Teksti suurus:

Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord

Väljaandja:Põllumajandusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:03.05.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2022
Avaldamismärge:RT I, 30.04.2015, 7

Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord

Vastu võetud 21.04.2010 nr 46
RTL 2010, 21, 377
jõustumine 01.05.2010

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
11.11.2010RT I, 23.11.2010, 101.01.2011
12.04.2011RT I, 21.04.2011, 124.04.2011
13.03.2012RT I, 16.03.2012, 419.03.2012
21.02.2013RT I, 25.02.2013, 728.02.2013
29.04.2013RT I, 03.05.2013, 606.05.2013
24.03.2014RT I, 29.03.2014, 301.04.2014
29.04.2015RT I, 30.04.2015, 403.05.2015

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 58 lõike 5 ning § 59 lõigete 5 ja 6, komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad (ELT L 368, 23.12.2006, lk 15–73), artikli 27 lõike 11, artikli 44 lõigete 1 ja 2 ning artikli 45 lõigete 1–3 alusel ning kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L 277, 21.10.2005, lk 1–40) artikli 18 lõike 4 alusel heaks kiidetud „Eesti maaelu arengukavaga 2007–2013” (edaspidi arengukava).
[RT I, 30.04.2015, 4 - jõust. 03.05.2015]

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse keskkonnasõbraliku majandamise toetuse (edaspidi toetus) saamise täpsemad nõuded, toetatavad tegevused, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord, toetuse määr, toetuse vähendamise kord, toetuse andmise alused ja toetuse andmise täpsem kord ettevõtte üleandmise ja ülevõtmise korral ning kohustuse üleandmise, ülevõtmise, suurendamise, vähendamise ja asendamise korral ning toetuse väljamaksmise kord.
[RT I, 21.04.2011, 1 - jõust. 24.04.2011]

§ 2.   Toetuse määr

  Toetuse määr ühe hektari maa kohta, mille kohta võib selle määruse alusel toetust taotleda, on põhitegevuse nõuete järgimise eest 35,15 eurot aastas ning põhi- ja lisategevuse nõuete järgimise eest 57,52 eurot aastas.
[RT I, 23.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

2. peatükk TOETUSE SAAMISEKS ESITATAVAD NÕUDED JA TOETUSE TAOTLEMINE 

§ 3.   Toetatavad tegevused

  (1) Toetust võib taotleda toetuse põhitegevuse või toetuse põhi- ja lisategevuse eest.

  (2) Taotlejal võib samal ajal olla üks toetuse põhitegevuse või toetuse põhi- ja lisategevuse kohta võetud kohustus.

§ 4.   Nõuded toetuse saamiseks

  (1) Toetust võib taotleda põllumajandusega tegelev füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik (edaspidi taotleja).

  (2) Toetust võib taotleda põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud:
  1) põllumajandusmaa kohta, millel kasvatatakse teravilja-, õli- ja kiukultuuri, muud tehnilist kultuuri ning kaunvilja (edaspidi põllukultuur), rühvelkultuuri, köögiviljakultuuri, ravim- ja maitsetaimi ja aedmaasikat;
[RT I, 16.03.2012, 4 - jõust. 19.03.2012]
  2) põllumajandusmaa kohta, mida hoitakse mustkesas;
  3) kuni neljal järjestikusel aastal kasutatava rohumaa kohta, mille alusel maal kasvatatakse vähemalt ühel kohustuseaastal muud põllumajanduskultuuri, mis on külvatud, maha pandud või istutatud 15. juuniks, kasutades kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid ja vältides seejuures umbrohu levikut, või mida on alates 15. juunist hoitud mustkesas (edaspidi kuni 4-aastane rohumaa);
  4) Põllumajandusameti (edaspidi PMA) poolt igal kohustuseaastal põllumajandusministri 24. aprilli 2006. a määruses nr 56 «Söödakultuuride seemne kategooriad ning söödakultuuride seemne tootmise ja turustamise nõuded» sätestatud nõuete kohase põldtunnustatud heinaseemne tootmiseks kasutatava põllumajandusmaa (edaspidi heinaseemnepõld) kohta;
  5) sõidukite liiklemiseks avalikult kasutatava teega piirneva põllumajandusettevõtte (edaspidi ettevõte) punktides 1–4 sätestatud põllumajandusmaa ääres oleva kuni 5 meetri laiuse mitmeaastase kõrreliste heintaimede ja teiste rohtsete õistaimede segust koosneva mitmeliigilise taimestikuga rohumaa riba kohta (edaspidi rohumaa riba).

  (3) Toetust võib taotleda vähemalt 1,00 hektari suuruse lõikes 2 nimetatud maa kohta (edaspidi toetusõiguslik maa), mis vastab «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 14 lõikes 2 sätestatud nõuetele.

  (4) Taotleja võtab kohustuse tegeleda ettevõtte põllumajandusmaal taotluse esmakordse esitamise kalendriaastast alates viis järjestikust kalendriaastat (edaspidi kohustuseperiood) selle määruse nõuete kohaselt toetuse põhitegevuse või toetuse põhi- ja lisategevusega kohustuse võtmise aastal taotluses näidatud või taotluse kontrollimisel kindlaks tehtud maal ja selle pindalal (edaspidi algne kohustus). Kui kindlaks tehtud maa pindala on suurem kui selle maa pindala, mille kohta toetust taotletakse, loetakse algse kohustuse aluseks maaks maa ning selle pindalaks pindala, mille kohta toetust taotletakse.

  (5) Toetust võib taotleda tingimusel, et kuni 4-aastane rohumaa moodustab ettevõtte põllumajandusmaast igal kohustuseaastal kuni 50%.

