Teksti suurus:

Toetuse andmise tingimused meetme „Ettevõtete energia- ja ressursitõhusus” tegevuse „Investeeringud parimasse võimalikku ressursitõhusasse tehnikasse; ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT-rakenduste toetamine” jaoks avatud taotlemise korral

Toetuse andmise tingimused meetme „Ettevõtete energia- ja ressursitõhusus” tegevuse „Investeeringud parimasse võimalikku ressursitõhusasse tehnikasse; ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT-rakenduste toetamine” jaoks avatud taotlemise korral - sisukord
Väljaandja:Keskkonnaminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:03.10.2016
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 30.09.2016, 6

Vali redaktsioon:

Eelmine...

Hetkel kehtiv

Toetuse andmise tingimused meetme „Ettevõtete energia- ja ressursitõhusus” tegevuse „Investeeringud parimasse võimalikku ressursitõhusasse tehnikasse; ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT-rakenduste toetamine” jaoks avatud taotlemise korral

Vastu võetud 04.07.2016 nr 22
RT I, 06.07.2016, 37
jõustumine 09.07.2016

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
21.09.2016RT I, 30.09.2016, 103.10.2016

Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Määruse reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 5 lõikele 2 kinnitatud rakenduskava prioriteetse suuna „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus” meetme „Ettevõtete energia- ja ressursitõhusus” tegevuse „Investeeringud parimasse võimalikku ressursitõhusasse tehnikasse; ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT-rakenduste toetamine” eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise tingimused ja kord.

§ 2.  Terminid

 (1) Määruses kasutatakse termineid struktuuritoetuse seaduse ning muude valdkondade reguleerivate õigusaktide tähenduses.

 (2) Käesoleva määruse tähenduses:
 1) projekt on kindlaks määratud tulemuse, eelarve ja piiritletud ajaraamiga tegevus või seotud tegevuste kogum, millega kaasnevate kulude hüvitamiseks toetust taotletakse või kasutatakse;
 2) omafinantseering on toetuse saaja kantav osa abikõlblikest kuludest, mida toetusest ei hüvitata;
 3) projekti kogumaksumus on projekti elluviimiseks tehtavate abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude kogusumma;
 4) väike- ja keskmise suurusega ettevõtja (VKE) on ettevõtja konkurentsiseaduse § 2 mõistes, kes vastab Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 651/2014 asutamislepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014 – edaspidi üldine grupierandi määrus), lisas I sätestatud kriteeriumitele;
 5) kinnituskiri on rakendusüksuse kehtestatud vormis esitatud toetuse saaja kirjalik kinnitus, et ta on nõus toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustega ning valmis projekti nende tingimuste kohaselt ellu viima;
 6) projekti väljundinäitaja on näitaja, mis kirjeldab projekti käigus sisendite (ressursside) kasutamise tulemusena toodetud väljundit;
 7) projekti tulemusnäitaja on näitaja, mis kirjeldab projekti väljundite kasutusse võtmise tulemusena projekti järgselt saavutatud olukorda ja panust meetme tegevuste väljundnäitajasse;
 8) ressursiaudit on ettevõtte ressursikasutuse analüüs, mille eesmärk on anda hinnang säästuvõimalustele ettevõttes vastavalt keskkonnaministri määruse „Toetuse andmise tingimused meetme „Ettevõtete energia- ja ressursitõhusus” tegevuse „Energia- ja ressursiauditite läbiviimine” jaoks avatud taotlemise korral” lisale „Nõuded ressursiauditile”. Ressursiaudit jaguneb ülevaatlikuks ja detailseks auditiks;
 9) detailne audit on detailne analüütiline ülevaade, mis on ressursisäästliku projekti aluseks ja milles sisaldub hinnanguline säästupotentsiaal, projekti kirjeldus ja tasuvushinnang, soovituslik tegevuskava ning seireplaan vastavalt keskkonnaministri määruse „Toetuse andmise tingimused meetme „Ettevõtete energia- ja ressursitõhusus” tegevuse „Energia- ja ressursiauditite läbiviimine” jaoks avatud taotlemise korral” lisale „Nõuded ressursiauditile”;
 10) auditi metoodika on keskkonnaministri määruse „Toetuse andmise tingimused meetme „Ettevõtete energia- ja ressursitõhusus” tegevuse „Energia- ja ressursiauditite läbiviimine” jaoks avatud taotlemise korral” lisas „Nõuded ressursiauditile” kirjeldatud metoodiline juhend;
 11) innovatsioon on uute ideede ja teadmiste kasutamine uudsete lahenduste rakendamiseks, mis hõlmab toodete ja teenuste väljatöötamist ning uuendamist (tooteinnovatsioon); vastavate turgude hõivamist ja laiendamist (turuinnovatsioon); uute tootmis-, tarne- ja müügimeetodite loomist ning juurutamist (protsessiinnovatsioon); uuendusi juhtimises ja töökorralduses (organisatsiooniinnovatsioon) ning töötingimuste ja personali oskuste arendamist (personaliinnovatsioon);
 12) tootmisjääk on materjal, mida ei ole tahtlikult toodetud, vaid tootmisprotsessist ülejääv materjal või muu ressurss (nt soe vesi, jääksoojus, saepuru, süsihappegaas);
 13) teisene toore (sekundaartoore) on tootmise lähteaine, mida saadakse jäätmete ringlussevõtu või ümbertöötlemisega;
 14) käitis on paikne või liikuv tehniline üksus, milles toimub tootmistegevus või tootmisega otseselt liituv ja sellega tehnilist seost omav tegevus;
 15) tootmisüksus on eraldiseisev hoonete, rajatiste või seadmete kompleks, mille eraldiseisvusest tulenevalt on võimalik välja arvestada tema majanduslikud näitajad – tootmismahud, kulud ja tulud ning tehtav investeering on käsitletav terviklahendusena;
 16) ressursitootlikkus (€/kg) on materjali kasutuse efektiivsust väljendav näitaja, mis arvutatakse SKP ja kodumaise materjalitarbimise suhtena ja näitab, mitu lisandväärtuse eurot on suudetud luua ühe kilogrammi materjali kasutamise abil. Arvutamisel kasutatakse SKP aheldatud väärtust (referentsaasta 2010);
 17) kodumaine materjalitarbimine (domestic material consumptionDMC) tähendab kõiki Eestis tarbitud tahkeid, vedelaid ja gaasilisi materjale, millel on majanduslik väärtus ja mida kasutatakse tootmise ja tarbimise protsessis (v.a pinnase ja maavara kaevandamise jäätmete taaskasutus);
 18) ressursid on kõige üldisemas mõistes tootmisvahendid ja -tagavarad, mida on võimalik kasutada. Tootmises mõeldakse ressursi all kõiki kaupade ja teenuste valmistamiseks vajalikke tootmistegureid;
 19) energiatõhusus on säästetud energia hulk, mis määratakse mõõtes ja/või hinnates tarbimist enne ja pärast energiatõhususe parandamise meetme rakendamist, tagades samas energiatarbimist mõjutavate välistingimuste normaliseerimise.

