Teksti suurus:

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. märtsi 2010. a määruse nr 16 „Nõuded vedelkütusele” muutmine

Väljaandja:Majandus- ja kommunikatsiooniminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:02.08.2013
Avaldamismärge:RT I, 30.07.2013, 1

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. märtsi 2010. a määruse nr 16 „Nõuded vedelkütusele” muutmine

Vastu võetud 26.07.2013 nr 48

Määrus kehtestatakse vedelkütuse seaduse § 8 lõike 1 alusel.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. märtsi 2010. a määruses nr 16 „Nõuded vedelkütusele” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) biokütus – transpordis kasutatav biomassist toodetud kütus, sealhulgas biodiislikütus, mida saab kasutada puhta kütusena või segatuna bensiinis või diislikütuses.”;

2) täiendatakse §-ga 11 järgmises sõnastuses:

§ 11. Terminid

Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1) biomass on põllumajandusest, sealhulgas taimsed ja loomsed ained, metsatööstusest ja sellega seotud tootmisest, samuti kalandusest ja vesiviljelusest pärit bioloogilise päritoluga toodete, jäätmete ja jääkide bioloogiliselt lagunev fraktsioon ning tööstus- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunev fraktsioon;
2) biodiislikütus on rasvhapete metüülestrid (FAME), mida kasutatakse kas 100%-lises kontsentratsioonis diislikütusena või diislikütuse segukomponendina;
3) säästlikkuse kriteeriumid on välisõhu kaitse seaduse § 58 lõike 2 kohaselt kehtestatud nõuded biokütuste säästlikkuse kriteeriumidele;
4) tarneahel on tegevuste kogum, mis hõlmab isikuid ja tegevusi alates biokütuse tootmiseks vajaliku tooraine kasvatamisest kuni biokütuse tarbijale kättesaadavaks tegemiseni;
5) massibilansi süsteem on tarneahelas saadetiste liikumise jälgimise süsteem, kus saadetis tarneahela ühest osast tarneahela teise osasse hõlmab toodet ja teavet selle toote kohta, näiteks infot selle koguse, päritolu ja omaduste kohta ning muud teavet.”;

3) määrust täiendatakse §-dega 31–34 järgmises sõnastuses:

§ 31. Nõuded biokütusele

(1) Kütuse lõppkasutajale müüdav biokütus peab olema saadud biokütuse tarneahela abil, mille puhul on tagatud:
1) usaldusväärse saadetiste kohta käiva ja üldteabe jagamine kõikidele tarneahelas osalevatele isikutele;
2) massibilansi süsteemi toimimine kõikide tarneahelas osalevate käitlejate ja teiste isikute juures;
3) riiklikku järelevalvet teostava asutuse nõudmisel andmete avaldamine, mida kasutati punktis 1 nimetatud teabe koostamisel;
4) kogu tarneahela toimimise auditeerimine asjakohaste standardite järgi sõltumatu audiitori poolt kord aastas;
5) audiitori järelduste, mille koostamiseks on kontrollitud ettevõtjate poolt kasutatud süsteemide täpsust, usaldusväärsust ja pettusekindlust ning hinnatud tarneahelas kasutatava sisekontrolli tihedust ja metoodikat ning andmete usutavust, avaldamine kõigile huvilistele.

(2) Nõuded biokütusele peavad olema täidetud sõltumata sellest, kas biokütus või selle lähtematerjalid on toodetud Euroopa Liidus või imporditud Euroopa Liitu.

§ 32. Tarneahelas jagatav teave

(1) Paragrahvi 31 lõike 1 punktis 1 nimetatud saadetiste kohta käivaks teabeks on:
1) info biokütuse või selle lähtematerjalide partiide koguste kohta;
2) info biokütuse säästlikkuse kriteeriumidele vastavuse tõendamise skeemi (edaspidi skeem) kohta;
3) info üksikutele säästlikkuse kriteeriumidele vastavuse kohta;
4) info selle kohta, kas biokütus on toodetud jäätmetest, jääkidest, toiduks mittekasutatavatest tselluloosmaterjalidest või lignotselluloosist.

