Teksti suurus:

Ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.01.2013
Avaldamismärge:RT I, 30.05.2012, 1

Välja kuulutanud
Vabariigi President
21.05.2012 otsus nr 96

Ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 10.05.2012

§ 1. Erakooliseaduse muutmine

Erakooliseaduses (RT I, 12.12.2011, 3) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 14 pealkirjas asendatakse sõnad ”ja riiklik koolitustellimus” sõnadega ”tegevustoetus ja riiklik koolitustellimus”;

2) paragrahvi 14 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(9) Erakool võib taotleda riiklikku koolitustellimust kutseõppe läbiviimiseks vastavalt kutseõppeasutuse seadusele ning tegevustoetust kõrgharidusetaseme õppe läbiviimiseks vastavalt rakenduskõrgkooli seadusele ja ülikooliseadusele.”;

3) paragrahvi 22 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(3) Kui erakool on tegevustoetust taotlenud ning tegevustoetuse eraldamine on riiklikult vajalik, kaetakse erakooli vastaval õppekaval kõrgharidustaseme õppe läbiviimise kulud tegevustoetuse mahus riigi rakenduskõrgkoolidele ja avalik-õiguslikele ülikoolidele õigusaktidega kehtestatud alusel, tingimustel ja korras.”;

4) paragrahvi 22 lõikes 5 asendatakse sõnad ”Riiklikust koolitustellimusest” sõnadega ”Riiklikust koolitustellimusest ja tegevustoetusest”;

5) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

”(61) Kui erakoolile eraldatakse tegevustoetust, on erakooli pidajal õigus nõuda üliõpilaselt, kes õpib õppekaval, millel õppe läbiviimise kulud kaetakse tegevustoetuse vahenditest, õppekulude osalist hüvitamist ülikooliseaduse §-s 133 ja rakenduskõrgkooli seaduse § 27 lõigetes 5–15 sätestatud alustel ning erakooli pidajal ei ole nimetatud üliõpilaselt õigus nõuda õppemaksu.”

§ 2. Halduskoostöö seaduse muutmine

Halduskoostöö seaduse (RT I, 17.11.2011, 3) § 13 lõike 11 punktis 2 asendatakse lauseosa ”§ 131 lõikes 2” lauseosaga ”§ 501 lõikes 4”.

§ 3. Kutseõppasutuse seaduse muutmine

Kutseõppeasutuse seaduse (RT I, 08.07.2011, 9) § 331 lõike 1 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”Riikliku koolitustellimuse koostamisel lähtutakse riigi strateegilistest ja valdkondlikest arengukavadest, tööjõuvajaduse uuringutest ja prognoosidest ning arvestatakse kõrgharidustaseme õppe läbiviimise valdkondadega.”

§ 4. Rakenduskõrgkooli seaduse muutmine

Rakenduskõrgkooli seaduses (RT I, 12.12.2011, 6) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 121 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

”(21) Rakenduskõrgkool võimaldab üliõpilasel kuulata loenguid või muul viisil osaleda õppetöös ning sooritada eksameid, arvestusi või muul viisil täita õppekava rakenduskõrgkooli nõukogu kehtestatud korras.”;

2) paragrahvi 121 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(3) Õppekava nominaalkestuse hulka ei arvestata üliõpilase akadeemilist puhkust. Akadeemilisel puhkusel viibides ei ole üliõpilasel õigus täita õppekava, välja arvatud juhul, kui ta on:
1) keskmise, raske või sügava puudega isik või
2) alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja või
3) akadeemilisel puhkusel seoses kaitseväeteenistuse läbimisega.”;

3) paragrahvi 151 lõikes 3 asendatakse sõnad ”õppekava ja kutseharidusstandardit” sõnadega ”õppekava, finantseerimist ja kutseharidusstandardit”;

4) paragrahvi 152 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(5) Magistriõppe alustamise tingimus on bakalaureusekraad, rakenduskõrghariduse õppekava alusel omandatud kõrgharidus või nendele vastav kvalifikatsioon.”;

5) paragrahvi 18 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(3) Osakoormusega õppes täidab üliõpilane iga õppeaasta lõpuks õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahust kumulatiivselt 50 kuni 75 protsenti.”;

6) paragrahvi 18 lõike 4 kolmandast lausest jäetakse välja sõnad ”ja rakenduskõrgkool võib üliõpilaselt nõuda õppekulude hüvitamist”;

7) paragrahvi 24 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:
”21) omandada kõrgharidust õppekulusid hüvitamata, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti;”;

8) paragrahvi 26 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(1) Kõrgharidustaseme õppe läbiviimise kulud kaetakse rakenduskõrgkoolile riigieelarvest eraldatava tegevustoetuse mahus ja õppekulude hüvitamisest laekunud vahenditest. Kutseõppe läbiviimise kulud kaetakse vastavalt kutseõppeasutuse seadusele.”;

9) paragrahv 27 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 27. Tegevustoetuse eraldamine ja õppekulude hüvitamine

(1) Rakenduskõrgkoolidele riigieelarvest kõrgharidustaseme õppe läbiviimise vahendite määramisele kohaldatakse ülikooliseaduse § 501 lõigetes 1–3 sätestatut.