  (51) Kui taotleja on otsustanud jätta rohumaa enne selle viieaastaseks saamist püsirohumaaks, säilitab ta seda rohumaana vähemalt viis aastat selle rajamise aastast arvates.
[RT I, 16.03.2012, 4 - jõust. 19.03.2012]

  (6) Lõike 2 punktis 3 ja lõikes 51 nimetatud rohumaa puhul loetakse heintaimede allakülvina tehtava külvi aasta ning pärast 15. juunit rajatud rohumaa külvi aasta rohumaade vanuse arvestamise juures 0-aastaks.
[RT I, 16.03.2012, 4 - jõust. 19.03.2012]

  (7) [Kehtetu - RT I, 21.04.2011, 1 - jõust. 24.04.2011]

  (8) Kui taotlejal on arengukava raames mahepõllumajandusliku tootmise toetuse kehtiv kohustus, võib ta toetust taotleda üksnes põhitegevuse eest.
[RT I, 21.04.2011, 1 - jõust. 24.04.2011]

  (81) Toetust ei anta maa kohta, mille kohta taotletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487–548) artikli 10 lõike 2 alusel heaks kiidetud „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” (edaspidi arengukava 2014–2020) alusel antavat pindalapõhist toetust, välja arvatud kohalikku sorti taimede kasvatamise toetust ja Natura 2000 toetust põllumajandusmaale.
[RT I, 30.04.2015, 4 - jõust. 03.05.2015]

  (9) Taotleja täidab kogu põllumajandusliku majapidamise maal ja põllumajanduslikus tegevuses põllumajandusministri 14. jaanuari 2015. a määruse nr 4 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded” kohaseid nõudeid ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549–607) artikli 93 lõikes 1 nimetatud ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) veebilehel avaldatud kohustuslikke majandamisnõudeid.
[RT I, 30.04.2015, 4 - jõust. 03.05.2015]

§ 5.   Baasnõuded

  (1) Taotleja võtab toetuse esmakordsel taotlemisel kohustuse täita kogu ettevõtte põllumajandusmaal ja põllumajanduslikus tegevuses kohustuseperioodi jooksul järgmisi nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L 277, 21.10.2005, lk 1–40) artikli 39 lõike 3 kohaseid baasnõudeid:
  1) taotleja kannab andmed ettevõtte põllumajandusmaal tehtud tegevuste kohta «Veeseaduse» § 261 lõike 7 alusel peetavasse põlluraamatusse;
  2) taotleja koostab või vajaduse korral uuendab taotluse esitamise aasta 15. juuniks kogu põllumajandusmaa kohta viljavaheldus- või külvikorraplaani, mis peab olema kohapeal kontrollimiseks kättesaadav viie aasta jooksul arvates selle koostamisest. Plaanis peavad sisalduma vähemalt põllumajandusministri 14. jaanuari 2015. a määruse nr 4 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded” lisas 1 toodud viljavaheldus- või lisas 2 toodud külvikorra plaani andmed;
[RT I, 30.04.2015, 4 - jõust. 03.05.2015]
  3) taotleja, kes taotleb toetust nitraaditundlikul alal asuva põllumajandusmaa kohta, esitab PRIAle igal kohustuseaastal ajavahemikul 2.–21. maini maaeluministri 17. aprilli 2015. a määruse nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus” lisas 1 toodud vormi kohase taotluse lisas esitatud põldude loetelu, millel on märgitud andmed kogu põllumajandusmaa kohta, mida taotlejal on õigus kasutada, sealhulgas andmed püsirohumaa ja kasvatatavate põllumajanduskultuuride kohta;
[RT I, 30.04.2015, 4 - jõust. 03.05.2015]
  4) kasutuses olev taimekaitseseade, välja arvatud käsi- ja selgprits, peab läbima korralise tehnilise kontrolli iga kolme aasta järel. Puhtimisseade ja udutaja peavad olema läbinud korralise tehnilise kontrolli iga viie aasta järel. Taimekaitsevahendi professionaalne kasutaja peab olema läbinud taimekaitsekoolituse ja tal peab olema selle läbimist tõendav taimekaitsetunnistus;
[RT I, 30.04.2015, 4 - jõust. 03.05.2015]
  5) taotleja või tema ettevõtte töötaja, kes tegeleb keskkonnasõbraliku majandamisega, või füüsilisest isikust ettevõtja puhul tema perekonnaliige peab kohustuseperioodi teise kohustuseaasta 1. novembriks olema osalenud vähemalt kuus akadeemilist tundi Põllumajandusuuringute Keskuse korraldatud keskkonnasõbraliku majandamise algkoolitusel ja viienda kohustuseaasta 15. juuniks olema osalenud vähemalt kuus akadeemilist tundi keskkonnasõbraliku majandamise täienduskoolitusel;
[RT I, 29.03.2014, 3 - jõust. 01.04.2014]
  6) kogu ettevõtte põllumajandusmaal kasvatatakse põllumajanduskultuuri, mis on külvatud, maha pandud või istutatud 15. juuniks, kasutades kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid ja vältides seejuures umbrohu levikut, või hoitakse põllumajandusmaad alates 15. juunist mustkesas;
  7) Haanja, Otepää, Valgjärve, Vastseliina, Rõuge, Antsla, Kambja, Kanepi, Nõo ja Võru vallas asuvast ettevõtte põllumajandusmaast peab vähemalt 30% olema talvise taimkatte all. Talviseks taimkatteks loetakse 1. novembrist kuni 31. märtsini põllumajandusmaal olevad põllumajanduskultuurid ja kõrretüü;
[RT I, 30.04.2015, 4 - jõust. 03.05.2015]
  8) sõnnikuga, sealhulgas töödeldud sõnnikuga, on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta kuni 170 kg lämmastikku aastas, kaasa arvatud lämmastik, mis jääb maale karjatatavate loomade väljaheidetega. Nitraaditundlikul alal on sõnniku- ja mineraalväetistega kokku lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta keskmisena kuni 170 kilogrammi lämmastikku aastas, sellest mineraalväetistega kuni 140 kilogrammi aastas. Nitraaditundliku ala kaitsmata põhjaveega alal on mineraalväetistega antav lubatud lämmastikukogus haritava maa ühe hektari kohta aastas kuni 120 kilogrammi ning talivilja ja mitmeniitelise rohumaa puhul korraga antav lämmastikukogus haritava maa ühe hektari kohta kuni 80 kilogrammi aastas;
[RT I, 30.04.2015, 4 - jõust. 03.05.2015]
  9) sõidukite liiklemiseks avalikult kasutatava teega piirneva ettevõtte § 4 lõike 2 punktides 1–4 sätestatud maa ääres, mis on suurem kui 20 hektarit ja kus taotluse esitamise aastal kasvatatakse põllukultuuri, või maa ääres, mida hoitakse mustkesas, peab tee ja põllu vahel olema kokku 0,5 meetri laiune rohumaa riba või muu maastiku joonelement nagu kraav, hekk või kiviaed;
  10) ettevõtte põllumajandusmaal asuvat «Looduskaitseseaduse» § 4 lõikes 1 nimetatud kaitstavat looduse üksikobjekti ja «Muinsuskaitseseaduse» § 3 lõikes 2 nimetatud kinnismälestist ei tohi rikkuda ega hävitada.

