Teksti suurus:

Ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.07.2020
Avaldamismärge:RT I, 30.06.2020, 9

Välja kuulutanud
Vabariigi President
26.06.2020 otsus nr 603

Ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 17.06.2020

§ 1.  Ehitusseadustiku muutmine

Ehitusseadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 63 lõikes 2, § 64 lõikes 1 ja § 65 lõikes 2 asendatakse sõnad „olulise energiatarbega tehnosüsteemid” sõnadega „hoone energiatõhusust oluliselt mõjutavad tehnosüsteemid” vastavas käändes;

2) paragrahvi 63 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 64 lõike 2 punktis 3 asendatakse sõnad „olulise energiatarbega tehnosüsteemi” sõnadega „hoone energiatõhusust oluliselt mõjutava tehnosüsteemi”;

4) paragrahvi 65 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Energiatõhususe miinimumnõuded, sealhulgas energiatõhususe nõuded hoone energiatõhusust oluliselt mõjutavatele tehnosüsteemidele, ja tingimused taastuvenergia kasutuselevõtuks hoones kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

5) seadustikku täiendatakse §-dega 651 ja 652 järgmises sõnastuses:

§ 651. Elektriauto laadimistaristu

(1) Elektriauto laadimistaristu on juhtmetaristu või laadimispunkt või kombinatsioon juhtmetaristust ja laadimispunktist.

(2) Elektriauto juhtmetaristu on kaablikaitsetoru, millesse on võimalik panna elektrikaabel laadimispunkti paigaldamiseks.

(3) Elektriauto laadimispunkt on laadimistaristu liides, millega on võimalik laadida korraga ühte elektrisõidukit või vahetada korraga ühe elektrisõiduki aku.

(4) Sellise hoone püstitamisel, mille teenindamiseks on ette nähtud rohkem kui kümme parkimiskohta, paigaldatakse:
1) juhtmetaristu igale parkimiskohale, kui tegemist on elamuga;
2) juhtmetaristu vähemalt igale viiendale parkimiskohale ja elektriauto laadimispunkt vähemalt ühele parkimiskohale, kui tegemist on mitteelamuga.

(5) Kui mitme kasutusotstarbega hoonel on vähemalt üks elamu või vähemalt üks mitteelamu kasutusotstarve, rakendatakse elektriauto laadimistaristu paigaldamisel kas elamule või mitteelamule kohalduvaid nõudeid vastavalt sellele, milline on hoone ehitisregistrisse kantud peamine kasutusotstarve.

(6) Sellise hoone olulisel rekonstrueerimisel, mille teenindamiseks on ette nähtud rohkem kui kümme parkimiskohta, täidetakse käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud nõudeid, kui olulise rekonstrueerimise käigus tehtavad tööd hõlmavad ka:
1) parklat või
2) hoone või parkla elektrisüsteemi.

(7) Kui mitteelamu teenindamiseks on ette nähtud rohkem kui 20 parkimiskohta, tuleb vähemalt ühele parkimiskohale paigaldada laadimispunkt.

§ 652. Rekonstrueerimise toetusmeede

(1) Hoonete energiatõhususe suurendamiseks ettenähtud rekonstrueerimise toetusmeetmed seotakse kavandatud või saavutatud energiasäästuga.

(2) Energiasäästu määramiseks võrreldakse rekonstrueerimise eelset olukorda kavandatud või teostatud lahendusega, kasutades vähemalt ühte järgmistest näitajatest:
1) tüüpilise kasutuse andmete alusel määratud energiatõhususarv;
2) tegelike tarbimisandmete alusel määratud kaalutud energiaerikasutuse väärtus;
3) energiaauditis esitatud prognoositav energiatarbe muutus.

(3) Kui rekonstrueerimise toetusmeetmes kasutatakse energiasäästu määramiseks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust erinevat näitajat, peab rekonstrueerimise toetusmeede sisaldama kavandatava näitaja kirjeldust ning selle näitajaga määratud energiasääst peab olema võrreldav ja kontrollitav.