(2) Sisekaitselisele rakenduskõrgkoolile kõrgharidustaseme õppe läbiviimiseks tegevustoetuse eraldamise alused, tingimused ja korra kehtestab siseminister määrusega.

(3) Riigikaitselise rakenduskõrgkooli õppekohtade arvu kinnitab kaitseminister kaitseväe juhataja ettepanekul.

(4) Rakenduskõrgkoolile tegevustoetuse eraldamise kinnitab haridus- ja teadusminister käskkirjaga, arvestades muu hulgas prognoositavat kõrgharidusega spetsialistide vajadust tööturul ning ministeeriumide, omavalitsusüksuste liitude ja registreeritud kutse- ja erialaliitude ettepanekutega. Tegevustoetuse eraldamise käskkirjas määratakse:
1) tegevustoetuse maht;
2) rakenduskõrgkooli ülesannetest ning riigi vajadustest lähtuvad kõrgharidustaseme õppe läbiviimise ulatust, kvaliteeti ja tulemuslikkust puudutavad kohustused;
3) erandid, mille kohaselt rakenduskõrgkoolil ei ole õigust nõuda õppekulude osalist hüvitamist üliõpilaselt, kes õpib õppekaval või õppesuunal, mille õppekeel on eesti keelest erinev keel, või kes ei ole algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluvat õppe mahtu või käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud üliõpilaselt;
4) õppekavad, mille alusel on rakenduskõrgkoolil lubatud läbi viia ainult osakoormusega õpet;
5) riiklikult olulised rakenduskõrgkooli õppetegevust toetavad tegevused;
6) ülikooliseaduse § 501 lõike 9 alusel kehtestatud üliõpilaste stipendiumide stipendiumifondi eraldamise alused ja maht kõrgharidustaseme õppe läbiviimise ulatuse, kvaliteedi ja tulemuslikkuse tagamise eesmärgil;
7) aruandluse vorm.

(5) Õppekulude hüvitamist ei ole õigust nõuda üliõpilaselt, kes:
1) õpib täiskoormusega õppekaval, mille õppekeel on eesti keel, ja on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu;
2) õpib õppesuunal või õppekaval, millel õppimiseks on tegevustoetuse eraldamise käskkirjaga kinnitatud käesoleva lõike punktis 1 sätestatust erinevad nõuded.

(6) Rakenduskõrgkoolil on õigus, juhul kui tegevustoetuse eraldamise käskkirjaga ei ole kinnitatud teisiti, nõuda õppekulude osalist hüvitamist:
1) üliõpilaselt, kes õpib täiskoormusega õppekaval, mille õppekeel on eesti keel, ja ei ole algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluvat õppe mahtu;
2) üliõpilaselt, kes õpib osakoormusega või eesti keelest erineva õppekeelega õppekaval;
3) käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud üliõpilaselt.

(7) Isikule, kellelt ei ole vähemalt poole õppekava nominaalkestuse jooksul nõutud õppekulude hüvitamist, ei kohaldata läbitud õppekava kolmekordse nominaalkestuse jooksul samal kõrgharidusastmel õppides käesoleva paragrahvi lõiget 5. Õppekava kolmekordse nominaalkestuse tähtaeg hakkab kulgema isiku rakenduskõrgkooli immatrikuleerimisest, lähtudes sellest õppekavast, millele isik immatrikuleeriti. Käesoleva lõike tähenduses ei käsitleta samade kõrgharidusastmetena rakenduskõrgharidusõpet ja bakalaureuseõpet.

(8) Rakenduskõrgkoolil on õigus nõuda õppekulude osalist hüvitamist üliõpilaselt, kes on kahe aasta jooksul eksmatrikuleeritud ja uuesti samale õppekavale immatrikuleeritud.

(9) Rakenduskõrgkooli astuva isiku õppekulude osalise hüvitamise määra ja tingimused kehtestab rakenduskõrgkooli nõukogu vähemalt neli kuud enne õppeaasta algust. Käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 1 nimetatud üliõpilase õppekulude osalise hüvitamise määra kehtestamisel arvestab rakenduskõrgkooli nõukogu ülikooliseaduse § 133 lõike 5 alusel kehtestatud ülemmäära ja üliõpilase täitmata jäänud õppe mahtu. Rakenduskõrgkooli nõukogu võib rakenduskõrgkooli immatrikuleeritud üliõpilase õppekulude osalise hüvitamise määra tõsta kuni 10 protsenti võrreldes eelmise õppeaastaga.

(10) Rakenduskõrgkoolil ei ole õigust nõuda õppekulude hüvitamist üliõpilaselt, kes ei ole täitnud käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 1 sätestatud nõudeid, kui üliõpilane jätkab õpinguid sama õppekava järgi ja kui ta on:
1) keskmise, raske või sügava puudega isik või
2) alla 7-aastase lapse või puudega lapse vanem või hooldaja.

(11) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 1 nimetatud õppekava täitmise mahu nõuet ei kohaldata semestritel, mille jooksul üliõpilane õpib vähemalt kolm kuud välisriigi õppeasutuses, milles sooritatud õpinguid arvestab õppeasutus vähemalt 15 Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunkti mahus tema õppekava täitmise osana, ning välisriigis õppimisele järgneval semestril.

