Teksti suurus:

Perioodi 2014–2020 tööstusettevõtja tootearenduse toetus

Väljaandja:Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:02.06.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 30.05.2019, 1

Perioodi 2014–2020 tööstusettevõtja tootearenduse toetus

Vastu võetud 27.05.2019 nr 35

Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1. Kohaldamisala

 (1) Määrus kehtestatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse suuna „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus” meetme „Ettevõtja arenguplaani toetusmeede ettevõtete arendus- ja eksporditegevustele kaasaaitamiseks ning juhtimisvõimekuse tõstmiseks” (edaspidi meede) tegevuse „Arenguvajaduste välja selgitamine ja ettevõtete arendustegevused” eesmärkide elluviimiseks.

 (2) Määrus on suunatud Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegias 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti” ja arengukavas „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020” nimetatud eesmärkide täitmisele ning ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 eesmärgi „Eesti ettevõtted pakuvad uuenduslikke kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid” saavutamisele.

 (3) Määrust kohaldatakse ettevõtjale, kelle põhitegevusala vastab justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord” lisa 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)” (edaspidi EMTAK 2008) Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori koodidele:
 1) mäetööstus (EMTAK 2008 jagu B);
 2) töötlev tööstus (EMTAK 2008 jagu C), välja arvatud tubakatoodete tootmine (EMTAK 2008 jagu C 12);
 3) elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine (EMTAK 2008 jagu D);
 4) veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus (EMTAK 2008 jagu E).

 (4) Määruse alusel antav toetus on teadus- ja arendustegevuseks (edaspidi TA tegevus) antav abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, muudetud komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18)) (edaspidi üldine grupierandi määrus), artikli 25 mõistes ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.

 (5) Määrust ei kohaldata ettevõtjale, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata.

 (6) Määrust ei kohaldata üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5 sätestatud juhtudel, ega raskustes oleva ettevõtja osas üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 mõistes.

§ 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

 (1) Toetuse andmise eesmärk on aidata ettevõtjal kasvatada uuest või oluliselt muudetud tootest või teenusest rahvusvahelist müügitulu.

 (2) Toetuse andmise tulemusena arendatakse välja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline uus või oluliselt muudetud toode või teenus.

 (3) Projekt panustab meetme järgmiste tulemusnäitajate suurendamisse:
 1) erasektori TA tegevuse kulutuste osakaal, mida arvestatakse protsendina sisemajanduse kogutoodangust;
 2) müügitulu uutest või oluliselt muudetud toodetest või teenustest.

 (4) Projekt panustab meetme järgmiste väljundnäitajate suurendamisse:
 1) toetatud ettevõtjate arv;
 2) toetatud ettevõtjate arv, kes on tutvustanud turu või ettevõtja jaoks uut toodet või teenust;
 3) erainvesteeringute maht, mis on kooskõlas riigi toetustega innovatsiooni või teadus- ja arendustegevuse alastele projektidele.

§ 3. Rakendusasutus ja rakendusüksus

 (1) Rakendusasutus on vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 12 lõike 3 alusel Vabariigi Valituse kinnitatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjale Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

 (2) Rakendusüksus on vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 12 lõike 3 alusel Vabariigi Valituse kinnitatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjale Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.

§ 4. Terminid

  Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
 1) tootearendus on uue või oluliselt muudetud toote või teenuse arendamine üldise grupierandi määruse mõistes;
 2) väikeettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisa I artikli 2 punktides 2 ja 3 sätestatud kriteeriumitele;
 3) keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisa I artikli 2 punktis 1 sätestatud kriteeriumitele;
 4) suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta punktides 2 ja 3 viidatud kriteeriumitele;
 5) eelnõustamine on toetuse taotlemisele eelnev tegevus, kus rakendusüksus selgitab toetuse andmise aluseid, juhib tähelepanu kavandatava projekti võimalikele tehnilistele ja sisulistele puudustele ning annab soovitusi ja teeb ettepanekuid nende kõrvaldamiseks;
 6) projektiplaan on tootearenduse tegevuskava, mis sisaldab oodatavaid tulemusi, toote tootmisesse viimise või teenuse pakkumisega alustamise analüüsi, turustamise plaani, ekspordipotentsiaali analüüsi ja ekspordiplaani, projektimeeskonna kirjeldust ning ettevõtja majandusnäitajate prognoosi.

