Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Haldusleping nr 227

Vastu võetud 26.09.2025

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond 2021–2027 rahastamisvahendi sihtfondi
haldamiseks ja rakendamiseks

Eesti Vabariigi Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, registrikoodiga 70000734, aadressiga Suur-Ameerika tn 1, 10122 Tallinn (edaspidi ministeerium), keda põhimääruse alusel esindab regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras, kes tegutseb Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põhimääruse alusel

ja

Maaelu Edendamise Sihtasutus, registrikoodiga 90000245, aadressiga Oru tn 21, 71003 Viljandi (edaspidi sihtasutus), keda esindab juhatuse liige Meelis Annus, kes tegutseb põhikirja alusel,

keda edaspidi nimetatakse eraldiseisvalt „pool” ja koos „pooled”, sõlmisid käesoleva halduslepingu (edaspidi nimetatud leping) järgnevas:

1. Reguleerimisala

1.1. Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava (edaspidi rakenduskava) rahastamisvahend on riiklik ministeeriumi juhitav rahastamisvahend Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 (edaspidi määrus (EL) nr 2021/1060) artikli 59 punkti 2 alapunkti b ning punkti 3 alapunkti c mõistes.¹

1.2. Rahastamisvahendit rakendatakse vastavalt Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskavas sätestatule.

1.3. Rahastamisvahendi kaudu finantseeritakse kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise ja töötlemise valdkonnas kavandatavaid investeeringuid, mis on jätkusuutlikud, kuid ei leia kavandatavatele investeeringutele turult piisavalt rahastamisallikaid.

1.4. Rahastamisvahend ei pea toimima isetasuvuse põhimõttel, kuid seda hallatakse kooskõlas aktiivse rahavoogude juhtimise ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega.

1.5. Käesolev leping ja selle lisad on avalikud.

2. Rahastamisvahendi poliitika eesmärgid ja eelhindamine

2.1. Rahastamisvahend peab toetama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 2021/1139, 7. juuli 2021, millega luuakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond ja muudetakse määruse (EL) nr 2017/1004 (edaspidi määrus (EL) nr 2021/1139) artikli 26 lõike 1 kohaseid erieesmärke.²

2.2. Rahastamisvahend peab leevendama rahastamisvahendite eelhindamisel selgunud turutõrkeid.³

3. Rahastamisvahendi rakendusülesannete delegeerimine, poolte õigused ja kohustused

3.1. Ministeerium annab sihtasutusele kalandusturu korraldamise seaduse (edaspidi KTKS) § 50 lõike 2 ja halduskoostöö seaduse § 14 lõike 1 alusel rahastamisvahendi haldamise ja rakendamise ülesanded.

3.2. Sihtasutus rakendab, haldab ja jälgib rahastamisvahendit kooskõlas käesoleva lepinguga, kohalduvate määruse (EL) nr 2021/1060 tingimustega ja muude asjaomaste Euroopa Liidu õiguse sätetega, eelkõige riigiabi eeskirjadega ning asjakohaste Eesti Vabariigi õiguse sätetega.

3.3. Sihtasutuse ülesanne rahastamisvahendi rakendamisel on:
3.3.1. laenutaotluse ja abitaotluse menetlemine;
3.3.2. taotleja krediidivõimelisuse hindamine;
3.3.3. krediteerimise või mittekrediteerimise otsuse langetamine;
3.3.4. laenu vormistamine;
3.3.5. tagatise, sh pandi seadmise korraldamine;
3.3.6. laenu väljamaksmine;
3.3.7. laenu monitooring ja haldamine;
3.3.8. lepingu punktides 9.4.1 ja 9.4.2 nimetatud andmete esitamine Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA).

3.4. Sihtasutus peab võimaldama auditeerida iga-aastaselt laenuportfelli, et saaks anda hinnangu portfelli väärtusele ja kvaliteedile.

3.5. Sihtasutus on kohustatud rahastamisvahendi rakendamise üldküsimustes konsulteerima ministeeriumiga, võttes täitmiseks juhised, mis on kooskõlas lepinguga.

3.6. Ministeeriumi ja sihtasutuse vahelises suhtes kohaldatakse halduskoostöö ja haldusmenetluse seaduses sätestatut.

3.7. Vaatamata asjaolule, et sihtasutus ei ole krediidiasutus, lepivad pooled erisusena kokku, et rahastamisvahendi rakendamiseks moodustab sihtasutus krediidikomitee.

3.8. Sihtasutus täidab oma kohustusi seoses rahastamisvahendiga sama professionaalselt, tõhusalt, läbipaistvalt ja hoolsalt nagu oma enda toimingute tegemisel, kui käesolev leping ei nõua enamat.

4. Rahastamisvahendi rahalised vahendid

4.1. Rahastamisvahendit finantseeritakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 ja riigi eelarvelistest vahenditest.

4.2. Käesoleva lepingu alusel moodustatav rahastamisvahendi rahaline maht ning pakutavad finantstooted lepitakse poolte vahel kokku ja sätestatakse eraldi käesoleva lepingu lisana.

4.3. Vajadusel võib kokku leppida rahalise mahu muutmises, kuid mitte suuremas summas, kui Vabariigi Valitsuse korraldusega on valdkonna eest vastutavale ministrile volitus antud.

4.4. Rahastamisvahendi rahaline maht arvestatakse lepingu lisas koos haldustasuga (edaspidi valitsemistasu).

4.5. Juhul kui rahastamisvahendi jooksva hindamise käigus ilmneb vajadus pakkuda ka muid finantstooteid, siis võivad pooled selles eraldi kokku leppida, sh lepingu rahalise mahu muutmises.