(4) Kui seadme või materjali paigaldab kvalifikatsiooninõuetele vastav isik, võib energiasäästu määramiseks võrrelda olemasoleva seadme või materjali energiatõhususe näitajat paigaldatava seadme või materjali energiatõhususe näitajaga.”;

6) paragrahv 69 tunnistatakse kehtetuks;

7) seadustiku 7. peatükki täiendatakse §-dega 691‒694 järgmises sõnastuses:

§ 691. Hoone energiatõhusust oluliselt mõjutav tehnosüsteem

(1) Hoone energiatõhusust oluliselt mõjutav tehnosüsteem on:
1) küttesüsteem või tarbevee soojendamise süsteem koos soojusallikaga;
2) jahutussüsteem;
3) automatiseerimis- ja juhtimissüsteem (edaspidi automaatikasüsteem);
4) ventilatsioonisüsteem;
5) valgustussüsteem;
6) lokaalselt soojusenergiat või elektrit tootev süsteem.

(2) Automaatikasüsteem on süsteem, mis hõlmab kõiki tooteid, tarkvara ja teenuseid, mis toetavad hoone tehnosüsteemide energiatõhusat, säästlikku ja ohutut toimimist. Automaatikasüsteem peab lihtsustama hoone tehnosüsteemide automaatset juhtimist, võimaldades ka nende juhtimist käsitsi.

§ 692. Hoone energiatõhusust oluliselt mõjutava tehnosüsteemi paigaldamine

(1) Hoone energiatõhusust oluliselt mõjutav tehnosüsteem, sealhulgas käsitsi ehitatud tahkeküttel töötav tehnosüsteem, tuleb paigaldada või ehitada nõuetekohaselt. Nõuetekohaseks peetakse paigaldust või ehitamist, milles on lähtutud valdkonna heast tavast, asjakohasest standardist või paigaldusjuhendist.

(2) Hoone energiatõhusust oluliselt mõjutav tehnosüsteem tuleb seadistada teenindatava hoone või ruumi tüüpilist kasutust arvestades optimaalsele tasemele.

(3) Hoone energiatõhusust oluliselt mõjutava automaatselt reguleeritava tehnosüsteemiga koos tuleb paigaldada tehnosüsteemide pidevat kontrolli ja monitooringut võimaldav keskne automaatikasüsteem.

(4) Kui soojusallika paigaldamisel asendatakse küttesüsteem ja tarbevee soojendamise süsteem või olemasolev soojusallikas, peab paigaldatava soojusallika sesoonne primaarenergiale taandatud kasutegur, mis on määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks (ELT L 285, 31.10.2009, lk 10‒35), nõuetele vastavalt, olema vähemalt 80 protsenti.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud sesoonse primaarenergiale taandatud kasuteguri piirväärtus ei kohaldu, kui paigaldatava soojusallika lihttasuvusaeg on pikem kui 20 aastat. Lihttasuvusaja määramisel võetakse arvesse paigaldatava või asendava seadme ning sellega seotud tehnosüsteemi paigalduskulud ning summaarsed energia-, hooldus- ja käituskulud 20 aasta pikkuse perioodi jooksul.

(6) Küttesüsteemi soojusallika asendamisel varustatakse küttesüsteem isereguleeriva seadmega, kui see on tehniliselt teostatav.

(7) Püstitatava hoone küttesüsteem varustatakse isereguleerivate seadmetega, mis juhivad temperatuuri igas köetavas ruumis või hoone iga osa köetaval alal, kui see on tehniliselt teostatav ja majanduslikult põhjendatud.

§ 693. Hoone energiatõhusust oluliselt mõjutava tehnosüsteemi energiatõhususe hindamine

(1) Hoone energiatõhusust oluliselt mõjutava tehnosüsteemi paigaldamisel, asendamisel või ümberehitamisel hinnatakse paigaldatud, asendava või ümberehitatud tehnosüsteemi energiatõhusust. Tehnosüsteemi energiatõhususe hindaja kannab hinnangu andmed elektrooniliselt ehitisregistrisse.

(2) Olemasoleva hoone suurema kui 70-kilovatise nimivõimsusega kütte- või jahutussüsteemi energiatõhususe hindamiseks, kusjuures süsteem võib olla koos ventilatsioonisüsteemiga või ilma, tehakse hoone tehnosüsteemi ülevaatus. Tehnosüsteemi ülevaatuse käigus hinnatakse kütteallika või jahutusseadme või kombineeritud süsteemi korral ka ventilatsiooniseadme tõhusust ja võimsust, lähtudes hoone kütte- või jahutusvajadusest. Tehnosüsteemi energiatõhususe hindaja kannab hinnangu andmed elektrooniliselt ehitisregistrisse.

(3) Kasutusloa taotluse või kasutusteatise esitamisel lisatakse suurema kui 70-kilovatise nimivõimsusega kütte- või jahutussüsteemi energiatõhususe hinnang kasutusloa taotlusele või kasutusteatisele.

