Välja kuulutanud
Vabariigi President
22.06.2017 otsus nr 134
Audiitortegevuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
Vastu võetud 14.06.2017
§ 1. Audiitortegevuse seaduse muutmine
Audiitortegevuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Vandeaudiitor on isik, kes on sooritanud arvestusala eksperdi kutseeksami (edaspidi kutseeksam) raamatupidamise ja vandeaudiitori eriosa, kellele on antud vandeaudiitori kutse ning kes on andnud vande.”;
2) paragrahvi 4 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Avaliku sektori vandeaudiitor on vandeaudiitor, kes on sooritanud kutseeksami avaliku õiguse eriosa ning kellele on antud avaliku sektori vandeaudiitori kutsetase.”;
3) paragrahvi 7 lõike 3 teine lause tunnistatakse kehtetuks;
4) paragrahvi 9 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev vandeaudiitor ei või sama ärinime all tegutseda tegevusalal, mis pole vandeaudiitori kutseteenuse osutamine või muu äritegevus käesoleva seaduse § 44 lõikes 31 sätestatud tähenduses.”;
5) paragrahvi 10 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Eestis on pädevaks asutuseks audiitortegevuse järelevalve nõukogu.”;
6) paragrahvi 11 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Käesoleva seaduse tähenduses on kolmanda riigi vandeaudiitor füüsiline isik või mis tahes õigusliku vormiga juriidiline isik või üksus, kes on avaldanud oma nimel vandeaudiitori aruandes käesoleva seaduse §-s 54 sätestatud tähenduses kolmandas riigis registreeritud äriühingu raamatupidamise aastaaruande kohta arvamuse või ülevaatuse kokkuvõtte ja kes ei ole lepinguriigi vandeaudiitor ega audiitorühing ja keda ei ole sellisena tunnustatud.”;
7) paragrahvi 13 lõike 1 punktid 4 ja 5 ning lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;
8) paragrahvi 16 lõike 2 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„1) raamatupidamise eriosa korraldamise ja vastuvõtmise eest 300 eurot;
2) vandeaudiitori eriosa korraldamise ja vastuvõtmise eest 300 eurot;”;
9) paragrahvi 20 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) mõnes lepinguriigis tunnustatud vandeaudiitori juhendamisel vähemalt kolm aastat, kui ta taotleb vandeaudiitori kutset;”;
10) paragrahvi 23 lõike 1 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja sõna „Rahandusministeeriumile”;
11) paragrahvi 24 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Järelevalvenõukogu otsusega suunatakse vandeaudiitor täiendavale kutseeksamile, kui distsiplinaarmenetluse tulemusel selgub, et vandeaudiitori teadmiste või oskuste ebapiisavus seab ohtu vandeaudiitori kutsetegevuse kvaliteedi. Järelevalvenõukogu otsusega määratakse vandeaudiitorile tähtaeg täiendava kutseeksami sooritamiseks.”;
12) paragrahvi 27 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas, lõikes 2 ja lõike 3 sissejuhatavas lauseosas, § 32 lõigetes 7 ja 8, § 79 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas ning lõigetes 2 ja 3, § 80 lõigetes 1–6, § 82 lõigetes 1 ja 6, § 83 lõikes 1, § 85 sissejuhatavas lauseosas, § 87 lõigetes 1 ja 4, § 88 lõikes 1 ning § 89 lõigetes 2 ja 3 asendatakse sõna „Rahandusministeerium” sõnaga „järelevalvenõukogu” vastavas käändes;
13) paragrahvi 28 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kutseeksami sooritanud vandeaudiitori kutse taotlejale antakse vandeaudiitori kutse järelevalvenõukogu otsusega. Järelevalvenõukogu kannab kutset kinnitava märke registrisse.
(2) Järelevalvenõukogu teatab kutse andmisest või sellest keeldumisest vandeaudiitori kutse taotlejale viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.”;
14) paragrahvi 29 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kutseeksami sooritanud avaliku sektori vandeaudiitori kutsetaseme taotlejale antakse avaliku sektori vandeaudiitori kutsetase järelevalvenõukogu otsusega. Järelevalvenõukogu kannab kutsetaset kinnitava märke registrisse.
(2) Järelevalvenõukogu teatab avaliku sektori vandeaudiitori kutsetaseme andmisest või sellest keeldumisest kutsetaseme taotlejale viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.”;
15) paragrahvi 30 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kutseeksami sooritanud füüsilisest isikust kolmanda riigi vandeaudiitori ja lepinguriigi vandeaudiitori kutse käesoleva seaduse §-s 3 sätestatuga samaväärseks tunnustamise otsustab järelevalvenõukogu. Järelevalvenõukogu kannab kutse tunnustamist kinnitava märke registrisse.”;
16) paragrahvi 30 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Järelevalvenõukogu keeldub kutse tunnustamisest, kui kutse tunnustamise taotleja ei vasta käesolevas seaduses vandeaudiitori kohta sätestatud nõuetele.
(4) Järelevalvenõukogu teatab kutse tunnustamisest või sellest keeldumisest vandeaudiitori kutse tunnustamise taotlejale viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.”;
17) paragrahvi 301 lõike 2 punktis 1 asendatakse läbivalt arv „50 000” arvuga „100 000”;
18) paragrahvi 301 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 ja lõike 2 punktis 2 nimetatud samaväärsust hindab Euroopa Komisjon. Kuni Euroopa Komisjon ei ole otsust teinud, võib samaväärsust hinnata järelevalvenõukogu, kes võib hinnangu andmisel tugineda mõne teise liikmesriigi samaväärsuse hinnangule. Järelevalvenõukogu esitab samaväärsuse hinnangu Euroopa Komisjonile.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud samaväärsust hindab järelevalvenõukogu, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ artikli 45 lõikes 6 sätestatud erisust.”;
19) paragrahvi 32 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kui vandeaudiitori, kolmanda riigi registreeritud vandeaudiitori või käesoleva seaduse § 7 lõike 5 tähenduses nendega seotud audiitorettevõtja suhtes on alustatud kvaliteedikontrolli, distsiplinaarmenetlust, kaebuse menetlust, väärteomenetlust või uurimist, võib otsuse vandeaudiitori kutse äravõtmiseks või kolmanda riigi registreeritud vandeaudiitori registrist kustutamiseks vandeaudiitori avalduse alusel teha, kui vastav menetlus on lõpetatud.”;
20) paragrahvi 32 lõike 4 sissejuhatav lauseosa ja punkt 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„Järelevalvenõukogu võib vandeaudiitori kutse ära võtta:
1) vandeaudiitori tegevuse või kutsetegevuse aluste korduva või olulise rikkumise korral;”;
21) paragrahvi 32 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud otsusest ja selle alustest teavitab järelevalvenõukogu viivitamata lepinguriikide pädevaid asutusi, millega on otsuses märgitud isik seotud käesoleva seaduse alusel registrisse tehtud tegutsemise koha märkega ning Euroopa audiitorite järelevalveasutuste komiteed.”;
22) paragrahvi 42 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud juhul väheneb vandeaudiitorile kohalduv käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud kohustusliku täiendusõppe määr proportsionaalselt vabastuse kestuse suhtega arvestusperioodi kestusse.”;
23) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Vandeaudiitori kutsetegevus on audiitorteenuse osutamine ja muu äritegevus.”;
24) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Vandeaudiitori muu äritegevus on nõustamine, koolitus ja teenuse osutamine käesoleva seaduse § 22 lõikes 1 nimetatud valdkondades.”;
25) paragrahvi 47 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Audiitorettevõtja ja seaduse alusel audiitorühingut esindav vandeaudiitor peavad olema vandeaudiitori kutsetegevuses sõltumatud kindlustandva audiitorteenuse osutamiseks sõlmitud kliendilepingu teiseks osapooleks olevast isikust, asutusest või organist (edaspidi usaldusklient), tema tegevjuhtkonna või kõrgema juhtorgani raamatupidamise seaduse tähenduses (edaspidi tegevjuhtkond või kõrgem juhtorgan) liikmest, osanikust, aktsionärist, liikmest ja temaga muul viisil seotud isikust vastavalt käesoleva seaduse § 46 alusel kehtestatud või kinnitatud eetikakoodeksile.”;
26) seadust täiendatakse §-ga 471 järgmises sõnastuses:
㤠471. Tegevuspiirang
Vandeaudiitor ja endine vandeaudiitor, kes on allkirjastanud usalduskliendiga sõlmitud kliendilepingu või selle alusel koostatud vandeaudiitori aruande või kes on iseseisva otsustuspädevusega osalenud usalduskliendile kindlustandva teenuse osutamises, ei tohi asuda usalduskliendi tegevjuhtkonna ega kõrgema juhtorgani liikmeks enne, kui viimasest sellisest toimingust on möödunud vähemalt üks aasta, või kui usaldusklient oli avaliku huvi üksus, siis vähemalt kaks aastat.”;
27) paragrahvi 49 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 49. Isikute kaasamine vandeaudiitori kutsetegevusse”;
28) paragrahvi 49 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
29) paragrahvi 49 lõike 4 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kaasamine on lubatud ainult juhul, kui:”;
30) paragrahvi 49 lõike 4 punktid 4 ja 7 ning lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;
31) paragrahvi 531 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Arvestusalane revisjon on käesoleva seaduse § 44 lõikes 31 nimetatud muu äritegevus.”;
32) paragrahvi 55 täiendatakse lõigetega 12 ja 13 järgmises sõnastuses:
„(12) Leping raamatupidamise aastaaruande kohustusliku auditi tegemiseks sõlmitakse vähemalt kaheks aastaks.
