Teksti suurus:

Alameetme «Teadus- ja arendusasutuste teadusaparatuuri ja -seadmete kaasajastamine» tingimused

Väljaandja:Haridus- ja teadusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:02.06.2013
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 30.05.2013, 5

Alameetme «Teadus- ja arendusasutuste teadusaparatuuri ja -seadmete kaasajastamine» tingimused

Vastu võetud 12.06.2009 nr 55
RT I 2009, 48, 683
jõustumine 25.06.2009

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
18.11.2009RTL 2009, 87, 125830.11.2009
24.08.2010RT I 2010, 61, 42904.09.2010
03.12.2010RT I, 15.12.2010, 101.01.2011
22.03.2012RT I, 30.03.2012, 202.04.2012, rakendatakse tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2012. a.
23.05.2013RT I, 30.05.2013, 302.06.2013

Määrus kehtestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 10 lõike 2 punkti 3 ning § 12 lõike 4 ning § 13 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Kohaldamisala

 (1) Määrusega sätestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 3 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud «Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava» CCI2007EE161PO001 prioriteetse suuna «Eesti teadus- ja arendustegevuse konkurentsivõime tugevdamine teadusprogrammide ja kõrgkoolide ning teadusasutuste kaasajastamise kaudu» meetme «Teadusaparatuuri ja -seadmete kaasajastamine» alameetme «Teadus- ja arendusasutuste teadusaparatuuri ja seadmete kaasajastamine» (edaspidi alameede) raames struktuuritoetuse taotluste esitamise ja menetlemise ning struktuuritoetuse kasutamise tingimused ja kord.

 (2) Alameedet rakendatakse Eesti Vabariigi territooriumil avatud taotlusvoorude alusel.

 (3) Alameetme rakendamisel arvestatakse Riigikogu 7. veebruari 2007. a otsusega heaks kiidetud Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia «Teadmistepõhine Eesti 2007–2013» (TE 2007–2013) ja Kõrgharidusstrateegia (KHS) eesmärkidega.

§ 2.  Mõisted

  Käesoleva määruse mõistes:
 1) teadus- ja arendusasutus on juriidiline isik või valitsusasutus või valitsusasutuse hallatav riigiasutus, mis vastab «Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse» § 3 lõikes 1 sätestatule;
[RT I 2010, 61, 429 - jõust. 04.09.2010]
 2) baasfinantseerimine on riiklik kvaliteedipõhine teaduse rahastamise instrument, mille raames taotlevad Eesti teadus- ja arendusasutused teadusteemadele toetust «Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse» §-s 151 sätestatud korras strateegiliste arengueesmärkide täitmiseks;
 3) teadus- ja arendustegevuse valdkonnad on biotehnoloogiad, materjalitehnoloogiad, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad, energeetika, tervishoid, keskkonnakaitse ja muud teadus- ja arendustegevuse valdkonnad, millest kuus esimest valdkonda on Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia TE 2007–2013 alusel eelisarendatavad;
 4) taotlus on vormikohane, tervikuks koondatud projektide kogum ning sellele lisatud dokumendid, mis esitatakse rakendusüksusele toetuse taotlemiseks;
 5) projekt on kindla eesmärgi saavutamisele suunatud ajas ja ruumis piiritletud ühekordne tegevus või tegevuste kogum, mille elluviimiseks struktuuritoetust taotletakse või kasutatakse;
 6) teaduse- ja arendustegevuse infrastruktuur on vahendid (labor, aparatuur, seadmed, instrumendid, kollektsioonid, arhiivid, struktureeritud informatsioon või nende terviklik kompleks) ning nende vahenditega seotud tingimused, teadmised, meetodid, materjalid, tegevused ja teenused, mida kasutatakse teadus- ja arendustegevuses uute teadmiste loomiseks, teadmiste ülekandmiseks, vahetamiseks või säilitamiseks;
 7) funktsionaalne ühik on ühist eesmärki täitvate teadusaparaatide, instrumentide või seadmete kogum;
 8) struktuuritoetus (edaspidi toetus) on «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 2 punkti 1 mõistes rahaline abi, mida antakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklis 1 nimetatud struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi vahenditest või Eesti riigi poolt nende vahendite kasutamise kaasrahastamiseks sihtotstarbeliselt eraldatavatest täiendavatest vahenditest;
 9) soetamine on teaduse infrastruktuuri ostmine või liisimine;
 10) toetuse saaja on teadus- ja arendusasutus, mille taotlus toetuse saamiseks on rahuldatud.

§ 3.  Toetuse andmise eesmärk

 (1) Meetme üldeesmärk on teadus- ja arendusasutuste konkurentsivõime edenemist ja strateegiliste eesmärkide täitmist toetava teadus- ja arendustegevuse infrastruktuuri kaasajastamine.

 (2) Alameetme eesmärgid on:
 1) toetada Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia TE 2007–2013 prioriteetsete valdkondade arengut, toetades investeeringuid nimetatud valdkondade teadus ja arendustegevuse infrastruktuuri, sh aparatuurse baasi ja seadmete soetamiseks ning nendega otseselt seotud tegevusi;
 2) toetada teadus- ja arendusasutuste strateegiliste eesmärkide täitmist arendades teadus- ja arendusasutuste võimekust;
 3) luua teadus- ja arendusasutuste infrastruktuuri, sh aparatuuri ning seadmestikuga seotud investeeringute toetamisega paremad võimalused koostöö edendamiseks teadus- ja arendusasutuste ning ettevõtete vahel;
 4) luua teadlastele paremad tingimused rahvusvahelistes teadus- ja arendusprogrammides osalemiseks.

§ 4.  Taotlejad

  Alameetme raames on õigus toetust taotleda Eesti teadus- ja arendusasutusel, mis on taotlusvooru väljakuulutamise aastal baasfinantseerimise subjekt.
[RTL 2009, 87, 1258 - jõust. 30.11.2009]

§ 5.  Meetme rakendusasutus ja -üksus

 (1) Meetme rakendusasutus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus).

