Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Välja kuulutanud
Vabariigi President
25.06.2015 otsus nr 659

Sotsiaalmaksuseaduse, tulumaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 15.06.2015

§ 1.  Sotsiaalmaksuseaduse muutmine

Sotsiaalmaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 lõikes 1 asendatakse arv „33” arvuga „32,5”;

2) paragrahvi 7 lõikes 1 asendatakse arv „32,5” arvuga „32”;

3) paragrahvi 7 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „13 protsenti” tekstiosaga „12,5 protsenti”;

4) paragrahvi 7 lõikes 3 asendatakse arv „12,5” arvuga „12”;

5) paragrahvi 10 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Riikliku pensionikindlustuse vahenditesse üle kantava sotsiaalmaksu osa määr on 20 protsenti ja riikliku ravikindlustuse vahenditesse üle kantava sotsiaalmaksu osa määr on 12,5 protsenti.”;

6) paragrahvi 10 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Riikliku pensionikindlustuse vahenditesse üle kantava sotsiaalmaksu osa määr on 20 protsenti ja riikliku ravikindlustuse vahenditesse üle kantava sotsiaalmaksu osa määr on 12 protsenti.”;

7) paragrahvi 10 lõiked 4 ja 4¹ muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul kannab Maksu- ja Tolliamet laekunud sotsiaalmaksu 15 tööpäeva jooksul sotsiaalmaksu laekumisest arvates üle riigieelarve riikliku pensionikindlustuse ja ravikindlustuse vahenditesse ning Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja pangakontole. Riikliku pensionikindlustuse vahenditesse kantava sotsiaalmaksu osa määr on 16 protsenti, riikliku ravikindlustuse vahenditesse kantava sotsiaalmaksu osa määr 12,5 protsenti ja Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja pangakontole kantava sotsiaalmaksu osa määr 4 protsenti.

(4¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 3¹ sätestatud juhul kannab Maksu- ja Tolliamet laekunud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse ja ravikindlustuse osa 15 tööpäeva jooksul sotsiaalmaksu laekumisest arvates üle riigieelarve riikliku pensionikindlustuse ja ravikindlustuse vahenditesse. Kohustusliku kogumispensioni sotsiaalmaksu osa kannab Maksu- ja Tolliamet Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja pangakontole 15 tööpäeva jooksul pärast käesoleva seaduse § 9 lõike 3 punktis 2 sätestatud tähtpäeva. Riikliku pensionikindlustuse vahenditesse kantava sotsiaalmaksu osa määr on 16 protsenti, riikliku ravikindlustuse vahenditesse kantava sotsiaalmaksu osa määr 12,5 protsenti ja Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja pangakontole kantava sotsiaalmaksu osa määr 4 protsenti.”;

8) paragrahvi 10 lõiked 4 ja 4¹ muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul kannab Maksu- ja Tolliamet laekunud sotsiaalmaksu 15 tööpäeva jooksul sotsiaalmaksu laekumisest arvates üle riigieelarve riikliku pensionikindlustuse ja ravikindlustuse vahenditesse ning Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja pangakontole. Riikliku pensionikindlustuse vahenditesse kantava sotsiaalmaksu osa määr on 16 protsenti, riikliku ravikindlustuse vahenditesse kantava sotsiaalmaksu osa määr 12 protsenti ja Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja pangakontole kantava sotsiaalmaksu osa määr 4 protsenti.

(4¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 3¹ sätestatud juhul kannab Maksu- ja Tolliamet laekunud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse ja ravikindlustuse osa 15 tööpäeva jooksul sotsiaalmaksu laekumisest arvates üle riigieelarve riikliku pensionikindlustuse ja ravikindlustuse vahenditesse. Kohustusliku kogumispensioni sotsiaalmaksu osa kannab Maksu- ja Tolliamet Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja pangakontole 15 tööpäeva jooksul pärast käesoleva seaduse § 9 lõike 3 punktis 2 sätestatud tähtpäeva. Riikliku pensionikindlustuse vahenditesse kantava sotsiaalmaksu osa määr on 16 protsenti, riikliku ravikindlustuse vahenditesse kantava sotsiaalmaksu osa määr 12 protsenti ja Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja pangakontole kantava sotsiaalmaksu osa määr 4 protsenti.”;

9) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Maksu- ja Tolliamet kannab käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4¹ sätestatud sotsiaalmaksu ülekandmise tähtpäevaks riikliku ravikindlustuse vahenditesse riigieelarvest täiendavalt summa, mis vastab 1/25-le käesoleva paragrahvi lõigete 1–4¹ alusel riikliku ravikindlustuse vahenditesse üle kantavast sotsiaalmaksust.”;

10) paragrahvi 10 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Maksu- ja Tolliamet kannab käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4¹ sätestatud sotsiaalmaksu ülekandmise tähtpäevaks riikliku ravikindlustuse vahenditesse riigieelarvest täiendavalt summa, mis vastab 1/12-le käesoleva paragrahvi lõigete 1–4¹ alusel riikliku ravikindlustuse vahenditesse üle kantavast sotsiaalmaksust.”;

11) paragrahvi 13 täiendatakse lõigetega 16 ja 17 järgmises sõnastuses:

„(16) Laekunud sotsiaalmaks kantakse üle maksukohustuse tekkimise ajal kehtinud käesoleva seaduse §-s 10 sätestatud korra kohaselt.

(17) Käesoleva seaduse § 10 lõikes 6 sätestatud riigieelarvest kantav täiendav summa arvutatakse maksukohustuse tekkimise ajal kehtinud käesoleva seaduse § 10 lõikes 6 sätestatud korra kohaselt.”.

§ 2.  Tulumaksuseaduse muutmine

Tulumaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 13 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) ametnikule, töötajale või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele tööandja või tema asemel kolmanda isiku makstavat teenistus-, töö- või ametilähetusega seotud kulude hüvitist ning välislähetuse päevaraha ja välislähetustasu, samuti teenistuja perekonnaliikme eest makstavat nimetatud kulude hüvitist ning teises paikkonnas asuvale ametikohale nimetamisega seotud kolimiskulude hüvitist. Välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär on 50 eurot välislähetuse esimese 15 päeva kohta, kuid kõige rohkem 15 päeva kohta kalendrikuus, ja 32 eurot iga järgneva päeva kohta. Käesoleva punkti esimeses lauses nimetatud kulude hüvitiste ja välislähetuse päevaraha tulumaksuvabalt maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega;”;

2) paragrahvi 14 lõiked 5³–5⁵ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5³) Füüsilisest isikust ettevõtja maksustamisperioodi ettevõtlustulust tehakse ettevõtlusega seotud mahaarvamised ning saadud summa jagatakse enne maksumääraga korrutamist 1,325-ga, kui ettevõtlustulu maksustamisel kohaldatakse sotsiaalmaksuseadust.

(5⁴) Kui lõike 5³ kohaselt arvutatud summa ja arvu 0,325 korrutis on väiksem sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõigete 5, 6 ja 8 kohaselt arvutatud sotsiaalmaksust, siis lõike 5³ kohast jagamistehet ei tehta ja tulumaks arvutatakse ettevõtlustulult, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised ning mida on vähendatud sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõigete 5, 6 ja 8 kohaselt arvutatud sotsiaalmaksu võrra. Kui tasutav sotsiaalmaks ületab ettevõtlustulu, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised, ei kanta seda käesoleva seaduse § 35 alusel edasi järgmistele maksustamisperioodidele.

(5⁵) Kui lõike 5³ kohaselt arvutatud summa ja arvu 0,325 korrutis on suurem sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punkti 5 kohaselt arvutatud sotsiaalmaksust, siis lõike 5³ kohast jagamistehet ei tehta ja tulumaks arvutatakse ettevõtlustulult, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised ning mida on vähendatud sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punkti 5 kohaselt arvutatud sotsiaalmaksu võrra.”;

3) paragrahvi 14 lõiked 5³–5⁵ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5³) Füüsilisest isikust ettevõtja maksustamisperioodi ettevõtlustulust tehakse ettevõtlusega seotud mahaarvamised ning saadud summa jagatakse enne maksumääraga korrutamist 1,32-ga, kui ettevõtlustulu maksustamisel kohaldatakse sotsiaalmaksuseadust.

