Teksti suurus:

Kalapüügiseaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.12.2010
Avaldamismärge:RT I, 30.11.2010, 10

Välja kuulutanud
Vabariigi President
25.11.2010 otsus nr 768

Kalapüügiseaduse muutmise seadus

Vastu võetud 23.11.2010

§ 1. Kalapüügiseaduses (RT I 1995, 80, 1384; 2010, 22, 108) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 11 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) spinning, vedel, sikuti, lendõng, põhjaõng (krunda ehk tonka), und, käsiõng ja rohkem kui üks lihtkäsiõng;”;

2) paragrahvi 11 lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) räimeõng;”;

3) paragrahvi 11 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Räimeõnge tohib kasutada merel.”;

4) paragrahvi 11 lõike 13 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Taotlusi võetakse vastu alates püügiaastale eelneva aasta detsembrikuu esimese tööpäeva hommikust kella 9.00, välja arvatud vähimõrra ja vähinataga püügiõiguse taotlused, mis võetakse vastu alates püügiaasta juulikuu esimese tööpäeva hommikust kella 9.00.”;

5) paragrahvi 13 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Kalalaevastiku segmenti, kuhu laevu juurde lisada ei või, kantakse kalalaev või kalalaevad ainult juhul, kui lisatava laeva või laevade püügivõimsusele vastava või suurema püügivõimsusega laev või laevad on eelnevalt sellest kalalaevastiku segmendist kustutatud, mistõttu on tekkinud vaba püügivõimsus, või kui käesoleva paragrahvi lõike 11 alusel tehtud otsusega on vastavasse segmenti määratud täiendav vaba püügivõimsus. Kalalaeva kandmise korral kalalaevastiku segmenti arvutatakse segmendi vaba püügivõimsus, lähtudes EL Nõukogu määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 13 sätestatud ning selle artikli alusel kehtestatud nõuetest.”;

6) paragrahvi 13 lõike 9 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kui kalalaeva väljaviinud isik või isik, kellele ta selle arvelt kalalaeva registrisse juurdetoomise õiguse loovutas, ei ole selle aja jooksul esitanud taotlust uue kalalaeva registrisse kandmiseks, loetakse, et isik ei soovi vaba püügivõimsuse arvelt kalalaeva juurde tuua.”;

7) paragrahvi 13 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Kui kalalaeva registrist väljaviinud isik või isik, kellele ta selle arvelt kalalaeva registrisse juurdetoomise õiguse loovutas, ei soovi vaba püügivõimsuse arvelt uut kalalaeva registrisse kanda, otsustab kalalaevade riikliku registri vastutav töötleja ühe aasta jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud tähtaja lõppemisest arvates, millises kalalaevastiku segmendis võib selle vaba püügivõimsuse arvelt taotleda kalalaeva registrisse kandmist.”;

8) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 111 järgmises sõnastuses:

„(111) Põllumajandusminister võib kalavaru jätkusuutliku kasutamise tagamiseks kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud vaba püügivõimsuse arvelt kalalaeva registrisse kandmise tingimused ja korra, sealhulgas tingimused taotluse esitaja ja kalalaeva kohta ning vajaduse korral taotluste hindamise kriteeriumid. Kui põllumajandusminister ei ole käesolevas lõikes nimetatud tingimusi ja korda kehtestanud, võivad vaba püügivõimsuse arvelt taotleda kalalaeva registrisse kandmist kõik isikud ning rahuldamisele kuulub kalalaevade riikliku registri volitatud töötlejani ajaliselt varem jõudnud nõuetekohane taotlus.”;

9) paragrahvi 13 lõiget 13 täiendatakse punktidega 9 ja 10 järgmises sõnastuses:

„9) vastava kalalaevastiku segmendi kohta kehtestatud riiklik püügikoormuse reguleerimise kava näeb ette selles segmendis püügivõimsuse vähendamise, välja arvatud juhul, kui taotluse esitaja omab käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud õigust kalalaeva juurdetoomiseks vastavasse segmenti vähemalt juurdetoodava kalalaeva poole püügivõimsuse ulatuses nii peamasina võimsuse kui ka laeva kogumahutavuse osas ja vastavas segmendis on piisavas ulatuses vaba püügivõimsust, mille arvelt on võimalik katta juurdetoodava kalalaeva ülejäänud püügivõimsus;
10) taotluse esitaja või kalalaev ei vasta kehtestatud tingimustele või taotlust ei rahuldata vastavalt kehtestatud hindamiskriteeriumitele, kui kalalaeva registrisse kandmist taotletakse käesoleva paragrahvi lõike 111 alusel kehtestatud tingimuste ja korra kohaselt.”;

10) paragrahvi 134 lõikes 31 asendatakse arv „30” arvuga „50”;

11) paragrahvi 134 lõike 8 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) loa taotlejal või taotluses nimetatud kaluril on rohkem kui üks kehtiv karistus väärteo eest või kuriteo eest, mis on määratud seoses käesoleva seaduse §-s 202 loetletud kalapüügi või sellega seonduvate nõuete rikkumisega;”;

12) paragrahvi 134 lõike 8 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„10) kalalaeva kalapüügiloa taotluses nimetatud kaptenil on rohkem kui üks kehtiv karistus väärteo eest või kuriteo eest, mis on määratud seoses käesoleva seaduse §-s 202 loetletud kalapüügi või sellega seonduvate nõuete rikkumisega.”;

13) paragrahvi 134 täiendatakse lõigetega 14 ja 15 järgmises sõnastuses:

„(14) Ettevõtja võib talle taotletavaks aastaks määratud püügivõimaluse, mille eest on tasutud kalapüügiõiguse tasu, anda jooksval aastal kasutamiseks teise riigi ettevõtjale või saada teise riigi ettevõtja püügivõimalust kasutada Põllumajandusministeeriumi nõusolekul. Püügivõimaluse kasutamiseks vajaliku kalapüügiloa annab Eesti ettevõtjale Põllumajandusministeerium, arvestades Euroopa Liidu või asjaomasel veealal kalapüüki reguleeriva rahvusvahelise organisatsiooni kehtestatud nõudeid. Käesoleva lõike alusel püügivõimaluse kasutada andmine või saamine ei mõjuta ettevõtja ajaloolise püügiõiguse suurust ja võib toimuda ulatuses, mida ettevõtjal on õigus püügivõimaluse kasutada andmise hetkel loaga välja võtta.

(15) Ettevõtja võib talle taotletavaks aastaks määratud püügivõimaluse, mille eest on tasutud kalapüügiõiguse tasu, anda jooksval aastal kasutamiseks Eesti ettevõtjale, kellele on taotletavaks aastaks määratud püügivõimalus samal veekogul. Selleks esitavad ettevõtjad Põllumajandusministeeriumile mõlemapoolse avalduse, kus on märgitud kasutada antava püügivõimaluse suurus. Püügivõimaluse kasutada andmine või saamine käesoleva lõike alusel ei mõjuta ettevõtja ajaloolise püügiõiguse suurust ja võib toimuda ulatuses, mida ettevõtjal on õigus püügivõimaluse kasutada andmise hetkel loaga välja võtta.”;

14) paragrahvi 136 lõike 42 punktis 2 asendatakse tekstiosa „rikutud käesoleva seaduse §-s 202 loetletud kalapüügi või sellega seonduvaid nõudeid” tekstiosaga „toime pandud käesoleva seaduse §-s 202 loetletud kalapüügi või sellega seotud nõuete rikkumine”;

15) paragrahvi 161 lõike 2 punktides 2 ja 10 asendatakse tekstiosa „rikkunud käesoleva seaduse §-s 202 sätestatud kalapüügi ja sellega seonduvaid nõudeid” tekstiosaga „toime pannud käesoleva seaduse §-s 202 loetletud kalapüügi või sellega seotud nõuete rikkumise”;