 (2) Meetme rakendusüksus on Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määruse nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» kohaselt sihtasutus Archimedes (edaspidi rakendusüksus).

2. peatükk TOETUSE ANDMISE ALUSED 

§ 6.  Toetatavad tegevused

  Alameetme raames toetatavad tegevused on teadus- ja arendustegevuse infrastruktuuri soetamine ja olemasoleva infrastruktuuri kaasajastamine ning nende tegevustega otseselt seotud või projekti elluviimise seisukohast põhjendatud ja olulised tegevused, sh sisustatavate laboripindade projekteerimine ja rekonstrueerimine.

§ 7.  Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

 (1) Tegevuste elluviimiseks tehtavad kulud on abikõlblikud, kui need vastavad järgmistele tingimustele:
 1) kulud on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus nr 1783/1999 (ELT L 210, 31.07.2006, lk 1–11);
 2) kulud on kooskõlas Euroopa Nõukogu määrusega nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.07.2006, lk 25–69);
 3) kulud on kooskõlas «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 21 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määrusega nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord»;
 4) kulud on kooskõlas alameetme määruses, taotluse rahuldamise otsuses ja teistes õigusaktides sätestatud nõuetega;
[RT I, 30.05.2013, 3 - jõust. 02.06.2013]
 5) kulud on alameetme raames toetatavate tegevustega otseselt seotud ja nende tegevuste elluviimiseks vajalikud.

 (2) Alameetme raames on võimalik taotleda toetust järgmiste kulude katteks:
 1) teadus- ja arendustegevuseks vajaliku teadusaparatuuri, instrumentide ja seadmete soetamise või kaasajastamise kulud, sh teadusaparatuuri, instrumentide ja seadmete tööks lahutamatu osana vajaliku tehnika (laboriarvutid, digitaalkaamerad jm) soetamise kulud. Iga soetatava teadusaparaadi, instrumendi või seadme funktsionaalse ühiku maksumus peab olema vähemalt 6391 eurot (ilma käibemaksuta);
[RT I, 15.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
 2) laborisisustuse soetamise kulud juhul, kui need on otseselt seotud projektis sisalduva teadus- ja arendustegevuseks vajaliku teadusaparatuuri, instrumentide ja seadmetega;
 3) erialaspetsiifilise tarkvara ja andmebaaside kasutamiseks vajalike litsentside ostmise ja olemasolevate litsentside uuendamise kulud;
 4) teadusarhiivide ja -kollektsioonide säilitamistingimuste tagamiseks ja teaduskasutuse tingimuste parandamiseks ja arendamiseks tehtavad kulud;
 5) liiklusvahendi (puurimisagregaat, hõljuk, roomikmasin jm), mis on kohandatud teadusliku uurimistöö läbiviimiseks, soetamisega seotud kulud;
 6) projekti raames soetatava või olemasoleva kaasajastatava teadusaparatuuri, instrumentide ja seadmete hooldusremondikulud, mis on vajalikud garantii säilimiseks 2 aasta jooksul arvestades garantiiperioodi kehtima hakkamise kuupäevast;
 7) ostetava või kaasajastatava teaduse infrastruktuuri paigaldamise ja seadistamisega seotud kulud;
 8) ostetava või kaasajastatava teaduse infrastruktuuri kasutajate koolitamisega seotud kulud kuni 10% ulatuses projekti kogumaksumusest;
 9) projekti elluviimisega seotud projektijuhi personalikulu;
 10) laborite sertifitseerimise ja kvaliteedisüsteemide hindamisega seotud kulud;
 11) siseviimistlemine ja tehnosüsteemide ehitamine ning sellega seotud muud kulud;
 12) erandjuhtudel projekti eesmärgist tulenevalt uute ehitiste ehitamine ja ehitiste rekonstrueerimine ning sellega seotud muud kulud, kui projekti ei ole võimalik õigusaktidest tulenevatel põhjustel (tervisekaitsenõuded jne) ellu viia olemasolevates ehitistes või kui seda nõuab soetatav tehniline lahendus;
 13) hankeprotseduuride läbiviimise ja hankedokumentatsiooni ettevalmistamisega seotud kulud, kui nad loovad projektile lisaväärtust;
 14) omanikujärelevalve teostamise kulud;
 15) tehnovõrkude väljaehitamise kulud kinnistu piires kuni liitumispunktini ja ühendustasude kulud, kui need on seotud konkreetse projekti tehnosüsteemide väljaehitamisega;
 151) valuutakursi vahest tingitud kulud;
[RT I 2010, 61, 429 - jõust. 04.09.2010]
 16) muud projektiga otseselt seotud ja vajalikud kulud.

 (3) Alameetme raames ei ole abikõlblikud järgmised kulud:
 1) erisoodustuselt tasutav maks ja erisoodustusena käsitletav kulu;
 2) üldkulud;
 3) käibemaks;
 4) kontorimööbli soetamise kulud;
 5) kontoritehnika (koopiamasinad, printerid, kontoriarvutid, kontoritarkvara jm) soetamise kulud;
 6) kinnisasja ostmise, rendi- ja üürikulud;
 7) koolituskulud, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 8 toodud koolituste osas;
 8) konverentsi korraldamise ja konverentsil osalemisega seotud kulud;
 9) mitterahalised sissemaksed;
 10) amortisatsioonikulud;
 11) – rakendatakse alates 25.06.2009
[Kehtetu – RT I 2010, 61, 429 - jõust. 04.09.2010]
 12) projektijuhi seadusest mittetulenevad lisatasud;
 13) esinduskulud ja kingitused;
 14) muud kulud Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» § 15 alusel.

 (4) Kasutatud seadme soetamine on abikõlblik Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruses nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» toodud mahus ja tingimustel.