§ 3.  Toetuse andmise eesmärk ja väljundinäitaja

 (1) Toetuse andmise eesmärk on suurendada ressursitootlikust ettevõtetes innovaatiliste tehnoloogiate ja lahenduste kasutuselevõtu kaudu.

 (2) Toetuse abil ellu viidud projekt peab panustama meetme tegevuse eesmärki ja väljundnäitajasse (edaspidi projekti tulemusnäitaja), milleks on energia- ja ressursisäästuks toetust saanud ettevõtete arv.

§ 4.  Rakendusasutus ja rakendusüksus

 (1) Rakendusasutus on vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 12 lõikele 3 Keskkonnaministeerium (edaspidi rakendusasutus).

 (2) Rakendusüksus on vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 12 lõikele 3 Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi rakendusüksus).

2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 

§ 5.  Toetatavad tegevused

 (1) Meetme raames toetatakse ettevõtete innovaatilisi energia- ja ressursitõhususe investeeringuid.

 (2) Meetme raames on toetatavad tootmisprotsessi ümber kujundamisega seotud järgmised tegevused:
 1) terviklike ressursisäästu lahenduste väljatöötamine ja rakendamine;
 2) seadmete soetamine ja/või väljavahetamine uuenduslike ja ressurssi säästvamate vastu;
 3) seadmete soetamine oma tootmisjääkide kasutamiseks, mis vähendavad primaarse ja suurendavad teisese toorme kasutamist tootmisprotsessis;
 4) info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahendused tootmisprotsessis, mis tagavad ressursisäästu;
 5) keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemide rakendamine ja registreerimine, mis tõstavad ressursitõhusust;

 (3) Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1301/2013 artikli 3 lõike 3 punktides a) – e) nimetatud tegevustele abi ei anta.

§ 6.  Riigiabi reeglite kohaldamine

 (1) Kui käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktides 1–6 nimetatud tegevuseks antakse toetust vähese tähtsusega abina, järgitakse abi andmisel Euroopa Komisjoni määrust (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) ning konkurentsiseaduse § 33 tingimusi.

