Vabariigi Valitsus määrus algtekst-terviktekst avaldamine avaldatud 2024-08-29 54 RT I 2024-08-30+03:00 2024 8 130082024008 2024-09-02+03:00 1 2024-08-29 maarus_1_10.02.2010.xsd 130082024008 6 2024-08-30 Maret Mauer 1059342Määruse raamskeem XML struktuuri koostamiseks Keele- ja kultuuriõppeks võimaluste loomise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse § 21 lõike 3 alusel. 1 Reguleerimisala 1 Määrusega sätestatakse põhiharidust omandavatele õpilastele, kelle emakeel ei ole eesti keel, oma emakeele õppimiseks ja rahvuskultuuri tundmaõppimiseks (edaspidi keele- ja kultuuriõpe) vajalike tingimuste loomise kord. 2 Käesolev määrus laieneb õpilastele, kes koduses suhtluses räägivad eesti keelele lisaks eesti keelest erinevat keelt, mis on vähemalt ühe vanema (eestkostja) emakeel (edaspidi emakeel). 2 Keele- ja kultuuriõppe sisseseadmine 1 Kool korraldab põhiharidust omandavatele õpilastele vähemalt kahe õppetunni ulatuses ja lihtsustatud õppetasemel õppivatele õpilastele ühe õppetunni ulatuses nädalas valikainena keele- ja kultuuriõpet, kui selleks on kooli direktorile kirjaliku taotluse esitanud vähemalt kümne sama emakeelega õpilase vanemad (eestkostjad). 2 Kui sama keele- ja kultuuri õppe korraldamiseks on esitatud vähem kui kümme taotlust, otsustab kool keele- ja kultuuriõppe võimaldamise koostöös kooli pidajaga. 3 Keele- ja kultuuriõppe ainekava 1 Keele- ja kultuuriõppe valikaine õpetamiseks koostab õppe läbiviija ainekava, milles määratakse kindlaks konkreetsed õppe-eesmärgid, sõnastatakse oodatavad õpitulemused ja toetav õppesisu, lähtudes konkreetse keele, kultuuri ja õpperühma eripärast. 2 Keele- ja kultuuriõppe ainekava koostamisel lähtub õpetaja sellest, et keele- ja kultuuriõppe eesmärgiks on õpilase rahvusliku identiteedi säilitamine, teadmiste omandamine rahvuskultuurist, ajaloost ja traditsioonidest ning emakeeleoskuse arendamine. 4 Keele- ja kultuuriõppe korraldamine koolis 1 Keele- ja kultuuriõppe rühma moodustab kool vastavalt laekunud taotlustele kaks korda aastas. 2. oktoobrist 1. juunini laekunud taotluste põhjal korraldatakse keele- ja kultuuriõpe uue õppeaasta algusest, 2. juunist 1. oktoobrini laekunud taotluste põhjal hiljemalt teise poolaasta algusest. 2 Keele- ja kultuuriõppe rühma võib moodustada ka erinevate klasside ning koolide õpilastest. 3 Keele- ja kultuuriõpet võib läbi viia väljaspool kooli koostöös rahvuskultuuriseltside huvikoolidega või muude keele- ja kultuuriõppeasutustega. 5 Keele- ja kultuuriõpe B-võõrkeele asemel 1 Kui õpilase emakeel kuulub koolis õpetatavate A- või B-võõrkeelte hulka ja õpilasel on riiklikust õppekavast tulenev kohustus õppida B-võõrkeelt, võimaldab kool õpilasel alates teisest kooliastmest õppida emakeelt B-võõrkeele asemel. 2 Kui võõrkeele rühmas on vähemalt kümme õpilast, kelle emakeel on õpitav võõrkeel, võib kool moodustada nendest eraldi keeleõppe rühma ning lähtuda õppe läbiviimisel keele- ja kultuuriõppe eesmärkidest. 6 Määruse kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2010. a määrus nr 116 „Keele- ja kultuuriõppeks võimaluste loomise tingimused ja kord” tunnistatakse kehtetuks. Peaminister Kristen Michal Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas Riigisekretär Taimar Peterkop