 (5) Projekti abikõlblikest kuludest võib kuni 10% teha kulusid, mis kuuluvad Euroopa Sotsiaalfondi kohaldamisalasse.

§ 8.  Toetuse piirmäärad ja maksimaalne ulatus

 (1) Toetussumma ülempiiri igataotluse ja projekti kohta igas voorus kehtestab rakendusüksus rakendusasutuse ettepaneku alusel.

 (2) Toetussumma ülempiir ühe taotluse kohta iga vooru mahust on proportsionaalne taotleja kahekordse baasfinantseerimise osakaaluga baasfinantseerimise kogumahust taotlusvooru väljakuulutamise aastal. Juhul kui taotleja kahekordne baasfinantseerimise osakaal baasfinantseerimise kogumahust jääb alla 1%, võib rakendusüksus selliste taotlejate jaoks rakendusasutuse ettepaneku alusel enne taotlusvooru väljakuulutamist kehtestada taotluse ülempiiriks muud proportsioonid.
[RTL 2009, 87, 1258 - jõust. 30.11.2009]

 (3) Toetussumma ülempiir taotluses sisalduva ühe projekti kohta iga vooru mahust on proportsionaalne taotleja ühekordse baasfinantseerimise mahu osakaaluga baasfinantseerimise kogumahust taotlusvooru väljakuulutamise aastal, kuid mitte rohkem kui 1 278 233 eurot. Juhul kui taotleja kahekordne baasfinantseerimise osakaal baasfinantseerimise kogumahust jääb alla 1%, võib rakendusüksus selliste taotlejate jaoks rakendusasutuse ettepaneku alusel enne taotlusvooru väljakuulutamist kehtestada projekti ülempiiriks muud proportsioonid.
[RT I, 30.05.2013, 3 - jõust. 02.06.2013]

 (31) Toetussumma alampiir taotluses sisalduva ühe projekti kohta on reeglina 63 911 eurot. Kui taotlusvooru väljakuulutamise aastal taotleja ühekordse baasfinantseerimise mahu (baasfinantseerimise kogumahust) osakaaluga proportsionaalne osa taotlusvooru mahust on väiksem kui 63 911 eurot võib rakendusüksus selliste taotlejate jaoks rakendusasutuse ettepaneku alusel enne taotlusvooru väljakuulutamist kehtestada projekti alampiiriks muu summa.
[RT I, 15.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

 (4)  Käesoleva määruse § 2 punktis 3 toodud eelisarendatavate valdkondade projektide vahel jagatakse vähemalt 80% vooru rahalisest mahust; ülejäänud valdkondade projektide vahel jagatakse kuni 20% vooru rahalisest mahust.
[RT I, 30.05.2013, 3 - jõust. 02.06.2013]

 (5) Toetuse määra arvestatakse protsendina projekti abikõlblike kulude kogumaksumusest.

 (6) Toetuse maksimaalne määr projekti kohta on 95 protsenti abikõlblike kulude kogumaksumusest.

 (7) Taotleja omafinantseeringu miinimummäär on 5% projekti abikõlblike kulude kogumaksumusest.

 (8) Juhul kui teadus- ja arendustegevuse infrastruktuuri maksumus suureneb, katab kallinemise osa toetuse saaja. Taotlusele eraldatud toetuse summat ei suurendata, projektile eraldatud toetuse summat võib suurendada käesoleva määruse §-s 17 toodud tingimustel.

§ 9.  Abikõlblikkuse periood

 (1) Meetme abikõlblikkuse periood on 1. jaanuar 2009 – 31. detsember 2015.
[RTL 2009, 87, 1258 - jõust. 30.11.2009]

 (2) Taotlusvoorust toetatavate projektide abikõlblikkuse periood määratakse kindlaks taotlusvooru väljakuulutamisel. Enne toetuse taotluse esitamise kuupäeva tehtud kulud, mille hüvitamist taotletakse, peavad olema taotluses eraldi näidatud.
[RT I 2010, 61, 429 - jõust. 04.09.2010]

3. peatükk TAOTLUSTE ESITAMINE JA MENETLEMINE 

§ 10.  Taotlusvooru väljakuulutamine

 (1) Toetuse andmiseks kuulutab rakendusüksus rakendusasutuse ettepanekul välja avatud taotlusvoorud arvestusega, et taotlusvooru väljakuulutamisest kuni taotluste esitamise tähtajani jääb vähemalt 60 kalendripäeva.

 (2) Alameetme ning avatud taotlusvoorude finantseerimise mahu planeerib rakendusasutus.

 (3) Teave taotlusvoorude kohta avaldatakse üleriigilise levikuga päevalehes ja rakendusüksuse veebilehel.

§ 11.  Nõuded taotlejale

 (1) Taotlejale esitatavad nõuded:
 1) taotleja vastab «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 14 lõike 1 punktides 1–9 esitatud nõuetele ja muudele käesoleva alameetme määruses sätestatud nõuetele;
 2) taotlejal ei tohi olla maksuvõlga riiklike maksude osas, välja arvatud juhul, kui see on ajatatud. Maksuvõla ajatamise korral peavad maksed olema tasutud ajakava kohaselt. Taotleja peab olema nõuetekohaselt täitnud «Maksukorralduse seaduses» sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse;
 3) taotlejal on nõutavad vahendid projektide omafinantseerimiseks vastavalt käesoleva määruse §-s 8 sätestatud piirmääradele ja tingimustele.

 (2) Taotleja on kohustatud:
 1) esitama rakendusüksuse nõudmisel taotleja ja taotluse ning taotluses sisalduvate projektide kohta lisateavet rakendusüksuse sätestatud korras ja tähtajal;
 2) võimaldama rakendusüksusel kontrollida taotleja ja taotluse ning taotluses sisalduvate projektide vastavust nõuetele, sealhulgas teha paikvaatlust;
 3) viivitamata teavitama rakendusüksust taotluses ning taotluses sisalduvates projektides esitatud andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist;
 4) tõendama rakendusüksuse nõudmisel taotluses nimetatud projekti teostamiseks vajaliku omafinantseeringu ja dokumentide olemasolu ning nõudmisel need esitama;
 5) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi.