 (2) Kui käesolevas määruses nimetatud tegevuseks antav toetus on riigiabi, tuleb selle andmisel kohaldada Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), (edaspidi üldine grupierandi määrus) asjakohaseid sätteid, mis on seotud kas:
 1) investeeringuteks ette nähtud regionaalabi andmisega üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel;
 2) investeerimisabiga, mis võimaldab ettevõtjatel teha liidu keskkonnakaitsealastes normatiivides nõutust rohkem või parandada keskkonnakaitsest liidu normatiivide puudumisel (edaspidi abi keskkonnakaitseks) üldise grupierandi määruse artikli 36 alusel;
 3) energiatõhususe meetmetesse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud abiga (edaspidi energiatõhususeks antav abi) üldise grupierandi määruse artikli 38 alusel ning konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.

 (3) Üldise grupierandi määruse artikli 1 lõike 3 punktides a) – e) ja Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 1 lõike 1 punktides a) – e) nimetatud majandussektori ettevõtjatele abi ei anta.

 (4) Käesolevat määrust ei kohaldata raskustes olevale ettevõtjale üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 mõistes.

 (5) Käesolevat määrust ei kohaldata ettevõtjale, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokku sobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata.

 (6) Toetuse suurus ei tohi koos jooksva majandusaasta ja taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kahe majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abiga ületada 200 000 eurot.

 (7) Toetuse andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.

 (8) Toetuse suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2 kohaselt.

§ 7.  Projekti abikõlblikkuse periood

 (1) Projekti abikõlblikkuse periood algab ja lõpeb taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeval.

 (2) Projekti abikõlblikkuse perioodi algus ei või olla varasem kui taotluse rakendusüksusele esitamise päev ning lõpp ei või olla hilisem kui 31. detsember 2023.

 (3) Käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud riigiabi taotlemise puhul ei või kavandatavat tegevust alustada ja sellega seotud siduvaid kohustusi ei tohi võtta varem kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval.

§ 8.  Kulude abikõlblikkus

 (1) Kulu on abikõlblik, kui see vastab Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) §-dele 2 ja 5 ning käesolevas määruses sätestatud tingimustele.

 (2) Abikõlblikud on järgmised kulud:
 1) projekti kulud, mis on seotud käesoleva määruse § 5 lõikes 2 nimetatud tegevuste elluviimisega ning on vajalikud meetme tulemuste ja projekti eesmärkide ning tulemuste saavutamiseks;
 2) materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtavate investeeringute kulud;
 3) investeeringutega seotud seadistamise kulud;
 4) ressursikasutuse seire (mõõtmised ja analüüs, mõõteriistad) kulud;
 5) punktides 2, 3 ja 4 nimetatud investeeringute, seadistamise ja seirega seotud toetuse saaja personali koolituste kulud;
 6) käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud regionaalabi andmisel on abikõlblikud kulud, mida arvestatakse vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 14 lõike 4 punktis a) ja lõigetes 7 ja 8 toodud tingimustele;
 7) käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud keskkonnakaitseks antava abi andmisel on abikõlblikud täiendavad investeerimiskulud, mida arvestatakse vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 36 lõikes 5 toodud tingimustele;
 8) käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud energiatõhususeks antava abi andmisel on abikõlblikud täiendavad investeerimiskulud, mida arvestatakse vastavalt üldise grupierandi määrus artikli 38 lõikes 3 toodud tingimustele;
 9) teavitamise ja avalikustamise kulud, mis on vajalikud Vabariigi Valitsuse 19. septembri 2014. a määruse nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord” nõuete täitmiseks.

 (3) Abikõlblikud ei ole lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud kuludele:
 1) kulud sõidukite soetamiseks või rendiks;
 2) kinnisvara (sh hoonestatud või hoonestamata maa) ostmise või rentimise kulud;
 3) personalikulud, v.a lõike 2 punktis 4 nimetatud kulud;
 4) üld- ja tegevuskulud;
 5) investeeringute kulud, mis tehakse üldise grupierandi määruse artiklite 36 ja 38 alusel selleks, et viia ettevõtja tegevus kooskõlla liidu normatiividega, mis on juba vastu võetud, kuid ei ole veel jõustunud;
 6) kasutatud seadme ostmise kulu.
[RT I, 30.09.2016, 1 - jõust. 03.10.2016]

§ 9.  Toetuse osakaal ja taotlusvooru eelarve

 (1) Ühe projekti taotluse toetuse minimaalne suurus on 100 000 eurot. Toetuse maksimaalne suurus on 2 000 000 eurot ettevõtja kohta.

