Teksti suurus:

Pandikirjaseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Lingimärkmikku lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:10.12.2021
Avaldamismärge:RT I, 30.11.2021, 1

Välja kuulutanud
Vabariigi President
24.11.2021 otsus nr 15

Pandikirjaseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 17.11.2021

§ 1.  Pandikirjaseaduse muutmine

Pandikirjaseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesolev seadus reguleerib pandikirjade emiteerimiseks täiendava tegevusloa andmist krediidiasutusele, pandikirjade emiteerimise ja tagamise tingimusi, krediidiasutuse nõuete loovutamist eesmärgiga arvata loovutatud nõuded pandikirjade tagatisvara hulka, pandikirjaportfelli eraldumist krediidiasutuse muust varast ning pandikirjadega seonduvat riiklikku järelevalvet ja vastutust.”;

2) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Pandikirjade programm on pandikirjade emissioon või emissioonide seeria, mille struktuursed tunnused ja tingimused on samasugused või olulises osas sarnased ja mis on kindlaks määratud õigusaktide ning asjakohaste lepingutingimustega kooskõlas emitendile antud pandikirjade programmi heakskiitmise otsusega.”;

3) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

„8) taotleja juhtkonna ja pandikirjaportfelli valitsemisega seotud töötajate andmed, mis kinnitavad isiku piisavat kvalifikatsiooni ning teadmisi pandikirjade emiteerimiseks ja pandikirjaportfelli valitsemiseks.”;

4) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Täiendava tegevusloa taotlemise korral esitab taotleja Finantsinspektsioonile pandikirjade programmi heakskiitmiseks lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 ette nähtud avaldusele käesoleva seaduse §-s 41 nimetatud dokumendid.”;

5) paragrahvi 4 lõiget 3 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) pandikirjaportfelli tagatisvara moodustamise põhimõtted ja protseduur, sealhulgas tagatisvara hulka kuuluva nõude muutmise või refinantseerimise korral;”;

6) paragrahvi 4 lõiget 3 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) pandikirjade programm ja selle struktuursed tunnused ning tingimused.”;

7) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Pandikirjade programmi heakskiitmise otsuse teeb Finantsinspektsioon koos täiendava tegevusloa andmise otsusega. Heakskiitmise otsusele kohaldatakse käesoleva seaduse § 41 lõigetes 3 ja 4 sätestatut.”;

8) seadust täiendatakse §-ga 41 järgmises sõnastuses:

§ 41. Pandikirjade programmi muudatuste heakskiitmine

(1) Kui emitent soovib pärast täiendava tegevusloa andmist emiteerida pandikirju teistsuguse pandikirjade programmi alusel kui äriplaanis sätestatud, esitab emitent Finantsinspektsioonile plaanitava pandikirjade programmi heakskiitmiseks taotluse, mis sisaldab käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktides 1, 2, 3, 5 ja 8 ning lõike 3 punktis 6 nimetatud andmeid ja dokumente uue pandikirjade programmi kohta ning muid asjakohaseid dokumente ja andmeid, mida muudetakse seoses uue pandikirjade programmi kehtestamisega.

(2) Finantsinspektsioon teeb otsuse täiendava pandikirjade programmi heakskiitmise või sellest keeldumise kohta kolme kuu jooksul taotluse või täiendatud dokumentide Finantsinspektsioonile esitamisest arvates.

(3) Otsuse täiendava pandikirjade programmi heakskiitmise või sellest keeldumise kohta toimetab Finantsinspektsioon viivitamata taotleja esindajale kätte.

(4) Finantsinspektsioonil on õigus teha keelduv otsus järgmistel tingimustel:
1) kavandatav pandikirjade programm ei vasta õigusaktidega kehtestatud nõuetele ja selles on olulised puudused;
2) emitent ei ole taotlemisel esitanud kõiki õigusaktidega ette nähtud dokumente või nimetatud dokumendid on omavahel vastuolus.”;

9) paragrahvi 11 täiendatakse lõigetega 51–54 järgmises sõnastuses:

„(51) Emitendil tekib kohustus võlgnikku teavitada nõude kandmisest tagatisregistrisse, kui emitendi hinnangul on objektiivselt tõenäoline, et toimub pandikirjaportfelli eraldumine käesoleva seaduse § 33 kohaselt. Sellisel juhul teavitab emitent võlgnikku nõude kandmisest tagatisregistrisse enne pandikirjaportfelli eraldumist.

(52) Kui võlgniku teavitamine pandikirjade tagatiseks oleva nõude kandmisest tagatisregistrisse on kohustuslik, avalikustab emitent selle teabe oma veebilehel ja lisaks väljaandes Ametlikud Teadaanded või vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes.

(53) Käesoleva paragrahvi lõikes 52 nimetatud teave tuleb avaldada lisaks Eestile ka teistes lepinguriikides, kus asub hüpoteekkrediidi tagatiseks olev kinnisvara või kus nõude võlgnik on registreeritud.

