Teksti suurus:

„Tervishoiu hädaolukordadeks valmistumise korraldamine haiglavõrgu kavas nimetatud haiglates” toetuse andmise tingimused avatud taotlemisel

„Tervishoiu hädaolukordadeks valmistumise korraldamine haiglavõrgu kavas nimetatud haiglates” toetuse andmise tingimused avatud taotlemisel - sisukord
Väljaandja:Tervise- ja tööminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:03.10.2021
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:01.09.2023
Avaldamismärge:RT I, 30.09.2021, 3

„Tervishoiu hädaolukordadeks valmistumise korraldamine haiglavõrgu kavas nimetatud haiglates” toetuse andmise tingimused avatud taotlemisel

Vastu võetud 28.09.2021 nr 40

Määrus kehtestatakse perioodi 2014‒2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna 15 „COVID-19 kriisiga võitlemine” meetme 15.1 „COVID-19 valmisoleku tagamine” tegevuse 15.1.3 „COVID-19 kriisiks valmisolek ja investeeringud haiglavõrgu jätkusuutlikkusse” (edaspidi meetme tegevus) toetuse andmise tingimused.

§ 2.  Toetuse andmise eesmärk ja meetme tegevuse väljundinäitajad

  (1) Kooskõlas rakenduskavaga on toetuse andmise eesmärk tagada COVID-19 kriisiks valmisolek ja investeeringud haiglavõrgu jätkusuutlikkusse.

  (2) Toetatav projekt panustab vähemalt ühte järgmistest meetme tegevuse väljundinäitajatest:
  1) COVID-19 patsientide jaoks loodud voodikohad;
  2) abi saavate haiglavõrgu kavas nimetatud haiglate arv.

§ 3.  Meetme tegevuse rakendusasutus ja rakendusüksus

  Meetme tegevuse rakendusasutus on Sotsiaalministeerium (edaspidi rakendusasutus). Meetme tegevuse rakendusüksuse ülesandeid täidab Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus).

§ 4.  Vaiete menetleja

  Rakendusüksuse otsuse või toimingu vaide menetleja on rakendusüksus.

2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus, toetuse osakaal ja riigiabi 

§ 5.  Toetatavad tegevused

  Meetme tegevusest toetatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 55 lõike 1 punkti 1 alusel kehtestatud loetelus nimetatud haiglates järgmisi tegevusi:
  1) olemasoleva palati ümberehitamine isolatsioonipalatiks või uue isolatsioonipalati loomine, sealhulgas hapnikravi võimekuse suurendamine statsionaarses või erakorralise meditsiini osakonnas vastavalt haigla vajadustele;
  2) valmisoleku ja elutähtsate teenuste osutamise jätkamise võimekuse suurendamine pikaajalise elektrikatkestuse korral.

§ 6.  Kulude abikõlblikkus

  (1) Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) § 2 lõigetele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas ühendmääruse §-s 5 sätestatud puhastulu arvesse võtmise nõuete ning Euroopa Liidu ja Eesti õigusega.

  (2) Abikõlblikud on määruse § 5 punktis 1 nimetatud toetatava tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt taotluse rahuldamise otsusele:
  1) projekti ettevalmistamisega seotud uuringu ja analüüsi tegemine, sealhulgas finantsanalüüsi ja selle seletuskirja koostamine;
  2) riigihanke korraldamine;
  3) ehitusprojekti koostamine ja ekspertiis;
  4) ehitustööde tegemine;
  5) ehitise ekspertiis;
  6) ehituse omanikujärelevalve korraldamine ja tegemine;
  7) projektijuhtimine;
  8) ehituse käigus paigaldatava inventari ja tehnosüsteemide, sealhulgas meditsiini- ja hapnikraviseadmete ja süsteemide soetamine, paigaldamine ja seadistamine;
  9) meditsiiniliste voodite soetamine ja paigaldamine;
  10) abitehnoloogia, sealhulgas ventilatsioonisüsteemi soetamine, paigaldamine ja seadistamine;
  11) toetuse kasutamisest teavitamine.

  (3) Abikõlblikud on määruse § 5 punktis 2 nimetatud toetatava tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt taotluse rahuldamise otsusele:
  1) projekti ettevalmistamisega seotud uuringu ja analüüsi tegemine, sealhulgas finantsanalüüsi ja selle seletuskirja koostamine;
  2) riigihanke korraldamine;
  3) ehitusprojekti koostamine ja ekspertiis;
  4) ehitustööde tegemine;
  5) ehitise ekspertiis;
  6) ehituse omanikujärelevalve korraldamine ja tegemine;
  7) projektijuhtimine;
  8) olemasolevate elektrisüsteemide kohandamine ja muutmine;
  9) elektrigeneraatorite ja UPS-seadmete soetamine ning nendega seotud süsteemide väljaehitamine;
  10) külmtranspordivahendi soetamine;
  11) toetuse kasutamisest teavitamine.