(13) Avaliku huvi üksuse raamatupidamise aastaaruande kohustusliku auditi tegemiseks võib lepinguid sõlmida või sõlmitud lepinguid pikendada järjest kuni kümneks aastaks. Järgides Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 537/2014, mis käsitleb avaliku huvi üksuste kohustusliku auditi erinõudeid ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2005/909/EÜ (ELT L 158/77, 27.05.2014, lk 77–112), artikli 17 lõike 4 punktis a ja lõikes 5 sätestatud tingimusi, võib lepinguid sõlmida või sõlmitud lepinguid pikendada kokku kuni 20 järjestikuseks aastaks.”;
33) paragrahvi 56 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Kui kolmanda riigi audiitorettevõtja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kohustust ei täida, teavitab konsolideerimisgrupi audiitorettevõtja sellest järelevalvenõukogu.”;
34) paragrahvi 58 lõike 3 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5) muu äritegevuse tasudeks.”;
35) paragrahv 59 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 59. Avaliku huvi üksuse raamatupidamise aasta- ja konsolideeritud aruannete kohustusliku auditi erinõuded
Avaliku huvi üksuse raamatupidamise aasta- ja konsolideeritud aruannete auditi tegemisel lähtutakse lisaks käesolevas seaduses sätestatule Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 537/2014 sätestatust.”;
36) seadust täiendatakse §-ga 591 järgmises sõnastuses:
„§ 591. Avaliku huvi üksusele lisateenuste osutamise keeld
Avaliku huvi üksuse kohustuslikku auditit tegev audiitorettevõtja ning ükski vandeaudiitorite võrgustiku liige, millesse see audiitorettevõtja kuulub, ei või osutada auditeeritavale avaliku huvi üksusele, tema emaettevõtjale ega tema kontrollitavale ettevõtjale liikmesriigis otseselt ega kaudselt ühtegi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 537/2014 artikli 5 lõikes 1 nimetatud teenust. Sama määruse artikli 5 lõikes 3 osutatud teenuseid võib osutada, järgides selles lõikes sätestatud nõudeid.”;
37) paragrahvi 60 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud dokumentide säilitamise kohustus jätkub ka siis, kui vandeaudiitorilt kutse ära võetakse või audiitorettevõtja tegevusloa kehtivus lõpeb muul põhjusel kui vandeaudiitori surma tõttu, kuid mitte kauem kui kaks aastat pärast kutse äravõtmist või tegevusloa kehtivuse lõppu.”;
38) paragrahvi 64 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud kliendilepingu tasud on viimasel lõppenud tegevusaruande perioodil väljaantud audiitorteenuse aruannete aluseks olnud töövõttude eest kliendilepingus ettenähtud tasud.”;
39) paragrahvi 64 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Audiitorettevõtja peab oma kutsekindlustuslepingu kindlustussumma käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud määraga vastavusse viima 50 päeva jooksul pärast viimase tegevusaruande perioodi lõppemist.”;
40) paragrahvi 65 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Kliendilepingut, vandeaudiitori aruannet ega muud seonduva audiitorteenuse aruannet ei tohi allkirjastada vandeaudiitor, kes on suunatud täiendavale kutseeksamile, kuid kes ei ole seda sooritanud.”;
41) seaduse 3. peatükki täiendatakse §-ga 651 järgmises sõnastuses:
㤠651. Vandeaudiitori kohustuslik rotatsioon
Käesoleva seaduse § 99 lõikes 1 nimetatud avaliku sektori üksuse enamusosalusega või valitseva mõju all oleva juriidilise isiku ja kohaliku omavalitsuse üksuse kohta võib üks ja sama vandeaudiitor allkirjastada vandeaudiitori aruandeid kuni seitsmel järjestikusel aastal.”;
42) paragrahvi 67 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:
„(71) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud juhul väheneb siseaudiitorile kohalduv käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud kohustusliku täiendusõppe määr proportsionaalselt vabastuse kestuse suhtega arvestusperioodi kestusse.”;
43) paragrahvi 75 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
44) seadust täiendatakse §-ga 791 järgmises sõnastuses:
„§ 791. Tegevusloa taotlemine teise lepinguriigi tegevusluba omavale audiitorühingule
(1) Kui audiitorühingul on kehtiv tegevusluba teises lepinguriigis, esitab audiitorühingut esindama õigustatud isik järelevalvenõukogule taotluse käesoleva seaduse § 79 lõikes 1 nimetatud andmetega, millele on lisatud teise lepinguriigi pädeva asutuse väljastatud tõend, mis ei tohi olla vanem kui kolm kuud ja mis kinnitab, et taotlejal on selle lepinguriigi kehtiv tegevusluba.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetes toimunud muudatustest teatab audiitorühing viivitamata pärast muudatuste tegemist või nendest teadasaamist järelevalvenõukogule ja esitab uued andmed.
(3) Käesoleva paragrahvi alusel väljaantud tegevusloa kehtivus lõpeb koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepinguriigis väljastatud tegevusloa kehtivuse lõppemisega. Audiitorühingule, millele on väljastatud tegevusluba käesoleva paragrahvi alusel, ei kohaldata käesoleva seaduse §-des 76, 77, 85–87 ning § 90 lõigetes 3 ja 4 sätestatut.”;
45) paragrahvi 81 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Kui audiitorühingule on tegevusluba antud käesoleva seaduse § 791 alusel, võib tema nimel Eestis audiitorteenust osutada üksnes vandeaudiitor, kellele on Eestis antud kutse vastavalt §-le 28 või kelle kutset on tunnustatud vastavalt §-le 30. Nimetatud vandeaudiitorile kohaldatakse seaduse alusel audiitorühingut esindava vandeaudiitori kohta sätestatut.”;
46) paragrahvi 84 lõiked 2–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Otsuse tegevusloa andmise või selle andmisest keeldumise kohta teeb järelevalvenõukogu 30 päeva jooksul kõigi vajalike nõuetekohaste dokumentide ja andmete saamisest arvates, kuid mitte hiljem kui kahe kuu möödumisel tegevusloa taotluse saamisest arvates.
(3) Kui tegevusloa väljastamist soovitakse vahetult vandeaudiitori vande vastuvõtmise järel, peab käesoleva seaduse § 23 lõike 1 punktis 1 sätestatud avaldus sisaldama ka taotlust tegevusloa saamiseks. Järelevalvenõukogu teeb sellisel juhul otsuse tegevusloa andmise või selle andmisest keeldumise kohta 30 päeva jooksul pärast vandeaudiitori vande vastuvõtmist.
