Teksti suurus:

Kaitseliidu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.07.2024
Avaldamismärge:RT I, 30.04.2024, 1

Välja kuulutanud
Vabariigi President
22.04.2024 otsus nr 392

Kaitseliidu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 10.04.2024

§ 1.  Kaitseliidu seaduse muutmine

Kaitseliidu seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:

„(22) Kui Kaitseliit on ülesande täitmisse kaasatud käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel, on Kaitseliidul kaasava haldusorgani volitused nende ülesannete ulatuses, mille täitmisse ta kaasati.”;

2) paragrahvi 7 lõike 1 teine lause loetakse kolmandaks lauseks ja lõiget täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Kaitseliidu embleemi kehtestab Vabariigi Valitsus.”;

3) paragrahvi 9 lõikes 1 asendatakse sõna „küberkaitseüksus” sõnaga „valveteenistus”;

4) paragrahvi 9 lõiget 4 täiendatakse pärast sõnu „malevad on” tekstiosaga „küberkaitseüksus,”;

5) paragrahvi 11 lõikes 8 asendatakse sõna „tegevliige” tekstiosaga „tegev-, toetaja- või auliige”;

6) seadust täiendatakse §-ga 152 järgmises sõnastuses:

§ 152. Kaitseliidu töötajale esitatavad nõuded

(1) Kaitseliidu töötaja peab vastama järgmistele nõuetele:
1) ta on teovõimeline;
2) tal ei ole karistatust tahtlikult toimepandud kuriteo eest;
3) teda ei ole karistatud tahtliku riigivastase kuriteo eest, olenemata karistusandmete kustutamisest;
4) talt ei ole jõustunud kohtuotsusega ära võetud õigust tegutseda sarnasel töökohal või tegevusalal, kus ta soovib Kaitseliidus tegutseda;
5) ta ei ole kõnealust töökohta vahetult kontrolliva töötaja või ametniku abikaasa või abieluga sarnanevas suhtes olev elukaaslane (edaspidi elukaaslane) või vanavanem, töökohta vahetult kontrolliva töötaja või ametniku või tema abikaasa või elukaaslase vanem või vanema alaneja sugulane, sealhulgas laps ja lapselaps. Vanemaks loetakse käesoleva seaduse tähenduses ka lapsendaja ja kasuvanem ning alanejaks sugulaseks ka lapsendatu ja kasulaps. Nimetatud piirang kehtib ka töötaja või ametniku ametikohta vahetult kontrolliva ametniku ametikoha täitmisel.

(2) Kaitseliit ütleb isikuga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punkti 5 alusel, kui:
1) isiku tegevus on või on olnud suunatud Eesti Vabariigi, Kaitseväe üksuste või Kaitseliidu objektide julgeoleku vastu;
2) isik on või on olnud kaasatud koostöösse välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega;
3) isik on seotud sellise organisatsiooni või liikumisega, mis oma tegevusega eirab avalikku korda või mille tegevus on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vägivaldsele muutmisele, territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele rikkumisele, vägivaldsele võimuhaaramisele või Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele.”;

7) paragrahvi 17 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Kui kõrgendatud kaitsevalmiduse, eriolukorra, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ning demobilisatsiooni ajal ei ole võimalik keskkogu kokku kutsuda, siis läheb keskkogu pädevus üle keskjuhatusele kuni keskkogu kokkukutsumist takistavate asjaolude äralangemiseni.”;

8) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Kui keskkogu, keskjuhatuse ja vanematekogu valitud liikme volitused lõpevad kõrgendatud kaitsevalmiduse, eriolukorra, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal, pikenevad volitused automaatselt kuni järgmiste valimisteni. Valimised peavad toimuma kuue kuu jooksul arvates kõrgendatud kaitsevalmiduse, eriolukorra, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni lõppemisest.”;

9) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Keskkogu valib keskjuhatusse ühe asendusliikme kolmeks aastaks. Asendusliikmele hakkavad kehtima keskjuhatuse liikme volitused, kui keskjuhatuse olemasoleva valitud liikme volitused lõppevad enne tähtaega, ning sellisel juhul kehtivad asendusliikme volitused asendatava keskjuhatuse liikme volituste algse kehtivusaja lõpuni.”;

10) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Kaitseliit keeldub isikut tegevliikmeks vastu võtmast käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 1 alusel, kui:
1) isiku tegevus on või on olnud suunatud Eesti Vabariigi, Kaitseväe üksuste või Kaitseliidu objektide julgeoleku vastu;
2) isik on või on olnud kaasatud koostöösse välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega;
3) isik on seotud sellise organisatsiooni või liikumisega, mis oma tegevusega eirab avalikku korda või mille tegevus on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vägivaldsele muutmisele, territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele rikkumisele, vägivaldsele võimuhaaramisele või Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele.”;

11) paragrahvi 24 lõige 4 ning § 26 lõiked 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 26 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „§ 24 lõike 2 punktides 2, 3, 5, 6 ja 8” tekstiosaga „ning lõike 31 punktides 1–3”;

13) paragrahvi 27 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „§ 24 lõikes 2” tekstiosaga „ega lõike 31 punktides 1–3”;

14) paragrahvi 27 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Tegevliikmest auliikmeks valitud isikul säilivad tegevliikme õigused ja kohustused.”;

15) paragrahvi 28 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kaitseliidu liige, kes täidab käesoleva seaduse § 58 lõigetes 1–4 viidatud ülesandeid, peab olema läbinud tervisekontrolli.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tervisekontrolli läbimist tõendab:
1) kehtiv mootorsõiduki juhtimisõigus või kehtiv tervisetõend liiklusseaduse §-s 101 sätestatud tervisekontrolli läbimise kohta;
2) kehtiv relvaluba või kehtiv tervisetõend relvaseaduse §-s 351 sätestatud tervisekontrolli läbimise kohta;
3) muu kehtiv tervisetõend, mis kinnitab, et füüsilise isiku terviseseisundit on kontrollitud vähemalt samaväärselt, kui seda tehakse mootorsõiduki juhtimisõiguse taotlemiseks vajaliku tervisetõendi väljastamisel;
4) ametiasutuse kinnitus, mille kohaselt Kaitseliidu liige on läbinud tegevväelase, politseiametniku, päästeteenistuja, vanglateenistuse ametniku või abipolitseiniku tervisenõuetele vastava tervisekontrolli.

(3) Kaitseliit võib nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tõendi esitamist Kaitseliidu liikmeks astuda soovijalt, kui Kaitseliidu liikmeks vastuvõtmisel asub see liige täitma käesoleva seaduse §-s 58 viidatud ülesandeid.

(4) Kaitseliidu liige, kes täidab käesoleva seaduse § 58 lõigetes 1–4 viidatud ülesandeid, on kohustatud viivitamata teavitama Kaitseliitu oma terviseseisundi muutumisest, mille tõttu ta ei ole võimeline neid ülesandeid täitma, ja sellest, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tõend on kaotanud kehtivuse.

(5) Kui on alust arvata, et käesoleva seaduse § 58 lõigetes 1–4 viidatud ülesandeid täitva Kaitseliidu liikme terviseseisund ei võimalda tal neid ülesandeid täita, võib Kaitseliit kohustada teda läbima käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 või 2 sätestatud tõendile vastava tervisekontrolli.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul kannab tervisekontrolliga seotud kulu Kaitseliit.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud tervisekontrolli korraldab ja tervisetõendi väljastab perearst, kaasates vajaduse korral eriarste.”;

16) paragrahvi 30 lõike 8 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu „ettenähtud kohustused” tekstiosaga „või kelle suhtes esinevad käesoleva seaduse § 24 lõike 31 punktides 1–3 loetletud asjaolud”;

17) paragrahvi 42 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kaitseliidu tegevliige, kellele on väljastatud Kaitseliidu relva kandmise luba, võib Kaitseliidu relva kasutada selle hoiukohas või teenistusülesannete täitmise käigus turvalisuse tagamiseks (enese ja vara kaitseks).”;

18) paragrahvi 42 lõike 3 punktis 2, § 43 lõigetes 1, 7 ja 71, § 44 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas ja lõikes 3, § 45 lõikes 1, § 46 lõigetes 1 ja 2, § 49 lõikes 1 ning § 52 lõikes 1 asendatakse sõna „malevapealik” sõnadega „tema volitatud struktuuriüksuse juht” vastavas käändes;

