Eurovoci märksõnad (näita)

12 ÕIGUS1206 õigusallikad ja õigusharudõigusallikasseadusandlusseadusseaduse rakendamine

16 MAJANDUS1616 piirkonnad ja piirkonnapoliitikaregionaalpoliitikaasulaplaneerimine

28 SOTSIAALKÜSIMUSED2846 ehitus ja linnaplaneerimineehituspoliitikaehituseeskirjad

28 SOTSIAALKÜSIMUSED2846 ehitus ja linnaplaneerimineehituspoliitikaehitusluba

48 TRANSPORT4816 maatransportmaatransportmaanteetransportmaanteeliiklus

48 TRANSPORT4816 maatransportmaatransportmaanteetransportteedevõrk

68 TÖÖSTUS6831 ehitamine ja riiklikud ehitustöödehitustööstusehitis

68 TÖÖSTUS6831 ehitamine ja riiklikud ehitustöödriiklikud ehitustööd

HALDUSÕIGUSEhitus ja planeerimine

KARISTUSÕIGUSVäärteod

Teksti suurus:

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus (lühend - EhSRS)

Sisukord

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.09.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:15.06.2016
Avaldamismärge:RT I, 30.06.2015, 40

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus

Vastu võetud 18.02.2015
RT I, 23.03.2015, 3
jõustumine 01.07.2015

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
11.06.2015RT I, 30.06.2015, 401.09.2015, osaliselt 01.07.2015

§ 1. Enne käesoleva seaduse jõustumist algatatud planeeringute menetlemine

 (1) Enne käesoleva seaduse jõustumist algatatud planeeringud menetletakse lõpuni, lähtudes seni kehtinud planeerimisseaduses sätestatud nõuetest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel.

 (2) Mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeeringu koostamisel ei kohaldata seni kehtinud planeerimisseaduse § 7 lõiget 5.
[RT I, 23.03.2015, 3 - jõust. 02.04.2015]

 (3) Kui mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeeringu kooskõlastamisel ei viidata vastuolule seaduse või seaduse alusel kehtestatud õigusaktiga, loetakse mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeering kooskõlastatuks, vaatamata planeeringu kohta esitatud teistele ettepanekutele ja vastuväidetele.
[RT I, 23.03.2015, 3 - jõust. 02.04.2015]

 (4) Enne käesoleva seaduse jõustumist algatatud detailplaneeringu menetlus viiakse lõpule hiljemalt 2018. aasta 1. juuliks.

 (5) Planeeringu koostamise korraldaja võib enne käesoleva seaduse jõustumist algatatud detailplaneeringu menetluse lõpetada, kui planeerimisseaduse kohaselt puudub detailplaneeringu koostamise kohustus.

§ 2. Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtestatud planeeringu kehtivus

  Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud planeering jääb kehtima pärast käesoleva seaduse jõustumist.

§ 3. Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtestatud üleriigilise planeeringu ülevaatamise kohustus

  Rahandusministeerium vaatab enne käesoleva seaduse jõustumist kehtestatud üleriigilise planeeringu üle hiljemalt 2020. aasta 1. jaanuariks. Alates 2020. aasta 1. jaanuarist vaadatakse üleriigiline planeering üle planeerimisseaduses sätestatud korras.
[RT I, 30.06.2015, 4 - jõust. 01.09.2015]

§ 4. Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtestatud maakonnaplaneeringu ülevaatamise kohustus

  Maavanem vaatab enne käesoleva seaduse jõustumist kehtestatud maakonnaplaneeringu üle hiljemalt 2020. aasta 1. jaanuariks. Alates 2020. aasta 1. jaanuarist vaadatakse maakonnaplaneeringud üle planeerimisseaduses sätestatud korras.

§ 5. Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtestatud üldplaneeringute ülevaatamise kohustus

 (1) Kohaliku omavalitsuse üksus vaatab enne käesoleva seaduse jõustumist kehtestatud üldplaneeringud üle hiljemalt 2018. aasta 1. jaanuariks. Alates 2018. aasta 1. jaanuarist vaadatakse üldplaneeringud üle planeerimisseaduses sätestatud korras.

 (2) Lisaks planeerimisseaduses üldplaneeringu ülevaatamise kohta sätestatule esitatakse maavanemale ülevaade nimetatud üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute kohta. Kohaliku omavalitsuse üksus esitab ülevaates arvamuse, kas üldplaneeringut on detailplaneeringutega oluliselt muudetud ning kas üldplaneering on seetõttu terviklik ja elluviidav.

 (3) Maavanem võib pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud arvamuse saamist esitada kohalikule omavalitsusele ettepaneku uue üldplaneeringu algatamiseks, kui tema hinnangul on üldplaneeringut detailplaneeringutega oluliselt muudetud.

§ 6. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse kohaldamine vallasasjale

  Planeerimisseadust ja ehitusseadustikku kohaldatakse asjakohasel juhul ka ehitisele kui vallasasjale.

