Välja kuulutanud
Vabariigi President
22.06.2017 otsus nr 133
Maagaasiseaduse ja elektrituruseaduse muutmise seadus
Vastu võetud 14.06.2017
§ 1. Maagaasiseaduse muutmine
Maagaasiseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(11) Käesolevas seaduses sätestatud nõuded gaasi ja veeldatud maagaasi kohta kehtivad ka biometaani, biomassist saadava gaasi ja muud liiki gaasi kohta, kui need vastavad gaasi kvaliteedinõuetele ning neid saab tehniliselt ja ohutult sisestada gaasivõrku ja selle kaudu edastada.”;
2) paragrahvi 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) võrk on gaasitorustike ja nendega seotud ehitiste kohakindlalt ehitatud talitluslik kogum, mis on vajalik gaasi ülekandeks või jaotamiseks, välja arvatud eraldatud võrk, tarbija- või tootjapaigaldis ning tarbija või tootja seadmed;”;
3) paragrahvi 2 punktis 3 asendatakse sõna „talituslik” sõnaga „talitluslik”;
4) paragrahvi 2 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„6) liitumispunkt on võrgu ja tarbija- või tootjapaigaldise või võrgu ja teisele võrguettevõtjale kuuluva võrgu ühenduskoht;”;
5) paragrahvi 2 täiendatakse punktidega 22–24 järgmises sõnastuses:
„22) eraldatud võrk on gaasijaotustoru, millel puudub ühendus jaotusvõrguga või ülekandevõrguga ning mis on ette nähtud gaasi transportimiseks ülekandevõrguga või jaotusvõrguga ühendamata isikule;
23) biometaan on maagaasi kvaliteedinõuetele vastav gaasilises olekus aine, mida toodetakse biolagunevatest jäätmetest, reoveest ja reoveesettest, põllumajandusliku päritoluga jäätmetest ning erinevat päritolu biomassist;
24) tootjapaigaldis on gaasi tootmiseks kasutatavatest seadmetest koosnev kohtkindlalt paigaldatud talitluslik kogum.”;
6) paragrahvi 7 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Gaasi ülekanne käesoleva seaduse tähenduses on gaasi transportimine ülekandevõrgu kaudu kokkulepitud liitumispunktini või liitumispunktist ülekandevõrguni. Gaasi ülekandeks ei peeta tootmisetapi torustiku ega ülekandevõrgu osa kasutamist gaasi kohalikuks jaotamiseks.
(3) Gaasi jaotamine käesoleva seaduse tähenduses on gaasi transportimine piirkondlike või jaotustorustike kaudu tarbijapaigaldisteni, kokkulepitud liitumispunktini või liitumispunktist jaotustorustikuni, kaasa arvatud ülekandevõrgu osa, mida kasutatakse gaasi kohalikuks jaotamiseks.”;
7) paragrahvi 81 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Võrguettevõtja, kes osutab ülekandeteenust, võib olla ka jaotamisteenuse osutaja, kuid ei või samal ajal olla müüja, välja arvatud käesoleva seaduse § 265 lõikes 1 nimetatud juhul.”;
8) paragrahvi 101 lõike 4 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Müüja peab avalikustama oma veebilehel kodutarbija gaasi müügilepingu tüüptingimused, milles sätestatakse muu hulgas:”;
9) paragrahvi 101 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Müüja peab võimaldama lõpetada gaasi müügilepingu seoses müüja vahetamisega neljateistkümne päeva jooksul alates tarbija taotluse esitamisest tingimusel, et lõpetatavast lepingust tulenevad kohustused on täidetud. Uus müügileping jõustub kalendrikuu vahetusel.”;
10) seaduse 2. peatüki 2. jagu täiendatakse §-dega 102 ja 103 järgmises sõnastuses:
㤠102. Gaasituru andmevahetus
(1) Gaasituru tõhusaks toimimiseks, müüjatevahelise konkurentsi soodustamiseks ja avatud tarnija vahetamiseks loob süsteemihaldur digitaalse keskkonna (edaspidi andmevahetusplatvorm) ning võimaldab võrdsetel alustel esitada ja saada andmeid turuosalisel, kellel selleks on seadusjärgne kohustus ja õigus. Andmete esitamise ja saamise eest tasu ei võeta.