§ 12.  Nõuded taotlusele

 (1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
 1) taotlus on esitatud määruses ettenähtud korras ja vormis;
 2) toetust taotletakse käesoleva määruse §-s 6 sätestatud toetatavatele tegevustele ning nimetatud tegevuste tarbeks planeeritud kulud on kooskõlas käesoleva määruse §-s 7 sätestatud abikõlblikkuse reeglitega;
 3) taotluses taotletud toetuse suurus ei ületa käesoleva määruse §-s 8 sätestatud maksimaalset suurust;
 4) taotluses sisalduvate projektide tegevused lõpetatakse vastavalt käesolevas määruses § 9 lõikes 2 sätestatule;
27.04.2015 14:26
Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas „käesolevas" Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 4 alusel
 5) taotluse eelarves on ette nähtud nõutav omafinantseering, selle maht ja katmise allikad ning mitteabikõlblike kulude esinemisel on kirjeldatud nende sisu ja mahtu;
 6) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged;
 7) taotluse on kinnitanud taotleja esindusõiguslik isik.

 (2) Taotlus peab sisaldama:
 1) andmeid projektide vastavuse kohta alameetme toetuse andmise eesmärkidele;
 2) taotluses toodud projektide asutusesisest pingerida ning kirjeldust asutusesisese projektide valikuprotseduuri kohta;
 3) projektide valdkondlikku liigitust käesoleva määruse § 2 punkti 3 alusel. Kui projekti raames soetatav või kaasajastatav infrastruktuur on kasutuses mitmes valdkonnas, tuleb välja tuua protsentuaalne jaotus valdkondade vahel;
 4) ülevaadet taotluses esitatud valdkondade kohta, sh kirjeldust valdkondade arenguperspektiivide ja asutuse valdkonnapõhiste strateegiliste eesmärkide kohta, kuni 25 olulisema publikatsiooni loetelu ning ja ülevaadet vastava valdkonna infrastruktuuride olukorrast;
 5) viidet asutuse kehtivale arengukavale ning kinnitust taotluse vastavuse kohta arengukavale;
 6) antud taotlusvoorus kavandatavate investeeringute kogumahtu, projektide vahelisi seoseid, projektide tegevuskavasid ja teisi olulisi aspekte selgitavat seletuskirja;
 7) selgitust dubleerimise otstarbekuse kohta juhul, kui ühes taotluses sisalduvad samasuguse eesmärgi täitmisele suunatud projektid;
 8) andmeid taotluses sisalduvate projektide toetuse suuruse kohta;
 9) üldandmeid taotleja kohta;
 10) taotleja kinnitust esitatud andmete õigsuse kohta.

 (3) Taotluses esitatud projektid peavad sisaldama vähemalt järgmist teavet:
 1) projekti sisulise elluviiva teadus- ja arendusasutuse või ülikooli allüksuse kohta;
 2) soetatavate või kaasajastatavate objektide asukoha ja objektiga seotud kontaktisiku andmete kohta;
 3) projekti oodatavate tulemuste ja mõju kohta seoses taotleja strateegiliste eesmärkidega;
 4) projekti tulemusena tehtava koostöö kohta teiste teadus- ja arendusasutustega ning ettevõtetega, sh ka rahvusvahelisel tasandil;
 5) projekti juhtimisstruktuuride ja -protsesside kohta;
 6) projekti elluviimiseks taotletava toetuse suuruse kohta.

 (4) Taotluses esitatud projektid peavad olema seostatud haridus ja teadusministri 31. augusti 2007. a käskkirjas «Eesti Teadusinfosüsteemis kasutatavate teadus- ja arendustegevust käsitlevate klassifikaatorite kinnitamine» teise taseme alavaldkondadega.

 (5) Taotlusele tuleb lisada järgmised lisad ja taotluses esitatud andmeid tõendavad dokumendid:
 1) koostöö olemasolul kinnituskirjad projekti raames soetatava infrastruktuuri ühiskasutuse ja projekti tulemusena tehtava koostöö kohta;
 2) koopiad projektiga seotud hanke eelteadetest, teadetest, pakkumise kutsetest, tehnilisest kirjeldusest, ideekonkursi kutsetest, aruannetest (ka «Riigihangete seaduse» § 16 lõikes 1 sätestatud hankelepingu sõlmimise korral), vaidlustustest, koosolekute protokollidest, väljavalitud hinnapakkumistest ja maksumuste ning tasuvuse põhjendustest, juhul kui need on olemas;
 3) projekti, mis sisaldab ehitustöid, elluviimiseks vajalik dokumentatsioon (ehitusliku projektdokumentatsiooni see arhitektuuriline osa ning seletuskiri, mis võimaldab ehitusloa saamist), juhul kui need on olemas;
 4) projekti elluviimiseks vajalikud load ja kooskõlastused juhul, kui need on olemas;
 5) ehitus- ja renoveerimisprojektide puhul omandi- või rendisuhteid kinnitavad dokumendid.

 (6) Juhul kui taotluse lisade esitamine elektrooniliselt on tehniliselt keerukas või ei ole otstarbekas, võib lisad esitada paberkandjal.

§ 13.  Taotluse esitamine

 (1) Taotlus esitatakse rakendusüksusele elektrooniliselt läbi Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) keskkonna rakendusüksuse poolt kinnitatud taotlusvormil.

 (2) Meetme raames saab toetust taotleda avatud taotlusvoorude raames.

 (3) Käesoleva määruse §-s 4 toodud tingimustele vastav teadus- ja arendusasutus saab esitada ühes voorus ühe taotluse.

