Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Avatud noortekeskuste, teavitamis- ja nõustamiskeskuste ning huvikoolide infrastruktuuri kaasajastamise meetme tingimused ja investeeringute kava koostamise kord

Vastu võetud 21.12.2007 nr 82
RTL 2008, 3, 26
jõustumine 14.01.2008

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev/number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

10.07.2008/37 (RTL 2008, 63, 895) 28.07.2008

Määrus kehtestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 12 lõike 4 alusel ja kooskõlas § 10 lõike 2 punktidega 1 ja 2 ning § 19 lõikega 4.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Kohaldamisala

(1) Määrusega kehtestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 3 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud «Elukeskkonna arendamise rakenduskava» (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna «Hariduse infrastruktuuri arendamine» (edaspidi prioriteetne suund) meetme «Avatud noortekeskuste, teavitamis- ja nõustamiskeskuste ning huvikoolide kaasajastamine» (edaspidi meede) raames investeeringutoetuste kava koostamise kord ning struktuuritoetuse (edaspidi toetus) taotluse esitamise ja menetlemise ning toetuse kasutamise tingimused ja kord.

(2) Meedet rakendatakse Eesti Vabariigi territooriumil investeeringute kava alusel.

(3) Määrusega kehtestatakse meetme rakendamiseks noorsootöö infrastruktuuri arendamise projekti kavandite kogumise ja hindamise, investeeringute kava ja taotluse koostamise ning toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. juuli 2006. a korralduses nr 380 «Noorsootöö strateegia 2006–2013» toodud eesmärkidele.

§ 2. Meetme eesmärk

(1) Meetme eesmärk on noorsootöö infrastruktuuri kaasajastamine vastavalt rakenduskava eesmärkidele.

(2) Meetme alaeesmärk on toetada infrastruktuuri arendamisega seotud tegevusi, mis:
1) suurendavad noorsootöö teenuste regionaalset kättesaadavust;
2) suurendavad noorte kaasatust noorsootöösse.

§ 3. Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) avatud noortekeskus – noorsootöö asutus, mis tegutseb kasutades avatud noorsootöö meetodit, on avatud kõigile noortele ja on piirkondlik noorsootöö korraldamise keskus;
2) teavitamis- ja nõustamiskeskus – noorteinfot koguv, töötlev ja levitav ning teavitamist, nõustamist ja uuringuid piirkondlikult koordineeriv noorsootöö põhimõtetel töötav asutus;
3) huvikool – vastavalt «Huvikooli seaduse» § 3 haridusasutus, mis tegutseb noorsootöö valdkonnas ning loob huvihariduse omandamise ja isiksuse mitmekülgse arengu, sealhulgas oma keele ja kultuuri viljelemise võimalused huvihariduse erinevates valdkondades;
4) projekti kavand – rakendusasutuse kehtestatud vormil taotleja poolt rakendusasutusele esitatud ettepanek investeeringute kava koostamiseks;
5) juhtkomisjon – ministri kinnitatud prioriteetse suuna juhtkomisjon, mille ülesandeks on ministrile ettepaneku esitamine investeeringutekava koostamiseks projekti kavandite hindamise tulemusena moodustatud eelistusnimekirja alusel;
6) pidaja – määruse mõttes kohalikud omavalitsusüksused ja maavalitsused ning nende hallatavad asutused, eraõiguslik juriidiline isik, kes on noortekeskuse, teavitamis- ja nõustamiskeskuse või huvikooli asutaja või üks asutajatest;
7) lähiümbruse korrastamine – hoonet ümbritseva krundi kasutusvõimaluste, sh ligipääsuteed, haljastus, piirdeaed jms. parandamine;
8) projekt – kindla eesmärgi saavutamisele suunatud, ajas ja ruumis piiritletud ühekordne tegevus või tegevuste kogum, mille elluviimiseks toetust taotletakse või kasutatakse. Projekti elluviimine määruse mõistes algab abikõlblike tegevuste alustamisega või toetuse taotluse esitamisega rakendusüksusele ja lõpeb lõpparuande esitamisega rakendusüksusele;
9) taotlus – vormikohane kirjalik avaldus ja sellele lisatud dokumendid toetuse taotlemiseks;
10) objekt – avatud noortekeskus, teavitamis- ja nõustamiskeskus või huvikool;
11) renoveerimine – objekti seisukorra parendamine eesmärgipärase kasutamise tagamiseks (remont, kapitaalremont);
12) hindajate kogu – ministri poolt kinnitatud kogu, kelle ülesandeks on projekti kavandite hindamine ja ettepaneku esitamine rakendusasutusele investeeringute kava eelnõu koostamiseks.

§ 4. Meetme rakendusasutus ja -üksus

(1) Meetme rakendusasutus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus).

(2) Meetme rakendusüksus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus «Innove» (edaspidi rakendusüksus).

§ 5. Toetatavad tegevused

(1) Meetme raames toetatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 19 lõike 2 alusel kinnitatud, projekti kavandite kogumise ja hindamise tulemusel koostatud investeeringute kavas sisalduvaid projekte, millega viiakse ellu lõikes 2 loetletud tegevusi ning, mille kohta on tehtud toetuse taotluse rahuldamise otsus.

(2) Rakenduskava eesmärkidest tulenevalt on käesoleva meetme raames toetatavad alljärgnevad noorsootöö infrastruktuuri kaasajastamisega seotud tegevused:
1) noorsootöö teenuse osutamiseks kasutatavate ruumide ja hoonete projekteerimine, renoveerimine ning ehitamine arvestades muuhulgas nõudeid erivajadustega inimeste ligipääsuks;
2) noorsootöö teenuse osutamiseks kasutatava hoone lähiümbruse korrastamine;
3) noorsootöö teenuse osutamiseks vajalike infotehnoloogiliste infrastruktuuride ja muude tehnosüsteemide väljaarendamine;
4) noorsootöö teenuste osutamist toetava mööbli ja/või kontoritehnika hankimine;
5) muud projektiga otseselt seotud või projekti elluviimise seisukohast põhjendatud ja olulised tegevused.

§ 6. Abikõlblikud kulud

(1) Tegevuste elluviimiseks tehtavad kulud on abikõlblikud, kui need vastavad järgmistele tingimustele:
1) kulud on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus nr 1783/1999;
2) kulud on kooskõlas «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 21 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määrusega nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord»;
3) kulud on meetme raames toetatavate tegevustega otseselt seotud ja nende tegevuste elluviimiseks vältimatult vajalikud;
4) kulud on vastavuses lõikes 3 toodud meetmespetsiifiliste tegevustega.

(2) Abikõlblike kulude osas on järgmised piirangud:
1) projekti üldkulu võib moodustada maksimaalselt 10% projekti abikõlblike kulude üldmahust;
2) ehitusliku projekteerimise kulud võivad moodustada maksimaalselt 10% projekti abikõlblike kulude üldmahust;
3) noorsootöö teenuste osutamist toetava mööbli ja/või kontoritehnika hankimise kulud võivad moodustada maksimaalselt 15% projekti abikõlblike kulude üldmahust.

