Muusika erialade riiklik õppekava
Vastu võetud 29.03.2017 nr 10
RT I, 31.03.2017, 7
jõustumine 03.04.2017
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 12.10.2018 | RT I, 25.10.2018, 1 | 28.10.2018 |
| 23.04.2020 | RT I, 30.04.2020, 1 | 03.05.2020 |
Määrus kehtestatakse kutseõppeasutuse seaduse § 24 lõike 3 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Muusika erialade riiklik õppekava (edaspidi riiklik õppekava) määrab kindlaks muusika ja esituskunstide õppekavarühma kuuluvate erialade kutsekeskhariduse õppekava eesmärgid, õpiväljundid, seosed Eesti kvalifikatsiooniraamistikuga (edaspidi EKR), õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded, õppekava moodulid ning nende mahu Eesti kutsehariduse arvestuspunktides (edaspidi EKAP) koos õpiväljundite ja hindamiskriteeriumitega, moodulite valiku võimalused ja tingimused ning õpingute käigus omandatavad kutsed.
(2) Riikliku õppekavaga kehtestatakse kohustuslik õppesisu järgmiste erialade kutsekeskharidusõppele:
1) interpreet (inglise keeles interpreter), EKR tase 4, õppemaht 240 EKAPd;
2) koorijuht (inglise keeles choir conductor), EKR tase 4, õppemaht 240 EKAPd;
3) komponist (inglise keeles composer), EKR tase 4, õppemaht 240 EKAPd;
4) muusikateoreetik (inglise keeles music theorist), EKR tase 4, õppemaht 240 EKAPd;
5) rütmimuusik (inglise keeles musician), EKR tase 4, õppemaht 240 EKAPd;
6) pärimusmuusik (inglise keeles traditional musician,), EKR tase 4, õppemaht 240 EKAPd.
§ 2. Riikliku õppekava sisu
(1) Riiklik õppekava koosneb erialade õppekavade üldosast ja lisadest. Lisades esitatakse erialade õppesisu moodulitena.
(2) Õppekava moodulite õpiväljundid kirjeldatakse Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2013. a määruse nr 130 „Kutseharidusstandard” § 8 lõike 8 alusel kutse- ja erialaste teadmiste, oskuste, iseseisvuse ja vastutuse ulatuse, õpipädevuse, suhtluspädevuse, enesemääratlus-pädevuse, tegevuspädevuse, infotehnoloogilise pädevuse ning algatusvõime ja ettevõtlikkuspädevuse kaudu.
(3) Kutsekeskhariduse õppekava sisaldab 60 EKAP mahus võtmepädevuste õpet, mis jaguneb erialaste põhiõpingute moodulitesse lõimitud õppe ja kõigile erialadele ühiste üldõpingute moodulite vahel. Üldõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 1.
(4) Interpreedi eriala põhiõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 2.
(5) Koorijuhi eriala põhiõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 3.
(6) Komponisti eriala põhiõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 4.
(7) Muusikateoreetiku eriala põhiõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 5.
(8) Rütmimuusiku eriala põhiõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 6.
(9) Pärimusmuusiku eriala põhiõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 7.
§ 3. Kooli õppekava koostamine
Kool koostab riikliku õppekava alusel eriala kutsekeskhariduse õppekava, võttes aluseks riiklikus õppekavas esitatud eriala kohustuslikud üld- ja põhiõpingute moodulid ning lisades valikõpingute moodulid.
2. peatükk Interpreedi eriala õppekava üldosa
§ 4. Interpreedi eriala kutsekeskharidusõppe eesmärk ja õpiväljundid
(1) Õpetusega taotletakse, et õpilasel on teadmised, oskused ja hoiakuid, mis võimaldavad töötada interpreedi erialal ning osaleda elukestvas õppes.