(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud juhul pikeneb õppekava nominaalkestus iga semestri võrra, mille jooksul üliõpilane õppis välisriigi õppeasutuses.

(13) Käesolevas seaduses käsitletakse õppekulude hüvitamisena õppekulude hüvitamist kõrgharidustaseme õppekavadel, mis on kantud Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi.

(14) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 1 nimetatud juhul ei loeta õppekava täidetud mahu hulka varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamisega täidetud õppekava mahtu.

(15) Rakenduskõrgkoolil ei ole õigust nõuda tasu isiku immatrikuleerimise ega vastuvõtutingimuseks olevate soorituste eest, kui üliõpilane asub õppima õppekulusid hüvitamata.”;

10) paragrahvis 271 asendatakse sõnad ”riiklikuks koolitustellimuseks” sõnaga ”tegevustoetuseks”;

11) paragrahv 274 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 274. Õppekohtade täitmine

(1) Üliõpilaseks immatrikuleeritakse isik, kes vastab rakenduskõrgkooli nõukogu kehtestatud vastuvõtutingimustes kehtestatud sisseastumisnõuetele. Põhjendatud juhul võib rakenduskõrgkooli nõukogu kehtestada vastuvõtutingimustes immatrikuleeritavate üliõpilaste arvu ülempiiri, täites õppekohad paremusjärjestuse alusel.

(2) Rakenduskõrgkooli nõukogu võib rühmitada isikuid õppekohtade täitmisel nende eelnevast kvalifikatsioonist või erivajadusest tulenevalt ja kehtestada eri rühmadele erinevad sisseastumisnõuded. Sisseastumisnõuete kehtestamisel ei rühmitata isikuid lähtuvalt sellest, kas neilt on õigus õppekulude hüvitamist nõuda või mitte.

(3) Rakenduskõrgkooli nõukogu kehtestatud vastuvõtutingimused põhinevad objektiivsetel ja eelnevalt avalikustatud kriteeriumitel.”;

12) paragrahvi 302 lõike 1 punktist 4 jäetakse välja sõnad ”riikliku koolitustellimuse täitmiseks”;

13) paragrahvi 32 täiendatakse lõigetega 22–26 järgmises sõnastuses:

”(22) Käesoleva seaduse § 27 lõigetes 5–15 sätestatud õppekulude osalise hüvitamise regulatsiooni kohaldatakse alates 2013/2014. õppeaastast rakenduskõrgkooli immatrikuleeritud üliõpilastele.

(23) Enne 2013/2014. õppeaastat rakenduskõrgkooli immatrikuleeritud üliõpilastelt on rakenduskõrgkoolil õigus nõuda õppekulude hüvitamist neile enne 2013/2014. õppeaastat kohaldatud tingimustel ja korras kuni 2015/2016. õppeaasta lõpuni. Alates 2016/2017. õppeaastast kohaldatakse enne 2013/2014. õppeaastat rakenduskõrgkooli immatrikuleeritud üliõpilaste õppekulude hüvitamisele käesoleva seaduse § 27 lõigetes 5–15 sätestatut.

(24) Käesoleva seaduse § 121 lõikes 3 sätestatud regulatsiooni, mille kohaselt akadeemilisel puhkusel viibides ei tohi üliõpilane täita õppekava, kohaldatakse alates 2013/2014. õppeaastast rakenduskõrgkooli immatrikuleeritud üliõpilastele.

(25) Enne 2013/2014. õppeaastat rakenduskõrgkooli immatrikuleeritud üliõpilastel on õigus akadeemilisel puhkusel viibides täita õppekava rakenduskõrgkooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras kuni 2015/2016. õppeaasta lõpuni. Alates 2013/2014. õppeaastast on enne 2013/2014. õppeaastat rakenduskõrgkooli immatrikuleeritud üliõpilasel akadeemilisel puhkusel viibides õigus täita õppekava, kui ta on keskmise, raske või sügava puudega isik, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja või akadeemilisel puhkusel seoses kaitseväeteenistuse läbimisega. Alates 2016/2017. õppeaastast kohaldatakse enne 2013/2014. õppeaastat rakenduskõrgkooli immatrikuleeritud üliõpilastele käesoleva seaduse § 121 lõikes 3 sätestatut.

