Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Välja kuulutanud
Vabariigi President
26.06.2020 otsus nr 605

Perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 18.06.2020

§ 1.  Perehüvitiste seaduse muutmine

Perehüvitiste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

„(2¹) Kui 16-aastane või vanem õppiv keskhariduseta laps lõpetab gümnaasiumi klassi või kutseõppe tasemeõppe, lõpetatakse peretoetuste maksmine lõpetamisele järgnevast kuust. Õpingute jätkamise korral samal kalendriaastal õppeasutuses, kus õppimine annab õiguse peretoetustele, makstakse pärast Eesti hariduse infosüsteemist õpingute jätkamise kohta andmete saamist toetusi tagasiulatuvalt toetuste maksmise lõpetamisest.”;

2) paragrahvi 34 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Vanemahüvitise liigid on ema vanemahüvitis, isa vanemahüvitis, jagatav vanemahüvitis ja lapsendaja vanemahüvitis.”;

3) paragrahvi 39 täiendatakse lõikega 5¹ järgmises sõnastuses:

„(5¹) Kui vanemahüvitist arvutatakse olukorras, kus isik vanemahüvitise arvutamise aluseks oleval arvestusperioodil töötas, ja selle aja eest maksab Eesti Töötukassa tööandja maksejõuetuse hüvitist ning arvestab sellelt sotsiaalmaksu, mis laekub vanemahüvitise arvutamise aluseks oleval ajal või pärast seda, arvatakse tööandja maksejõuetuse hüvitiselt arvestatud sotsiaalmaks isikustatud sotsiaalmaksu hulka.”;

4) paragrahvi 40 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kui vanemahüvitise taotleja on arvestusperioodil töötanud teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsi Konföderatsioonis ning tal puudus arvestusperioodil ja selle lõpust kuni sünnituslehe alguspäevani Eestis sotsiaalmaksuga maksustatud tulu või tal ei ole õigust sünnitushüvitisele, võrdub ühe kalendrikuu hüvitis töötasu alammääraga.”;

5) paragrahvi 41 lõikes 1 asendatakse sõnad „kaks aastat ja kuus kuud” sõnadega „kolm aastat”;

6) paragrahvi 41 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 46 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) vanemahüvitisega samal ajal saadakse sünnitushüvitist või lapsendamishüvitist ravikindlustuse seaduse alusel, välja arvatud juhul, kui vanemahüvitist makstakse käesoleva seaduse § 33 lõike 2 või 3 või § 41 lõike 2 alusel.”;

8) paragrahvi 46 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Sotsiaalkindlustusamet määrab vanemahüvitise sellele õiguse tekkimise päevast, kui vanemahüvitise taotlemiseks vajalikud andmed on esitatud kuue kuu jooksul vanemahüvitise saamise õiguse tekkimise päevast arvates. Isikule, kellel on õigus samal ajal mitmele vanemahüvitisele, määratakse üks vanemahüvitis isiku valikul.”;

9) paragrahvi 50 lõikes 2 asendatakse sõnad „neli kuud” sõnadega „üks kuu”;

10) paragrahvi 50 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Täitemenetlusaegse elatisabi suuruse arvutamise aluseks võetakse sissenõudjale elatisena laekunud summad kalendrikuu esimesest kuni kalendrikuu viimase kuupäevani.”;

11) paragrahvi 56 lõikes 4 ja § 58 lõikes 2 asendatakse sõnad „Riigi Tugiteenuste Keskus” sõnadega „Maksu- ja Tolliamet” vastavas käändes;

12) paragrahvi 62 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesoleva seaduse § 50 lõikes 2 sätestatud ühekuulist ooteaega kohaldatakse tagasiulatuvalt täitemenetluses juba esitatud elatisabi avalduse suhtes, kus elatisabi ei ole veel makstud, kuna varem kehtinud neljakuuline ooteaeg ei ole veel möödunud.”;

13) seaduse 5. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 63² järgmises sõnastuses:

„§ 63². Üleminekusäte vanemahüvitise arvutamisel laste järjestikuse sünni korral

Kui vanemahüvitise saajal, kelle lapse sünni vahe eelmise lapse sünniga on lühem kui kolm aastat ning käesoleva seaduse §-de 37–40 alusel arvutatud ühe kalendrikuu keskmine tulu on väiksem kui talle eelmisel korral määratud hüvitise arvutamise aluseks olnud tulu või see on sellega võrdne, arvutab Sotsiaalkindlustusamet vanemahüvitise ümber edasiulatuvalt alates 2020. aasta 1. juulist vastavalt käesoleva seaduse 2020. aasta 1. juulil jõustunud § 41 lõikele 1. Vanemahüvitis arvutatakse ümber ja makstakse välja Sotsiaalkindlustusameti toiminguga hiljemalt 2020. aasta 30. novembriks.”.

§ 2.  Perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmine

Perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduses (RT I, 28.12.2017, 7) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 punktis 7 esitatud § 33 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Isal on õigus isa täiendavale vanemahüvitisele 30 päeva ulatuses, mis lisatakse käesoleva seaduse § 34 lõikes 2 nimetatud perioodile. Ka mitmike sünni puhul on isal õigus täiendavat vanemahüvitist saada 30 päeva. Isapuhkuse kasutamise õigust omaval isikul on õigus isa täiendavale vanemahüvitisele üksnes isapuhkuse kasutamise ajal, kui selle kohta on kantud andmed töötamise registrisse.”;

2) paragrahvi 1 punktis 7 esitatud § 33 lõiked 8 ja 9 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Isikule, kellel on õigus vanemahüvitisele ja kellel tekib vanemahüvitise õigus ka seoses teise lapse või teiste laste kasvatamisega, makstakse vanemahüvitist ühe lapse kohta isiku valikul järgmiselt:
1) eelmise lapse eest vanemahüvitise maksmise jätkamise korral väheneb hüvitise maksmise periood järgmise lapse eest nende kalendripäevade võrra, millal isikule makstakse vanemahüvitist eelmise lapse eest;
2) järgmise lapse eest vanemahüvitise maksmise korral lõpeb eelmise lapse eest vanemahüvitise saamise õigus.

(9) Isa täiendavat vanemahüvitist võib maksta iga lapse kohta kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Hüvitist ei maksta samal ajal kahe või enama lapse eest. Mitmike sünni puhul makstakse isale täiendavat vanemahüvitist käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ulatuses.”;

3) paragrahvi 1 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„9) paragrahvi 34 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Vanemahüvitis määratakse vanemahüvitise saamise õiguse tekkimise päevast 435 päevaks. Kui lapse emal ei olnud õigust sünnitushüvitisele või lapsendamishüvitisele või kui vanemahüvitise taotleja on lapsendaja, eestkostja või hoolduspere vanem, määratakse hüvitis 545 päevaks. Hüvitist võib kasutada kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.”;”;

4) paragrahvi 1 punktis 10 esitatud § 34 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Vanemahüvitist ei maksta isikule, kellele makstakse ravikindlustuse seaduse alusel sünnitushüvitist või lapsendamishüvitist, välja arvatud juhul, kui vanemahüvitist makstakse käesoleva seaduse § 41 lõike 2 alusel.”;

5) paragrahvi 1 punkt 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„13) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Sotsiaalmaksu maksja esitab käesolevas paragrahvis loetletud andmed vanemahüvitise saaja kohta Sotsiaalkindlustusametile elektrooniliselt.”;”;

6) paragrahvi 1 punktis 21 esitatud § 44 lõike 1³ punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„1) lapse andmed on esitatud rahvastikuregistrisse;
2) Sotsiaalkindlustusamet on edastanud isapuhkuse kasutamise perioodi kohta andmed töötamise registrisse.”;

7) paragrahvi 1 punktis 22 esitatud § 45 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Pärast lapse 70 päeva vanuseks saamist võib vanemahüvitise saaja esitada Sotsiaalkindlustusametile taotluse vanemahüvitise maksmise peatamiseks või jätkamiseks, arvestades käesoleva seaduse § 34 lõikes 2 nimetatud perioode. Sotsiaalkindlustusamet teatab vanemahüvitise saajale käesoleva seaduse § 34 lõikes 2 nimetatud kasutatud ja kasutamata päevade arvu ning peatab vanemahüvitise maksmise või jätkab vanemahüvitise maksmist.”.