§ 7. Ehitusmääruse kehtivus ja muutmine

 (1) Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtestatud ehitusmäärus jääb pärast käesoleva seaduse jõustumist kehtima osas, mis ei ole vastuolus planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja käesoleva seadusega.

 (2) Kohaliku omavalitsuse üksus vaatab enne käesoleva seaduse jõustumist kehtestatud ehitusmäärused üle ja viib need vajaduse korral hiljemalt kahe aasta jooksul vastavusse planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja käesolevas seaduses sätestatuga.

 (3) Kui ehitusmääruses on enne käesoleva seaduse jõustumist ette nähtud supelranda teenindavate rajatiste iseloom ja paigutus, siis lähtutakse nende ehitamisel ehitusmäärusest.

 (4) Kui ehitusmääruses on enne käesoleva seaduse jõustumist defineeritud hoonete suurima lubatud ehitusaluse pindala mõiste, siis lähtutakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtestatud detailplaneeringute elluviimisel ehitusmääruses sätestatud terminist.

§ 8. Detailplaneeringu kohustusega alade ja juhtude määratlemine maakonnaplaneeringus

 (1) Kui käesoleva seaduse jõustumisel sisalduvad kehtivas maakonnaplaneeringus detailplaneeringu kohustusega alad ja juhud, siis jäävad need kehtima ka pärast käesoleva seaduse jõustumist.

 (2) Kui käesoleva seaduse jõustumisel ei ole kehtestatud üldplaneeringut, siis võib vajaduse korral maakonnaplaneeringus määrata detailplaneeringu kohustusega alad ja juhud.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul kehtivad maakonnaplaneeringus määratletud detailplaneeringu kohustusega alad ja juhud üldplaneeringu kehtestamiseni.

§ 9. Eelvaliku tegemise arvestamine kehtestatud maakonnaplaneeringus

 (1) Kui maakonnaplaneering on koostatud enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud planeerimisseaduse alusel ja selles on tehtud ehitise asukoha eelvalik või asukohavalik enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud planeerimisseaduse §-de 292 ja 34 alusel, siis võib maakonnaplaneeringu teema- või osaplaneeringu põhjal koostada planeerimisseaduses ettenähtud riigi eriplaneeringu, alustades detailsema lahenduse menetlusest.

 (2) Maakonnaplaneeringus tehtud eelvaliku või maakonnaplaneeringu teema- või osaplaneeringu alusel on võimalik koostada detailsem lahendus ainult planeerimisseaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud ehitise kohta.

 (3) Maakonnaplaneeringus kehtestatud asukohavaliku või maakonnaplaneeringu teema- või osaplaneeringu alusel on detailsema lahenduse koostamine lubatud kuni kümne aasta jooksul pärast käesoleva seaduse jõustumist.

 (4) Kui maakonnaplaneeringu või selle osa- või teemaplaneeringu alusel kehtestatakse riigi eriplaneering, siis peatatakse riigi eriplaneeringu planeeringualaga hõlmatavas osas maakonnaplaneeringu kehtivus.

 (5) Kui maakonnaplaneeringu või selle osa- või teemaplaneeringu alusel kehtestatakse riigi eriplaneering, tunnistatakse osa- või teemaplaneering riigi eriplaneeringus hõlmatud osas kehtetuks.

 (6) Riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava planeeringu alusel võib samuti koostada riigi eriplaneeringu, lähtudes käesolevas paragrahvis sätestatust.

§ 10. Eelvaliku tegemise arvestamine kehtestatud üldplaneeringus

 (1) Kui üldplaneering on koostatud enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud planeerimisseaduse alusel ja selles on tehtud ehitise asukoha eelvalik või asukohavalik enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud planeerimisseaduse §-de 292 ja 34 alusel, siis võib ehitise asukoha valiku või üldplaneeringu teema- või osaplaneeringu põhjal koostada planeerimisseaduses ettenähtud kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu, alustades detailsema lahenduse menetlusest.

 (2) Üldplaneeringus tehtud eelvaliku või üldplaneeringu teema- või osaplaneeringu alusel on võimalik koostada detailsem lahendus ainult planeerimisseaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud ehitiste kohta.

 (3) Üldplaneeringus kehtestatud asukohavaliku või üldplaneeringu teema- või osaplaneeringu alusel on detailsema lahenduse koostamine lubatud kuni kümne aasta jooksul pärast käesoleva seaduse jõustumist.

 (4) Kui üldplaneeringu või selle osa- või teemaplaneeringu alusel kehtestatakse kohaliku omavalitsuse eriplaneering, siis tunnistatakse see üldplaneering või selle osa- või teemaplaneering kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga hõlmatud osas kehtetuks.