(4) Kui kütte- või jahutussüsteemi, kombineerituna ventilatsioonisüsteemiga või ilma selleta, ei ole muudetud või hoone kütte- või jahutusvajadus ei ole pärast käesoleva paragrahvi lõike 2 või 3 kohast energiatõhususe hindamist muutunud, hindamist ei korrata.

(5) Kütte- või jahutussüsteemi energiatõhusust ei hinnata käesoleva paragrahvi lõike 2 või 3 kohaselt, kui:
1) kütte- või jahutussüsteemi, kombineerituna ventilatsioonisüsteemiga või ilma selleta, energiatõhususe parandamiseks on sõlmitud energiatõhususe leping energiamajanduse korralduse seaduse tähenduses;
2) hoonesse on paigaldatud käesoleva seaduse § 694 lõikes 2 sätestatud nõuetele vastav automaatikasüsteem.

(6) Hoone energiatõhusust oluliselt mõjutava tehnosüsteemi energiatõhususe hindamise ja hinnangu kohta ehitisregistrisse kantavate andmete loetelu ja esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 694. Mitteelamu kütte- või jahutussüsteemi energiatõhususe suurendamine

(1) Mitteelamu suurema kui 290-kilovatise tegeliku või projekteeritud nimivõimsusega kütte- või jahutussüsteemi energiatõhususe suurendamiseks, kusjuures süsteem võib olla koos ventilatsioonisüsteemiga või ilma, paigaldab hoone omanik sellele automaatikasüsteemi, kui see on tehniliselt teostatav ja majanduslikult põhjendatud. Andmed olemasoleva mitteelamu automaatikasüsteemi paigaldamise tehnilise teostatavuse ja majandusliku põhjendatuse kohta esitatakse elektrooniliselt ehitisregistrisse ning andmed projekteeritud mitteelamu kohta lisatakse kasutusloa taotlusele või kasutusteatisele.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõude täitmiseks paigaldatud automaatikasüsteem peab võimaldama:
1) hoone energiatarbimist pidevalt juhtida ja jälgida ning hoone energiatõhususe tarbimisandmeid koguda ja analüüsida;
2) hoone energiatõhusust võrdlevalt analüüsida, tuvastamaks hoone tehnosüsteemide energiatõhususe vähenemist, et teavitada hoone omanikku või hoone tehnosüsteemide haldajat energiatõhususe parandamise võimalustest;
3) andmevahetust automaatikasüsteemiga ühendatud hoone energiatõhusust oluliselt mõjutava tehnosüsteemi ja muu hoones asuva seadme vahel;
4) koostalitlust eri tootjatele kuuluvate tehniliste lahenduste, seadmete ja hoone energiatõhusust oluliselt mõjutavate tehnosüsteemide vahel.”;

8) paragrahvi 130 lõike 3 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) hoone energiatõhususe, energiamärgiste, energiaauditi ja olemasolevate mitteelamute laadimistaristu ning käesoleva seaduse § 694 lõikes 1 sätestatud mitteelamu kütte- või jahutussüsteemi energiatõhususe suurendamiseks automaatikasüsteemi paigaldamise nõuete täitmise kontrollimine;”;

9) paragrahvi 130 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kontrollib juhuvaliku alusel aasta jooksul antud energiamärgiste nõuetele vastavust. Kontrollitud energiamärgiste hulk peab olema piisavalt suur, et aasta jooksul antud energiamärgiste nõuetele vastavuse hinnang põhineks esinduslikul valimil.”;

10) paragrahvi 130 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti läbi viidav energiamärgiste kontroll hõlmab:
1) hoone energiamärgise andmise aluseks olnud sisendandmete ja märgisele kantud tulemuste kehtivuse kontrolli;
2) sisendandmete ja energiamärgisele kantud tulemuste ja soovituste asjakohasuse kontrolli;
3) hoone energiamärgise andmise aluseks olnud sisendandmete täielikku kontrolli ja märgisele kantud tulemuste ja soovituste asjakohasuse täielikku kontrolli ning võimaluse korral hoone külastust, et kontrollida märgisele kantud andmete ja asjaomase hoone vastavust.”;

11) seadustiku lisa 1 alajaotust „Surveseadmed, gaasi- ja elektripaigaldised” täiendatakse pärast rida

Elektritootmisrajatis, kuni 100 kW

Ehitusluba

Ehitusluba

Ehitusteatis

Puudub

Ehitusteatis

reaga järgmises sõnastuses:

Elektriauto laadimistaristu

Ehitusteatis

Puudub

Puudub

Puudub

Ehitusteatis

”;

12) seadustiku lisa 2 alajaotust „Surveseadmed, gaasi- ja elektripaigaldised” täiendatakse pärast rida

Elektritootmisrajatis, kuni 100 kW

Kasutusluba

Kasutusteatis

Kasutusteatis

Puudub

reaga järgmises sõnastuses:

Elektriauto laadimistaristu

Kasutusteatis

Puudub

Puudub

Puudub

”;

13) seadustiku normitehniline märkus muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (ELT L 153, 18.06.2010, lk 13–35), muudetud direktiiviga (EL) 2018/844 (ELT L 156, 19.06.2018, lk 75–91) ja määrusega (EL) 2018/1999 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1–77);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1–56), muudetud direktiividega 2013/12/EL (ELT L 141, 28.05.2013, lk 28–29), (EL) 2018/844 (ELT L 156, 19.06.2018, lk 75–91), (EL) 2018/2002 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 210–230) ja (EL) 2019/944 (ELT L 158, 14.06.2019, lk 125–199) ning määrustega (EL) 2018/1999 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1–77) ja (EL) 2019/826 (ELT L 137, 23.05.2019, lk 3–9);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/54/EÜ tunnelite miinimumohutusnõuete kohta üleeuroopalises teedevõrgus (ELT L 167, 30.04.2004, lk 39–91), muudetud määrusega (EÜ) nr 596/2009 (ELT L 188, 18.07.2009, lk 14–92);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/96/EÜ maanteede infrastruktuuri ohutuse korraldamise kohta (ELT L 319, 29.11.2008, lk 59–67), muudetud direktiiviga (EL) 2019/1936 (ELT L 305, 26.11.2019, lk 1–16);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/33/EL lifte ja lifti ohutusseadiseid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.03.2014, lk 251–308);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/61/EL kiire elektroonilise side võrkude kasutuselevõtukulude vähendamise meetmete kohta (ELT L 155, 23.05.2014, lk 1–14).”.

§ 2.  Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmine

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust täiendatakse §-dega 302‒304 järgmises sõnastuses:

§ 302. Ehitusseadustiku §-s 651 sätestatud nõuete rakendamine

(1) Ehitusseadustiku §-s 651 sätestatud laadimistaristu paigaldamise nõudeid ei kohaldata:
1) hoone suhtes, mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis püstitamiseks või oluliseks rekonstrueerimiseks on esitatud enne 2021. aasta 10. märtsi;
2) hoone suhtes, mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis oluliseks rekonstrueerimiseks on esitatud alates 2021. aasta 10. märtsist, kuid laadimistaristu paigaldamisega seotud tööde maksumus ületab seitse protsenti olulise rekonstrueerimise kogumaksumusest;
3) hoone suhtes, mille parklasse on paigaldatud laadimistaristu tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/94/EL alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta (ELT L 307, 28.10.2014, lk 1–20) sätestatud nõuetest;
4) mitteelamu suhtes, mida omab ja kasutab väike- ja keskmise suurusega ettevõtja, komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1‒78), tähenduses;
5) kui paigaldatav laadimistaristu paikneb üliväikeses eraldatud võrgus elektrituruseaduse tähenduses või
6) kui laadimistaristu paigaldamine häirib olemasoleva elektrivõrgu tööd ja ohustab elektrienergia tarne stabiilsust.

(2) Ehitusseadustiku § 651 lõikes 7 sätestatud laadimispunkt paigaldatakse 2025. aasta 1. jaanuariks ja nõuet kohaldatakse ka mitteelamu suhtes, mille püstitamiseks on ehitusloa taotlus või ehitusteatis esitatud enne 2020. aasta 1. juulit.

§ 303. Ehitusseadustiku §-s 652 sätestatud rekonstrueerimise toetusmeetmete nõuete rakendamine

Ehitusseadustiku §-s 652 sätestatud kohustust kohaldatakse rekonstrueerimise toetusmeetmele, mis jõustub pärast 2020. aasta 10. juunit.

§ 304. Ehitusseadustiku §-s 691 sätestatud tehnosüsteemide nõuete rakendamine

(1) Ehitusseadustiku § 692 lõikes 7 sätestatud nõue varustada püstitatava hoone küttesüsteem isereguleeriva seadmega kehtib hoone suhtes, mille ehitusloa taotlus on esitatud pärast 2020. aasta 1. juulit.