4.6. Rahastamisvahendi finantstoodete rakendamise täpsemad tingimused, sh nende raames tehtavate tegevuste (s.o laenulepingute sõlmimine, maksed lõppsaajale) sihttasemed ja nõuded lepitakse poolte vahel kokku ja sätestatakse iga finantstoote kohta eraldi lepingu lisana.

4.7. Sihtasutus esitab PRIA-le esimese maksetaotluse, mille rahaline maht on kuni 30% lepingu lisa alusel rahastamisvahendi jaoks eraldatud programmimakse kogusummast, millest on arvestatud maha lepingu 9.2.7 kohane valitsemistasu osa.

4.8. Teise ja järgmise maksetaotluse esitab sihtasutus PRIA-le, kui on sihtasutuse seisukohast piisavalt väljastatud rahastamisvahendist investeeringutele rahalisi vahendeid lähtudes määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 68 lõike 1 punktist a.

4.9. Rahastamisvahendi rakendamisel võib sihtasutus teha tegevusi alates rahastamisvahendi rakendamiseks vajalike rahaliste vahendite laekumisest vastavale kontole riigikassas.

4.10. Pärast rahastamiskõlblikkuse perioodi lõppu 2029. aasta 31. detsembril võib sihtasutus teha uusi tegevusi vaid nende rahaliste vahendite ulatuses, mis kvalifitseerusid 2029. aasta 31. detsembri seisuga rahastamiskõlblikeks kuludeks olles kooskõlas määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 60 lõikega 2.

4.11. Sihtasutuse rahastamisvahendiga seotud maksetaotlusi menetleb PRIA.

4.12. Sihtasutus esitab PRIA-le perioodilised maksetaotlused punktis 4.10 toodud rahastamiskõlblikkuse perioodi jooksul.

4.13. PRIA kontrollib taotluse menetlemisel rahastamisvahendi rakendamist ja selle kooskõla käesoleva lepinguga, lepingule kohalduvate muude tingimustega, muude asjaomaste Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi õiguse sätetega ning teeb maksetaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse.

4.14. PRIA teeb maksetaotluse suhtes otsuse 45 tööpäeva jooksul arvates maksetaotluse esitamise päevast.

4.15. PRIA kannab rahastamisvahendi rakendamiseks vajalikud rahalised vahendid sihtasutuse maksetaotluse rahuldamise otsuse korral rahastamisvahendi rakendamiseks loodud kontole riigikassas viitenumbriga 3500079198 ning teavitab sellest sihtasutust ja ministeeriumi.

4.16. PRIA võib peatada maksetaotluse menetlemise, teavitades sellest ministeeriumit ja sihtasutust, kui sihtasutuse maksetaotlust ei saa rahuldada põhjusel, et:
4.16.1. see ei vasta mõnes olulises punktis lepingu sätetele;
4.16.2. on tõsine kahtlus kavandatava kulutuse vastuvõetavuses;
4.16.3. on teatavaks saanud teave, mis viitab olulisele puudusele sihtasutuse sisekontrollisüsteemi või riskijuhtimissüsteemi toimivuses.

4.17. Maksetaotluse menetlemise peatamist peab PRIA põhjendama ja see ei tohi olla tagasiulatuv, peatamine jõustub kuupäevast, millal osapooli sellest teavitati.

4.18. Makse võib teha alates kuupäevast, millal puudused kõrvaldatakse, taotletud teave esitatakse või täiendavad kontrollid läbi viiakse.

4.19. Sihtasutus valitseb rahastamisvahendit sihtasutuse põhikirja punktis 3.1.2 sätestatu alusel riigieelarvelise eraldisena oma varast lahus ega seo rahastamisvahendi rakendamist oma vara arvel tehtava tehinguga ja vastupidi.

4.20. Sihtasutus võib rahastamisvahendi vahenditest teha ainult neid tehinguid ja nendel tingimustel, mis on lepingu järgi lubatud.

4.21. Kõikidel tehingutel peab olema märgitud tehingu toimumise ehk makse tegemise päev.

4.22. Sihtasutus tagastab PRIA-le 31. detsembri 2029. a seisuga kasutamata rahalised vahendid, mis ei kvalifitseeru rahastamiskõlblikeks kuludeks.

5. Rahastamisvahendile tagasi makstud rahaliste vahendite, intressi ja muu tulu uuesti kasutamine

5.1. Rahastamisvahendile tagasi makstud vahendeid, intressi ja muud tulu kasutatakse uuesti samas rahastamisvahendis kooskõlas ministeeriumi poolt antud juhistega.

5.2. 2030. aasta 1. jaanuarist kuni 2037. aasta 31. detsembrini tagasilaekunud vahendite kasutamise valdkonna, eesmärgid ja tulemused ning vahendite kasutamise eest vastutava asutuse kooskõlas määruse (EL) nr 2021/1060 artikliga 62 otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

5.3. Sihtasutus tagab, et igale finantstootele tagasi makstud vahendite, intressi ja muude tulude üle peetakse eraldi arvestust.

6. Rahastamisvahendist rahastatavad tegevused

6.1. Rahastamisvahendist rahastatakse lõplikule saajale investeeringuid materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse ning käibekapitali, mis vastavad lepingus toodud tingimustele.