(54) Avalikustatud teave pandikirjade tagatiseks oleva nõude kandmise kohta tagatisregistrisse peab sisaldama vähemalt:
1) pandikirjade emitendi nime ja registrikoodi;
2) teavet, mis võimaldab pandikirjade tagatiseks tagatisregistrisse kantud nõude tuvastada ilma üksikute võlgnike ja asjassepuutuvate kolmandate isikute andmeid avaldamata;
3) teavet selle kohta, kuidas nõude pandikirjade tagatiseks tagatisregistrisse kandmine mõjutab võlgnike ja asjassepuutuvate kolmandate isikute õigusi ja kohustusi.”;

10) paragrahvi 11 lõike 6 esimeses lauses asendatakse sõnad „igal ajal” sõnadega „enne pandikirjaportfelli eraldumist”;

11) paragrahvi 12 lõike 3 teist lauset täiendatakse pärast sõna „osutab” sõnadega „või on osutanud tagatisvara kontrollijaks nimetamisele eelneva aasta jooksul”;

12) paragrahvi 13 lõike 2 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahvi 14 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) ajakohastatud pandikirjaportfelli eraldumise kava olemasolu ja selle vastavust käesoleva seaduse nõuetele.”;

14) paragrahvi 16 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Eestis võlakirju pakkudes võib nende nimetuses kasutada sõna „pandikiri”, väljendit „Euroopa pandikiri” või „eriti kvaliteetne Euroopa pandikiri”, nende tuletisi või võõrkeelseid vasteid üksnes täiendava tegevusloaga Eesti krediidiasutus või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis (edaspidi lepinguriik) asutatud krediidiasutus, kellel on õigus emiteerida pandikirju kooskõlas käesoleva seaduse ja teises lepinguriigis Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/2162, mis käsitleb pandikirjade emiteerimist ja pandikirjade avalikku järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ ja 2014/59/EL (ELT L 328, 18.12.2019, lk 29–57), ülevõtmiseks kehtestatud õigusnormide sätetega.

(2) Lepinguriigis asutatud krediidiasutus võib Eestis võlakirju pakkudes kasutada nende nimetuses sõna „pandikiri” või väljendit „Euroopa pandikiri”, selle tuletisi või võõrkeelseid vasteid üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) Eestis pandikirjana pakutavad võlakirjad vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2019/2162 sätestatud tingimustele;
2) kõikides prospektides, aruannetes ja reklaammaterjalides on välja toodud selliste võlakirjade võõrkeelne originaalnimetus ning välisriigi õigusakt, mille alusel vastav võlakiri on emiteeritud.”;

15) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Lepinguriigis asutatud krediidiasutus võib Eestis võlakirju pakkudes kasutada nende nimetuses väljendit „eriti kvaliteetne Euroopa pandikiri”, selle tuletisi või võõrkeelseid vasteid üksnes juhul, kui lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele vastavad pakutavad pandikirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.06.2013, lk 1–337) artiklis 129 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/2160, millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 pandikirjadest tulenevate riskipositsioonide osas (ELT L 328, 18.12.2019, lk 1–6), sätestatud nõuetele.”;

16) paragrahvi 17 lõike 4 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „siis,” tekstiosaga „käesoleva paragrahvi lõikes 41 nimetatud juhul ja”;

17) paragrahvi 17 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:

„(41) Pandikirjade tingimustes ette nähtud pandikirjadest tuleneva maksekohustuse tähtaega edasilükkavaks tingimuseks võib olla üksnes:
1) pandikirja portfelli eraldumine käesoleva seaduse § 33 kohaselt või
2) emitendi suhtes varajase sekkumise meetmete rakendamine finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse § 36 alusel, kui Finantsinspektsioon annab selleks loa.

(42) Pandikirjade tingimustes sätestatakse, millised tagajärjed on emitendi maksejõuetusel või kriisilahendusmeetme rakendamisel pandikirja maksekohustuse tähtajale.”;

18) paragrahvi 18 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kõigi ühte liiki kuuluvate lunastamata pandikirjade põhisumma ja neilt tasumisele kuuluvad intressid, tagatisregistrisse kantud tuletisinstrumentidest tulenevad netokohustused käesoleva seaduse § 24 lõike 2 tähenduses ning pandikirjaportfelliga seotud tegevuskulud, mille moodustavad pandikirjade portfelli likvideerimise korral valitsemise ja haldamisega eeldatavalt seotud kulud, peavad olema igal ajal tagatud tagatisvaraga. Tagatisvara nimiväärtus peab ületama vähemalt viie protsendi võrra tagatavaid kohustusi. Tagamata nõuded, mille puhul on tekkinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 178 kohane makseviivitus, tuleb tagatisvarast välja arvata, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.”;

19) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastustes:

„(11) Pandikirjade tagatisvara ja pandikirjadelt tasumisele kuuluvad intressid, tagatisregistrisse kantud tuletisinstrumentidest tulenevad netokohustused ja pandikirjaportfelliga seotud tegevuskulud arvutatakse sama arvutusmetoodikat kasutades.”;

20) paragrahvi 18 lõike 2 esimene lause tunnistatakse kehtetuks;

21) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Emitent võib pandikirja tingimustega ette näha tagatisvara nimiväärtuse kõrgema taseme võrreldes käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tagatisvara nõuetega.”;

22) paragrahvi 18 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

23) paragrahvi 18 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Pandikirjade nimiväärtusele või lunastamisväärtusele vastavate tagatiste kogum moodustab põhitagatisvara. Käesoleva paragrahvi lõike 1 teises lauses nimetatud tagatavaid kohustusi ületav tagatiste kogum moodustab kohustusliku lisatagatisvara.”;

24) paragrahvi 18 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks;

25) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

„(9) Täpsemad nõuded lunastamata pandikirjadega seotud maksmisele kuuluvate intresside ja tagatisvaralt saadavate intresside arvutamiseks kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

26) paragrahvi 19 lõikes 1 asendatakse arv „80” arvuga „85”;

27) paragrahvi 20 lõike 1 punktist 2 jäetakse välja tekstiosa „krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.06.2013, lk 1–337)”;

28) paragrahvi 20 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 kohaselt krediidikvaliteedi astmele 2, tingimusel et need ei ületa kümmet protsenti selle pandikirjaportfelli lunastamata pandikirjade nimiväärtusest, mille tagatisena nõudeid kasutatakse;”;

29) paragrahvi 20 lõiget 1 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses:

„61) nõuded Euroopa Liidus asuvate Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 kohaselt vähemalt krediidikvaliteedi astmele 3 vastavate krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu, mille lunastustähtaeg ei ületa 100 päeva, tingimusel et need ei ületa kaheksat protsenti selle pandikirjaportfelli lunastamata pandikirjade nimiväärtusest, mille tagatisena nõudeid kasutatakse, ning tingimusel et järgitakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõudeid;”;

30) paragrahvi 20 lõike 1 punktis 7 asendatakse arv „12” arvuga „15”;

31) paragrahvi 20 lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

„8) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 nimetatud nõuded, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 kohaselt vähemalt krediidikvaliteedi astmele 3, tingimusel et need ei ületa kaheksat protsenti selle pandikirjaportfelli lunastamata pandikirjade nimiväärtusest, mille tagatisena nõudeid kasutatakse, ning tingimusel et järgitakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõudeid.”;

32) paragrahvi 20 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Nõuded ühe käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5, 6 või 61 nimetatud krediidiasutuse või investeerimisühingu või punktis 7 või 8 nimetatud tuletisinstrumendi vastaspoole vastu ei tohi ületada kahte protsenti selle pandikirjaportfelli lunastamata pandikirjade nimiväärtusest, mille tagatisena nõudeid kasutatakse.”;

33) paragrahvi 20 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„(3) Kui emitent soovib lisada tagatisvara hulka asendustagatisena käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 61 ja 8 sätestatud tuletisinstrumentidest tulenevaid nõudeid, mis vastavad krediidikvaliteedi astmele 3, peab emitent Finantsinspektsiooni vastavasisulise loa saamiseks esitama Finantsinspektsioonile kirjaliku taotluse koos taotlust põhistavate dokumentidega.

(4) Finantsinspektsioon võib anda käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud loa üksnes juhul, kui ta on eelnevalt konsulteerinud Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusega ning tingimusel, et:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 kohase krediidikvaliteedi astmetele 1 ja 2 vastavuse nõuete kohaldamine toob kaasa olulisi riskide kontsentratsiooni probleeme ja neid on võimalik dokumenteerida;
2) krediidiasutuses kasutatavad krediidiriski juhtimise ja hindamise meetodid on usaldusväärsed, neid rakendatakse järjepidevalt ja krediidiasutuse sisekord annab adekvaatse hinnangu võlgnike ja tehingute krediidiriski tasemele, võimaldab riskitasemete piisavat eristamist ning krediidiriski täpset ja järjepidevat mõõtmist.”;

34) paragrahvi 21 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõna „hoiused” sõnadega „lühiajalised riskipositsioonid ja lühiajalised hoiused”;

35) paragrahvi 21 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) krediidiasutuste suhtes võetud lühiajalised riskipositsioonid, mis vastavad krediidikvaliteedi astmele 1 või 2, või krediidiasutustele antud lühiajalised hoiused, mis vastavad krediidikvaliteedi astmele 1, 2 või 3, vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 lõike 1 punktis c sätestatule.”;

36) paragrahvi 21 lõiget 3 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Päevadiferentsi arvutamisel ei võeta arvesse tuletislepingute alusel saadud summasid, kui need tulenevad tuletislepingu vastaspoole poolt pandikirjade emitendi kasuks panditud finantsvarast.”;

37) paragrahvi 22 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Emitent peab pandikirjaportfelli jätkusuutlikkuse tagamiseks ja pandikirjade tagatisvara väärtuse kontrolliks vähemalt kord iga kolme kuu järel tegema pandikirjaportfelli stressitesti käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktis 4 ette nähtud metoodikas nimetatud riskide hindamiseks.”;

38) paragrahvi 22 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui stressitesti käigus arvutatud tagatisvara väärtus ei vasta käesoleva seaduse § 18 lõigetes 1, 11 ja 2 sätestatud nõuetele, tuleb stressitesti käigus leitud suurima puudujäägi võrra suurendada tagatisregistrisse kantavaid tagatisi või tagada vastav puudujääk muus vormis.”;

39) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Stressitesti käigus tagatisvara riskide hindamisel või väärtuse arvutamisel tuleb arvestada käesoleva seaduse § 25 lõikes 41 ja § 26 lõikes 1 sätestatud piirangutega.”;

40) paragrahvi 22 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada täpsemad nõuded pandikirjaportfelli stressitesti tegemise korrale, metoodikale, eesmärgile ja stresstesti käigus leitud puudujäägi tagamisele.”;

