleva seaduse § 1210 lõike 3 punktis 1 nimetatud kvaliteedihindamise positiivne otsus;
2) tema õppekava vastab käesolevas seaduses ja käesoleva seaduse § 9 lõike 1 alusel kehtestatud standardis esitatud nõuetele;
3) tema õppekava maht vastab käesoleva seaduse § 121 lõikes 1 kehtestatud mikrokvalifikatsiooniõppe mahule;
4) tema õppekava on liigitatud õppekavarühma rahvusvahelise ühtse hariduse liigituse ISCED (International Standard Classification of Education) alusel õppekava sisu arvestades;
5) tema õppekavas on viide asjaomasele kutsestandardile või selle osale, kui õppekava koostamise aluseks on kutsestandard;
6) tal on täienduskoolituse tegevusluba, kui õppekava avatakse tegevusalal, millel tegutsemiseks on muu seaduse alusel vajalik tegevusluba;
7) tema õppekava alusel läbiviidav õpe vastab rahvusvahelistele standarditele või kokkulepetele, kui rahvusvahelistes standardites või kokkulepetes on esitatud nõuded selle õppekava ja õppe kohta;
8) tema õppekava lähtub teaduslikust maailmakäsitlusest.
§ 127. Õppekava ja tegevusloa muutmine
(1) Täienduskoolitusasutus võib tegevusloa kehtivuse ajal teha õppekavas muudatusi. Õppekava muudatused esitab täienduskoolitusasutus hariduse infosüsteemi kaudu hariduse infosüsteemi põhimääruses sätestatud korras.
(2) Õppekavas õpiväljundite või õppemahu muutmise korral tuleb taotleda uus tegevusluba.
§ 128. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine
(1) Haridus- ja Teadusministeerium tunnistab lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud tegevusloa kehtetuks tunnistamise alustele tegevusloa kehtetuks, kui:
1) täienduskoolitusasutuse õppekavarühma kvaliteedihindamise positiivne otsus kaotab kehtivuse või on tunnistatud kehtetuks;
2) riikliku või haldusjärelevalve käigus ilmneb, et täienduskoolitusasutuse tegevus on vastuolus käesoleva seaduse või muude õigusaktidega;
3) käesoleva seaduse § 126 punktis 6 nimetatud tegevusluba on tunnistatud kehtetuks;
4) õppekava maht ei vasta käesoleva seaduse § 121 lõikes 1 kehtestatud mikrokvalifikatsiooniõppe mahule;
5) õppekava ja selle alusel läbiviidav õpe ei vasta rahvusvahelistele standarditele või kokkulepetele, kui rahvusvahelistes standardites või kokkulepetes on esitatud nõuded selle õppekava ja õppe kohta;
6) täienduskoolitusasutus esitab taotluse tunnistada tegevusluba kehtetuks.
(2) Haridus- ja Teadusministeerium võib lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud tegevusloa kehtetuks tunnistamise alustele tunnistada tegevusloa kehtetuks, kui täienduskoolitusasutus ei täida enam käesoleva seaduse § 126 punktidest 4, 5 ja 8 tulenevaid nõudeid.
§ 129. Täienduskoolitusasutuse õppekavarühma kvaliteedihindamine
(1) Hariduse infosüsteemi kantud täienduskoolitusasutuse õppekavarühma kvaliteedihindamine tehakse käesoleva seaduse § 122 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul täienduskoolitusasutuse taotlusel.
(2) Täienduskoolitusasutus esitab õppekavarühma kvaliteedihindamise taotluse hariduse infosüsteemi kaudu ja tasub enne taotluse esitamist õppekavarühma kvaliteedihindamise eest riigilõivuseaduses sätestatud riigilõivu.
(3) Õppekavarühma kvaliteedihindamine on täienduskoolitusasutuse õppekavade ning nende alusel toimuva õppe ja õppearendustegevuse hindamine. Õppekavarühma kvaliteedihindamine koosneb täienduskoolitusasutuse eneseanalüüsist ning sõltumatute ja kompetentsete ekspertide hindamisest.
