Väljaandja: Riigikogu Akti liik: seadus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 10.12.2022 Avaldamismärge: RT I, 30.11.2022, 1 Välja kuulutanud Vabariigi President 25.11.2022 otsus nr 199 Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus Vastu võetud 16.11.2022 § 1. Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse muutmine Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõikes 1 asendatakse sõnad „ja investeerimisühingute” tekstiosaga „, investeerimisühingute ja kesksete vastaspoolte”; 2) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) Eestis asutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.07.2012, lk 1–59) kohaselt tegevusloa saanud kesksele vastaspoolele käesolevas seaduses sätestatud ulatuses.”; 3) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Keskse vastaspoole kriisiennetus- ning kriisilahendusmeetmete suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/23 kesksete vastaspoolte finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistiku kohta ning millega muudetakse määruseid (EL) nr 1095/2010, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 806/2014 ja (EL) 2015/2365 ning direktiive 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2007/36/EÜ, 2014/59/EL ja (EL) 2017/1132 (ELT L 22, 22.01.2021, lk 1–102), arvestades käesoleva seaduse 91. peatükis sätestatud erisusi.”; 4) paragrahvi 3 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „ning 3. peatüki 3. jao” tekstiosaga „, 3. peatüki 3. jao ning §-de 901 ja 902”; 5) seadust täiendatakse §-ga 83 järgmises sõnastuses: „§ 83. Keskse vastaspoole kriisilahendusega seotud terminid Käesoleva seaduse 91. peatükis määratlemata termineid kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 tähenduses.”; 6) paragrahvi 174 lõike 2 punktis 1 asendatakse tekstiosa „92a” tekstiosaga „92b”; 7) paragrahvi 18 lõikes 8 asendatakse sõna „pärast” sõnaga „enne”; 8) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses: „(91) Käesolevas paragrahvis nimetatud ühisotsus või selle puudumisel asjakohase kriisilahendusasutuse tehtud otsus on Finantsinspektsioonile siduv.”; 9) paragrahvi 33 lõike 4 punktis 17 asendatakse sõna „kõlblike” sõnaga „teisendatavate”; 10) paragrahvi 401 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise funktsiooni täitja peab enne peatamisõiguse kasutamist konsulteerima finantsjärelevalve funktsiooni täitjaga ja viimane peab vastama viivitamata.”; 11) paragrahvi 57 lõike 6 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „Kapitaliinstrumente” sõnadega „ja kõlblikke kohustusi”; 12) paragrahvi 57 lõike 6 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „kapitaliinstrumendiga” sõnadega „või kõlbliku kohustusega”; 13) seadust täiendatakse 91. peatükiga järgmises sõnastuses: „91. peatükk Keskse vastaspoole kriisiennetus ja -lahendus § 901. Finantsinspektsiooni õigused järelevalve teostamisel Käesolevas seaduses ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 III jaotises ning nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle järelevalve teostamisel on Finantsinspektsioonil õigus teha kesksele vastaspoolele ettekirjutusi ja asjakohaseid otsuseid. § 902. Varajase sekkumise meetmed keskse vastaspoole suhtes (1) Keskse vastaspoole kriisiennetusena on Finantsinspektsioonil õigus rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 artiklites 18 ja 19 nimetatud varajase sekkumise meetmeid. (2) Kui Finantsinspektsioon määrab kesksele vastaspoolele ühe või mitu ajutist erihaldurit kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikega 1, kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse § 37 lõikeid 1–7 ja 11–14. § 903. Finantsinspektsiooni õigused keskse vastaspoole kriisilahenduses (1) Finantsinspektsioonil on keskse vastaspoole kriisilahenduse tulemuslikuks rakendamiseks kõik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 artikli 48 lõikes 1 ja artiklis 49 nimetatud õigused ja õigus teha asjakohaseid ettekirjutusi ja otsuseid. (2) Finantsinspektsioon teavitab viivitamata äriregistrit ja muid asjaomaseid registreid keskse vastaspoole suhtes kriisilahendusmenetluse algatamise otsusest ja selle juhatuse või nõukogu tagasikutsumisest ning esitab kriisilahendusmeetme rakendamise