(5⁴) Kui lõike 5³ kohaselt arvutatud summa ja arvu 0,32 korrutis on väiksem sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõigete 5, 6 ja 8 kohaselt arvutatud sotsiaalmaksust, siis lõike 5³ kohast jagamistehet ei tehta ja tulumaks arvutatakse ettevõtlustulult, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised ning mida on vähendatud sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõigete 5, 6 ja 8 kohaselt arvutatud sotsiaalmaksu võrra. Kui tasutav sotsiaalmaks ületab ettevõtlustulu, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised, ei kanta seda käesoleva seaduse § 35 alusel edasi järgmistele maksustamisperioodidele.

(5⁵) Kui lõike 5³ kohaselt arvutatud summa ja arvu 0,32 korrutis on suurem sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punkti 5 kohaselt arvutatud sotsiaalmaksust, siis lõike 5³ kohast jagamistehet ei tehta ja tulumaks arvutatakse ettevõtlustulult, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised ning mida on vähendatud sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punkti 5 kohaselt arvutatud sotsiaalmaksu võrra.”;

4) paragrahvi 16 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tulumaksuga maksustatakse üür, rent, tasu hoonestusõiguse seadmise ja reaalkoormatise talumise eest ning seadusest või tehingust tuleneva eseme kasutamise piirangu talumise eest saadud muu tasu (edaspidi renditulu). Renditulu hulka ei kuulu võlaõigusseaduse § 292 tähenduses kõrvalkulude ja § 293 tähenduses koormiste kandmine renditulu saaja eest või nende kandmise hüvitamine renditulu saajale ega käesoleva seaduse § 19 lõike 3 punktis 15 nimetatud summa.”;

5) paragrahvi 16 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Tulumaksuga maksustatakse tasu tööstus-, kaubandus- või teadusseadme või tööstusliku, kaubandusliku või teadusalase oskusteabe kasutada andmise või nende kasutamise õiguse võõrandamise eest (edaspidi litsentsitasu).”;

6) paragrahvi 23 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust arvatakse maha maksuvaba tulu:
1) 2040 eurot 2016. aastal;
2) 2160 eurot 2017. aastal;
3) 2280 eurot 2018. aastal;
4) 2460 eurot alates 2019. aastast.”;

7) paragrahvi 23¹ lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Lapse üks residendist vanem, eestkostja või muu last perekonnaseaduse alusel ülalpidav isik, kes peab ülal kahte või enamat alaealist last, võib maksustamisperioodi tulust maha arvata täiendava maksuvaba tulu 1848 eurot iga kuni 17 aasta vanuse lapse kohta alates teisest lapsest.

(2) Täiendavat maksuvaba tulu rakendatakse alates lapse sündimise, eestkostja määramise või ülalpidamiskohustuse tekkimise aastast kuni lapse 17-aastaseks saamise aastani osas, mille võrra lapse maksustatav tulu on väiksem lõikes 1 nimetatud maksuvabast tulust.”;

8) paragrahvis 23² asendatakse tekstiosa „2640 eurot” tekstiosaga „2700 eurot”;

9) paragrahvi 26 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Koolituskuludeks on riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse haridusasutuses, avalik-õiguslikus ülikoolis, sellises erakoolis, millel on asjaomase õppekava kohta tegevusluba, registreering Eesti Hariduse Infosüsteemis või õigus kõrgharidustaseme õpet läbi viia, ning eelloetletutega samaväärses välismaa õppeasutuses õppimise või nende õppeasutuste korraldatavatel tasulistel kursustel õppimise eest tasutud dokumentaalselt tõendatud kulud. Tulust ei arvata maha koolituskulu, mille isik on teinud § 19 lõike 5 või 6 alusel tulumaksuga mittemaksustatava sihtotstarbelise stipendiumi arvel.”;

10) paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

„(2¹) Õppija täienduskoolituses osalemise kulu käsitatakse koolituskuluna juhul, kui koolituse läbiviijal on täienduskoolituse läbiviimiseks olemas tegevusluba või ta on selleks esitanud majandustegevusteate ning kui õppija osales eelnimetatud koolituse läbiviija täienduskoolituses, mille õppekava eesmärk on tasemeõppe õppekavas sisalduva või kutsestandardis kirjeldatud kutse-, ameti- või erialase kompetentsi saavutamine või keeleõpe. Koolituskuluna ei käsitata AM-kategooria, A-kategooria, A1-alamkategooria, A2-alamkategooria, B-kategooria ega B1-alamkategooria mootorsõiduki juhi koolitusel osalemise eest tasutud kulusid. Huvikoolis õppimise eest tasutud kulu käsitatakse koolituskuluna juhul, kui huvikoolis õppija on koolituskulu tasumise kalendriaasta 1. jaanuaril alla 18 aasta vanune.”;

11) paragrahvi 27 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 28² lõikes 1 asendatakse tekstiosa „1920 eurot” tekstiosaga „1200 eurot”;

13) paragrahvi 29 lõike 6 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahvi 29 lõike 6 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) renditulu saadakse esemelt, mis on kantud või tuleb kanda Eesti registrisse, või”;

15) paragrahvi 31 lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„7) paragrahvi 13 lõike 3 punktides 1–1⁴ nimetatud kulude hüvitisi ja välislähetuse päevaraha samades punktides nimetatud tingimustel ja piirmäärades;”;

16) paragrahvi 31³ tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Tulumaksuga maksustatakse lepingulise investeerimisfondi renditulu Eestis asutatud hooneühistu liikmesusest, Eestis asuvast korteriomandist, Eestis asuvast kinnisasjast või sellega seotud piiratud asjaõigusest.”;

17) paragrahvi 34 punkt 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„12) Eestis või välisriigis tasutud sotsiaalkindlustuse maksusid ega makseid, mille tasumise eesmärk oli isikule pensioni-, ravi-, emadus-, töötus-, tööõnnetus- või kutsehaiguskindlustuse tagamine, kui ettevõtlustulu maksustamisel kohaldatakse sotsiaalmaksuseadust.”;

18) seaduse 7. peatükki täiendatakse §-ga 39¹ järgmises sõnastuses:

„39¹. Üüri arvestamine

Võlaõigusseaduse tähenduses eluruumi üürilepingu alusel saadud üürist (§ 16 lõige 1) arvatakse tuludeklaratsioonis üürimisega seotud kulude katteks maha 20%.”;

19) paragrahvi 41 punktid 7 ja 7¹ muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„7) mitteresidendile või residendist füüsilisele isikule makstavalt renditulult (§ 16 lõige 1, § 29 lõike 6 punkt 2) ning residendist füüsilisele isikule makstavalt litsentsitasult (§ 16 lõiked 2 ja 3);
7¹) lepingulisele investeerimisfondile makstavalt renditulult (§ 31³);”;

20) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 1⁴ järgmises sõnastuses:

„(1⁴) Residendist füüsiline isik, kes on Eestis asutatud hooneühistu liige või kellele kuulub Eestis asuv korteriomand, kinnisasi või Eestis asuva kinnisasjaga seotud hoonestusõigus või korterihoonestusõigus, kinnitab tuludeklaratsioonis maksustamisperioodil renditulu (§ 16 lõige 1) saamist või mittesaamist.”;

21) paragrahvi 48 lõike 4 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

22) paragrahvi 61 lõiget 44¹ täiendatakse pärast tekstiosa „dokumentaalselt tõendatud kulud” tekstiosaga „, kui õppija osales eelnimetatud täienduskoolituse läbiviija täienduskoolituses, mille õppekava eesmärk on tasemeõppe õppekavas sisalduva või kutsestandardis kirjeldatud kutse-, ameti- või erialase kompetentsi saavutamine või keeleõpe.”.

