Teksti suurus:

COVID-19 puhangust tingitud erakorraline abi kultuuri- ja spordivaldkonnale

Väljaandja:Kultuuriminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:03.05.2020
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 30.04.2020, 29

COVID-19 puhangust tingitud erakorraline abi kultuuri- ja spordivaldkonnale

Vastu võetud 30.04.2020 nr 9

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Reguleerimis- ja kohaldamisala

  (1) Määrusega kehtestatakse COVID-19 puhangust tingitud erakorralise abi tingimused valdkondlike organisatsioonide põhitegevusega seotud kulude, mille katmiseks planeeritud tulud on oluliselt vähenenud, kompenseerimiseks.

  (2) Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust ning toetuse andmisel riigiabina või vähese tähtsusega abina Euroopa Liidu vastavaid õigusakte.

  (3) Määrust ei kohaldata taotlejale, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu eelneva otsuse alusel, millega sama liikmesriigi poolt antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasi maksta.

  (4) Kui toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1) (edaspidi VTA määrus), artikli 3 lõike 2 mõistes, ei kohaldata määrust VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

  (5) Määrus ei kohaldata riigiabi taotlejale Euroopa Komisjoni teatise „Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis” (ELT C 91 I, 20.03.2020, lk 1–9, edaspidi riigiabi ajutine raamistik) mõistes, kes on 31. detsembri 2019. a seisuga raskustes Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), artikli 2 punkti 18 tähenduses.

  (6) Määruse rakendamise eest vastutab Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja).

§ 2.  Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

  (1) Toetuse andmise eesmärk on COVID-19 puhangust oluliselt mõjutatud valdkondlike organisatsioonide jätkusuutlikkuse tagamine.

  (2) Toetuse andmise tulemusena on tagatud valdkondlike organisatsioonide majanduslik jätkusuutlikkus.

§ 3.  Riigiabi

  (1) Käesoleva määruse alusel antav toetus võib kvalifitseeruda riigiabiks konkurentsiseaduse § 30 mõistes või vähese tähtsusega abiks konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 mõistes.

  (2) Riigiabi andmisel lähtutakse konkurentsiseaduse § 341, Euroopa Komisjoni riigiabi loast SA.57014 (2020/N) 21.04.2020, riigiabi ajutisest raamistikust ja vähese tähtsusega abi andmisel lähtutakse VTA määrusest ning konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatust.

  (3) Kui on toetus on riigiabi, kontrollib toetuse andja, et meetme raames antav toetus ei ületaks koos muude riigiabi ajutise raamistiku jaotise 3.1 alusel antud toetustega 800 000 eurot taotleja kohta.

  (4) Kui toetus loetakse vähese tähtsusega abiks VTA määruse mõistes, kontrollib toetuse andja riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist, et taotletava toetuse andmise korral ei ületaks taotlejale kolme järjestikuse majandusaasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abi koos taotlusvoorust eraldatava toetusega 200 000 eurot.

  (5) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Lisaks võetakse vähese tähtsusega abi andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.

2. peatükk Nõuded taotlejale, taotlusele ja toetuse taotlemine 

§ 4.  Nõuded taotlejale

  (1) Taotlejaks võib olla
  1) Kultuuriministeeriumist 2020. a eelarve alusel tegevustoetust saanud riigi poolt asutatud sihtasutus, juriidiline isik, kohaliku omavalitsuse üksuse asutus ja riigiasutus;
  2) filmi ja disaini valdkonna Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik;
  3) muusika, kunsti, teatri ja muuseumi valdkonna Eestis registreeritud juriidiline isik, kohaliku omavalitsuse üksuse asutus ja riigiasutus;
  4) muusikavaldkonna Eestis registreeritud füüsilisest isikust ettevõtja.