  (2) Lõike 1 punktis 2 nimetatud viljavaheldus- või külvikorraplaani ei pea koostama püsirohumaa, püsikultuuride, mitmeaastaste köögiviljade, maasika ning ravim- ja maitsetaimede kasvatamiseks kasutatava põllumajandusmaa kohta ning väiksema kui 0,3 hektari suuruse põllu kohta.
[RT I, 30.04.2015, 4 - jõust. 03.05.2015]

  (3) Kui taotleja ettevõtte töötaja on osalenud lõike 1 punktis 5 nimetatud koolitusel enne taotleja ettevõttesse tööle asumist, esitab taotleja Põllumajandusuuringute Keskusele kirjalikult teabe koolitusel osalenud töötaja ettevõttesse tööle asumise kohta algkoolituse puhul teise kohustuseaasta 15. novembriks ja täienduskoolituse puhul viienda kohustuseaasta 30. juuniks.

§ 6.   Nõuded toetuse põhitegevuse eest toetuse taotlemise korral

  (1) Põhitegevuse eest toetuse taotlemise korral täidab taotleja §-s 4 sätestatud toetuse saamise nõudeid ja §-s 5 sätestatud baasnõudeid.

  (2) Taotleja koostab kogu ettevõtte põllumajandusmaa kohta iga kohustuseaasta 15. juuniks väetusplaani, milles on vähemalt järgmised andmed:
  1) kohustuseaastal ettevõttes sõnniku ja virtsaga toodetava lämmastiku ja fosfori kogus (kg), võttes arvesse ettevõttes peetavate loomade liiki, vanust ja arvu ning pidamisviisi;
  2) teisest ettevõttest orgaanilise väetisega sisse toodava lämmastiku ja fosfori kogus, võttes arvese sõnniku ja virtsa tüüpi ning nende lämmastiku- ja fosforisisaldust;
  3) andmed kohustuseaastal orgaaniliste ja mineraalväetiste kasutamise kohta;
  4) põllumajanduskultuuride väetamiseks kasutatava lämmastiku ja fosfori kogus keskmiselt hektari kohta, arvestades väetatavate põllumajanduskultuuride toitainevajadust, saagikust ning mulla toiteelementide sisaldust.
[RT I, 21.04.2011, 1 - jõust. 24.04.2011]

  (21) Kohustuseperioodi jooksul koostatud väetusplaanid peavad olema ettevõttes kohapeal kontrollimiseks kättesaadavad. Väetusplaani ei pea koostama taotleja, kes ei pea põllumajandusloomi ega kasuta väetist.
[RT I, 21.04.2011, 1 - jõust. 24.04.2011]

  (3) Paragrahvi 5 lõike 1 punktis 2 nimetatud viljavaheldus- või külvikorraplaani koostamise ja järgimise korral peab arvestama, et:
  1) kogu ettevõtte § 4 lõike 2 punktides 1–4 sätestatud maal ei kasvatata samal põllul teravilja kauem kui kolmel järjestikusel aastal ning sama liiki põllu-, rühvel- või köögiviljakultuuri kauem kui kahel järjestikusel aastal. Mustkesa, mida kasutatakse põllumajanduskultuuride vaheldusena, ei katkesta põllukultuuride järgnevust viljavaheldus- või külvikorraplaanis. Sertifitseeritud seemne ja köömne kasvatamise korral on sama liiki põllukultuuri lubatud kasvatada samal põllul kuni kolmel järjestikusel aastal;
[RT I, 25.02.2013, 7 - jõust. 28.02.2013]
  2) vähemalt 30% kogu ettevõtte toetusõiguslikust maast peab iga kohustuseaasta 1. novembrist kuni 31. märtsini olema toitainete leostumise vältimiseks põllumajanduskultuurist koosneva talvise taimkatte all.
[RT I, 21.04.2011, 1 - jõust. 24.04.2011]