§ 11. Kehtivate maakonnaplaneeringute tervikuna kehtetuks tunnistamine

 (1) Uue maakonnaplaneeringu koostamisel vaadatakse üle sama maa-ala kohta varem kehtestatud maakonnaplaneeringu teema- ja osaplaneeringud ning vajaduse korral olulise ruumilise mõjuga objekti asukohavaliku ja riiklikult tähtsa ehitise planeeringud.

 (2) Maakonnaplaneeringu tervikuna kehtetuks tunnistamisel otsustatakse maakonnaplaneeringu teema- ja osaplaneeringute ning vajaduse korral olulise ruumilise mõjuga objekti asukohavaliku ja riiklikult tähtsa ehitise planeeringute:
 1) sissekandmine koostatavasse maakonnaplaneeringusse;
 2) osaline kehtetuks tunnistamine vastavalt koostatavale maakonnaplaneeringule, kui on vajalik nimetatud planeeringute muutmine seoses menetletava maakonnaplaneeringuga.

 (3) Maakonnaplaneeringu tervikuna kehtetuks tunnistamisel ja uue maakonnaplaneeringu kehtestamisel kaotavad kehtivuse varem sama maa-ala kohta kehtestatud teema- ja osaplaneeringud, olulise ruumilise mõjuga objekti asukohavaliku ning riiklikult tähtsa ehitise planeeringud.

 (4) Maakonnaplaneeringu tervikuna kehtetuks tunnistamisel tehakse koostööd valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi kehtetuks tunnistamine käsitleb ning kaasatakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud juhul asjassepuutuvad isikud ja asutused, kelle õigusi või huve võib kehtetuks tunnistamine puudutada.

 (5) Kehtestatud maakonnaplaneeringut ei ole võimalik vaidlustada ulatuses, milles see puudutab varem kehtestatud teema- ja osaplaneeringute ning olulise ruumilise mõjuga objekti asukohavaliku ja riiklikult tähtsa ehitise planeeringute sissekandmist uude maakonnaplaneeringusse.

 (6) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud planeerimisseaduse alusel koostatava maakonnaplaneeringu puhul.

§ 12. Kehtivate üldplaneeringute tervikuna kehtetuks tunnistamine

 (1) Uue üldplaneeringu koostamisel vaadatakse üle sama maa-ala kohta varem kehtestatud üldplaneeringu teema- ja osaplaneeringud ning vajaduse korral olulise ruumilise mõjuga objekti asukoha valiku planeeringud.

 (2) Üldplaneeringu tervikuna kehtetuks tunnistamisel otsustatakse üldplaneeringu teema- ja osaplaneeringute ning vajaduse korral olulise ruumilise mõjuga objekti asukoha valiku planeeringute:
 1) sissekandmine koostatavasse üldplaneeringusse;
 2) osaline kehtetuks tunnistamine vastavalt koostatavale üldplaneeringule, kui on vajalik nimetatud planeeringute muutmine seoses menetletava üldplaneeringuga.

 (3) Üldplaneeringu tervikuna kehtetuks tunnistamisel ja uue üldplaneeringu kehtestamisel kaotavad kehtivuse varem sama maa-ala kohta kehtestatud teema- ja osaplaneeringud ning olulise ruumilise mõjuga objekti asukoha valiku planeeringud.

 (4) Üldplaneeringu tervikuna kehtetuks tunnistamisel tehakse koostööd valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi kehtetuks tunnistamine käsitleb ning kaasatakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud juhul asjassepuutuvad isikud ja asutused, kelle õigusi või huve võib kehtetuks tunnistamine puudutada.

 (5) Kehtestatavat üldplaneeringut ei ole võimalik vaidlustada ulatuses, milles see puudutab varem kehtestatud teema- ja osaplaneeringute ning olulise ruumilise mõjuga objekti asukoha valiku planeeringute sissekandmist uude üldplaneeringusse.

 (6) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud planeerimisseaduse alusel koostatava üldplaneeringu puhul.

§ 13. Mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeeringu kehtivus

 (1) Maakonnaplaneeringu ja üldplaneeringu kehtestamine ei mõjuta mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeeringute kehtivust.

 (2) Mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeeringut käsitletakse riigi eriplaneeringuna planeerimisseaduse tähenduses. Nimetatud juhul ei kohaldata mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeeringu suhtes planeerimisseaduse § 53 lõikes 3 sätestatut.

 (3) Mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeeringu alusel võib ehitusprojekti koostada ja ehitusluba taotleda, kui vastav planeering on koostatud ehitusprojekti koostamiseks piisava detailsusega.

 (4) Mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeeringut võib täpsustada ehitusseadustiku §-s 27 sätestatud projekteerimistingimustega. Lisaks ehitusseadustiku § 27 lõikes 4 sätestatud tingimustele võib täpsustada joonehitise asukohta planeeringus näidatud joonehitise ja selle kaitsevööndi jaoks ette nähtud koridori osa piires.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud projekteerimistingimused annab joonehitise trassi asukohavaliku planeeringu alusel rajatava ehitise ehitusloa andja.