 (2) Kui toetus on § 6 lõikes 1 nimetatud vähese tähtsusega abi, on toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest kuludest 50%.

 (3) Kui toetus on § 6 lõikes 2 nimetatud regionaalabi, on toetuse maksimaalne määr suurettevõtjale 25%, keskmise suurusega ettevõtjale 35% ja väikeettevõtjale 45% abikõlblikest kuludest.

 (4) Kui toetus on § 6 lõikes 2 nimetatud energiatõhususeks antav abi, on toetuse maksimaalne määr suurettevõtjale 45%, keskmise suurusega ettevõtjale 55% ja väikeettevõtjale 65% abikõlblikest kuludest, kuid mitte rohkem kui 50% projekti kuludest.

 (5) Kui toetus on § 6 lõikes 2 nimetatud keskkonnakaitseks antav abi, on toetuse maksimaalne määr suurettevõtjale 55%, ja keskmise suurusega ettevõtjale 65% ja väikeettevõtjale 75% abikõlblikest kuludest, kuid mitte rohkem kui 50% projekti kuludest.

 (6) Kui suurettevõtja projekti abikõlblike kulude suurus on vähemalt 1 000 000 eurot, otsustatakse riigiabina antava toetuse osakaal taotluses esitatud investeeringu tasuvusanalüüsi tulemuste alusel.

 (7) Kui projekti tegevust, mille jaoks antakse riigiabi või vähese tähtsusega abi, finantseeritakse lisaks taotlusele ka muudest riigi, kohaliku omavalitsuse, Euroopa Liidu või selle liikmesriikide vahenditest, ei tohi tegevuse kogu finantseerimise määr ületada:
 1) vähese tähtsusega abi puhul 50% abikõlblikest kuludest;
 2) regionaalabi puhul suurettevõtjale 25%, keskmise suurusega ettevõtjale 35% ja väikeettevõtjale 45% abikõlblikest kuludest;
 3) energiatõhususeks antav abi puhul suurettevõtjale 45%, keskmise suurusega ettevõtjale 55% ja väikeettevõtjale 65% abikõlblikest kuludest;
 4) keskkonnakaitseks antav abi suurettevõtjale 55%, keskmise suurusega ettevõtjale 65% ja väikeettevõtjale 75% abikõlblikest kuludest.

 (8) Käesoleva määruse § 9 lõigetes 2–6 nimetatud abi andmisel ei arvestata omafinantseeringuna Euroopa Liidu institutsioonidelt, muude välisabi fondide või teisi riiklike (sh kohalike omavalitsuste) vahendeid antud tagastamatuid ja tagastatavaid toetusi.

 (9) Taotlusvooru eelarve kinnitab rakendusasutuse juht.

§ 10.  Taotlusvooru avamine ja lõppemine

 (1) Käesoleva määruse alusel toimub toetuse taotlemine avatud taotlemisena taotlusvooru eelarve ammendumiseni.

 (2) Taotlusvoorude väljakuulutamise ja lõppenuks kuulutamise korraldab rakendusüksus.

 (3) Taotluste vastuvõtmise alustamisest, peatamisest ja lõpetamisest annab rakendusüksus teada üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel.

3. peatükk Taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded 

§ 11.  Taotlejale esitatavad nõuded

 (1) Toetuse taotleja (edaspidi taotleja) võib olla äriühing, kelle põhitegevus vastab Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK 2008) koodidele:
 1) mäetööstus (jagu B, alajagu 05–09);
 2) toiduainete tootmine (jagu C, alajagu 10) ja joogitootmine (jagu C, alajagu 11);
 3) puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine (jagu C, alajagu 16);
 4) paberi ja pabertoodete tootmine (jagu C, alajagu 17);
 5) muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine (jagu C, alajagu 23).

 (2) Taotlejale esitatakse järgmised nõuded:
 1) taotleja peab vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) §-des 2 ja 3 nimetatud nõuetele;
 2) taotleja viimase 3 majandusaasta keskmine müügitulu taotletavas põhitegevuses või kõrvaltegevuses peab olema vähemalt võrdne taotletava toetuse summaga ning taotlejal peab viimasel majandusaastal olema müügitulu projekti tegevuskohas;
 3) taotleja ei või olla pankrotis või likvideerimisel, tema äritegevus ei või olla peatatud;
 4) taotlejal peavad olema tasutud riiklikud maksud. Maksuvõla ajatamise korral peavad maksud olema tasutud ajakava kohaselt;
 5) tegevus projekti raames peab toimuma taotleja omandis oleval hoonestatud või hoonestama kinnistul või taotlejal peab olema taotluse esitamise ajaks sõlmitud maa kasutusõiguse leping maa omanikuga projekti elluviimiseks.