(2) Võrguettevõtja esitab andmevahetusplatvormile järgmised andmed:
1) turuosalise identifikaator;
2) mõõtepunkti identifikaator;
3) mõõtepunkti andmed;
4) mõõteandmed mõõtepunktide kaupa;
5) turuosalise võrgulepingu kehtivusaeg;
6) muud andmed, mis on vajalikud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud eesmärkide täitmiseks.
(3) Avatud tarnija edastab andmevahetusplatvormile turuosalise müügilepingu kehtivusaja ja avatud tarnija andmed.
(4) Andmevahetusplatvormile kantud andmeid säilitatakse viis aastat.
(5) Süsteemihaldur avaldab oma veebilehel andmevahetusplatvormi kasutamise ja sellega liitumise tehnilise juhendi.
(6) Andmevahetusplatvormile andmete esitamise, andmete kasutamise ja turuosalistevahelise andmevahetuse korra ning käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–3 ja 6 ning lõikes 3 nimetatud andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatavas gaasituru toimimise võrgueeskirjas.
(7) Gaasituru toimimise võrgueeskirja kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
§ 103. Päritolutunnistus
(1) Päritolutunnistus on elektrooniline dokument, mille süsteemihaldur annab tootjale tema taotluse alusel ja mis tõendab, et tootja on tootnud biometaani.
(2) Päritolutunnistuse normenergiaühik on üks megavatt-tund. Iga toodetud megavatt-tunni biometaani kohta väljastatakse üks päritolutunnistus.
(3) Tarbitud biometaani taastuvast energiaallikast päritolu tõendamiseks tohib kasutada ainult käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustele vastavat päritolutunnistust.
(4) Päritolutunnistust võib kasutada 12 kuu jooksul pärast asjaomase energiaühiku tootmist. Päritolutunnistuse kehtivus lõpeb pärast selle kasutamist. Kui päritolutunnistus kasutatakse ära energiaühiku tootmise kalendriaastal või energiaühiku tootmisele järgneva kalendriaasta 31. märtsiks, siis arvestatakse, et päritolutunnistus kasutati ära energiaühiku tootmise kalendriaastal. Kui päritolutunnistus kasutatakse ära pärast energiaühiku tootmisele järgneva kalendriaasta 31. märtsi, siis arvestatakse, et päritolutunnistus kasutati ära energiaühiku tootmisele järgneval kalendriaastal.
(5) Süsteemihaldur töötab välja ja avaldab oma veebilehel päritolutunnistuse väljastamise ja kasutamise tingimused ja korra ning päritolutunnistuste haldamisega seotud põhjendatud kulude katmiseks väljatöötatud teenuste hinnakirja. Süsteemihalduril on õigus võtta päritolutunnistusega tehtud toimingute eest põhjendatud tasu.
(6) Süsteemihaldur loob päritolutunnistuste haldamiseks elektroonilise andmebaasi ning avaldab väljastatud päritolutunnistuste kohta teavet oma veebilehel. Päritolutunnistuse väljastamise kohta avaldatakse andmed süsteemihalduri veebilehel hiljemalt selle väljastamisele järgneva tööpäeva jooksul.
(7) Päritolutunnistusel esitatavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister gaasituru toimimise võrgueeskirjaga.
(8) Päritolutunnistuse võõrandamisel toimub selle ülekandmine teisele isikule päritolutunnistuste elektroonilise andmebaasi kaudu.”;
11) paragrahvid 11 ja 12 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„§ 11. Bilansivastutusega seonduvad mõisted
(1) Bilanss käesoleva seaduse tähenduses on tasakaal turuosalisele bilansiperioodiks kokkulepitud gaasikoguse ning bilansiperioodil turuosalisele tarnitud gaasikoguse vahel.
(2) Bilansiperiood on 24-tunnine periood, mis algab hommikul kell 7.00 ja lõpeb järgmise päeva hommikul kell 7.00.
(3) Bilansiportfell on bilansihalduri bilansivastutuse piirkond, mis on määratud nende turuosaliste mõõtepunktidega, kelle bilansi bilansihaldur tagab.