 (6) Kui enne käesoleva seaduse jõustumist on algatatud joonehitise planeering ning vastav planeering kehtestatakse pärast käesoleva seaduse jõustumist, siis on sundvõõrandamine lubatud joonehitise planeeringu alusel.

§ 14. Riigi eriplaneeringu koostamise kohustuse erisus

 (1) Riigi eriplaneeringu koostamine merealal ei ole planeerimisseaduses nimetatud ehitisele kohustuslik, kui ehitise asukohta on käsitletud enne käesoleva seaduse jõustumist algatatud maakonnaplaneeringus.

 (2) Riigi eriplaneeringu koostamine ei ole kohustuslik ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ehitist teenindavale veekaabelliinile.

§ 15. Maareformi seaduse § 31 lõikes 2 sätestatud maa omanik
[RT I, 30.06.2015, 4 - jõust. 01.07.2015]

 (1) Maareformi seaduse § 31 lõikes 2 sätestatud maa omanikuks on planeerimisseaduse tähenduses Keskkonnaministeerium või valdkonna eest vastutava ministri volitatud isik.

 (2) Maareformi seaduse § 31 lõikes 2 sätestatud maa omanikuks on ehitusseadustiku tähenduses maavanem või Maa-amet vastavalt oma pädevusele.
[RT I, 30.06.2015, 4 - jõust. 01.07.2015]

§ 16. Enne käesoleva seaduse jõustumist tegutsenud isiku tegevusõigus ja kvalifikatsiooninõuded

 (1) Isik, kes võis enne ehitusseadustiku jõustumist tegutseda ehitusalal ja kelle oskuste ja teadmiste kohta esitatakse ehitusseadustikuga täiendavaid nõudeid, võib jätkata oma majandus- ja kutsetegevust seni kehtinud eeltingimuste täitmise korral kuni järgmiste tähtpäevade saabumiseni:
 1) 2016. aasta 30. juunini projekteerimise, ehitusprojekti ekspertiisi, ehitusuuringute, ehitise auditi ning omanikujärelevalve tegevusalal;
 2) 2018. aasta 30. juunini ehituse tegevusalal.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik võib lõikes 1 sätestatud tähtpäevade möödumisel jätkata tegevust ehitusseadustikus sätestatud tingimustel.

 (3) Kui isikul oli 2014. aasta 1. juulil ehitusinseneri IV taseme kutse üldehituse erialal, loetakse, et tal on sellele vastav ehitusinseneri 6. taseme kutse kehtivusega 2019. aasta 30. juunini üldehituse eriala hoonete ehituse alleriala ehitusjuhtimise, ehitustegevuse juhtimise ja omanikujärelevalve ametialal.

 (4) Kui isikul oli 2014. aasta 1. juulil ehitusinseneri IV taseme kutse hüdrotehnilise ehitamise erialal, loetakse, et tal on sellele vastav hüdrotehnikainseneri 6. taseme kutse kehtivusega 2019. aasta 30. juunini keskkonnatehnika ja hoonete tehnosüsteemide eriala hüdrotehnika alleriala ehitusjuhtimise, ehitustegevuse juhtimise ja omanikujärelevalve ametialal.

 (5) Kui isikul oli 2014. aasta 1. juulil ehitusinseneri IV taseme kutse veevarustuse ja kanalisatsiooni erialal, loetakse, et tal on sellele vastav veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneri 6. taseme kutse kehtivusega 2019. aasta 30. juunini keskkonnatehnika ja hoonete tehnosüsteemide eriala hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni alleriala ehitusjuhtimise, ehitustegevuse juhtimise ja omanikujärelevalve ametialal.

 (6) Kui isikul oli 2014. aasta 1. juulil ehitusinseneri IV taseme kutse kütte ja ventilatsiooni erialal, loetakse, et tal on sellele vastav kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinseneri 6. taseme kutse kehtivusega 2019. aasta 30. juunini keskkonnatehnika ja hoonete tehnosüsteemide eriala kütte, ventilatsiooni ja jahutuse alleriala ehitusjuhtimise, ehitustegevuse juhtimise ja omanikujärelevalve ametialal.

 (7) Kui isikul oli 2014. aasta 1. juulil diplomeeritud ehitusinseneri V taseme kutse üldehituse erialal, loetakse, et tal on sellele vastav diplomeeritud ehitusinseneri 7. taseme kutse kehtivusega 2019. aasta 30. juunini üldehituse eriala hoonete ehituse alleriala ehitusjuhtimise, ehitustegevuse juhtimise, omanikujärelevalve ja projekteerimise ametialal.

 (8) Kui isikul oli 2014. aasta 1. juulil diplomeeritud ehitusinseneri V taseme kutse hüdrotehnilise ehitamise erialal, loetakse, et tal on sellele vastav diplomeeritud hüdrotehnikainseneri 7. taseme kutse kehtivusega 2019. aasta 30. juunini keskkonnatehnika ja hoonete tehnosüsteemide eriala hüdrotehnika alleriala ehitusjuhtimise, ehitustegevuse juhtimise, omanikujärelevalve ja projekteerimise ametialal.

