Väljaandja: Riigikogu
Akti liik: seadus
Teksti liik: algtekst
Jõustumise kp: 01.01.2024
Avaldamismärge: RT I, 30.06.2023, 107

Välja kuulutanud
Vabariigi President
27.06.2023 otsus nr 318

Tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 20.06.2023


§ 1. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine

Kaitseväeteenistuse seaduse § 54 lõikest 14 jäetakse välja tekstiosa „tulumaksuseaduse §-s 25 nimetatud”.

§ 2. Tulumaksuseaduse muutmine

Tulumaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:


1) paragrahvi 4 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(1) Tulumaksu määr, välja arvatud lõigetes 2 ja 5 ning § 43 lõikes 4 nimetatud juhtudel, on 22%.”;


2) paragrahvi 4 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(11) Paragrahvi 1 lõigetes 2, 3, 4 ja 6‒8 nimetatud maksuobjekti puhul jagatakse maksustatav summa enne maksumääraga korrutamist arvuga 0,78, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul.”;


3) paragrahvi 4 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;


4) paragrahvi 4 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(5) Paragrahvis 471 nimetatud juhul on tulumaksu määr 18%.”;


5) paragrahvi 5 lõike 1 punktist 2 jäetakse välja tekstiosa „, § 18 lõikes 13 nimetatud dividendilt”;


6) paragrahvi 12 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(2) Füüsilise isiku maksustatava tulu hulka ei kuulu §-de 48–53 alusel maksustatavad erisoodustused, kingitused ja annetused ega dividendid või muud kasumieraldised.”;


7) paragrahvi 18 lõige 13 tunnistatakse kehtetuks;


8) paragrahvi 23 lõike 1 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „7848 eurot, arvestades lõiget 2” tekstiosaga „8400 eurot”;


9) paragrahvi 23 lõiked 2–5 tunnistatakse kehtetuks;


10) paragrahvid 231, 234 ja 25 tunnistatakse kehtetuks;


11) paragrahvi 282 lõiked 1 ja 11 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:


„(1) Paragrahvides 26 ja 27 sätestatud mahaarvamisi võib maksustamisperioodil teha kokku kuni 1200 eurot maksumaksja kohta, kuid mitte rohkem kui 50% ulatuses maksumaksja sama maksustamisperioodi Eestis maksustatavast tulust, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised.


(11) Kui §-s 26 nimetatud mahaarvamised ületavad lõikes 1 sätestatud piirmäärasid, võib mahaarvamiste kasutamata jääva osa nimetatud piirmäärasid arvestades oma maksustatavast tulust maha arvata maksumaksja abikaasa, kui maksustamisperioodil kehtis abikaasade varasuhtena varaühisus.”;


12) paragrahvi 29 lõige 71 tunnistatakse kehtetuks;


13) paragrahvi 41 punkt 72 tunnistatakse kehtetuks;


14) paragrahvi 42 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(1) Lepinguriigi residendist füüsilisele isikule tehtud §-s 41 nimetatud väljamaksetest arvatakse maksumaksja kirjaliku avalduse alusel igas kalendrikuus enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha mitte rohkem kui üks kaheteistkümnendik § 23 lõikes 1 sätestatud maksuvaba tulu summast. Käesolevat lõiget ei kohaldata lõikes 13 nimetatud juhul.”;


15) paragrahvi 42 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(8) Kui maksumaksja kohta on tulumaksu kinnipidamisel arvestatud maksuvaba tulu suuremas kui lõikes 1 või 13 sätestatud summas, on Maksu- ja Tolliametil õigus tulumaksu kinnipidajat sellest teavitada.”;


16) paragrahvi 43 lõike 1 punkt 11 tunnistatakse kehtetuks;


17) paragrahvi 44 lõikes 12 asendatakse tekstiosa „23, 231 ja 235” tekstiosaga „23 ja 235”;


18) paragrahvi 44 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(21) Residendist maksumaksja, kes oli maksustamisperioodi viimase päeva seisuga abielus, võib oma tuludeklaratsioonis teha §-s 26 sätestatud mahaarvamisi, arvestades §-s 282 sätestatut. Nimetatud mahaarvamisi võivad kasutada ka abikaasad, kellest üks on resident ja teine on lepinguriigi resident või kes mõlemad on lepinguriigi residendid.”;


19) paragrahvi 44 lõike 6 punktist 11 jäetakse välja tekstiosa „või soovib kasutada § 23 lõikes 4 sätestatud õigust”;


20) paragrahvi 44 lõike 61 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;


21) paragrahvi 471 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(1) Residendist krediidiasutus ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti filiaal on kohustatud tasuma iga kvartali kolmanda kuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti pangakontole tulumaksu avansilise makse § 4 lõikes 5 sätestatud määraga eelmises kvartalis teenitud käesolevas lõikes, § 50 lõigetes 1 ja 2 ning § 53 lõikes 4 sätestatud maksukohustuste täitmise eelselt kasumilt.”;


22) paragrahvi 50 lõike 1 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „, arvestades §-s 501 sätestatut”;


23) paragrahvi 50 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(9) Lõikes 2 nimetatud väljamakse tegija on maksumaksja nõudmisel kohustatud andma tõendi kalendrikuu jooksul tehtud lõikes 2 nimetatud väljamaksete kohta järgmise kalendrikuu 5. kuupäevaks. Tõendil näidatakse väljamakse kogusumma ja selle osa, mis on või mille aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud. Tõendi vormi ja täitmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;


24) paragrahv 501 tunnistatakse kehtetuks;


25) paragrahvi 53 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „50, 501 või 502” tekstiosaga „50 või 502”;