 (3) Taotlejal on projekti omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkus, kui on täidetud taotluste menetlemise määruse § 3 lõikes 2 sätestatud tingimused ning taotleja suudab tõendada, et suudab vastavad kulud tasuda.

 (4) Taotlejal peab olema tehtud nõuetekohane detailne audit, mis ei tohi olla vanem kui 3 aastat, mis kajastab ettevõtte olemasolevat olukorda, ja mis on tehtud kooskõlas rakendusasutuse kinnitatud auditi metoodikaga.

§ 12.  Nõuded toetuse taotlusele

 (1) Taotlus peab lisaks taotluse menetlemise määruse § 4 lõikes 1 sätestatule vastama järgmistele nõuetele:
 1) taotlusvormi kõik taotlejale kohalduvad lahtrid peavad olema täidetud, taotlus ja selle lisad peavad olema omavahel kooskõlas;
 2) taotlusest peab selguma projekti eesmärk ja tulemus ning tulemuste seotus käesoleva määruse §-s 3 nimetatud toetuse andmise eesmärgiga;
 3) taotlusest peab selguma projekti tulemusnäitaja sihttase, projekti väljundinäitajad ning projekti tegevustega loodavad väljundid. Tulemusnäitajad peavad otseselt panustama käesoleva määruse § 3 lõikes 2 nimetatud meetme tegevuste väljundnäitajatesse;
 4) kui taotleja taotleb projektile või on saanud projektile või projekti üksikutele osadele toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, esitab ta sellekohase teabe;
 5) toetuse kasutamise ajakava peab olema järgitav ja seotud projekti rahastamiskavaga. Taotluses planeeritud tegevus peab olema elluviidav taotluses märgitud aja kestel, mis on kooskõlas käesoleva määruse §-s 7 sätestatud abikõlblikkuse perioodiga;
 6) taotlus ei tohi sisaldada teostamisel olevaid või teostatud töid;
 7) taotluses planeeritud tegevus peab olema kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega;
 8) taotlus sisaldab teavitusnõuete täitmiseks kavandatavate tegevuste kirjeldust;
 9) projekt peab olema toetuse taotluses toodud tingimustel teostatav ja eelarve põhjendatud;
 10) projektil peab olema positiivne keskkonnamõju;
 11) projekt, mille tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju, peab olema hinnatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele vastavalt;
 12) projekt peab vastama ettevõtte põhitegevusele.

 (2) Taotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitustele sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:
 1) dokumendid, mis tõendavad projekti tegevusega seotud kinnisasja, maatüki või ehitise või nende osa omandit või eelnimetatute kasutusõigust projekti abikõlblikkuse perioodil;
 2) teave, mis tõendab taotleja ettevõtte suurust;
 3) taotleja kinnitus, et ta ei ole võtnud tööle Eestis ilma seadusliku aluseta viibivat isikut, kellel puudub õiguslik alus Eestis töötamiseks;
 4) taotleja kinnitus, et ta nõustub elektroonilisel teel teabe saamisega taotluses avaldatud elektronposti aadressil;
 5) detailse auditi aruanne või selle uuendus, milles on kirjeldatud ressursisäästuprojekti (sh ressursisäästuprojekti seireplaan);
 6) taotleja äriplaan, mis vastab rakendusüksuse kehtestatud juhendile;
 7) keskkonnamõju hindamise aruanne, kui see on antud taotluse korral seaduse alusel nõutav;
 8) investeeringu tasuvusanalüüsi, kui suurettevõtja projekti abikõlblike kulude suurus on vähemalt 1 000 000 eurot.

§ 13.  Taotleja kohustused

  Taotleja on kohustatud:
 1) tõendama, et taotluses esitatud teave vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja tingimustele;
 2) esitama rakendusüksuse nõudmisel täiendavat teavet rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul;
 3) võimaldama ja osutama igakülgset abi taotluses esitatud teabe kontrollimiseks kavandatava tegevuse asukohas;
 4) teavitama viivitamata rakendusüksust taotluses esitatud andmetes toimunud muudatusest või ilmnenud asjaolust, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist;
 5) tõendama omafinantseeringu tasumise suutlikkust;
 6) tõendama mitteabikõlblike kulude, sealhulgas taotluste menetlemise määruse § 4 lõike 1 punktis 12 nimetatud kulude, tasumise suutlikust;
 7) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi.

4. peatükk Taotluse esitamine ja menetlemine 

§ 14.  Taotluse esitamine

 (1) Taotlus esitatakse rakendusüksusele hiljemalt taotluse esitamise tähtpäevaks struktuuritoetuse registri vahendusel taotleja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna ning sellele lisatakse käesoleva määruse § 12 lõikes 2 nimetatud dokumendid.