(2) 2020. aasta 1. juuli seisuga olemasoleva, ehitusseadustiku § 693 lõikes 2 sätestatud hoone kütte- või jahutussüsteemi energiatõhususe hinnang antakse energiamärgise andmisel või 2025. aasta 1. jaanuariks.

(3) 2020. aasta 1. juuli seisuga olemasoleva, ehitusseadustiku § 694 lõikes 1 sätestatud mitteelamu kütte- või jahutussüsteemi energiatõhususe suurendamiseks paigaldatakse automaatikasüsteem või esitatakse hinnang, et automaatikasüsteemi paigaldamine ei ole tehniliselt teostatav või majanduslikult põhjendatud, 2025. aasta 1. jaanuariks.”.

§ 3.  Energiamajanduse korralduse seaduse muutmine

Energiamajanduse korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Energiasäästu koordinaator koostab pikaajalise, kogu riiki hõlmava rekonstrueerimise strateegia (edaspidi pikaajaline rekonstrueerimise strateegia) elamute ja mitteelamute rekonstrueerimise toetamiseks, et saavutada 2050. aastaks energiatõhus ja väikese süsihappegaasiheitega hoonefond ning hõlbustada olemasolevate hoonete kulutõhusat rekonstrueerimist liginullenergiahooneteks.”;

2) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Pikaajaline rekonstrueerimise strateegia peab sisaldama:
1) statistilisel valimil põhinevat ülevaadet riigi territooriumil asuvatest sisekliima tagamisega hoonetest ja 2020. aasta 1. jaanuariks rekonstrueeritud hoonete osakaalust;
2) hoone tüübiga, hoone asukoha klimaatiliste tingimustega ning vajaduse korral hoone elukaarega sobivaks rekonstrueerimiseks kuluva hinnangulise ajavahemiku põhjal kindlaksmääratud kulutõhusaid rekonstrueerimislahendusi;
3) ülevaadet hoonete sihipärastest kulutõhusatest rekonstrueerimislahendustest ja poliitika edendamisest, mis toetab hoonete kulutõhusat, vajaduse korral järkjärgulist terviklikku rekonstrueerimist, ja väljatöötatud toetusmeetmetest;
4) ülevaadet kogu hoonefondi kõige vähem energiatõhusast osast ja turuosaliste huvide lahknemisest tingitud olukordadest ning nendest tulenevalt turutõrkeid välistavast poliitikast ja väljatöötatud toetusmeetmetest;
5) ülevaadet energiaostuvõimetuse leevendamiseks väljatöötatud toetusmeetmetest;
6) ülevaadet avalikule sektorile suunatud energiatõhususe poliitikast ja toetusmeetmetest;
7) ülevaadet riiklikest algatustest, mis edendavad teadmistepõhiseid lahendusi ja nutilahendusi ehituse ja energiatõhususe alal ning üksikute hoonete vaheliste või piirkondlike energiatõhususe lahenduste rakendamist;
8) energiasäästu ja sellega ühiskonnale kaasneva laiema majandusliku kasu tõenduspõhist hinnangut.”;

3) paragrahvi 4 täiendatakse lõigetega 3‒7 järgmises sõnastuses:

„(3) Energiasäästu koordinaator koostab pikaajalise rekonstrueerimise strateegia elluviimiseks meetmete ja mõõdetavate tulemuslikkusnäitajatega tegevuskava, pidades silmas järgmisi pikaajalisi eesmärke:
1) vähendada Euroopa Liidus aastaks 2050 kasvuhoonegaaside heitkoguseid 80–95 protsenti võrreldes 1990. aastaga;
2) tagada energiatõhus ja väikese süsihappegaasiheitega riiklik hoonefond;
3) hõlbustada olemasolevate hoonete kulutõhusat rekonstrueerimist liginullenergiahooneteks.

(4) Tegevuskava sisaldab soovituslikke Eesti vahe-eesmärke 2030. aasta, 2040. aasta ja 2050. aasta 1. jaanuariks ning selgitusi, kuidas vahe-eesmärkide täitmine aitab saavutada Euroopa Liidu püstitatud energiatõhususe eesmärke vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2012/27/EL.

