Väljaandja: Haridus- ja teadusminister
Akti liik: määrus
Teksti liik: terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 03.05.2020
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge: RT I, 30.04.2020, 19

Meediatehnoloogia erialade riiklik õppekava

Vastu võetud 18.07.2014 nr 55
RT I, 25.07.2014, 1
jõustumine 28.07.2014

Muudetud järgmiste aktidega
Vastuvõtmine - Avaldamine - Jõustumine
22.02.2017 - RT I, 02.03.2017, 1 - 05.03.2017
12.10.2018 - RT I, 25.10.2018, 1 - 28.10.2018
23.04.2020 - RT I, 30.04.2020, 1 - 03.05.2020

Määrus kehtestatakse kutseõppeasutuse seaduse § 24 lõike 3 alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Määruse reguleerimisala

(1) Meediatehnoloogia erialade riiklik õppekava (edaspidi riiklik õppekava) määrab kindlaks audiovisuaalsete tehnikate ja meedia tootmise õppekavarühma kuuluvate erialade kutsekeskhariduse õppekavade eesmärgid, saavutatavad õpiväljundid ja seosed Eesti kvalifikatsiooniraamistikuga (edaspidi EKR), õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded, õppekava moodulid ning nende õppemahu Eesti kutsehariduse arvestuspunktides (edaspidi EKAP) koos õpiväljundite ja hindamiskriteeriumitega, moodulite valiku võimalused ja tingimused ning spetsialiseerumisvõimalused.
[RT I, 02.03.2017, 1 - jõust. 05.03.2017] 

(2) Riikliku õppekavaga kehtestatakse kohustuslik õppesisu järgmiste erialade kutsekeskharidusõppele:
1) trükitehnoloogia (inglise keeles Printing technology), EKRi tase 4, õppemaht 180 EKAPd, spetsialiseerumistega trükiettevalmistaja (inglise keeles Graphic Prepress operator) ja ofsettrükkal (inglise keeles Printing machine operator);
2) kujundaja (inglise keeles designer), EKRi tase 4, õppemaht 210 EKAPd.
[RT I, 02.03.2017, 1 - jõust. 05.03.2017] 

§ 2. Riikliku õppekava sisu

(1) Riiklik õppekava koosneb eriala õppekava üldosast ja lisadest. Lisades esitatakse eriala õppesisu moodulitena.

(2) Õppekava moodulite õpiväljundid kirjeldatakse Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2013. a määruse nr 130 „Kutseharidusstandard” § 8 lõike 8 alusel kutse- ja erialaste teadmiste, oskuste, iseseisvuse ja vastutuse ulatuse, õpipädevuse, suhtluspädevuse, enesemääratluspädevuse, tegevuspädevuse, infotehnoloogilise pädevuse ning algatusvõime ja ettevõtlikkuspädevuse kaudu.

(3) Kutsekeskhariduse omandamist võimaldav õppekava sisaldab 60 EKAP mahus võtmepädevuste õpet, mis jaguneb eriala põhiõpingute moodulitesse lõimitud õppe ja kõigile erialadele ühiste üldõpingute moodulite vahel. Üldõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 1.

(4) Trükitehnoloogia eriala põhiõpingute ja trükiettevalmistaja ning ofsettrükkali spetsialiseerumise moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 2.

(5) Kujundaja eriala põhiõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 3.
[RT I, 02.03.2017, 1 - jõust. 05.03.2017] 

§ 3. Kooli õppekava koostamine

() Kool koostab riikliku õppekava alusel eriala kutsekeskhariduse õppekava, võttes aluseks riiklikus õppekavas esitatud kohustuslikud eriala- ja põhiõpingute moodulid ning lisades üldõpingute ja valikõpingute moodulid.

2. peatükk Trükitehnoloogia eriala õppekava üldosa

§ 4. Trükitehnoloogia eriala kutsekeskharidusõppe eesmärk ja õpiväljundid

(1) Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised, oskused ja hoiakud, mis on vajalikud tööks trükiste tootmise valdkonnas ning luuakse eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks.