  (4) Käibemaks on projekti raames abikõlblik kulu, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel. Käibemaks on abikõlblik juhul, kui käibemaksukohustuslasest toetuse saaja kasutab oma raamatupidamises käibemaksu otsearvestuse meetodit.

§ 7.  Meetme tegevuse ja projekti abikõlblikkuse periood

  (1) Meetme tegevuse abikõlblikkuse periood on 1. veebruar 2020 kuni 31. detsember 2023. Projekti abikõlblikkuse periood peab jääma meetme tegevuse abikõlblikkuse perioodi.

  (2) Enne taotluse rahuldamise otsuse kuupäeva tekkinud kulude katmiseks võib taotluse rahuldamise otsuses taotleja taotluse alusel ette näha taotluse esitamise kuupäevast varasema abikõlblikkuse perioodi alguskuupäeva, kuid mitte varasema kui 1. veebruar 2020.

§ 8.  Toetuse osakaal abikõlblikest kuludest ja piirsumma

  (1) Toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest on 100%.

  (2) Projektile eraldatava toetuse suurim summa ja toetuse osakaal abikõlblikest kuludest kinnitatakse taotluse rahuldamise otsuses.

  (3) Toetuse määramisel arvestab rakendusüksus abikõlblikest kuludest maha puhastulu vastavalt ühendmääruse § 5 lõikele 2, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 61 lõike 2 alusel antavat määrust, mis reguleerib diskonteeritud puhastulu arvestamise metoodikat, ning artikli 101 alusel antavat määrust, mis näeb ette kulude ja tulude analüüsi metoodika.

  (4) Määruse § 5 punktis 1 nimetatud toetatava tegevuse elluviimiseks taotletava toetuse maksimaalne summa ühe isolatsioonipalati kohta on 73 000 eurot.

  (5) Määruse § 5 punktis 2 nimetatud toetatava tegevuse elluviimiseks taotletava toetuse maksimaalne summa ühe haiglavõrgu kavas nimetatud haigla kohta on 80 000 eurot.

§ 9.  Riigiabi

  Meetme tegevuse raames antav toetus ei ole riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

3. peatükk Taotluse esitamine, nõuded taotlejale ja taotlusele 

§ 10.  Taotluse esitamine

  (1) Rakendusasutus esitab rakendusüksusele info taotlusvooru kavandatava aja kohta ja taotlusvooru eelarve määruse §-s 5 nimetatud toetatavate tegevuste kaupa. Taotlusvooru võib korraldada toetavate tegevuste kohta eraldi või koos.

  (2) Taotlemise algatamisel teavitab rakendusüksus eelarve jaotusest toetatavate tegevuste kaupa, taotluste esitamise algusaja ja tähtaja. Taotlemine kuulutatakse välja vähemalt 40 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise kuupäeva.

  (3) Rakendusüksus teavitab taotlemise algusest oma kodulehel, edastab asjakohase info haiglavõrgu kavas nimetatud haiglatele ja annab vähemalt 40 tööpäeva taotluste esitamiseks.

  (4) Taotleja esitab taotluse ning vastavalt projekti abikõlblikule summale projekti finantsanalüüsi ja selle seletuskirja digitaalselt allkirjastatuna rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu.

  (5) Taotluse esitamisel lähtutakse e-toetuse keskkonna andmeväljadest. Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist.

§ 11.  Nõuded taotlejale

  (1) Taotleja peab olema tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 55 lõike 1 punkti 1 alusel kehtestatud loetelus nimetatud haigla.

  (2) Taotleja on lisaks perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 2 sätestatule kohustatud:
  1) vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) §-des 2 ja 3 sätestatud nõuetele;
  2) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama rakendusüksusele informatsiooni, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.

§ 12.  Nõuded taotlusele

  (1) Taotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 1 loetletud nõuetele vastama järgmistele nõuetele:
  1) toetust taotletakse toetatavale tegevusele;
  2) projekti ei ole võimalik toetuseta ellu viia;
  3) taotlus on esitatud tähtajaks.

  (2) Taotlus peab sisaldama taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitusi.