(2) Pärast õppekava läbimist õpilane:
1) väärtustab valitud kutset ja eriala, on kursis selle arengusuundadega ning teadlik edasiõppimisvõimalustest ja tööturu suundumustest;
2) valib sobiva repertuaari, analüüsib valitud muusikalist materjali ning koostab esinemiskava ja kujundab oma muusikalise tõlgenduse, kasutades vajadusel juhendaja abi;
3) planeerib harjutamisprotsessi ja harjutab eesmärgipäraselt;
4) tunnetab musitseerides teisi muusikakollektiivi liikmeid ja mõistab muusikakollektiivi juhendaja või dirigendi korraldusi;
5) järgib oma kutsealases töös ergonoomika põhimõtteid;
6) on avatud koostööle ja osaleb meeskonnatöös, arendab sotsiaalseid ja enesekohaseid pädevusi ning käitub vastastikust suhtlemist toetaval viisil;
7) teab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rolli ja oskab kasutada peamisi arvutirakendusi ning interneti võimalusi nii isiklikel kui tööalastel eesmärkidel;
8) mõistab loetud tekste ning väljendab ennast õppekeeles selgelt ja arusaadavalt nii suuliselt kui ka kirjalikult;
9) suhtleb õpitavas võõrkeeles iseseisva keelekasutajana;
10) kasutab oma matemaatikateadmisi nii erialaselt kui elus edukalt toimetulekuks;
11) mõistab loodusteaduslikku maailmapilti, väärtustab ja järgib jätkusuutliku arengu põhimõtteid;
12) mõistab ühiskonna arengu põhjuslikke seoseid ja lähtub ühiskonnas kehtivatest väärtustest;
13) kasutab kunstialaseid teadmisi ja kogemusi oma elukvaliteedi tõstmiseks ja isiksuse arendamiseks.
§ 5. Nõuded õpingute alustamiseks ja lõpetamiseks
(1) Õppima võib asuda põhiharidusega isik või vähemalt 22-aastane põhihariduseta isik, kellel on põhihariduse tasemele vastavad kompetentsid.
(2) Õpingud loetakse lõpetatuks, kui õpilane on omandanud interpreedi eriala õppekava õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel. Õpilane tõendab õpiväljundite saavutatust:
1) avalikul kontserdil, kus esitab eelnevalt ettevalmistatud kava;
2) avalikul kontserdil ansambli koosseisus, kus esitab eelnevalt ettevalmistatud kava;
3) muusikalise kuulmise ja muusikateooria testiga, millega tõendab oma muusikalist kuulmist, solfedžeerimisoskust ja muusikateoreetilisi teadmisi.
§ 6. Õppekava maht ja põhiõpingute moodulite loetelu ja õppemaht
(1) Interpreedi eriala õppekava õppemaht on 240 EKAPd, mis jaguneb järgmiselt:
1) üldõpingud 30 EKAPd;
2) põhiõpingud 173 EKAPd, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAPd ja praktika 37 EKAPd;
[RT I, 30.04.2020, 1 - jõust. 03.05.2020]
3) valikõpingud 37 EKAPd.
[RT I, 30.04.2020, 1 - jõust. 03.05.2020]
(2) Eriala põhiõpingute moodulid ja õppemaht on järgmine:
1) interpretatsioon 54 EKAPd;
2) klassikaline laul 54 EKAPd;
3) muusikaline kollektiiv 31 EKAPd;
4) muusikateooria 35 EKAPd;
5) muusika- ja kultuurilugu 30 EKAPd;
6) erialane keeleõpe 18 EKAPd;
7) õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAPd.
[RT I, 30.04.2020, 1 - jõust. 03.05.2020]
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud moodulid on spetsialiseerumise moodulid, millest õpingute käigus valitakse üks. Valiku tingimused ja võimalused sätestatakse kooli õppekavas.
§ 7. Õpingute läbimisel omandatavad kutsed
(1) Käesoleva määruse § 6 lõike 2 punktides 1 ja 3–7 nimetatud moodulite õpiväljundite saavutamisel omandatakse kutsele „Interpreet, tase 4” vastavad kompetentsid, spetsialiseerumisega akordioni, kandle, viiuli, vioola, tšello, kontrabassi, harfi, klassikalise kitarri, klaveri, oreli, klavessiini, löökpillide, trompeti, trombooni, klarneti, flöödi, saksofoni, oboe, fagoti või tuuba erialale.
(2) Käesoleva määruse § 6 lõike 2 punktides 2–7 nimetatud moodulite õpiväljundite saavutamisel omandatakse kutsele „Interpreet, tase 4” vastavad kompetentsid spetsialiseerumisega klassikalise laulu erialale.