16) paragrahvi 17 lõike 2 punktid 5 ja 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„5) püütud kalade veekogus püügijärgseks hoidmiseks mõeldud vahendite ja püügivahendite tähistamise nõuded;
6) metoodika kala liigilisuse ja alamõõdulise kala osakaalu määramiseks saagis.”;

17) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Merel kala püüdva üle 15 meetri kogupikkusega kalalaeva kapten või kapteni esindaja registreerib ja saadab elektrooniliste vahendite abil püügitegevusega seotud teabe Põllumajandusministeeriumile EL Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1966/2006 kalapüügi elektroonilise registreerimise ja aruandluse ning kaugseirevahendite kohta (ELT L 409, 30.12.2006, lk 1–10) ja Euroopa Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1077/2008, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1966/2006 (kalapüügi elektroonilise registreerimise ja aruandluse ning kaugseirevahendite kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1566/2007 (ELT L 295, 04.11.2008, lk 3–23), kehtestatud korras.”;

18) paragrahvi 18 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete arvestust korraldab Põllumajandusministeerium. Harrastuspüügiandmete arvestust korraldab Keskkonnaministeerium.”;

19) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Kala esmakokkuostja, kes vastab Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 1077/2008 artiklis 2 toodud kriteeriumitele, registreerib ja saadab elektrooniliste vahendite abil andmed kala esmakokkuostu kohta Põllumajandusministeeriumile EL Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1966/2006 ja Euroopa Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1077/2008 kehtestatud korras.”;

20) paragrahvi 191 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Kolmanda riigi kalalaeva lossimise puhul loetakse kala päritolu tõendavaks dokumendiks EL Nõukogu asjakohase määruse kohast sadamariigi kontrollidokumenti, kui see on kinnitatud kalalaeva lipuriigi poolt, EL Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 1–32), artiklis 6 nimetatud eelteatist, artiklis 8 nimetatud lossimise ja ümberlaadimise deklaratsiooni ning artiklis 12 märgitud püügisertifikaati.”;

21) paragrahvi 191 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

„(12) Kala impordi ja reekspordi puhul loetakse kala päritolu tõendavaks dokumendiks EL Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 12 nimetatud püügisertifikaati.”;

22) seadust täiendatakse §-ga 192 järgmises sõnastuses:

§ 192. Merest püütud kala ning sellest valmistatud kalatoodete impordi, ekspordi ja reekspordi nõuded

(1) EL Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 16 lõike 3 ja artikli 39 lõike 4 kohane pädev asutus ning Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 1010/2009, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 (millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 280, 27.10.2009, lk 5–41), artikli 39 lõike 1 kohane kontaktasutus on Keskkonnaministeerium.

(2) Merest püütud kala ja sellest valmistatud kalatoodete (edaspidi kalandustooted) püügisertifikaat esitatakse EL Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 15 lõikes 1 nimetatud kalandustoodete ekspordi korral kinnitamiseks Põllumajandusministeeriumile ning artikli 21 lõigetes 1 ja 2 nimetatud kalandustoodete reekspordi korral kinnitamiseks Maksu- ja Tolliametile vähemalt kolm tööpäeva enne arvatavat kalandustoodete eksporti või reeksporti.

(3) EL Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 18 nimetatud impordist keeldumise korral kaasnevate kalandustoodete hoiustamise ja käitlemisega seotud kulud katab importija.”;

23) paragrahvi 20 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;

24) paragrahv 202 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 202. Kalapüüginõuete tõsine rikkumine

(1) Kalapüüginõuete tõsisteks rikkumisteks kutselisel kalapüügil loetakse järgmisi kalapüügi või sellega seotud nõuete rikkumisi:
1) EL Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 42 nimetatud tõsised rikkumised;
2) kaaspüügile kehtestatud nõuete rikkumine;
3) keelatud püügiviiside kasutamine.