  (3) Kui taotleja on projektile või osale projekti tegevustest taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja esitama rakendusüksusele sellekohase teabe.

4. peatükk Taotluse menetlemine 

§ 13.  Taotluse menetlemine

  (1) Taotluse menetlemine toimub vastavalt taotluste menetlemise määruses ja määruses sätestatule.

  (2) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, samuti taotluse täiendamist või muutmist, kui taotluses esinevad puudused või kui taotlus ei ole kooskõlas meetme tegevuse eesmärkide ja vajadustega, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad selgitamist, muutmist, täiendamist või lisainformatsiooni.

  (3) Taotlejal on õigus esitatud taotlust muuta vaid rakendusüksuse osutatud puuduste kõrvaldamiseks.

  (4) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 45 tööpäeva alates taotluse esitamisest või pärast määruse § 14 lõikes 2 nimetatud puuduste kõrvaldamise tähtaja möödumist.

§ 14.  Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontroll ning taotluste hindamine

  (1) Rakendusüksus kontrollib taotleja ja taotluse vastavust nõuetele ning projekti vastavust hindamiskriteeriumidele.

  (2) Kui taotluses avastatakse puudusi, teatatakse sellest taotlejale kolme tööpäeva jooksul alates puuduse avastamisest. Puuduste kõrvaldamiseks antakse mõistlik tähtaeg, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.

  (3) Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui ta vastab taotluste menetlemise määruse §-des 2 ja 3 ning määruses sätestatud nõuetele.

  (4) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui see vastab taotluste menetlemise määruse §-s 4 ja määruses sätestatud nõuetele.

  (5) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
  1) taotlus ei vasta määruse §-s 12 sätestatud nõuetele;
  2) taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
  3) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil toetuse taotluse menetlemist;
  4) taotleja ei võimalda kontrollida toetuse taotluses esitatud andmete õigsust või teha kohapealset kontrolli.

  (6) Projektide hindamine toimub vastavushindamise raames. Projekt peab vastama järgmistele valikukriteeriumitele ja -metoodikale:
  1) projekt panustab määruse § 2 lõikes 1 nimetatud eesmärgi täitmisesse;
  2) projekti planeeritavad tegevused on kooskõlas määruse § 5 punktis 1 või 2 nimetatud toetatava tegevusega;
  3) projekt, mis on seotud määruse § 5 punktis 1 nimetatud toetatava tegevuse elluviimisega, panustab nii rakenduskava kui ka meetmete nimekirja kohase meetme tegevuse väljundinäitajasse;
  4) projekt, mis on seotud määruse § 5 punktis 2 nimetatud toetatava tegevuse elluviimisega, panustab meetmete nimekirja kohase meetme tegevuse väljundinäitajasse;
  5) määruse § 5 punktis 1 nimetatud toetatava tegevuse elluviimisega seotud projekti raames loodavate isolatsioonipalatite arv vastab haigla vajadustele, arvestades kogu tervishoiusüsteemi toimepidevust;
  6) määruse § 5 punktis 2 nimetatud toetatava tegevuse elluviimisega seotud projekt suurendab haigla valmisolekut ja elutähtsate teenuste osutamise jätkamise võimekust pikaajalise elektrikatkestuse korral;
  7) projektil on mõju võrdsete võimaluste, regionaalarengu ja riigivalitsemise tagamisele;
  8) projekti on võimalik ellu viia meetme tegevuse abikõlblikkuse perioodil.

§ 15.  Taotluse vastavaks tunnistamine ja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine

  (1) Rakendusüksus kontrollib enne taotluse rahuldamise või taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemist taotleja vastavust taotluste menetlemise määruse § 3 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatule.

  (2) Rakendusüksus teeb kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse vastavushindamist taotluse rahuldamise või taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

  (3) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 nimetatu.

  (4) Taotlus jäetakse rahuldamata taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 2 nimetatud juhtudel.

  (5) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 nimetatud teave.

  (6) Taotlejale tehakse taotluse kohta tehtud otsus teatavaks e-toetuse keskkonna vahendusel viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.

  (7) Rakendusüksus edastab taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse rakendusasutusele teadmiseks.

§ 16.  Taotluse osaline ja kõrvaltingimusega rahuldamine

  (1) Rakendusüksus võib taotluse rahuldada osaliselt või kõrvaltingimusega vastavalt taotluste menetlemise määruse §-le 9.