3. peatükk Koorijuhi eriala õppekava üldosa
§ 8. Koorijuhi eriala kutsekeskharidusõppe eesmärk ja õpiväljundid
(1) Õpetusega taotletakse, et õpilasel on teadmised, oskused ja hoiakuid, mis võimaldavad töötada koorijuhi erialal ning osaleda elukestvas õppes.
(2) Pärast õppekava läbimist õpilane:
1) väärtustab valitud kutset ja eriala, on kursis selle arengusuundadega ning teadlik edasiõppimisvõimalustest ja tööturu suundumustest;
2) valib koorile sobiva repertuaari, analüüsib valitud muusikalist materjali, planeerib koori harjutamisprotsessi ja harjutab eesmärgipäraselt;
3) koostab esinemiskava ja kujundab oma muusikalise tõlgenduse;
4) mõistab koori kui organisatsiooni ja muusikalise kollektiivi toimimist;
5) järgib oma kutsealases töös ergonoomika ja häälehoiu põhimõtteid;
6) on avatud koostööle ja osaleb meeskonnatöös, arendab sotsiaalseid ja enesekohaseid pädevusi ning käitub vastastikust suhtlemist toetaval viisil;
7) teab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rolli ja oskab kasutada peamisi arvutirakendusi ning interneti võimalusi nii isiklikel kui tööalastel eesmärkidel;
8) mõistab loetud tekste ning väljendab ennast õppekeeles selgelt ja arusaadavalt nii suuliselt kui ka kirjalikult;
9) suhtleb õpitavas võõrkeeles iseseisva keelekasutajana;
10) kasutab oma matemaatikateadmisi nii erialaselt kui elus edukalt toimetulekuks;
11) mõistab loodusteaduslikku maailmapilti, väärtustab ja järgib jätkusuutliku arengu põhimõtteid;
12) mõistab ühiskonna arengu põhjuslikke seoseid ja lähtub ühiskonnas kehtivatest väärtustest;
13) kasutab kunstialaseid teadmisi ja kogemusi oma elukvaliteedi tõstmiseks ja isiksuse arendamiseks.
§ 9. Nõuded õpingute alustamiseks ja lõpetamiseks
(1) Õppima võib asuda põhiharidusega isik või vähemalt 22-aastane põhihariduseta isik, kellel on põhihariduse tasemele vastavad kompetentsid.
(2) Õpingud loetakse lõpetatuks, kui õpilane on omandanud koorijuhi eriala õppekava õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel. Õpilane tõendab õpiväljundite saavutatust:
1) töös kooriga, kus õpilane viib läbi näidiskooriproovi, õpetades koorile võõrast teost ja avalikul kontserdil, kus õpilane dirigeerib eelnevalt ettevalmistatud kava;
2) muusikalise kuulmise ja muusikateooria testiga, millega õpilane tõendab oma muusikalist kuulmist, solfedžeerimisoskust ja muusikateoreetilisi teadmisi.
§ 10. Õppekava maht ja põhiõpingute moodulite loetelu ja õppemaht
(1) Koorijuhi eriala õppekava õppemaht on 240 EKAPd, mis jaguneb järgmiselt:
1) üldõpingud 30 EKAPd;
2) põhiõpingud 173 EKAPd, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAPd ja praktika 37 EKAPd;
[RT I, 30.04.2020, 1 - jõust. 03.05.2020]
3) valikõpingud 37 EKAPd.
[RT I, 30.04.2020, 1 - jõust. 03.05.2020]
(2) Eriala põhiõpingute moodulid ja õppemaht on järgmine:
1) kooridirigeerimine 47 EKAPd;
2) töö kooriga 38 EKAPd;
3) muusikateooria 35 EKAPd;
4) muusika- ja kultuurilugu 30 EKAPd;
5) erialane keeleõpe 18 EKAPd;
6) õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAPd.
[RT I, 30.04.2020, 1 - jõust. 03.05.2020]
§ 11. Õpingute läbimisel omandatavad kutsed
Käesoleva määruse § 10 lõike 2 punktides 1–6 nimetatud moodulite õpiväljundite saavutamisel omandatakse kutsele „Koorijuht, tase 4” vastavad kompetentsid.
4. peatükk Komponisti eriala õppekava üldosa
§ 12. Komponisti eriala kutsekeskharidusõppe eesmärk ja õpiväljundid
(1) Õpetusega taotletakse, et õpilasel on teadmised, oskused ja hoiakuid, mis võimaldavad töötada komponisti erialal ning osaleda elukestvas õppes.