 (2) Taotlusvooru tähtaja jooksul taotluse esitamata jätmisel esitamise tähtaega ei ennistata ja taotlus jäetakse otsusega vastu võtmata.

 (3) Kui taotlus esitatakse struktuuritoetuse registri vahendusel, siis lähtutakse taotluse esitamisel registri andmeväljadest.

 (4) Taotleja võib ühes taotlusvoorus esitada projekti teostamiseks ühe taotluse.

§ 15.  Taotluse menetlemine

 (1) Taotlus tuleb esitada käesolevas määruses sätestatud nõuete ja tingimuste kohaselt. Taotlejal on õigus saada käesolevas määruses sätestatud tingimuste ja nõuete kohta rakendusüksuselt selgitusi.

 (2) Taotluse menetlemine rakendusüksuses koosneb taotluse registreerimisest, taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisest, nõuetele vastava taotluse hindamisest ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. Taotluse kontrollimisel käigus hinnatakse taotluse vastavust struktuuritoetuse seaduse ja käesoleva määruse nõuetele, sealhulgas käesoleva määruse §-s 12 esitatud nõuetele ja hinnatakse nõuetele vastavaid taotlusi hindepunktide alusel.

 (3) Rakendusüksus kontrollib 60 tööpäeva jooksul taotluste esitamise tähtpäevast arvates taotleja ja taotluse vastavust struktuuritoetuse seaduse ja käesoleva määruse §-s 12 esitatud nõuetele. Kui taotluses avastatakse puudusi, teavitab rakendusüksus sellest taotlejat ja määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni 20 tööpäeva. Taotluste menetlemise tähtaega pikendatakse puuduste kõrvaldamiseks määratud aja võrra.

§ 16.  Taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamine

 (1) Rakendusüksus kontrollib taotluse vastavust käesoleva määruse §-s 12 ning taotleja vastavust käesoleva määruse §-s 11 sätestatud nõuetele. Kui rakendusüksus avastab taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel taotluses puudusi, teatab ta sellest taotlejale ja määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Kui puudust ei kõrvaldata tähtaegselt loetakse puudusega seotud nõue mittetäidetuks ning rakendusüksus võib jätta taotluse rahuldamata.

 (2) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui:
 1) taotleja, taotlus või selles kirjeldatud projekt ei vasta vähemalt ühele käesolevas määruses sätestatud nõudele;
 2) taotleja mõjutab pettuse, ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
 3) taotleja ei võimalda teha taotleja juures või kavandatavate tegevuste elluviimise asukohas struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 7 tähenduses taotluse nõuetele vastavuse kontrolli.

§ 17.  Taotluse hindamine

 (1) Käesoleva määruse §-s 12 nõuetele vastava taotluse puhul hinnatakse taotlust järgmiste vastavuskriteeriumide alusel:
 1) ressursitootlikkuse kasv;
 2) investeeringu innovaatilisus.

 (2) Ressursitootlikkuse vastavuskriteerium loetakse täidetuks, kui taotluse hindamise tulemusena selgub, et ressursisäästuprojekti tulemusena suureneb ettevõtte ressursitootlikkus.

 (3) Innovaatilisuse vastavuskriteerium loetakse täidetuks, kui taotluse hindamise tulemusena selgub, et selles kirjeldatud tehnoloogiline lahendus on innovaatiline (vastab innovatsiooni definitsioonile).

 (4) Käesoleva määruse § 12 nõuetele ja § 17 kriteeriumidele vastavaks tunnistatud taotlust hinnatakse vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud valikukriteeriumidele.

 (5) Rakendusüksus moodustab taotluse hindamiseks hindamiskomisjone kuhu kaasab taotluse hindamiseks eksperte ja rakendusasutuse töötajaid. Rakendusüksus avaldab hindamiskomisjoni koosseisu oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru avamise kuupäeval.

 (6) Taotluse valikukriteeriumid ning nende osakaalud on järgmised:
 1) projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele – 50% koondhindest;
 2) projekti kuluefektiivsus – 30% koondhindest;
 3) toetuse taotleja/saaja suutlikkus projekti ellu viia ja projekti põhjendatus – 20% koondhindest.

 (7) Taotluse hindamisel antud koondhinne moodustub valikukriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest.

 (8) Juhul kui taotlus saab ühes valikukriteeriumis hindeskaalal madalaima hinde, siis seda taotlust edasi ei hinnata ning tehakse taotluse mitterahuldamise otsus.