6.2. Rahastamisvahendi kaudu ei finantseerita tegevusi, mis on sätestatud määruse (EL) nr 2021/1139 artiklites 17, 18 ja 19.

6.3. Rahastamisvahendist antakse ainult uusi laene, välistatud on olemasolevate laenude refinantseerimine.

6.4. Rahastamisvahendist ei anta laenu investeeringutele, mis on füüsiliselt lõpetatud või täielikult ellu viidud enne laenutaotluse rahuldamise otsuse kuupäeva.

6.5. Rahastamisvahendist antud laenu abil teostatav investeeringuobjekt peab asuma Eesti Vabariigi territooriumil.

6.6. Rahastamisvahendist antud laen peab vastama lepingus toodud tingimustele ning lepingu lisas toodud vastava finantstoote kohta sätestatud täpsematele tingimustele.

6.7. Kui rahastamisvahendist laene andes kohaldatakse Euroopa Liidu riigiabi või vähese tähtsusega abi määruseid või suuniseid (edaspidi riigiabi eeskirjad), peavad laenuga rahastatavad tegevused olema kooskõlas nimetatud riigiabi eeskirjades toodud abikõlblike kuludega ning abil peab olema kohalduvas riigiabi eeskirjas nõutud ergutav mõju.

7. Rahastamisvahendi kombineerimine muude toetustega

7.1. Rahastamisvahendit võib kasutada punktis 1.3 nimetatud valdkondade edendamiseks antud toetuste omafinantseeringu osa katmisel, kui toetuse ja laenu brutotoetusekvivalendi summa ei ületa asjakohaseid toetuse piirmäärasid ja toetuse kogusumma ei ületa vastava toetuse tingimustes sätestatud piirsummasid.

7.2. Rahastamisvahendist antavat laenu ei kasutata toetuse eelrahastamiseks.

7.3. Rahastamisvahendist rahastatavaid kulusid ei tohi katta ühegi muu toetusega, sh ka muust Euroopa Liidu eelarvest finantseeritavast rahastamisvahendist antava toetusega, kui rahastamisvahendi ja muu toetuse summa ületab asjaomase kuluartikli kogusummat.

7.4. Rahastamisvahendi finantstooteid ei või sama investeeringuobjekti puhul omavahel kombineerida.

7.5. Punktide 7.1–7.4 tagamiseks lähtub sihtasutus punktist 11.4 ja teeb koostööd teiste asjakohaste rakendus- ja vahendusasutustega.

8. Riigiabi

8.1. Rahastamisvahendist antava abi summa, ja muu abi, mida arvestatakse brutotoetusekvivalendina, ei tohi ületada asjakohaseid toetuse piirmäärasid ja vastava rahastamisvahendi tingimustes sätestatud toetuse piirsummasid.

8.2. Sihtasutus juhindub abi andmisel määruse (EL) nr 2021/1139 artiklist 10 ja konkurentsiseadusest.

8.3. Kui riigiabi eeskirjad osadele tegevustele ei kohaldu, kohalduvad siiski kõik muud asjakohased käesoleva lepingu sätted.

8.4. Sihtasutus juhindub abi andmisel asjakohastest riigiabi ja vähese tähtsusega abi eeskirjadest, eelkõige määrustest (EL) nr 717/2014⁴, (EL) nr 2023/2831⁵ või määrusest (EL) nr 651/2014⁶.

8.5. Sihtasutus kohustub laenusaajatele täiel määral edasi andma rahastamisvahendile tehtud avaliku sektori maksetest tuleneva rahalise soodustuse intressimäära vähendamise vormis.

8.6. Brutotoetusekvivalendi alusel arvutatud vähese tähtsusega abi kogusumma laenusaajale ei tohi laenusaaja kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada laenutaotlejale kohalduva vähese tähtsusega abi piimäära, võttes arvesse abisaajate suhtes kohalduvat vähese tähtsusega abi määruse kumuleerimiseeskirja.

8.7. Määruse (EL) nr 651/2014 alusel abi andes ei või laenusaajal olla täitmata sama määruse artikli 1 lõikes 4 nimetatud otsus ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi tagasimaksmise kohta.

8.8. Riigiabi saaja ei tohi olla raskustes olev ettevõtja komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punkti 18 tähenduses, kui selline nõue tuleneb asjakohasest Euroopa Liidu õigusaktist.

9. Rakendamiskord

9.1. Tegevus ja toimingud

9.1.1. Rahastamisvahendi haldamiseks rakendab sihtasutus tulemuslikku ja tõhusat sisekontrolli- või riskijuhtimissüsteemi, sihtasutuse juhatus kinnitab rahastamisvahendi krediidikomitee reglemendi ning määrab selle koosseisu enne laenude väljastamise algust.

9.1.2. Sihtasutus peab rakendama järjekindlat laenude andmise poliitikat, mis võimaldab usaldusväärset krediidiportfelli valitsemist ja riskide hajutamist, tegutsedes samal ajal Euroopa Liidu ja ministeeriumi finantshuvides ja vastavalt poliitikaeesmärkidele.

9.1.3. Eesmärk on jõuda sihttasemeni, mis on sätestatud lepingu lisas finantstoote rakendamise täpsemates tingimustes ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava rahastamisvahendi haldamiseks ja rakendamiseks esitatud pakkumuse (edaspidi pakkumus) äriplaanis kavandatud sihttasemeteni ning laenu saajateni rahastamiskõlblikkuse perioodi lõpuks alates vastava finantstoote avamise kuupäevast.