(26) 2013. aastal riigieelarvest õppeasutustele kõrgharidustaseme õppe läbiviimise vahendite määramisel arvestatakse vähemalt 80 protsendi ulatuses 2012. aastal õppeasutustele esitatud riikliku koolitustellimuse mahtu ja kuni 20 protsendi ulatuses õppekulusid hüvitavate üliõpilastega seotud näitajaid ning riiklikult olulisi õppetegevust toetavaid tegevusi. 2014. ja 2015. aastal riigieelarvest õppeasutustele kõrgharidustaseme õppe läbiviimise vahendite määramisel arvestatakse vähemalt 80 protsendi ulatuses eelmisel aastal õppeasutustele eraldatud tegevustoetuse mahu proportsioone ning kuni 20 protsendi ulatuses õppeasutuste õppe läbiviimise ulatust, kvaliteeti ja tulemuslikkust ning riiklikult olulisi õppetegevust toetavaid tegevusi.”;

14) paragrahvi 322 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

”(4) Käesoleva seaduse § 18 lõikes 3 sätestatud osakoormusega õppes õppekava täitmise mahu nõuet kohaldatakse 2013/2014. õppeaastast ülikooli immatrikuleeritud üliõpilastele. Juhul kui rakenduskõrgkooli nõukogu kehtestatud osakoormusega õppes õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu alampiir on 2013/2014. õppeaastale eelneval õppeaastal olnud madalam kui 50 protsenti, on enne 2013/2014. õppeaastat osakoormusel õppinud üliõpilasel 2012/2013. ja 2013/2014. õppeaastal õigus õppida osakoormusega, kui ta on täitnud õppekava vähem kui 75 protsenti, aga vähemalt õppeasutuse kehtestatud osakoormusega õppe alampiiri mahus.”;

15) paragrahvi 325 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 325. Õppekulude hüvitamisega seonduvate piirangute erisused”;

16) paragrahvi 325 lõigetes 1 ja 2 asendatakse lauseosa ”§ 27 lõikeid 5–52” lauseosaga ”§ 27 lõikeid 6–7”;

17) paragrahvi 325 lõikes 3 asendatakse lauseosa ”§ 27 lõike 5” lauseosaga ”§ 27 lõike 7”.

§ 5. Tartu Ülikooli seaduse muutmine

Tartu Ülikooli seaduses (RT I, 03.03.2011, 23) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 22 lõike 4 punktis 4 asendatakse lauseosa ”§ 131 lõikest 2” lauseosaga ”§ 501 lõikest 4”;

2) paragrahvi 11 lõikest 1 jäetakse välja sõnad ”riikliku koolitustellimuse ulatuses”;

3) paragrahvi 11 lõikes 11 asendatakse lauseosa ”§ 131 lõikest 2” lauseosaga ”§ 501 lõikest 4”.

§ 6. Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmine

Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse (RT I, 16.03.2011, 11) § 9 lõikes 41 asendatakse sõnad ”kes õpib riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal” sõnadega ”kellelt ei nõuta õppekulude hüvitamist”.

§ 7. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmine

Õppetoetuste ja õppelaenu seaduses (RT I 2003, 58, 387; 2010, 22, 108) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”2) õpib keskhariduse baasil, põhihariduse baasil, põhihariduse nõudeta kutseõppe õppekaval, kutsekeskharidusõppe õppekaval, kus on riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud koolituskohti, või õpib kõrghariduse õppekaval;”;

2) paragrahvi 5 lõike 3 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”2) õpib doktoriõppes kas täiskoormusega või osakoormusega juhul, kui temalt ei nõuta õppekulude hüvitamist;”;

3) paragrahvi 5 lõike 3 punktist 4 jäetakse välja sõnad ”ja õpib riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal”;

4) paragrahvi 14 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(1) Õppeasutusele eraldatava põhitoetuse fond ühe õppekuu kohta saadakse põhitoetuse suuruse korrutamisel vastaval õppeaastal riigi finantseeritavate koolituskohtade arvu või fondi eraldamisele eelneval õppeaastal täiskoormusega õppinud üliõpilaste (välja arvatud doktorantide) arvuga ja põhitoetuse fondi koefitsiendiga.

(2) Õppeasutusele eraldatava täiendava toetuse fond ühe õppekuu kohta saadakse täiendava toetuse suuruse korrutamisel õppeasutusele vastavaks õppeaastaks esitatud riikliku koolitustellimuse alusel moodustatavate keskhariduse baasil kutseõppe koolituskohtade või fondi eraldamisele eelneval õppeaastal täiskoormusega õppinud üliõpilaste (välja arvatud doktorantide) arvuga ja täiendava toetuse fondi koefitsiendiga.

(3) Ühisõppekava korral saadakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud õppetoetuse fondide suurus ühe õppekuu kohta vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule.

(4) Doktoranditoetuse fond eraldatakse ülikoolile kõrgharidustaseme õppe läbiviimiseks eraldatavate vahendite hulgas.

(5) Õppeasutus jagab õppetoetuse fondid, välja arvatud doktoranditoetuse fondi, õppevaldkondade vahel proportsionaalselt riigi finantseeritavate koolituskohtadega või fondi eraldamisele eelneval õppeaastal täiskoormusega õppinud üliõpilaste arvuga asjaomases õppevaldkonnas. Fondide jagamise tingimused ja korra õppevaldkonnas õppekavade vahel kinnitab õppeasutuse nõukogu.