(3) Meetme raames on võimalik taotleda toetust järgmiste otseselt projekti elluviimise jaoks vajalike kulude katteks:
1) projekti elluviimisega seotud projektijuhi kulu;
2) üldkulu;
3) detailplaneeringu koostamise kulud;
4) ehitusuuringute (ehitusgeoloogilised ja ehitusgeodeetilised tööd) läbiviimiseks vajalikud kulud;
5) ehitise projekteerimise ja ehitamise kulud;
6) hankeprotseduuride läbiviimise ja hankedokumentatsiooni ettevalmistamise kulud;
7) omanikujärelevalve teostamise kulud;
8) tehnovõrkude kinnistu piires kuni liitumispunktini väljaehitamise kulud ja ühendustasud, kui need on seotud konkreetse projekti tehnosüsteemide väljaehitamisega;
9) ehitise majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002. a määruses nr 14 «Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes» sätestatud nõuetega kooskõlla viimise kulud;
10) seadmete ja inventari soetamise, v.a põhitegevuste läbiviimiseks vajalike õppevahendite (muusikainstrumendid, sportimisvahendid, kunstitarbed jms) soetamise ning paigalduse kulud;
11) käibemaks vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» §-le 6;
12) muud toetavate tegevustega otseselt seotud ja tegevuste elluviimiseks vältimatult vajalikud kulud.

(4) Meetme raames ei ole abikõlblikud järgmised kulud:
1) erisoodustuselt tasutav maks ja erisoodustusena käsitletav kulu;
2) liiklusvahendi soetamisega seotud kulud;
3) kinnisasja soetamine ja sellega seotud kulud;
4) mitterahalised kulutused;
5) amortisatsiooni ja hooldusremondi kulud;
6) projekti finantskulud (kapitalirendi intressimakse, tehingutasud, kasutusliisingule tehtud kulutused, valuutavahetustasud, valuutakahjum, pangakonto hooldamisega seotud kulud ning muud üksnes finantseerimisega seotud kulutused, notaritasud, projektiga seotud trahvid, kohtukulud);
7) muud kulud Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» § 15 alusel.

(5) Lisaks lõikes 4 toodud kuludele ei ole abikõlblikud järgmised projektijuhile tehtavad kulutused:
1) projekti elluviimisega seotud projektijuhi lisatasud projektiga seotud tegevuste eest;
2) hüvitised projektijuhi ametist vabastamise ja töölepingu lõpetamise korral, v.a seadusest tulenev puhkusehüvitis;
3) projektijuhi esinduskulud ja kingitused.

§ 7. Toetuse piirmäärad ja maksimaalne ulatus

(1) Toetuse määr projekti kohta on kuni 95% abikõlblikest kuludest ning omafinantseeringu miinimummäär 5%.

(2) Taotletav summa ei või olla suurem kui 15 000 000 krooni ühe taotluse kohta. Taotletava summa alammäär ühe taotluse kohta on 500 000 krooni.

§ 8. Abikõlblikkuse periood

(1) Meetme rakendamise kulude ja tegevuste abikõlblikkuse periood on 1. jaanuar 2007 – 31. august 2015.

(2) Projekti kulude ja tegevuste abikõlblikkuse alguskuupäev on 1. jaanuar 2007 ja projekti kulude ja tegevuste abikõlblikkuse lõpukuupäev määratakse taotluse rahuldamise otsuses, mille teeb rakendusüksuse juhatus taotluse põhjal, kus taotleja toob muuhulgas ära kulude tekkimise aja, mis ei tohi olla varasem kui 1. jaanuar 2007. Enne toetuse taotluse rahuldamise otsuse kuupäeva tehtud kulud, mille hüvitamist taotletakse, peavad olema taotluses eraldi näidatud.

2. peatükk
INVESTEERINGUTE KAVA

§ 9. Investeeringute kava koostamine

(1) Toetuse andmiseks koostab rakendusasutus investeeringute kava eelnõu. Investeeringute kava kinnitatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 19 lõikes 2 sätestatud korras.

(2) Investeeringute kava sisaldab projektide eelistusnimekirja, toetuse maksimaalset määra, toetussumma suurust ja projekti hinnangulist maksumust.

(3) Investeeringute kava koostamine toimub kolmes etapis:
1) projekti kavandite kogumine;
2) projekti kavandite hindamine;
3) investeeringute kava koostamine.

(4) Investeeringute kava eelnõu koostab rakendusasutus esitatud projekti kavandite hindamise tulemusel moodustatud ja juhtkomisjoni ettepanekul põhineva eelistusnimekirja (edaspidi eelistusnimekiri) alusel meetme eelarve mahu ulatuses.

(5) Projekti kavandite kogumise väljakuulutamise korraldab rakendusasutus hiljemalt 1 kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest avaldades vajalikud juhendmaterjalid eelnevalt oma kodulehel. Projekti kavandite kogumine kestab vähemalt 2 kuud. Projekti kavandite kogumisest teavitatakse vähemalt kaks korda üleriigilise levikuga ajalehes ja rakendusasutuse koduleheküljel.

(6) Eelistusnimekirja koostamisel eelistatakse võrdsete näitajatega projekti kavandite korral projekti kavandit, millel on suurem omafinantseeringumäär, võrdse omafinantseeringumäära puhul heidetakse võrdsete näitajatega projekti kavandite vahel liisku.

(7) Minister esitab eelistusnimekirja alusel koostatud investeeringute kava eelnõu Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks.

(8) Peale investeeringute kava eelnõu kinnitamist saavad investeeringute kavas nimetatud projektide taotlejad õiguse esitada toetuse taotluse rakendusüksusele.

§ 10. Projekti kavandite esitajad ja esitamise kord

(1) Projekti kavandeid võivad esitada teavitamis- ja nõustamiskeskused, avatud noortekeskused ning huvikoolid ja nende pidajad.

(2) Projekti kavandid esitatakse käesoleva määruse lisas 1 toodud vormil ministri kehtestatud korras rakendusasutusele, ühes originaaleksemplaris paberkandjal allkirjastatuna ja koopia elektroonilisel andmekandjal digitaalselt allkirjastatuna. Projekti kavandi esitaja vastutab paberil ja elektrooniliselt esitatud projekti kavandi samasuse eest.

(3) Kui projekti kavandi esitajaks ei ole omavalitsusüksus või maavalitsus tuleb projekti kavandile lisaks esitada ka kohaliku omavalitsuse või maavalitsuse kinnituskiri projekti kavandi vastavuse kohta kohalikule arengukavale.

(4) Projekti kavandi allkirjastab taotleja esindusõiguslik isik.

(5) Projekti kavandi esitaja võib esitada ühe või mitu projekti kavandit. Iga objekti kohta võib esitada ainult ühe projekti kavandi.