otsuse või muu otsuse alusel asjakohasel juhul kandeavaldusi, sealhulgas kandeavaldusi erihalduri määramise kohta, kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 artikliga 50. § 904. Erisused kriisilahenduses Keskse vastaspoole kriisilahendusmeetmete või -õiguste suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 55 lõigetes 10 ja 11 sätestatud erisusi. § 905. Kriisilahendusmenetlusega seotud piirangud Kriisilahendusmenetluses kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 45 sätestatud piiranguid. § 906. Nõuded sildasutusena toimiva keskse vastaspoole suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 artiklites 42 ja 43 sildasutusena toimivale kesksele vastaspoolele esitatud nõuetele lisaks kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 62–64, § 65 lõigetes 1–3, § 66 lõigetes 1, 2 ja 4 ning §-des 67 ja 68 sätestatut. § 907. Alternatiivsed kriisilahenduse rahastamise allikad Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 artiklist 44 võib Finantsinspektsioon teha Rahandusministeeriumile või Eesti Pangale ettepaneku sõlmida leping laenu või finantstoetuse saamiseks, et tagada keskse vastaspoole kriisilahenduse vahendite tõhus rakendamine. § 908. Riigipoolsed meetmed Kriisilahendusmenetluses olevale kesksele vastaspoolele võib finantsstabiilsuse säilitamise eesmärgil anda erakorralist avalikku toetust ja rakendada muid riigipoolseid meetmeid üksnes juhul, kui: 1) on konsulteeritud Eesti Panga ja Finantsinspektsiooniga; 2) lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 artikli 45 lõigetes 1 ja 3 sätestatud põhimõtetest. § 909. Kahju hüvitamise alused (1) Finantsinspektsioonil ja Rahandusministeeriumil on õigus sisse nõuda kõik nende poolt kriisilahendusmeetmete või -õiguste rakendamisega seoses kantud mõistlikud kulud. Sellised vahendid ja kulud nõutakse sisse esimese järgu nõude võlausaldajana muu hulgas: 1) kriisilahendusmenetluses olevalt keskselt vastaspoolelt, sealhulgas tema mis tahes nõuetelt kohustusi mittetäitvate kliirivate liikmete vastu; 2) keskse vastaspoole varade, õiguste ja kohustuste üleandmise või võõrandamise korral kesksele vastaspoolele omandajalt saadud tulust enne Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 artikli 40 lõike 4 kohaldamist; 3) sildasutusena toimiva keskse vastaspoole tegevuse lõpetamise tulemusena saadud tulust enne Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 artikli 42 lõike 5 kohaldamist. (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule võib Rahandusministeerium sisse nõuda mõistlikud kulud tuludest, mis on saadud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 artiklis 46 nimetatud riigipoolsete meetmete rakendamisel ning sama määruse artiklis 47 nimetatud ajutiselt riigi omandisse võtmisel, sealhulgas omakapitaliosaluse või sildasutuse müügist saadud tulust. (3) Kahju hüvitamisega seoses kohaldatakse käesoleva seaduse § 80 lõikeid 4 ja 5.”; 14) paragrahvi 91 lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast tekstiosa „5 000 000 eurot” sõnadega „või kuni kahekordsele rikkumise tulemusel teenitud kasule või ärahoitud kahjule vastav summa”; 15) paragrahvi 91 lõike 2 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „tuludest” tekstiosaga „, või kuni kahekordsele rikkumise tulemusel teenitud kasule või ärahoitud kahjule vastav summa”; 16) paragrahvi 91 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Kui juriidiline isik on emaettevõtja tütarettevõtja, on käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud asjakohaseks käibeks eelmise majandusaasta käive põhiemaettevõtja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande järgi.”; 17) paragrahvi 92 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „, sealhulgas finantsseisundi taastamise kava,”; 18) paragrahvi 92 lõikes 2 ja § 94 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „32 000 eurot” tekstiosaga „400 000 eurot”; 19) paragrahv 93 tunnistatakse kehtetuks; 20) seadust täiendatakse §-dega 941–943 järgmises sõnastuses: „§ 941. Finantsseisundi taastamise kavaga seotud nõuete rikkumine (1) Käesolevas seaduses sätestatud ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 artikli 9 kohase finantsseisundi taastamise kava