(4) Järelevalvenõukogu teeb vajaduse korral tegevusloa taotluse menetlemisel koostööd asjakohase pädeva riigiasutusega.
(5) Otsuse tegevusloa andmise või selle andmisest keeldumise kohta toimetab järelevalvenõukogu viivitamata tegevusluba taotlevale audiitorühingule või vandeaudiitorile kätte.”;
47) paragrahvi 87 lõike 4 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5) audiitorettevõtja, kelle tegevusluba on peatatud, ei ole täitnud ettenähtud tähtpäevaks või ulatuses järelevalvenõukogu otsust või ettekirjutust;”;
48) paragrahvi 87 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;
49) paragrahvi 87 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Enne tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsustamist annab järelevalvenõukogu audiitorettevõtjale või tema esindajale võimaluse olla ära kuulatud.”;
50) paragrahvi 88 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Järelevalvenõukogu võib tegevusloa kehtivuse peatada, kui:”;
51) paragrahvi 88 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) audiitorettevõtjaga käesoleva seaduse § 7 lõike 5 tähenduses seotud vandeaudiitor on suunatud täiendavale kutseeksamile.”;
52) paragrahvi 88 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Audiitorettevõtja peab teatama käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 või 2 nimetatud asjaolude või punktis 3 nimetatud ettekirjutuse põhjustanud asjaolude äralangemisest järelevalvenõukogule kümne tööpäeva jooksul asjaolude äralangemisest teadasaamisest arvates.”;
53) paragrahvi 88 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 4 alusel peatatud tegevusloa kehtivus taastatakse, kui vandeaudiitor on sooritanud täiendava kutseeksami.”;
54) paragrahvi 89 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Pärast tegevusloa kehtivuse peatamist või lõppemist võib järelevalvenõukogu anda loa vandeaudiitori kutsetegevusega seotud tehingute või toimingute lõpetamiseks, kui see on audiitorettevõtja tegevusloa kehtivuse peatamise või lõppemise asjaolusid arvestades vajalik ja võimalik.”;
55) paragrahvi 90 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Tegevusloa andmise, selle kehtivuse peatamise, taastamise või lõppemise otsusest ja selle põhjusest teavitab järelevalvenõukogu viivitamata nende lepinguriikide pädevaid asutusi, kus audiitorettevõtja, kellele tegevusloa kohta otsus tehti, on registreeritud. Tegevusloa kehtivuse peatamisest, taastamisest või lõppemisest teavitab järelevalvenõukogu viivitamata ka Euroopa audiitorite järelevalveasutuste komiteed.”;
56) paragrahvi 91 lõike 1 punktis 3 asendatakse arv „60” arvuga „50”;
57) paragrahvi 91 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Raamatupidamise aastaaruande audit on kohustuslik igale aktsiaseltsile, millel on enam kui kaks aktsionäri, riigiraamatupidamiskohustuslasele, kohaliku omavalitsuse üksusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, riigieelarvest eraldist saavale erakonnale ja äriühingule, milles riigil on vähemalt otsustusõigus riigivaraseaduse tähenduses.”;
58) seaduse 7. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 952 järgmises sõnastuses:
„§ 952. Audiitorettevõtja nimetamise õigust piirava kokkuleppe tühisus
Kokkulepe, mis piirab audiitorettevõtja nimetamiseks õigustatud isikute valikuvabadust raamatupidamise aastaaruande auditit või ülevaatust tegeva audiitorettevõtja nimetamisel mõne audiitorettevõtja või audiitorettevõtjate kategooriaga, on tühine.”;
59) paragrahvi 97 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Auditikomitees on vähemalt kaks liiget, kellest vähemalt üks peab olema raamatupidamise või auditeerimise asjatundja. Komitee liikmeskond tervikuna peab omama pädevust valdkonnas, milles auditeeritav üksus tegutseb. Auditikomitee liikme valimiseks on vajalik tema kirjalik nõusolek.
(4) Auditikomitee liikmeks ei tohi olla selle organisatsiooni, mille tegevust komitee käsitleb, igapäevast tegevust juhtima ja tehinguid tegema õigustatud isik, prokurist, siseaudiitor ega audiitorkontrolli teostav isik.”;
60) paragrahvi 97 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Enamik auditikomitee liikmetest, nende hulgas auditikomitee esimees, peavad olema auditeeritavast üksusest sõltumatud, välja arvatud juhul, kui kõik auditikomitee liikmed on ühtlasi selle moodustanud organi liikmed.”;
61) paragrahvi 98 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) audiitorettevõtja ja seaduse alusel audiitorühingut esindava vandeaudiitori sõltumatust ja tegevuse vastavust teistele käesoleva seaduse, ja kui see on asjakohane, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 537/2014 nõuetele.”;
62) paragrahvi 98 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Seoses käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannetega on auditikomitee kohustuseks anda selle liikmed valinud organile või nimetanud isikule ülevaade kohustusliku auditi tulemustest ja oma tööst ning teha ettepanekuid vähemalt järgmistes küsimustes:”;
63) paragrahvi 98 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Audiitorettevõtja peab andma auditikomiteele ülevaate osutatud teenustest ja olulisematest tähelepanekutest ning esitama ettepanekuid riskijuhtimise ja kontrollisüsteemide kohta. Avaliku huvi üksuse auditikomiteele esitab audiitorettevõtja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 537/2014 artiklis 11 nimetatud täiendava aruande.”;
64) paragrahvi 98 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Avaliku huvi üksuse auditikomitee edastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud täiendava aruande Finantsinspektsioonile viie tööpäeva jooksul selle saamisest arvates.”;
65) paragrahvi 99 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Auditikomitee moodustamise kohustus on avaliku huvi üksusel ja avaliku sektori üksuse enamusosalusega või valitseva mõju all oleval juriidilisel isikul, mille raamatupidamise või konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt kolm ületab alljärgnevaid näitajaid:
1) müügitulu või tulu – 14 000 000 eurot;
2) varad bilansipäeva seisuga kokku – 7 000 000 eurot;
3) keskmine töötajate arv – 200 inimest;
4) nõukogu liikmete arv – 8 inimest.”;
66) paragrahv 100 tunnistatakse kehtetuks;
67) paragrahvi 103 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) isik, kelle kutset on tunnustatud käesoleva seaduse § 30 lõike 1 alusel, vandeaudiitori vande vastuvõtmise kuupäevast alates.”;
68) paragrahvi 104 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Audiitorkogu organeid valides valitakse kõigepealt president, seejärel juhatuse liikmed ja asendusliikmed, siis revisjonikomisjoni liikmed ja asendusliikmed.”;
69) paragrahvi 105 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Järelevalvenõukogu ülesannete täitmisega seotud kulud kaetakse kuni 50% ulatuses sihtotstarbeliste eraldistega riigieelarvest. Sihtotstarbelised eraldised riigieelarvest peavad olema järjepidevad ning koos teiste laekumistega eelarve järelevalveossa tagama käesoleva seadusega järelevalvenõukogule pandud kohustuste täitmise sõltumatuse.
(3) Audiitorkogu ei või tagada teiste isikute kohustusi ega anda laenu. Seda keeldu rikkuv tehing on tühine.”;
70) paragrahvi 105 täiendatakse lõigetega 31–34 järgmises sõnastuses:
„(31) Audiitorkogu majandusaasta eelarve koosneb järelevalve- ja üldosast. Järelevalvelisi vahendeid hoitakse üldosa vahenditest eraldi arvelduskontol ning Audiitorkogu peab nende üle eraldi arvestust. Järelevalveliste vahendite valdamise, kasutamise ja käsutamise õigus on järelevalvenõukogul.
(32) Eelarve üldosa kinnitab üldkoosolek. Eelarve järelevalveosa kinnitab järelevalvenõukogu. Eelarveosad kinnitatakse jooksva majandusaasta 31. oktoobriks.
(33) Audiitorkogu majandusaasta eelarveosad koostatakse ja kinnitatakse selliselt, et tulude ja kulude vahena tekkiv eelarveosa tulem oleks positiivne või võrdne nulliga. Eelarveosa tulem võib olla negatiivne kuni 25% ulatuses eelarveosa tuludest, kui puudujääk kaetakse varasemate perioodide sama eelarveosa ülejäägina kogunenud likviidsetest varadest, mis ületavad likviidsusreservi.