(4) Õppekavarühma kvaliteedihindamisel antakse positiivne hinnang, kui täienduskoolitusasutus on tõendanud järgmiste nõuete täitmist:
1) ressursid õppekavarühmas õppe läbiviimiseks on piisavad;
2) täiskasvanute koolitajad vastavad käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele;
3) mikrokvalifikatsiooniõppe õppekavad vastavad käesoleva seaduse § 9 lõike 1 alusel kehtestatud standardile;
4) õppekavad ja õppetöö vastavad käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele;
5) õppija õppimine on toetatud ja tagasisidestatud.
(5) Õppekavarühma kvaliteedihindamise tingimused ja korra ning õppekavarühmade loetelu, milles kvaliteedihindamist tehakse, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
§ 1210. Täienduskoolitusasutuse õppekavarühma kvaliteedihindamise korraldus
(1) Õppekavarühma kvaliteedihindamist korraldab valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutus (edaspidi hindamist korraldav asutus). Hindamist korraldav asutus moodustab täienduskoolituse hindamisnõukogu, kinnitab nõukogu töökorra ja nõukogu otsuste peale esitatud vaiete lahendamise korra.
(2) Täienduskoolituse hindamisnõukogu kehtestab käesoleva seaduse § 129 lõikes 4 nimetatud ja § 129 lõike 5 alusel kehtestatud nõuete täitmise hindamisjuhised ja metoodika ning võtab vastu õppekavarühma kvaliteedihindamise otsused.
(3) Täienduskoolituse hindamisnõukogu hindab täienduskoolitusasutuse õppekavarühma õppetöö kvaliteeti järgmiselt:
1) kui õppekavarühma õppetöö vastab täielikult käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele, teeb hindamisnõukogu positiivse otsuse viieks aastaks;
2) kui õppekavarühma õppetöö vastab käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele osaliselt või ei vasta nõuetele, teeb hindamisnõukogu negatiivse otsuse.
(4) Hindamisnõukogu otsused kvaliteedihindamise läbinud täienduskoolitusasutuse õppekavarühmade kohta avalikustatakse hariduse infosüsteemis.
(5) Hindamisnõukogu võib õppekavarühma kvaliteedihindamise positiivse otsuse kehtetuks tunnistada, kui ilmneb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) riikliku või haldusjärelevalve käigus selgub, et täienduskoolitusasutuse tegevus on vastuolus käesoleva seaduse või muu õigusaktiga;
2) täienduskoolitusasutus ei ole täitnud riiklikku või haldusjärelevalvet teostava haldusorgani ettekirjutust ettekirjutuses märgitud tähtpäevaks või korras;
3) täienduskoolitusasutus on esitanud õppekavarühma kvaliteedihindamisel valeandmeid, mis on otsust mõjutanud;
4) täienduskoolitusasutus ei vasta käesoleva seaduse § 129 lõigetes 4 ja 5 ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõuetele;
5) täienduskoolitusasutus on esitanud majandustegevusest loobumise teate.”;
21) paragrahvi 14 lõike 2 teises lauses asendatakse sõna „tasemekoolituses” sõnaga „formaalõppes”;
22) paragrahvi 15 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Riigieelarvest, kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest ja välistoetustest on lubatud rahastada või hüvitada täienduskoolitusasutuse läbiviidavat täienduskoolitust, mis vastab käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.”;
23) paragrahvi 15 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 kehtestatud tingimuse võib põhjendatud erandina jätta kohaldamata, kui soovitud täienduskoolitust ei korralda ükski täienduskoolitusasutus või kui koolitus tellitakse väljaspool Eestit tegutsevalt täienduskoolituse pakkujalt, kes ei ole täienduskoolitusasutus käesoleva seaduse tähenduses. Käesolevas lõikes nimetatud juhul seab täienduskoolituse kvaliteedile nõuded täienduskoolituse tellija.”;
24) paragrahvi 16 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „täienduskoolituse õppekavarühmade või kursuste kaupa”;
25) paragrahvi 16 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
26) paragrahvi 16 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Riikliku täienduskoolituse tellimuse koostamise ja esitamise korra ning täienduskoolituskoha maksumuse arvestamise korra ja akadeemilise tunni või ainepunkti maksumuse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;
27) paragrahvi 16 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;
28) paragrahvi 17 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
„(11) Haridus- ja Teadusministeerium võib riikliku või haldusjärelevalve teostamisel kaasata eksperte.