koostamata, haldamata, ajakohastamata või Finantsinspektsioonile esitamata jätmise, mitteõigeaegse esitamise või vale, ebapiisava või eksitava teabe esitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. § 942. Kriisilahenduskava koostamise nõuete rikkumine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 artikli 13 nõuete rikkumise eest, sealhulgas kriisilahenduskavade koostamiseks vajaliku teabe Finantsinspektsioonile esitamata jätmise või mitteõigeaegse esitamise või vale, ebapiisava või eksitava teabe esitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. § 943. Maksejõuetusest või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämisest teatamise kohustuse täitmata jätmine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 artikli 70 lõikes 1 sätestatud Finantsinspektsioonile keskse vastaspoole maksejõuetusest või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämisest teatamise kohustuse täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.”. § 2. Finantsinspektsiooni seaduse muutmine Finantsinspektsiooni seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Finantskriisi lahendamise eesmärk on vältida krediidiasutuste, investeerimisühingute ja kesksete vastaspoolte maksejõuetusest tulenevaid negatiivseid mõjusid finantsstabiilsusele, kaitsta avaliku sektori ning hoiustajate, investorite ja muude klientide vahendeid ning tagada krediidiasutuste, investeerimisühingute ja kesksete vastaspoolte kriitiliste funktsioonide katkematu toimimine.”; 2) paragrahvi 51 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Inspektsioonis moodustatud finantskriisi lahendamise üksuse ülesandeks on kriisilahenduse ettevalmistamine ja kavandamine ning kriisilahendusmeetmete ja -õiguste rakendamine vastavalt finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses, krediidiasutuste seaduses või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/23 kesksete vastaspoolte finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistiku kohta ning millega muudetakse määruseid (EL) nr 1095/2010, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 806/2014 ja (EL) 2015/2365 ning direktiive 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2007/36/EÜ, 2014/59/EL ja (EL) 2017/1132 (ELT L 22, 22.01.2021, lk 1–102) sätestatule järgmiste isikute suhtes: 1) krediidiasutused; 2) investeerimisühingud; 3) krediidiasutuste või investeerimisühingutega ühte konsolideerimisgruppi kuuluvad isikud; 4) kesksed vastaspooled.”; 3) paragrahvi 6 lõiget 12 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: „8) täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2021/23 tulenevaid ülesandeid.”; 4) paragrahvi 473 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(9) Kui Inspektsioon teostab konsolideeritud järelevalvet, esitab ta ühisotsuse või käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 nimetatud otsuse, mis loob õiguslikke tagajärgi ning on täitmiseks kohustuslik, koos vajalike põhjendustega konsolideerimisgrupi emaettevõtjaks olevale krediidiasutusele ja kõigile asjasse puutuvatele finantsjärelevalve asutustele.”; 5) paragrahvi 478 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud koordinaatori nõusolekuga seotud erimeelsuste korral võib Inspektsioon pöörduda Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse või Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse poole. Käesoleva lõike kohaselt tehtud otsus ei mõjuta krediidiasutuste seaduse 91. peatükis sätestatud kohustusi ega nende täitmist.”; 6) paragrahvi 53 lõiget 3 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses: „31) need sise-eeskirja osad, millega tagatakse huvide konflikti ärahoidmine, eri funktsioonide täitmise sõltumatus, ametisaladuse hoidmine ja eri funktsioonide vahelise teabevahetuse reeglite täitmine;”; 7) paragrahvi 53 lõiget 4 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) Eestis emiteeritud pandikirjade ja neid emiteerinud emitentide kohta vastavalt pandikirjaseaduses sätestatule.”. § 3. Krediidiasutuste seaduse muutmine Krediidiasutuste seaduse § 86^50 täiendatakse lõikega 5^6 järgmises sõnastuses: „(5^6 ) Kui see on asjakohane, teavitab Finantsinspektsioon kriisilahendusasutusena asjaomast järelevalveasutust otsusest kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 5^1 nimetatud õigust ja esitab kirjalikult otsuse tegemise põhjendused, lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 5^4 nimetatud alustest.”