§ 14.  Taotluse menetlemine

 (1) Taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, hindamisest ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.

 (2) Taotluse menetlemise korraldab rakendusüksus arvestusega, et taotluste esitamise viimasest päevast kuni otsuse tegemiseni ei või kuluda rohkem kui 80 tööpäeva.

 (3) Taotluste nõuetele vastavuse kontrolli viib 10 tööpäeva jooksul alates registreerimisest läbi rakendusüksus, mis:
 1) kontrollib taotleja vastavust käesoleva määruse §-s 4 ja §-s 11 sätestatud nõuetele ja taotluse vastavust käesoleva määruse §-s 12 esitatud nõuetele ning taotlusvormile;
 2) informeerib juhul, kui taotluses esineb puudusi, sellest viivitamatult taotlejat ja annab kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks;
 3) teeb käesoleva määruse § 16 lõikes 11 sätestatud taotluse rahuldamata jätmise otsuse kui taotleja ei ole käesoleva lõike punktis 2 nimetatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud.

 (4) Taotluse kontrolli teostamise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja võrra.

 (5) Vajadusel võib rakendusüksus kaasata nõuetele vastavuse kontrollimiseks eksperte.

 (6) Rakendusüksus võib taotluse vastavaks tunnistamisel nõuda taotlejalt taotlusega seotud informatsiooni, sealhulgas taotleja raamatupidamisarvestuses kajastatava projekti raamatupidamisarvestuse korraldamise kirjeldust.

§ 15.  Taotluse hindamine

 (1) Käesoleva määruse nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste hindamiseks moodustab rakendusüksus Haridus- ja Teadusministeeriumi ettepanekul siseriikliku hindamiskomisjoni. Hindamiskomisjon võib kaasata eksperte. Hindamiskomisjoni liikmed ja kaasatud eksperdid allkirjastavad sõltumatuse ja konfidentsiaalsuse deklaratsiooni. Hindamisprotsessi kaasatakse Vabariigi Valitsuse korraldusega nimetatud Teaduspoliitika Komisjon, mis annab hindamiskomisjonile arvamused taotluste asutustevahelise valdkondliku tööjaotuse otstarbekuse kohta.

 (2) Hindamine toimub hindamis- ja valikumenetluste juhendi alusel. Hindamiskomisjoni töökorra ning taotluste hindamis- ja valikumenetluste juhendi kinnitab rakendusüksus kooskõlastatult Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

 (3) Taotluses sisalduvaid projekte hinnatakse järgmiste kriteeriumite alusel:
 1) 35% koondhindest moodustab projekti asutusesisene eelistuste järjekord ja mõju valdkonna arengule – hindab hindamiskomisjon toetudes taotleja esitatud eelistustele asutuses ja asutuse valdkondlike teadus- ja arendustegevuse tulemuslikkuse andmetele skaalal 0 kuni 100;
[RT I, 30.05.2013, 3 - jõust. 02.06.2013]
 2) 25% koondhindest moodustab projekti vastavus alameetme tingimustele ja majanduskeskkonna arendamise rakenduskava nõuetele ning prioriteetse suuna üldistele valikukriteeriumitele (projekti tegevuste mõju prioriteetse suuna eesmärkide saavutamisele, sh teadus- ja arendusasutuste ja ettevõtete vaheline koostöö, projekti teostatavus, toetuse vajalikkus projekti edukaks elluviimiseks) – hindab hindamiskomisjon toetudes vajadusel kaasatud ekspertide arvamusele skaalal 0 kuni 100;
[RT I, 30.05.2013, 3 - jõust. 02.06.2013]
 3) 20% protsenti koondhindest moodustab asutustevahelise valdkondliku tööjaotuse otstarbekus – hindab hindamiskomisjon toetudes Teaduspoliitika Komisjoni arvamusele hindeskaalal 0–100. Hindamiskomisjonil on õigus küsida Teaduspoliitika Komisjonilt selgitusi Teaduspoliitika Komisjoni poolt antud arvamuste kohta;
 4) 20% koondhindest moodustab projekti seotus meetme „Teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide õppe- ja töökeskkonna infrastruktuuri kaasajastamine“ investeeringute kavasse kantud objektidega – hindab hindamiskomisjon skaalal 0 kuni 100 vastavalt kas esineb seos nimetatud investeeringute kava projektide nimekirjaga või mitte.
[RT I, 30.05.2013, 3 - jõust. 02.06.2013]

 (4) Hindamiskomisjon esitab rakendusüksusele projektide individuaalse hindamise tulemusena käesoleva määruse § 8 lõikes 4 toodud põhimõtte ning käesoleva määruse § 2 punkti 3 alusel moodustatud kaks valdkondlikku pingerida. Arvestades käesoleva määruse § 8 lõigetes 1 kuni 4 sätestatuga teeb hindamiskomisjon rakendusüksusele põhjendatud ettepaneku rahuldada taotlus täielikult, osaliselt või jätta taotlus rahuldamata.

 (5) Juhul kui ühe taotluse projektidel on võrdne koondhinne, eelistab hindamiskomisjon käesoleva määruse § 8 lõike 4 kohaselt valdkondliku pingerea järjekoha määramisel projekti, mis asus asutuse pingereas eespool.

 (6) Juhul kui käesoleva määruse § 8 lõike 4 alusel sätestatud valdkondade erinevate taotluste projektidel on võrdne koondhinne, heidab hindamiskomisjon pingerea järjekoha määramiseks projektide vahel liisku.

§ 16.  Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus

 (1) Hindamiskomisjoni ettepaneku alusel teeb rakendusüksus otsuse:
 1) rahuldada taotlus taotletud mahus või
 2) rahuldada taotlus osaliselt või
 3) jätta taotlus tervikuna rahuldamata.