 (9) Hindamine viiakse läbi rakendusasutuse kehtestatud hindamisjuhendi järgi. Hindamismetoodika koostamisel lähtutakse käesoleva määruse § 17 lõikes 6 nimetatud valikukriteeriumitest. Rakendusüksus avalikustab hindamismetoodika oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru avamise kuupäeval.

 (10) Taotlusi hinnatakse käesoleva määruse § 11 lõike 1 punktide 1–5 kaupa.

§ 18.  Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus

 (1) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise otsuse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad nõuetele, § 17 lõigetes 1 ja 6 sätestatud kriteeriumidele ning vooru eelarve võimaldab taotlust rahuldada.

 (2) Rakendusüksus võib sätestada taotluse rahuldamise otsuses projekti elluviimiseks vajalikke lisakohustusi.

 (3) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui:
 1) esineb üks või mitu taotluse menetlemise määruse § 8 lõikes 2 nimetatud asjaoludest;
 2) taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid;
 3) taotleja või taotlus ei vasta nõuetele;
 4) taotlus ei vasta vähemalt ühele käesoleva määruse § 17 lõikes 1 nimetatud vastavuskriteeriumile;
 5) taotlus saab vähemalt ühes käesoleva määruse § 17 lõikes 6 nimetatud valikukriteeriumis hindeskaala madalaima punktihinde;
 6) taotlus saab käesoleva määruse § 17 lõikes 6 nimetatud valikukriteeriumide alusel koondhindeks vähem kui 30% hindepunktidest.

 (4) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluse menetlemise määruse § 8 lõikes 5 sätestatud andmed.

 (5) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse taotlejale teatavaks viivitamata. Otsus tehakse teatavaks elektrooniliselt või struktuuritoetuse registri vahendusel.

 (6) Koos taotluse rahuldamise otsusega saadab rakendusüksus taotlejale kinnituskirja. Kui taotleja, kelle taotlus on rahuldatud, on nõus taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustega, tagastab ta kinnituskirja allkirjastatult rakendusüksusele 10 tööpäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse kättesaamisest arvates.

 (7) Kui taotleja ei tagasta kinnituskirja rakendusüksusele 10 tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse kättesaamist, võib rakendusüksus tunnistada taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks.

 (8) Kui toetuse saaja ei alusta projekti elluviimist 6 kuu jooksul projekti taotluse rahuldamise otsuste tegemisest võib rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada. Projekti elluviimise alustamiseks loetakse taotluses kavandatud hanke väljakuulutamist.

§ 19.  Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine

 (1) Kui taotluse täielik rahuldamine ei ole taotlusvooru eelarve tõttu võimalik, võib taotleja nõusolekul taotletud toetuse summat vähendada või projekti tegevust muuta tingimusel, et saavutatakse taotluses sisalduva projekti tulemused.

 (2) Taotluse osalisel või kõrvaltingimusega rahuldamisel tuleb arvestada taotluste menetlemise määruse §-s 9 sätestatud tingimustega.

§ 20.  Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

 (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja kirjaliku taotluse alusel taotluste menetlemise määruse §-des 10 ja 11 sätestatud tingimustel ja korras.

 (2) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitava muudatuse tõttu ei ole projekti tulemusi võimalik saavutada või tulemused ei vasta toetuse andmise eesmärkidele.

 (3) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks, kui esineb vähemalt üks struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikes 3 toodud asjaolu.

 (4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 30 tööpäeva jooksul vastavasisulise taotluse saamisest arvates.

5. peatükk Toetuse saaja õigused ja kohustused 

§ 21.  Toetuse saaja kohustused

 (1) Toetuse saaja tagab struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatud kohustuste täitmise, projekti juhtimise ja selle eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustel.

 (2) Toetuse saaja esitab hangete läbiviimise plaani, mille eeldatav maksumus käibemaksuta on vähemalt 5000 eurot, hiljemalt 20 tööpäeva enne esimese hanke välja kuulutamist.

 (3) Juhul kui hange ei ole läbi viidud riigihangete registris, esitatakse rakendusüksusele hanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui tehingu eeldatav maksumus käibemaksuta on vähemalt 5000 eurot ning hankelepingu koopia viivitamata pärast hankelepingu sõlmimist, aga mitte hiljem kui esimene maksetaotlus.

 (4) Toetuse saaja, kes ei pea järgima riigihangete seadust ei tohi funktsionaalselt koos toimiva või sama eesmärgi saavutamiseks vajalike asjade, teenuste või ehitustööde ostmisel jaotada lepingut osadeks eesmärgiga eirata struktuuritoetuse seaduse § 26 lõikes 6 toodud kohustust.