(34) Kuni eelarveosa on kinnitamata, võivad juhatus ja järelevalvenõukogu esimees teha alanud majandusaasta igal kuul kulutusi kuni ühe kaheteistkümnendikuni eelmise aasta eelarveosa vastavast kulutusest.”;
71) paragrahvi 105 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Eelarve üldosas ja selle prognoosis näidatakse muu hulgas:
1) tulu liikmemaksu laekumisest;
2) tulu täiendusõppe tasudest;
3) kulu presidendi tasuks;
4) kulu juhatuse liikmete tasudeks;
5) kulu revisjonikomisjoni liikmete tasudeks;
6) väljaminekud investeerimistegevusteks.”;
72) paragrahvi 105 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Eelarve järelevalveosas ja selle prognoosis näidatakse muu hulgas:
1) tulu järelevalvetasu laekumisest;
2) tulu sihtotstarbelistest eraldistest riigieelarvest järelevalve korraldamiseks;
3) tulu kutseeksami tasudest;
4) kulu järelevalvenõukogu liikmete tasudeks;
5) kulu käesoleva seaduse § 129 lõike 2 kohaselt värvatud isikute tasudeks;
6) muu kulu järelevalve korraldamiseks.”;
73) paragrahvi 105 lõiked 6–8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Likviidsusriski maandamiseks moodustab Audiitorkogu likviidsusreservi. Likviidsusrisk on oht, et Audiitorkogul ei ole oma kohustuste õiguspärase täitmise tagamiseks piisavalt likviidseid vahendeid.
(7) Likviidsusreservi suurus on vähemalt 175 000 eurot, millest vähemalt 100 000 eurot kuulub järelevalveliste vahendite hulka (edaspidi järelevalve likviidsusreserv). Järelevalve likviidsusreservi hoitakse järelevalveliste vahenditega samal arvelduskontol, kui järelevalvenõukogu ei otsusta teisiti.
(8) Likviidsusreservi vahendeid võib paigutada nõudmiseni või tähtajalisele hoiusele tähtajaga kuni 180 päeva. Järelevalve likviidsusreservi vahendeid paigutab juhatus vastavalt järelevalvenõukogu otsusele.”;
74) paragrahvi 105 täiendatakse lõigetega 9 ja 10 järgmises sõnastuses:
„(9) Likviidsusreservi vahendeid võib kasutada üksnes juhul, kui jooksva majandusaasta rahavoog ei võimalda teha eelarve või käesoleva paragrahvi lõike 34 kohaseid kulutusi.
(10) Likviidsusreservi vahendeid kasutanud Audiitorkogu organ peab hiljemalt vahendite kasutamise aastale järgneval eelarveaastal nägema ette enda koostatava eelarveosa ülejäägi mahus, mis võimaldaks taastada käesolevas seaduses ettenähtud likviidsusreservi suuruse.”;
75) paragrahvi 106 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Audiitorkogu liikme kohustuslik liikmemaks (edaspidi liikmemaks) on kolmeosaline:”;
76) paragrahvi 106 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
„3) tegevusloaga liikme järelevalvetasu (edaspidi järelevalvetasu).”;
77) paragrahvi 106 lõiget 2 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:
„Liikmemaksu osade suuruse kehtestamisel võetakse arvesse, et need koos teiste laekumistega tagaksid käesoleva seadusega Audiitorkogu organitele pandud ülesannete täitmise.”;
78) paragrahvi 106 lõiked 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Vandeaudiitori liikmemaksu suurus on 50–100 eurot vandeaudiitori kohta.
(5) Tegevusloamaksu määr on 0,3–0,8% audiitorettevõtja liikmemaksu arvestusperioodile eelneva liikmemaksu arvestusperioodi summaarsest käesoleva seaduse § 81 lõikes 1 nimetatud tegevusloa alusel osutatud audiitorteenuste müügitulust, mida kajastatakse § 157 kohases tegevusaruandes.”;
79) paragrahvi 106 täiendatakse lõigetega 51 ja 52 järgmises sõnastuses:
„(51) Järelevalvetasu määr on 0,7–2,4% audiitorettevõtja liikmemaksu arvestusperioodile eelneva liikmemaksu arvestusperioodi summaarsest käesoleva seaduse § 81 lõikes 1 nimetatud tegevusloa alusel osutatud audiitorteenuste müügitulust, mida kajastatakse § 157 kohases tegevusaruandes.
(52) Vandeaudiitori liikmemaks ja tegevusloamaks laekuvad eelarve üldossa ning järelevalvetasu laekub eelarve järelevalveossa.”;
80) paragrahvi 106 lõiked 6 ja 7 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Audiitorkogu juhatus ja järelevalvenõukogu esitavad kumbki valdkonna eest vastutavale ministrile jooksva majandusaasta 1. märtsiks:
1) oma ettepanekud eeloleva majandusaasta järelevalvetasu suuruse kohta;
2) eeloleva majandusaasta kulude ja tulude prognoosi.
(7) Vandeaudiitori liikmemaksu suuruse ja tegevusloamaksu määra liikmemaksu arvestusperioodiks olevaks majandusaastaks kehtestab Audiitorkogu korraline üldkoosolek. Kui üldkoosolek ei kinnita eelarve üldosa käesoleva seaduse § 105 lõikes 32 nimetatud tähtpäevaks, loetakse vandeaudiitori liikmemaks ja tegevusloamaks sellel majandusaastal kehtestatuks kõrgeimas seadusega lubatud määras.”;
81) paragrahvi 106 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:
„(71) Järelevalvetasu määra liikmemaksu arvestusperioodiks olevaks majandusaastaks kehtestab valdkonna eest vastutav minister jooksva majandusaasta 30. augustiks.”;
82) paragrahvi 106 lõikes 8 asendatakse sõna „Järelevalvenõukogu” sõnadega „Audiitorkogu juhatuse”;
83) paragrahvi 106 lõiked 9 ja 10 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 51 sätestatut kohaldatakse ka tunnustamise sobivustesti sooritanud vandeaudiitori puhul, kes tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjast audiitorettevõtjana.
(10) Mõjuval põhjusel võib Audiitorkogu juhatus otsustada Audiitorkogu liikme liikmemaksu ja tegevusloamaksu tasumise tähtpäeva muutmise ja summa alandamise.”;
84) paragrahvi 106 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Mõjuval põhjusel võib järelevalvenõukogu otsustada Audiitorkogu liikme järelevalvetasu tasumise tähtpäeva muutmise ja summa alandamise.”;
85) paragrahv 108 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 108. Tegevusloamaksu ja järelevalvetasu tasumine
(1) Audiitorettevõtja on kohustatud tasuma tegevusloamaksu ja järelevalvetasu.
(2) Tegevusloamaks tasutakse liikmemaksu arvestusperioodiks oleva majandusaasta 10. novembriks.
(21) Järelevalvetasu tasumise tähtpäev on liikmemaksu arvestusperioodiks oleva majandusaasta:
1) 10. november, millal tuleb tasuda 65% tasumisele kuuluvast summast;
2) 28. veebruar, millal tuleb tasuda 35% tasumisele kuuluvast summast.
(3) Järelevalvetasu tasumisele kuuluv summa arvutatakse liikmemaksu arvestusperioodile eelneva majandusaasta summaarse vandeaudiitori kutsetegevuse müügitulu ja järelevalvetasu määra korrutisena, kuid see ei või olla väiksem kui 400 eurot arvestusperioodi kohta.
(4) Liikmemaksu arvestusperioodiks oleva majandusaasta jooksul Audiitorkogu liikmeks saanu, kes on kohustatud tasuma tegevusloamaksu, peab tasuma summa, mis võrdub selleks liikmemaksu arvestusperioodiks kehtestatud vandeaudiitori liikmemaksu kolmekordse suurusega, ühe kuu jooksul liikmeks saamisest arvates.