  (2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
  1) ta ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust;
  2) tema 2019. a majandustegevusest laekunud tulu ja erasektori toetus kokku moodustab vähemalt 10% kogutuludest, kuid mitte vähem kui 5000 eurot. Omatulu osakaalu arvutamisel kogutuludest ei võeta arvesse ühekordseid sihtotstarbelisi eraldisi, remondi- ja investeeringutoetusi;
  3) tal puuduvad riiklike maksude maksuvõlad enne 12. märtsi 2020. a või on need ajatatud;
  4) tal ei ole majandusaasta aruande esitamine võlga;
  5) muuseumivaldkonna taotleja vastab muuseumiseaduse § 2 lõikes 1 toodud mõistele ja on esitanud Statistikaametile 2019. a kohta aruande „Muuseum”;
  6) teatrivaldkonna taotleja on esitanud repertuaaristatistika andmeid 2018. a või 2019. a kohta hiljemalt 1. mail 2020. a statistikabaasi statistika.teater.ee; on etendusasutus, millel on avalikult kättesaadav repertuaari ülevaade, sealhulgas lavastuste tutvustused koos loomingulise meeskonna nimekirjaga; on regulaarne etendustegevus ja avalikult kättesaadav mängukava ning loominguline ja tehniline meeskond, kes saab oma tegevuse eest tasu;
  7) muusikavaldkonna taotleja on saanud 2020. a toetust taotlusvoorust „Muusikakollektiivid ja kontserdikorraldajad” või „Muusikafestivalid ja suursündmused” või „Helilooming ja muusikaalased väljaanded” või „Muusikakonkursid” või „Eesti kultuur maailmas”;
  8) käesoleva lõike punktis 7 nimetamata muusikavaldkonna taotleja on tegutsenud kontserdikorraldaja, muusikakollektiivi või esitajana äriregistris märgitud põhitegevusalal vähemalt kolm viimast aastat enne taotluse esitamist; on teinud tulu- ja sotsiaalmaksuga maksustatud väljamakseid 2019. a vähemalt 6000 euro ulatuses; tema 2020. a perioodi märts-aprill käive on langenud 30% või rohkem võrreldes 2019. a sama perioodiga; on esitanud seisuga 12. märts 2020. a litsenseeritud teoste esitusi kooskõlas autoriõiguse seadusega ja tasunud autoritasud vastavalt sõlmitud litsentsilepingutele; korraldab autorite ning esitajate loomingu avalikke esitusi muusikalavastuste ja kontsertidena, millele on müüdud avalikult pileteid; on teavitanud avalikkust taotluses esitatud etenduse või kontserdi toimumisest; tema põhitegevusala äriregistri järgi ei ole muu hulgas üks järgmistest teenusest: majutus, reklaamiagentuur, suhtekorraldus ja teabevahetus, üritusturundus; ta ei tegele salvestatud muusikaga seotud kontsertide korraldusega ning tegeleb autoriloomingu elavas ettekandes kontsertide korraldusega; on esitanud 2019. a kohta Maksu- ja Tolliametile ettevõtlusest saadud tulude deklaratsiooni vorm E kui tegemist on füüsilisest isikust ettevõtjaga;
  9) käesoleva lõike punktis 7 nimetamata muusikavaldkonna tugiteenuse pakkujast taotleja äriregistris märgitud põhitegevusala on seotud helindamis- ja stuudioteenuse, agentuuri, mänedžmendi või kirjastamise teenuse pakkumisega või ta tegutseb avaliku kontserdipaigana; osutab teenust põhitegevusena kontserdikorraldajatele, muusikakollektiividele või esitajatele vähemalt kolm viimast aastat enne taotluse esitamist; on teinud tulu- ja sotsiaalmaksuga maksustatud väljamakseid 2019. a vähemalt 6000 euro ulatuses; tema 2020. a perioodi märts-aprill käive on langenud 30% või rohkem võrreldes 2019. a sama perioodiga; tema põhitegevusala äriregistri järgi ei ole muu hulgas üks järgmistest teenusest: majutus, reklaamiagentuur, suhtekorraldus ja teabevahetus, üritusturundus; ei tegele salvestatud muusikaga seotud kontsertide korraldusega ning tegeleb autoriloomingu elavas ettekandes kontsertide korraldusega. Avaliku kontserdipaigana ei käsitleta siinkohal etendusasutusi ega kohaliku omavalitsuse haldusalas olevaid asutusi. Taotleja, kes tegutseb avaliku kontserdipaigana teenindab siseruumides Tallinnas või Tartus vähemalt 30 avalikku ja müüdud piletiga kontserti aastas; Tallinnast või Tartust väljaspool tegutsev taotleja teenindab vähemalt kümme avalikku ja müüdud piletiga kontserti aastas; omab kontserdi läbiviimiseks vajalikke tugiteenuseid; on esitanud 2019. a kohta Maksu- ja Tolliametile ettevõtlusest saadud tulude deklaratsiooni vorm E kui tegemist on füüsilisest isikust ettevõtjaga;
  10) taotlejast disaini valdkonna eraõiguslik juriidiline isik tegutseb isetootva disaineri põhimõttel; on tegutsenud disainivaldkonnas vähemalt kolm viimast aastat enne taotluse esitamist; tema viimase kolme aasta keskmine majandusaasta käive on vähemalt 25 000 eurot; tema tegevusalaks on materjalipõhine disain; tema tegevus põhineb autoriloomingul;
  11) kunstivaldkonna taotleja on tegutsenud kunstivaldkonnas vähemalt taotluse esitamisele eelneva poole aasta jooksul; tema põhitegevus on seotud näitusetegevuse korraldamisega kujutava kunsti valdkonnas või kunstialase tugiteenuse pakkumisega professionaalsetele kunstnikele või kunstiasutustele Eestis, sealhulgas stuudio- või tootmisruumide rendile andmine, teenused produktsiooni, näitusetegevuse või arendustegevuse alal;
  12) filmivaldkonna taotleja on saanud 2018.–2020. a SA Eesti Filmi Instituudi toetuste eraldamise eeskirja või kultuuriministri 31. detsembri 2018. a määruse nr 25 alusel tootmistoetust filmile, mille tootmine, sealhulgas ettevalmistus, filmivõtted, järeltootmine, katkes seoses eriolukorra kehtestamisega, või levitoetust, sealhulgas Euroopa väärtfilmilevi toetust filmile, mille kinolinastused katkesid seoses eriolukorra kehtestamisega või mille kinolinastused ei alanud seoses eriolukorra kehtestamisega, kuid millele tehti linastusperioodiks turunduskampaania;
  13) juhul kui toetuse andja on teinud taotleja suhtes varasemalt toetuse tagasinõudmise otsuse, ei tohi tal olla otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtajaks tagasi maksmata.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 toodud nõuet ei kohaldata käesoleva määruse § 4 lõike 1 punktis 1 ning käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 11 nimetatud kunstivaldkonna taotlejale ja punktis 12 nimetatud filmivaldkonna taotlejale. Kunstivaldkonna taotleja 2019. a majandustegevusest laekunud tulu ja erasektori toetus kokku peab moodustama vähemalt 5% kogutuludest.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 5–12 toodud nõudeid ei kohaldata käesoleva määruse § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud taotlejatele.