9.1.4. Ministeeriumi ettepanekul teeb sihtasutus ülevaateid rahastamisvahendi rakendamisest, mille kaudu on võimalik tutvuda ja olla kursis rahastamisvahendi rakendamise seisuga.

9.1.5. Ministeerium ja PRIA ei osale rahastamisvahendist laenude andmise otsustamisel.

9.1.6. Sihtasutus tagab, et rahastamisvahendi krediidi ning riski hajutamisega seotud otsuseid tehakse läbipaistvalt, erapooletult ja sõltumatult.

9.1.7. Rahastamisvahendi vahenditest laenutegevuse andmise korraldamiseks kasutab sihtasutus juba kehtivaid reegleid kooskõlas lepingu ja ministeeriumi juhistega või teeb kooskõlas lepingu ning ministeeriumi juhistega sobivad erireeglid.

9.1.8. Mõlemal eeltoodud juhul on sihtasutus selle tõendamiseks kohustatud esitama ministeeriumile rahastamisvahendi vahenditest laenutegevuse korraldamiseks kehtestatud reeglid ja nende muudatused enne nende kohaldamisele asumist.

9.1.9. Rahastamisvahendist antud laenu tuleb hakata kasutama eesmärgipäraselt, juhindudes määruse (EL) nr 2021/1060 lisas XIII sätestatud rahastamisvahendite kontrolljälje kohustuslikest elementidest, millega tõendatakse, et laenu hakatakse kasutama eesmärgipäraselt, mh laenutaotluse või taotleja äriplaaniga, krediteerimisotsuse ja laenulepinguga. Rahastamisvahendist antud laenuga finantseeritavate tegevuste muutmine on lubatud vaid kokkuleppel sihtasutusega.

9.1.10. Sihtasutus tagab isikuandmete kaitse⁷. Konfidentsiaalsuskohustus ei takista nõuetekohast aruandlust ministeeriumile ja PRIA-le.

9.1.11. Pakkumuses esitatud vastutavad isikud peavad osalema isiklikult halduslepingu täitmises.

9.1.12. Kui teenuse osutamise käigus tekib vajadus pakkumuses esitatud vastutava isiku vahetuseks ja/või vastutavate isikute koosseisu täiendamiseks, peab sihtasutus selle eelnevalt ministeeriumiga kooskõlastama.

9.1.13. Enne vastutava isiku vahetamist tuleb ministeeriumit kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis informeerida ja esitada nõuetele vastavuse kontrolliks vastavad dokumendid, ministeerium annab oma otsusest teada 5 tööpäeva jooksul.

9.1.14. Vastutavate isikute vahetumise korral peab olema tagatud, et teenust osutavad vastutavad isikud, kes vastavad vähemalt hankes sätestatud vastutavatele isikutele esitatud miinimumnõuetele ning vastutava isiku haridust ja kogemust, kontrollitakse kooskõlastamisele saatmise kuupäeva seisuga. See tähendab, et vastutavatel isikutel, kelle puhul oli nõutud kogemuse omandamine riigihanke (viitenumbriga 290363) algamisele eelneval ajaperioodil, vahetumisel kontrollitakse tingimusele vastavust kooskõlastamisele saatmisest arvates.

9.2. Sihtfondi valitsemine (valitsemistasu, kahju, tagastamata summade sissenõudmine)

9.2.1. Sihtasutus peab nõuetekohast ja täpset raamatupidamist, sh iga finantstoote kohta.

9.2.2. Sihtasutus säilitab rahastamisvahendiga seotud finants- ja raamatupidamisdokumente kooskõlas määruse (EL) nr 2021/1060 artikliga 82.

9.2.3. Sihtasutusel on rahastamisvahendi rakendamisel õigus valitsemistasule. Valitsemistasu arvelt kaetakse kõik rahastamisvahendi rakendamisega seonduvad kulud.

9.2.4. Valitsemistasu makstakse tulemuspõhise tasuna nii, et rahastamisvahendisse sissemakstud vahenditest väljastatud laenude valitsemistasu ei ületata määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 68 lõikes 4 toodud ülemmäära. Kulud, mis ületavad nimetatud ülemmäärasid, katab sihtasutus omavahenditest.

9.2.5. Sihtasutus esitab iga aasta PRIA-le 10. jaanuariks ja 10. juuliks valitsemistasu maksetaotluse koos punktides 9.4.1 ja 9.4.2 sätestatud andmetega. 2029. aasta eest esitab sihtasutus maksetaotluse PRIA-le hiljemalt 31. detsembriks 2029. aastal, arvestades punktis 9.2.7 sätestatud valitsemistasu määra, mis ei ületa lepingu lisas sätestatud laenulepingutega väljastatud laenude mahu sihttaset.

9.2.6. PRIA kontrollib valitsemistasu arvutuse ning teeb sihtasutusele valitsemistasu väljamakse 30 tööpäeva jooksul arvates vastava taotluse esitamisest.

9.2.7. Arvestades punktis 9.2.4 sätestatut on pooled leppinud kokku, et abikõlblikkuse perioodil on valitsemistasu 7% väljastatud laenude summast ja see ei ületa lepingu lisas sätestatud valitsemistasu eelarvet.

9.2.8. Valitsemistasu arvutamisel võetakse aluseks punktis 9.2.7 sätestatud valitsemistasu määr ja lepingu lisaks olevas finantstootes sätestatud laenusumma, mis on laenulepinguga väljastatud laenu saajale.