 (9) Kui isikul oli 2014. aasta 1. juulil diplomeeritud ehitusinseneri V taseme kutse veevarustuse ja kanalisatsiooni erialal, loetakse, et tal on sellele vastav diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneri 7. taseme kutse kehtivusega 2019. aasta 30. juunini keskkonnatehnika ja hoonete tehnosüsteemide eriala hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni ning välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni alleriala ehitusjuhtimise, ehitustegevuse juhtimise, omanikujärelevalve ja projekteerimise ametialal.

 (10) Kui isikul oli 2014. aasta 1. juulil diplomeeritud ehitusinseneri V taseme kutse kütte ja ventilatsiooni erialal, loetakse, et tal on sellele vastav diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinseneri 7. taseme kutse kehtivusega 2019. aasta 30. juunini keskkonnatehnika ja hoonete tehnosüsteemide eriala kütte, ventilatsiooni ja jahutuse alleriala ehitusjuhtimise, ehitustegevuse juhtimise, omanikujärelevalve ja projekteerimise ametialal.

 (11) Kui isikul oli 2014. aasta 1. juulil ehitusjuhi III taseme kutse, loetakse, et tal on ehitusinseneri 6. taseme või veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneri 6. taseme või kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusinseneri 6. taseme kutse omanikujärelevalve ametialal ehitusjuhi III taseme kutsestandardis ja kutsetunnistusel näidatud pädevuse ulatuses kehtivusega kuni antud kutsetunnistusel märgitud tähtaja lõpuni.

 (12) Elektritööde ja elektripaigaldise auditi puhul võib pädeva isiku kvalifikatsiooni tõendada ka akrediteeritud personali sertifitseerimisasutuse antud pädevustunnistusega, kui pädevustunnistus on kehtiv ja antud käesoleva seadustiku jõustumisele eelnevalt kehtinud elektriohutusseaduse alusel kehtestatud sertifitseerimisskeemi või sellega kooskõlas oleva hilisema sertifitseerimisskeemi alusel.

 (13) Füüsiline isik, kellel ehitusseadustiku jõustumise ajal oli kehtiv teeseaduse alusel väljastatud pädevustunnistus või tegevusluba ja kelle kvalifikatsiooni suhtes esitatakse ehitusseadustikuga täiendavaid nõudeid, võib jätkata pädevustunnistusele või tegevusloale vastavat kutsetegevust seni kehtinud eeltingimuste täitmise korral kuni 2018. aasta 30. juunini.

 (14) Füüsiline isik, kellel ehitusseadustiku jõustumise ajal oli kehtiv teeseaduse alusel väljastatud pädevustunnistus või tegevusluba ja kelle kvalifikatsiooni suhtes ehitusseadustikuga täiendavaid nõudeid ei kehtestata, võib jätkata pädevustunnistusele või tegevusloale vastavat kutsetegevust pädevustunnistuse või tegevusloa kehtivuse lõpuni.

 (15) Käesoleva paragrahvi lõigetes 13 ja 14 sätestatud tähtaja möödumisel võib füüsiline isik jätkata kutsetegevust ehitusseadustikus sätestatud tingimustel.

 (16) Ehitusseadustiku §-s 25 sätestatud teatamiskohustus loetakse ehitusseadustiku jõustumise ajal täidetuks, kui ettevõtjal oli ehitusseadustiku jõustumise ajal kehtinud seaduse kohaselt vastaval tegevusalal teatamiskohustus täidetud või kehtiv tegevusluba.

 (17) Kui isikul oli 2014. aasta 1. juulil ehitusinseneri IV kutse üldehituse, hüdrotehnilise või veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitamise erialal ning ta on registreeritud majandustegevuse registris sellel erialal vastutavaks spetsialistiks projekteerimise tegevusalal, loetakse, et isik on pädev tegutsema üldehituse, hüdrotehnilise või veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitamise eriala vastutava spetsialistina kuni 30. juunini 2019. aastal projekteerimise ametialal ehitusinseneri IV kutse pädevuse ulatuses.

§ 17. Enne käesoleva seaduse jõustumist olemasoleva ehitise mahu arvutamine

  Enne käesoleva seaduse jõustumist olemasoleva ehitise mahu arvutamisel võetakse aluseks pärast ehitusseaduse jõustumist ehitisregistrisse kantud andmed.

§ 18. Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud kirjaliku nõusoleku ja ehitusloa taotlus

 (1) Kui enne käesoleva seaduse jõustumist on esitatud kirjaliku nõusoleku või ehitusloa taotlus ehitise või ehitamise kohta, mille puhul ei ole ehitusseadustiku kohaselt ehitusluba nõutav või mille puhul on nõutav ehitusteatise esitamine, siis lõpetab pädev asutus ehitusloa menetluse ehitusluba andmata.