(6) Õppetoetuse fondid eraldatakse õppeasutusele, ühisõppekava korral ühisõppekava koostöölepingus kokkulepitud õppeasutusele riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu.”;

5) seadust täiendatakse §-ga 392 järgmises sõnastuses:

§ 392. 2013. aastal eraldatavate õppetoetuste fondide arvestamine ja eraldamine

2013. aastal eraldatavate kõrgharidustaseme õppe õppetoetuste fondide arvestamisele ei kohaldata käesoleva seaduse §-s 14 sätestatut ning 2013. aasta õppetoetuste fondid arvestatakse ja eraldatakse õppeasutustele 2012. aasta mahus.”;

6) paragrahvi 41 lõike 1 punktid 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”2) õpib avalik-õiguslikus ülikoolis või eraülikoolis doktoriõppes täiskoormusega;
3) õpib riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal, kui riikliku koolitustellimuse lepingus ei ole kokku lepitud teisiti, või alates 2016/2017. õppeaastast õpib doktoriõppes ilma õppekulusid hüvitamata;”;

7) paragrahvi 41 lõike 1 punktist 5 jäetakse välja sõnad ”ja õpib riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal”.

§ 8. Ülikooliseaduse muutmine

Ülikooliseaduses (RT I, 12.12.2011, 7) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 punkt 11 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 111 järgmises sõnastuses:

”111) tegevustoetus – kõrgharidustaseme õppe läbiviimiseks õppeasutusele riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu eraldatav toetus, mille eesmärgiks on luua võrdväärsed õppimisvõimalused kõigile võimekatele ja motiveeritud üliõpilastele ning tagada õppeasutusele tema missiooni, eesmärgi ja ülesannete täitmiseks vajalikud rahalised vahendid;”;

3) paragrahvi 2 punktid 14 ja 15 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 20 järgmises sõnastuses:

”20) semester – viis õppekuud või õppeasutuse otsusel sellest pikem ajavahemik, mille maht ainepunktides on pool õppeaasta mahust.”;

5) paragrahv 131 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 132 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 132. Õppekohtade täitmine”;

7) paragrahvi 132 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(1) Üliõpilaseks immatrikuleeritakse isik, kes vastab ülikooli nõukogu kehtestatud vastuvõtutingimustes kehtestatud sisseastumisnõuetele. Põhjendatud juhul võib ülikooli nõukogu kehtestada vastuvõtutingimustes immatrikuleeritavate üliõpilaste arvu ülempiiri, täites õppekohad paremusjärjestuse alusel.”;

8) paragrahvi 132 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses;

”(11) Ülikooli nõukogu võib rühmitada isikuid õppekohtade täitmisel nende eelnevast kvalifikatsioonist või erivajadusest tulenevalt ja kehtestada erinevatele rühmadele erinevad sisseastumisnõuded. Sisseastumisnõuete kehtestamisel ei rühmitata isikuid lähtuvalt sellest, kas neilt on õigus nõuda õppekulude hüvitamist või mitte.

(12) Ülikooli nõukogu kehtestatud vastuvõtutingimused põhinevad objektiivsetel ja eelnevalt avalikustatud kriteeriumitel.”;

9) paragrahvi 132 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 132 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(4) Isikule, kellelt ei ole vähemalt poole õppekava nominaalkestuse jooksul nõutud õppekulude hüvitamist, ei kohaldata läbitud õppekava kolmekordse nominaalkestuse jooksul või bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhineva õppe korral selle õppekava kahekordse nominaalkestuse jooksul samal kõrgharidusastmel õppides käesoleva seaduse § 133 lõiget 1.”;

11) paragrahvi 132 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(6) Tegevustoetuse eraldamisel võib kokku leppida õppesuunad ja õppekavad, millel õppides kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud üliõpilasele käesoleva seaduse § 133 lõiget 1.”;

12) paragrahvi 133 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(1) Õppekulude hüvitamist ei ole õigust nõuda üliõpilaselt, kes:
1) õpib täiskoormusega õppekaval, mille õppekeel on eesti keel, ja on algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu;
2) õpib õppesuunal või õppekaval, millel õppimiseks on tegevustoetuse eraldamisel kokku lepitud käesoleva lõike punktis 1 sätestatust erinevad nõuded.

(2) Ülikoolil on õigus, juhul kui tegevustoetuse eraldamisel ei ole kokku lepitud teisiti, nõuda õppekulude osalist hüvitamist:
1) üliõpilaselt, kes õpib täiskoormusega õppekaval, mille õppekeel on eesti keel, ja ei ole algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluvat õppe mahtu;
2) üliõpilaselt, kes õpib osakoormusega või eesti keelest erineva õppekeelega õppekaval;
3) käesoleva seaduse § 132 lõikes 4 nimetatud üliõpilaselt.

(3) Ülikoolil on õigus nõuda õppekulude osalist hüvitamist üliõpilaselt, kes on kahe aasta jooksul eksmatrikuleeritud ja uuesti immatrikuleeritud samale õppekavale.

(4) Ülikooli astuva isiku õppekulude osalise hüvitamise määra ja tingimused kehtestab ülikooli nõukogu vähemalt neli kuud enne õppeaasta algust. Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud üliõpilase õppekulude osalise hüvitamise määra kehtestamisel arvestab ülikooli nõukogu käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud ülemmäära ja üliõpilase täitmata jäänud õppe mahtu. Ülikooli nõukogu võib ülikooli immatrikuleeritud üliõpilase õppekulude osalise hüvitamise määra tõsta kuni kümme protsenti võrreldes eelmise õppeaastaga.