9.2.9. Valitsemistasu arvestamine algab esimese laenu väljastamisest.

9.2.10. Alates 2031. aastast arvestab sihtasutus valitsemistasu eelneva aasta eest tagantjärele nii, et sihtasutus kasutab selleks rahastamisvahendisse laekunud intresse ja muid tulusid, mis rahastamisvahendi rakendamisel on tekkinud kooskõlas määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 60 lõikega 2.

9.2.11. Alates 1. jaanuarist 2031. aastal makstakse valitsemistasu laene pakkuvate rahastamisvahendite puhul 2% laenusaajale väljastatud laenu summalt, mida ei ole veel rahastamisvahendile tagasi makstud. Valitsemistasu arvestatakse kuni laenu tagasi maksmiseni, tagasinõudmismenetluse lõpuni või lepingu lõpetamise kuupäevani olenevalt sellest, milline hetk on varasem.

9.2.12. Alates 1. jaanuarist 2031. aastal makstakse valitsemistasu aasta kohta selliselt, et sihtasutus arvestab valitsemistasu summa ja debiteerib selle valitsemistasu rahastamisvahendite kontolt ning teavitab sellest ministeeriumit koos valitsemistasu arvutusega.

9.2.13. Sihtasutus teeb iga laenulepingu alusel asjakohased sammud, sh peab kohtuvaidlust, et nõuda sisse kõik asjaomased laenusaajatelt vastavate tehingute alusel saadaolevad summad.

9.3. Laenu- ja abitaotluste vastuvõtmine ja rahuldamine

9.3.1. Vastu võetud laenu- ja abitaotlustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust.
9.3.1.1. Sihtasutus registreerib saabunud laenu- ja abitaotlused ja kontrollib neis olevat informatsiooni.
9.3.1.2. Kui laenu taotleja on sihtasutuse pakkumusega nõus, siis esitab ta vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku pakkumusele ning sihtasutus hakkab menetlema laenu taotlust abitaotlusena, kui sihtasutuse hinnangul võib laenuintressi vähendamisega kaasneda abi.

9.3.2. Taotluste vastuvõtmine ja menetlemine toimub sihtasutuse poolt jooksvalt vastavalt sihtfondis ja vastavas finantstootes kasutada olevatele vahenditele.

9.3.3. Taotluste menetlemist korraldab ning taotlemiseks nõutavate dokumentide korra ja taotlusvormide sisu kehtestab sihtasutus.

9.3.4. Laenu- ja abitaotluse taotlemiseks nõutavad andmed ja dokumendid:
9.3.4.1. taotlus, mis sisaldab vähemalt üldandmeid taotleja kohta, sh ärinimi, registrikood, postiaadress, tegevuskoht, telefoninumber, e-posti aadress, tegevusala(d) EMTAK koodide järgi, kontaktisik, esindusõigusliku isiku andmed, omanikud, nende osaluse suurus protsentides;
9.3.4.2. taotletud laenu summa (eurodes), laenu pikkus, eesmärk ja projekti elluviimise hinnanguline aeg;
9.3.4.3. laenu taotlemisel aktsionäride või osanike nimekiri laenu taotlemise seisuga;
9.3.4.4. laenu taotlemisel peab eelmise majandusaasta raamatupidamisaruanne olema kättesaadav äriregistrist, kui taotleja on raamatupidamisaruande kohustuslane, kelle raamatupidamisaruande seadusjärgne esitamise tähtaeg on saabunud. Kui raamatupidamisaruande seadusjärgne esitamise tähtaeg ei ole saabunud, siis esitada eelmise majandusaasta raamatupidamisaruanne, mis on kinnitatud vähemalt taotleja esindusõigusliku isiku allkirjaga;
9.3.4.5. kui laenutaotleja on FIE, siis tuleb esitada esindusõigusliku isiku allkirjaga kinnitatud eelmise majandusaasta e-vorm, majandusaasta bilanss ja kasumiaruande ärakiri ning pikaajaliste ja lühiajaliste kohustuste loetelu, milles näidatakse ära kreeditori nimi ja kohustuste saldo;
9.3.4.6. laenu taotlemisel jooksva majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne, mis ei ole vanemad kui 3 kuud;
9.3.4.7. laenu taotlemisel ettevõtja äriplaan, mis hõlmab mh ka ülevaadet ettevõtja senisest tegevusest, tulevikukavast, rahastamisvahendi põhiseid asjakohaseid seire- ja tulemusnäitajaid ja nende prognoose ning kui rahastamisvahendit plaanitakse kasutada taristuinvesteeringuks, siis ka kliimakindluse hinnangut, mille kestvus on vähemalt viis aastat vastavalt määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 73 lõike 2 punktile j⁸;
9.3.4.8. sihtasutuse nõudmisel tema poolt aktsepteeritud vara hindaja eksperthinnang tagatiseks pakutava vara kohta;
9.3.4.9. laenu taotlemisel teave selle kohta, kas laenuga plaanitud tegevuse elluviimiseks kasutatakse ka toetust riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest ja kui, siis millist;
9.3.4.10. teave, mille alusel on võimalik määrata, kas ettevõtja on mikro-, väikese- või keskmise suurusega määruse (EL) nr 651/2014 lisa 1 mõistes;
9.3.4.11. muud sihtasutuse poolt nõutavad või abi andmiseks vajalikud andmed ning seireks vajalikud dokumendid või teave;
9.3.4.12. taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta;
9.3.4.13. määruse (EL) nr 651/2014 alusel abi andes peab abitaotlus sisaldama nimetatud määruse artiklis 6 nimetatud teavet.