(4) Bilansihaldur on turuosaline, kes tarnib gaasi ülekandevõrku või kellele ülekandevõrgust tarnitakse gaasi asjaomaste ühenduspunktide kaudu ja kes on bilansivastutuseks sõlminud süsteemihalduriga bilansilepingu. Kodutarbija bilansihaldur on müüja või võrguettevõtja nimetatud müüja, kui kodutarbijal puudub avatud tarne leping.
(5) Avatud tarne on turuosalisele bilansiperioodil mõõteandmete alusel gaasi müümine või ebabilansina puudujääva gaasi müümine või ülejääva gaasi ostmine.
(6) Avatud tarnija on avatud tarnet osutav süsteemihaldur, gaasi müüja või avatud tarne lepingu katkemisel võrguettevõtja nimetatud müüja, kelle võrguga on tarbija gaasipaigaldis ühendatud.
(7) Bilansileping on süsteemihalduri ja bilansihalduri vahel sõlmitud avatud tarne leping, mille alusel bilansihaldur kohustub bilansi tagama. Bilansilepingu lahutamatuks osaks on bilansilepingu tüüptingimused, milles sätestatakse süsteemihalduri ja bilansihalduri õigused ja kohustused bilansivastutuse tagamisel.
(8) Määratud tarne on turuosalisele temaga bilansiperioodiks kokkulepitud gaasikoguse tarnimine.
(9) Bilansivastutus on turuosalise kohustus tagada bilanss igal bilansiperioodil.
(10) Bilansigaas on gaas, mida süsteemihaldur müüb bilansihaldurile või ostab bilansihaldurilt bilansihalduri bilansiportfellis bilansiperioodil tekkinud ebabilansi katteks.
(11) Tasakaalustamisgaas on bilansiperioodil ülekandevõrku sisenenud või ülekandevõrgust väljunud gaas, mida ülekandevõrgu töövõime säilitamise eesmärgil ostab või müüb süsteemihaldur. Bilansiperioodil ostetud või müüdud tasakaalustamisgaasi kogus arvutatakse energiaühikutes bilansiperioodil ülekandevõrku sisenenud ja ülekandevõrgust väljunud gaasi koguse vahena.
§ 12. Bilansivastutuse korraldamine
(1) Gaasi tarnimiseks ülekandevõrgu kaudu sõlmib turuosaline süsteemihalduriga bilansilepingu, välja arvatud juhul, kui turuosaline on delegeerinud bilansivastutuse teisele süsteemihalduriga bilansilepingu sõlminud bilansihaldurile.
(2) Eesti riigi piiriülese gaasikaubanduse tarne peab kajastuma bilansihalduri bilansi selgituses.
(3) Igal turuosalisel on üks avatud tarnija. Võrguettevõtjal peab olema võrguteenuse osutamisel kasutatud gaasi ostmiseks üks avatud tarnija võrgu piiripunktide arvestuses. Tarbijal ja tootjal on üks avatud tarnija mõõtepunkti kohta.
(4) Süsteemihaldur töötab välja ja kooskõlastab Konkurentsiametiga bilansilepingu tüüptingimused ja bilansigaasi hinna määramise metoodika. Konkurentsiamet ei kooskõlasta bilansigaasi hinna määramise metoodikat, kui metoodika ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele.
(5) Kui bilansi selgitamise tulemusena on bilansihalduri bilanss negatiivne, loetakse, et süsteemihaldur on sellel perioodil müünud bilansihaldurile bilansigaasi koguses, mis on vajalik bilansihalduri bilansi hoidmiseks. Kui bilansi selgitamise tulemusena on bilansihalduri bilanss positiivne, loetakse, et bilansihaldur on sellel perioodil müünud süsteemihaldurile bilansigaasi koguses, mis on vajalik bilansihalduri bilansi hoidmiseks.
(6) Bilansigaasi hinna määrab käesoleva seaduse ja bilansilepingu kohaselt süsteemihaldur pärast bilansiperioodi lõppemist.
(7) Süsteemihaldur kujundab bilansigaasi hinna selliselt, et see võimaldab temal:
1) katta süsteemi tasakaalustamiseks tehtud põhjendatud kulutused;
2) katta bilansigaasi ostu ja müügiga seotud põhjendatud kulutused;
3) tagada põhjendatud tulukuse.