 (2) Toetuse taotluse võib rahuldada osaliselt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 17 lõikes 1 toodud alustel. Kui taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamisega, jäetakse taotlus rahuldamata.

 (3) Enne taotluse rahuldamise otsuse langetamist teavitab rakendusüksuse juht taotlejat toetuse taotluse rahuldamise kavatsusest, saates taotlejale allkirjastamiseks kahes eksemplaris kinnituskirja, kus sätestatakse toetatavate projektide nimekiri ja eraldatava toetuse maht, selle kasutamise tingimused ja toetuse saaja kohustused.

 (4) Taotleja on kohustatud 10 tööpäeva jooksul kinnituskirja saamisest arvates kinnituskirja rakendusüksusele tagastama. Toetuse vastuvõtmise ja sihipärase kasutamise kinnitamiseks allkirjastab taotleja kinnituskirja ja märgib allakirjutamise kuupäeva ja lisab kinnituskirjale prognoosi väljamakse taotluste esitamise kohta.

 (5) Kinnituskirja allkirjastamisega kinnitab taotleja, et ta on nõus toetust vastu võtma ning projektitegevusi alustama, kohustub täitma kõiki toetuse saamiseks esitatud nõudeid, kasutama toetust sihipäraselt ja tähtajaliselt ning mittesihipärase kasutamise korral saadud raha rakendusüksuse nõudmisel tagasi maksma. Samuti kinnitab taotleja, et on teadlik järelevalve nõudest ning kohustub järelevalveametniku tööle igati kaasa aitama.

 (6) Toetuse kasutamisest loobumisel edastab taotleja teatise, milles põhjendab loobumist. Kinnituskirja tähtajaks tagastamata jätmist käsitleb rakendusüksus taotleja toetusest loobumisena.

 (7) Tagastatud kinnituskirja alusel teeb rakendusüksuse juht otsuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Otsus tehakse taotlejale teatavaks 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.

 (8) Toetuse taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi, sätestades vähemalt:
 1) otsuse tegemise kuupäeva;
 2) otsuse tegemise põhjenduse ja aluse;
 3) toetuse saaja;
 4) toetatavate projektide nimed;
 5) toetuse maksimaalse suuruse projektide lõikes summana eurodes ja määrana abikõlblikest kuludest;
[RT I, 15.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
 6) omafinantseeringu minimaalse suuruse projektide lõikes summana eurodes ja määrana abikõlblikest kuludest;
[RT I, 15.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
 7) projektide abikõlblikkuse perioodi;
 8) projektide rahastamiskava finantseerimisallikate lõikes ja eelarve;
 9) väljamakse taotluste esitamise korra ja tähtajad;
 10) väljamaksete tegemise tingimused osaliselt tasutud kuludokumentide alusel;
 11) toetuse tagasinõudmise alused;
 12) aruannete esitamise tähtajad.

 (9) Taotluse osalise rahuldamise otsuse koostamisel lähtutakse käesoleva paragrahvi lõigetes 3–8 sätestatust ning lisaks sätestatakse otsuses taotluse osalise rahuldamise põhjendus ning alus.

 (10) Rakendusüksuse juht teeb toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
 1) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või kui taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul viisil õigusvastaselt otsuse tegemist;
 2) esinevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei saa vastavaks tunnistada;
 3) taotleja ei võimalda teostada taotluse nõuetele vastavuse kontrolli;
 4) taotleja ei ole puudusi kõrvaldanud tähtaegselt;
 5) taotleja loobub toetusest või ei tagasta käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kinnituskirja tähtaegselt;
 6) taotlejale on tehtud ettepanek taotluse osaliseks rahuldamiseks ning taotleja lükkab ettepaneku tagasi;
 7) taotleja ei ole taotlust rakendusüksusele esitanud tähtaegselt;
 8) hindamiskomisjon teeb rakendusüksusele ettepaneku jätta taotlus rahuldamata.

 (11) Toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt:
 1) otsuse tegemise kuupäev;
 2) otsuse tegemise põhjendus ja alus;
 3) taotleja ja taotluse nimi;
 4) otsuse vaidlustamise kord ja tähtaeg.

 (12) Taotleja võib otsuse peale esitada rakendusüksusele vaide «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-s 34 sätestatud alusel. Rakendusasutus vaatab vaide läbi «Haldusmenetluse seaduses» sätestatud korras.

§ 17.  Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

 (1) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise avalduse esitamine, menetlemine ja taotluse rahuldamise otsuse muutmine toimub «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 18 lõikes 3 sätestatud korras.

 (2) Taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud projektide eelarvet võib toetuse saaja ilma taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata muuta juhul, kui vastav muudatus on väiksem kui 10 protsenti projekti eelarvest või väiksem kui 6400 eurot ning toetuse saaja teavitab vastavast eelarve muutusest rakendusüksust.
[RT I, 15.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

 (3) Juhul kui taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud projektide tegevuskava muutub olulisel määral või muutub enam kui 10 protsenti projektide eelarvest, esitab toetuse saaja uuendatud tegevuskava ning eelarve enne selle rakendamist rakendusüksusele heakskiitmiseks.

 (4) Taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud taotluse eelarve piires võib taotluses sisalduvate eelisarendatavate valdkondade üksikprojektide odavnemisel või kallinemisel eelarve vahendeid ümber suunata, kui taotluse kogueelarve jääb samaks. Mitteeelisarendatavatesse valdkondadesse kuuluvate projektide eelarvet ei saa suurendada eelisarendatavate valdkondade projektide odavnemisel vabanenud vahendite arvelt.

 (5) Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine toimub «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 18 lõikes 6 sätestatud korras.

§ 18.  Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

 (1) Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 18 lõikes 6 toodud alustel.

 (2) Otsus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise kohta toimetatakse viivitamatult toetuse saajale kätte.