9.3.5. Sihtasutus võib jätta laenutaotluse või abitaotluse osaliselt või täielikult rahuldamata, kui:
9.3.5.1. laenutaotleja ei vasta vastavas finantstootes taotlejale esitatud nõuetele või tema krediidivõime või pakutav tagatis pole sihtasutuse hinnangul küllaldane;
9.3.5.2. sihtasutuse hinnangul on laenutaotleja tegevus kõrge riskiga;
9.3.5.3. laen ei ole kooskõlas punktis 6 nimetatuga ja/või ei vasta finantstootes kehtestatud nõuetele;
9.3.5.4. sihtasutusele on esitatud valeandmed või jäetud tõesed andmed esitamata. Sihtasutus võib jätta taotluse rahuldamata usaldamatuse tõttu ka siis, kui samad isikud või nendega seotud isikud on temale või PRIA-le varem esitanud valeandmeid või jätnud tõesed andmed esitamata;
9.3.5.5. laenu taotlemisel esinevad asjaolud, mis võivad tingida tehingu tühisuse või tühistamise;
9.3.5.6. rahastamisvahendis ei ole piisavalt rahalisi vahendeid;
9.3.5.7. abitaotluse puhul ei vasta riigiabi andmisel taotleja või taotluse sisu asjaomase riigiabi nõuetele, mis tulenevad EL õigusaktidest või muudest asjakohastest normidest;
9.3.5.8. abitaotluse täielikul rahuldamisel ületatakse asjaomasele abile ettenähtud abi ülemmäära või mahtu;
9.3.5.9. muudel juhtudel, mis võivad sihtasutuse hinnangul viia laenu tagasi maksmise kohustuse täitmata jätmisele;
9.3.5.10. laenu taotleja, tema juhatuse liikmed või omanikud, ei ole sihtasutuse hinnangul usaldusväärsed, mh on nemad ja/või nendega seotud ettevõtted varasema tegevusega põhjustanud sihtasutusele või sihtasutuse poolt hallatavale sihtfondile varalist kahju ja/või olnud sihtasutusele võlgu vähemalt 60 kalendripäeva järjest viimase 12 kuu jooksul;
9.3.5.11. laenu taotleja ja tema üle valitsevat mõju omav isik, kes tegeleb kalapüügiga merel või siseveekogul või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise, turustamise või hulgi- ja jaemüügiga, on taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud 36 kuu jooksul või Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud tähtaja jooksul toime pannud kalapüügiseaduse § 75 lõikes 2 või 3, §-s 76, 77, 78 või 78¹, § 79 lõikes 2 või 3 või §-s 81, 85, 87 või 88 või karistusseadustiku §-s 279, 344, 345 või 361 sätestatud süüteo, mida käsitatakse kalapüüginõude tõsise rikkumisena kalapüügiseaduse § 71 lõike 1 punkti 1 tähenduses;
9.3.5.12. laenu taotleja ja tema üle valitsevat mõju omav isik, kes tegeleb kalapüügiga merel või siseveekogul või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise, turustamise või hulgi- ja jaemüügiga, on toime pannud karistusseadustiku §-s 209, 209¹, 210, 389¹, 391 või 393 sätestatud süüteo, mis on seotud Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi või Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi toetusega seotud rikkumisega;
9.3.5.13. laenu taotleja ja tema üle valitsevat mõju omav isik, kes tegeleb kalapüügiga merel või siseveekogul või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise, turustamise või hulgi- ja jaemüügiga, on toime pannud karistusseadustiku §-s 357, 358, 364, 365, 365¹, 365², 367, 368, 368¹, 368², 368³, 368⁴, 368⁵, 368⁶, 411, 412 või 412¹ sätestatud keskkonnaalase süüteo.

9.3.6. Sihtasutus jätab laenu- või abitaotluse läbi vaatamata, kui taotleja ei ole kõrvaldanud laenu- või abitaotluses esinevaid puudusi sihtasutuse poolt antud tähtaja jooksul.

9.3.7. Sihtasutus jätab abitaotluse läbi vaatamata, kui taotleja on esitanud abitaotluse, kuid sihtasutus ei ole esitanud taotlejale abina antava laenu pakkumist.

9.3.8. Laenu- ja abitaotluse menetlemise tähtaeg on kuni 35 tööpäeva alates nõuetekohase taotluse saamisest. Kui sihtasutus on andnud taotlejale tähtaja taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks ja/või küsinud täiendavat informatsiooni, siis taotluse menetlemise aeg peatub
9.3.8.1. abina antava laenu puhul hakkab abitaotluse menetlemise tähtaeg kulgema laenutaotleja poolt sihtasutusele edastatud laenupakkumise kirjaliku nõusoleku saamisest.

9.3.9. Sihtasutus kontrollib, kas laenutaotleja on samade abikõlblike kulude jaoks saanud toetust või taotleb toetust Euroopa Liidu eelarvest finantseeritavast meetmest või saanud muud riigiabi või vähese tähtsusega abi. Vastavalt punktile 7.1 ei tohi nimetatud abi kumuleeruda sihtasutuse antava abiga, kui selle kumuleerumise tulemusel ületab abi osatähtsus asjakohase abi määruse ülemmäärasid. Laenu ja toetuse summad kokku ei tohi ületada asjaomase kuluartikli kogusummat.