(8) Süsteemihaldur lähtub bilansilepingu tüüptingimusi välja töötades ja bilansigaasi hinda kujundades võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttest.
(9) Süsteemihaldur avalikustab Konkurentsiametiga kooskõlastatud bilansigaasi hinna määramise metoodika ja bilansilepingu tüüptingimused oma veebilehel vähemalt 30 kalendripäeva enne nende rakendamist.
(10) Bilansiga seotud rahaliste arvelduste aluseks olev arvestusperiood on kalendrikuu, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
(11) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada gaasituru toimimise võrgueeskirjaga nõuded bilansivastutusega seotud teabevahetuse kohta.
(12) Bilansivastutuse korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister gaasituru toimimise võrgueeskirjaga.
(13) Avatud tarnija vahetamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister gaasituru toimimise võrgueeskirjaga.”;
12) paragrahvi 11 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Bilanss käesoleva seaduse tähenduses on tasakaal turuosalisele bilansiperioodiks kokkulepitud gaasikoguse ning bilansiperioodil turuosalisele tarnitud energiaühikutes väljendatud gaasikoguse vahel. Energiaühikuna kasutatakse kilovatt-tundi.”;
13) seaduse 2. peatüki 3. jagu täiendatakse §-ga 122 järgmises sõnastuses:
㤠122. Bilansihalduri garantiid
(1) Bilansihaldur esitab bilansilepingu sõlmimisel süsteemihaldurile rahvusvahelise investeerimistaseme krediidireitinguga Eesti või Euroopa Liitu või Euroopa Majanduspiirkonda kuuluva riigi panga garantiid, mis tagavad, et bilansihaldur täidab süsteemihalduri ees oma kohustusi tingimusteta. Nimetatud garantiid on püsi- ja muutgarantii.
(2) Bilansihalduri muutgarantii suuruse määrab süsteemihaldur.
(3) Bilansihalduri püsigarantii suuruse ning garantiide esitamise ja nende suuruse määramise tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister gaasituru toimimise võrgueeskirjaga.”;
14) paragrahvi 13 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Gaasisüsteem käesoleva seaduse tähenduses on tehniline süsteem, mille moodustavad Eesti territooriumil asuv gaasi ülekandevõrk koos asjakohaste juhtimis-, kaitse-, side- ja mõõtesüsteemidega, ülekandevõrguga ühenduses olevad jaotusvõrgud koos asjakohaste juhtimis-, kaitse-, side- ja mõõtesüsteemidega ning ülekande- ja jaotusvõrguga ühendatud tarbijad, tootjad, veeldatud gaasi terminalid ja gaasihoidlad.”;
15) paragrahvi 151 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;
16) paragrahvi 17 lõige 61 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(61) Süsteemihalduril on õigus osta ja müüa gaasisüsteemi toimimise ja varustuskindluse tagamiseks bilansigaasi ja tasakaalustamisgaasi. Bilansigaasi ja tasakaalustamisgaasi impordiks ja müügiks ei nõuta süsteemihaldurilt tegevusluba.”;
17) seaduse 2. peatüki 4. jagu täiendatakse §-ga 173 järgmises sõnastuses:
„§ 173. Gaasi ja biometaani kvaliteedinõuded
(1) Gaasi ja biometaani kvaliteedinõuetes sätestatakse süsteemihalduri valduses olevasse ülekandevõrku sisestatava ja selle kaudu edastatava gaasi ja biometaani füüsikaliste ja keemiliste omaduste ning koostise piirmäärad.
(2) Gaasi ja biometaani kvaliteedinõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister gaasituru toimimise võrgueeskirjaga.