  (2) Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summat vähendada või projektis kavandatud tegevusi muuta. Kui taotleja ei ole rakendusüksuse ettepanekuga nõus, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

  (3) Enne taotluse osalise rahuldamise otsuse tegemist peab rakendusüksus vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 23 lõike 1 punktile 1 andma taotlejale võimaluse esitada oma seisukohad.

  (4) Kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele. Õigus maksetele tekib toetuse saajal pärast otsuses nimetatud kõrvaltingimuse täitmist ja selle täitmise tõendamist.

5. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine 

§ 17.  Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

  (1) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase avalduse alusel taotluste menetlemise määruse §-des 10 ja 11 ning määruses sätestatud tingimustel ja korras.

  (2) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui:
  1) kavandatava muudatuse tõttu muutub oluliselt projekti sisu või tulemus ning seetõttu ei ole võimalik projekti eesmärke saavutada;
  2) kavandatav muudatus ei vasta projekti eesmärkidele või määruse § 5 punktis 1 või 2 nimetatud toetatavale tegevusele;
  3) kavandatava muudatuse tulemusel ei ole võimalik projekti tegevusi lõpetada 31. detsembriks 2023. a;
  4) meetme tegevuse eelarves puuduvad vahendid.

  (3) Rakendusüksus tunnistab taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikes 3 ja § 47 lõikes 3 nimetatud alustel.

  (4) Enne taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamist peab rakendusüksus vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 23 lõike 2 punktile 2 andma toetuse saajale võimaluse esitada oma seisukohad.

§ 18.  Toetuse suurendamine

  Toetuse summat võib suurendada, kui see on põhjendatud ja meetme tegevuse eelarves on kasutamata vahendeid.

6. peatükk Taotleja õigused, toetuse saaja õigused ja kohustused, rakendusüksuse kohustused ja rakendusasutuse õigused 

§ 19.  Taotleja õigused

  Taotleja võib omal vastutusel alustada riigihanke ettevalmistamist ja tegemist enne taotluse rahuldamise otsust.

§ 20.  Toetuse saaja õigused ja kohustused

  (1) Toetuse saaja tagab perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 24 sätestatud kohustuste täitmise, projekti juhtimise ja selle eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sealhulgas:
  1) esitab rakendusüksusele tähtajaks nõutud informatsiooni ja aruanded, ühtlasi teeb järjepidevat seiret projekti tulemuste täitmise üle vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele ja tähtaegadele;
  2) tagab projekti eesmärkide elluviimise, saavutab taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tulemused;
  3) teavitab rakendusüksust, kui samalaadsetele tegevustele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest;
  4) teavitab viivitamata kirjalikult rakendusüksust, kui investeeringu kasuliku eluea jooksul toote või teenuse hinda tõstetakse taotluse rahuldamise otsuse aluseks olnud finantsanalüüsis prognoositust suuremal määral, ilmneb tuluallikas, mida ei ole eelnevalt arvesse võetud, projekt teenib abikõlblikkuse perioodil prognoositust suuremal määral tulu, ning koostab rakendusüksuse määratud tähtpäevaks uuendatud finantsanalüüsi;
  5) vähendab projekti abikõlblikke kulusid projekti vara kasuliku eluea jooksul teenitava puhastulu osa võrra, mis on proportsioonis abikõlblike kuludega projekti kogukuludest;
  6) säilitab toetatavate tegevuste elluviimisega seotud dokumente, sealhulgas abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid, neli aastat alates sama aasta 31. detsembrist, kui lõppmakse laekus hiljemalt 30. juunil, ja alates järgneva aasta 31. detsembrist, kui lõppmakse laekus pärast 30. juunit;
  7) teeb vajaduse korral rakendusüksusele ettepaneku projekti muuta.

  (2) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuetega ja toetuse saaja kohustustega.

  (3) Toetuse saajal on vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikele 2 õigus esitada oma seisukohad enne:
  1) ettekirjutuse tegemist;
  2) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult;
  3) finantskorrektsiooni otsuse tegemist.

  (4) Toetuse saajal on õigus enne taotluse rahuldamise otsuse jõustumist tekkinud kulude katmiseks, kui projekti abikõlblikkuse periood on sellest varasem.

  (5) Toetuse saaja on kohustatud seoses hankimisega tagama perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 26 sätestatud kohustuste täitmise.

  (6) Toetuse saaja on kohustatud edastama rakendusüksusele riigihankega seotud dokumentide kohta info järgmiselt:
  1) teavitama kümme tööpäeva enne riigihanke alustamist riigihanke alusdokumentide koostamisest riigihangete registris ning võimaldama juurdepääsuõigused vaatlejana;
  2) teavitama riigihanke alusdokumentide muudatustest kümne tööpäeva jooksul nende esitamisest riigihangete registrile;
  3) edastama hankelepingu muudatused kümme tööpäeva enne muudatuskokkuleppe sõlmimist.