  (4) Taotleja kasvatab igal kohustuseaastal kogu ettevõtte § 4 lõike 2 punktides 1–4 sätestatud maal taotluse esitamise aastale eelneva aasta sügisesel ja taotluse esitamise aasta kevadisel külvipinnal kokku vähemalt 15,0% sertifitseeritud seemnega külvatud põllumajanduskultuuri. Samale põllule ei tohi külvata sertifitseeritud ja sertifitseerimata seemet, välja arvatud allakülvi puhul. Põllukultuuride allakülvi ei loeta selle nõude puhul sertifitseeritud seemneks ning köögivilja- ja rühvelkultuuride ning ravim- ja maitsetaimede alust maad ei loeta külvipinnaks. Seemnepartii sertifitseerimist tõendav külvatud seemne müügipakendi etikett ja sertifitseeritud seemne ostmist tõendav dokument peavad olema kohapeal kontrollimiseks kättesaadavad.

  (5) Taotleja korraldab kogu ettevõtte § 4 lõike 2 punktides 1–4 sätestatud maa kohta vähemalt üks kord kohustuseperioodi jooksul selles määruses sätestatud nõuete kohase mullaproovide ja sõnnikuhoidla kohta sõnnikuproovide võtmise ning proovide saatmise akrediteeritud laboratooriumisse analüüsimiseks.
[RT I, 29.03.2014, 3 - jõust. 01.04.2014]

  (6) Sõidukite liiklemiseks avalikult kasutatava teega piirneva ettevõtte § 4 lõike 2 punktides 1–4 sätestatud maa ääres, mis on suurem kui 20 hektarit ja kus taotluse esitamise aastal kasvatatakse põllukultuuri, või maa ääres, mida hoitakse mustkesas, peab tee ja põllu vahel olema kokku 2–5 meetri laiune mitmeaastase taimestikuga rohumaa riba või muu maastiku joonelement nagu kraav, hekk või kiviaed.

  (7) Ettevõtte põllumajandusmaal asuvat pärandkultuuriobjekti, milleks on allikas, hiis, põlispuu, ristipuu, pärimusega kivi, heinaküün, kuhjalava, kaev, sealhulgas karjamaakaev, kiviküna, paemurd, linaleoauk, tuulik, tuuleveski, veskijalg, piimapukk, kiviaed, tara, talukoht ja põline talutee, ning muud väärtuslikku maastikuelementi, milleks on rändrahn, tiik, puuderiba või allee, hekk, põllul asuv üle viie aasta vanune kivikuhjatis, üksikpuu või puudegrupp, ei tohi kohustuseperioodi jooksul rikkuda ega hävitada.

  (8) Kui lõikes 6 või § 5 lõike 1 punktis 9 sätestatud rohumaa riba või muu maastiku joonelement puudub, tuleb see rajada. Rohumaa riba tuleb rajada mitmeliigilisena ning see peab koosnema kõrreliste heintaimede ja teiste rohtsete õistaimede segust. Kui rohumaa riba rajamise korral on olemasolev kamarat moodustavate püsitaimedega rohumaa riba vähemalt ühe meetri laiune, võib taotleja jätta ülejäänud servaosa sellest põllumaast sööti.

  (9) Olemasolevat või lõike 8 kohaselt rajatud rohumaa riba ei tohi kohustuseperioodi jooksul üles harida ega muul viisil hävitada.

  (10) Lõikes 6 sätestatud rohumaa ribal ei ole soovitatav kasutada väetist ja taimekaitsevahendeid. Kui taotleja jätab rohumaa riba rajamise korral põllumaa servaosa sööti, on soovitatav sööti jäetud põllumaa servaosa sööti jätmise aastal ja sellele järgneval aastal enne 20. augustit vähemalt kaks korda niita.

  (11) Paragrahvi 4 lõike 2 punktis 5 sätestatud rohumaa ribal, mille kohta taotleja toetust taotleb, ei tohi esineda tuulekaera taimi ja keskkonnaministri 7. oktoobri 2004. a määruses nr 126 «Looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekiri» loetletud taimeliikide taimi. Ida-kitseherne ja lupiini taimi võib rohumaa ribal olla kuni 10% serva joonpikkusest.

§ 7.   Nõuded mulla- ja sõnnikuproovide kohta

  (1) Taotleja korraldab eelmiste mullaproovide võtmise aastale järgneva viienda aasta 1. detsembriks mullaproovide võtmise ja proovide saatmise akrediteeritud laboratooriumisse mulla happesuse ning taimedele omastatava fosfori ja kaaliumi sisalduse määramiseks arvestusega, et kogu ettevõtte toetusõigusliku maa iga kuni 5 hektari kohta oleks võetud vähemalt üks proov. Mullaproovid saadetakse akrediteeritud laboratooriumisse koos akrediteeritud laboratooriumi saatelehega. Akrediteeritud laboratooriumi väljastatud mullaproovide analüüsi tulemused (edaspidi mullaproovide analüüsi tulemused) peavad olema ettevõttes kohapeal kontrollimiseks kättesaadavad. Kui kohustuse võtmise aastale eelnenud nelja aasta jooksul ei ole mullaproovide võtmist ja akrediteeritud laboratooriumisse saatmist korraldatud, tuleb see korraldada teise kohustuseaasta 1. detsembriks.
[RT I, 16.03.2012, 4 - jõust. 19.03.2012]

  (2) Taotleja korraldab lõikes 1 sätestatud korras mullaproovide võtmise raames iga põllumassiivi kohta mullaproovi saatmise akrediteeritud laboratooriumisse mulla orgaanilise süsiniku sisalduse määramiseks. Kui põllumassiivi suurus on alla 3 hektari, võib võtta mitme põllumassiivi kohta ühe proovi arvestusega, et iga 5 hektari kohta oleks võetud vähemalt üks proov.