(3) Kvaliteedinõuete kehtestamisel lähtub valdkonna eest vastutav minister Eesti gaasisüsteemiga ühendatud gaasisüsteemidele sätestatud gaasi kvaliteedinõuetest, gaasipaigaldiste tehnilistest nõuetest ja gaasisüsteemi tehnilistest nõuetest.”;
18) paragrahvi 19 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Võrguga liitumiseks sõlmivad võrguettevõtja ja võrguga liidetava tarbija- või tootjapaigaldise omanik või tema volitatud esindaja kirjaliku lepingu.”;
19) paragrahvi 19 lõike 2 punkti 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„11) gaasi tarbimis- või tootmisrežiim liitumispunktis;”;
20) paragrahvi 20 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Võrguettevõtja võib võtta põhjendatud tasu gaasi tarbimise või tootmise tehniliste tingimuste muutmise eest, mis toimub tarbija, tootja või teise gaasiettevõtja algatusel.”;
21) paragrahvi 22 lõige 15 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(15) Hädaolukorra seaduse § 34 lõike 2 punktis 2 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja on:
1) ettevõtja, kes osutab gaasivõrgus ülekandeteenust;
2) ettevõtja, kelle jaotusvõrguga on ühendatud üle 10 000 tarbija.”;
22) paragrahvi 23 lõiget 3 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:
„6) võrguteenuse hind peab katma võrguteenuse osutamisel kasutatud gaasi ostmise põhjendatud kulud.”;
23) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses:
„(32) Võrguteenuse hind peab võimaldama süsteemihalduril hallata ja seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks arendada käesoleva seaduse §-s 102 nimetatud andmevahetusplatvormi ja §-s 103 nimetatud päritolutunnistuste elektroonilist andmebaasi.”;
24) paragrahvi 23 lõikest 4 jäetakse välja tekstiosa „, välja arvatud gaasi transiidi korral,”;
25) paragrahvi 23 lõiked 5 ja 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Konkurentsiamet menetleb käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud hinnataotlust käesoleva seaduse § 10 lõigetes 5 ja 6 sätestatud korras. Kui hinnataotluse esemeks on võrguteenuse hinna muutmine võrguettevõtjale muutunud ostetava gaasi ülekande- või jaotamisteenuse hinna tõttu, teeb Konkurentsiamet võrguteenuse hinna kooskõlastamise kohta otsuse kümne tööpäeva jooksul alates nõuetekohase taotluse esitamisest.
(6) Ülekandeteenust osutav võrguettevõtja avalikustab võrguteenuse kooskõlastatud hinnad oma veebilehel ning teavitab tarbijat ja jaotusvõrguettevõtjat uutest hindadest vähemalt kolm kuud ette. Jaotusvõrguettevõtja avalikustab võrguteenuse kooskõlastatud hinnad oma veebilehel ja teavitab tarbijat uutest hindadest vähemalt kaks kuud ette.”;
26) paragrahvi 24 lõige 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(12) Gaasikoguste energiaühikutesse teisendamise metoodika kehtestab valdkonna eest vastutav minister gaasituru toimimise võrgueeskirjaga.”;
27) paragrahvi 24 täiendatakse lõigetega 13 ja 14 järgmises sõnastuses:
„(13) Võrguettevõtja peab tagama, et kõik mõõtepunktid, mille kaudu tarbitakse võrguettevõtja võrgust gaasi koguses vähemalt 750 kuupmeetrit aastas, on varustatud mõõtesüsteemiga, mis gaasi koguse mõõtmisel arvestab gaasi temperatuuri mõõtesüsteemis ning võimaldab mõõteandmete kauglugemise funktsiooni.
(14) Kui gaasi tarbitakse rõhul üle 20 millibaari peab mõõtesüsteem gaasi mõõtmisel arvestama rõhku ja temperatuuri ning võimaldama mõõteandmete kauglugemise funktsiooni.”;
28) paragrahvi 24 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Kui tarbija või tootja soovib tarbijapaigaldise või tootjapaigaldise võimsust muuta, vahetab või seadistab võrguettevõtja mõõtesüsteemi ja tarbimis- või tootmisvõimsust piiravad seadmed. Ümberseadistamisega seotud kulud katab ümberseadistamiseks soovi avaldanud tarbija või tootja.”;
29) paragrahvi 24 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:
„(6) Mõõtesüsteemi kauglugemise funktsioonile ülemineku kohustuse, tähtaja ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister gaasituru toimimise võrgueeskirjaga.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud põhimõtete kehtestamisel lähtub valdkonna eest vastutav minister kauglugemisseadme kasutamise majanduslikust põhjendatusest.”;
30) paragrahvi 26 lõike 3 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„1) tarbijapaigaldis või tootjapaigaldis halvendab teise tarbija gaasiga varustamist või võrgu tehnilisi parameetreid;
2) on takistatud võrguettevõtja ligipääs tarbija või tootja omandis või valduses oleval territooriumil asuvale mõõtesüsteemile selle kontrollimiseks või asendamiseks või tarbija- või tootjapaigaldise käitamiseks vajalike tööde tegemiseks;”;
31) paragrahvi 26 lõiked 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Enne gaasivarustuse katkestamist käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhtudel on võrguettevõtja kohustatud andma tarbijale või tootjale mõistliku tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ning võrguühenduse katkestamisest kirjalikult teavitama. Teatises peavad sisalduma:
1) gaasivarustuse katkestamise põhjus;
2) puuduse kõrvaldamise tähtaeg.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud põhjustel katkestatud võrguühendus ja gaasivarustus taastatakse pärast seda, kui tarbija või tootja on tasunud põhjendatud katkestamis- ning taasühendamiskulud tingimusel, et leping ei ole lõpetatud.”;
32) seaduse 3. peatükki täiendatakse §-dega 264–266 järgmises sõnastuses:
㤠264. Gaasivaru
(1) Gaasivaru (edaspidi varu) kogus tuleb kalendrikuude arvestuses hoida pidevalt kogusena, mis tagab kaitstud tarbija gaasivarustuse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 994/2010.