(12) Mikrokvalifikatsiooniõppe ja selle läbiviija üle riikliku või haldusjärelevalve teostamisel võib Haridus- ja Teadusministeerium kaasata hindamist korraldava asutuse, kes tuvastab käesoleva seaduse § 129 lõikes 4 nimetatud ning § 129 lõike 5 ja § 1210 lõike 2 alusel kehtestatud nõuete täitmise eelhaldusaktiga.”;
29) paragrahvi 20 täiendatakse lõigetega 4–7 järgmises sõnastuses:
„(4) Täienduskoolitusasutus viib hariduse infosüsteemis ning oma veebilehel ja muus avalikult ligipääsetavas digikeskkonnas enda andmed vastavusse käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 sätestatuga 2025. aasta 31. detsembriks.
(5) Täienduskoolitust võib alates 2026. aasta 1. jaanuarist läbi viia käesoleva seaduse § 11 lõike 1 teises lauses sätestatud nõuetele vastav täiskasvanute koolitaja.
(6) Täiskasvanute koolitaja väljaõpet võib alates 2026. aasta 1. jaanuarist läbi viia käesoleva seaduse § 11 lõikes 3 sätestatud nõuetele vastav koolitaja.
(7) Täienduskoolitusasutus võib alates 2025. aasta 1. septembrist läbi viia mikrokvalifikatsiooniõpet, kui mikrokvalifikatsiooniõpe vastab käesolevas seaduses esitatud nõuetele.”.
§ 2. Keeleseaduse muutmine
Keeleseaduse § 28 lõikes 3, §-s 284 ja § 30 lõikes 2 asendatakse sõnad „täienduskoolitusasutuse pidaja” sõnaga „täienduskoolitusasutus” vastavas käändes.
§ 3. Kodakondsuse seaduse muutmine
Kodakondsuse seaduse § 81 lõikes 1 asendatakse sõnad „täienduskoolitusasutuse pidajale” sõnaga „täienduskoolitusasutusele”.
§ 4. Riigilõivuseaduse muutmine
Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) seaduse 4. peatüki 1. jao 1. jaotist täiendatakse §-ga 564 järgmises sõnastuses:
„§ 564. Täiskasvanute koolituse seaduse alusel mikrokvalifikatsiooniõppe läbiviimise tegevusloa taotluse läbivaatamine
Mikrokvalifikatsiooniõppe läbiviimise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 100 eurot.”;
2) seaduse 4. peatüki 1. jagu täiendatakse 4. jaotisega järgmises sõnastuses:
„4. jaotis
Täiskasvanute koolituse seaduse alusel tehtavad toimingud
§ 581. Täienduskoolitusasutuse õppekavarühma kvaliteedihindamine
Täienduskoolitusasutuse õppekavarühma kvaliteedihindamise eest tasutakse riigilõivu 1450 eurot.
§ 582. Mikrokvalifikatsiooniõppe õppekava esitamine
Mikrokvalifikatsiooniõppe õppekava Eesti hariduse infosüsteemi esitamise eest tasutakse riigilõivu 100 eurot.”.
§ 5. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmine
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 132 lõikes 4 ja § 181 lõike 3 esimeses lauses asendatakse sõnad „täienduskoolitusasutuse pidaja” sõnaga „täienduskoolitusasutus”.
§ 6. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. aprillil.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Facebook
X.com