. § 4. Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 45 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) krediidiasutustele, kindlustusandjatele või finantseerimisasutustele või kesksetele vastaspooltele (edaspidi finantsasutused) likviidsus- või maksevõimega seotud raskusi või makse- ja arveldussüsteemides või väärtpaberite arveldussüsteemides olulisi tõrkeid põhjustada võiva finantskriisi lahendamine või ennetamine;”; 2) paragrahvi 73 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Ulatusliku või kiire majanduslanguse korral või finantskriisi ajal või Tagatisfondi seaduses sätestatud hoiuste hüvitamise juhtumi korral võib Rahandusministeerium Vabariigi Valitsuse nõusolekul stabiliseerimisreservi vahendite arvel ostetud väärtpabereid kasutada kuni kuus kuud riigi võlakohustuste tagamiseks või anda Tagatisfondile laenu tingimusel, et vahendid tagastatakse koos intressiga. Selle õiguse kasutamise otsuse tegemisest teavitab Rahandusministeerium viivitamata Riigikogu.”. § 5. Tagatisfondi seaduse muutmine Tagatisfondi seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses: „(13) Haldur on kohustatud tegema Fondile väljamakse, kui nõukogu on teinud käesoleva seaduse § 40 lõikes 11 sätestatud otsuse.”; 2) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Hüvitised makstakse üldjuhul välja osafondi vahendite arvel. Mõjuval põhjusel võib nõukogu otsuse alusel hüvitised täielikult või osaliselt välja maksta otse selle krediidiasutuse, kus hoiused on peatatud, rahalistest vahenditest. Fondi nõukogu teeb nimetatud otsuse Inspektsiooni edastatud andmete põhjal.”; 3) paragrahvi 40 lõike 4 esimesest lausest jäetakse välja sõnad „osafondi arvel”; 4) paragrahvi 78 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Käesoleva seaduse § 40 lõikes 11 sätestatud juhul tagastab Fond mõistliku aja jooksul krediidiasutusele rahalised vahendid, mis ületavad krediidiasutuste seaduse § 131 lõike 1 punktis 2 sätestatud nõuete summat.”. § 6. Väärtpaberituru seaduse muutmine Väärtpaberituru seaduse § 2 täiendatakse lõikega 1^1 järgmises sõnastuses: „(1^1 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud väärtpaberid võivad olla emiteeritud hajusraamatu tehnoloogia abil.”. § 7. Äriseadustiku muutmine Äriseadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2901 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata börsiaktsiaseltsi üldkoosoleku suhtes, kui sellele aktsiaseltsile rakendatakse kriisilahendusmeetmeid või -õigusi finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 kesksete vastaspoolte finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistiku kohta ning millega muudetakse määruseid (EL) nr 1095/2010, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 806/2014 ja (EL) 2015/2365 ning direktiive 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2007/36/EÜ, 2014/59/EL ja (EL) 2017/1132 (ELT L 22, 22.01.2021, lk 1–102) alusel.”; 2) paragrahvi 294 lõiked 61 ja 62 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(61) Käesoleva paragrahvi 6. lõikes sätestatut ei kohaldata, kui aktsiaseltsile rakendatakse kriisilahendusmeetmeid või -õigusi finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 alusel. (62) Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse §-de 36 ja 37 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 artikli 18 rakendamise korral võib korralise üldkoosoleku kutse edastada käesoleva paragrahvi 3. lõikes sätestatust lühema etteteatamisega, kui sellega on nõus aktsionärid, kes esindavad vähemalt kahte kolmandikku aktsiakapitalist kapitali suurendamise otsuse tegemiseks, tingimusel et nimetatud koosolek ei toimu kümne kalendripäeva jooksul pärast kutse edastamist. Nimetatud otsuse saab teha, kui varajase sekkumise tingimused on täidetud ja soovitakse ära hoida finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse §-s 39 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 artiklis 22 nimetatud kriisilahendusmenetluse algatamise tingimuste tekkimist.”. Jüri Ratas Riigikogu esimees