(2) Varu moodustab ja haldab süsteemihaldur ning selle hoidmist korraldatakse viisil, mis tagab tarnehäire korral varu kättesaadavuse.
(3) Süsteemihaldur võib varu hoida Euroopa Liidu liikmesriigis.
(4) Süsteemihaldur võib varu hoida ise või anda selle hoida muule juriidilisele isikule vastavalt temaga sõlmitud lepingule.
(5) Konkurentsiametil on õigus kontrollida varu olemasolu, selle hoidmist, taassoetamist ning vastavust käesoleva seaduse § 173 alusel kehtestatud gaasi kvaliteedinõuetele.
(6) Varu haldamisega kaasnevad põhjendatud kulud kannab võrguteenuse kasutaja võrguteenuse hinna kaudu.
§ 265. Varu kasutamine
(1) Varu kasutatakse tarnehäire korral kaitstud tarbija varustuskindluse tagamiseks. Varu kasutuselevõtmisel ei kohaldata süsteemihaldurile käesolevas seaduses gaasimüügile ja gaasimüüjale sätestatud nõudeid.
(2) Pärast käesoleva seaduse § 262 lõikes 3 nimetatud gaasinõudluse vähendamise meetme kasutuselevõtmist analüüsib süsteemihaldur kaitstud tarbija varustuskindlust. Kui analüüsi tulemusel selgub, et kaitstud tarbija varustuskindlus ei ole tagatud, võtab süsteemihaldur varu kasutusele. Varu kasutuselevõtmise otsusest teavitab süsteemihaldur esimesel võimalusel Konkurentsiametit ja avaldab otsuse oma veebilehel selle vastuvõtmise päeval.
(3) Varu kasutuselevõtmise otsuses peab sisalduma:
1) varu kasutuselevõtmise põhjus;
2) tarnehäire eeldatav kestus kalendripäevades, mille jooksul kasutusele võetavat varu kasutatakse;
3) varu taastamiseks vajalike toimingute kirjeldus;
4) kasutusele võetava varu kogus.
(4) Süsteemihaldur müüb varu kaitstud tarbijale varu kaalutud keskmise soetushinnaga, millele on lisatud varu transiidikulud.
§ 266. Varu müük tarnehäire välisel ajal
(1) Süsteemihalduril on õigus varu vähendamiseks varu müüa, kui varu olemasolev kogus ületab kohustusliku varu koguse väärtust vähemalt viie protsendi ulatuses. Varu vähendamiseks võib varu müüa turuhinnaga.
(2) Varu vähendamisel tuleb tagada, et varu hoidmise kohustus oleks igal ajal täidetud.
(3) Varu vähendamine tähendab olukorda, kus kohustusliku varu kogust ületava koguse müügi otsustamisel ei ole varu plaanis taassoetada. Varu vähendamisega ei ole tegemist, kui kohustusliku varu kogust ületava koguse müügi otsustamisel otsustatakse varu taassoetada ning varu müügil ja taassoetamisel on gaasi hinnarisk maandatud.