 (2) Kui isik peab ehitusseadustiku alusel ehitamiseks esitama ehitusteatise, siis loetakse ehitusteatis esitatuks varem esitatud ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotlusega.

§ 19. Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud kasutusloa taotlus

 (1) Kui enne käesoleva seaduse jõustumist on esitatud kasutusloa taotlus ehitise kohta, mille puhul ei ole ehitusseadustiku kohaselt kasutusluba nõutav või mille puhul on nõutav kasutusteatise esitamine, siis lõpetab pädev asutus kasutusloa menetluse kasutusluba andmata.

 (2) Kui isik peab ehitusseadustiku alusel esitama ehitise kasutamiseks kasutusteatise, siis loetakse kasutusteatis esitatuks varem esitatud kasutusloa taotlusega.

§ 20. Ehitus- või kasutusloa ning kirjaliku nõusoleku kehtivus

 (1) Enne käesoleva seaduse jõustumist antud ehitusluba kehtib tähtajatult, kui ehitamisega oli alustatud enne käesoleva seaduse jõustumist.

 (2) Enne käesoleva seaduse jõustumist antud kirjalik nõusolek kehtib tähtajatult, kui ehitamisega alustatakse kahe aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates.

 (3) Enne käesoleva seaduse jõustumist antud kasutusluba kehtib tähtajatult.

§ 21. Loa- ja teatamiskohustusest vabastamine

 (1) Kui enne käesoleva seaduse jõustumist oli ehitis vabastatud ehitusloa või kirjaliku nõusoleku kohustusest ning ehitise ehitamisega on alustatud, siis on lubatud ehitise ehitamise lõpetamine kahe aasta jooksul alates käesoleva seaduse jõustumisest.

 (2) Kui ehitise ehitamist ei lõpetata kahe aasta jooksul alates käesoleva seaduse jõustumisest, siis tuleb vastavalt ehitusseadustikule esitada ehitusteatis või taotleda ehitusluba.

 (3) Kui enne käesoleva seaduse jõustumist oli ehitis vabastatud kasutusloa kohustusest ning ehitise kasutamist on alustatud, siis on lubatud ehitise kasutamine kasutusteatise või kasutusloata.

§ 22. Sundvõõrandamine avalikult kasutatava tee ja avaliku raudtee ehitamiseks kehtivate planeeringute alusel

  Sundvõõrandamine kinnisasja omandamiseks avalikult kasutatava tee või avaliku raudtee ehitamiseks on lubatud enne käesoleva seaduse jõustumist kehtestatud üldplaneeringu ja selle alusel koostatud tee või raudtee eelprojekti või ehitusprojekti alusel. Kui tee või raudtee eelprojekt või ehitusprojekt on koostatud enne käesoleva seaduse jõustumist kehtestatud maakonnaplaneeringu või mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeeringu alusel, on sundvõõrandamine kinnisasja omandamiseks avalikult kasutatava tee või avaliku raudtee ehitamiseks lubatud kehtestatud maakonnaplaneeringu või mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeeringu ja tee või raudtee eelprojekti või ehitusprojekti alusel.

§ 23. Nõuded olemasolevatele ehitistele

 (1) Enne käesoleva seaduse jõustumist ehitatud ehitis peab olema ohutu.

 (2) Enne planeerimis- ja ehitusseaduse jõustumist asjaõigusseaduse rakendamise seaduse tähenduses õiguslikul alusel ehitatud ehitist võib kasutada vastavalt ehitisele ettenähtud kasutamise otstarbele.

 (3) Kui ehitusettevõtja annab pärast 2009. aasta 1. jaanuari tellijale üle sisekliima tagamisega hoone või selle eraldi kasutatava osa, mis on projekteeritud ja mille kohta on ehitusluba väljastatud enne 2009. aasta 1. jaanuari, ei pea ehitusettevõtja tellijale energiamärgist üle andma.

 (4) Kui ehitise kasutusluba antakse või kasutamise teatis esitatakse sisekliima tagamisega hoonele, mille ehitusluba anti enne 2009. aasta 1. jaanuari, ei nõuta kasutusloa andmisel või kasutamise teatise juurde energiamärgist.

 (5) Kui sisekliima tagamisega hoone energiamärgis on antud enne 2013. aasta 9. jaanuari paberil, annab sisekliima tagamisega hoone või selle eraldi kasutatava osa võõrandaja energiamärgise üle asja omandajale või võimaldab hoone või selle osa tasulisel võõrandamisel või kasutusse andmisel lepingu sõlmimisest huvitatud isikul energiamärgisega tutvuda.

§ 24. Avalikuks kasutamiseks määratud eratee

  Teeseaduse § 4 lõike 3 alusel sõlmitud lepingud jäävad kehtima lepingute kehtivuse lõpuni.