(2) Pärast õppekava läbimist õpilane:
1) mõistab trükiste tootmise põhimõtteid ning kasutab töö tegemisel omandatava kutse taseme piires erialast oskussõnavara, meetodeid ja töövahendeid;
2) täidab iseseisvalt tootmisprotsessi nõudeid, järgides tööohutuse reegleid, materjali-, keskkonna- ja energiasäästliku tootmise põhimõtteid, tööriistade ja seadmete õigeid kasutusvõtteid ning töötades trükkalina, trükiste kujundaja ja trükiettevalmistajana lähtub äri- ning kutse-eetika nõuetest ning õigusnormidest;
3) mõistab loetud tekste ning väljendab ennast õppekeeles selgelt ja arusaadavalt nii suuliselt kui ka kirjalikult;
4) suhtleb õpitavas võõrkeeles iseseisva keelekasutajana;
5) kasutab oma matemaatikateadmisi nii erialaselt kui elus edukalt toimetulekuks;
6) mõistab loodusteaduslikku maailmapilti, väärtustab ja järgib jätkusuutliku arengu põhimõtteid;
7) mõistab ühiskonna arengu põhjuslikke seoseid ja lähtub ühiskonnas kehtivatest väärtustest;
8) kasutab kunstialaseid teadmisi ja kogemusi oma elukvaliteedi tõstmiseks ja isiksuse arendamiseks;
9) omab valmisolekut asuda tööle õpitud kutsealal.

(3) Trükiettevalmistaja spetsialiseerumise moodulite läbimisel õpilane oskab trükiseid kujundada ja trükiks ette valmistada või veebis avaldada, arvestades tootmisprotsessi nõudeid ning kujundusgraafika põhimõtteid.

(4) Ofsettrükkali spetsialiseerumise moodulite läbimisel õpilane oskab trükkida ofsettrükimasinal ning tunneb ka teiste trükitehnoloogiate ja trükiste järeltöötluse põhimõtteid.

§ 5. Nõuded õpingu alustamiseks ja lõpetamiseks

(1) Õppima võib asuda põhiharidusega isik või vähemalt 22-aastane põhihariduseta isik, kellel on põhihariduse tasemele vastavad kompetentsid.

(2) Õpingud loetakse lõpetatuks, kui õpilane on omandanud trükitehnoloogia eriala õppekava õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel.

§ 6. Õppekava maht ja põhiõpingute moodulite loetelu ja õppemaht

(1) Trükitehnoloogia eriala õppekava õppemaht on 180 EKAPd, mis jaguneb järgmiselt:
1) üldõpingud 30 EKAPd;
2) ühised põhiõpingud 69 EKAPd, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 21 EKAPd ja praktika vähemalt 12 EKAPd;
[RT I, 30.04.2020, 1 - jõust. 03.05.2020] 
3) trükiettevalmistaja spetsialiseerumise põhiõpingud 53 EKAPd, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 9 EKAPd ja praktika vähemalt 19,5 EKAPd;
4) ofsettrükkali spetsialiseerumise põhiõpingud 53 EKAPd, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 9 EKAPd ja praktika vähemalt 19,5 EKAPd;
5) valikõpingud 28 EKAPd.
[RT I, 30.04.2020, 1 - jõust. 03.05.2020] 

(2) Eriala põhiõpingute moodulid ja õppemaht on järgmine:
1) õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAPd;
[RT I, 30.04.2020, 1 - jõust. 03.05.2020] 
2) trükiste tootmine 31 EKAPd;
3) trükikvaliteedi juhtimine 21 EKAPd;
4) digitaaltrükk 12 EKAPd.

(3) Trükiettevalmistaja spetsialiseerumise põhiõpingute moodulid ja õppemaht on järgmine:
1) trükiettevalmistus 26 EKAPd;
2) trükiste kujundamine 18 EKAPd;
3) multimeedium 9 EKAPd.

(4) Ofsettrükkali spetsialiseerumise põhiõpingute moodulid ja õppemaht on järgmine:
1) trükimasinad 21 EKAPd;
2) trükkimine 32 EKAPd.

(5) Spetsialiseerumine trükiettevalmistajaks või ofsettrükkaliks õpingute käigus, mis sätestatakse kooli õppekavas järgnevalt:
1) spetsialiseerumisel trükiettevalmistajaks on vajalik omandada moodulite 1–7 õpiväljundid;
2) spetsialiseerumisel ofsettrükkaliks on vajalik omandada moodulite 1–4 ja 8–9 õpiväljundid.

§ 7. Õpingute läbimisel omandatavad kutsed

(1) Õppekava moodulite 1–7 õpiväljundite saavutamisel omandatakse kutsele „Trükiettevalmistaja, tase 4” vastavad kompetentsid.