§ 5. Teabe edastamine

  Toetuse taotlemise ja selle kasutamisega seotud teabe ja dokumentide edastamine taotleja või toetuse saaja ja rakendusüksuse vahel toimub rakendusüksuse veebilehel oleva e-teeninduse portaali kaudu.

§ 6. Vaide esitamine

 (1) Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksuse kaudu rakendusasutusele vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 51.

 (2) Rakendusasutus lahendab vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

 (3) Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte elektrooniliselt.

2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 

§ 7. Toetatavad tegevused

  Toetust antakse ettevõtjale tootearenduse läbiviimiseks, mis aitab saavutada § 2 lõikes 1 sätestatud eesmärki ja lõikes 2 sätestatud tulemust.

§ 8. Kulude abikõlblikkus

 (1) Abikõlblikuks kuluks loetakse taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) §-s 2, üldise grupierandi määruse artikli 25 lõikes 3 ning käesolevas määruses sätestatud tingimustele.

 (2) Abikõlbliku kulu eest tasutakse projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2023. a.

 (3) Abikõlblikud on järgmised taotluse rahuldamise otsusele vastavad tootearenduse läbiviimiseks vajalikud kulud:
 1) töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed;
 2) vahendite ja seadmete kulud proportsionaalselt nende kasutusajale projektis;
 3) taotlejast sõltumatult isikult turutingimustel ostetud või litsentsitud teadusuuringu, teadmiste, informatsiooni hankimise, intellektuaalomandi omandamise, nõustamisteenuse ning projekteerimise ja insenertehniliste lahenduste väljatöötamise, prototüübi valmistamise, katsete ja testidega seotud kulud;
 4) materjali ja tarvikute kulud.

 (4) Kui vahendeid ja seadmeid ei kasutata projektis kogu nende kasutusea vältel, on seadmete kasutamise kulu arvestuse aluseks toetuse saaja raamatupidamise sise-eeskirjas sätestatud amortisatsiooniarvestus või rendileandjaga kokkulepitud rendisumma, mis vastab projekti kestusele ja mis arvutatakse üldiselt aktsepteeritava raamatupidamistava kohaselt.

 (5) Kuludokumendi abikõlblike kulude summa on minimaalselt 50 eurot.

 (6) Abikõlblike kulude hulka ei arvata tehinguid isikute vahel, kes on tulumaksuseaduse § 8 tähenduses seotud isikud.

 (7) Kõik abikõlblikud kulud peavad olema põhjendatud ja projekti eesmärkide saavutamiseks vajalikud.

 (8) Kulude eest tasutakse pangaülekandega.

 (9) Käibemaks on mitteabikõlblik kulu.

§ 9. Projekti abikõlblikkuse periood

 (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad.

 (2) Projekti abikõlblikkuse periood algab mitte varem kui taotluse esitamise päeval või taotluse rahuldamise otsuses määratud hilisemal päeval ja lõpeb hiljemalt 31. augustil 2023. aastal.

 (3) Taotleja ei tohi alustada projekti tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele.

 (4) Projekti abikõlblikkuse periood on maksimaalselt 36 kuud.

 (5) Projekti abikõlblikkuse perioodi võib pikendada kuni 6 kuu võrra, tingimusel, et ei ületata lõikes 2 sätestatud tähtaega.

 (6) Projekt loetakse lõppenuks pärast seda kui rakendusüksus on teinud toetuse saajale lõppmakse.

§ 10. Toetuse piirsummad- ja määrad

 (1) Toetuse maksimaalne summa ühe projekti kohta on 500 000 eurot.

 (2) Toetuse minimaalne summa ühe projekti kohta on 20 000 eurot.