(2) Pärast õppekava läbimist õpilane
1) väärtustab valitud kutset ja eriala, on kursis selle arengusuundadega ning teadlik edasiõppimisvõimalustest ja tööturu suundumustest;
2) kujundab muusikateose idee ja leiab sobivad väljendusvahendid selle teostamiseks;
3) loob muusikat erinevatele esituskoosseisudele, järgides intellektuaalse omandi reegleid, esitleb oma heliteoseid kuulajatele;
4) on avatud koostööle ja osaleb meeskonnatöös, arendab sotsiaalseid ja enesekohaseid pädevusi ning käitub vastastikust suhtlemist toetaval viisil;
5) teab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rolli ja oskab kasutada peamisi arvutirakendusi ning interneti võimalusi nii isiklikel kui tööalastel eesmärkidel;
6) mõistab loetud tekste ning väljendab ennast õppekeeles selgelt ja arusaadavalt nii suuliselt kui ka kirjalikult;
7) suhtleb õpitavas võõrkeeles iseseisva keelekasutajana;
8) kasutab oma matemaatikateadmisi nii erialaselt kui elus edukalt toimetulekuks;
9) mõistab loodusteaduslikku maailmapilti, väärtustab ja järgib jätkusuutliku arengu põhimõtteid;
10) mõistab ühiskonna arengu põhjuslikke seoseid ja lähtub ühiskonnas kehtivatest väärtustest;
11) kasutab kunstialaseid teadmisi ja kogemusi oma elukvaliteedi tõstmiseks ja isiksuse arendamiseks.
§ 13. Nõuded õpingute alustamiseks ja lõpetamiseks
(1) Õppima võib asuda põhiharidusega isik või vähemalt 22-aastane põhihariduseta isik, kellel on põhihariduse tasemele vastavad kompetentsid.
(2) Õpingud loetakse lõpetatuks, kui õpilane on omandanud komponisti eriala õppekava õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel. Õpilane tõendab õpiväljundite saavutatust:
1) avalikul kontsert-esitlusel, kus õpilane tutvustab oma teoste partituure, millele järgneb nende muusikaline ettekanne;
2) muusikalise kuulmise ja muusikateooria testiga, millega õpilane tõendab oma muusikalist kuulmist, solfedžeerimisoskust ja muusikateoreetilisi teadmisi.
§ 14. Õppekava maht ja põhiõpingute moodulite loetelu ja õppemaht
(1) Komponisti eriala õppekava õppemaht on 240 EKAPd, mis jaguneb järgmiselt:
1) üldõpingud 30 EKAPd;
2) põhiõpingud 173 EKAPd, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAPd ja praktika 37 EKAPd;
[RT I, 30.04.2020, 1 - jõust. 03.05.2020]
3) valikõpingud 37 EKAPd.
[RT I, 30.04.2020, 1 - jõust. 03.05.2020]
(2) Eriala põhiõpingute moodulid ja õppemaht on järgmine:
1) kompositsioon 45 EKAPd;
2) praktiline musitseerimine 18 EKAPd;
3) muusikateooria 35 EKAPd;
4) erialane muusikateooria 22 EKAPd;
5) muusika- ja kultuurilugu 30 EKAPd;
6) erialane keeleõpe 18 EKAPd;
7) õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAPd.
[RT I, 30.04.2020, 1 - jõust. 03.05.2020]
5. peatükk Muusikateoreetiku eriala õppekava üldosa
§ 15. Muusikateoreetiku eriala kutsekeskharidusõppe eesmärk ja õpiväljundid
(1) Õpetusega taotletakse, et õpilasel on teadmised, oskused ja hoiakuid, mis võimaldavad töötada muusikateoreetiku erialal ning osaleda elukestvas õppes.