4. peatükk TOETUSE KASUTAMINE 

§ 19.  Toetuse saaja kohustused

  Toetuse saaja tagab projekti juhtimise ja eduka elluviimise õigusaktides ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sealhulgas:
 1) kasutab toetust vastavuses esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega ning alustab projekti elluviimist hiljemalt 6 kuu jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Projekti elluviimise alustamiseks loetakse antud kontekstis hanke väljakuulutamist;
[RT I, 30.05.2013, 3 - jõust. 02.06.2013]
 2) tagab omafinantseeringu ettenähtud määras;
 3) kasutab toetust ettenähtud tingimustel;
 4) tagab, et temal on projekti abikõlblikkuse perioodil taotluses sisalduvate projektide elluviimiseks vajalik kvalifikatsioon või õiguslikud eeldused;
 5) tagab toetuse väljamaksmise aluseks olevate dokumentide nõuetele vastavuse ning kulude abikõlblikkuse;
 6) esitab toetuse saamise ja kasutamise kohta nõutud teabe ning aruanded tähtaegselt, ettenähtud vormil, viisil ja tähtaegadel;
 7) teavitab viivitamata kirjalikult rakendusüksust taotluses esitatud või projektidega seotud andmete muutumisest ja projektide elluviimist takistavatest asjaoludest;
 8) taotleb eelnevat nõusolekut toetuse kasutamise tingimuste muutmiseks;
 9) võimaldab auditi, järelevalve või «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 7 lõikes 3 või § 8 lõikes 2 nimetatud kontrolli teostamist ning osutab selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldab volitatud isikul esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks viibida toetuse saaja ruumides ja territooriumil, mis on seotud toetuse kasutamisega;
 10) annab õigustatud isiku kasutusse tema nõutavad andmed ja dokumendid õigustatud isiku määratud tähtaja jooksul;
 11) tagab, et toetuse saaja raamatupidamises on toetuse kasutamisest saadud tulu muust tulust ning toetuse kasutamisega seotud kulud muudest kuludest, samuti kulusid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatud, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1080/2006 artikli 7 lõikes 4 nimetatud juhtudel;
[RTL 2009, 87, 1258 - jõust. 30.11.2009]
 12) säilitab taotluse, toetuse ja projektide teostamisega seonduva dokumentatsiooni (dokumenteerib kõik projekti elluviimise ja toetuse kasutamisega seotud toimingud) ja muud asjaga seotud materjalid ning tagab nende säilimise vähemalt 2025. aasta 31. detsembrini;
 13) järgib projektiga seotud hangete läbiviimisel „Riigihangete seaduses” sätestatud nõudeid;
[RT I, 30.05.2013, 3 - jõust. 02.06.2013]
 131) juhul kui toetuse saaja ei ole hankija „Riigihangete seaduse” mõistes, järgib „Riigihangete seaduse” §-s 3 sätestatud põhimõtteid;
[RT I, 30.05.2013, 3 - jõust. 02.06.2013]
 132) juhul kui toetuse saaja ei ole hankija „Riigihangete seaduse“ mõistes, küsib pakkujate paljususe olemasolul vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist, kui ostetava asja või teenuse maksumus on vähemalt 10 000 eurot (ilma käibemaksuta). Küsimine käesoleva määruse tähenduses on kirjalikku taasesitamist võimaldavas või kirjalikus vormis pöördumine potentsiaalsete pakkujate poole. Toetuse saaja ei ole kohustatud järgima käesolevas punktis sätestatud nõuet, kui hankega seotud dokumentatsioon avaldatakse riigihangete registri veebilehel https://riigihanked.riik.ee;
[RT I, 30.05.2013, 3 - jõust. 02.06.2013]
 14) küsib pakkujate paljususe olemasolul vähemalt kolm võrreldavat pakkumist, kui hangitakse „Riigihangete seaduse” §-s 19 sätestatud lihtsustatud korras tellitavaid teenuseid maksumusega alates 10 000 eurot (ilma käibemaksuta). Toetuse saaja ei ole kohustatud järgima käesolevas punktis sätestatud nõuet, kui hankega seotud dokumentatsioon avaldatakse riigihangete registri veebilehel https://riigihanked.riik.ee;
[RT I, 30.05.2013, 3 - jõust. 02.06.2013]
 141) esitab rakendusüksuse nõudmisel rakendusüksusele kõik hangetega seotud dokumendid;
[RT I, 30.05.2013, 3 - jõust. 02.06.2013]
 15) tagab projektide elluviimiseks vajalike, õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu;
 16) tagab meeste ja naiste võrdõiguslikkuse põhimõtete, keskkonnakaitsenõuete ja konkurentsireeglite järgimise;
 17) tagab projektide eesmärgi täitmiseks vajaliku vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise ettenähtud tingimustel ja kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.07.2006, lk 25–78) artiklis 57 sätestatuga vähemalt viie aasta jooksul, arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest;
 18) näitab toetuse kasutamisel, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks Euroopa Liidu struktuuritoetuse sümboolikat ja vajadusel kooskõlastades sümboolika kasutamise eelnevalt rakendusüksusega, vastavalt Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2007. a määrusele nr 211 «Struktuuritoetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, selle avalikustamise ning toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ning kord»;
 19) maksab rakendusüksuse poolt tagasinõutava toetuse tagasi tagasinõudmise otsuses märgitud summas ja tähtpäevaks. Tagastatava summa jäägilt arvestatakse intresse ja viiviseid vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-le 28;
 20) täidab Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» §-s 11 sätestatud tulu teenimisega seotud kohustusi;
[RTL 2009, 87, 1258 - jõust. 30.11.2009]
 21) täidab teisi «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuste seaduses» ja selle alusel antud õigusaktides, toetuse taotluse rahuldamise otsuses ning käesolevas määruses sätestatud kohustusi.