 (3) Toetuse osakaal projekti abikõlblike kulude kogumaksumusest on:
 1) väikeettevõtjast toetuse saajal 45 protsenti;
 2) keskmise suurusega ettevõtjast toetuse saajal 35 protsenti;
 3) suurettevõtjast toetuse saajal 25 protsenti.

 (4) Omafinantseeringu määr peab katma abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetus ei kata.

 (5) Omafinantseeringuna ei käsitleta teisi riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või Euroopa Liidu institutsioonide või fondide antud tagastatavat või tagastamatut toetust.

3. peatükk Toetuse taotlemine ning nõuded taotlejale ja taotlusele 

§ 11. Toetuse taotlemine

 (1) Toetuse taotlemine toimub jooksvalt.

 (2) Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõpetamisest ja peatamisest ning rahastamise eelarvest annab rakendusüksus teada oma veebilehel.

 (3) Toetuse taotlemisele eelnevalt tuleb esitada projektiplaan, läbida rakendusüksuse korraldatav eelnõustamine ja saada projektiplaanile positiivne eelhinnang.

 (4) Positiivne eelhinnang ei ole rakendusüksusele taotluse rahuldamisel siduv.

 (5) Rakendusüksus annab eelnõustamise käigus projektiplaanile positiivse eelhinnangu, kui projektiplaan vastab § 2 lõikes 1 nimetatud eesmärgile ja § 2 lõikes 2 nimetatud tulemusele.

 (6) Rakendusüksus lõpetab taotluste vastuvõtmise, kui meetme rahastamise eelarve jääk saab võrdseks menetluses olevate, kuid veel otsustamata taotluste mahuga.

§ 12. Nõuded taotlejale

 (1) Toetust võib taotleda Eesti äriregistrisse kantud äriühing, kelle:
 1) põhitegevusala kuulub § 1 lõikes 3 nimetatud valdkonda;
 2) enda või temaga valitseva mõju kaudu seotud ettevõtja viimase kahe majandusaasta keskmine müügitulu põhitegevusalast majandusaasta aruannete kohaselt on iga majandusaasta kohta vähemalt 200 000 eurot.

 (2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
 1) Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) §-des 2 ja 3 sätestatud nõuded;
 2) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud sundlõpetamis-, likvideerimis- või pankrotimenetlust;
 3) taotleja on taotluse esitamise hetkeks täitnud nõuetekohaselt maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse;
 4) juhul kui taotleja on rakendusüksuselt varem saanud toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema taotluse esitamise hetkeks tehtud nõutud summas.

§ 13. Nõuded taotlusele

 (1) Taotlus peab vastama taotluste menetlemise määruse § 4 lõikele 1.

 (2) Taotlus peab sisaldama lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitustele järgmisi andmeid ja dokumente:
 1) taotleja ärinimi, äriregistri kood, telefoninumber, e-posti-, kodulehe- ja postiaadress;
 2) teavet selle kohta, kas taotleja on väikeettevõtja, keskmise suurusega ettevõtja või suurettevõtja;
 3) projekti elluviimise koht kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega;
 4) projekti nimi, eesmärgid ja oodatavad tulemused;
 5) projekti eelarve;
 6) projekti algus- ja lõppkuupäev;
 7) taotleja kinnitus enda vastavuse kohta §-s 12 sätestatud nõuetele;
 8) taotlemisele eelnenud majandusaasta aruanne, kui see ei ole kättesaadav äriregistris;
 9) kasumiaruanne ja bilanss jooksva aasta viimase kvartali seisuga;
 10) teave, kui taotleja on projektile või projekti osale tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest;
 11) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
 12) rakendusüksuse positiivse eelhinnangu saanud projektiplaan.

4. peatükk Taotluse menetlemine 

§ 14. Taotluse menetlemine

 (1) Taotluse menetlemine koosneb:
 1) taotluse esitamisest;
 2) vajadusel selgituste ja lisateabe küsimisest;
 3) taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist ja nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamisest;
 4) projekti hindamisest;
 5) taotluse rahuldamisest või mitterahuldamisest.