(2) Kalapüüginõuete tõsisteks rikkumisteks harrastuslikul kalapüügil loetakse järgmisi kalapüügi või sellega seotud nõuete rikkumisi:
1) kalapüük ilma kalapüügiõigust tõendava dokumendita või harrastuspüügiõiguse eest mobiilimakset tasumata;
2) kalapüük keeluajal või keelatud kohas;
3) kalaliigi püük, mille püük on keelatud;
4) kalapüük keelatud või nõuetele mittevastavaid püügivahendeid kasutades;
5) kalapüügi üle järelevalvet teostava inspektori töö takistamine või uurimisega seotud tõendite varjamine, rikkumine või kõrvaldamine;
6) alamõõdulise kala püük, rikkudes alammõõdule kehtestatud nõudeid;
7) keelatud püügiviiside kasutamine;
8) kaaspüügile kehtestatud nõuete rikkumine.”;

25) paragrahv 236 tunnistatakse kehtetuks;

26) seadust täiendatakse §-dega 237 ja 238 järgmises sõnastuses:

§ 237. Impordi, ekspordi ja reekspordi nõuete rikkumine

(1) EL Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1005/2008 kehtestatud impordi, ekspordi ja reekspordi nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni.

(3) Kohtuväline menetleja või kohus võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo toimepanemise vahendi ning väärteo vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku §-le 83.

§ 238. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 231–235 ja 237 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-des 231–235 ja 237 sätestatud väärtegude kohtuvälised menetlejad on:
1) politseiasutus;
2) Keskkonnainspektsioon.”;

27) paragrahvi 237 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „500 000 krooni” tekstiosaga „32 000 eurot”;

28) paragrahvi 25 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Kalavaru kahjustamisel käesoleva seaduse §-s 202 loetletud rikkumiste puhul on kahju hüvitamise määr selle liigi isendi või kilo kohta käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel määratud viiekordne määr. Kalavaru kahjustamisel eriti suurel määral on kahju hüvitamise määr selle liigi isendi või kilo kohta käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel määratud kümnekordne määr. Kalavaru kahjustamiseks eriti suurel määral loetakse kalavarule kahju tekitamist püügil elektriga, mürk- või narkootilise ainega, tulirelvade ja lõhkelaengutega või muul kalade asjatut hukkumist põhjustaval viisil.”;

29) paragrahvi 251 täiendatakse lõigetega 20–22 järgmises sõnastuses:

„(20) Enne käesoleva lõike jõustumist tekkinud vaba püügivõimsuse arvelt, mille osas võisid seni kehtinud seaduse alusel taotleda kalalaeva registrisse kandmist kõik isikud, kellele kuuluv või kelle valduses olev kalalaev oli kantud vastavasse kalalaevastiku segmenti, võivad need isikud kalalaeva registrisse kandmist taotleda 12 kuu jooksul vaba püügivõimsuse tekkimisest arvates. Käesolevas lõikes sätestatud juhul rahuldatakse kalalaevade riikliku registri töötlejani ajaliselt varem jõudnud taotlus.

(21) Enne käesoleva lõike jõustumist tekkinud vaba püügivõimsuse arvelt, mille osas võisid seni kehtinud seaduse alusel taotleda kalalaeva registrisse kandmist kõik isikud, võivad need isikud taotleda kalalaeva registrisse kandmist kuni 2011. aasta 31. jaanuarini. Käesolevas lõikes sätestatud juhul rahuldatakse kalalaevade riikliku registri volitatud töötlejani ajaliselt varem jõudnud taotlus.

(22) Käesoleva paragrahvi lõigetes 20 ja 21 sätestatud tähtaja möödumise korral kohaldatakse kalalaevastiku segmendi vaba püügivõimsuse osas, mille arvelt isik ei saa taotleda kalalaeva juurdetoomist käesoleva seaduse § 13 lõike 9 alusel, käesoleva seaduse § 13 lõikeid 11 ja 111.”

§ 2. Seaduse jõustumine

(1) Käesoleva seaduse § 1 punkt 4 jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 5–9 ja 29 jõustuvad 2011. aasta 1. jaanuaril.

(3) Käesoleva seaduse § 1 punkt 27 jõustub päeval, mis on kindlaks määratud EL Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel. 

Ene Ergma
Riigikogu esimees