§ 5.  Nõuded taotlusele

  Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:
  1) üldandmed taotleja kohta;
  2) teave, kui taotleja on taotlenud samadele vältimatutele püsikuludele toetust samal ajal mitmest COVID-19 abimeetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest;
  3) eriolukorra eelne 2020. a eelarve, sealhulgas kõik tulud ja kulud, investeeringud ja muud kohustused võrdluses eriolukorra mõjusid arvestava 2020. a korrigeeritud eelarvega;
  4) seletuskiri eelarve juurde, milles käsitletakse muutuseid tulude ja kulude struktuuris, sealhulgas summaliselt, mis on hinnanguline tulude langus kitsalt eriolukorra ajal; kulude struktuuris ülevaade kokkuhoiu kohtadest ja muudest kulude muutustest, sealhulgas mitte põhitegevusega seotud tegevustega kaasnevad kulud ja tulud;
  5) käesoleva lõike punktis 4 nimetatud seletuskirjas sisuline ülevaade tegevusplaani muutustest ja selle mõjust eelarvele ja tegevuse jätkusuutlikkusele;
  6) käesoleva lõike punktis 4 nimetatud seletuskirjas teave Eesti Töötukassa töötasu hüvitise meetmest saadud hüvitise suuruse kohta või kui meetmesse ei pöördutud või sinna ei kvalifitseerutud, siis vastav põhjendus;
  7) taotlejaks olev juriidiline isik, välja arvatud riigi raamatupidamiskohustuslane, esitab tõendatud info 2019. a majandustegevusest laekuva tulu suuruse kohta kogutuludest. Tõendada saab raamatupidamisprogrammi väljavõtte või majandusaasta aruande või selle projekti või maksuameti tõendi või statistikabaasi info alusel;
  8) muusikavaldkonna taotleja, välja arvatud riigi poolt asutatud sihtasutus, esitab möödapääsmatute kuludega, sealhulgas piletimüügiga seotud dokumendid, käibe languse kohta Maksu- ja Tolliameti tõendi või raamatupidamisprogrammi väljavõtte, kuludokumentidega seotud kinnitused, juhul kui kulusid ei tagastatud või tagastati osaliselt, püsikulusid tõendavad dokumendid, mis kinnitavad kulude regulaarsust ja vältimatust, regulaarset tegevust kinnitava kontsertide ja muu muusika valdkonnaga seotud tegevuste ülevaate aastast 2019. a ja 2020. a; avalik kontserdipaik esitab kohaliku omavalitsuse kinnituskirja kontserdipaiga mõjust kohalikule kultuurielule;
  9) disainivaldkonna taotleja esitab Eesti Disainerite Liidu kinnituskirja, millest nähtub, et taotleja tegevus põhineb autoriloomingul ja ta tegutseb isetootva disaineri põhimõttel materjalipõhise disaini alal;
  10) kaastootjast filmivaldkonna taotleja esitab välismaise kaastootja kinnituskirja kaasrahastuse tühistamise kohta COVID-19 puhangust tingitud kriisi tõttu;
  11) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel ja volitus ei ole antud toetuse andja toetuste taotlemise e-keskkonna (edaspidi e-keskkond) kaudu.