(2) Pärast õppekava läbimist õpilane:
1) väärtustab valitud kutset ja eriala, on kursis selle arengusuundadega ning teadlik edasiõppimisvõimalustest ja tööturu suundumustest;
2) järgib oma loomingus uurimistöö koostamise põhimõtteid;
3) on kursis muusikasündmustega, kirjutab muusika teemadel ja esitleb oma mõtteid;
4) on avatud koostööle ja osaleb meeskonnatöös, arendab sotsiaalseid ja enesekohaseid pädevusi ning käitub vastastikust suhtlemist toetaval viisil;
5) teab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rolli ja oskab kasutada peamisi arvutirakendusi ning interneti võimalusi nii isiklikel kui tööalastel eesmärkidel;
6) mõistab loetud tekste ning väljendab ennast õppekeeles selgelt ja arusaadavalt nii suuliselt kui ka kirjalikult;
7) suhtleb õpitavas võõrkeeles iseseisva keelekasutajana;
8) kasutab oma matemaatikateadmisi nii erialaselt kui elus edukalt toimetulekuks;
9) mõistab loodusteaduslikku maailmapilti, väärtustab ja järgib jätkusuutliku arengu põhimõtteid;
10) mõistab ühiskonna arengu põhjuslikke seoseid ja lähtub ühiskonnas kehtivatest väärtustest;
11) kasutab kunstialaseid teadmisi ja kogemusi oma elukvaliteedi tõstmiseks ja isiksuse arendamiseks.
§ 16. Nõuded õpingute alustamiseks ja lõpetamiseks
(1) Õppima võib asuda põhiharidusega isik või vähemalt 22-aastane põhihariduseta isik, kellel on põhihariduse tasemele vastavad kompetentsid.
(2) Õpingud loetakse lõpetatuks, kui õpilane on omandanud muusikateoreetiku eriala õppekava õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel. Õppija tõendab õpiväljundite saavutatust:
1) uurimistöö avaliku kaitsmisega, kus õpilane esitleb oma uurimust ning vastab retsensendi ja auditooriumi küsimustele;
2) muusikalise kuulmise ja muusikateooria testiga, millega õpilane tõendab oma muusikalist kuulmist, solfedžeerimisoskust ja muusikateoreetilisi teadmisi.
§ 17. Õppekava maht ja põhiõpingute moodulite loetelu ja õppemaht
(1) Muusikateoreetiku eriala õppekava õppemaht on 240 EKAPd, mis jaguneb järgmiselt:
1) üldõpingud 30 EKAPd;
2) põhiõpingud 173 EKAPd, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAPd ja praktika 37 EKAPd;
[RT I, 30.04.2020, 1 - jõust. 03.05.2020]
3) valikõpingud 37 EKAPd.
[RT I, 30.04.2020, 1 - jõust. 03.05.2020]
(2) Eriala põhiõpingute moodulid ja õppemaht on järgmine:
1) muusikateadus 45 EKAPd;
2) praktiline musitseerimine 18 EKAPd;
3) muusikateooria 35 EKAPd;
4) erialane muusikateooria 22 EKAPd;
5) muusika- ja kultuurilugu 30 EKAPd;
6) erialane keeleõpe 18 EKAPd;
7) õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAPd.
[RT I, 30.04.2020, 1 - jõust. 03.05.2020]
6. peatükk Rütmimuusiku eriala õppekava üldosa
§ 18. Rütmimuusiku eriala kutsekeskharidusõppe eesmärk ja õpiväljundid
(1) Õpetusega taotletakse, et õpilasel on teadmised, oskused ja hoiakuid, mis võimaldavad töötada rütmimuusiku erialal ning osaleda elukestvas õppes.
(2) Pärast õppekava läbimist õpilane:
1) väärtustab valitud kutset ja eriala, on kursis selle arengusuundadega ning teadlik edasiõppimisvõimalustest ja tööturu suundumustest;
2) valib sobiva repertuaari, analüüsib valitud muusikalist materjali, koostab esinemiskava ja kujundab oma muusikalise tõlgenduse;
3) planeerib harjutamisprotsessi ja harjutab eesmärgipäraselt;
4) musitseerib lähtudes üldistest koosmängu põhimõtetest ja stiiliteadlikkusest, sobivast lava- ning käitumiskultuurist;
5) loob, seab või kohandab muusikat peamistele rütmimuusika koosseisudele ning salvestab muusikat, kasutades sobivaid tehnilisi vahendeid;
6) järgib oma kutsealases töös ergonoomika põhimõtteid;
7) on avatud koostööle ja osaleb meeskonnatöös, arendab sotsiaalseid ja enesekohaseid pädevusi ning käitub vastastikust suhtlemist toetaval viisil;
8) teab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rolli ja oskab kasutada peamisi arvutirakendusi ning interneti võimalusi nii isiklikel kui tööalastel eesmärkidel;
9) mõistab loetud tekste ning väljendab ennast õppekeeles selgelt ja arusaadavalt nii suuliselt kui ka kirjalikult;
10) suhtleb õpitavas võõrkeeles iseseisva keelekasutajana;
11) kasutab oma matemaatikateadmisi nii erialaselt kui elus edukalt toimetulekuks;
12) mõistab loodusteaduslikku maailmapilti, väärtustab ja järgib jätkusuutliku arengu põhimõtteid;
13) mõistab ühiskonna arengu põhjuslikke seoseid ja lähtub ühiskonnas kehtivatest väärtustest;
14) kasutab kunstialaseid teadmisi ja kogemusi oma elukvaliteedi tõstmiseks ja isiksuse arendamiseks.