§ 25. Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud hoonestusloa taotluste menetlemine

 (1) Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud hoonestusloa taotlus menetletakse lõpuni taotluse esitamise ajal kehtinud õigusaktide kohaselt. Veeseaduse § 229 lõiget 31 ja § 2210 lõike 1 punkte 5 ja 8 kohaldatakse ka enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud hoonestusloa taotlustele.

 (2) Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud hoonestusloa taotluse menetlused antakse Tehnilise Järelevalve Ametile üle hiljemalt 2015. aasta 31. detsembriks.

 (3) Lõikes 2 nimetatud taotluste osas peab olema menetlus läbi viidud hiljemalt 2018. aasta 31. detsembriks.

§ 26. Ehitisregistri andmete korrastamine ja elektroonilise menetluse rakendamine

 (1) Ehitisregistri andmed korrastatakse 2020. aasta 1. jaanuariks.

 (2) Ehitisregistri andmete korrastamise käigus kantakse ehitisregistrisse sinna seni kandmata hooned.

 (3) Hoone ehitisregistrisse kandmisel võetakse aluseks ajakohased ortofotod. Ortofotodelt kantakse ehitisregistrisse ehitise ehitisealune pind ja hoone koordinaadid.

 (4) Ortofotodelt saadud andmeid võrreldakse olemasolevate ehitisregistri andmetega ning selgitatakse välja edasise kontrolli vajadus.

 (5) Ehitusseadustiku sätteid pädevale asutusele dokumentide elektrooniliselt ehitisregistri kaudu esitamisele ning lubade menetlemisele ehitisregistri vahendusel ja andmisele ehitisregistrisse kohaldatakse alates 2016. aasta 1. aprillist.

 (6) Kuni 2016. aasta 1. aprillini esitatakse ehitus- ja kasutusteatis, projekteerimistingimuste, ehitus- ja kasutusloa taotlus ning seonduvad dokumendid pädevale asutusele. Pädev asutus kannab esitatud ehitus- ja kasutusloa taotluste, ehitus- ja kasutusteatiste ning ehitus- ja kasutuslubade andmed ehitisregistrisse.

 (7) Kuni 2016. aasta 31. märtsini ehitisregistrisse kantud andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus.

§ 27. Enne käesoleva seaduse jõustumist ehitatud ehitisregistrisse kandmata ehitiste väljaselgitamine

 (1) Kohaliku omavalitsuse üksus kontrollib seni ehitisregistrisse kandmata ehitisi. Kohaliku omavalitsuse üksus lähtub kontrollil korrakaitseseaduses ja ehitusseadustikus kehtestatud riikliku järelevalve sätetest.

 (2) Ehitiste kontrollimise käigus selgitatakse eelkõige välja:
 1) ehitise ehitamise õiguslik alus;
 2) ehitise ehitisealune pind;
 3) ehitise kasutamise otstarve;
 4) ehitise ehitamise aeg;
 5) vajaduse korral ehitise varasema ümberehitamise, laiendamise või lammutamisega seonduv teave;
 6) vajaduse korral eluruumide loendusega seonduvad andmed;
 7) muud järelevalvemenetluseks olulised asjaolud.

 (3) Kui kinnisasja omanik ei esita piisavaid tõendeid ehitamise aja kohta, eeldatakse, et ehitis on ehitatud pärast ehitusseaduse jõustumist.

 (4) Kohaliku omavalitsuse üksus otsustab kontrolli tulemusel täiendavate riikliku järelevalve meetmete rakendamise või täiendavate andmete kogumise vajaduse.

 (5) Enne 1999. aasta 1. aprilli ehitatud tehnorajatised loetakse õiguspäraselt ehitatuks, olenemata nende kohta käivate andmete puudumisest või puudulikkusest ehitisregistris.

§ 28. Enne ehitusseaduse jõustumist ehitatud ehitis

 (1) Enne 2003. aasta 1. jaanuari ehitatud ehitisele võib anda ehitus- või kasutusloa või lugeda ehitamine või ehitise kasutamine teavitatuks, lähtudes ehitusseadustikus sätestatust ja arvestades käesolevast paragrahvist tulenevaid erisusi. Nimetatud ehitisele võib anda ehitus- või kasutusloa või lugeda ehitamine või ehitise kasutamine teavitatuks vastavalt ehitusseadustiku lisas 1 või 2 sätestatule.

 (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ehitis ei ole valmis, siis antakse sellele vajaduse korral ehitusluba või esitatakse ehitusteatis. Kui nimetatud ehitis on valmis ja ehitusteatise või ehitusloakohustuslikke töid ei ole vaja teha, võib ehitisele anda kasutusloa või kasutamisest teavitada vastavalt ehitusseadustiku lisale 2.