  (3) Kui ettevõttes on sõnnikuhoidla, korraldab taotleja teise kohustuseaasta 31. detsembriks «Veeseaduse» § 262 lõike 1 kohase sõnnikuhoidla kohta sõnnikuproovi saatmise akrediteeritud laboratooriumisse sõnniku kuivaineprotsendi ning kogulämmastiku, vees lahustuva lämmastiku, kogukaaliumi ja kogufosfori sisalduse määramiseks. Sõnnikuproov saadetakse akrediteeritud laboratooriumisse koos akrediteeritud laboratooriumi saatelehega. Sõnnikuproov võetakse sõnnikuhoidla kohta soovitavalt 4–6 kuud seisnud sõnnikust enne sõnniku laotamist. Sõnnikuproovi analüüsi tulemused peavad olema ettevõttes kohapeal kontrollimiseks kättesaadavad.
[RT I, 21.04.2011, 1 - jõust. 24.04.2011]

§ 8.   Nõuded toetuse põhi- ja lisategevuse eest toetuse taotlemise korral

  (1) Põhi- ja lisategevuse eest toetuse taotlemise korral täidab taotleja §-s 4 sätestatud toetuse saamise nõudeid, §-s 5 sätestatud baasnõudeid ja §-s 6 sätestatud toetuse põhitegevuse kohta kehtestatud nõudeid, arvestades sellest paragrahvist tulenevaid erisusi.

  (2) Taotleja arvestab § 5 lõike 1 punktis 2 nimetatud viljavaheldus- ja külvikorraplaani koostades, et igal kohustuseaastal kasvatatakse kogu ettevõtte toetusõiguslikul maal vähemalt 15% puhaskülvina liblikõielist põllumajanduskultuuri või liblikõieliste-kõrreliste heintaimede segu. Nimetatud heintaimi võib kasvatada ka allakülvina.

  (3) Ettevõtte toetusõiguslikul maal ei ole põllu-, rühvel- ja köögiviljakultuuri kasvatamise korral lubatud kasutada glüfosaate kultuurtaimede tärkamisest kuni saagi koristamiseni. Samuti ei ole glüfosaate lubatud kasutada haljasväetisena kasutataval rohumaal.

  (4) Ettevõtte toetusõiguslikul maal võib taimekasvuregulaatoreid kasutada üksnes talivilja kasvatamise korral.

  (5) Taotleja ei tohi hoida ettevõtte toetusõiguslikku maad mustkesas.

  (6) On soovitatav, et taotleja väetab kogu ettevõtte põllumajandusmaad vajaduse korral, arvestades, et kogu toetusõigusliku maa keskmisena on ühe hektari kohta soovitatav anda mineraalväetistega lämmastikku kuni 100 kilogrammi aastas. Mineraalväetiste ja sõnnikuga kokku on aastas ühe hektari toetusõigusliku maa kohta soovitatav anda kuni 155 kilogrammi lämmastikku. Nitraaditundlikul alal asuval põllumajandusmaal on kogu nitraaditundliku ala toetusõigusliku maa keskmisena ühe hektari kohta soovitatav anda mineraalväetistega lämmastikku kuni 90 kilogrammi aastas. Mineraalväetiste ja sõnnikuga kokku on aastas ühe hektari toetusõigusliku maa kohta soovitatav anda kuni 140 kilogrammi lämmastikku.

§ 9.   Nõuded toetuse taotluse kohta ja taotluse esitamise tähtaeg

  (1) Taotleja esitab ajavahemikul 2. maist kuni 21. maini PRIAle järgmised dokumendid:
  1) maaeluministri 17. aprilli 2015. a määruse nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus” lisas 1 toodud vormi kohane taotlus;
[RT I, 30.04.2015, 4 - jõust. 03.05.2015]
  2) punktis 1 nimetatud taotluse lisas esitatud põldude loetelu, millel on märgitud andmed kogu põllumajandusmaa kohta, mida taotlejal on õigus kasutada, sealhulgas andmed püsirohumaa ja kasvatatavate põllumajanduskultuuride kohta, ning asjakohaste põldude kohta on märgitud, millist toetust taotletakse;
[RT I, 16.03.2012, 4 - jõust. 19.03.2012]
  3) põllumassiivi kaart, millel on märgitud punktis 1 nimetatud taotluse lisas loetletud kasvatatavate põllumajanduskultuuride põldude ja püsirohumaa põldude numbrid ja nende piirid;
  4) kui andmed põllumajandusmaa kohta, mida taotlejal on õigus kasutada, ei ole kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse, katastri kaart või muu kaardimaterjal, millel on märgitud punktis 1 nimetatud taotluse lisas loetletud kasvatatavate põllumajanduskultuuride põldude ja püsirohumaa põldude numbrid, piirid ja katastritunnused;
  5) põllumajandusministri 8. märtsi 2010. a määruse nr 19 «Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord aastateks 2007–2013» lisas 3 toodud vormi kohane kinnitus kohustuse võtmise ja pikendamise kohta.
[RT I, 29.03.2014, 3 - jõust. 01.04.2014]
  6) [Kehtetu - RT I, 30.04.2015, 4 - jõust. 03.05.2015]

  (2) Kui taotleja andmed ei ole kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse, esitab ta koos taotlusega PRIAle «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 90 lõikes 1 nimetatud avalduse oma andmete kandmiseks registrisse.