26) paragrahvi 54 lõige 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(41) Residendist krediidiasutus ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti filiaal võib § 50 lõike 1 või 2, § 50 lõike 22 või § 53 lõike 4 alusel tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata § 471 alusel makstud avansilised maksed. Paragrahvi 50 lõike 22 alusel tasumisele kuuluva tulumaksu arvestamisel võib nõuda enammakstud avansiliste maksete tagastamist. Avansilisi makseid saab maha arvata ulatuses, mida pole varem maha arvatud.”;


27) paragrahvi 546 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:


„(41) Maksustamise ebakõla ei teki juhul, kui lisaks kulule võetakse mõlemas jurisdiktsioonis maksustamisel arvesse ka tulu, seda olukorras, kus:

1) hübriidüksusele tehtud makse põhjustab lõike 1 punktis 2 nimetatud ebakõla, kuna makse saaja jurisdiktsioon ei tunnista makset;

2) arvestuslik makse, mis on tehtud peakontori ja püsiva tegevuskoha vahel või kahe või enama püsiva tegevuskoha vahel, põhjustab lõike 1 punktis 2 nimetatud ebakõla, kuna makse saaja jurisdiktsioon ei tunnista makset, või

3) tekib lõike 1 punktis 1 nimetatud ebakõla.”;


28) paragrahvi 546 lõikes 19 asendatakse läbivalt sõnad „tehingute ahel” sõnadega „tehing või tehingute ahel” vastavas käändes;


29) paragrahvi 548 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(1) Usaldusfond või selle valitseja tasub tulumaksu tulult, mis oleks omistatud usaldusfondi osanikule proportsionaalselt tema osaga usaldusfondis, kui usaldusfondi osanik:

1) on mitteresidendist sidusettevõtja, kellele kuulub otseselt või kaudselt kokku vähemalt 50% usaldusfondi osalusest, ja

2) asub jurisdiktsioonis, mis käsitab usaldusfondi tulumaksukohustuslasena, ja seda tulu ei maksustata § 29 lõike 11 või 12 või muu jurisdiktsiooni õigusaktide kohaselt.


(2) Lõiget 1 ei kohaldata ühisinvesteerimisettevõtja suhtes. Käesoleva lõike kohaldamisel tähendab ühisinvesteerimisettevõtja investeerimisfondi või -vahendit, mis on laialdaselt kasutatav, millel on mitmekesistatud väärtpaberiportfell ja mille suhtes kohaldatakse investorikaitse õigusakte riigis, kus ta on asutatud.”;


30) paragrahvi 548 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(1) Usaldusfond või selle valitseja tasub tulumaksu tulult, mis oleks omistatud usaldusfondi osanikule proportsionaalselt tema osaga usaldusfondis, kui seda tulu ei maksustata § 29 lõike 11 või 12 või muu jurisdiktsiooni õigusaktide kohaselt ning kui vähemalt üks usaldusfondi osanik on mitteresidendist sidusettevõtja, kellele kuulub otseselt või kaudselt kokku vähemalt 50% usaldusfondi osalusest ja kes asub jurisdiktsioonis, mis käsitab usaldusfondi tulumaksukohustuslasena.”;


31) paragrahvi 571 lõiked 1, 51 ja 8 tunnistatakse kehtetuks;


32) paragrahvi 61 lõiked 20, 49, 51, 53 ja 56 tunnistatakse kehtetuks;


33) paragrahvi 61 täiendatakse lõikega 67 järgmises sõnastuses:


„(67) Füüsilise isiku deklaratsiooni esitamisel 2023. aasta eest kohaldatakse kuni 2023. aasta 31. detsembrini kehtinud tulumaksuseadust.”;


34) paragrahvi 61 täiendatakse lõigetega 68–71 järgmises sõnastuses:


„(68) Residendist äriühing peab kinni tulumaksu määraga 7% füüsilisele isikule makstud käesoleva seaduse § 50 lõike 11 alusel tulumaksust vabastatud dividendilt või muult kasumieraldiselt, juhul kui dividendi või muu kasumieraldise aluseks olev kasum oli maksustatud kuni 2024. aasta 31. detsembrini kehtinud § 501 alusel.


(69) Residendist krediidiasutus ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti filiaal võivad käesoleva seaduse § 50 lõike 1 või 2 või § 53 lõike 4 alusel tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata ka kuni 2024. aasta 31. detsembrini kehtinud § 471 alusel eelmistel kalendriaastatel makstud avansilised maksed.


(70) Residendist krediidiasutus ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti filiaal tasuvad käesoleva seaduse §-s 471 sätestatud avansilise makse 2024. aasta neljandas kvartalis teenitud kasumilt 14% määraga. Nimetatud kasumilt makstud avansiline makse arvatakse maha jaotatud kasumilt tasumisele kuuluvast tulumaksust kuni 2024. aasta 31. detsembrini kehtinud § 54 lõike 41 kohaselt.


(71) Rahandusministeerium analüüsib hiljemalt 2027. aastal kuni 2024. aasta 1. jaanuarini kehtinud käesoleva seaduse §-de 231, 234 ja 25 kehtetuks tunnistamisega ning 2028. aastal §-de 4 ja 23 muutmisega ja § 501 kehtetuks tunnistamisega kaasnevaid mõjusid ning esitab vajaduse korral Vabariigi Valitsusele ettepaneku regulatsiooni muutmiseks.”.

§ 3. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril.

(2) Käesoleva seaduse § 2 punktid 27 ja 29 jõustuvad 2023. aasta 1. juulil ning neid rakendatakse tagasiulatuvalt 2023. aasta 1. jaanuarist.

(3) Käesoleva seaduse § 2 punktid 1–9, 12–16, 19–26, 31 ja 34 jõustuvad 2025. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar
Riigikogu esimees