19) paragrahvi 42 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Tegevliige võib teenistuskohustuse täitmisel anda Kaitseliidu relva, sealhulgas sõjarelva, või laskemoona või mõlemat ajutiselt hoida, kanda ja kasutada teisele Kaitseliidu liikmele enda vahetu juhi nõusolekul. Teenistuskohustuse täitmise välisel ajal võib tegevliige anda Kaitseliidu relva, sealhulgas sõjarelva, või laskemoona või mõlemat ajutiselt hoida, kanda ja kasutada teisele Kaitseliidu liikmele, kui selleks on Kaitseliidu ülema või tema volitatud struktuuriüksuse juhi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolek. Kaitseliidu relva ega laskemoona ei ole õigus anda noorliikmele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.”;

20) paragrahvi 43 täiendatakse lõikega 72 järgmises sõnastuses:

„(72) Väljaspool teenistuskohustuse täitmist tuleb Kaitseliidu relva ja laskemoona kanda varjatult ning viisil, mis välistab nende kadumise või sattumise teise isiku valdusse, samuti kahju tekitamise. Väljaspool teenistuskohustuse täitmist kantava Kaitseliidu relva, välja arvatud revolvri padrunipesas ei tohi olla padrunit.”;

21) paragrahvi 46 pealkirja täiendatakse pärast sõna „soetamine” sõnadega „ning hoidmine”;

22) paragrahvi 46 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Tegevliikmel on õigus soetada ja hoida Kaitseliidu relvaloal märgitud tegevliikme relvale laskemoona. Kaitseliidu tegevliige võib hoida kuni 5000 padrunit iga tegevliikme relva kohta, aga mitte rohkem kui 10 000 padrunit kõigi tegevliikme relvade kohta kokku. Kaitseliidu tegevliikme hoitavate tegevliikme relvade padrunites sisalduva püssirohu kogus ei või ületada 50 kilogrammi.”;

23) paragrahvi 46 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Kui Kaitseliidu tegevliikme nimele on registreeritud lisaks sõjaväerelvade registrisse kantud tegevliikme relvale teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud relv, tuleb laskemoona hoidmisel hoiukohas arvestada relvaseaduse § 46 lõikes 52 nimetatud hoida lubatud laskemoona suurimat kogust.”;

24) paragrahvi 52 lõike 1 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „tulirelva” tekstiosaga „, millel on relvaseaduse § 34 lõikes 22 nimetatud märge”;

25) paragrahvi 52 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

26) paragrahvi 54 lõiget 2 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) rahalise preemia andmine.”;

27) paragrahvi 54 lõikes 9 asendatakse tekstiosa „1–3 ja 5” tekstiosaga „1–3, 5 ja 6”;

28) paragrahvi 57 pealkirja täiendatakse pärast sõna „auliikme” tekstiosaga „, toetajaliikme”;

29) paragrahvi 57 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „Noortejuhil” tekstiosaga „ja noorliikmete väljaõppesse kaasatud täisealisel tegev-, toetaja- ja auliikmel”;

30) paragrahvi 66 lõiget 1 täiendatakse punktiga 101 järgmises sõnastuses:

„101) ei olnud esitanud Kaitseliidule käesoleva seaduse § 28 lõikes 2 sätestatud tõendit või see tõend ei olnud kahju tekkimise ajal kehtiv;”;

31) paragrahvi 69 lõike 5 punktis 1 asendatakse sõna „maleva” sõnaga „struktuuriüksuse”;

32) paragrahvi 69 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:

„(7) Kaitseliidu valvataval objektil võib lubada saatjata viibida füüsilisel isikul, kes täidab õigusaktist või tehingust tulenevat ülesannet. Kaitseliidu valvataval objektil saatjata viibimise õiguse andmise otsustab objekti valdaja. Kaitseliidu omandis oleva Kaitseliidu valvatava objekti puhul otsustab saatjata viibimise õiguse andmise Kaitseliidu ülem, struktuuriüksuse juht või tema volitatud isik.