(5) Audiitorettevõtja ei ole tegevusloa kehtivuse peatamise või lõpetamise avalduse esitamisel ja rahuldamisel enne jooksva aasta 31. detsembrit kohustatud tasuma käesoleva paragrahvi lõike 21 punktis 2 nimetatud summat.
(6) Suurendatud sagedusega kvaliteedikontrollile allutatud audiitorettevõtja järelevalvetasu kasvab 1,5 korda (edaspidi suurendatud määr). Suurendatud määra rakendatakse liikmemaksu arvestusperioodiks olevast majandusaastast, mille kestel järelevalvenõukogu käesoleva seaduse § 142 lõike 2 alusel otsuse tegi, selle liikmemaksu arvestusperioodiks oleva majandusaasta lõpuni, mille kestel järelevalvenõukogu teeb otsuse kvaliteedikontrolli nimisageduse taastamise kohta.
(7) Järelevalvetasu suurendatud määra rakendatakse ka audiitorettevõtja suhtes, kes on teinud tegevusaruandes audiitorettevõtja audiitorteenuste ja muu äritegevuse rahalise mahu osas muudatusi pärast 30. septembrit. Sellisel juhul arvutatakse järelevalvetasu suurendatud määr tegevusaruandes kajastatud ja tegelikult osutatud audiitorteenuste müügitulu vahest alljärgnevalt:
1) kui tegevusaruandes kajastatud müügitulu suureneb, korrutatakse juurdemääratav liikmemaksu summa arvuga 1,5;
2) kui tegevusaruandes kajastatud müügitulu väheneb, jagatakse tagastatav liikmemaksu summa arvuga 1,5.
(8) Suurendatud määra alusel tasumisele kuuluv järelevalvetasu summa tuleb tasuda Audiitorkogule kümne tööpäeva jooksul vastava nõude saamisest arvates.”;
86) paragrahvi 109 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) valib vandeaudiitorite hulgast presidendi, juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmed ning asendusliikmed;”;
87) paragrahvi 109 lõike 2 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„7) kinnitab Audiitorkogu majandusaasta aruande, jooksva majandusaasta eelarve üldosa ja vähemalt järgmise majandusaasta eelarve üldosa prognoosi;”;
88) paragrahvi 109 lõiget 2 täiendatakse punktidega 71 ja 72 järgmises sõnastuses:
„71) kinnitab tegevusloamaksu määra ja vandeaudiitori liikmemaksu suuruse;
72) annab juhatusele suunise käesoleva seaduse § 106 lõike 6 punktis 1 nimetatud ettepaneku tegemiseks;”;
89) paragrahvi 113 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) President esindab Audiitorkogu kõigis õigustoimingutes, mis pole käesoleva seaduse kohaselt antud järelevalvenõukogu esimehe pädevusse.”;
90) paragrahvi 113 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;
91) paragrahvi 114 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Juhatus on vähemalt kolmeliikmeline Audiitorkogu alaliselt tegutsev organ, mis korraldab Audiitorkogu tegevust Audiitorkogu seaduslike ja põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.”;
92) paragrahvi 115 lõiget 1 täiendatakse punktidega 51–53 järgmises sõnastuses:
„51) esitada valdkonna eest vastutavale ministrile käesoleva seaduse § 106 lõikes 6 nimetatu;
52) määrata tegevusloamaksu summa suurus käesoleva seaduse § 106 lõike 8 alusel;
53) otsustada Audiitorkogu liikme liikmemaksu tingimused käesoleva seaduse § 106 lõike 10 alusel;”;
93) paragrahvi 115 lõike 1 punktid 6 ja 7 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„6) koostada ja esitada üldkoosolekule kinnitamiseks Audiitorkogu lõppenud majandusaasta raamatupidamise aastaaruanne, jooksva majandusaasta eelarve üldosa ja järgmise majandusaasta eelarve üldosa prognoos;
7) otsustada Audiitorkogu tegevuseks vajalike tehingute tegemine üldkoosoleku poolt kinnitatud eelarve üldosa või selle prognoosi ulatuses ja kohaselt;”;
94) paragrahvi 115 lõike 2 punktid 1–5 ja 8–13 tunnistatakse kehtetuks;
95) paragrahvi 115 lõike 2 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„7) otsustada täiendusõppe tunnustamine käesoleva seaduse § 42 lõike 3 alusel;”;
96) paragrahvi 115 lõike 3 punktid 3–5 tunnistatakse kehtetuks;
97) paragrahvi 115 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;
98) paragrahvi 115 lõikest 6 jäetakse välja tekstiosa „lõike 2 punktis 9 sätestatud ettepanekud ja”;
99) paragrahvi 115 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Juhatus annab järelevalvenõukogu esimehele eelarve järelevalveosa kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud volitused.”;
100) paragrahvi 116 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;
101) paragrahvi 118 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Revisjonikomisjon kontrollib Audiitorkogu majandusaasta aruannet. Revisjoni käigus tuleb teha vähemalt käesoleva seaduse § 531 lõikes 3 nimetatud toimingud.”;
102) paragrahvi 121 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Järelevalvenõukogu on viie- kuni seitsmeliikmeline haldusorgan, kes täidab kooskõlas avalike huvidega talle seadusega pandud ülesandeid.”;
103) paragrahvi 121 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Audiitorkogu liikmed ja käesoleva seaduse § 301 lõike 1 kohaselt registreeritud vandeaudiitorid (edaspidi kolmanda riigi registreeritud vandeaudiitor) on allutatud riiklikule järelevalvele ning Audiitorkogu sisesele järelevalvele.”;
104) paragrahvi 121 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:
„(41) Riikliku järelevalve raames teostab järelevalvenõukogu kvaliteedikontrolli ning kaebuste menetlemist ja uurimist, teeb ettekirjutusi, määrab nende täitmiseks sunniraha ning otsustab vandeaudiitori kutse äravõtmise ja audiitorettevõtja tegevusloa kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise.
(42) Audiitorkogu sisese järelevalve raames viib järelevalvenõukogu läbi distsiplinaarmenetlusi.”;
105) paragrahvi 121 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Siseaudiitorite üle teostab riiklikku järelevalvet Rahandusministeerium.”;
106) paragrahvi 121 lõike 7 sissejuhatav lauseosa ja punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„Seaduses sätestatud karistatava teo tunnustest teadasaamisel võib järelevalvenõukogu sõltuvalt teo asjaoludest teha:
1) otsuse distsiplinaarmenetluse algatamiseks või ettekirjutuse rikkumise lõpetamiseks või mõlemad;
2) Rahandusministeeriumile ettepaneku väärteomenetluse algatamiseks;”;
107) paragrahvi 121 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Järelevalvenõukogu poolt järelevalve subjektile riikliku järelevalve teostamisel õigusvastaselt tekitatud kahju eest, samuti järelevalvenõukogu esimehe poolt tema kohustuste rikkumisega Audiitorkogule tekitatud kahju eest vastutab riigivastutuse seaduses toodud korras riik.”;
108) paragrahvi 121 täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses:
„(91) Käesoleva seaduse alusel teostatavale riiklikule järelevalvele kohaldatakse korrakaitseseadust käesolevas seaduses ning Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud erisustega.”;
109) paragrahvi 122 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Järelevalvenõukogu liikmel ja käesoleva seaduse § 138 lõikes 1 nimetatud töörühma liikmel on õigus kontrollida Audiitorkogu liikme ja kolmanda riigi registreeritud vandeaudiitori kutsetegevusega seotud üksikasju, saada Audiitorkogu liikmelt ja kolmanda riigi registreeritud vandeaudiitorilt järelevalveks vajalikku informatsiooni, tutvuda Audiitorkogu liikme ja kolmanda riigi registreeritud vandeaudiitori kutsetegevusega seotud dokumentidega mis tahes teabekandjal ning saada nendest koopiaid, ärakirju ja väljavõtteid.