§ 11. Projekti kavandi esitajale esitatavad nõuded projekti kavandi esitamisel

Projekti kavandi esitajale esitatakse järgmised nõuded:
1) projekti kavandi esitaja on maksevõimeline;
2) projekti kavandi esitaja on majanduslikult jätkusuutlik;
3) projekti kavandi esitajal on vahendid abikõlbmatute ja projekti kallinemisega seotud kulude katmiseks;
4) projekti kavandi esitaja omab toetuse omafinantseerimiseks vajalikke vahendeid;
5) projekti kavandi esitaja on varem riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud tähtajal ja summas;
6) projekti kavandi esitaja ei ole varem sama kulu hüvitamiseks riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest raha saanud;
7) kui projekti kavandi esitaja on taotlenud või kavatseb taotleda projektile või projekti üksikutele tegevustele mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest toetust, peab projekti kavandi esitaja tagama kuludokumentide eristatavuse;
8) projekti kavandi esitaja või projektis osaleval isikul on projekti elluviimiseks vajalik kvalifikatsioon, kogemus või projekti elluviimiseks vajalikud õiguslikud eeldused;
9) projekti kavandi esitaja täidab keskkonna-, ohutus- ja tervisekaitsenõudeid;
10) projekti kavandi esitaja on täitnud seaduses sätestatud maksekohustused;
11) projekti kavandi esitaja on varasemalt tegutsenud või korraldanud tegevusi avatud noorsootöö, teavitamise ja nõustamise või huvihariduse valdkonnas vähemalt kaks aastat;
12) projekti kavandi esitaja on projektis kirjeldatud ruumide ja hoonete, mille renoveerimiseks või ehitamiseks ning noorsootöö teenuse osutamiseks kasutatava hoone ümbritseva territooriumi, mille korrastamiseks toetust taotletakse, valdaja või omanik;
13) projekti kavandi esitaja vastab muudele käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

§ 12. Projekti kavandi esitaja kohustused projekti kavandi esitamisel

Projekti kavandi esitaja on kohustatud:
1) esitama rakendusasutuse nõudmisel taotleja ja/või projekti kavandi kohta lisateavet rakendusasutuse poolt sätestatud korras ja tähtajal;
2) võimaldama rakendusasutusel kontrollida projekti kavandi ja taotleja vastavust nõuetele, sealhulgas teha paikvaatlust;
3) viivitamata teavitama rakendusasutust projekti kavandis esitatud andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti kavandi kohta otsuse tegemist;
4) tõendama rakendusasutuse nõudmisel omafinantseeringu, muude vahendite või dokumentide olemasolu;
5) täitma teisi Euroopa Liidu struktuuritoetusega seotud õigusaktides sätestatud kohustusi.

§ 13. Nõuded projekti kavandile

(1) Projekti kavand peab vastama järgmistele nõuetele:
1) projekti kavand on esitatud õigeaegselt meetme tingimustes ettenähtud korras ja vormis;
2) toetust taotletakse meetme tingimustes sätestatud toetatavatele tegevustele;
3) taotletud toetuse suurus ei ületa meetme tingimustes sätestatud toetuse määra ja maksimaalset summat;
4) projekti kavandis kirjeldatud projekti tegevused planeeritakse lõpetada hiljemalt 2015. aasta 31. augustiks;
5) projekti kavandis kirjeldatud projekti eelarves on ette nähtud nõutav omafinantseering ning abikõlbmatute kulude esinemisel on kirjeldatud nende maht ja rahastamise allikad;
6) projekti kavandis kirjeldatud andmed on täielikud ja õiged;
7) projekti kavandi on allkirjastanud taotleja või tema esindusõiguslik isik omakäelise allkirjaga või digitaalallkirjaga.

(2) Projekti kavandi esitaja peab esitama järgmised projekti kavandis väljatoodud andmeid tõendavad dokumendid:
1) projekti kavandi esitaja esindaja isikut tõendava dokumendi koopia, seadusjärgset esindusõigust mitteomava isiku puhul tema volitusi tõendav dokument;
2) projekti kavandi esitaja põhikiri või -määrus;
3) projekti tegevusi kajastav kehtiv arengukava;
4) projekti kavandi esitaja majandusaasta aruanne ja audiitori järeldusotsused, kui viimane on taotlejale kohustuslik tulenevalt «Raamatupidamise seadusest»;
5) tõendi Maksuametilt, maksuvõlgnevuste puudumise kohta.

(3) Kui projekti kavand ei vasta lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele annab rakendusasutus tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks antakse taotlejale kuni 10 tööpäeva.

Kui projekti kavandi esitaja nimetatud tähtaja jooksul puudusi ei kõrvalda, lõpetab rakendusüksus taotluse menetlemise ning teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

§ 14. Rakendusasutuse õigused ja kohustused

(1) Projekti kavandi tehnilise eelkontrolli teostamisel on rakendusasutusel õigus nõuda projekti kavandi esitajalt selgitusi projekti kavandis esitatud andmete kohta, kui ta leiab, et projekti kavand ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist.

(2) Projekti kavandi tehnilise eelkontrolli teostamisel on rakendusasutus kohustatud:
1) vastu võtma ja registreerima § 10 lõikes 2 nimetatud projekti kavandid oma dokumendihaldussüsteemis;
2) tegema projekti kavandile tehnilise eelkontrolli hiljemalt 10 tööpäeva jooksul nende registreerimisest.
3) edastama tehnilised eelkontrolli läbinud projekti kavandid hindajate kogule sisuliseks hindamiseks;
4) teavitama projekti kavandite kogumisel osalenud projekti kavandi esitajaid projekti kavandite kogumise tulemustest ning andma investeeringute kavas loetletud projektide taotlejatele juhiseid edasisteks toiminguteks hiljemalt 30 päeva jooksul pärast investeeringute kava kinnitamist;
5) mitte avaldama menetluse käigus vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 25 lõikele 4 informatsiooni ega dokumente projekti kavandi ega projekti kavandi esitaja kohta.

§ 15. Projekti kavandite hindamine

(1) Projekti kavandite kogumise tulemusena laekunud projektide hindamiseks moodustab minister hindajate kogu, kes hindab projekte hindamisjuhise ja lõikes 2 sätestatud prioriteetse suuna üleste üldiste valikukriteeriumide alusel.

(2) Projektide prioriteetse suuna ülesed üldised valikukriteeriumid on järgmised:
1) tegevuste mõju prioriteetse suuna eesmärkide saavutamisele;
2) projekti teostatavus abikõlblikkuse perioodi jooksul;
3) toetuse vajalikkus projekti edukaks elluviimiseks;
4) projekti pikaajaline positiivne mõju ja jätkusuutlikkus;
5) projekti tegevuste seotus kohalike, regionaalsete ja valdkondliku strateegiaga.

(3) Lõikes 1 nimetatud hindamisjuhise ja projekti kavandite hindamislehe kinnitab minister käskkirjaga.

(4) Projekti kavandi võib rahuldada osaliselt või täielikult või jätta projekti kavand rahuldamata. Osalise rahuldamise või projekti kavandi rahuldamata jätmise otsust tuleb põhjendada.

(5) Projekti kavandi osalise rahuldamise ettepaneku võib rakendusasutus teha vaid projekti kavandi esitaja nõusolekul, kes peab oma nõustumisest teavitama 10 tööpäeva jooksul vastava teate saamisest. Kui projekti kavandi esitaja ei ole projekti kavandi osalise rahuldamisega nõus ja projekti kavandi täieliku rahuldamise otsust ei ole võimalik teha, jäetakse projekti kavand rahuldamata.

§ 16. Investeeringute kava muutmine

(1) Rakendusasutus võib investeeringute kava täpsustada ja algatada ise investeeringute kava muutmise tulenevalt riigieelarve menetlemisel investeeringute mahtudesse tehtavatest muudatustest, meetme vahendite tegelikust kasutamisest, toetusega seotud mahtude täpsustumisest ja muudest asjaoludest.