 (3) Kui ehitisregistrisse kandmata ehitisele on antud planeerimis- ja ehitusseaduse või ehitusseaduse kohane õiguslik alus selle ehitamiseks või kasutamiseks, siis kantakse ehitis ehitisregistrisse ehitusseadustiku § 60 lõikes 5 sätestatud ehitisregistrile andmete esitamise teatise alusel.

 (4) Ehitise ehitamise õiguspärasuse hindamisel tuleb arvestada asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-s 14 sätestatut.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ja käesoleva seaduse jõustumise ajal kasutatav ehitis peab vastama ehitise ohutusele esitatavatele nõuetele. Ehitise ohutust hinnatakse ehitise ehitamise ajal kehtivate nõuete kohaselt.

 (6) Ehitise ohutuse hindamisel võetakse aluseks ehitusprojekt. Ehitusprojekti puudumisel tehakse ehitise ohutuse hindamiseks ehitise audit. Ehitise audit asendab loa- või teavitamismenetluses ehitusprojekti. Ehitise auditi tellib omanik.

 (7) Enne 2003. aasta 1. jaanuari ehitatud ja käesoleva seaduse jõustumise ajal kasutatav ehitis tuleb ehitisregistri kande puudumisel kanda ehitisregistrisse.

§ 29. Enne käesoleva seaduse jõustumist ehitatud ehitisregistrisse kandmata ehitis

 (1) Pärast 2003. aasta 1. jaanuari ning enne käesoleva seaduse jõustumist ehitatud ehitisele võib anda ehitus- või kasutusloa või lugeda ehitamine või ehitise kasutamine teavitatuks, lähtudes ehitusseadustikus sätestatust ja arvestades käesolevast paragrahvist tulenevaid erisusi.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ehitisele võib anda ehitus- või kasutusloa või lugeda ehitamine või ehitise kasutamine teavitatuks vastavalt ehitusseadustiku lisas 1 või 2 sätestatule. Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ehitis ei ole valmis, siis antakse sellele vajaduse korral ehitusluba või esitatakse ehitusteatis. Kui nimetatud ehitis on valmis ja ehitusteatise või ehitusloakohustuslikke töid ei ole vaja teha, võib ehitisele anda kasutusloa või kasutamisest teavitada vastavalt ehitusseadustiku lisale 2.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ja käesoleva seaduse jõustumise ajal kasutatav ehitis peab vastama ehitusseadustiku § 11 lõikes 2 ja §-s 12 sätestatud nõuetele.

 (4) Kui ehitise ehitamise ajal oli ehitusprojekti koostamiseks nõutav detailplaneeringu olemasolu, siis võib kohaliku omavalitsuse üksus asendada detailplaneeringu ehitusseadustiku §-s 26 sätestatud projekteerimistingimuste andmisega. Projekteerimistingimuste andmisel rakendatakse avatud menetlust.

 (5) Kui projekteerimistingimuste andmine ei ole võimalik vastuolu tõttu üldplaneeringu või muude olulisest avalikust huvist tulenevate tingimustega, tuleb koostada detailplaneering planeerimisseaduse kohaselt.

 (6) Ehitise ohutuse hindamisel võetakse aluseks ehitusprojekt. Ehitusprojekti puudumisel tehakse ehitise ohutuse hindamiseks ehitise audit. Ehitise auditi tulemusel peab olema võimalik kanda ehitise olulisemad tehnilised andmed ehitisregistrisse ning vajaduse korral tuvastada ehitise vastavus detailplaneeringule või projekteerimistingimustele. Ehitise auditi tellib omanik.

 (7) Kohaliku omavalitsuse üksus otsustab ehitise auditi tulemusel täiendavate riikliku järelevalvemeetmete vajaduse, arvestades eelkõige:
 1) ehitisele esitatavate nõuete täitmist, sealhulgas olulise või kõrgendatud ohu esinemise võimalikkust;
 2) ehitise ehitamise aega;
 3) ehitise kasutamise otstarvet;
 4) kinnisasja omaniku ning vajaduse korral piirnevate kinnisasjade omanike õiguste ja huvide kaitset.

 (8) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud ehitise auditi tulemusel selgub ehitise ümberehitamise, lammutamise või muu selline vajadus, teeb kohaliku omavalitsuse üksus ettekirjutuse ehitise nõuetega vastavusse viimiseks.

 (9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 8 nimetatud kohustuse täitmiseks sundimiseks on sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule 10 000 eurot ja juriidilisele isikule 100 000 eurot.

§ 30. Olemasoleva ehitise kaitsevöönd

  Käesoleva seaduse jõustumise ajal olemasoleva ehitise kaitsevöönd kantakse maakatastrisse hiljemalt 2020. aastaks.

§ 31. - § 73. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 74. Seaduste jõustumine

 (1) Ehitusseadustik, planeerimisseadus ja käesolev seadus jõustuvad 2015. aasta 1. juulil.

 (2) Käesoleva seaduse § 1 lõiked 2 ja 3 jõustuvad üldises korras.