§ 3.  Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmine

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 25 lõigetes 2, 2¹, 2² ja 3 ning § 37 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „15. päeval” tekstiosaga „20. päeval”;

2) paragrahvi 46 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Õlle aktsiisimäär on 8,30 eurot õlle etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris.”;

3) paragrahvi 46 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Õlle aktsiisimäär on 9,13 eurot õlle etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris.”;

4) paragrahvi 46 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Õlle aktsiisimäär on 10,04 eurot õlle etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris.”;

5) paragrahvi 46 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Õlle aktsiisimäär on 11,04 eurot õlle etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris.”;

6) paragrahvi 46 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Õlle aktsiisimäär on 12,14 eurot õlle etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris.”;

7) paragrahvi 46 lõiked 2–6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kääritatud joogi ja veini, mille etanoolisisaldus on kuni kuus (kaasa arvatud) mahuprotsenti, aktsiisimäär on 48,55 eurot kääritatud joogi või veini hektoliitri kohta.

(3) Kääritatud joogi, mille etanoolisisaldus on üle kuue mahuprotsendi, aktsiisimäär on 111,98 eurot kääritatud joogi hektoliitri kohta.

(4) Veini, mille etanoolisisaldus on üle kuue mahuprotsendi, aktsiisimäär on 111,98 eurot veini hektoliitri kohta.

(5) Vahetoote aktsiisimäär on 239,12 eurot vahetoote hektoliitri kohta.

(6) Muu alkoholi aktsiisimäär on 21,72 eurot muu alkoholi etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris.”;

8) paragrahvi 46 lõiked 2–6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kääritatud joogi ja veini, mille etanoolisisaldus on kuni kuus (kaasa arvatud) mahuprotsenti, aktsiisimäär on 53,41 eurot kääritatud joogi või veini hektoliitri kohta.

(3) Kääritatud joogi, mille etanoolisisaldus on üle kuue mahuprotsendi, aktsiisimäär on 123,18 eurot kääritatud joogi hektoliitri kohta.

(4) Veini, mille etanoolisisaldus on üle kuue mahuprotsendi, aktsiisimäär on 123,18 eurot veini hektoliitri kohta.

(5) Vahetoote aktsiisimäär on 263,03 eurot vahetoote hektoliitri kohta.

(6) Muu alkoholi aktsiisimäär on 23,89 eurot muu alkoholi etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris.”;

9) paragrahvi 46 lõiked 2–6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kääritatud joogi ja veini, mille etanoolisisaldus on kuni kuus (kaasa arvatud) mahuprotsenti, aktsiisimäär on 58,75 eurot kääritatud joogi või veini hektoliitri kohta.

(3) Kääritatud joogi, mille etanoolisisaldus on üle kuue mahuprotsendi, aktsiisimäär on 135,50 eurot kääritatud joogi hektoliitri kohta.

(4) Veini, mille etanoolisisaldus on üle kuue mahuprotsendi, aktsiisimäär on 135,50 eurot veini hektoliitri kohta.

(5) Vahetoote aktsiisimäär on 289,33 eurot vahetoote hektoliitri kohta.

(6) Muu alkoholi aktsiisimäär on 26,28 eurot muu alkoholi etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris.”;

10) paragrahvi 46 lõiked 2–6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kääritatud joogi ja veini, mille etanoolisisaldus on kuni kuus (kaasa arvatud) mahuprotsenti, aktsiisimäär on 64,63 eurot kääritatud joogi või veini hektoliitri kohta.

(3) Kääritatud joogi, mille etanoolisisaldus on üle kuue mahuprotsendi, aktsiisimäär on 162,60 eurot kääritatud joogi hektoliitri kohta.

(4) Veini, mille etanoolisisaldus on üle kuue mahuprotsendi, aktsiisimäär on 162,60 eurot veini hektoliitri kohta.

(5) Vahetoote aktsiisimäär on 318,26 eurot vahetoote hektoliitri kohta.

(6) Muu alkoholi aktsiisimäär on 28,91 eurot muu alkoholi etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris.”;

11) paragrahvi 46 lõiked 2–6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kääritatud joogi ja veini, mille etanoolisisaldus on kuni kuus (kaasa arvatud) mahuprotsenti, aktsiisimäär on 71,09 eurot kääritatud joogi või veini hektoliitri kohta.

(3) Kääritatud joogi, mille etanoolisisaldus on üle kuue mahuprotsendi, aktsiisimäär on 195,12 eurot kääritatud joogi hektoliitri kohta.

(4) Veini, mille etanoolisisaldus on üle kuue mahuprotsendi, aktsiisimäär on 195,12 eurot veini hektoliitri kohta.