(2) Investeeringute kavas kinnitatud projekti rakendamata jätmisel või katkestamisel või toetuse kasutamata jätmisel ja vabade vahendite tekkimisel meetme eelarves teeb juhtkomisjon ministrile ettepaneku:
1) rahastada pingereas esimesena investeeringute kavast välja jäänud projekti kavandeid;
2) kuulutada välja uus projekti kavandite kogumise voor või;
3) kirjalikult teavitada projektide elluviijaid investeeringute kava muutmisest vabanenud eelarve mahust ja seoses projekti kallinemisega projektile antava toetuse summa suurendamise taotluste esitamise tähtajast. Juhul kui projekti abikõlblike kulude eelarve suureneb võib toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmisega toetuse summat suurendada projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul üks kord, seda juhul, kui projekti lõpptähtaja saabumiseni on jäänud vähemalt 12 kuud.

(3) Täiendava ettepaneku esitamisele ja hindamisele kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatut.

(4) Investeeringute kava muudatuse eelnõu esitab rakendusasutus Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks.

3. peatükk
TAOTLUSE ESITAMINE JA MENETLEMINE

§ 17. Taotlemise korraldus

(1) Investeeringute kavaga kinnitatud projektide esitajad (edaspidi toetuse taotlejad) saavad pärast investeeringute kava kinnitamist esitada rakendusüksusele toetuse taotluse.

(2) Toetuse taotleja esitab vormikohase taotluse rakendusüksusele koos nõutud lisadokumentidega rakendusüksuse poolt kinnitatud vormil.

(3) Taotlus esitatakse ühes originaaleksemplaris paberkandjal allkirjastatuna ja üks koopia elektroonilisel andmekandjal.

[RTL 2008, 63, 895 - jõust. 28.07.2008]

(4) Taotluse registreerimisel kontrollib rakendusüksus taotluse tehnilist vastavust taotlusvormile ning kohustuslike lisadokumentide olemasolu. Juhul kui taotluses esineb puudusi, informeerib rakendusüksus sellest taotlejat, kellel on võimalik rakendusüksuse poolt nimetatud tähtajaks puudused kõrvaldada. Juhul kui nimetatud tähtaja jooksul puudusi ei kõrvaldata, lõpetab rakendusüksus taotluse menetlemise, teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse ja teeb rakendusasutusele ettepaneku algatada investeeringute kava muutmine.

(5) Taotluste menetlemine toimub jooksvalt nende laekumise järjekorras.

§ 18. Nõuded taotlusele

(1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
1) taotlus on esitatud meetme tingimustes ettenähtud korras ja vormis;
2) toetust taotletakse §-s 5 sätestatud toetatavatele tegevustele;
3) taotlus on kooskõlas investeeringute kavas kirjeldatud projekti kavandiga;
4) taotletud toetuse suurus ei ületa investeeringute kavas sätestatud toetuse määra ja maksimaalset summat;
5) taotluses sisalduva projekti tegevused planeeritakse lõpetada hiljemalt 2015. aasta 31. augustiks;
6) taotluses sisalduva projekti eelarves on ette nähtud nõutav omafinantseering;
7) kavandatavad tegevused on toetatavad ja planeeritavad kulud on abikõlblikud;
8) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged;
9) taotluse on allkirjastanud taotleja või tema esindusõiguslik isik omakäelise allkirjaga või digitaalallkirjaga.

(2) Rakendusüksus võib taotluse vastavuse hindamisel nõuda taotlejalt taotlusega seotud informatsiooni, sealhulgas taotleja raamatupidamisarvestuses kajastatava projekti raamatupidamisarvestuse korraldamise kirjeldust.

(3) Taotlusele tuleb lisada järgmised lisad ja taotluses esitatud andmeid tõendavad dokumendid:
1) projektijuhi olemasolul projektijuhi CV;
2) partnerite kinnituskirjad ja koostöökokkulepped;
3) projektiga seotud hanke puhul koopiad eelteadetest, teadetest, pakkumise kutsetest, tehnilisest kirjeldusest, ideekonkursi kutsetest, deklaratsioonidest (k.a «Riigihangete seaduse» § 16 lõikes 1 sätestatud hankelepingu sõlmimise korral), vaidlustustest, koosolekute protokollidest, väljavalitud hinnapakkumistest ja maksumuste ning tasuvuse põhjendustest;
4) ehituslik projektdokumentatsioon (sh koopia kehtivast detailplaneeringust, ruumiprogramm, ehitusprojekti ekspertiisi hinnang, keskkonnamõjude hinnang);
5) projekti elluviimiseks vajalikud load ja kooskõlastused;
6) ehitus- ja renoveerimisprojektide puhul omandi- ja rendisuhteid kinnitavad dokumendid;
7) projektiga seotud lepingute koopiad;
8) kinnituskiri, et taotleja ei kasuta ettevõtlustulust saadud rahalisi vahendeid projekti kuludokumentide tasumisel ning ei lisa rakendusüksusele esitatavatele väljamaksetaotlustele kuludokumente, mis on tehtud ettevõtluse tarbeks, kui piiratud käibemaksukohustuslasest toetuse saaja soovib käibemaksu arvestamist projekti abikõlblike kulude hulka;
9) [Kehtetu - RTL 2008, 63, 895 - jõust. 28.07.2008];
10) koopia investeeringuobjekti avaliku kasutamise lepingu eelkokkuleppest või kokkuleppest, mis on sõlmitud kohaliku omavalitsuse üksusega vähemalt viieks investeeringu tegemisele järgnevaks aastaks, millest nähtuvad avalikuks kasutamiseks mõeldud investeeringuobjekti täpne nimetus ja kirjeldus, investeeringuobjekti avaliku kasutamise tingimused ning lepingupoolte õigused ja kohustused investeeringuobjekti avaliku kasutamise tagamiseks.

§ 19. Toetuse taotleja kohustused

Toetuse taotleja on kohustatud:
1) vastama toetuse taotleja ja taotluse kohta esitatud küsimustele;
2) võimaldama kontrollida taotluse nõuetele vastavust ning esitatud andmete vastavust tegelikkusele, sh teostada paikvaatlust;
3) esitama ettenähtud vormil, viisil ja tähtajaks nõutud informatsiooni;
4) teavitama viivitamatult kirjalikult kõigis esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada rakendusasutuse või -üksuse või toetuse taotleja poolt oma kohustuste täitmist;
5) järgima «Riigihangete seaduse» põhimõtteid, sh käesoleva määruse § 24 punktis 11 sätestatud põhimõtet, kui projekti raames teostatavate hangete piirmäär ületab 100 000 krooni piiri;
6) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama rakendusüksusele informatsiooni, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.

§ 20. Taotluse menetlemine

(1) Taotluse menetlemine koosneb toetuse taotluse registreerimisest, toetuse taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest ning andmete kandmisest struktuuritoetuse riiklikku registrisse nende toetuse taotluste osas, mille suhtes on tehtud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus.

(2) Taotluste nõuetele vastavuse kontrolli korraldab rakendusüksus 2 kuu jooksul alates taotluse registreerimisest rakendusüksuses kaasates vajadusel nõuetele vastavuse kontrollimisse spetsialiste.

§ 21. Toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus

(1) Taotluse võib rahuldada osaliselt või täielikult või jätta rahuldamata.

(2) Toetuse võib rahuldada osaliselt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 17 lõikes 1 toodud alustel.