(8) Kaitseliidu valduses oleval valvataval objektil ei tohi viibida ilma Kaitseliidu loata. Isiku suhtes, kes viibib Kaitseliidu valduses oleval valvataval objektil ilma Kaitseliidu loata, võib kasutada käesoleva seaduse § 71 lõigetes 3–9 sätestatud meetmeid.”;

33) paragrahvi 70 lõiget 12 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) alaliselt valvatava objekti valvesündmusele reageerimine.”;

34) paragrahvi 70 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Valvur ja valves osalev isik, kellel on tema ülesande täitmisel vajalik kanda elektrišokirelva, peavad lisaks väljaõppele läbima elektrišokirelva õppe. Elektrišokirelva õpe kestab vähemalt 16 tundi ning lõpeb arvestusega. Arvestusel tuleb sooritada elektrišokirelva ja selle kasutamist reguleerivate õigusaktide tundmise eksam ning elektrišokirelva käsitsemise katse.”;

35) paragrahvi 71 lõiget 3 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:

„9) anda valvataval objektil sõidukile käega, sauaga, helkurkettaga või muu sarnase funktsiooniga vahendiga märguanne sõiduki või maastikusõiduki peatamiseks.”;

36) paragrahvi 72 lõiget 1 ja § 73 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „tuli-,” tekstiosaga „elektrišoki-,”;

37) paragrahvi 72 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Erivahend käesoleva seaduse tähenduses on:
1) käerauad;
2) sidumisvahend;
3) teenistusloom;
4) tehniline tõke;
5) sõiduki sundpeatamise vahend.”;

38) paragrahvi 73 lõikes 6 asendatakse läbivalt sõna „tulirelva” tekstiosaga „tuli- ja elektrišokirelva” ja lõike 7 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „isiku suhtes tulirelva” tekstiosaga „isiku suhtes tuli- ja elektrišokirelva”;

39) paragrahvi 77 täiendatakse lõigetega 21–24 järgmises sõnastuses:

„(21) Kaitseliit võib keskjuhatuse kehtestatud korras anda kasutuslepinguga teise isiku kasutusse Kaitseliidu vara järgmistel juhtudel:
1) vara ei ole Kaitseliidul ajutiselt vaja kasutada enda ülesannete täitmiseks;
2) vara on vajalik kohaliku omavalitsuse üksusele tema seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks, sealhulgas kogukonna ühistegevuseks;
3) vara valitsemise eesmärk on tulu saamine;
4) vara valitsemise eesmärk on reservina säilitamine;
5) muul seaduses ettenähtud juhul.

(22) Kaitseliit võib vara kasutamiseks anda turupõhisest kasutustasust väiksema tasu eest või tasuta, kui vara on vajalik:
1) avalik-õiguslikule juriidilisele isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;
2) eraõiguslikule juriidilisele isikule sellise avaliku ülesande täitmiseks, mis tuleneb seadusest või halduslepingust;
3) riigi asutatud või asutatavale mittetulundusühingule või sihtasutusele tema põhikirjas sätestatud ülesannete täitmiseks;
4) mittetulundusühingule või sihtasutusele tema põhikirjas sätestatud pääste-, haridus-, teadus-, kultuuri-, keele- või noorsootööga seotud ülesande täitmiseks või tervishoiu- või sotsiaalteenuse osutamiseks või muul avalikul eesmärgil;
5) muude seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks.

(23) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 21 ja 22 sätestatud tingimustel võib Kaitseliit anda enda vara kasutuslepinguga teise isiku kasutusse üksnes valdkonna eest vastutava ministri loal järgmistel juhtudel:
1) kinnisasja otsustuskorras, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti;
2) kinnisasja tähtajaga üle kümne aasta pikkuseks perioodiks;
3) vallasasja, mille harilik väärtus on 1 miljon eurot või rohkem ja mis antakse kasutamiseks tähtajaga üle ühe aasta.

(24) Käesoleva paragrahvi lõikes 23 nimetatud juhtudel ei ole valdkonna eest vastutava ministri nõusolekut vaja, kui:
1) kinnisasja kasutatakse kuni üks aasta või tunnipõhise kasutamise korral kuni 1000 tundi kalendriaastas;
2) kasutatav pind on kuni 100 ruutmeetrit;
3) eeldatav kasutustasu koos käibemaksuga on kuni 1000 eurot kalendriaastas;
4) kasutusse antakse eluruum;
5) vara antakse kohaliku omavalitsuse üksusele seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks;
6) kasutusse antakse kinnisasjaga seotud tehnovõrk või -rajatis;
7) kinnisasja või hoonestusõigust koormatakse ostueesõiguse või reaalservituudiga.”;

40) paragrahvi 77 lõige 4 ja § 78 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