(2) Õppekava moodulite 1–4 ja 8–9 õpiväljundite saavutamisel omandatakse kutsele „Ofsettrükkal, tase 4” vastavad kompetentsid.

2^1. peatükk Kujundaja eriala õppekava üldosa

[RT I, 02.03.2017, 1 - jõust. 05.03.2017] 

§ 7^1. Kujundaja eriala kutsekeskharidusõppe eesmärk ja õpiväljundid

(1) Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab kompetentsid, mis võimaldavad töötada kujundajana nii iseseisvalt kui meeskonnaliikmena loomemajanduses ning luuakse eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks.

(2) Pärast õppekava läbimist õpilane:
1) väärtustab valitud eriala ja kutset, on kursis eriala arengusuundadega ning on teadlik erinevatest tööturu suundumustest loomemajanduses;
2) kujundab keskkonda ja objekte, esitades teavet esteetiliselt, korrastatud ja mõtestatud moel, kasutades erialast tarkvara, tehnoloogiat, töövõtteid ja -vahendeid;
3) täidab iseseisvalt tööülesandeid, juhindudes tellijaga kooskõlastatud lähteülesandest, planeeritud tööprotsessist ja koostööpartnerite tagasisidest, vastutab tööülesannete õigeaegse täitmise ja lõpptulemuse eest;
4) töötab ergonoomiliselt ning järgib tööohutuse, materjalide ohutu, säästliku ja keskkonnateadliku kasutamise ning käitlemise põhimõtteid;
5) kasutab loovalt uusi ideid, kavandab ja teostab kujunduslahendusi, tuginedes ettevõtluse printsiipidele;
6) töötab meeskonnas erinevates rollides, on avatud koostööle ning käitub vastastikust suhtlemist toetaval viisil;
7) mõistab loetud tekste ning väljendab ennast õppekeeles selgelt ja arusaadavalt nii suuliselt kui ka kirjalikult;
8) suhtleb õpitavas võõrkeeles iseseisva keelekasutajana;
9) kasutab oma matemaatikateadmisi nii erialaselt kui elus edukalt toimetulekuks;
10) mõistab loodusteaduslikku maailmapilti, väärtustab ja järgib jätkusuutliku arengu põhimõtteid;
11) mõistab ühiskonna arengu põhjuslikke seoseid ja lähtub ühiskonnas kehtivatest väärtustest;
12) kasutab kunstialaseid teadmisi ja kogemusi oma elukvaliteedi tõstmiseks ja isiksuse arendamiseks;
13) mõistab infotehnoloogia rolli, võimalusi ja potentsiaalseid ohte, hangib, kasutab, töötleb, edastab ja säilitab tööalast infot, kasutades infotehnoloogilisi vahendeid ja erinevaid andmebaase;
14) koostab juhendamisel endale lühi- ja pikaajalise karjääriplaani, on algatusvõimeline ja leiab iseseisvalt võimalusi erialaseks täiendamiseks ning tööturul rakendumiseks;
15) väärtustab tervislikke eluviise, oskab hoida ja vajaduse korral taastada oma vaimset ja füüsilist vormi.
[RT I, 02.03.2017, 1 - jõust. 05.03.2017] 

§ 7^2. Nõuded õpingute alustamiseks ja lõpetamiseks

(1) Õppima võib asuda põhiharidusega isik või vähemalt 22-aastane põhihariduseta isik, kellel on põhihariduse tasemele vastavad kompetentsid.

(2) Õpingud loetakse lõpetatuks, kui õpilane on omandanud kujundaja eriala õppekava õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel.
[RT I, 02.03.2017, 1 - jõust. 05.03.2017] 

§ 7^3. Õppekava õppemaht ja põhiõpingute moodulite loetelu ja õppemaht

(1) Kujundaja eriala õppekava õppemaht on 210 EKAPd, mis jaguneb järgmiselt:
1) üldõpingud 30 EKAPd;
2) põhiõpingud 147 EKAPd, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAPd ja praktika vähemalt 24 EKAPd;
[RT I, 30.04.2020, 1 - jõust. 03.05.2020] 
3) valikõpingud 33 EKAPd.
[RT I, 30.04.2020, 1 - jõust. 03.05.2020] 