(5) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kõrgharidustaseme õppe õppekulude osalise hüvitamise ülemmäärad ainepunktidele kõrgharidusastmeti ja arvestades vajaduse korral õppekavade erisusi ning lähtudes õppetöö läbiviimisega seotud võimalikest täiendavatest kuludest, sealhulgas õppevahenditele ja õppejõududele tehtavatest kuludest.

(6) Ülikoolil ei ole õigust nõuda õppekulude hüvitamist üliõpilaselt, kes ei ole täitnud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud nõudeid, kui üliõpilane jätkab õpinguid sama õppekava järgi ja kui ta on:
1) keskmise, raske või sügava puudega isik või
2) alla 7-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja.

(7) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud õppekava täitmise mahu nõuet ei kohaldata semestritel, mille jooksul üliõpilane õpib vähemalt kolm kuud välisriigi õppeasutuses, milles sooritatud õpinguid arvestab õppeasutus vähemalt 15 Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunkti mahus tema õppekava täitmise osana, ning välisriigis õppimisele järgneval semestril.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud juhul pikeneb õppekava nominaalkestus iga semestri võrra, mille jooksul üliõpilane õppis välisriigi õppeasutuses.

(9) Käesolevas seaduses käsitletakse õppekulude hüvitamisena õppekulude hüvitamist kõrgharidustaseme õppekavadel, mis on kantud Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi.

(10) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul ei loeta õppekava täidetud mahu hulka varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamisega täidetud õppekava mahtu.

(11) Ülikoolil ei ole õigust nõuda tasu isiku immatrikuleerimise ega vastuvõtutingimuseks olevate soorituste eest, kui üliõpilane asub õppima õppekulusid hüvitamata.”;

13) paragrahvis 134 asendatakse sõnad ”riiklikuks koolitustellimuseks” sõnaga ”tegevustoetuseks”;

14) paragrahvi 14 lõike 3 punktis 7 asendatakse sõnad ”riikliku koolitustellimuse” sõnadega ”tegevustoetuse eraldamise lepingu”;

15) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses:

”(91) Ülikool võimaldab üliõpilasel kuulata loenguid või muul viisil osaleda õppetöös ning sooritada eksameid, arvestusi või muul viisil täita õppekava ülikooli nõukogu kehtestatud korras.”;

16) paragrahvi 22 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(10) Õppekava nominaalkestuse hulka ei arvestata üliõpilase akadeemilist puhkust. Akadeemilisel puhkusel viibides ei ole üliõpilasel õigus täita õppekava, välja arvatud juhul, kui ta on:
1) keskmise, raske või sügava puudega isik või
2) alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja või
3) akadeemilisel puhkusel seoses kaitseväeteenistuse läbimisega.”;

17) paragrahvi 222 lõike 1 punktis 6 asendatakse sõnad ”riikliku koolitustellimuse” sõnadega ”ülikooliga sõlmitava tegevustoetuse eraldamise lepingu”;

18) paragrahvi 23 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(2) Osakoormusega õppes täidab üliõpilane iga õppeaasta lõpuks õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahust kumulatiivselt 50 kuni 75 protsenti.”;

19) paragrahvi 23 lõikest 3 jäetakse välja sõnad ”ja ülikool võib üliõpilaselt nõuda õppekulude hüvitamist”;

20) paragrahvi 35 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(4) Emeriitprofessori tasu maksmist toetatakse riigieelarvest eraldatava tegevustoetuse mahu hulgas.”;

21) paragrahvi 36 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(3) Emeriitdotsendi tasu maksmist toetatakse riigieelarvest eraldatava tegevustoetuse mahu hulgas.”;

22) paragrahvi 42 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

”11) omandada kõrgharidust õppekulusid hüvitamata, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti;”;

23) paragrahvi 49 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(2) Juriidilistel ja füüsilistel isikutel on õigus taotleda ülikoolis õppekohtade avamist omavahendite arvel, õppekohtade täitmisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 132 sätestatust.”;

24) paragrahvi 49 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

25) seadust täiendatakse §-ga 501 järgmises sõnastuses:

§ 501. Riigieelarvest õppeasutustele kõrgharidustaseme õppe läbiviimise vahendite määramine ja ülikoolile tegevustoetuse eraldamine

(1) Riigieelarvest õppeasutustele kõrgharidustaseme õppe läbiviimise vahendite määramisel arvestatakse õppe läbiviimise ulatuse, kvaliteedi ja tulemuslikkusega seotud tegevuste toetamiseks 70–75 protsenti ja riiklikult oluliste õppe läbiviimist toetavate tegevuste toetamiseks 25–30 protsenti eraldatud vahendite mahust.