41) paragrahvi 80 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „punktis 2 ja relvaseaduse § 36 lõike 1 punktides 4–8 ja 11–14 ning lõigetes 2–4” tekstiosaga „punktides 2 ja 3” ning lõikest 1 jäetakse välja sõnad „teovõime ja karistatuse”;

42) paragrahvi 80 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:

„(22) Käesoleva seaduse § 152 lõikes 1 nimetatud nõuete kontrollimiseks võib Kaitseliit saada andmeid karistusregistrist, sealhulgas karistusregistri arhiivist, § 152 lõike 1 punktis 3 nimetatud süüteo kohta, rahvastikuregistrist ning avalikest allikatest.”;

43) paragrahvi 80 lõiget 6 täiendatakse pärast tekstiosa „§ 24 lõike 3 punktis 3” tekstiosaga „ning § 43 lõike 2 punktides 2 ja 3”;

44) paragrahvi 82 täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises sõnastuses:

„(2) Riigieelarvest eraldatakse sihtotstarbeliselt Kaitseliidule rahalisi vahendeid järgmistel juhtudel:
1) tegevustoetusena tegevuskuludeks ning põhivara sihtfinantseerimisena käesolevas seaduses sätestatud Kaitseliidu ülesannete täitmiseks;
2) sihtfinantseerimisena Kaitseliiduga kokkulepitud täiendavateks ülesanneteks.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud riigieelarvest eraldatavate rahaliste vahendite kohta sõlmitakse leping Kaitseliidu ja toetust andva ministeeriumi või ametiasutuse vahel. Riigieelarvest eraldatavate rahaliste vahendite kohta sõlmitavas lepingus määratakse ülesanded, mille täitmiseks antakse Kaitseliidule toetust, ning sätestatakse toetuse andmise eesmärk koos mõõdikutega eesmärgi täitmise jälgimiseks, ajakava ja eelarve.”.

§ 2.  Relvaseaduse muutmine

Relvaseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 24 lõike 10 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Teenistus- ja tsiviilrelvade registri vastutavad töötlejad on Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet.”;

2) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 111 järgmises sõnastuses:

„(111) Teenistus- ja tsiviilrelvade registri alamregistri, Kaitsepolitseiameti relvaregistri (edaspidi Kaitsepolitseiameti relvaregister) andmed, mis on kogumina või üksikult riigisaladus, salastatakse ning neid kasutatakse ja kaitstakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ning selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras.”;

3) paragrahvi 24 lõiget 14 täiendatakse punktidega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„11) vastutavate ja volitatud töötlejate ülesanded;
12) Kaitsepolitseiameti relvaregistri erisused;”;

4) paragrahvi 241 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

„(21) Kaitseliidul on õigus edastada sõjaväerelvade registrisse kantud Kaitseliidu tegevliikme isikuandmeid Kaitsepolitseiametile ning Politsei- ja Piirivalveametile seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks.

(22) Käesoleva paragrahvi lõikes 21 sätestatud eesmärgil edastab Kaitseliit kaks korda aastas Kaitsepolitseiametile ning Politsei- ja Piirivalveametile sõjaväerelvade registrisse kantud Kaitseliidu tegevliikme kohta, kes hoiab oma elukohas sõjaväerelvade registrisse kantud relva, järgmised andmed:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) isikukood.”;

5) paragrahvi 34 lõike 15 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „ning” sõnadega „soovib soetatava relvaga osaleda riigikaitses või”;

6) paragrahvi 34 lõiget 22 täiendatakse pärast sõna „märge” sõnadega „riigikaitses osalemise või”;

7) paragrahvi 46 täiendatakse lõikega 52 järgmises sõnastuses:

„(52) Kui füüsilise isiku nimele on registreeritud tulirelv, millel on mitu otstarvet, ning tema omandis või valduses on sõjaväerelvade registrisse kantud Kaitseliidu tegevliikme relv, võib see füüsiline isik hoida laskemoona käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud koguses teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud relvade kohta ja Kaitseliidu seaduse § 46 lõikes 7 nimetatud koguses sõjaväerelvade registrisse kantud relvade kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 10 000 padrunit.”.

§ 3.  Riigivapi seaduse muutmine

Riigivapi seaduse § 7 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Kaitseliit kasutab väikest riigivappi enda embleemi osana.”.

§ 4.  Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 1. juulil.

Lauri Hussar
Riigikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json