§ 6.  Taotluse esitamine

  (1) Taotlusvooru üldeelarve ning eelarve jaotuse valdkondade kaupa kinnitab kultuuriminister käskkirjaga.

  (2) Taotluste esitamise tähtajast ja valdkondlikust eelarvest teavitab toetuse andja oma veebilehel vähemalt kolm kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.

  (3) Taotlus tuleb esitada käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja jooksul.

  (4) Taotluse peab esitama esindusõiguslik isik e-keskkonna kaudu. Toetuse andja kinnitab taotluse kättesaamist.

  (5) Kui taotluse esitamisel esineb e-keskkonnas tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist.

3. peatükk Kulude abikõlblikkus ja toetuse suurus 

§ 7.  Kulude abikõlblikkus

  (1) Abikõlblik kulu on vältimatu kulu, mis on põhjendatud, tekib abikõlblikkuse perioodil, on kooskõlas õigusaktidega, on tõendatud algdokumentidega ja tasutud toetuse saaja arvelduskontolt ning on selgelt eristatavalt kirjendatud raamatupidamises ja vastab Eesti finantsaruandluse standardile.

  (2) Kulu loetakse põhjendatuks, kui kulu on sobiv, eelarveprognoosi kohaselt realistlik, vajalik ja tõhus käesoleva määruse §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks.

  (3) Mitteabikõlblik kulu on
  1) kulu, mis ei ole seotud põhitegevusega;
  2) kulu, mis ei ole seotud vältimatute kuludega;
  3) kulu, mis on tekkinud enne abikõlblikkuse perioodi;
  4) mitterahaline kulu;
  5) kulu, mis on toetuse saajale juba hüvitatud või hüvitatakse teistest meetmetest või kindlustuslepingu alusel;
  6) käibemaks, välja arvatud kui käibemaks ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav;
  7) rahatrahv ja rahaline karistus;
  8) kohtumenetluse kulu, sealhulgas vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulu;
  9) muusikavaldkonna taotlejal, välja arvatud riigi poolt asutatud sihtasutus, inventari soetamise kulu.

§ 8.  Abikõlblikkuse periood

  Abikõlblikkuse periood on 1. märts 2020 kuni 31. detsember 2020.

§ 9.  Toetuse suurus

  (1) Toetuse maksimaalne summa riigiabina on 800 000 eurot taotleja kohta.

  (2) Toetuse maksimaalne summa vähese tähtsusega abina on 200 000 eurot taotleja kohta.

  (3) Toetuse maksimaalne summa käesoleva määruse § 4 lõike 2 punktides 8 ja 9 nimetatud muusikavaldkonna taotlejale on 15 000 eurot.

  (4) Toetuse summa leitakse proportsionaalsuse põhimõttel. Selleks arvutatakse põhjendatud maksimaalsete vajaduste kogusumma ja valdkonna eelarve vahe. Taotleja põhjendatud maksimaalset vajadust vähendatakse protsendimääras, mille võrra ületab nimetatud vajaduste kogusumma valdkonna eelarvet nii, et taotlejatele eraldatav kogusumma oleks võrdne valdkondliku eelarvega.