  (3) Kohustuse võtmise aastale järgnevatel kohustuseaastatel esitab toetuse saaja lõikes 1 sätestatud ajavahemikul PRIAle kohustuse jätkamise kinnitamiseks lõike 1 punktides 1–4 loetletud dokumendid.
[RT I, 30.04.2015, 4 - jõust. 03.05.2015]

  (4) Teisel kohustuseaastal kannab toetuse saaja lõikes 1 sätestatud ajavahemikul PRIAle esitatavale lõike 1 punktis 3 nimetatud kaardile ja põllumassiivist väljaspool asuva põllu kohta katastrikaardile ettevõtte põllumajandusmaal asuva § 6 lõikes 7 nimetatud pärandkultuuriobjekti ja väärtusliku maastikuelemendi.

  (5) Nitraaditundlikul alal asuva ettevõtte puhul kannab toetuse saaja lõikes 1 sätestatud ajavahemikul teisel kohustuseaastal ettevõtet kajastavale kaardile, mis peab olema kohapeal kontrollimiseks kättesaadav, ettevõtte maal asuva allika, karstilehtri, kaitsmata põhjaveega ala ja kaevu, sh drenaažikaevu ning võimaliku ohtliku punktreostusallika, milleks on kanalisatsiooniehitis, naftasaaduste hoidmise ehitis, siloladustamiskoht, sõnnikuhoidla ja väetisehoidla.

3. peatükk TAOTLEJA JA TAOTLUSE KONTROLLIMINE 

§ 10.   Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine

  (1) PRIA vaatab taotluse ja muud esitatud dokumendid läbi ning kontrollib nendes esitatud andmete õigsust ja taotleja vastavust toetuse saamise nõuetele komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad seoses ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi, maaelu arengu meetmete ja nõuetele vastavusega (ELT L 227, 31.07.2014, lk 69–124) artiklite 24–41 kohaselt.

  (2) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse §-s 25 nimetatud asutused teevad määruse § 4 lõikes 9 nimetatud nõuete täitmise üle kontrolli komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artiklite 65–72 kohaselt.

  (3) PRIA teeb §-des 5–8 sätestatud nõuete täitmise üle kontrolli komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artiklite 24–41 kohaselt.

  (4) Kui taotleja või tema esindaja viibib kohapealse kontrolli tegemise juures, näitab ta kohapealset kontrolli tegevale ametnikule vajaduse korral ette põllu piiri.
[RT I, 30.04.2015, 4 - jõust. 03.05.2015]

4. peatükk TAOTLETUD TOETUSE VÄHENDAMINE NING TAOTLUSE RAHULDAMINE JA RAHULDAMATA JÄTMINE 

§ 11.   Taotletud toetuse vähendamine

  (1) PRIA otsustab toetuse vähendamise Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1306/2013, nõukogu määruses (EÜ) nr 1698/2005, komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 640/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas, otsetoetuste, maaelu arengu toetuse ja nõuetele vastavuse süsteemiga seoses kohaldatavatest maksetest keeldumise ja nende tühistamise tingimuste osas ning kõnealuste toetuste ja süsteemiga seotud halduskaristuste osas (ELT L 181, 20.06.2014, lk 48–73), ning komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 809/2014 sätestatud alustel ja korras.

  (2) Kui kontrolli käigus on kindlaks tehtud, et taotleja on kohustuseaastal rikkunud §-s 5 sätestatud nõudeid, või kui PMA või Keskkonnainspektsioon on teinud §-s 5 sätestatud nõuete rikkumise eest taotlejale puuduse kõrvaldamiseks ettekirjutuse või on taotleja suhtes jõustunud süüdimõistev süüteo otsus või kui Muinsuskaitseamet teavitab, et isik on rikkunud § 5 lõike 1 punktis 10 sätestatud nõuet, otsustab PRIA taotletud toetuse vähendamise komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikli 35 kohaselt rikkumise raskusastet, ulatust ja kestust arvestades, vähendades taotletud toetust iga rikutud nõude kohta kuni 5%.

  (3) Kui kontrolli käigus on kindlaks tehtud, et taotleja on kohustuseaastal rikkunud §-des 6–8 või § 9 lõigetes 4 ja 5 sätestatud nõudeid, otsustab PRIA taotletud toetuse vähendamise komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikli 35 kohaselt rikkumise raskusastet, ulatust ja kestust arvestades, vähendades taotletud toetust iga rikutud nõude kohta 5–25%.

  (4) Kui taotleja rikub §-s 5 sätestatud nõuet korduvalt, otsustab PRIA taotletud toetuse vähendamise komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikli 35 kohaselt, vähendades taotletud toetust korduvalt rikutud nõude kohta kuni 15%.

  (5) Kui taotleja rikub §-des 6–8 sätestatud nõuet korduvalt, otsustab PRIA taotletud toetuse vähendamise komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikli 35 kohaselt, vähendades taotletud toetust korduvalt rikutud nõude kohta kuni 50%.

  (6) Kui taotleja on toetust taotledes ületanud nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 I lisas artikli 36 punkti a alapunktis iv nimetatud põllumajandusliku keskkonnatoetuse kohta sätestatud maksimaalse suuruse, vähendab PRIA taotletud toetust toetuse maksimaalset suurust ületava osa võrra.

  (7) Kui toetuse nõuete täitmisel esineb topeltrahastamist teiste Euroopa Liidu eelarvevahenditega, vähendab PRIA toetust ületatud osa võrra.
[RT I, 30.04.2015, 4 - jõust. 03.05.2015]

§ 12.   Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

  (1) Arvestades §-s 10 sätestatud kontrollide tulemusi, teeb PRIA taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse taotluse esitamise aastale järgneva aasta 1. veebruariks.