§ 21.  Rakendusüksuse kohustused

  Rakendusüksus on kohustatud lisaks perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 loetletud ülesannetele:
  1) andma hinnangu toetuse saaja esitatud riigihankega seotud dokumentide kohta kümne tööpäeva jooksul;
  2) küsima rakendusasutuselt hinnangu taotluses kirjeldatud projekti kohta enne taotluse rahuldamise otsuse muutmist või selle osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamist;
  3) edastama rakendusasutusele teadmiseks kõik rakendusüksuse otsused, mis puudutavad taotluse rahuldamist, selle muutmist või kehtetuks tunnistamist;
  4) tegema projektide üle järelkontrolli viie aasta jooksul pärast projekti lõppmakse tegemist, veendumaks, et projekti elluviimise tulemusena soetatud vara ja rajatud või rekonstrueeritud taristut kasutatakse sihtotstarbeliselt ning projekt ei ole teeninud puhastulu või teenitud puhastulu ei ületa projekti abikõlblikest kuludest maha arvatud puhastulu;
  5) tegema muid perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides ning määruses sätestatud toiminguid.

§ 22.  Rakendusasutuse õigused ja kohustused

  (1) Lisaks perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 7 loetletud ülesannetele annab rakendusasutus arvamuse taotluse rahuldamise otsuse muutmist või kehtetuks tunnistamist puudutavate rakendusüksuse otsuste eelnõude kohta.

  (2) Rakendusasutusel on õigus teha vajaduse korral rakendusüksusele ettepanek taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks.

§ 23.  Toetuse kasutamisega seotud teabe, dokumentide ja aruannete esitamine

  (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele iga aasta 20. jaanuariks 31. detsembri seisuga ja iga aasta 20. juuliks 30. juuni seisuga projekti vahearuande e-toetuse keskkonna vahendusel, lähtudes selles etteantud andmeväljadest.

  (2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti lõpparuande 30 kalendripäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuses määratud projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast, kuid hiljemalt 17. jaanuaril 2024.

  (3) Kui projekti vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult projekti lõpparuanne.

  (4) Kui projekt teenib tulu abikõlblikkuse perioodil ja teenitud tulu on suurem Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” § 5 lõikes 2 nimetatud analüüsis prognoositud tulust, esitab toetuse saaja uuendatud finantsanalüüsi projekti lõpparuandega.

7. peatükk Toetuse maksmine 

§ 24.  Toetuse maksmine

  (1) Toetuse väljamaksete tegemisel lähtutakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 28 ja 29, ühendmääruse §-des 11–14 ning määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustest ja korrast.

  (2) Toetuse maksmise eelduseks on taotluse rahuldamise otsus vastavalt määruse §-le 15 ja kulude abikõlblikkus vastavalt määruse §-le 6.

  (3) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele maksetaotluse e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt üks kord kuus, välja arvatud juhul, kui aruandekuu jooksul tasutud kulusid ei tekkinud. Kui maksetaotlusi esitatakse harvem kui üks kord kuus, peab toetuse saaja rakendusüksuse järelepärimise peale edastama vastavasisulise selgituse.

  (4) Toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 alusel.

  (5) Pärast maksetaotluse saamist kontrollib rakendusüksus maksetaotluses esitatud kulude abikõlblikkust ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist 30 tööpäeva jooksul.

  (6) Toetus makstakse välja vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem, kui on määratud toetuse piirsumma.

  (7) Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud alustel.

  (8) Kui toetuse maksetaotluse menetlemisel ilmneb maksetaotluses puudus, mida on võimalik määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, määrab rakendusüksus puuduse kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikele 2.

  (9) Lõppmakse taotlus esitatakse koos lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast kulude abikõlblikkuse, tegevuste elluviimise ja maksete tõendamist ning lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt.

§ 25.  Finantskorrektsioonid

  (1) Rakendusüksus teeb finantskorrektsiooni otsuse ning toetus nõutakse tagasi vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule.

  (2) Toetus makstakse tagasi vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 48 sätestatule. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada ühendmääruse §-s 24 sätestatud tingimustel.

  (3) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule.

Tanel Kiik
Tervise- ja tööminister

Maarjo Mändmaa
Kantsler

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json