(5) Vahetoote aktsiisimäär on 350,09 eurot vahetoote hektoliitri kohta.

(6) Muu alkoholi aktsiisimäär on 31,80 eurot muu alkoholi etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris.”;

12) paragrahvi 56 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Fikseeritud määr on 58,00 eurot ja proportsionaalne määr 30 protsenti sigarettide maksimaalsest jaehinnast.”;

13) paragrahvi 56 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Fikseeritud määr on 63,50 eurot ja proportsionaalne määr 30 protsenti sigarettide maksimaalsest jaehinnast.”;

14) paragrahvi 56 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Fikseeritud määr on 69,50 eurot ja proportsionaalne määr 30 protsenti sigarettide maksimaalsest jaehinnast.”;

15) paragrahvi 56 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Fikseeritud määr on 77,50 eurot ja proportsionaalne määr 30 protsenti sigarettide maksimaalsest jaehinnast.”;

16) paragrahvi 56 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Fikseeritud määr on 86,50 eurot ja proportsionaalne määr 30 protsenti sigarettide maksimaalsest jaehinnast.”;

17) paragrahvi 56 lõige 1¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1¹) Sigarettidelt makstakse aktsiisi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määra alusel, kuid mitte vähem kui 97,20 eurot 1000 sigareti kohta.”;

18) paragrahvi 56 lõige 1¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1¹) Sigarettidelt makstakse aktsiisi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määra alusel, kuid mitte vähem kui 104,98 eurot 1000 sigareti kohta.”;

19) paragrahvi 56 lõige 1¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1¹) Sigarettidelt makstakse aktsiisi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määra alusel, kuid mitte vähem kui 113,38 eurot 1000 sigareti kohta.”;

20) paragrahvi 56 lõige 1¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1¹) Sigarettidelt makstakse aktsiisi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määra alusel, kuid mitte vähem kui 124,72 eurot 1000 sigareti kohta.”;

21) paragrahvi 56 lõige 1¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1¹) Sigarettidelt makstakse aktsiisi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määra alusel, kuid mitte vähem kui 137,19 eurot 1000 sigareti kohta.”;

22) paragrahvi 56 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Suitsetamistubaka aktsiisimäär on 65,88 eurot ühe kilogrammi suitsetamistubaka kohta.”;

23) paragrahvi 56 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Suitsetamistubaka aktsiisimäär on 71,15 eurot ühe kilogrammi suitsetamistubaka kohta.”;

24) paragrahvi 56 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Suitsetamistubaka aktsiisimäär on 76,84 eurot ühe kilogrammi suitsetamistubaka kohta.”;

25) paragrahvi 56 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Suitsetamistubaka aktsiisimäär on 82,99 eurot ühe kilogrammi suitsetamistubaka kohta.”;

26) paragrahvi 56 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Suitsetamistubaka aktsiisimäär on 89,63 eurot ühe kilogrammi suitsetamistubaka kohta.”;

27) paragrahvi 57 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Vähemalt 18 aasta vanusel reisijal on lubatud kalendrikuu jooksul esmakordsel ja teistkordsel liiduvälisest riigist Eestisse saabumisel mitteärilisel eesmärgil tuua koos temaga liikuvas pagasis aktsiisivabalt kuni:
1) 40 sigaretti;
2) 100 sigarillot;
3) 50 sigarit või
4) 50 grammi suitsetamistubakat.”;

28) paragrahvi 66 lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Pliivaba bensiini aktsiisimäär on 465 eurot 1000 liitri pliivaba bensiini kohta.

(2) Pliibensiini aktsiisimäär on 465 eurot 1000 liitri pliibensiini kohta.

(3) Lennukibensiini aktsiisimäär on 465 eurot 1000 liitri lennukibensiini kohta.”;

29) paragrahvi 66 lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Pliivaba bensiini aktsiisimäär on 512 eurot 1000 liitri pliivaba bensiini kohta.

(2) Pliibensiini aktsiisimäär on 512 eurot 1000 liitri pliibensiini kohta.