(3) Toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb rakendusüksuse juhatus. Enne toetuse taotluse rahuldamise otsuse langetamist teavitab rakendusüksuse juhatus taotlejat toetuse taotluse rahuldamise kavatsusest, saates taotlejale allkirjastamiseks kahes eksemplaris kinnituskirja, kus sätestatakse eraldatava toetuse maht, selle kasutamise tingimused ja toetuse saaja kohustused.

(4) Taotleja on kohustatud 10 päeva jooksul kinnituskirja saamisest arvates kinnituskirja rakendusüksusele tagastama. Toetuse vastuvõtmise ja sihipärase kasutamise kinnitamiseks allkirjastab taotleja kinnituskirja, märgib allakirjutamise kuupäeva ja lisab kinnituskirjale soovitava maksegraafiku.

(5) Kinnituskirja allkirjastamisega kinnitab taotleja, et ta on nõus toetust vastu võtma ning projektitegevusi alustama, kohustub täitma kõiki toetuse saamiseks esitatud nõudeid, kasutama toetust sihipäraselt ja tähtajaliselt ning mittesihipärase kasutamise korral saadud raha rakendusüksuse nõudmisel tagasi maksma. Samuti kinnitab taotleja, et on teadlik järelevalve nõudmistest ning kohustub järelevalveametniku tööle igati kaasa aitama.

(6) Toetuse kasutamisest loobumisel saadab taotleja rakendusüksusele teatise, toetusest loobumise kohta. Kinnituskirja tähtajaks tagastamata jätmist käsitleb rakendusüksus taotleja toetusest loobumisena. Toetusest loobumise korral teeb rakendusüksus rakendusasutusele ettepaneku investeeringute kava muutmise algatamiseks.

(7) Tagastatud kinnituskirja alusel teeb rakendusüksuse juhatus otsuse taotluste rahuldamise kohta või rahuldamata jätmise kohta. Otsus tehakse taotlejale teatavaks 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.

(8) Taotluse osalise rahuldamise otsuse koostamisel lähtutakse lõigetes 2 ja 9 sätestatust ning lisaks sätestatakse taotluse osalise rahuldamise põhjendus ning alus ja ulatus.

(9) Toetuse taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi, sätestades muuhulgas:
1) otsuse tegemise kuupäeva;
2) otsuse tegemise õigusliku aluse;
3) toetuse saaja nime või nimetuse;
4) toetatava projekti nime;
5) toetuse maksimaalse suuruse summana Eesti kroonides ja osakaaluna protsentides projekti abikõlblikest kuludest;
6) kulude ja tegevuste abikõlblikkuse perioodi;
7) hankelepingu sõlmimise tähtaja;
8) projekti eelarve;
9) väljamaksete tegemise tingimused osaliselt tasutud kuludokumentide alusel;
10) toetuse tagasinõudmise alused;
11) aruannete esitamise tähtajad.

(10) Rakendusüksuse juhatus teeb toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuse kui taotlus ei vasta nõuetele või kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
1) taotluses on teadlikult esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või kui taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul viisil õigusvastaselt otsuse tegemist;
2) taotleja ei võimalda teostada taotluse nõuetele vastavuse kontrolli;
3) käesolevas määruses esitatud muud nõuded ei ole täidetud.

(11) Toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse:
1) otsuse tegija;
2) otsuse tegemise kuupäev;
3) otsuse tegemise põhjendus ja alus;
4) otsuse vaidlustamise kord ja tähtaeg.

(12) Otsus toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta toimetatakse taotlejani kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis viie tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist.

(13) Taotleja võib otsuse peale esitada rakendusüksusele vaide «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-s 34 sätestatud alusel. Rakendusasutus vaatab vaide läbi «Haldusmenetluse seaduses» sätestatud korras.

§ 22. Toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmine

(1) Toetuse saaja teavitab rakendusüksust viivitamatult kirjalikult kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada projekti elluviimist või toetuse saaja kohustuste täitmist vastavalt toetuse taotluse rahuldamise otsusele.

(2) Toetuse saaja on kohustatud taotlema rakendusüksuselt toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmist juhul, kui:
1) muutuvad toetuse saaja juriidilised andmed või investeeringu objekti omandisuhte andmed;
2) muutub käibemaksu abikõlblikkus;

[RTL 2008, 63, 895 - jõust. 28.07.2008]
3) toetuse saaja soovib muuta projekti rakendamise või kulude abikõlblikkuse perioodi;
4) toetuse saaja soovib muuta projekti tegevus- või ajakava;
5) toetuse saaja soovib taotleda lisatoetust või suurendada esialgset eelarvet;
6) toetuse saaja soovib muuta projekti eelarvet ühe aasta jooksul rohkem kui 10% eelarve mahust;
7) muutuvad projekti eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused või saavutatavad tulemused;
8) toetuse saaja soovib muuta rahastamisplaani rahastamisallikate lõikes.

(3) Juhul kui projekti eelarves konkreetsetele tegevustele ettenähtud eelarve rea maht suureneb teise eelarverea mahu arvelt kuni 10% projekti eelarve mahust, on toetuse saaja kohustatud rakendusüksust enne muudatuste tegemist kirjalikult teavitama.

(4) Toetuse saaja on kohustatud teavitama rakendusüksust kõigist projekti hankelepingu muudatustest, mis toovad kaasa projekti eelarve mahu muutuse.

(5) Rakendusüksusel on õigus keelduda toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus mõjutab oluliselt projekti kavandatavaid tulemusi ja eesmärgi saavutamist või kui meetme eelarves ei ole selleks piisavalt vabu vahendeid.

(6) Toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 10 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse ja muutmise otsuste tegemiseks vajalike dokumentide esitamist.

(7) Lõikes 1 nimetatud toetuse saaja kohustuse rikkumisel teeb rakendusüksus toetuse tagasinõudmise otsuse vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruse nr 278 «Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord» § 11 lõikele 1.

§ 23. Toetuse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

(1) Toetuse taotluse rahuldamise otsuse võib kehtetuks tunnistada ja toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;
2) toetuse saaja ei ole toetuse taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul alustanud toetuse kasutamist;
3) toetuse saaja ei täida toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel või õigusaktides sätestatud korras;
4) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada 31. augustiks 2015. a;
5) toetuse saaja toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotlust ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole võimalik jätkata toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel;
6) toetuse saaja esitab põhjendatud avalduse tunnistada toetuse taotluse rahuldamise otsus kehtetuks.

(2) Otsus toetuse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise kohta ja toetuse tagasinõudmise otsus toimetatakse viivitamatult toetuse saajani.