§ 20.  Rakendusüksuse õigused ja kohustused

 (1) Rakendusüksusel on õigus:
 1) kontrollida projekti elluviimist toetuse saaja territooriumil ja ruumides, samuti toetuse saaja raamatupidamist ning toetuse kasutamise tingimuste täitmist, sealhulgas teostada järelevalvet ja paikvaatlust;
 2) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või tegevuskava elluviimine on ohustatud või kui toetuse saaja rikub «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» või selle alusel antud õigusaktides sätestatud tingimusi;
 3) õigus vähendada väljamakstava toetuse suurust proportsionaalselt toetuse saaja omafinantseeringu vähenemisel alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määra;
 4) osaleda vaatlejana riigihankekomisjoni töös ja lepingu sõlmimisele eelnevatel läbirääkimistel;
 5) tutvuda projekti ettevalmistamise ning tööde teostamise käigus koostatavate dokumentidega;
 6) vajadusel algatada toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmine, teavitades toetuse saajat sellest eelnevalt kirjalikult;
 7) peatada toetuse väljamaksed toetuse saajale tagasimaksetega seotud projekti osas kuni tagasinõutava summa lõpliku tagasimakseni;
 8) teostada muid «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud toiminguid.

 (2) Rakendusüksusel on kohustus:
 1) sisestada toetuse taotluse, seire ja järelevalve andmed struktuuritoetuse riiklikku registrisse;
 2) viia läbi toetuse kasutamise seiret ja teostada järelevalvet ning kontrollida aruandlust;
 3) vaadata läbi ning kinnitada toetuse saaja koostatud tegevusaruanded ja lõpparuanne;
 4) anda toetuse saajale selgitusi toetuse andmist ja kasutamist puudutavates küsimustes;
 5) esitada toetuse andmise ja kasutamise aruandluse jaoks vajalikke andmeid;
 6) koostada ja avalikustada toetuse andmise ja kasutamise kohta ülevaateid;
 7) teostada struktuuritoetuse järelevalvet, sh teha ettekirjutusi ning jälgida ettekirjutuste täitmist;
 8) teavitada rikkumistest vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruses nr 278 «Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord» sätestatule;
 9) menetleda väljamakseid, sh kontrollida kulude abikõlblikkust;
 10) kinnitada toetuse kasutamise aruande vorm;
 11) säilitada toetuse andmise ja kasutamisega seotud dokumente vähemalt 2025. aasta 31. detsembrini;
 12) järgida muid «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses ja halduslepingus sätestatud nõudeid.

5. peatükk VÄLJAMAKSETE TEGEMINE JA TOETUSE KASUTAMISEGA SEOTUD ARUANNETE ESITAMINE 

§ 21.  Toetuse väljamaksete tegemine

 (1) Toetuse väljamaksed tehakse rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruse nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» alusel ja vastavalt toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatule.

 (2) Toetuse saaja esitab väljamaksetaotluse rakendusüksusele, rakendusüksuse poolt kehtestatud vormil koos kuludokumentide ja tasumist tõendavate dokumentide koopiatega, mis peavad vastama «Raamatupidamise seaduse» § 7 nõuetele. Väljamaksetaotluse aluseks olevad dokumendid on arvete koopiad, maksmist tõendavad dokumendid (maksekorraldused), tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid või teostatud tööde aktid, hangetega seotud dokumendid, tööde ja teenuste lepingud, töölepingud, tööajatabelid. Rakendusüksusel on õigus nõuda täiendavaid kulude tõendamiseks vajalikke dokumente.

 (3) Väljamaksed osaliselt tasutud kuludokumentide alusel toetuse saajale ning töövõtjale on lubatud vastavalt rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruses nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» sätestatule.

 (4) Ettemakseid on võimalik teostada «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 23 lõikes 45 sätestatud isikutele vastavalt rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruses nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» sätestatule.»

 (5) Esitatud väljamaksetaotluste või ettemakse aruannete ja kuludokumentide kontroll rakendusüksuses teostatakse 20 tööpäeva jooksul alates väljamaksetaotluse või ettemakse aruande registreerimisest rakendusüksuses. Kontrolli teostamise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud aja võrra.
[RTL 2009, 87, 1258 - jõust. 30.11.2009]

 (6) Kui toetuse saaja esitatud väljamaksetaotlus on puudulik, teavitab rakendusüksus toetuse saajat sellest 20 tööpäeva jooksul väljamaksetaotluse esitamisest. Väljamakse tegemiseks peab toetuse saaja kõrvaldama puudused hiljemalt 10 tööpäeva jooksul.

 (7) Toetuse väljamaksmise eelduseks on kulude abikõlblikkus, sh kulude aluseks olevate tegevuste abikõlblikkus, ning nende vastavus toetuse taotluse rahuldamise otsusele.

 (8) Rakendusüksusel on õigus peatada väljamakse taotluse menetlemine või keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja on rikkunud «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses», selle alusel antud õigusaktides või toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse saaja kohustusi.

 (9) Rahuldatud taotluse alusel väljamakse tegemiseks vajalikud andmed sisestab rakendusüksus lõikes 4 nimetatud tähtaega arvestades struktuuritoetuste registrisse.

 (10) Viimane väljamakse tehakse toetuse saajale pärast lõpparuande heakskiitmist.

 (11) Toetuse saaja on kohustatud esitama väljamaksetaotlusi rakendusüksusele taotluse rahuldamise otsuses sätestatud korras ja tähtaegadel.

§ 22.  Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

 (1) Projekti aruannete vormid koostab ja kinnitab rakendusüksus, kooskõlastades vormid eelnevalt rakendusasutusega.

 (2) Toetuse saaja esitab vormikohase projekti tegevus- ja lõpparuande rakendusüksusele haridus- ja teadusministri 12. mai 2008. a määruses nr 28 «Struktuuritoetuse kasutamise aruannete esitamise kord» ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud korras.

/otsingu_soovitused.json