(2) Eriala põhiõpingute moodulid ja õppemaht on järgmised:
1) sissejuhatus kutseõpingutesse 2 EKAPd;
2) õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAPd;
[RT I, 30.04.2020, 1 - jõust. 03.05.2020] 
3) kultuuri- ja kunstilugu 15 EKAPd;
4) kujutava kunsti ja kujundamise alused 37 EKAPd;
5) kujunduse idee loomine ja kavandamine 8 EKAPd;
6) kujundamise tööprotsessi alused 6 EKAPd;
7) praktika 24 EKAPd;
8) kujundusgraafika loomine 50 EKAPd;
9) liikuva graafika loomine 50 EKAPd;
10) interaktiivse graafika loomine 50 EKAPd;
11) dekoreerimine 50 EKAPd;
12) stiliseerimine 50 EKAPd;
13) 3D-modelleerimine 50 EKAPd;
14) 3D-animeerimine 50 EKAPd;
15) tekstuuri ja faktuuri loomine 50 EKAPd;
16) 3D-kujunduse loomine 50 EKAPd;
17) digitaalsete miniatuuride loomine 50 EKAPd;
18) illustreerimine 50 EKAPd.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 8–18 nimetatud moodulid on spetsialiseerumise moodulid, millest õpingute käigus valitakse vähemalt üks. Valiku tingimused ja võimalused sätestatakse kooli õppekavas.
[RT I, 02.03.2017, 1 - jõust. 05.03.2017] 

§ 7^4. Õpingute läbimisel omandatavad kutsed

() Eriala põhiõpingute moodulite 1–7 ning spetsialiseerumise moodulitest 8–18 vähemalt ühe õpiväljundite saavutamisel omandatakse kutsele „Kujundaja, tase 4” vastavad kompetentsid alljärgnevalt:
1) eriala põhiõpingute moodulite 1–7 ja spetsialiseerumise mooduli 8 õpiväljundite saavutamisel spetsialiseerumine „Kujundusgraafik, tase 4”;
2) eriala põhiõpingute moodulite 1–7 ja spetsialiseerumise mooduli 9 õpiväljundite saavutamisel spetsialiseerumine „Liikuva graafika kujundamine, tase 4”;
3) eriala põhiõpingute moodulite 1–7 ja spetsialiseerumise mooduli 10 õpiväljundite saavutamisel spetsialiseerumine „Interaktiivse graafika kujundaja, tase 4”;
4) eriala põhiõpingute moodulite 1–7 ja spetsialiseerumise mooduli 11 õpiväljundite saavutamisel spetsialiseerumine „Dekoraator, tase 4”;
5) eriala põhiõpingute moodulite 1–7 ja spetsialiseerumise mooduli 12 õpiväljundite saavutamisel spetsialiseerumine „Stilist, tase 4”;
6) eriala põhiõpingute moodulite 1–7 ja spetsialiseerumise mooduli 13 õpiväljundite saavutamisel spetsialiseerumine „3D-modelleerija, tase 4”;
7) eriala põhiõpingute moodulite 1–7 ja spetsialiseerumise mooduli 14 õpiväljundite saavutamisel spetsialiseerumine „3D-animaator, tase 4”;
8) eriala põhiõpingute moodulite 1–7 ja spetsialiseerumise mooduli 15 õpiväljundite saavutamisel spetsialiseerumine „3D-tekstuurija, tase 4”;
9) eriala põhiõpingute moodulite 1–7 ja spetsialiseerumise mooduli 16 õpiväljundite saavutamisel spetsialiseerumine „3D-kunstnik-kujundaja, tase 4”;
10) eriala põhiõpingute moodulite 1–7 ja spetsialiseerumise mooduli 17 õpiväljundite saavutamisel spetsialiseerumine „Digiskulptor, tase 4”;
11) eriala põhiõpingute moodulite 1–7 ja spetsialiseerumise mooduli 18 õpiväljundite saavutamisel spetsialiseerumine „Illustraator, tase 4”.
[RT I, 02.03.2017, 1 - jõust. 05.03.2017] 

3. peatükk Rakendussätted

§ 8. Kooli õppekavade määrusega vastavusse viimine

() Kooli õppekavad viiakse määrusega vastavusse kuue kuu jooksul pärast määruse jõustumist.

§ 9. Määruse kehtetuks tunnistamine

() [Käesolevast tekstist välja jäetud.]
Lisa 1 Üldõpingute moodulite kirjeldused
Lisa 2 Trükitehnoloogia eriala põhiõpingute moodulid
Lisa 3 Kujundaja eriala põhiõpingute moodulid