 (2) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda rakendusüksuse määratud tähtajaks taotlejalt selgitusi ja lisateavet taotluses esitatud andmete kohta, või taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused.

 (3) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 tööpäeva alates taotluse esitamisest. Taotluse esitamise ajaks loetakse kuupäeva, millal taotleja taotluse e-teeninduses kinnitab. Rakendusüksus võib taotluse menetlemise aega põhjendatud juhtudel pikendada kuni 10 tööpäeva võrra, millest teavitatakse taotlejat.

 (4) Kui taotluses avastatakse ebatäpsusi või puudusi, teatatakse sellest viivitamatult taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni 10-tööpäevane tähtaeg, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.

§ 15. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine

 (1) Rakendusüksus tunnistab taotleja nõuetele vastavaks juhul, kui taotleja vastab §-s 12 sätestatud nõuetele.

 (2) Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui taotlus vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

 (3) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
 1) taotlus ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
 2) taotleja mõjutab õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
 3) taotleja ei võimalda teha taotleja juures või kavandatavate tegevuste elluviimise asukohas struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 7 sätestatud kontrolli;
 4) taotlemisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata.

 (4) Taotleja või taotluse nõuetele mittevastavuse korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust §-s 16 nimetatud tingimuste kohaselt hindamata.

§ 16. Projektide valikukriteeriumid ja -kord

 (1) Taotlusi hindab rakendusüksuse moodustatud hindamiskomisjon, mille koosseis on eelnevalt kooskõlastatud rakendusasutusega.

 (2) Rakendusüksusel on õigus kaasata taotluste hindamiseks eksperte.

 (3) Hindamise protsess viiakse läbi vastavalt rakendusüksuse välja töötatud valikumetoodikale. Valikumetoodika koostamisel lähtub rakendusüksus lõikes 6 nimetatud valikukriteeriumitest. Valikumetoodika kooskõlastatakse enne kinnitamist rakendusasutusega.

 (4) Valikumetoodika ja hindamiskomisjoni koosseis tehakse kättesaadavaks rakendusüksuse veebilehel hiljemalt samal ajal taotluste vastuvõtmisega alustamisest teavitamisega.

 (5) Taotlust hinnatakse skaalal 0–4. Taotluse hindamisel antud koondhinne moodustub valikukriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest.

 (6) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlust hinnatakse järgmiste valikukriteeriumide ja osakaalude alusel:
 1) 50 protsenti koondhindest moodustab projekti mõju käesoleva määruse ja meetme eesmärkide ja tulemuste saavutamisele, milles hinnatakse projekti panust toetuse andmise eesmärkide ja tulemuste täitmisse ja projekti mõju ettevõtja majandustulemustele;
 2) 20 protsenti koondhindest moodustab projekti kvaliteet, milles hinnatakse projekti realistlikkust, selgust ja tulemuste mõõdetavust;
 3) 30 protsenti koondhindest moodustab taotleja võimekus projekti ellu viia, milles hinnatakse taotleja tootearenduse alast ja finantsvõimekust ning riskide juhtimise oskust.

§ 17. Taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine

 (1) Taotluse rahuldamise kohta teeb rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse. Taotluse rahuldamata jätmise korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Taotlus rahuldatakse või taotlus rahuldatakse osaliselt või kõrvaltingimusega.

 (2) Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis vastavad kõikidele järgnevatele nõuetele:
 1) on § 16 lõikes 6 loetletud valikukriteeriumide alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,50;
 2) ei ole üheski § 16 lõikes 6 sätestatud valikukriteeriumis saanud madalamat hinnet kui 2,00.

 (3) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale kahe tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

§ 18. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine

 (1) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhtudel ja tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav ka osalise toetusega. Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja nõusolekul vähendada toetuse summat ning muuta toetatavaid tegevusi. Kui taotleja ei ole nõus rakendusüksuse ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

 (2) Taotluse võib osaliselt rahuldada lisaks taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatud juhtudel ka juhul, kui omafinantseeringu tagamine ei ole taotluses esitatud eelarve mahus võimalik.