41) paragrahvi 23 lõike 1 punktid 1–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) tehing tuletisinstrumendiga on tehtud selle sektori jaoks tavapärase raamlepingu alusel, mis on piisavalt dokumenteeritud ning mis võimaldab tasaarvestust üksnes tagatisregistrisse kantud tuletisinstrumentidest tulenevate nõuete puhul;
2) tehingu vastaspooleks on käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud määruse kõlblikkuse nõuetele vastav isik;
3) raamlepingu või tehingu tingimustega on tagatud, et emitendi maksejõuetuse või kriisilahenduse korral, kui sellega ei kaasne konkreetse tuletisinstrumendiga seotud pandikirjaportfelli maksejõuetust, ei ole tehingu vastaspoolel õigust tehingut või raamlepingut ennetähtaegselt lõpetada;
4) tehingu ainsaks eesmärgiks on pandikirjadest tulenevate emitendi intressimäära- või vahetuskursiriskide maandamine;”;

42) paragrahvi 23 lõiget 1 täiendatakse punktidega 6–8 järgmises sõnastuses:

„6) tuletisinstrumendiga tehtud tehingute suhtes ei kohaldata kliiringukohustust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.07.2012, lk 1–59);
7) pandikirjade tagatisvara ei kasutata tagatisena tuletisinstrumentide lepingust tulenevate kohustuste tagamiseks;
8) juhul kui tuletisinstrumendiga tehtud tehingu vastaspoole krediidivõime on langenud olulisel määral, annab tuletislepingu kohaselt tehingu vastaspool täiendava tagatise või emitent korraldab sellise tehingu vastaspoole väljavahetamise.”;

43) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Emitent on kohustatud tuletislepingute mahtu tagatisvara hulgas vähendama proportsionaalselt maandatava riski vähenemisega ning eemaldama tuletislepingud tagatisregistrist täielikult, kui maandatav risk lakkab olemast.”;

44) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Täiendavad nõuded tuletislepingute hindamise meetoditele ja protseduurile, kõlblikkuskriteeriumid tuletislepingu vastaspoolele, tuletisinstrumentide kasutamisega seoses vajalike dokumentide esitamisele ja tuletistehingu vastaspoole asendamise korrale ning tingimused juhuks, kui vastaspoole krediidivõime halveneb, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

45) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Kui hüpoteekkrediidi saaja satub krediidiga makseviivitusse pärast selle tagatisregistrisse kandmist, võib makseviivitusse sattunud krediidist tagatisvara väärtuse arvutamisel arvesse võtta:
1) 100 protsenti tagatisregistrisse kantud krediidi väärtusest, kui krediit on makseviivituses olnud alla 90 päeva;
2) 70 protsenti tagatisregistrisse kantud krediidi väärtusest, kui krediit on makseviivituses olnud vähemalt 90 päeva ja krediidi suhe hüpoteekkrediiti tagava vara väärtusesse on alla 50 protsendi;
3) 40 protsenti tagatisregistrisse kantud krediidi väärtusest, kui krediit on makseviivituses olnud vähemalt 90 päeva ja krediidi suhe hüpoteekkrediiti tagava vara väärtusesse on üle 50 protsendi;
4) 0 protsenti tagatisregistrisse kantud krediidi väärtusest, kui krediit on makseviivituses olnud vähemalt 180 päeva.”;

46) paragrahvi 28 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tagatisregistrisse võib kanda üksnes hüpoteekkrediidi, mille tagatiseks oleva vara turuväärtuse kohta on tagatisregistrisse kandmise ajal olemas ajakohane hinnang ja selle on andnud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 53 lõikes 2 sätestatud nõuetele vastav hindaja kooskõlas sama paragrahvi lõikes 3 ja lõike 4 alusel antud määruses sätestatud nõuetega.”;

47) paragrahvi 29 lõiget 2 täiendatakse punktidega 3–5 järgmises sõnastuses:

„3) sagedasem tagatisregistrisse kantud hüpoteekkrediite tagava vara väärtuse ülevaatamine on ette nähtud pandikirjade tingimustes;
4) seda nõuab Finantsinspektsioon;
5) seda nõuab tagatisvara kontrollija või tagatisvara haldur ning esineb põhjendatud kahtlus, et emitent ei ole täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 1 või käesoleva lõike punktides 1–3 toodud kohustusi.”;

48) paragrahvi 30 lõiget 1 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses:

„61) lepinguriigi osalusega äriühingule antud krediidist või lepinguriigi osalusega äriühingu poolt tagatud krediidist;”;

49) paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 61 nimetatud krediiti võib tagatisvarana kasutada üksnes juhul, kui sellise krediidi tagamiseks on seatud tagatis, mis vastab vähemalt 110 protsendile väljastatud krediidisummast, ning kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
1) lepinguriigi osalusega äriühing osutab olulist avalikku teenust litsentsi, kontsessioonilepingu või riigiasutuse antud muu volituse alusel;
2) lepinguriigi osalusega äriühingu suhtes kohaldatakse avalikku järelevalvet;
3) lepinguriigi osalusega äriühingul on oma finantsseisundi usaldusväärsuse ja maksevõime tagamiseks piisavad tuluallikad, mis on tagatud sellega, et lepinguriigi osalusega äriühingul on võimalik piisavalt paindlikult koguda ja suurendada osutatavate teenuste eest võetavaid tasusid ja esitatavaid nõudeid ning saada oluliste avalike teenuste osutamise eest seaduse järgi piisavalt toetusi või juhul, kui lepinguriigi osalusega äriühingu ja riigiasutuse vahel on sõlmitud kasumi ja kahjumi ülekandmise leping.”;