(2) Audiitorkogu juhatusele teatavaks saanud teabe Audiitorkogu liikme või kolmanda riigi registreeritud vandeaudiitori poolt käesoleva seaduse rikkumise kohta peab Audiitorkogu juhatus edastama järelevalvenõukogule.”;
110) paragrahvi 123 lõike 1 punktid 3–51 ja lõige 11 tunnistatakse kehtetuks;
111) paragrahvi 123 lõike 1 punkt 15 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„15) käesoleva seaduse 10. peatükis nimetatud väärtegude menetlemine;”;
112) paragrahvi 123 lõiget 1 täiendatakse punktiga 16 järgmises sõnastuses:
„16) järelevalvetasu määra kehtestamine vastavalt käesoleva seaduse § 106 lõigetele 51 ja 71.”;
113) paragrahvi 124 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) eelarve järelevalveosa koostamine ja kinnitamine;”;
114) paragrahvi 124 lõike 1 punktid 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„2) käesoleva seaduse § 115 lõike 3 punkti 1 kohaselt esitatu kinnitamine või heakskiitmine ning esitamine ülevõtmiseks ja kehtestamiseks, vajaduse korral muudatustega;
3) käesoleva seaduse § 115 lõike 3 punktide 2 ja 6–10 kohaselt esitatu kinnitamine, vajaduse korral muudatustega;”;
115) paragrahvi 124 lõike 1 punktid 6–8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„6) kvaliteedikontrolli korraldamine;
7) distsiplinaarmenetluse läbiviimine;
8) Audiitorkogu liikme kohta laekunud kaebuste menetlemine ja uurimine;”;
116) paragrahvi 124 lõike 1 punkt 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„13) vandeaudiitori kutse andmine, andmisest keeldumine ja äravõtmine;”;
117) paragrahvi 124 lõiget 1 täiendatakse punktidega 131–135 järgmises sõnastuses:
„131) tegevusloa andmine, selle andmisest keeldumine ja kehtetuks tunnistamine ning tegevusloa kehtivuse peatamine ja taastamine;
132) vandeaudiitori kutse samaväärsuse tunnustamine ja tunnustamisest keeldumine;
133) kolmanda riigi vandeaudiitori registrisse kandmine ja registrist kustutamine;
134) samaväärsuse hindamine käesoleva seaduse § 301 lõigete 3 ja 4 kohaselt;
135) käesoleva seaduse § 89 lõikes 1 nimetatud loa andmine;”;
118) paragrahvi 124 lõike 1 punktid 15, 17, 20 ja 24 ning lõike 2 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;
119) paragrahvi 124 lõike 1 punkt 18 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„18) järelevalvetasu tingimuste üle otsustamine käesoleva seaduse § 106 lõike 11 alusel;”;
120) paragrahvi 124 lõike 1 punkt 28 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„28) valdkonna eest vastutavale ministrile käesoleva seaduse § 106 lõikes 6 nimetatu esitamine;”;
121) seadust täiendatakse §-ga 1241 järgmises sõnastuses:
„§ 1241. Järelevalvenõukogu otsused
(1) Igal järelevalvenõukogu liikmel on üks hääl. Järelevalvenõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
(2) Järelevalvenõukogu on otsustusvõimeline, kui järelevalvenõukogu koosolekul osaleb üle poole järelevalvenõukogu liikmetest. Järelevalvenõukogu koosolek protokollitakse. Protokollimisnõuded sätestatakse järelevalvenõukogu töökorras.
(3) Järelevalvenõukogul on õigus võtta vastu otsus koosolekut kokku kutsumata, kui sellega on nõus kõik järelevalvenõukogu liikmed. Järelevalvenõukogu töökorras sätestatakse menetlusreeglid ja hääletusprotokollile esitatavad nõuded järelevalvenõukogu otsuse tegemiseks koosolekut kokku kutsumata.
(4) Järelevalvenõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole hääletamises osalenud järelevalvenõukogu liikmete häältest. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav esimehe hääl.
(5) Järelevalvenõukogu otsuse allkirjastab järelevalvenõukogu esimees.
(6) Järelevalvenõukogu otsus tehakse viivitamata teatavaks isikule, kelle kohta otsus tehti.
(7) Järelevalvenõukogu liige ei või hääletada, kui hääletatakse teda või tema huve otseselt puudutavat otsust.”;
122) paragrahvi 125 lõike 2 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;
123) paragrahvi 125 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:
„(3) Järelevalvenõukogu liikmele makstava tasu suuruse määrab valdkonna eest vastutav minister.
(4) Järelevalvenõukogu liikme nimetamiseks on vajalik tema kirjalik nõusolek.”;
124) paragrahvi 126 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Järelevalvenõukogu nimetatud liikmetest vähemalt üks peab olema vandeaudiitor. Järelevalvenõukogul tervikuna peab olema piisavalt teadmisi kohustusliku auditi seisukohalt olulistes valdkondades, et täita järelevalvenõukogu ülesandeid.”;
125) paragrahvi 126 lõiked 5, 6 ja 8 tunnistatakse kehtetuks;
126) paragrahvi 129 tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises sõnastuses:
„(2) Järelevalvenõukogu esimehel on õigus sõlmida Audiitorkogu nimel töö-, töövõtu- ja käsunduslepinguid järelevalvenõukogu otsuste ettevalmistamiseks ja rakendamiseks.
(3) Järelevalvenõukogu esimees või tema volitatud isik on Audiitorkogu esindajaks:
1) järelevalvenõukogu otsuse või ettekirjutuse vaidlustamisel kohtus;
2) käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lepingutest tulenevates õigussuhetes.”;
127) seadust täiendatakse §-ga 1291 järgmises sõnastuses:
„§ 1291. Järelevalvenõukogu liikme vastutus
(1) Järelevalvenõukogu liikmed vastutavad oma õigusvastase käitumisega süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt.
(2) Järelevalvenõukogu liige on kohustatud riigile hüvitama tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma kohustuste rikkumisega tekitatud kahju. Raskest hooletusest põhjustatud kahju eest nõutav hüvitis ei tohi ületada järelevalvenõukogu liikmele makstava tasu kuue kuu määra.
(3) Järelevalvenõukogu liige vabaneb vastutusest, kui ta seadusele mittevastava otsuse vastuvõtmisel asus seadusega kooskõlas olevale seisukohale ja esitas vastava eriarvamuse, mis on lisatud protokollile.
(4) Järelevalvenõukogu liikme vastu esitatav nõue aegub kolme aasta jooksul rikkumise toimumisest arvates.”;
128) paragrahvi 130 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 130. Rahandusministeeriumi ja järelevalvenõukogu ettekirjutused”;
129) paragrahvi 130 lõike 1 punktid 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) esitab Audiitorkogule või siseaudiitorile nõude lõpetada õigusrikkumine;
2) esitab Audiitorkogule nõude toimingu tagasitäitmiseks;
3) esitab Audiitorkogule nõude haldusakti andmiseks, toimingu sooritamiseks või asja uueks otsustamiseks;”;
130) paragrahvi 130 lõike 1 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;
131) paragrahvi 130 lõike 2 sissejuhatav lauseosa ja punkt 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„Järelevalvenõukogu võib teha ettekirjutuse, milles:
1) esitab vandeaudiitorile või audiitorettevõtjale nõude lõpetada õigusrikkumine;”;
132) paragrahvi 130 lõike 2 punktid 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;
133) paragrahvi 130 lõiget 2 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:
„7) esitab audiitorettevõtja juhatuse liikmele, täis- või usaldusühingut juhtima õigustatud osanikule või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevale vandeaudiitorile nõude käesoleva seaduse §-s 891 sätestatud audiitorühingu vabatahtliku lõpetamise korra rikkumise lõpetamiseks.”;
134) paragrahvi 130 lõike 3 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „Rahandusministeeriumi ettekirjutuses” sõnaga „Ettekirjutuses”;
135) paragrahvi 131 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Rahandusministeerium ja järelevalvenõukogu võivad oma käesoleva seaduse alusel tehtud ettekirjutuse täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.”;
136) paragrahvi 132 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Järelevalvenõukogu võib uurimismenetluses asjaolude selgitamiseks moodustada töörühma.”;
137) paragrahvi 134 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
„(4) Järelevalvenõukogu edastab Euroopa audiitorite järelevalveasutuste komiteele kord aastas koondteabe kõigi käesoleva seaduse alusel mõistetud distsiplinaar- ja väärteokaristuste kohta.
