Teksti suurus:

Vabariigi Valitsuse 17. septembri 1997. a määruse nr 176 „Piirirežiimi eeskirja kinnitamine” muutmine

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.07.2014
Avaldamismärge:RT I, 30.05.2014, 2

Vabariigi Valitsuse 17. septembri 1997. a määruse nr 176 „Piirirežiimi eeskirja kinnitamine” muutmine

Vastu võetud 22.05.2014 nr 72

Määrus kehtestatakse riigipiiri seaduse § 8 lõike 3 alusel.

§ 1.  Vabariigi Valitsuse 17. septembri 1997. a määruse nr 176 „Piirirežiimi eeskirja kinnitamine” muutmine

Vabariigi Valitsuse 17. septembri 1997. a määrusega nr 176 „Piirirežiimi eeskirja kinnitamine” kinnitatud „Piirirežiimi eeskirjas” tehakse järgmised muudatused:

1) punkt 9 sõnastatakse järgmiselt:

„9. Riigipiiri ületamist õhusõidukite poolt, nende liikumist Eesti õhuruumis ja sellest väljumist kontrollib lennuliiklusteeninduse büroo, kes teavitab Politsei- ja Piirivalveametit viivitamata riigipiiri ületamise, Eesti õhuruumis liikumise ja paiknemise korra rikkumisest ning õhusõiduki maandumisest selleks mitteettenähtud kohas.”;

2) punkt 10 sõnastatakse järgmiselt:

„10. Eestisse ühendusevälisest riigist saabuva või Eestist ühendusevälisesse riiki lahkuva õhusõiduki maandumist selleks mitteettenähtud kohas või välispiiri ületamist väljaspool kehtestatud lennutrassi ei loeta piirirežiimi rikkumiseks, kui see toimus õhusõiduki tehnilise rikke, avarii, loodusõnnetuse või muu sundolukorra tõttu. Õhusõiduki kapten on sellisest maandumisest või välispiiri ületamisest kohustatud viivitamata teatama lennuliiklusteeninduse büroole, kes edastab teate viivitamata Politsei- ja Piirivalveametile. Maandunud õhusõiduk võib startida ainult pärast piirikontrolli.”;

3) punkt 101 sõnastatakse järgmiselt:

„101. Piirikontrolli taaskehtestamisel sisepiiril Eestisse saabuva, Eestist lahkuva või ülelendu sooritava õhusõiduki maandumist selleks mitteettenähtud kohas või riigipiiri ületamist väljaspool kehtestatud lennutrassi ei loeta piirirežiimi rikkumiseks, kui see toimus õhusõiduki tehnilise rikke, avarii, loodusõnnetuse või muu sundolukorra tõttu. Õhusõiduki kapten on sellisest maandumisest või riigipiiri ületamisest kohustatud viivitamata teatama lennuliiklusteeninduse büroole, kes edastab teate viivitamata Politsei- ja Piirivalveametile. Maandunud õhusõiduk võib startida ainult pärast piirikontrolli.”;

4) punkt 15 sõnastatakse järgmiselt:

„15. Piiripunkt lennujaamas on rahvusvaheliseks liikluseks avatud lennujaama osa, kus teostatakse välispiiri ületamisega seonduvat piirikontrolli. Piirikontroll lennujaamas toimub lennujaama hoone selleks väljaehitatud osas või vahetult õhusõiduki juures.”;

5) punkti 18 alapunkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) läbima piiripunkti ettenähtud korras, järgides liikluskorraldusvahendeid, ja läbima rohelise või punase koridori ning esitama piirikontrolli teostavale ametnikule välispiiri ületamiseks ettenähtud dokumendid;”;

6) punkt 22 sõnastatakse järgmiselt:

„22. Sõidukijuht peab sõidukiga liiklema vastavalt liikluskorraldusvahenditele või piirikontrolli teostava ametniku antud märguannetele ning korraldustele. Sõidukiga piiripunkti saabunud isik ei tohi sõidukist väljuda, välja arvatud juhul, kui piirikontrolli teostav ametnik annab selleks loa.”;

7) punkt 35 sõnastatakse järgmiselt:

„35. Kõrvaliste isikute viibimine sadama piiripunktis, samuti sõidukite paigutamine sadama piiripunkti territooriumile on keelatud.”;

8) punkt 39 sõnastatakse järgmiselt:

„39. Kolmandast riigist saabuval või kolmandasse riiki lahkuval laeval teostatakse piirikontroll saabumisel või lahkumisel rahvusvaheliseks liikluseks avatud sadamas. Kui laeval ei ole võimalik sadamas silduda, võib laeva piirikontroll toimuda sisemerel Politsei- ja Piirivalveametiga kooskõlastatud kohas ja ajal. Transpordi sisemerel asuvale laevale minekuks korraldab laeva omanik.”;

9) punkt 42 tunnistatakse kehtetuks;

10) punkt 56 sõnastatakse järgmiselt:

„56. Eestisse saabuvatel laevadel, mis ei ole vabastatud piirikontrolli läbimise nõudest Schengeni piirieeskirjade VI lisa punkti 3 tähenduses, enne piiripunkti jõudmist ja Eestist lahkuvatel laevadel pärast piirikontrolli läbimist, samuti territoriaalmerest rahumeelset läbisõitu teostavatel ja tormivarjus seisvatel laevadel on politsei kooskõlastuseta keelatud astuda niisugusesse otsesesse kontakti teiste laevadega, mis võimaldaks inimeste, kauba ja esemete laevalt laevale üleandmist.”;

11) punkt 57 sõnastatakse järgmiselt:

„57. Käesoleva eeskirja punktis 59 nimetatud laevadel on keelatud isikute laevast väljumine ja laevale asumine, samuti kaupade peale-, maha- ja ümberlaadimine ning vedurlaevadel järelveetavate praamide vahetamine ilma Politsei- ja Piirivalveameti eelneva kooskõlastuseta. Lubatud on lootsi pardale võtmine.”;

12) punkt 58 tunnistatakse kehtetuks;

13) punktis 59 asendatakse sõnad „riiklik mereloots” sõnaga „loots” vastavas käändes ning punktides 59 ja 60 asendatakse sõna „mereloots” sõnaga „loots” vastavas käändes;

14) punkt 62 sõnastatakse järgmiselt:

„62. Välisvetest saabunud laev võib piirikontrolli läbimata jääda sadamasse sisenemise ootel ankrusse sisemerel kooskõlastatult Politsei- ja Piirivalveametiga. Laeva lossimine sisemerel võib toimuda ainult pärast piirikontrolli läbimist. Välisvetesse suunduv laev võib pärast piirikontrolli läbimist jääda ankrusse sisemerel kooskõlastatult Politsei- ja Piirivalveametiga.”;

15) punkt 75 sõnastatakse järgmiselt:

„75. Kõik isikud, asutused ja organisatsioonid peavad nende poolt piiriveekogudel korraldatavad õppused, üritused, võistlused, allveetegevuse, lõhkamistööd, jääteede rajamise ning muu piirirahu häiriva tegevuse kooskõlastama Politsei- ja Piirivalveametiga. Sise- ja territoriaalmerel korraldatavatest õppustest, üritustest ja võistlustest tuleb teavitada Politsei- ja Piirivalveametit vähemalt 24 tundi enne tegevuse toimumist.”.

§ 2.  Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. juulil 2014. a.

Taavi Rõivas
Peaminister

Hanno Pevkur
Siseminister ja regionaalminister

Heiki Loot
Riigisekretär

/otsingu_soovitused.json