50) seaduse 3. peatükki täiendatakse 4. jaoga järgmises sõnastuses:

4. jagu
Nõude loovutamine ja omandamine tagatisvara moodustamiseks

§ 311. Nõude loovutamine

(1) Krediidiasutusel on õigus loovutada oma nõue võlgniku vastu pandikirjade tagatisvara moodustamiseks lepinguriigi krediidiasutusele või lepinguriigis asuvale eriotstarbelisele ettevõtjale, kes on loodud pandikirjade tagatisvara moodustamiseks. Nõude loovutamisele kohaldatakse võlaõigusseaduses nõude loovutamise kohta sätestatut käesolevas seaduses sätestatud erisustega.

(2) Käesoleva paragrahvi alusel nõude loovutamine, mille eesmärk on pandikirjade tagatisvara moodustamine, ei vaja võlgniku nõusolekut.

(3) Nõude loovutamise leping, mille eesmärk on tagatisvara moodustamine, peab olema sõlmitud kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

(4) Kui võlgnik täidab kohustuse nõude loovutanud krediidiasutusele, peab nõude loovutanud krediidiasutus tagama kohustuse täitmise tulemusel saadu eraldatuse nõude loovutanud krediidiasutuse muudest varadest ja edastama kohustuse täitmise tulemusel saadu viivitamata uuele võlausaldajale.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt uuele võlausaldajale üle antud vara ei kuulu nõude loovutanud krediidiasutuse vara hulka nõude loovutanud krediidiasutuse pankrotimenetluses, likvideerimismenetluses, täitemenetluses ega kriisilahendusmenetluses ning sellele ei laiene moratoorium.

(6) Kui nõude loovutanud krediidiasutus ei ole enne tema suhtes välja kuulutatud pankrotti, moratooriumi, sundlõpetamist ette nägeva kohtumääruse jõustumist, vabatahtliku lõpetamise otsuse vastuvõtmist, kriisilahendusmeetmete algatamist või täitemenetluse algatamist käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt kohustuse täitmise tulemusel saadut uuele võlausaldajale edastanud, ei kuulu selline vara nõude loovutanud krediidiasutuse vara hulka tema pankrotimenetluses, likvideerimismenetluses, kriisilahendusmenetluses ega täitemenetluses ning sellele ei laiene moratoorium.

(7) Käesoleva paragrahvi alusel nõude loovutanud krediidiasutus on kohustatud teavitama võlgnikku nõude loovutamisest. Võlgnikku võib nõude loovutamisest teavitada, avalikustades selle teabe nõude loovutanud krediidiasutuse ja nõude omandanud krediidiasutuse või eriotstarbelise ettevõtja veebilehel või vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes. Võlgnikku võib nõude loovutamisest teavitada enne või pärast nõude loovutamist, kuid seda peab tegema hiljemalt enne nõude loovutanud krediidiasutuse suhtes pankroti või moratooriumi väljakuulutamist, kriisilahendusmeetmete algatamist, sundlõpetamist ette nägeva kohtumääruse jõustumist või vabatahtliku lõpetamise otsuse vastuvõtmist.

(8) Avalikustatud teave nõude loovutamise kohta, mille eesmärk on pandikirjade tagatisvara moodustamine, peab sisaldama:
1) nõude omandanud isiku nime ja registrikoodi;
2) nõude loovutanud krediidiasutuse nime;
3) teavet, mis võimaldab loovutatud nõuded tuvastada ilma üksikute võlgnike ja asjassepuutuvate kolmandate isikute andmeid avaldamata;
4) teavet selle kohta, kuidas nõude loovutamine mõjutab võlgnike ja asjassepuutuvate kolmandate isikute õigusi ja kohustusi.

(9) Nõude loovutanud krediidiasutus peab esitama käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud teabe samal ajal ka Finantsinspektsioonile. Finantsinspektsioon võib avalikustada talle esitatud teabe oma veebilehel.

(10) Tarbijast võlgnikule või asjassepuutuvale kolmandale isikule on pärast käesoleva paragrahvi kohaselt nõude loovutamist uuele võlausaldajale tagatud kõik õigused, mis tulenevad tema kodukohariigi tarbijakaitset reguleerivatest õigusnormidest, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

§ 312. Tagatisvara moodustamise eesmärgil loovutatud nõudeid tagavate tagatiste ja kõrvalkohustuste üleminek

(1) Nõuet tagava tagatise ja kõrvalkohustuse üleminekule kohaldatakse võlaõigusseaduses sätestatut käesolevas seaduses sätestatud erisustega.