(5) Pikaajalises rekonstrueerimise strateegias püstitatud eesmärkide täitmiseks vajalike investeeringute toetamise meetmete väljatöötamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:
1) võimaldada investorite juurdepääs hoonete energiatõhusust parandavale tegevusele ja pakkuda terviklahendusi potentsiaalsetele klientidele, koondades selleks ehitusprojektide lahendusi, kaasates investeerimisrühmi ja -platvorme ning konsolideerides väikese ja keskmise suurusega ettevõtjaid;
2) vähendada energiatõhususega seotud meetmete prognoositavat riski investorite ja erasektori jaoks;
3) võimendada erasektori investeeringuid või kõrvaldada turutõrkeid;
4) suunata investeeringuid üldkasutatavate hoonete fondi energiatõhusamaks muutmisse kooskõlas Euroopa Liidu Statistikaameti (Eurostat) juhistega;
5) luua kättesaadavad ja üldkasutatavad nõustamisvahendid.

(6) Pikaajalises rekonstrueerimise strateegias võib käsitleda tuleohutusega seotud riske, mis mõjutavad rekonstrueerimislahenduste energiatõhusust ja hoone eluiga.

(7) Pikaajalise rekonstrueerimise strateegia lisana avaldatakse:
1) ülevaade strateegia rakenduskavast, kavandatavast poliitikast ja meetmetest;
2) kokkuvõte avaliku konsultatsiooni tulemustest.”;

4) seaduse 2. peatükki täiendatakse §-ga 41 järgmises sõnastuses:

§ 41. Pikaajalise rekonstrueerimise strateegia avalik konsultatsioon

Pikaajalise rekonstrueerimise strateegia väljatöötamise käigus korraldab energiasäästu koordinaator avaliku konsultatsiooni huvirühmadega vähemalt kahel korral. Avalik konsultatsioon korraldatakse ja konsultatsiooni tulemuste kokkuvõte koostatakse, lähtudes Vabariigi Valitsuse seaduse § 18 lõike 6 alusel kehtestatud määruses sätestatud koostöö ja kaasamise korrast.”;

5) paragrahv 35 tunnistatakse kehtetuks;

6) seadust täiendatakse §-ga 351 järgmises sõnastuses:

§ 351. Pikaajalise rekonstrueerimise strateegia esitamine

(1) Energiasäästu koordinaator koostab ja esitab Euroopa Komisjonile käesoleva seaduse § 4 kohase pikaajalise rekonstrueerimise strateegia esmakordselt hiljemalt 2020. aasta 1. juuliks, seejärel riikliku energia- ja kliimakava osana 2029. aasta 1. jaanuariks ning seejärel iga kümne aasta järel.

(2) Riikliku energia- ja kliimakava ajakohastamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk  1–77), artikli 14 alusel võib energiasäästu koordinaator pikaajalist rekonstrueerimise strateegiat ajakohastada.”;

7) seadust täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses:

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (ELT L 153, 18.06.2010, lk 13–35), muudetud direktiiviga (EL) 2018/844 (ELT L 156, 19.06.2018, lk 75–91) ja määrusega (EL) 2018/1999 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1–77);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1–56), muudetud direktiividega 2013/12/EL (ELT L 141, 28.05.2013, lk 28–29), (EL) 2018/844 (ELT L 156, 19.06.2018, lk 75–91), (EL) 2018/2002 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 210–230) ja (EL) 2019/944 (ELT L 158, 14.06.2019, lk 125–199) ning määrustega (EL) 2018/1999 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1–77) ja (EL) 2019/826 (ELT L 137, 23.05.2019, lk 3–9).”.

§ 4.  Elektrituruseaduse muutmine

Elektrituruseaduse § 59 täiendatakse lõigetega 26–28 järgmises sõnastuses:

„(26) Käesoleva paragrahvi lõikes 25 nimetatud toetus on riigiabi komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), artikli 43 tähenduses ning selle andmisel järgitakse samas määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.

(27) Käesoleva paragrahvi lõikes 25 nimetatud toetuse saajal ei tohi toetuse väljamaksmise ajal olla täitmata komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 1 lõike 4 punktis a nimetatud Euroopa Komisjoni korraldust ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi tagasimaksmise kohta ning ta ei tohi olla raskustes olev ettevõtja sama määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses.

(28) Süsteemihaldur esitab riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile andmed käesoleva paragrahvi lõikes 25 nimetatud toetust saanud isikule antud riigiabi kohta vastavalt konkurentsiseaduse § 492 lõikele 3 ning säilitab riigiabi andmisega seotud dokumente 10 aastat käesoleva paragrahvi lõike 25 alusel viimase toetuse andmisest arvates.”.

§ 5.  Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2020. aasta 1. juulil.

Henn Põlluaas
Riigikogu esimees

/otsingu_soovitused.json