(2) Paragrahvi 31 lõike 1 punktis 1 nimetatud üldteabeks on:
1) info pinnase, vee ja õhu kaitseks, rikutud maa taastamiseks ja veepuuduse all kannatavates piirkondades liigse veetarbimise ärahoidmiseks rakendatud meetmete kohta;
2) info meetmete kohta, mida rakendatakse biokütuste kasutuselevõtuga seonduvate võimalike sotsiaal-majanduslike probleemide arvessevõtmiseks;
3) info selle kohta, kas biokütuse tooraine oluliseks allikaks olevad kolmandad riigid ja liikmesriigid on ratifitseerinud ja rakendanud asjakohaseid Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioone.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud skeemid on:
1) Euroopa Komisjoni poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 140, 05.06.2009, lk 16–62) alusel tunnustatud vabatahtlik skeem;
2) Euroopa Liidu poolt kolmandate riikidega sõlmitud kahe- või mitmepoolsete lepingute alusel rakendatav skeem;
3) teise Euroopa Liidu liikmesriigi riiklik skeem.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 viidatud sotsiaal-majanduslikud probleemid on:
1) kasvav nõudlus biokütuste järele, mis avaldab mõju sotsiaalsele jätkusuutlikkusele Euroopa Liidus ja kolmandates riikides;
2) Euroopa Liidu biokütusepoliitika mõju kohta toiduainete kättesaadavusele;
3) maakasutusõiguse järgimine.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 viidatud asjakohased Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonid on:
1) sunniviisilise või kohustusliku töö konventsioon;
2) ühinemisvabaduse ja organiseerumisõiguse kaitse konventsioon;
3) organiseerumisõiguse ja kollektiivse läbirääkimisõiguse kaitse konventsioon;
4) konventsioon mees- ja naistöötajate võrdse tasustamise kohta võrdväärse töö eest;
5) sunniviisilise töö kaotamise konventsioon;
6) töö- ja kutsealast diskrimineerimist käsitlev konventsioon;
7) töölevõetava isiku vanuse alammäära konventsioon;
8) lapsele sobimatu töö ja muu talle sobimatu tegevuse viivitamatu keelustamise konventsioon.

§ 33. Toimiv massibilansi süsteem

Massibilansi süsteemi loetakse toimivaks, kui:
1) see võimaldab korraldada saadetiste, mis sisaldavad erinevate säästlikkuse kriteeriumidega toorainet või biokütust (edaspidi segu), omavahelisest segamist ja segamisest arvestuse pidamist;
2) segu puhul on tagatud teave iga segu koosseisu kuuluva saadetise säästlikkuse kriteeriumitele vastavuse ja saadetise koguse kohta;
3) segust saadetiste väljastamisel on tagatud, et segust eemaldatud kõigi saadetiste summat kirjeldatakse nii, nagu sellel oleks samad säästlikkuse näitajad ja samad kogused kui segule lisatud kõigi saadetiste summal.

§ 34. Järelevalveasutusele teabe andmise kohustuse erisus

Juhul kui järelevalveasutus nõuab biokütuse käitlejalt või tarneahelas osalevalt isikult andmeid käesoleva määruse § 31 lõike 1 punkti 3 alusel ning saadetise vastavust biokütuse säästlikkuse kriteeriumidele on tõendatud käesoleva määruse § 32 lõike 3 punktis 1 või 2 nimetatud skeemi abil, ei või järelevalveasutus nõuda täiendavaid tõendeid § 32 lõike 1 punktis 3 nimetatud kriteeriumide osas ja § 32 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud teavet tarneahela osades, mida see konkreetne skeem hõlmab.”;

4) määrust täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses:

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 140, 5.6.2009, lk 16–62).”.

Jürgen Ligi
Rahandusminister majandus- ja kommunikatsiooniministri ülesannetes

Taavi Kotka
Asekantsler kantsleri ülesannetes

/otsingu_soovitused.json