(2) Riigieelarvest õppeasutustele kõrgharidustaseme õppe läbiviimise vahendite määramisel arvestatakse:
1) õppe läbiviimise ulatusena vastuvõetud üliõpilaste arvu, välisriigi õppeasutustes õppivate üliõpilaste arvu, ülikoolis õppivate välisriigi üliõpilaste arvu, korraliste õppejõududena töötavate välisõppejõudude arvu ja täiskoormusega õppivate üliõpilaste arvu;
2) õppe läbiviimise kvaliteedina eelmistes tulemuslepingutes seatud eesmärkide täitmist, immatrikuleeritud üliõpilaste eelnevaid õppetulemusi, järgmisel kõrghariduse astmel edasiõppimist ja lõpetanute tööhõivet;
3) õppe läbiviimise tulemuslikkusena ülikooli lõpetajate arvu ja lõpetajate arvu riigile olulistes õppevaldkondades;
4) riiklikult oluliste õppe läbiviimist toetavate tegevustena õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmist, õppekavade ja õppevaldkondade õppe läbiviimise erisusi ning muid tegevusi, mille toetamine lepitakse kokku ülikoolile tegevustoetuse eraldamisel.

(3) Riigieelarvest kõrgharidustaseme õppe läbiviimise vahendite määramise tingimuste täpsustused ning doktoriõppe tulemustasu määra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(4) Ülikoolile tegevustoetuse eraldamiseks sõlmitakse ülikooli, ühisõppekava korral koostöölepingus kokkulepitud õppeasutuse ning haridus- ja teadusministri vahel kolmeks aastaks ülikooli missioonist, eesmärkidest ja ülesannetest ning riigi vajadustest lähtuv haldusleping, milles lepitakse kokku poolte õigused ja kohustused, vastutus ja tegevustoetuse eraldamise kord. Halduslepingu täitmiseks sõlmitakse halduslepingu lisana igal aastal tulemusleping.

(5) Tulemuslepingus lepitakse kokku:
1) ülikooli missioonist, eesmärkidest ja ülesannetest ning riigi vajadustest tulenevad peamised kohustused, sealhulgas kõrgharidustaseme õppe läbiviimise ulatust, kvaliteeti ja tulemuslikkust puudutavad kohustused ning nende finantseerimise tingimused;
2) erandid, mille kohaselt ülikoolil ei ole õigust nõuda õppekulude osalist hüvitamist üliõpilaselt, kes õpib õppekaval või õppesuunal, mille õppekeel on eesti keelest erinev keel, või kes ei ole algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluvat õppe mahtu või käesoleva seaduse § 132 lõikes 4 nimetatud üliõpilaselt;
3) õppekavad, mille alusel on ülikoolil lubatud läbi viia ainult osakoormusega õpet;
4) doktoriõppe rahastamisel doktoranditoetuse fondi arvestamise alused ja nooremteadurina töötamise töötasu fondi arvestamise alused ning doktoranditoetuse ja nooremteadurina töötamise töötasu fondi maht, doktoriõppe õppekohtade arv, mida ülikool on kohustatud vastaval õppeaastal looma, ja oodatav lõpetajate arv, mille ülikool on kohustatud vastaval aastal tagama;
5) riiklikult olulised ülikooli õppe läbiviimist toetavad tegevused ja nende finantseerimise tingimused;
6) üliõpilaste stipendiumifondi eraldamise alused ja maht kõrgharidustaseme õppe läbiviimise ulatuse, kvaliteedi ja tulemuslikkuse tagamise eesmärgil;
7) tulemuslepingu aruandluse vorm.

(6) Ülikoolile tegevustoetuse eraldamiseks sõlmitava halduslepingu ja tulemuslepingu sõlmimiseks peab haridus- ja teadusminister läbirääkimisi ülikooliga, lähtudes ülikooli missioonist, eesmärkidest ja ülesannetest, prognoositavast kõrgharidusega spetsialistide vajadusest tööturul, ministeeriumide, omavalitsusüksuste liitude, registreeritud kutse- ja erialaliitude ning ülikoolide ettepanekutest ja kõrgharidustaseme õppe läbiviimiseks riigieelarves ettenähtud vahenditest.

(7) Vabariigi Valitsus kiidab haridus- ja teadusministri ettepanekul käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud läbirääkimiste tulemusel koostatud tegevustoetuse eraldamiseks sõlmitava halduslepingu ja tulemuslepingu eelnõud heaks ning volitab haridus- ja teadusministri lepinguid allkirjastama.

(8) Pärast doktoriõppe nominaalkestuse lõppemist katab Haridus- ja Teadusministeerium ülikooli doktoriõppe kulud summas, mis saadakse selleks ajaks kaitstud doktorikraadide arvu, kuid mitte suurema arvu kui tegevustoetuse eraldamise lepingus kokkulepitud doktoriõppe lõpetajate arv, korrutamisel doktoriõppe tulemustasuga.

(9) Üliõpilaste stipendiumite liigid, suurused ja nende määramise üldtingimused kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.”;

26) paragrahvi 551 lõikes 3 asendatakse lauseosa ”Käesoleva seaduse § 131 lõigetes 9 ja 11 sätestatud õigust” sõnaga ”Õigust”;

27) paragrahvi 552 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 552. Õppekulude hüvitamisega seonduvate piirangute erisused”;

28) paragrahvi 56 lõikest 15 jäetakse välja lauseosa ”Käesoleva seaduse §-s 133 nimetatud”;

29) paragrahvi 56 täiendatakse lõigetega 16–21 järgmises sõnastuses:

”(16) Käesoleva seaduse §-s 133 sätestatud õppekulude osalise hüvitamise regulatsiooni kohaldatakse alates 2013/2014. õppeaastast ülikooli immatrikuleeritud üliõpilastele.