4. peatükk
TOETUSE KASUTAMINE

§ 24. Toetuse saaja kohustused

Toetuse saaja tagab projekti juhtimise ja eduka elluviimise toetuse taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sealhulgas:
1) kasutab toetust vastavuses esitatud taotluse ja toetuse taotluse rahuldamise otsusega;
2) esitab rakendusüksusele tähtaegselt nõutud informatsiooni ja aruandeid rakendusüksuse ettenähtud vormil, viisil ja tähtaegadel;
3) tagab, et toetuse saaja raamatupidamises on toetatava projekti kulutused ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad;
4) säilitab taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni (dokumenteerima kõik projekti elluviimise ja toetuse kasutamisega seotud toimingud) ja muud asjaga seotud materjalid ning tagab nende säilimise vähemalt 31. detsembrini 2025. a;
5) võimaldab teostada kuludokumentide auditit ja järelevalve toiminguid vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 22 punktis 8 sätestatule;
6) võimaldab järelevalvet teostavale isikule juurdepääsu projekti teostamisega seotud ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või muul moel kasutab;
7) annab audiitori ja järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik projekti teostamisega seotud andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul nõudmisest arvates;
8) osutab auditi ja järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi;
9) tagab ehituse omanikujärelevalve kooskõlas «Ehitusseadusega»;
10) järgib projekti elluviimisega seotud hangete läbiviimisel «Riigihangete seaduses» kehtestatud nõudeid;
11) alla riigihanke piirmäära jäävate hangete korraldamisel kohustub võimaluse korral võtma vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist ostude puhul alates 100 000 kroonist ilma käibemaksuta juhul, kui toetuse taotleja enda kehtestatud sisekord ei sätesta madalamat piirmäära. Toetuse saaja ja toetuse saaja partner kohustuvad rakendusüksuse nõudmisel esitama igal ajal rakendusüksusele kõik (riigi)hangetega seotud dokumendid;
12) tagab projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade olemasolu ja kooskõlastuste läbiviimise;
13) tagab õigusaktides sätestatud korras toetuse kasutamisel tekkiva vara arvelevõtmise ja toetuse saaja omandisse registreerimise ning kõigi omandi tekkimisega seotud avalik-õiguslike koormatiste tasumise ja muude õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmise;
14) juhul kui toetuse taotleja ei ole objekti omanik sõlmib toetuse taotleja objekti omanikuga kokkuleppe, kus muuhulgas sätestatakse kohustus säilitada projekti raames loodud, renoveeritud või korrastatud objekti projektis kirjeldatud otstarbel vähemalt viie aasta jooksul peale projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist;
15) tagab meeste ja naiste võrdõiguslikkuse, keskkonnakaitsenõuete ja konkurentsireeglite järgimise;
16) tagab projekti eesmärgi täitmiseks vajaliku vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise ettenähtud tingimustel ja kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklis 57 sätestatuga vähemalt viie aasta jooksul, arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest;
17) näitab toetuse kasutamisel, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks Euroopa Liidu Struktuuritoetuse sümboolikat ja kooskõlastades sümboolika kasutamise eelnevalt rakendusüksusega vastavalt Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2007. a määrusele nr 211 «Struktuuritoetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, selle avalikustamise ning toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ning kord»;
18) informeerib rakendusüksust ja -asutust projekti elluviimist takistavatest asjaoludest ning kõikidest kavandatavatest projektiga seotud muudatustest;
19) informeerib kirjalikult rakendusasutust muudatustest investeeringute objektiga seotud omandisuhetes;
20) maksab rakendusüksuse poolt tagasinõutava toetuse, toetuse tagasinõudmise otsuses märgitud summas ja tähtajaks tagasi. Tagastatava summa jäägilt arvestatakse intresse ja viiviseid vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-le 28;
21) täidab teisi «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» ja selle alusel antud õigusaktides, toetuse rahuldamise otsuses ning käesolevas määruses sätestatud kohustusi.

§ 25. Rakendusüksuse õigused ja kohustused

(1) Rakendusüksusel on õigus:
1) kontrollida projekti teostamist toetuse saaja territooriumidel, ruumides või mis tahes muul moel, samuti toetuse saaja raamatupidamist ning toetuse kasutamise tingimuste täitmist, sealhulgas teostada projekti järelevalvet, sh paikvaatlust;
2) keelduda toetuse väljamaksmisest kui:
a) toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti teostamine on ohustatud;
b) toetuse saaja rikub «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» või selle alusel antud õigusaktides või toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi;
c) esitatud väljamaksete taotlus või kuludokumendid ei vasta ettenähtud nõuetele;
d) esitatud kuludokumendid ei vasta projekti taotluses esitatud projekti perioodile, tegevustele ja/või eesmärkidele;
e) toetust taotletakse mitteabikõlblike kulude katteks;
f) muudel «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» ja selle alusel antud õigusaktides toodud juhtudel.
3) osaleda vaatlejana hankekomisjoni töös ja töövõtulepingu sõlmimisele eelnevatel läbirääkimistel, mis on vajalikud riigihanke läbiviimiseks ja lepingu sõlmimiseks;
4) osaleda vaatlejana tööde teostamise käigus toimuvatel nõupidamistel ja koosolekutel;
5) tutvuda projekti ettevalmistamise ning tööde teostamise käigus koostatavate dokumentidega;
6) vajadusel algatada toetuse rahuldamise otsuse muutmist, teavitades toetuse saajat sellest eelnevalt kirjalikult;
7) teostada muid «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud toiminguid.

(2) Vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruse nr 278 «Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord» §-le 10 on rakendusüksusel õigus nõuda toetuse saajalt toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» või selle alusel antud õigusaktides sätestatud tingimusi või kaldub kõrvale taotluses või toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatust.

(3) Rakendusüksuse kohustus on:
1) toetuse taotluse, projektide seire, järelevalve ja muude andmete sisestamine struktuuritoetuse riiklikku registrisse;
2) toetuse kasutamise seire läbiviimine, järelevalve teostamine ning aruandluse kontrollimine;
3) meetme seirearuande ja lõpparuande koostamine ning aruandes sisalduvate andmete õigsuse kinnitamine rakendusüksuse juhi poolt ning edastamine rakendusasutusele;
4) toetuse saaja poolt koostatud projekti lõpparuande läbivaatamine, täiendamine ja kinnitamine ning edastamine rakendusasutusele teadmiseks;
5) toetuse saajale toetuse andmist ja kasutamist puudutavates küsimustes selgituste andmine;
6) toetuse andmise ja kasutamise aruandluse jaoks vajalike andmete esitamine;
7) toetuse andmise ja kasutamise kohta ülevaadete koostamine ja avalikustamine;
8) struktuuritoetuse järelevalve, sh ettekirjutuse tegemine ning ettekirjutuse täitmise jälgimine;
9) rakendusasutuse teavitamine rikkumistest;
10) väljamaksete menetlemine, sh kulude abikõlblikkuse kontroll;
11) toetuse andmise ja kasutamisega seotud dokumentide säilitamine vähemalt 2025. aasta 31. detsembrini;
12) muud «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» ja selle alusel antud õigusaktides, käesolevas määruses sätestatud ja halduslepingus kokkulepitud toimingud.

5. peatükk
TOETUSE KASUTAMISEGA SEOTUD ARUANNETE ESITAMINE JA VÄLJAMAKSETE TEGEMINE

§ 26. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti seirearuanded vastavalt rakendusasutuse poolt kinnitatud aruande vormile ja tähtaegadele.

(2) Rikkumistega seotud teabe esitamine toimub vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruses nr 278 «Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord» sätestatule.

§ 27. Toetuse väljamaksmine

(1) Toetuse väljamaksed tehakse rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruse nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» alusel rakendusüksuse poolt välja töötatud korra alusel.

(2) Toetuse väljamaksmiseks esitab toetuse saaja rakendusüksusele väljamaksetaotluse iga kolme kuni kuue kuu järel rakendusüksuse poolt etteantud vormil. Rakendusüksuse nõudmisel esitab toetuse saaja lisaks ka kuludokumendid ja nende tasumist tõendavad dokumendid.

(3) Väljamaksed osaliselt tasutud kuludokumentide alusel on lubatud rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruse nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» § 6 lõikes 2 nimetatud asutustele vastavalt sama määruse §-s 6 sätestatud korrale.