  (2) PRIA teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artiklite 19, 35 ja 40 kohaselt ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 62 lõike 2 punktides 1 ja 4–6 sätestatud juhtudel.
[RT I, 30.04.2015, 4 - jõust. 03.05.2015]

5. peatükk ETTEVÕTTE JA KOHUSTUSE ÜLEANDMINE JA ÜLEVÕTMINE NING KOHUSTUSE SUURENDAMINE, VÄHENDAMINE JA ASENDAMINE 
[RT I, 21.04.2011, 1 - jõust. 24.04.2011]

§ 13.   Ettevõtte ja kohustuse üleandmine ja ülevõtmine
[RT I, 21.04.2011, 1 - jõust. 24.04.2011]

  (1) Kui toetuse saaja annab kogu oma kohustuse või osa sellest üle teisele isikule, kohaldatakse komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad (ELT L 368, 23.12.2006, lk 15–73), artikli 44 lõiget 1.

  (11) Ettevõtte üleandmise korral kohaldatakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artiklit 8.
[RT I, 30.04.2015, 4 - jõust. 03.05.2015]

  (2) Taotleja ei või kohustust üle anda ega üle võtta kohustuse võtmise aastal, välja arvatud komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006 artikli 47 lõikes 1 sätestatud juhtudel ja komisjoni määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikli 82 kohaselt ettevõtte üleandmise korral.
[RT I, 21.04.2011, 1 - jõust. 24.04.2011]

  (3) Kui kohustuse ülevõtjal on kehtiv keskkonnasõbraliku majandamise sama tegevuse kohustus, liidetakse ülevõetud kohustus taotleja kohustusega ja kohustuseperioodi kestuseks loetakse lühemat aega kestnud kohustuse kestus.

  (4) Kui kohustuse võtab üle isik, kellel varem ei olnud kehtivat kohustust, loetakse kohustuseperioodi kestuseks ülevõetud kohustuse kestus.

  (5) Kui kohustuse ülevõtjal on kehtiv keskkonnasõbraliku majandamise toetuse põhi- ja lisategevuse kohustus, asendab ta ülevõetud keskkonnasõbraliku majandamise toetuse põhitegevuse kohustuse keskkonnasõbraliku majandamise toetuse põhi- ja lisategevuse kohustusega. Sellisel juhul loetakse kohustuseperioodi kestuseks lühemat aega kestnud kohustuse kestus.

  (6) Kui kohustuse ülevõtjal on kehtiv keskkonnasõbraliku majandamise toetuse põhitegevuse kohustus, asendab ta keskkonnasõbraliku majandamise toetuse põhi- ja lisategevuse kohustuse ülevõtmise korral kehtiva kohustuse keskkonnasõbraliku majandamise toetuse põhi- ja lisategevuse kohustusega. Sellisel juhul loetakse kohustuseperioodi kestuseks lühemat aega kestnud kohustuse kestus.

  (7) Kui kohustuse ülevõtjal puudub kehtiv kohustus, peab kohustuse ülevõtja või § 5 lõike 1 punktis 5 nimetatud muu isik kohustuse ülevõtmise aastale järgneva aasta 1. novembriks olema osalenud § 5 lõike 1 punktis 5 sätestatud algkoolitusel ja viienda kohustuseaasta 15. juuniks olema osalenud täienduskoolitusel. Kui kohustus võetakse üle eelviimasel või viimasel kohustuseaastal, ei pea kohustuse ülevõtja või § 5 lõike 1 punktis 5 nimetatud muu isik algkoolitusel osalema.
[RT I, 25.02.2013, 7 - jõust. 28.02.2013]

§ 14.   Kohustuse suurendamine

  Toetuse saaja võib komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006 artikli 45 lõigete 1–3 kohaselt suurendada § 4 lõikes 4 nimetatud algse kohustuse aluse maa pindala üksnes § 4 lõike 2 punktis 5 sätestatud nõuete kohase rohumaa riba arvelt. Sellisel juhul loetakse kohustuseperioodi kestuseks algse kohustuse kestus.

§ 15.   Kohustuse vähendamine

  (1) Toetuse saaja võib vähendada § 4 lõikes 4 nimetatud algse kohustuse aluse maa pindala kuni 30%.
[RT I, 16.03.2012, 4 - jõust. 19.03.2012]

  (2) Kohustuse üleandmise ja ülevõtmise korral on kohustuse üleandjal ja ülevõtjal õigus vähendada kohustusealuse maa pindala üksnes § 4 lõikes 4 nimetatud algse kohustuse osas.

  (3) Kohustuse vähendamiseks ei loeta heinaseemnepõllu § 4 lõike 2 punkti 4 kohast tunnustamata jätmist ning § 13 kohast kohustuse üleandmist või § 16 kohast kohustuse asendamist määruses sätestatud tegevusega.

§ 16.   Kohustuse asendamine

  Toetuse saaja võib asendada põhitegevuse või põhi- ja lisategevuse kohustuse täielikult arengukava 2014–2020 alusel antava keskkonnasõbraliku majandamise toetuse, mahepõllumajandusele ülemineku toetuse või mahepõllumajandusega jätkamise toetuse saamiseks võetava kohustusega. Asendatud kohustuse asemel algab uus kohustus, mille kestus on viis aastat.
[RT I, 30.04.2015, 4 - jõust. 03.05.2015]

§ 17.   Muudatustest teavitamine

  (1) Toetuse saaja teavitab kohustuse vähendamisest PRIAt § 9 lõikes 1 sätestatud ajavahemikul, esitades § 9 lõikes 3 nimetatud dokumendid.