 (3) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 3 sätestatule.

 (4) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele enne, kui rakendusüksus on taotluse rahuldamise otsust täiendanud teabega kõrvaltingimuse täitmise kohta.

§ 19. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

 (1) Taotluse rahuldamise otsust muudab rakendusüksus, kas omal algatusel või toetuse saaja taotluse alusel taotluste menetlemise määruse §-s 10 sätestatud tingimustel ja korras ning kooskõlas üldise grupierandi määruse tingimustega.

 (2) Taotluse menetlemise määruse § 10 lõikes 2 sätestamata juhtudel ja juhul, kui see on kooskõlas üldise grupierandi määruse tingimustega, võib toetuse saaja teha projektis muudatusi, teavitades sellest rakendusüksust ühe kuu jooksul enne muudatuse tegemist.

 (3) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitava muudatuse tõttu ei ole projekti oodatavaid tulemusi tõenäoliselt võimalik saavutada või tulemused ei vasta toetuse andmise eesmärkidele.

 (4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates.

 (5) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks, kui esineb vähemalt üks struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikes 3 ja § 47 lõikes 3 sätestatud alus või:
 1) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel;
 2) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada 2023. aasta 31. augustiks.

5. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused 

§ 20. Aruannete esitamine

 (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele vahe-, lõpp- ja järelaruanded.

 (2) Toetuse saaja esitab vahe- ja lõpparuanded rakendusüksusele taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustel. Toetuse saaja esitab järelaruande rakendusüksuse nõudmisel.

 (3) Vahearuande aruandeperioodi kestus ning aruannete esitamise tähtpäevad sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses. Aruandeperioodi kestus on minimaalselt kuus kuud.

 (4) Vahe- ja lõpparuanded sisaldavad peamiste tegevuste kirjeldust ja teavet projekti tulemuste saavutamise kohta ja toetuse saaja hinnangut projekti edenemisele.

 (5) Projekti järelaruanne sisaldab teavet uue toote või teenuse müügikäibe ja ekspordi kohta ning hinnangut projekti tulemuste kasutuselevõtu kohta.

 (6) Vahe-, lõpp- ja järelaruannete vormid kehtestab rakendusüksus ja avalikustab need oma veebilehel.

 (7) Rakendusüksus kinnitab vahearuande ja lõpparuande või lükkab tagasi hiljemalt 30 tööpäeva jooksul selle rakendusüksusele esitamisest.

 (8) Rakendusüksus võib kaasata vahearuannete ja lõpparuande hindamiseks eksperte.

§ 21. Toetuse maksmise tingimused

 (1) Maksetaotluste esitamine, menetlemine ja toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse §-dele 11–14 ja taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tingimustele.

 (2) Aruanne koos maksetaotlusega esitatakse rakendusüksusele taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegadel, kuid mitte tihedamini kui kord poolaastas.

 (3) Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lõike 1 punktile 1.

 (4) Toetuse maksmise eelduseks on:
 1) projekti tegevuste läbiviimine, abikõlblike kulude tekkimine ja vastavate kulude tasumine täies ulatuses ja vastava aruandperioodi vahe- või lõpparuande kinnitamine rakendusüksuse poolt;
 2) maksetaotluse ja projekti tegevustest tingitud kulude tekkimist tõendavate kuludokumentide või nende koopiate esitamine ja nende kinnitamine rakendusüksuse poolt.

 (5) Rakendusüksus menetleb lõike 4 punktis 2 nimetatud dokumente 30 tööpäeva jooksul alates nende esitamisest rakendusüksusele. Rakendusüksus võib kuludokumentide kontrolli teostada ka toetuse saaja juures kohapealse kontrolli raames.