4. peatükk Taotluse menetlemine ja toetuse maksmine 

§ 10.  Taotluse menetlemine

  (1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest.

  (2) Taotluse tähtaja jooksul esitamata jätmisel või kui taotleja ei vasta käesoleva määruse § 4 lõikes 1 ja/või lõike 2 punktides 1–4 toodud nõuetele, jäetakse taotlus läbi vaatamata.

  (3) Kui taotluse esitamise tähtaja on taotleja ületanud mõjuval põhjusel, võib toetuse andja oma algatusel või taotleja taotluse alusel tähtaja ennistada haldusmenetluse seaduse §-s 34 sätestatud korras.

  (4) Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi, lisainformatsiooni, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni viis tööpäeva, mil peatub taotluse menetlemise aeg. Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, ning teavitab sellest taotlejat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul alates käesolevas lõikes toodud tähtaja saabumisest. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.

  (6) Toetuse andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-des 4, 5 ja 7 sätestatud nõuded.

  (7) Toetuse andja kaasab filmivaldkonna taotluste menetlemisse SA Eesti Filmi Instituudi ja muuseumivaldkonna taotluste menetlemisse Muinsuskaitseameti.

§ 11.  Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord

  (1) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb kultuuriminister.

  (2) Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad käesolevas määruses nimetatud nõuetele.

  (3) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole põhjendatud. Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on sellega nõus. Taotleja nõusolekut ei küsita, kui taotluse osaline rahuldamine on tingitud käesoleva määruse § 9 lõikes 4 toodud toetuse jaotamise metoodikast.

  (4) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses kõrvaltingimusega, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel saabumisel või täitmisel lisatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde.

  (5) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele. Õigus toetusega seotud maksetele tekib toetuse saajal pärast seda, kui toetuse andja on tingimuse saabumise või täitmise tuvastanud toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud siis, kui teavet on võimalik toetuse andjal tuvastada registrist või andmeallikast.

  (6) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui
  1) taotleja ja/või taotlus ei vasta kasvõi ühele käesoleva määruse §-des 4 ja 5 sätestatud tingimustele või taotletud toetuse summa ei vasta käesoleva määruse §-s 7 sätestatule või teistele käesolevas määruses nimetatud nõuetele;
  2) taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
  3) taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamisega;
  4) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida.

  (7) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu.

§ 12.  Toetuse maksmine

  (1) Toetus makstakse toetuse saajale välja kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist.

  (2) Kui taotluse rahuldamise otsus tehakse kõrvaltingimusega, makstakse toetus välja pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist.

5. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse tagasinõudmine 

§ 13.  Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

  (1) Toetuse saaja esitab toetuse kasutamise kohta aruande taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtajal.

  (2) Aruanne tuleb esitada e-keskkonna kaudu.

  (3) Toetuse andja menetleb aruannet kuni 30 tööpäeva esitamisest arvates.

  (4) Aruanne peab sisaldama
  1) tegevusaruannet toetuse mõjust toetuse saaja jätkusuutlikkusele;
  2) informatsiooni lõpliku 2020. a eelarve täitmise kohta.

§ 14.  Toetuse tagasinõudmine

  (1) Otsuse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta teeb toetuse andja kaalutlusõiguse kohaselt järgmistel juhtudel:
  1) aruandest selgub, et toetuse saaja tegevus oli ilma toetuseta jätkusuutlik;
  2) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;
  3) toetuse saaja on esitanud valeandmeid või andmeid varjanud;
  4) aruanne ei ole esitatud tähtajaks;
  5) toetuse saaja suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus;
  6) toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega.

  (2) Toetuse tagasinõude otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates, välja arvatud juhul, kui riigiabi andmist reguleerivast õigusaktist tuleneb teisiti.

  (3) Toetuse saaja peab tagasinõutud toetuse tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast alates.

6. peatükk Määruse rakendamine 

§ 15.  Määruse rakendamine

  Määrust rakendatakse alates 1. märtsist kuni 31. detsembrini 2020.a.

Tõnis Lukas
Minister

Tarvi Sits
Kantsler

/otsingu_soovitused.json