§ 3.  Perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmine

Perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduses (RT I, 26.10.2018, 1) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 punktis 13 esitatud § 42 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui vanemahüvitise taotleja on arvestusperioodil töötanud teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsi Konföderatsioonis ning tal puudus arvestusperioodil ja selle lõpust kuni sünnituslehe alguspäevani Eestis sotsiaalmaksuga maksustatud tulu või tal ei olnud õigust emapuhkusele, võrdub ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus töötasu alammäära alusel arvutatud ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurusega.”;

2) paragrahvi 1 punktis 13 esitatud § 43 lõikes 1 asendatakse sõnad „kaks aastat ja kuus kuud” sõnadega „kolm aastat”;

3) paragrahvi 1 punktis 13 esitatud § 45 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Iga kalendriaasta 1. jaanuaril arvutatakse käesoleva seaduse § 42 alusel määratud ühe kalendripäeva vanemahüvitis ümber, kui see on väiksem ühe kalendripäeva vanemahüvitisest, mis on arvutatud töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel määrusega kehtestatud töötasu alammäära järgi. Ühe kalendripäeva eest makstakse vanemahüvitist, mille suurus on töötasu alammäära ja arvu 30 jagatis.”;

4) paragrahvi 21 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) paragrahv 65 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 65. Täiendav õigus vanemapuhkusele, lapsepuhkusele, tasustamata lapsepuhkusele ning puudega lapse vanema lapsepuhkusele

(1) Eestkostjal ja hoolduspere vanemal on õigus saada käesolevas jaos ettenähtud vanemapuhkust, lapsepuhkust, tasustamata lapsepuhkust ning puudega lapse vanema lapsepuhkust.

(2) Lapse tegelikul hooldajal on õigus saada käesoleva seaduse §-s 62 ettenähtud vanemapuhkust.

(3) Vanema abikaasal või registreeritud elukaaslasel on kasutamata päevade ulatuses õigus saada lapsepuhkust ja puudega lapse vanema lapsepuhkust, kui lapse üks vanem on surnud või ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda või esitab Sotsiaalkindlustusametile kirjaliku teate lapsepuhkusest ja puudega lapse vanema lapsepuhkusest loobumise kohta.”;”.

§ 4.  Töölepingu seaduse muutmine

Töölepingu seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 54 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „60,”;

2) paragrahvi 54 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Käesoleva seaduse §-des 63, 63¹, 64 ja 65¹ nimetatud puhkust antakse töötaja tööpäeval.”;

3) paragrahvi 60 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Kui lapse isa on surnud või ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda või esitab Sotsiaalkindlustusametile kirjaliku teate isa täiendavast vanemahüvitisest loobumise kohta, on isapuhkuse saamise õigus ema abikaasal, lapse teisel lapsendajal, eestkostjal või hoolduspere vanemal.”.

§ 5.  Seaduse jõustumine

  (1) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1 ja 9–13 ning § 4 punkt 1 jõustuvad 2020. aasta 1. juulil.

  (2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 4, 5 ja 7, § 2 ning § 4 punkt 3 jõustuvad 2020. aasta 1. juulil ning kehtivad kuni 2022. aasta 31. märtsini.

  (3) Käesoleva seaduse § 1 punktid 2, 3, 6 ja 8 ning § 4 punkt 2 jõustuvad 2022. aasta 1. aprillil.