§ 22.  Toetuse saaja õigused

 (1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

 (2) Toetuse saajal on õigus ärakuulamisele ning võimalus esitada oma seisukohad haldusmenetluse seaduse §-s 40 ja struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikes 2 sätestatud juhtudel ja korras.

6. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused 

§ 23.  Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

 (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele vahe- ja lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtpäevadel struktuuritoetuse registri vahendusel taotleja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna.

 (2) Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet, teavet edusammude kohta projekti eesmärgi, väljundite ja tulemuste saavutamisel ning hinnangut projekti eesmärgi, väljundnäitajate ning tulemuste saavutamise kohta projekti lõpuks.

 (3) Toetuse saaja esitab projekti vahearuande projekti iga aruandlusperioodi kohta. Aruandlusperioodi kestus ei ole üldjuhul pikem kui üks aasta.

 (4) Kui projekti abikõlblikkuse periood on lühem kui 18 kuud, siis toetuse saaja vahearuannet ei esita.

 (5) Projekti lõpparuanne sisaldab vähemalt kogu projekti peamiste tegevuste ülevaadet, teavet projekti eesmärgi, väljundite ning tulemuste saavutamise kohta. Lisaks käsitleb projekti lõpparuanne projekti tegevuste ja tulemuste mõju läbivatele teemadele, sh võrdsetele võimalustele.

 (6) Toetuse saaja esitab projekti lõpparuande 30 tööpäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. Rakendusüksus võib põhjendatud juhul tähtaega pikendada.

 (7) Rakendusüksusel on õigus toetuse tulemuslikkuse hindamiseks nõuda toetuse saajalt aruannete esitamist projekti abikõlblikkuse perioodile järgneva viie aasta jooksul.

§ 24.  Toetuse maksmise tingimused

 (1) Toetus makstakse välja vaid abikõlbliku kulu hüvitamiseks.

 (2) Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse §-s 14 toodud korras. Ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 2 alusel toetust makstes võib ühendmääruse § 14 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tingimustel teha makse ka otse tarnijale või töövõtjale.

 (3) Toetust võib maksta riigiabi ettemaksena ühendmääruse §-des 19 ja 20 sätestatud korras.

 (4) Toetuse saaja esitab maksetaotluse rakendusüksuse kehtestatud vormil ja lisab sellele vähemalt järgmised dokumendid:
 1) hanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui hange ei ole läbi viidud riigihangete registris ja tehingu eeldatav hind on vähemalt 5000 eurot ja dokumente ei ole eelnevalt rakendusüksusele esitatud;
 2) leping, mille alusel on kohustus võetud. Lepingut ei lisata juhul, kui leping on eelnevalt rakendusüksusele esitatud või on leitav riigihangete registrist ja lepingut ei ole muudetud;
 3) lepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument, õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused olemasolu korral;
 4) arve või muu raamatupidamisdokument;
 5) asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia;
 6) kulu omafinantseeringu osas tasumist tõendav dokument, kui toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 2 alusel;
 7) raamatupidamises projekti kulude kajastamist tõendav dokument;
 8) garantii dokument ja laenuleping;
 9) ettemakse korral kulude tasumise prognoos või ettemakse arve ning garantii, mis vastab ühendmääruse §-s 20 toodud tingimustele.

 (5) Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuses täiendada eelmises lõikes nõutud dokumentide loetelu.

 (6) Maksetaotlus esitatakse struktuuritoetuse registri vahendusel taotleja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna.

 (7) Maksetaotlus esitatakse vähemalt üks kord kvartalis, kui eelmisest maksetaotluse esitamisest arvates on kulu tekkinud.

 (8) Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse ja ettemakse kasutamise aruande menetlemise osaliselt või täielikult struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 toodud juhul.

 (9) Riigiabi ettemakse maksetaotlust menetleb rakendusüksus ühendmääruse § 12 lõikes 1 toodud tähtaja jooksul.

 (10) Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lugenud projekti tegevused elluviiduks.

§ 25.  Finantskorrektsioonid

 (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ning ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule.

 (2) Toetust nõutakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 48. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada vastavalt ühendmääruse §-le 24.

 (3) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule.

§ 26.  Vaiete menetlemine

 (1) Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele. Vaide lahendab rakendusüksus haldusemenetluse seaduses sätestatud korras.

 (2) Vaie lahendatakse 20 tööpäeva jooksul rakendusüksusele vaide esitamisest arvates. Vaide lahendamise tähtaega võib pikendada haldusmenetluse seaduse § 84 lõike 2 kohaselt.