(3) Lennukibensiini aktsiisimäär on 512 eurot 1000 liitri lennukibensiini kohta.”;

30) paragrahvi 66 lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Pliivaba bensiini aktsiisimäär on 563 eurot 1000 liitri pliivaba bensiini kohta.

(2) Pliibensiini aktsiisimäär on 563 eurot 1000 liitri pliibensiini kohta.

(3) Lennukibensiini aktsiisimäär on 563 eurot 1000 liitri lennukibensiini kohta.”;

31) paragrahvi 66 lõiked 6–9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Diislikütuse aktsiisimäär on 448 eurot 1000 liitri diislikütuse kohta.

(7) Eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäär on 121 eurot 1000 liitri eriotstarbelise diislikütuse kohta.

(7¹) Kerge kütteõli aktsiisimäär on 448 eurot 1000 liitri kerge kütteõli kohta.

(8) Raske kütteõli aktsiisimäär on 58 eurot 1000 kilogrammi raske kütteõli kohta.

(9) Põlevkivikütteõli aktsiisimäär on 57 eurot 1000 kilogrammi põlevkivikütteõli kohta.”;

32) paragrahvi 66 lõiked 6–7¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Diislikütuse aktsiisimäär on 493 eurot 1000 liitri diislikütuse kohta.

(7) Eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäär on 133 eurot 1000 liitri eriotstarbelise diislikütuse kohta.

(7¹) Kerge kütteõli aktsiisimäär on 493 eurot 1000 liitri kerge kütteõli kohta.”;

33) paragrahvi 66 lõiked 6–7¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Diislikütuse aktsiisimäär on 542 eurot 1000 liitri diislikütuse kohta.

(7) Eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäär on 146 eurot 1000 liitri eriotstarbelise diislikütuse kohta.

(7¹) Kerge kütteõli aktsiisimäär on 542 eurot 1000 liitri kerge kütteõli kohta.”;

34) paragrahvi 66 lõiked 11 ja 11¹ muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Kivisöe, pruunsöe ja koksi aktsiisimäär on 0,93 eurot kivisöe, pruunsöe või koksi ülemise kütteväärtuse gigadžauli kohta.

(11¹) Põlevkivi aktsiisimäär on 0,93 eurot põlevkivi ülemise kütteväärtuse gigadžauli kohta.”;

35) paragrahvi 66 lõige 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(13) Käesoleva seaduse § 20 punktis 1 nimetatud kütuse või kütuse, mille KNi esimesed kuus numbrit või kaheksa numbrit on 2707 10, 2707 20, 2707 30, 2707 50, 2710 11 11–2710 11 25, 2710 11 90, 2902 20 00, 2902 30 00, 2902 41 00, 2902 42 00, 2902 43 00 või 2902 44 00, aktsiisimäär on 465 eurot 1000 liitri kütuse kohta.”;

36) paragrahvi 66 lõige 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(13) Käesoleva seaduse § 20 punktis 1 nimetatud kütuse või kütuse, mille KNi esimesed kuus numbrit või kaheksa numbrit on 2707 10, 2707 20, 2707 30, 2707 50, 2710 11 11–2710 11 25, 2710 11 90, 2902 20 00, 2902 30 00, 2902 41 00, 2902 42 00, 2902 43 00 või 2902 44 00, aktsiisimäär on 512 eurot 1000 liitri kütuse kohta.”;

37) paragrahvi 66 lõige 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(13) Käesoleva seaduse § 20 punktis 1 nimetatud kütuse või kütuse, mille KNi esimesed kuus numbrit või kaheksa numbrit on 2707 10, 2707 20, 2707 30, 2707 50, 2710 11 11–2710 11 25, 2710 11 90, 2902 20 00, 2902 30 00, 2902 41 00, 2902 42 00, 2902 43 00 või 2902 44 00, aktsiisimäär on 563 eurot 1000 liitri kütuse kohta.”;

38) paragrahvi 66 lõiked 16 ja 17 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(16) Kütuse, mille KNi kaheksa numbrit on 2710 19 31 või 2710 19 35, aktsiisimäär on 448 eurot 1000 liitri kütuse kohta.