 (6) Juhul kui aruande või maksetaotluse menetlemisel ilmneb puudusi, määrab rakendusüksus puuduse kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikele 2.

 (7) Rakendusüksus võib peatada aruande või maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud juhul.

6. peatükk Toetuse saaja ning rakendusüksuse õigused ja kohustused 

§ 22. Toetuse saaja õigused ja kohustused

 (1) Toetuse saaja kohustub lisaks struktuuritoetuse seaduse §-s 24 sätestatud kohustustele täitma järgmisi kohustusi:
 1) kasutama toetust vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule;
 2) tagama projekti juhtimise ja eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt;
 3) järgima projektiga seotud hangete läbiviimisel riigihangete seadust ja struktuuritoetuse seaduse §-s 26 kehtestatud nõudeid, kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses.

 (2) Kui toetuse saaja ei ole hankija riigihangete seaduse tähendus, esitab ta koos maksetaotlusega lähteülesande ja vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt kõigi üheliigiliste kulutuste puhul, mille maksumus ilma käibemaksuta on vähemalt 5000 eurot. Juhul kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei valita, tuleb taotlusele lisada sellekohane põhjendus.

 (3) Toetuse saajal on õigus:
 1) saada rakendusüksuselt teavet ja selgitusi, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega;
 2) ärakuulamisele struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikes 2 nimetatud juhtudel.

§ 23. Rakendusüksuse õigused ja kohustused

 (1) Rakendusüksus on kohustatud täitma lisaks struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 sätestatule järgmisi kohustusi:
 1) tegema taotlus- ja aruandevormid ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks e-teeninduses;
 2) teavitama toetuse saajaid viivitamatult toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest;
 3) teavitama toetuse saajat viivitamatult kahe tööpäeva jooksul tema suhtes vastuvõetud otsusest;
 4) kontrollima projekti elluviimist;
 5) edastama taotluste, projektide seire- ja muud andmed struktuuritoetuse registrisse;
 6) teostama meetme rahaliste jääkide pidevat seiret ja vajadusel esitama rakendusasutusele vastava ülevaate;
 7) säilitama riigiabi andmisega seotud andmeid koos teabe ning vajalike lisadokumentidega kümme aasta jooksul alates viimase üksikabi andmisest;
 8) koostama meetme seirearuande ja lõpparuande, kinnitama aruandes sisalduvate andmete õigsust ning edastama aruande rakendusasutusele;
 9) läbi vaatama ja kinnitama projekti vahe- ning lõpparuanded hiljemalt 30 tööpäeva jooksul alates nende laekumisest ning esitama need struktuuritoetuse registrisse;
 10) esitama toetuse andmise ja kasutamise aruandluse jaoks vajalikke andmeid;
 11) koostama toetuse andmise ja kasutamise kohta ülevaateid ja need avalikustama;
 12) teavitama rakendusasutust toetuse kasutamise takistustest;
 13) koostama meetme seirearuande ja lõpparuande, kinnitama aruandes sisalduvate andmete õigsust ning edastama aruande rakendusasutusele.

 (2) Rakendusüksusel on õigus:
 1) teostada toetuse saaja juures kuludokumentide ja projekti tegevuste elluviimise kontrolli;
 2) kontrollida kulude abikõlblikkust;
 3) tutvuda projekti ettevalmistamise ning tööde teostamise käigus koostatavate dokumentidega;
 4) nõuda taotluses sisalduva projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
 5) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub struktuuritoetuse seaduse, selle alusel antud määrustes sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust;
 6) vähendada toetuse suurust proportsionaalselt taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud projekti maksumuse vähenemisel;
 7) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud;
 8) teostada muid struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud toiminguid.

§ 24. Finantskorrektsioonid

 (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ning ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule.

 (2) Toetus nõutakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 48 ning ühendmääruse §-le 23. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada vastavalt ühendmääruse §-le 24.

 (3) Juhul kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, maksab toetuse saaja viivist vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule.

Kert Kingo
Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister

Ando Leppiman
Kantsler