9.3.10. Kui laenutaotleja ja laenutaotlus vastavad nõuetele ning punktis 3.7 nimetatud krediidikomitee on teinud positiivse otsuse sõlmib sihtasutus taotlejaga laenulepingu.

9.3.11. Sihtasutuse ja taotleja vahelise lepingu sõlmimisel kohaldatakse võlaõigusseaduse sätteid sõltuvalt rahastamisvahendi ja sihtasutuse ning taotleja vahelise tehingu olemusest, käesolevas lepingus sätestatud erisustega.

9.4. Aruandlus

9.4.1. Sihtasutus esitab PRIA-le iga aasta 10. jaanuariks iga rahastamisvahendi rakendamise kumulatiivse aruande eelneva aasta 31. detsembri seisuga ja 10. juuliks jooksva aasta 30. juuni seisuga, mis sisaldab määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 42 lõikes 3 nimetatud andmeid.

9.4.2. Sihtasutus esitab PRIA-le iga aasta kohta käivad tulemusaruandeks vajalikud andmed ja teabe 10. jaanuariks iga rahastamisvahendi kohta eelneva aasta 31. detsembri seisuga ja 10. juuliks jooksva aasta 30. juuni seisuga.

9.4.3. Ministeerium võib nõuda rahastamisvahendi rakendamise kohta lisaandmete esitamist või vastava aruande täpsustamist ning sellisel juhul peab sihtasutus esitama asjakohased lisaandmed, sealhulgas vajalikud dokumendid või täpsustatud aruande.

9.4.4. Sihtasutus esitab PRIA-le ja ministeeriumile rahastamisvahendi kohta väljamaksete prognoosi PRIA poolt esitatud teabenõude alusel hiljemalt kümne tööpäeva jooksul.

9.4.5. Ministeerium edastab vajadusel sihtasutusele seire- ja tulemusnäitajate andmevajaduse kirjelduse.

9.5. Auditeerimisnõuded, kontrollid ja järelevalve

9.5.1. Sihtasutus lubab ministeeriumil, PRIA-l, Riigikontrollil, Euroopa Komisjonil, Euroopa Kontrollikojal ja muul õigust omaval organil läbi viia kontrolle ja auditeid, mis on seotud rahastamisvahendi rakendamisega.

9.5.2. Sihtasutus tagab, et komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2022/128⁹ lisa III nimetatud dokumendid (sh dokumendid mis tõendavad, et laenusaajale antud laenu hakatakse kasutama ettenähtud otstarbel), oleksid kontrollijatele ja audiitoritele kättesaadavad sihtasutuses ja kajastaksid antud laenu tõest ja täpset olukorda. Sihtasutus ei kehtesta laenusaajale andmete säilitamise nõudeid, mis ületavad nende kohustuse täitmiseks vajalikud nõuded.

9.5.3. Sihtasutus viib läbi auditites tuvastatud vigade ja puuduste laadi ja ulatuse analüüsid ning võtab kasutusele asjakohased meetmed tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks sätestatud tähtaja jooksul.

10. Nähtavus

10.1. Sihtasutus teavitab laenu ja abisaajaid, et rahastamisvahendit rakendatakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) rahalistest vahenditest ning avaldab oma veebilehel ja sotsiaalmeediakanalites, kui need on olemas, rahastamisvahendi lühikirjelduse koos eesmärkide ja planeeritavate tulemustega, tuues välja EMKVF kaasrahastuse lähtudes regionaalministri 19. juuli 2023. a määruse „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027 toetuse objekti tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ja kord” sätestatust.

10.2. Sihtasutus sätestab laenulepingus laenu saajaga, et rahastamisvahendi kasutamisel tuleb teavitada avalikkust, et rahastamisvahendi abil tehtud tegevus on viidud ellu või see viiakse ellu EMKVF vahendite toel lähtudes regionaalministri 19. juuli 2023. a määruse „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027 toetuse objekti tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ja kord” sätestatust.

10.3. Sihtasutus konsulteerib vajadusel ministeeriumiga enne lepinguga seotud väljaannete, pressiteadete ja uuendatud teabe avaldamist.

10.4. Sihtasutus koostöös PRIA-ga tagab ministeeriumile regulaarse kumulatiivse ülevaate laenude kasutamisest, vabadest vahenditest ning tagasilaekunud summadest. Ülevaate detailne sisu, esitamise vorm ja tähtajad lepitakse vajadusel kokku kolmepoolselt.

10.5. Punktide 10.1 ja 10.2 mittetäitmisel lähtutakse määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 50 lõikest 3.

11. Poolte vahel informatsiooni vahetamine

11.1. Kui sihtasutusel ilmnevad lepingu täitmisel takistused või sellised asjaolud, mille vastu ministeeriumil võib olla huvi, siis peab sihtasutus pöörduma kirjalikult ministeeriumi poole juhiste saamiseks ja ministeerium on kohustatud neid juhiseid andma. Juhised on sihtasutusele täitmiseks kohustuslikud.

11.2. Punktis 11.1 nimetatud asjaolude all peetakse silmas ka rahastamisvahendi rakendamisel tekkida võivaid valikuid ning muid küsimusi, kus ei ole üheselt selge, milline lahendusviis vastab paremini ministeeriumi huvidele.

11.3. Juhised võib ministeeriumi nimel anda ministeeriumi kantsler või kalanduspoliitika eest vastutav asekantsler.

11.4. Protseduurid abi, toetuste, ja laenudega seotud andmete vahetamiseks sihtasutuse ja PRIA vahel lepitakse kirjalikult kokku sihtasutuse ja PRIA vahel.

