Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Maapinna kalde määramise alused põllumassiivi piires ning kaldega ala väetamise erandid

Vastu võetud 26.04.2019 nr 18

Määrus kehtestatakse veeseaduse § 160 lõike 4 alusel.

§ 1.   Maapinna kalde määramine

  (1) Üldjuhul lähtutakse maapinna kalde määramisel Maa-ameti kaardirakenduse kallete kaardist.

  (2) Maapinna kalle määratakse haritaval maal Maa-ameti kaardirakenduse kallete kaardi järgi põllumassiivi piires.

  (3) Maapinna kalde määramisel lähtutakse maapinna kalde suurusest, selle osakaalust põllumassiivis, paiknemisest veekaitseobjektide suhtes ja kaldega ala suurusest, sealhulgas laiusest.

§ 2.   Maapinna kalde määramine kohapealse mõõdistamise teel

  (1) Kui kaldega ala ei ole võimalik määrata käesoleva määruse §-s 1 nimetatud viisil, kasutatakse kalde määramiseks kohapealset mõõdistamist.

  (2) Kohapealse mõõdistamise kulud katab teenuse tellija.

  (3) Kohapeal mõõdistab maapinna kallet isik, kellel on geodeedi kutse, mis vastab vähemalt kutseseadusega sätestatud Eesti kvalifikatsiooniraamistiku kuuendale tasemele, spetsialiseerumisega ehitusgeodeetilistele uuringutele.

  (4) Kohapealse mõõdistamise kohta koostatakse mõõtmistööde aruanne majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määruse nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ §-s 9 sätestatud nõuete kohaselt.

  (5) Situatsioonimõõdistus peab vastama käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud määruse §-s 8 sätestatud nõuetele. Kui situatsioonimõõdistamiseks on vaja rajada mõõdistamisvõrk, peab see vastama käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud määruse §-des 5–7 sätestatud nõuetele.

§ 3.   Kaldega põllumassiividel väetise laotamise tingimused

  (1) Väetise laotamine maapinnale on keelatud haritaval maal, mille maapinna kalle on üle 10 protsendi.

  (2) Erandina käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust on väetise laotamine pinnale kaldega üle 10 protsendi lubatud kogu põllumassiivil, välja arvatud veeseaduses sätestatud keeluajal, kui on täidetud järgmised tingimused:
  1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud üle 10-protsendiste kalletega alade pindala kokku ei moodusta käesoleva määruse § 1 lõikes 2 viidatud Maa-ameti kaardirakenduse kallete kaardi järgi üle ühe kolmandiku põllumassiivi pindalast;
  2) üle 10-protsendise kaldega ala ei ole laiem kui 100 m;
  3) kaldega ala lähim serv jääb reljeefis madalamal paikneva karstilehtri servast vähemalt 50 m kaugusele;
  4) kaldega ala lähim serv jääb looduskaitseseaduse §-is 37 sätestatud ranna ja kalda piiranguvööndist väljapoole ega piirne sellega;
  5) kaldega ala lähim serv jääb reljeefis madalamal paiknevast maaparandussüsteemi avatud eesvoolust või kuivenduskraavist vähemalt 50 m kaugusele;
  6) veehaarde sanitaarkaitsealast ülalpool paikneva kaldega ala lähim serv ei piirne veehaarde sanitaarkaitsealaga;
  7) kaevu hooldusalast ülalpool paikneva kaldega ala lähim serv ei piirne kaevu hooldusalaga;
  8) õuealast ülalpool paikneva kaldega ala lähim serv jääb põhikaardil märgitud õuealast vähemalt 100 m kaugusele.

§ 4.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 2019. aasta 1. oktoobril.