  (11) Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artikli 8 lõike 3 punktis a nimetatud ajavahemik algab 22. mail ning lõppeb 1. septembril. Ettevõtte ülevõtja teavitab selle aja jooksul ettevõtte ülevõtmisest PRIAt, esitades ettevõtte ülevõtmist tõendavad dokumendid ja põllumajandusministri 8. märtsi 2010. a määruse nr 19 „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord aastateks 2007–2013” lisas 4 toodud vormi kohase teabe kohustuse üleandmise-ülevõtmise kohta, ning teabe, et taotleb toetuse maksmist.
[RT I, 30.04.2015, 4 - jõust. 03.05.2015]

  (2) Kohustuse ülevõtja teavitab kohustuse ülevõtmisest PRIAt § 9 lõikes 1 sätestatud ajavahemikul, esitades § 9 lõikes 3 nimetatud dokumendid ja põllumajandusministri 8. märtsi 2010. a määruse nr 19 «Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord aastateks 2007–2013» lisas 4 toodud vormi kohase teabe kohustuse üleandmise-ülevõtmise kohta.
[RT I, 21.04.2011, 1 - jõust. 24.04.2011]

  (3) Toetuse saaja teavitab kohustuse asendamisest PRIAt § 9 lõikes 1 sätestatud ajavahemikul, esitades § 9 lõikes 3 nimetatud dokumendid ja teabe, millest nähtub, millise ettevõtte või selle osa põhitegevuse või põhi- ja lisategevuse kohustus asendati arengukava 2014–2020 alusel antava keskkonnasõbraliku majandamise toetuse, mahepõllumajandusele ülemineku toetuse või mahepõllumajandusega jätkamise toetuse saamiseks võetava kohustusega.
[RT I, 30.04.2015, 4 - jõust. 03.05.2015]

6. peatükk TOETUSE MAKSMINE 

§ 18.   Toetuse maksmine

  (1) PRIA maksab toetuse nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.08.2005, lk 1–25) artikli 11 kohaselt taotleja arvelduskontole § 12 lõikes 1 nimetatud otsuse alusel taotluse esitamise aastale järgneva aasta 30. juuniks.

  (2) Toetust ei maksta «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 62 lõike 5 teises lauses sätestatud juhtudel.

§ 19.   Kohustuse lõppemine ja toetuse tagasinõudmata jätmine

  (1) Kui toetuse saaja vähendab § 4 lõikes 4 nimetatud algse kohustuse aluse maa pindala kuni 30%, ei nõuta selle maa pindala kohta eelmistel aastatel makstud toetust tagasi.

  (2) Eelmistel aastatel makstud toetust ei nõuta tagasi, kui toetuse saaja on täitnud võetud kohustuse vähemalt kolmel järjestikusel kohustuseaastal ja komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006 artikli 44 lõike 2 punkti a kohaselt lõpetab põllumajandusliku tegevuse.

  (3) Kui muudetakse komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006 artikli 46 esimeses lõigus nimetatud nõudeid, vaadatakse võetud kohustus komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006 artikli 46 esimese lõigu alusel üle. Kui nende nõuete muutmise tulemusena tehtud kohustuse kohandamine ei ole toetuse saajale vastuvõetav, siis võetud kohustus lõpeb komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006 artikli 46 teise lõigu kohaselt, ilma et eelmistel aastatel makstud toetust tagasi nõutaks.
[RT I, 16.03.2012, 4 - jõust. 19.03.2012]

7. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 20.   Rakendussätted

  (1) 2009. aastal võetud kohustuse puhul kestab § 4 lõikes 4 nimetatud kohustuseperioodi esimene kohustuseaasta 21. maist kuni 31. detsembrini 2009 ja viies kohustuseaasta 1. jaanuarist 2013 kuni 20. maini 2014.

  (2) 2009. aastal võetud kohustuse puhul 2010. aastal § 6 lõike 8 teises lauses sätestatud nõuet ei kohaldata.

  (3) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

  (4) 2009. aastal kohustuse võtnud toetuse saaja võib § 4 lõikes 4 nimetatud kohustuseperioodi ühe kohustuseaasta võrra pikendada. Nimetatud kohustuseaasta kestab 21. maist 2014 kuni 31. detsembrini 2014. Kohustuseperioodi pikendamise korral esitab toetuse saaja koos § 9 lõikes 3 nimetatud dokumentidega põllumajandusministri 8. märtsi 2010. a määruse nr 19 „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord aastateks 2007–2013” lisas 3 toodud vormi kohase kinnituse kohustuse pikendamise kohta. Kohustuse pikendamise aastal ei ole kohustuse täielik üleandmine lubatud.
[RT I, 29.03.2014, 3 - jõust. 01.04.2014]

  (5) Paragrahvi 6 lõikes 8 sätestatud nõuet ei kohaldata 2015. aastal.
[RT I, 30.04.2015, 4 - jõust. 03.05.2015]

  (6) 2015. aastal on § 9 lõikes 1 sätestatud ajavahemik 7. maist kuni 25. maini.
[RT I, 30.04.2015, 4 - jõust. 03.05.2015]

  (7) 2015. aastal on § 17 lõikes 11 sätestatud ajavahemik 26. maist kuni 1. septembrini.
[RT I, 30.04.2015, 4 - jõust. 03.05.2015]

§ 21.   Määruse jõustumine

  Paragrahvi 5 lõike 1 punkt 9 ning § 6 lõiked 6 ja 8 jõustuvad 15. juunil 2010. a.

Lisa
[Kehtetu - RT I, 21.04.2011, 1 - jõust. 24.04.2011]

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json