(2) Kui krediidiasutus loobub nõudest eesmärgiga moodustada tagatisvara, läheb nõude omandajale üle õigus teostada nõude suhtes olemasolevast või tulevikus tekkivast täitedokumendist tulenevaid õigusi:
1) alates tagatisvara moodustamise eesmärgil loovutatud nõude loovutamisest, kui tagatisvara moodustamise eesmärgil loovutatud nõuet tagava tagatise üleandmiseks ei ole vaja avalikult peetavasse registrisse kannet teha;
2) pärast kande tegemist avalikult peetavasse registrisse, kui tagatisvara moodustamise eesmärgil loovutatud nõuet tagava tagatise üleandmiseks on vaja avalikult peetavasse registrisse teha kanne.”;

51) seaduse 4. peatüki 1. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

1. jagu
Tasaarvestus, täitemenetlus tagatisvara ja võlausaldaja suhtes, maksejõuetusmenetlus võlausaldaja suhtes ja pandikirjaportfelli eraldumine
”;

52) seaduse 4. peatüki 1. jagu täiendatakse §-dega 313–316 järgmises sõnastuses:

§ 313. Sätete kohaldamine

Käesolevas jaos pandikirjade kohta sätestatut kohaldatakse ka teises lepinguriigis Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2019/2162 ülevõtmiseks kehtestatud õigusnormide alusel emiteeritud pandikirjadele.

§ 314.. Tasaarvestus tagatisvara suhtes

Võlgnik või asjassepuutuv kolmas isik ei või tasaarvestada oma tagatisvaraga seotud nõudeid, mis pole muutunud sissenõutavaks enne käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 sätestatud sündmusi, alates ajast, kui võlgnik või asjassepuutuv kolmas isik sai teada või pidi teada saama:
1) pandikirja tagatiseks oleva nõude kandmisest tagatisregistrisse;
2) pandikirjade tagatisvara moodustamise eesmärgil nõude loovutamisest uuele võlausaldajale käesoleva seaduse § 311 kohaselt, kui pandikirjade tagatisvara moodustamise eesmärgil loovutatud nõue on uue võlausaldaja juures pandikirjade tagatisvara hulka arvatud.

§ 315. Täitemenetlus nõude loovutanud võlausaldaja suhtes

(1) Krediidiasutuse suhtes, kes on nõude loovutanud eesmärgiga moodustada tagatisvara, läbi viidavale täitemenetlusele kohaldatakse täitemenetluse seadustikus sätestatut käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega.

(2) Krediidiasutuselt uuele võlausaldajale loovutatud nõudele, mille eesmärk on tagatisvara moodustamine, on võimalik pöörata sissenõue, seda on võimalik arestida ning sellele on võimalik seada käsutuspiirang üksnes juhul, kui nimetatud nõue ei ole uue võlausaldaja juures arvatud pandikirjade tagatisvara hulka.

§ 316. Pankrotimenetlus nõude loovutanud võlausaldaja suhtes

(1) Käesoleva seaduse § 311 alusel nõude loovutanud krediidiasutuse pankrotivara hulka ei kuulu nimetatud paragrahvi alusel loovutatud nõue ning seda ei saa pankrotimenetluse käigus tagasi võita, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul. Nimetatud piirang kehtib nõuete loovutamise korral, mis on toimunud enne nõude loovutanud krediidiasutuse pankroti väljakuulutamist.

(2) Käesoleva seaduse § 311 alusel loovutatud nõue kuulub nõude loovutanud krediidiasutuse pankrotivara hulka ning seda on tema pankrotimenetluse käigus võimalik tagasi võita üksnes juhul, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:
1) loovutatud nõue ei ole uue võlausaldaja juures arvatud tagatisvara hulka;
2) tagatisvara haldur, tagatisvara kontrollija või teise lepinguriigi vastav institutsioon on andnud nõusoleku ning nõude tagasivõitmise tagajärjel ei lange pandikirjade põhi- ja lisatagatisvara suurus alla seaduses sätestatud miinimummäära ning on tõendatud, et nõuete loovutamise tehingu kehtetuks tunnistamine ei halvenda pandikirjaomaniku õigusi tema nõuete rahuldamiseks tagatisvara ja sellelt laekuva tulu arvelt vastavalt pandikirjade tingimustele.”;

53) paragrahvi 33 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

54) paragrahvi 34 lõike 3 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja tekstiosa „, välja arvatud käesoleva seaduse § 33 lõike 1 punktis 3 sätestatud juhul”;

55) paragrahvi 34 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Pandikirjaportfelli eraldumine ei mõjuta pandikirjadest, tagatisregistrisse kantud tuletisinstrumentidest ega tagatisvarast tulenevaid õigusi ja kohustusi ning pandikirjadega seotud maksekohustuste täitmise tähtpäeva ei loeta pandikirjaportfelli eraldumisel saabunuks, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.”;

56) paragrahvi 34 lõike 5 kolmandast lausest jäetakse välja tekstiosa „, välja arvatud käesoleva seaduse § 35 lõikes 1 sätestatud juhul”;

57) paragrahv 35 tunnistatakse kehtetuks;

58) paragrahvi 49 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Maksejõuetule eraldunud pandikirjaportfellile kohaldatakse pankrotiseaduses pankrotivõlgniku ja tema pankrotimenetluse kohta sätestatut käesolevas seaduses sätestatud erisustega.”;

59) paragrahvi 55 lõike 1 teises lauses asendatakse sõnad „ühe kuu jooksul” tekstiosaga „20 päeva jooksul”;