12. Lepingu muutmise tingimused ja kord

12.1. Lepingut võib muuta poolte kokkuleppel, välja arvatud juhul, kui lepingus on kokku lepitud, et üks lepingu pool võib ühepoolselt nõuda lepingu muutmist.

12.2. Pooled võivad muuta lepingut, sealhulgas selle rahalist mahtu nii suurendamise kui vähendamise suunas.

12.2.1. Lepingu maksimaalne rahaline maht on 12 000 000 eurot, millele lisandub valitsemistasu.

12.2.2. Rahastamisvahendi rahalist mahtu võib muuta järgmiste asjaolude esinemisel, muutmata lepingu üldist olemust:
12.2.2.1. esialgne maht ei vasta tegelikule nõudlusele; või
12.2.2.2. turuolukord on muutunud (nt vähenenud või suurenenud huvi, inflatsioon, geopoliitilised riskid, muutuv Euroopa Liidu poliitika kalandussektori toetamisel jne); või
12.2.2.3. rahastamisvahendi hindamise käigus selgub, et turutõrgete leevendamiseks pole rahastamisvahendi mahud selleks piisavad; või
12.2.2.4. esineb muu mõjuv põhjus.

13. Lepingu täitmise kord

13.1. Lisaks alustele lepingu lõpetamiseks, mis tulenevad seadustest, on ministeeriumil õigus leping üles öelda ka siis, kui Euroopa Liidu õigus ei võimalda selle jätkamist või kaob vajadus lepingujärgse teenuse järele (s.o kui rahastamisvahendi hindamise käigus selgub, et rahastamisvahend ei sobi enam turutõrgete leevendamiseks). Ministeerium teavitab vastavast otsusest sihtasutust kirjalikult ette vähemalt 30 kalendripäeva.

13.2. Ministeerium võib lepingu ühepoolselt lõpetada, kui:
13.2.1. sihtasutus on lepingut või haldusülesande täitmist reguleerivat muud õigusakti oluliselt või korduvalt rikkunud ja see on põhjustanud olulise kahju kolmandale isikule või tema varale;
13.2.2. ministeeriumi ettekirjutus on jäetud korduvalt täitmata;
13.2.3. ilmnevad muud seaduses või lepingus sätestatud alused.

13.3. Sihtasutus võib lepingu täitmise ühepoolselt peatada, kui selle täitmisel ilmnevad asjaolud, mis võivad seada ohtu sihtasutuse tegevuse jätkuvuse. Kui ilmneb, et niisugused asjaolud võivad olla püsiva iseloomuga, võib sihtasutus lepingu lõpetada ülesütlemise teel. Nii peatamiseks, kui lõpetamiseks tuleb sihtasutusel esitada ministeeriumile sellekohane kirjalik teade.

13.4. Lepingu lõpetamisel lõpetab sihtasutus uute laenude väljastamise ja koostab ühe kuu jooksul lõpparuanded. Lõpetamisel rahastamisvahendi kontol olnud rahaliste vahendite üleandmine ministeeriumi osundatud isikule ning rahastamisvahendi raames sõlmitud lepingute edasine haldamine lepitakse kokku täiendavalt. Sihtasutus annab rahalised vahendid ja lepingud üle ühe kuu jooksul alates vastava kokkuleppe sõlmimise kuupäevast kui pooled ei lepi kokku teisiti.

13.5. Sihtasutus ei loovuta ühtegi lepingust tulenevat õigust või kohustust tervikuna või osaliselt ühelegi kolmandale isikule ilma ministeeriumi kirjaliku nõusolekuta.

14. Vastutus

14.1. Sihtasutus vastutab lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest professionaalse hoolikuse ja hoolsusega, ning nende tahtlikust üleastumisest või raskest hooletusest tingitud kahju eest. Sihtasutus on kohustatud hüvitama ministeeriumile kogu kahju, mis tuleneb lepingu või haldusülesande täitmist reguleeriva õigusakti rikkumisest.

14.2. Osaline, kes on saanud vääramatu jõu osaliseks, ei vastuta käesolevast lepingust tulenevate kohustuste rikkumise eest, kui nende täitmine oli tal takistatud vääramatu jõu tõttu.

15. Lepingu täitmist takistavad asjaolud, mida loetakse vääramatuks jõuks

15.1. Lepingu täitmise lõpetamine või mittenõuetekohane täitmine loetakse põhjendatuks, kui see on tingitud vääramatu jõuna kvalifitseeritavatest asjaoludest, ehk asjaoludest, mida lepingupooled ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud neilt oodata, et nad lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaksid, seda väldiksid või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaksid, kusjuures pooled on kohustatud rakendama sobivaid meetmeid, et ära hoida teisele poolele kahju tekitamine ja tagada võimaluste piires oma lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmine.

16. Lepingu jõustumine ja kehtivusaeg

16.1. Leping jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist ja on sõlmitud tähtajatult.

16.2. Pooled on kokku leppinud, et käesoleva lepingu jõustumisega lõppeb poolte vahel 4. juunil 2025. a sõlmitud haldusleping nr 141.

Poolte andmed:

Lisa 1 „Vesiviljelustoodete tootja investeerimislaen” rakendamise täpsemad tingimused

Lisa 2 „Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötleja investeerimislaen” rakendamise täpsemad tingimused