(5) Järelevalvenõukogu jagab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 537/2014 artikli 26 lõikes 6 nimetatud informatsiooni asjakohase avaliku huvi üksuse auditikomiteega.”;
138) seaduse 9. peatüki 3. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3. jagu
Kvaliteedikontroll järelevalve osana”;
139) paragrahvi 136 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
㤠136. Kvaliteedikontroll
(1) Kvaliteedikontrolli käigus on Audiitorkogu eesmärgiks kvaliteedikontrollile allutatud isiku kontrolliperioodil osutatud audiitorteenuse õigusaktidele ning nende alusel kinnitatud standarditele või antud juhenditele ja soovitustele vastavuse kontrollimine.”;
140) paragrahvi 136 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Kvaliteedikontrolli korraldab järelevalvenõukogu.”;
141) paragrahvi 137 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
„(51) Korralist kvaliteedikontrolli ei viida läbi audiitorettevõtja suhtes, kellele on antud tegevusluba käesoleva seaduse § 791 alusel.”;
142) paragrahvi 137 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Kvaliteedikontrolli läbiviimisel arvestatakse kontrollitava tegevuse ulatust ja mahtu ning asjaolu, et käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 1 nimetatud standardid on mõeldud kohaldamiseks viisil, mis on proportsionaalne auditeeritava üksuse tegevuse ulatuse ja keerukusega.”;
143) paragrahvi 138 lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kvaliteedikontrolli ja kutseühendusesisese distsiplinaarmenetluse viib läbi ning kaebuse ja uurimise asjaolud selgitab välja järelevalvenõukogu moodustatud töörühm (edaspidi töörühm).
(2) Järelevalvenõukogu määrab töörühma suuruse ja valib liikmed lähtuvalt riskianalüüsist, eesmärgist, ajakavast ja objektist. Töörühmas peab olema vähemalt kaks liiget.
(3) Töörühma liikmed peavad olema läbinud Rahandusministeeriumi või järelevalvenõukogu korraldatud erikoolituse kvaliteedikontrolli alal ja neil peab olema asjakohane erialane haridus ja kogemus auditi ja finantsaruandluse valdkonnas.”;
144) paragrahvi 138 lõiked 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;
145) paragrahvi 139 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Järelevalvenõukogu valib töörühma liikmed selliselt, et oleks välditud huvide konflikt töörühma liikme ning kontrolli või menetluse objekti või sellega seotud isikute vahel.
(2) Töörühma liige peab järelevalvenõukogule deklareerima, et tema ja kvaliteedikontrolli või distsiplinaarmenetluse objekti või sellega seotud isikute vahel ei ole huvide konflikti.”;
146) paragrahvi 139 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;
147) paragrahvi 139 lõiked 5 ja 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Huvide konflikt loetakse väldituks, kui seda põhjustanud suhte või muu seose lõppemisest on möödas rohkem kui kolm aastat.
(6) Töörühma liikmeid tasustatakse eelarve järelevalveosast. Kui töörühma liige ei kuulu järelevalvenõukokku, sõlmib järelevalvenõukogu esimees temaga lepingu vastavalt käesoleva seaduse § 129 lõikele 2.”;
148) paragrahvi 140 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Töörühma töö tulemuste kohta esitab töörühm järelevalvenõukogule töörühma aruande, millele kirjutavad alla kõik töörühma liikmed.”;
149) paragrahvi 140 lõike 4 punktist 1 jäetakse välja sõnad „ja sõltumatu vaatleja andmeid”;
150) paragrahvi 140 lõike 4 punktis 6, §-s 141, § 142 lõigetes 1 ja 3, § 143 lõigetes 1 ja 2, § 146 lõikes 2 ning § 147 lõikes 4 asendatakse sõnad „Audiitorkogu juhatus” sõnaga „järelevalvenõukogu” vastavas käändes;
151) paragrahvi 140 lõiked 5–7 tunnistatakse kehtetuks;
152) paragrahvi 142 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Järelevalvenõukogul on õigus käesoleva seaduse §-s 137 sätestatud kvaliteedikontrolli nimisagedust suurendada sageduseni kuni üks kord ühe aasta jooksul (edaspidi suurendatud sagedus), kui töörühma töö või distsiplinaarmenetluse või kaebuse menetluse tulemusel tuvastatakse olulisi rikkumisi, mis ei ole siiski piisavad, et algatada tegevusloa kehtivuse peatamine või kehtetuks tunnistamine.”;
153) paragrahvi 143 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Distsiplinaarmenetlust ei pea algatama, kui võimalik distsiplinaarsüütegu on järelevalvenõukogu veendumuse kohaselt vähetähtis või kui sama rikkumise põhjal algatatakse menetlus kutse äravõtmiseks või tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks. Distsiplinaarsüütegu ei ole vähetähtis, kui selle toimepanemisega on tekitatud oluline varaline kahju karistusseadustiku mõistes.”;
154) paragrahvi 144 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Audiitorkogu liikme distsiplinaarsüüteod on käesolevas seaduses sätestatud Audiitorkogu liikme kohustuse süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, Audiitorkogu liikme tegevust reguleerivate muude õigusaktide, samuti järelevalvenõukogu otsuste täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine.”;
155) paragrahvi 145 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;
156) paragrahvi 146 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Distsiplinaarsüüteo toimepanemisel võib järelevalvenõukogu võtta Audiitorkogu liikme distsiplinaarvastutusele.”;
157) paragrahvi 146 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:
„(3) Distsiplinaarmenetluses teeb järelevalvenõukogu otsuse, millega:
1) tuvastab distsiplinaarsüüteo ja määrab karistuse;
2) lõpetab menetluse ja jätab karistuse määramata, kui süütegu oli väheoluline või on aegunud;
3) lõpetab menetluse ja jätab karistuse määramata, kui süütegu annab aluse tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks või kutse äravõtmiseks või
4) tuvastab distsiplinaarsüüteo puudumise.
(4) Järelevalvenõukogu kannab mõistetud distsiplinaarkaristused vastutava isiku registrikaardile, märkides sealjuures õigusrikkumise sisu.”;
158) paragrahvi 147 lõikes 2 asendatakse arv „12 800” arvuga „32 000”;
159) paragrahvi 147 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Distsiplinaarkaristusena määratud rahatrahv arvatakse Audiitorkogu tuludesse ja see tuleb tasuda Audiitorkogule kolme kuu jooksul selle määramise päevast arvates. Makstud trahvidest kaks kolmandikku laekub eelarve järelevalveossa ja üks kolmandik eelarve üldossa.”;
160) paragrahvi 148 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Käesoleva seaduse § 144 lõikes 1 ning lõike 2 punktides 1–8 ja 10 nimetatud süüteo eest võib distsiplinaarkaristuse määrata kolme aasta jooksul süüteost teadasaamise päevast arvates, kuid mitte hiljem kui seitse aastat pärast süüteo toimepanemist.