(4) Tarnehäire korral ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud eesmärgil varu müük lubatud.”;
33) seaduse 4. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4. peatükk
ETTEVÕTJA TEATAMIS- JA LOAKOHUSTUS”;
34) seaduse 4. peatükki täiendatakse §-ga 267 järgmises sõnastuses:
㤠267. Teatamiskohustus
Gaasi müüjana tegutsemiseks peab ettevõtja esitama Konkurentsiametile majandustegevusteate.”;
35) paragrahvi 27 lõike 1 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;
36) paragrahvi 295 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kui jaotusvõrguettevõtja võrguga on ühendatud üle 100 000 tarbija, ei tohi tema juhatuse liige samal ajal olla sama jaotusvõrguettevõtjaga valitseva mõju kaudu seotud gaasiettevõtja juhatuse liige või muul viisil vastutada sama jaotusvõrguettevõtjaga valitseva mõju kaudu seotud gaasiettevõtja igapäevase majandustegevuse eest.”;
37) paragrahvi 295 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
38) paragrahvi 372 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
39) paragrahv 39 tunnistatakse kehtetuks;
40) paragrahvi 441 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 715/2009 sätestatud ülekandevõrgule kolmanda osapoole juurdepääsu tingimuste täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga, mis moodustab kuni kümme protsenti süsteemihalduri või vertikaalselt integreeritud ettevõtja viimase auditeeritud majandusaasta käibest.”;
41) seadust täiendatakse §-dega 443–445 järgmises sõnastuses:
„§ 443. Ülekandeteenuse osutamine kooskõlastamata hinnaga
(1) Ülekandeteenuse osutamise eest võrguteenuse kooskõlastamata hinnaga –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga, mis moodustab kuni kümme protsenti süsteemihalduri või vertikaalselt integreeritud ettevõtja viimase auditeeritud majandusaasta käibest.
§ 444. Tarbimisandmetele ligipääsu võimaldamata jätmine
(1) Käesoleva seaduse § 8 lõikes 51 nimetatud kohustuse täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga, mis moodustab kuni kümme protsenti süsteemihalduri või vertikaalselt integreeritud ettevõtja viimase auditeeritud majandusaasta aastakäibest.
§ 445. Süsteemihalduri sõltumatuse nõuete rikkumine
(1) Käesoleva seaduse §-s 291 nimetatud nõuete täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga, mis moodustab kuni kümme protsenti süsteemihalduri või vertikaalselt integreeritud ettevõtja viimase auditeeritud majandusaasta käibest.”;
42) seadust täiendatakse §-ga 485 järgmises sõnastuses:
„§ 485. Andmevahetusplatvormi ja päritolutunnistuste elektroonilise andmebaasi loomine
Süsteemihaldur loob käesoleva seaduse § 102 lõikes 1 nimetatud andmevahetusplatvormi hiljemalt 2017. aasta 1. jaanuariks ja § 103 lõikes 6 nimetatud päritolutunnistuste elektroonilise andmebaasi hiljemalt 2017. aasta 1. juuliks.”;
43) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse sõnadega „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 140, 05.06.2009, lk 16–62).”.
§ 2. Elektrituruseaduse muutmine
Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 15 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Elektriettevõtja on Euroopa Majanduspiirkonnas registreeritud juriidiline isik.”;
2) seadust täiendatakse §-ga 1015 järgmises sõnastuses:
„§ 1015. Süsteemihalduri ning vertikaalselt integreeritud ettevõtja vastutus
Süsteemihalduri või vertikaalselt integreeritud ettevõtja poolt käesoleva seaduse § 16 lõigetes 1, 3 ja 4, §-des 17 ja 181, § 38 lõikes 3, § 39 lõigetes 1, 31, 4 ja 6, § 40 lõikes 7 ning §-des 401, 53, 66, 70, 71, 72, 73 ja 74 sätestatud nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni kümme protsenti ettevõtja viimase auditeeritud majandusaasta käibest.”.
§ 3. Seaduse jõustumine
(1) Käesoleva seaduse § 1 punkt 12 jõustub 2017. aasta 1. juulil.
(2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 27 jõustub 2020. aasta 1. jaanuaril.
Eiki Nestor
Riigikogu esimees
Facebook
Twitter