§ 19. Nõuded õpingute alustamiseks ja lõpetamiseks
(1) Õppima võib asuda põhiharidusega isik või vähemalt 22-aastane põhihariduseta isik, kellel on põhihariduse tasemele vastavad kompetentsid.
(2) Õpingud loetakse lõpetatuks, kui õpilane on omandanud rütmimuusiku eriala õppekava õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel. Õpilane tõendab õpiväljundite saavutatust:
1) avalikul kontserdil, kus õpilane esitab eelnevalt ettevalmistatud kava;
2) muusikalise kuulmise ja muusikateooria testiga, millega õpilane tõendab oma muusikalist kuulmist, solfedžeerimisoskust ja muusikateoreetilisi teadmisi.
§ 20. Õppekava maht ja põhiõpingute moodulite loetelu ja õppemaht
(1) Rütmimuusiku eriala õppekava õppemaht on 240 EKAPd, mis jaguneb järgmiselt:
1) üldõpingud 30 EKAPd;
2) põhiõpingud 173 EKAPd, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAPd ja praktika 37 EKAPd;
[RT I, 30.04.2020, 1 - jõust. 03.05.2020]
3) valikõpingud 37 EKAPd.
[RT I, 30.04.2020, 1 - jõust. 03.05.2020]
(2) Eriala põhiõpingute moodulid ja õppemaht on järgmine:
1) eriala instrument ja ansambel 65 EKAPd;
2) soololaul ja ansambel 65 EKAPd;
3) muusikateooria 55 EKAPd;
4) muusika- ja kultuurilugu 30 EKAPd;
5) erialane keeleõpe 18 EKAPd;
6) õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAPd.
[RT I, 30.04.2020, 1 - jõust. 03.05.2020]
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud moodulid on spetsialiseerumise moodulid, millest õpingute käigus valitakse üks. Valiku tingimused ja võimalused sätestatakse kooli õppekavas.
§ 21. Õpingute läbimisel omandatavad kutsed
(1) Käesoleva määruse § 20 lõike 2 punktides 1 ja 3–6 nimetatud moodulite õpiväljundite saavutamisel omandatakse kutsele „Rütmimuusik, tase 4” vastavad kompetentsid spetsialiseerumisega akordioni, viiuli, vioola, tšello, kontrabassi, kitarri, klaveri, löökpillide, trompeti, trombooni, klarneti, flöödi, saksofoni, oboe, fagoti või tuuba erialale.
(2) Käesoleva määruse § 20 lõike 2 punktides 2–6 nimetatud moodulite õpiväljundite saavutamisel omandatakse kutsele „Rütmimuusik, tase 4” vastavad kompetentsid spetsialiseerumisega laulu erialale.
7. peatükk Pärimusmuusiku eriala õppekava üldosa
§ 22. Pärimusmuusiku eriala kutsekeskharidusõppe eesmärk ja õpiväljundid
(1) Õpetusega taotletakse, et õpilasel on teadmised, oskused ja hoiakuid, mis võimaldavad töötada pärimusmuusiku erialal ning osaleda elukestvas õppes.