(2) Käesoleva seaduse § 144 lõike 2 punktis 9 nimetatud süüteo eest võib distsiplinaarkaristuse määrata kahe aasta jooksul süüteo toimepanemise päevast arvates.”;
161) paragrahvi 156 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Järelevalvenõukogu otsusega võib piirata käesolevas paragrahvis nimetatud andmete avalikustamist, kui avalikustamine põhjustaks asjaomastele ettevõtjatele või üksikisikutele ebaproportsionaalset kahju või ohustaks nende tervist või julgeolekut või finantsturgude stabiilsust või käimasolevat kriminaaluurimist.”;
162) paragrahvi 156 lõikes 4 asendatakse sõna „ühe” sõnaga „viie”;
163) paragrahvi 156 lõike 6 esimeses lauses asendatakse sõna „kolme” sõnaga „viie”;
164) paragrahvi 158 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Audiitorettevõtja, kelle usalduskliendiks lõppenud Audiitorkogu majandusaastal oli avaliku huvi üksus, on kohustatud koostama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 537/2014 artiklis 13 nimetatud läbipaistvusaruande, esitama selle registri infosüsteemi vahendusel Audiitorkogule hiljemalt 31. oktoobril ning avalikustama samaks tähtpäevaks selle ka oma kodulehel või viimase puudumisel Audiitorkogu kodulehel.”;
165) paragrahvi 158 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Läbipaistvusaruanne peab sisaldama vähemalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 537/2014 artikli 13 lõikes 2 nimetatud teavet.”;
166) paragrahvi 158 lõiked 4 ja 6–8 tunnistatakse kehtetuks;
167) paragrahvi 160 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) Eesti ametivõimud on juba algatanud sama tegevuse ja samade isikute suhtes kohtumenetluse;”;
168) paragrahvi 160 lõiget 2 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:
„31) kui sama tegevuse ja samade isikute suhtes on juba läbi viidud kaebuse menetlus, uurimine või distsiplinaar- või väärteomenetlus;”;
169) paragrahvi 161 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Järelevalvenõukogu teeb igakülgset koostööd lepinguriikide pädevate asutustega ja nimetab esindaja Euroopa audiitorite järelevalveasutuste komiteesse.”;
170) paragrahvi 162 lõike 4 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) pädev asutus võib taotletavat vandeaudiitori kutsetegevusega seotud infot või dokumente kasutada või avaldada ainult vandeaudiitori kutsetegevuse järelevalves avalikes huvides ja ohustamata auditeeritava üksuse tööstus- ja intellektuaalomandi kaitstust.”;
171) seaduse 9. peatükki täiendatakse §-ga 1621 järgmises sõnastuses:
„§ 1621. Koostöö Euroopa järelevalveasutustega
Järelevalvenõukogu teeb koostööd Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, Euroopa Pangandusjärelevalve, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga, kui see on vajalik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 537/2014 tulenevate kohustuste ja ülesannete täitmiseks.”;
172) seadust täiendatakse §-dega 1662 ja 1663 järgmises sõnastuses:
㤠1662. Tegevuspiirangu rikkumine
Käesoleva seaduse §-s 471 sätestatud tegevuspiirangu rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
§ 1663. Avaliku huvi üksuse juhtorgani või auditikomitee liikmele kehtestatud kohustuste rikkumine
(1) Käesoleva seaduse § 55 lõikes 12 või 13 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 537/2014 artiklites 4, 5 või 16 sätestatud nõude rikkumise eest –
karistatakse vastutavat avaliku huvi üksuse juhtorgani või auditikomitee liiget rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Käesolevas paragrahvis nimetatud karistuse kohaldamisest teavitab kohtuväline menetleja viivitamata järelevalvenõukogu, kes teavitab sellest Euroopa audiitorite järelevalveasutuste komiteed.”;
173) paragrahvi 169 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Käesoleva seaduse §-des 164–1663 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Rahandusministeerium.”;
174) paragrahvi 177 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Senise järelevalvenõukogu volitused lõpevad 2017. aasta 1. septembril. Valdkonna eest vastutav minister nimetab järelevalvenõukogu uue koosseisu liikmed ja esimehe 2017. aasta 2. septembril.”;
175) paragrahvi 178 täiendatakse lõigetega 9–11 järgmises sõnastuses:
„(9) Kvaliteedikontroll, distsiplinaarmenetlus ja kaebuse uurimine, mida on alustatud enne 2017. aasta 1. septembrit , viiakse lõpule menetluse algatamise ajal kehtinud korra kohaselt.
(10) Järelevalvenõukogu alustab kvaliteedikontrollide läbiviimist, sealhulgas kinnitab uue kvaliteedikontrolli perioodi ja kvaliteedikontrolli valimi, enne 2017. aasta 30. septembrit.
(11) 2017. aasta 1. septembril arvatakse Audiitorkogu raamatupidamise aastaaruandes seisuga 2017. aasta 30. juuni bilansis kirjel „Raha” kajastatavad ja lisas 2 avatud likviidsed rahalised vahendid käesoleva seaduse § 105 lõikes 7 nimetatud summa ulatuses likviidsusreservi kuuluvaks.”;
176) seadust täiendatakse §-ga 1791 järgmises sõnastuses:
„§ 1791. Järelevalvetasu määra rakendamine
Järelevalvetasu määr 2017. aasta 1. juulil algaval audiitorettevõtja liikmemaksu arvestusperioodil on 1,2% eelneva liikmemaksu arvestusperioodi summaarsest käesoleva seaduse § 81 lõikes 1 nimetatud tegevusloa alusel osutatud audiitorteenuste müügitulust, mida kajastatakse käesoleva seaduse § 157 kohases tegevusaruandes.”;
177) seadust täiendatakse §-dega 1851 ja 1852 järgmises sõnastuses:
„§ 1851. Sõlmitud auditilepingute kestus
Enne käesoleva seaduse § 55 lõike 13 jõustumist sõlmitud lepingutele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 537/2014 artiklis 41 sätestatut.
§ 1852. Audiitorkogu ja järelevalve regulatsiooni järelhindamine
Rahandusministeerium analüüsib 2019. aasta 1. juuliks käesoleva seaduse 8. peatükis sätestatud avalik-õigusliku Audiitorkogu ja 9. peatükis sätestatud avalikes huvides teostatava järelevalve alase regulatsiooni rakendamise otstarbekust ja eesmärgipärasust ning esitab vajaduse korral ettepanekud õigusaktide muutmiseks.”;
178) seaduse normitehniline märkus muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/43/EÜ, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit ning millega muudetakse nõukogu direktiive 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 84/253/EMÜ (ELT L 157, 09.06.2006, lk 87–107), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/30/EÜ (ELT L 81, 20.03.2008, lk 53), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/34/EL (ELT L 182, 29.06.2013, lk 19) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/56/EL (ELT L 158, 27.05.2014, lk 196).”.
§ 2. Kindlustustegevuse seaduse muutmine
Kindlustustegevuse seaduse § 129 lõiget 6 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Sama taotluse võivad esitada ka kindlustusandja aktsionärid, kes ühiselt esindavad vähemalt viit protsenti kindlustusandja aktsiakapitalist või hääleõigustest.”.
§ 3. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmine
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 48 lõike 2 teine lause ja lõige 21 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 481 lõike 4 neljas lause tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 481 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Siseaudiitori kutsetegevuse alaste ülesannete täitmiseks ametisse nimetatud ametnik või vastava struktuuriüksuse juht koostab eelarveaastaks siseaudiitori tegevusplaani. Valla- või linnavalitsus kiidab tegevusplaani heaks ja esitab selle volikogule kinnitamiseks. Volikogu kuulab ära revisjonikomisjoni seisukoha ja kinnitab siseaudiitori tegevusplaani valla- või linnaeelarve vastuvõtmise päevaks.”.
§ 4. Krediidiasutuste seaduse muutmine
Krediidiasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 94 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 94 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Krediidiasutuse aktsionärid või liikmed, kes ühiselt esindavad vähemalt viit protsenti krediidiasutuse aktsiakapitalist või hääleõigustest, võivad kohtult taotleda üldkoosoleku nimetatud krediidiasutuse audiitorettevõtja asendamist äriseadustiku §-s 3291 sätestatud korras.”.
§ 5. Väärtpaberituru seaduse muutmine
Väärtpaberituru seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1351 lõike 3 teine lause tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 1351 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Isikud, kellele kuulub vähemalt viis protsenti turul kaubeldava väärtpaberi emitendi osa- või aktsiakapitalist või sellega esindatud hääleõigustest, võivad kohtult taotleda üldkoosoleku nimetatud audiitorettevõtja asendamist äriseadustiku §-s 3291 sätestatud korras.”.
§ 6. Seaduse jõustumine
(1) Käesoleva seaduse § 1 punktid 7–8, 32, 35–36, 41, 43, 56, 58–66, 101, 164–166, 169, 171 ja 177 ning §-d 2–5 jõustuvad 2017. aasta 1. juulil.
(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1–6, 9–31, 33–34, 37–40, 42, 44–55, 57, 67–100, 102–163, 167–168, 170, 172–176 ja 178 jõustuvad 2017. aasta 1. septembril.
Eiki Nestor
Riigikogu esimees
Facebook
Twitter