(4) Esitatud väljamaksetaotluste ja kuludokumentide kontroll rakendusüksuses teostatakse 20 tööpäeva jooksul alates väljamaksetaotluse ning rakendusüksuse poolt lisaks nõutud dokumentide ja selgituste laekumisest.

(5) Kui toetuse saaja esitatud väljamaksetaotlus on puudulik, teavitab rakendusüksus toetuse saajat sellest 10 tööpäeva jooksul väljamaksetaotluse esitamisest. Väljamakse tegemiseks peab toetuse saaja esitama parandatud väljamaksetaotluse või muud rakendusüksuse poolt nõutud dokumendid ja selgitused rakendusüksuse poolt määratud tähtajaks.

(6) Toetuse väljamaksmise eelduseks on kulude abikõlblikkus, sh kulude aluseks olevate tegevuste abikõlblikkus, ning nende vastavus investeeringute kavale ja toetuse rahuldamise otsusele. Väljamaksed tehakse reeglina toetuse saajale.

Haridus- ja teadusministri 21. detsembri 2007. a määruse nr 82 «Avatud noortekeskuste, teavitamis- ja nõustamiskeskuste ning huvikoolide infrastruktuuri kaasajastamise meetme tingimused ja investeeringute kava koostamise kord» lisa 1

Avatud noortekeskuste, teavitamis- ja nõustamiskeskuste ning huvikoolide infrastruktuuri kaasajastamise projekti kavand

Käesolev projekti kavandi vorm esitatakse kirjalikult ja elektrooniliselt allkirjastatuna.

I. Taotleja andmed

1. Juriidilise isiku nimi:

2. Registrikood:

3. Kontaktandmed:

Postiaadress: Telefon: Faks: e-post: www-aadress:

4. Käibemaksukohuslus:

Jah   Reg. nr: Ei

5. Esindaja põhimääruse/põhikirja/volituse alusel:

Nimi: Ametikoht: Telefon: e-post:

II. Kavandatava projekti kirjeldus

A osa: avatud noortekeskused, huvikoolid, teavitamis- ja nõustamiskeskused

1. Nimi:

2. Kavandatav algusaeg ja lõpp (aastaarv):

3. Elluviimise koht (maakonna, omavalitsuse ja asula nimi):

4. Kokkuvõte projekti eesmärkidest:

5. Kooskõla omavalitsuse või maavalitsuse arengukavaga (väljavõte):

6. Kooskõla Noorsootöö strateegia 2006–2013-ga (väljavõte):

7. Kooskõla meetme alasuuna eesmärgiga (kirjeldus, kuidas aitab kaasa selle saavutamisele):

a. noorsootöö infrastruktuuri arendamine

b. noorsootöö teenuste regionaalse kättesaadavuse suurendamine

c. noorte kaasatuse suurendamine noorsootöö tegevustesse

8. Mõju ja kasusaajad (otsesed, kaudsed, kui palju, mis osas):

9. Objekti hetkeolukorra kirjeldus:

10. Projektiga kavandatavad tegevused ja väljund (uusehitise puhul objekti maht ja funktsionaalsed omadused; renoveerimisprojekti puhul tehtavad põhilised tööd ja seeläbi saavutatavad funktsionaalsed omadused):

11. Valmisolek elluviimiseks (projekti teostamiseks vajalikud analüüsid; kirjeldus projekti administreerimissuutlikkusest: projektijuht, palgalised töötajad, seadmed, raamatupidamine jm):

12. Jätkusuutlikkus (kirjeldada projektijärgset tegevust, rahastamiskava, arenguplaane):

13. Taotleja omandisuhe projektiga seotud maa ja ehitisega:

14. Investeerimisprojekti järgsete objekti iga-aastaste haldamiskulude hinnang ja nende katmine (allikad, summad):

15. On koostatud või koostamisel hoone tehnilise seisukorra hinnang ning ehitus- või renoveerimisplaan (hinnang, plaan või selle visioon)

Jah    Ei

16. Riskianalüüsi olemasolu planeeritava objekti edukust ja projekti ajagraafikut mõjutada võivate tegurite kohta (omandi-, kinnisvara-, muinsuskaitse- jm riskitegurid – võimalusel lisada)

Jah    Ei

17. Asutuse senine tegevus – ajalugu, teenused, tegevused, töötajad, külastajate arv, jaotuvus jms:

18. Projekti mõju prioriteetse suuna raames määratletud horisontaalsetele teemadele (keskkonnahoid, regionaalne areng, infoühiskonna edendamine, kodanikuühiskonna areng, võrdsete võimaluste areng)

19. Kas taotleja teenib projekti lõppedes tehtud investeeringute kasutamisel rahalist kasumit? Tegevuste ja nende mahu (kogus, eeldatav kasum) kirjeldus.

B osa: avatud noortekeskused ja huvikoolid

1. Kirjeldage, kuidas suureneb projekti tulemusena noorsootöö teenuste mitmekesisus ja kvaliteet KOV-s ja/või MK-s

2. Kirjeldage, kuidas suureneb projekti tulemusena teenuste kättesaadavus maapiirkonnas ja/või kuidas on projekt suunatud teenuse kättesaadavuse suurendamisele hõreasustusega piirkondades

3. Kirjeldage, kuidas aitab projekti tulemus kaasa noorte tööhõivevalmiduse tõstmisele

4. Kirjeldage, kuidas loob projekti tulemus võimalusi mh üle 16-aastaste noorte kaasamiseks

5. Kirjeldage, kuidas on asutuse tegevuste hulgas tähelepanu pööratud noorte koolist väljalangevuse ennetamisele

6. Kirjeldage tegevusi, mida asutus noortele pakub

7. Kirjeldage uusi tegevussuundi, mida on projekti tulemusena võimalik asutuses arendada

8. Kirjeldage, kuidas suureneb projekti tulemusena erivajadustega inimeste ligipääsetavus asutusele ja kättesaadavate tegevuste maht

9. Kirjeldage, kuidas suurenevad projekti tulemusena tehnikaalase huvihariduse või -tegevusega seotud võimalused

10. Kirjeldage, kuidas suurenevad projekti tulemusena tervise- ja liikumisharrastuse ning harrastusspordiga tegelemise võimalused

11. Kirjeldage, kuidas soodustab projekti tulemus noorte vabatahtliku töö osakaalu suurenemist asutuse tegevustes

12. Kirjeldage, kuidas toetab asutus noorte ettevõtlikkust ja initsiatiivi ning pakub noortele praktilise töö kogemusi

13. Kirjeldage, kuidas on noored kaasatud asutuse töö juhtimisse ja tegevuste planeerimisse

14.1. Ainult huvikoolid. Kirjeldage, kuidas vastab asutuse tegevus huviharidusstandardile

14.2. Ainult avatud noortekeskused. Kirjeldage, kuidas lähtub asutuse tegevuse sisu avatud noorsootöö meetodist

15. Kirjeldage, kas ja kuidas on asutuse pakutavad teenused avatud kõikidele noortele sõltumata kultuuri-, rahvuse-, soo- ja/või tervisepõhistest erisustest

16. Kirjeldage, kuidas lähtub asutus oma tegevustes noorte vajadustest (uuringute, analüüsi või noorte tagasiside põhjal asutuse tegevuse kohta)