60) paragrahvi 55 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Pandikirjaportfelli kohta avalikustatakse liigiti järgmine teave:
1) lunastamata pandikirjade ja tagatisvara nimiväärtus;
2) kõigi kõnealuse pandikirjaprogrammi alla kuuluvate pandikirjade nimekiri rahvusvaheliste väärtpaberite identifitseerimisnumbritega (ISIN-kood) nende olemasolu korral;
3) pandikirjade ja tagatisvara tähtajastruktuur;
4) tagatiste väärtuse geograafiline jaotus vähemalt riigi täpsusega, lähtudes hüpoteekkrediidi või ärihüpoteekkrediidi puhul seda tagava vara asukohast ning muude tagatiste puhul võlgniku või emitendi asukohast;
5) tagatisvara hulka arvatud varade liik, tagatisvara hulka arvatud laenude kogusuurus ja hindamismeetod;
6) asendustagatiste väärtuse summaline jaotus vastavalt nende käesoleva seaduse § 20 lõikes 1 nimetatud liigile;
7) likviidsusvaru suurus ning teave kogu likviidsusvaru ja järgmise 180 päeva maksekohustuste suhte kohta;
8) üle 90 päeva makseviivituses oleva või emitendi hinnangul ebatõenäoliselt laekuva asendustagatiste summa protsentuaalne osakaal tagatisvarast;
9) andmed tururiski, sealhulgas intressimäärariski ja valuutariski ning krediidi ja likviidsusega seotud riskide kohta;
10) loend pandikirja maksekohustuse tähtaega edasilükkavatest tingimustest;
11) põhitagatisvara, kohustusliku lisatagatisvara ja vabatahtliku lisatagatisvara suurus;
12) informatsioon tuletislepingute vastaspoolte kohta;
13) krediidi ja selle tagatiseks oleva vara väärtuse suhte arvutamise metoodika.”;

61) paragrahvi 55 lõike 3 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

62) paragrahvi 55 lõike 4 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

63) paragrahvi 56 lõiget 4 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:

„10) sise-eeskirjade seadusega kooskõlla viimist.”;

64) paragrahvi 58 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Finantsinspektsioon peab emitentide nimekirja, nimekirja pandikirjadest, mille puhul võib kasutada märgist „Euroopa pandikiri”, ja nimekirja pandikirjadest, mille puhul võib kasutada märgist „Eriti kvaliteetne Euroopa pandikiri”. Nimekirjad avalikustatakse Finantsinspektsiooni seaduse § 53 lõike 4 alusel kehtestatud korras.

(2) Finantsinspektsioon edastab igal aastal käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele.”;

65) seadust täiendatakse §-ga 591 järgmises sõnastuses:

§ 591. Pandikirjade programmi muutmise korra rikkumine

(1) Käesoleva seaduse §-s 41 sätestatud pandikirjade programmi muutmise korra rikkumise või pandikirjade programmi kohta valeandmete esitamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.”;

66) paragrahvi 67 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Enne käesoleva seaduse jõustumist toimunud hüpoteek- ja ärihüpoteekkrediiti tagava vara väärtuse hindamise võib lugeda käesoleva seaduse nõuetele vastavaks, kui vara turuväärtus määrati kindlaks kooskõlas hindamise ajal kehtinud õigusaktidega, mille kohaselt oli tagatud objektiivne ja erapooletu hinnang.”;

67) seaduse 8. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 681 järgmises sõnastuses:

§ 681. Enne käesoleva seaduse 2021. aasta 17. novembril vastu võetud redaktsiooni jõustumist kehtinud nõuete kohaldamine ja tegevuse kooskõlla viimine

(1) Emitent, kellele on käesoleva seaduse enne 2021. aasta 17. novembril vastu võetud redaktsiooni jõustumist kehtinud redaktsiooni alusel antud täiendav tegevusluba pandikirjade emiteerimiseks, ei pea taotlema pandikirjade programmi muudatuste heakskiitmist juba emiteeritud pandikirjade või tulevikus emiteeritavate pandikirjade jaoks, mille struktuursed tingimused on samasugused või olulises osas sarnased juba emiteeritud pandikirjadega.

(2) Emitent, kes on käesoleva seaduse enne 2021. aasta 17. novembril vastu võetud redaktsiooni jõustumist kehtinud redaktsiooni alusel emiteerinud pandikirju või kes emiteerib tulevikus pandikirju, mille struktuursed tingimused on samasugused või olulises osas sarnased enne nimetatud redaktsiooni vastuvõtmist emiteeritud pandikirjadega, peab viima oma tegevuse hiljemalt 2022. aasta 8. juuliks kooskõlla ka kõigi käesoleva seaduse 2021. aasta 17. novembril vastu võetud redaktsiooniga kehtestatud nõuetega, kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 ei ole sätestatud teisiti.

(3) Emitent, kes on emiteerinud või emiteerib enne 2022. aasta 8. juulit pandikirju kooskõlas investeerimisfondide seaduse § 115 lõikes 9 sätestatud tingimustega, ei pea järgima 2021. aasta 17. novembril vastu võetud redaktsiooniga käesoleva seaduse § 4 lõigetes 1, 11, 3 ja 6, §-s 41, § 17 lõigetes 4, 41 ja 42, §-des 18, 20, 21, 23 ja 30 ning § 34 lõikes 4 lisandunud nõudeid.”;

68) seadust täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses:

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/2162, mis käsitleb pandikirjade emiteerimist ja pandikirjade avalikku järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ ja 2014/59/EL (ELT L 328, 18.12.2019, lk 29–57).”.