(17) Enne 2013/2014. õppeaastat ülikooli immatrikuleeritud üliõpilastelt on ülikoolil õigus nõuda õppekulude hüvitamist neile enne 2013/2014. õppeaastat kohaldatud tingimustel ja korras kuni 2015/2016. õppeaasta lõpuni. Alates 2016/2017. õppeaastast kohaldatakse enne 2013/2014. õppeaastat ülikooli immatrikuleeritud üliõpilaste õppekulude hüvitamisele käesoleva seaduse §-s 133 sätestatut.

(18) Doktoriõppe baasmaksumus kehtestatakse aastatel 2013–2015 vastava aasta riigieelarvega.

(19) Käesoleva seaduse § 22 lõikes 10 sätestatud regulatsiooni, mille kohaselt akadeemilisel puhkusel viibides ei tohi üliõpilane täita õppekava, kohaldatakse alates 2013/2014. õppeaastast ülikooli immatrikuleeritud üliõpilastele.

(20) Enne 2013/2014. õppeaastat ülikooli immatrikuleeritud üliõpilastel on õigus akadeemilisel puhkusel viibides täita õppekava ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras kuni 2015/2016. õppeaasta lõpuni. Alates 2013/2014. õppeaastast on enne 2013/2014. õppeaastat ülikooli immatrikuleeritud üliõpilasel akadeemilisel puhkusel viibides õigus täita õppekava, kui ta on keskmise, raske või sügava puudega isik, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja või akadeemilisel puhkusel seoses kaitseväeteenistuse läbimisega. Alates 2016/2017. õppeaastast kohaldatakse enne 2013/2014. õppeaastat ülikooli immatrikuleeritud üliõpilastele käesoleva seaduse § 22 lõikes 10 sätestatut.

(21) 2013. aastal riigieelarvest õppeasutustele kõrgharidustaseme õppe läbiviimise vahendite määramisel arvestatakse vähemalt 80 protsendi ulatuses 2012. aastal õppeasutustele esitatud riikliku koolitustellimuse mahtu ja kuni 20 protsendi ulatuses õppekulusid hüvitavate üliõpilastega seotud näitajaid, doktoriõppe läbiviimist ning riiklikult olulisi õppetegevust toetavaid tegevusi. 2014. ja 2015. aastal riigieelarvest õppeasutustele kõrgharidustaseme õppe läbiviimise vahendite määramisel arvestatakse vähemalt 80 protsendi ulatuses eelmisel aastal õppeasutustele eraldatud tegevustoetuse mahu proportsioone ning kuni 20 protsendi ulatuses õppeasutuste õppe läbiviimise ulatust, kvaliteeti ja tulemuslikkust, doktoriõppe läbiviimist ning riiklikult olulisi õppetegevust toetavaid tegevusi.”;

30) paragrahvi 565 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

”(5) Käesoleva seaduse § 23 lõikes 2 sätestatud osakoormusega õppes õppekava täitmise mahu nõuet kohaldatakse 2013/2014. õppeaastast ülikooli immatrikuleeritud üliõpilastele. Kui ülikooli nõukogu kehtestatud osakoormusega õppes õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu alampiir on 2013/2014. õppeaastale eelneval õppeaastal olnud madalam kui 50 protsenti, on enne 2013/2014. õppeaastat osakoormusega õppinud üliõpilasel 2012/2013. ja 2013/2014. õppeaastal õigus õppida osakoormusega, kui ta on täitnud õppekava vähem kui 75 protsenti, aga vähemalt õppeasutuse kehtestatud osakoormusega õppe alampiiri mahus.”;

31) paragrahvi 5610 lõikes 1 asendatakse sõnad ”koos riikliku koolitustellimusega Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu” sõnadega ”eraldatava tegevustoetuse mahu hulgas”;

32) paragrahvi 5610 lõikes 2 asendatakse sõnad ”koos riikliku koolitustellimuse esitamisega Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu” sõnadega ”eraldatava tegevustoetuse mahu hulgas”;

33) paragrahvi 5611 lõikes 3 asendatakse sõnad ”kas tulemusleppe alusel eraldatavaid riigieelarve vahendeid või kahandades järgmisel õppeaastal ülikoolile esitatava riikliku koolitustellimuse mahtu” sõnadega ”tulemusleppe alusel eraldatavaid riigieelarve vahendeid”;

34) paragrahvi 5611 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

”(4) 2009. aastal Haridus- ja Teadusministeeriumi ning ülikoolide vahel sõlmitud riikliku koolitustellimuse lepingud loetakse sõlmituks neljaks aastaks.

(5) Enne 2013. aasta 1. jaanuari Haridus- ja Teadusministeeriumi ning ülikoolide vahel sõlmitud riikliku koolitustellimuse lepingud kehtivad, kuni lepingu pooled on oma lepingulised kohustused täitnud.”

§ 9. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2013. aasta 1. jaanuaril.

Ene Ergma
Riigikogu esimees