17. Kirjeldage, kuidas osaleb asutus KOV või MK tasandi noortevaldkonna võrgustikutöös

C-osa: teavitamis- ja nõustamiskeskused

1. Kirjeldage, kuidas suureneb projekti tulemusena noorsootöö teenuste mitmekesisus KOV-s ja/või MK-s

2. Kirjeldage, kuidas suureneb projekti tulemusena teavitamisteenuste kättesaadavus

3. Kirjeldage, kuidas suureneb projekti tulemusena nõustamisteenuse kättesaadavus

4. Kirjeldage, kuidas suureneb projekti tulemusena erivajadustega inimeste ligipääsetavus asutusele ja kättesaadavate teenuste maht

5. Kirjeldage, kuidas aitab projekti tulemus kaasa noorte tööhõivevalmiduse tõstmisele

6. Kirjeldage, kuidas aitab projekti tulemus kaasata noori teenuste kujundamisse

7. Kirjeldage, kuidas on asutuse tegevuste hulgas tähelepanu pööratud noorte koolist väljalangevuse ennetamisele

8. Kirjeldage tegevusi, mida asutus noortele pakub

9. Kirjeldage uusi tegevussuundi, mida on projekti tulemusena võimalik asutuses arendada

10. Kirjeldage, kuidas suureneb projekti tulemusena riskinoortele suunatud teavitustöö osakaal

11. Kirjeldage, kuidas soodustab projekti tulemus vabatahtliku töö osakaalu suurenemist asutuse tegevustes

12. Kirjeldage, kuidas toetab asutus noorte ettevõtlikkust ja initsiatiivi ning pakub noortele praktilise töö kogemusi

13. Kirjeldage, kuidas on noored kaasatud asutuse töö juhtimisse ja tegevuste planeerimisse

14. Kirjeldage, kuidas lähtub asutus oma tegevustes noorte vajadustest (uuringute, analüüsi või noorte tagasiside põhjal asutuse tegevuse kohta)

15. Kirjeldage, kuidas osaleb asutus KOV või MK tasandi noortevaldkonna võrgustikutöös

16. Kirjeldage, missuguseid kogemusi omab asutus lähiümbruses asuvate teiste teavitamis- ja nõustamisteenuste pakkujate tegevuse koordineerimisel, koostöö korraldamisel, koolituste, metoodilise tugiteenuse vm toetava tegevuse pakkumisel.

17. Kirjeldage, kuidas juhindub asutus oma töös Euroopa Noorteinfo- ja Nõustamise Agentuuri (ERYICA) põhimõtetest (ERYICA Infoharta)

III. Projekti eearve

Projekti finantseerimine	Summa (EEK, koos käibemaksuga)*			% projekti kogumaksumusest
	Rahaline	Mitterahaline	Kokku
Kogumaksumus (koos mitteabikõlblike kuludega)
Abikõlblik kogumaksumus				100%
Taotletav toetus
Taotleja omafinantseering
Abikõlblik omafinantseering kokku
Omafinantseerija 1
Omafinantseerija 2
Muu mitteabikõblik omafinantseering

* Kui toetuse saaja on lõpptarbija, kellel on õigus vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele projekti raames tasutud käibemaksu oma maksustatavast käibest maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda või temale hüvitatakse käibemaksu muul moel, tuleb summad näidata ilma käibemaksuta.

Teised allikad, kust projektile või seotud projekti(de)le on toetust taotletud. Näidata ära ka need taotlused, mis on esitatud, ent mille kohta pole veel kaasfinantseerimisotsust tehtud.
Toetust andva organisatsiooni nimi	Otsuse tegemise aeg toetuse saamise kohta / esitamise aeg, juhul kui otsust pole tehtud	Toetuse summa / taotluse summa, juhul kui otsust pole veel tehtud	Toetatud/esitatud projekti nimi

IV. Muu asjakohane lisainformatsioon (märkida, milline)

V. Kohustuslikud lisadokumendid

1.	Taotleja põhikiri/põhimäärus ja väljavõte kohast, kus on määratletud asutuse, selle pidaja või teenuse arendaja tegevusena noorsootöö sh/või huvihariduse korraldamine;
2.	Projekti tegevusi kajastav kehtiv arengukava;
3.	taotleja asutamisdokument ja väljavõte kohast, mis tõendab vähemalt 2-aastast kogemust asutusena, selle pidajana või teenuse arendajana valdkonnas, millele toetust taotletakse;
4.	ruumide omaniku garantiikiri või leping, mis tagab ruumide kasutamise sihtotstarbeliselt vähemalt 5 aastaks pärast projekti lõppu;
5.	Projekti kavandi esitaja esindaja isikut tõendava dokumendi koopia, seadusjärgset esindusõigust mitteomava isiku puhul tema volitusi tõendav dokument;
6.	projektijuhi CV või taotleja tõend kvalifikatsioonidest, kogemustest ja õiguslikest eeldustest, mis on vajalikud projekti elluviimiseks;
7.	taotleja majandusaasta aruanne ja audiitori järeldusotsused, kui viimane on taotlejale kohustuslik tulenevalt «Raamatupidamise seadusest»;
8.	mitte varasema kui taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuu esimese päeva seisuga «Maksukorralduse seaduse» § 14 alusel väljastatud Maksu- ja Tolliameti tõend selle kohta, et taotleja on täitnud tõendi väljastamise päeva seisuga maksuseadustes sätestatud kohustused ja et tal ei ole riikliku maksu maksuvõlga või maksuvõla tasumise ajatamise korral on ta maksud tasunud ajakava kohaselt;
9.	taotleja kirjalik kinnitus, et tema vastu ei ole algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlust;
10.	taotleja või kaasfinantseerija kinnituskiri vähemalt 5% omafinantseeringu olemasolu kohta;
11.	projektiga seotud maa ja ehitiste omandi- ja valdamise õigust tõendavate dokumentide koopia

VI. Projekti kavandi kinnitamine

Allkirjaga kinnitan alljärgnevat:
– taotleja on maksevõimeline;
– taotleja on majanduslikult jätkusuutlik;
– taotleja või tema üle valitsevat võimu omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega tehtud pankrotiotsust;
– taotlejal omab toetuse oma- ja finantseerimiseks vajalikke vahendeid
– taotlejal on vahendid abikõlbmatute ja projekti kallinemisega seotud kulude katmiseks;
– taotleja on täitnud seaduses sätestatud maksekohustused
– taotleja on varem riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud tähtajal ja summas;
– taotleja ei ole varem sama kulu hüvitamiseks riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest raha saanud;
– taotleja täidab keskkonna-, ohutus- ja hügieeninõudeid;
– taotleja või selle pidaja põhikirjas/põhimääruses on määratletud noorsootöö sh/või huvihariduse korraldamine;
– taotlejal on vähemalt 2-aastane kogemus asutusena, selle pidajana või teenuse arendajana valdkonnas millele toetust taotletakse;
– taotlejal või projektis osaleval isikul on projekti elluviimiseks vajalik kvalifikatsioon, kogemus või projekti elluviimiseks vajalikud õiguslikud eeldused;
– taotleja on kinnistu omanik või õigustatud kasutaja või taotlejal on omaniku nõusolek.

Kinnitan, et kõik käesolevas projekti kavandis esitatud andmed on õiged.
Taotleja esindaja nimi	Allkiri	Kuupäev