§ 2.  Asjaõigusseaduse muutmine

Asjaõigusseaduse § 338 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Hüpoteegi üleandmiseks seoses pandikirjade tagatisvara moodustamisega on nõutav hüpoteegipidaja ja hüpoteegi omandaja notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud kokkulepe ning kande tegemine kinnistusraamatusse.”.

§ 3.  Finantsinspektsiooni seaduse muutmine

Finantsinspektsiooni seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 462 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Inspektsioon teavitab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust pandikirjade emitentidest vastavalt pandikirjaseaduse §-le 58.”;

2) paragrahvi 462 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:

„(10) Inspektsioon edastab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele info kõigi pandikirja emitentidele määratud karistuste ja nende suhtes krediidiasutuste seaduse § 104 lõike 1 alusel tehtud ettekirjutuste ning § 1041 lõike 1 alusel rakendatud sunniraha kohta, sealhulgas otsuste vaidlustamiste ja nende tulemuste kohta. Finantsinspektsioon peab teavitama üksikasjalikult teisi asjaomaseid finantsjärelevalveasutusi kriminaalkaristust mõistvatest jõustunud kohtuotsustest.”;

3) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 17 järgmises sõnastuses:

„(17) Inspektsioon teeb koostööd teise lepinguriigi finantsjärelevalveasutusega, Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusega ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusega pandikirju emiteeriva krediidiasutuse üle järelevalve teostamiseks. Rahvusvahelise koostöö raames edastab Inspektsioon:
1) käesolevas lõikes nimetatud isikute põhjendatud taotlusel mistahes asjakohase teabe, kui see on vajalik pandikirju emiteeriva krediidiasutuse üle järelevalve teostamiseks;
2) käesolevas lõikes nimetatud isikutele omal algatusel mistahes olulise teabe pandikirju emiteeriva krediidiasutuse ja tema pandikirjaportfelli kohta, kui Inspektsioonil on alust arvata, et see võib oluliselt mõjutada teises lepinguriigis pandikirjade emiteerimise hindamist.”;

4) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses:

„(32) Inspektsioon avaldab oma veebilehel lingid, mille kaudu käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud õigusaktid on Riigi Teatajast kättesaadavad.”.

§ 4.  Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse muutmine

Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 2 täiendatakse lõikega 101 järgmises sõnastuses:

„(101) Käesolevat seadust ei kohaldata välisriigi krediidiasutuse või eriotstarbelise ettevõtja nõudele, mille ta on omandanud eesmärgiga moodustada pandikirja tagatisvara.”.

§ 5.  Krediidiasutuste seaduse muutmine

Krediidiasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 88 lõige 44 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(44) Seoses pandikirjadega on õigus avaldada klienti puudutav pangasaladus:
1) krediidiasutusel tagatisvara kontrollijale, tagatisvara haldurile, audiitoritele ja tagatisvara moodustamise eesmärgil nõuet omandavale krediidiasutusele või eriotstarbelisele ettevõtjale pandikirjade tagatisvara moodustamiseks üksnes põhjendatud ulatuses, kui nad tagavad, et seda teavet ei avaldata;
2) tagatisvara halduril pandikirjaportfelli omandavale krediidiasutusele pandikirjaseaduse § 45 alusel pandikirjaportfelli tervikuna võõrandamise lepingu sõlmimiseks ja täitmiseks.”;

2) paragrahvi 103 lõiget 4 täiendatakse pärast tekstiosa „finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses” tekstiosaga „, pandikirjaseaduses”;

3) paragrahvi 132 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Tagasivõitmisele ei kuulu vara, mis on võlgniku omandist välja läinud krediidiasutuse moratooriumi ajal kooskõlas käesoleva seaduse § 114 lõigetes 2 ja 4 sätestatuga, pankrotimenetluse ajal kooskõlas §-s 87 sätestatuga või seoses nõude loovutamisega, mille eesmärk on pandikirjade tagatisvara moodustamine kooskõlas pandikirjaseaduse §-des 311 ja 316 sätestatuga.”;

4) paragrahvi 1341 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Likvideerimismenetluse käigus ei saa kehtetuks tunnistada või tagasi võita nõuete loovutamise tehinguid, mille krediidiasutus on teinud eesmärgiga moodustada pandikirjade tagatisvara kooskõlas pandikirjaseaduse §-s 311 sätestatuga, juhul kui nõude loovutamise tehing on tehtud enne sundlõpetamist ette nägeva kohtumääruse jõustumist või vabatahtliku lõpetamise otsuse vastuvõtmist.”.

§ 6.  Pankrotiseaduse muutmine

Pankrotiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 109 lõike 2 teist lauset täiendatakse pärast sõna „tasaarvestustele” sõnadega „ega nõude loovutamisele, mille eesmärk on pandikirjade tagatisvara moodustamine kooskõlas pandikirjaseaduse §-des 311 ja 316 sätestatuga.”;

2) paragrahvi 110 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Tehingut, mille eesmärk on pandikirjade tagatisvara moodustamine kooskõlas pandikirjaseaduse §-des 311 ja 316 sätestatuga, ei saa tagasi võita.”.

§ 7.  Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduse § 77 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Piiratud asjaõiguse uue omaniku kande tegemise eest pandikirjade tagatisvara moodustamiseks loovutatud nõude tagatise üleandmisel tasutakse riigilõivu 18 eurot.”.

Jüri Ratas
Riigikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json