(2) Pärast õppekava läbimist õpilane
1) väärtustab valitud kutset ja eriala, on kursis selle arengusuundadega ning teadlik edasiõppimisvõimalustest ja tööturu suundumustest;
2) valib sobiva repertuaari, analüüsib valitud muusikalist materjali, koostab esinemiskava ja kujundab oma muusikalise tõlgenduse;
3) planeerib harjutamisprotsessi ja harjutab eesmärgipäraselt;
4) musitseerib stiiliteadlikult nii üksinda kui ka ansamblis, lähtudes sobivast lava- ning käitumiskultuurist;
5) järgib oma kutsealases töös ergonoomika põhimõtteid;
6) on avatud koostööle ja osaleb meeskonnatöös, arendab sotsiaalseid ja enesekohaseid pädevusi ning käitub vastastikust suhtlemist toetaval viisil;
7) teab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rolli ja oskab kasutada peamisi arvutirakendusi ning interneti võimalusi nii isiklikel kui tööalastel eesmärkidel;
8) mõistab loetud tekste ning väljendab ennast õppekeeles selgelt ja arusaadavalt nii suuliselt kui ka kirjalikult;
9) suhtleb õpitavas võõrkeeles iseseisva keelekasutajana;
10) kasutab oma matemaatikateadmisi nii erialaselt kui elus edukalt toimetulekuks;
11) mõistab loodusteaduslikku maailmapilti, väärtustab ja järgib jätkusuutliku arengu põhimõtteid;
12) mõistab ühiskonna arengu põhjuslikke seoseid ja lähtub ühiskonnas kehtivatest väärtustest;
13) kasutab kunstialaseid teadmisi ja kogemusi oma elukvaliteedi tõstmiseks ja isiksuse arendamiseks.
§ 23. Nõuded õpingute alustamiseks ja lõpetamiseks
(1) Õppima võib asuda põhiharidusega isik või vähemalt 22-aastane põhihariduseta isik, kellel on põhihariduse tasemele vastavad kompetentsid.
(2) Õpingud loetakse lõpetatuks, kui õpilane on omandanud pärimusmuusiku eriala õppekava õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel. Õpilane tõendab õpiväljundite saavutatust:
1) avalikul kontserdil, kus õpilane esitab eelnevalt ettevalmistatud kava;
2) muusikalise kuulmise ja muusikateooria testiga, millega õpilane tõendab oma muusikalist kuulmist, solfedžeerimisoskust ja muusikateoreetilisi teadmisi.
§ 24. Õppekava maht ja põhiõpingute moodulite loetelu ja õppemaht
(1) Pärimusmuusiku eriala õppekava õppemaht on 240 EKAPd, mis jaguneb järgmiselt:
1) üldõpingud 30 EKAPd;
2) põhiõpingud 173 EKAPd, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAPd ja praktika 37 EKAPd;
[RT I, 30.04.2020, 1 - jõust. 03.05.2020]
3) valikõpingud 37 EKAPd.
[RT I, 30.04.2020, 1 - jõust. 03.05.2020]
(2) Eriala põhiõpingute moodulid ja õppemaht on järgmine:
1) eriala pill ja ansambel 65 EKAPd;
2) muusikateooria 55 EKAPd;
3) muusika- ja kultuurilugu 30 EKAPd;
4) erialane keeleõpe 18 EKAPd;
5) õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAPd.
[RT I, 30.04.2020, 1 - jõust. 03.05.2020]
8. peatükk Rakendussätted
§ 25. Kooli õppekavade määrusega vastavusse viimine
Kooli õppekavad viiakse määrusega vastavusse kuue kuu jooksul pärast määruse jõustumist.
Lisa 1 Üldõpingute moodulite kirjeldused
[RT I, 25.10.2018, 1 - jõust. 28.10.2018]
Lisa 2 Interpreedi eriala põhiõpingute moodulid
[RT I, 30.04.2020, 1 - jõust. 03.05.2020]
Lisa 3 Koorijuhi eriala põhiõpingute moodulid
[RT I, 30.04.2020, 1 - jõust. 03.05.2020]
Lisa 4 Komponisti eriala põhiõpingute moodulid
[RT I, 30.04.2020, 1 - jõust. 03.05.2020]
Lisa 5 Muusikateoreetiku eriala põhiõpingute moodulid
[RT I, 30.04.2020, 1 - jõust. 03.05.2020]
Lisa 6 Rütmimuusiku eriala põhiõpingute moodulid
[RT I, 30.04.2020, 1 - jõust. 03.05.2020]
Lisa 7 Pärimusmuusiku eriala põhiõpingute moodulid
[RT I, 30.04.2020, 1 - jõust. 03.05.2020]
Facebook
X.com