(17) Kütuse, mille KNi kaheksa numbrit on 2710 19 51 või 2710 19 55, aktsiisimäär on 58 eurot 1000 kilogrammi kohta.”;

39) paragrahvi 66 lõige 16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(16) Kütuse, mille KNi kaheksa numbrit on 2710 19 31 või 2710 19 35, aktsiisimäär on 493 eurot 1000 liitri kütuse kohta.”;

40) paragrahvi 66 lõige 16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(16) Kütuse, mille KNi kaheksa numbrit on 2710 19 31 või 2710 19 35, aktsiisimäär on 542 eurot 1000 liitri kütuse kohta.”;

41) seadust täiendatakse §-ga 85¹² järgmises sõnastuses:

„§ 85¹². Aktsiisimäära muutmise analüüs

Vabariigi Valitsus esitab Riigikogule hiljemalt 2018. aasta 1. märtsil analüüsi ja vajaduse korral ettepaneku aktsiisimäära muutmiseks, kui käesolevas seaduses sätestatud või käesoleva seaduse 2015. aasta juunis vastu võetud muudatustega võivad kaasneda ootustele mittevastavad negatiivse mõjuga asjaolud, muu hulgas rahva tervisele, tarbimisele, ettevõtlusele või aktsiisi laekumisele.”.

§ 4.  Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse muutmine

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse (RT I, 20.12.2012, 1) § 1 punktid 5 ja 9 ning § 2 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks.

§ 5.  Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse ning vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduse muutmine

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse ning vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduses (RT I, 12.07.2014, 2) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 punktid 12–24, § 2 punktid 2 ja 4 ning § 4 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 4 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „punktid 16, 19, 22 ja 28 ning § 2 punktid 2 ja 4 jõustuvad” tekstiosaga „punkt 28 jõustub”;

3) paragrahvi 4 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „punktid 12, 14, 17, 20, 23 ja 29 jõustuvad” tekstiosaga „punkt 29 jõustub”.

§ 6.  Eesti Haigekassa seaduse muutmine

Eesti Haigekassa seaduse § 35 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) riigieelarves ravikindlustuseks ettenähtud vahenditest ja ravikindlustuseks ettenähtud sotsiaalmaksu ülelaekumistest, sealhulgas sotsiaalmaksuseaduses sätestatud ulatuses ja korras täiendavalt riikliku ravikindlustuse vahenditesse kantud summadest;”.

§ 7.  Käibemaksuseaduse muutmine

Käibemaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 15 lõike 2 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

„(2¹) Käibemaksumäär on 14 protsenti majutuse või koos hommikusöögiga majutuse maksustatavast väärtusest, välja arvatud selle teenusega kaasnev kaup või teenus.”.

§ 8.  Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 52 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Riigieelarves ravikindlustuseks ettenähtud vahenditest, sealhulgas riikliku ravikindlustuse vahenditesse sotsiaalmaksuseaduses sätestatud ulatuses ja korras täiendavalt kantud summadest, rahastatakse tervishoidu ravikindlustuse seaduses sätestatud korras.”.

§ 9.  Seaduse jõustumine

  (1) Käesolev seadus jõustub 2016. aasta 1. jaanuaril.

  (2) Käesoleva seaduse § 3 punktid 2 ja 7 jõustuvad 2016. aasta 1. veebruaril.

  (3) Käesoleva seaduse § 3 punktid 12, 17 ja 22 jõustuvad 2016. aasta 1. juunil.

  (4) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1, 3, 5, 7, 9 ja 11, § 2 punktid 2 ja 17, § 3 punktid 3, 8, 13, 18, 23, 29, 32, 36 ja 39, § 6, § 7 ning § 8 jõustuvad 2017. aasta 1. jaanuaril.

  (5) Käesoleva seaduse § 1 punktid 2, 4, 6, 8 ja 10, § 2 punkt 3 ning § 3 punktid 4, 9, 14, 19, 24, 30, 33, 37 ja 40 jõustuvad 2018. aasta 1. jaanuaril.

  (6) Käesoleva seaduse § 3 punktid 5, 10, 15, 20 ja 25 jõustuvad 2019. aasta 1. jaanuaril.

  (7) Käesoleva seaduse § 3 punktid 6, 11, 16, 21 ja 26 jõustuvad 2020. aasta 1. jaanuaril.