Teksti suurus:

Kemikaaliseaduse, saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse, päästeseaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.01.2011
Avaldamismärge:RT I, 30.12.2010, 1

Välja kuulutanud
Vabariigi President
22.12.2010 otsus nr 791

Kemikaaliseaduse, saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse, päästeseaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seadus1

Vastu võetud 15.12.2010

I. Kemikaaliseaduses (RT I 1998, 47, 697; 2010, 43, 254) tehakse järgmised muudatused:

§ 1. Paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Ohtlikke kemikaale klassifitseeritakse, märgistatakse ja pakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1–1355) (edaspidi CLP-määrus), või käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud sotsiaalministri määruse kohaselt.”

§ 2. Paragrahvi 6:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käitis, kus kemikaale käideldakse ohtlikkuse alammäärast suuremas koguses, on käesoleva seaduse tähenduses ohtlik ettevõte.”;

2) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käitis, kus kemikaale käideldakse künniskogusest suuremas koguses, on käesoleva seaduse tähenduses suurõnnetuse ohuga ettevõte.”;

3) täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Käesolevas seaduses suurõnnetuse ohuga ettevõtte ja ohtliku ettevõtte suhtes kohaldatavad nõuded ei laiene:
1) riigikaitselistele käitistele;
2) käitistele, millest tulenev oht seisneb ioniseerivas kiirguses;
3) väljaspool käitist toimuvale ohtlike kemikaalide transpordile maanteel, raudteel, merel, siseveekogul ja õhus, kaasa arvatud laadimine ja vedu muudesse transpordivahenditesse ja neist välja dokkides, kaidel ja sorteerimisjaamades;
4) väljaspool käitist toimuvale ohtlike kemikaalide transpordile torujuhtmeid pidi, kaasa arvatud pumbajaamades;
5) kaevandustes ohtlike kemikaalide käitlemisele, välja arvatud keemilised ja termilised töötlemistoimingud ja protsessid, ning nendega kaasnevale ohtlike kemikaalide hoiustamisele;
6) maavarade uurimisele ja kaevandamisele avamerel;
7) prügilatele, välja arvatud töötlemisjäätmete ladestuskohad, sealhulgas nende valltiikidele ja -paisudele, mis sisaldavad ohtlikke kemikaale.”

§ 3. Paragrahvi 7:

1) lõike 2 punktid 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„2) täita haldusülesandeid ja teha haldustoiminguid keelustatud ja rangelt piiratud käitlemisega kemikaale käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 689/2008 ohtlike kemikaalide ekspordi ja impordi kohta (ELT L 204, 31.07.2008, lk 1–35) alusel;
3) tagada mürgistusalase teabe edastamine elanikkonnale ja meditsiinipersonalile ning täita ülesandeid CLP-määruse artikli 45 kohaselt;”;

2) lõiget 2 täiendatakse punktidega 8–10 järgmises sõnastuses:

„8) täita CLP-määrusega liikmesriigi pädevale asutusele pandud ülesandeid ainete ühtlustatud klassifitseerimise ja märgistamise ettepanekute tegemisel ning muude asjakohaste haldusülesannete täitmisel;
9) täita riikliku kasutajatoe ülesandeid CLP-määruse artikli 44 kohaselt ja anda huvitatud isikutele nõu CLP-määrusest tulenevate ülesannete ja kohustuste täitmise kohta;
10) esitada Euroopa Kemikaaliametile aruanne ametlike kontrollide ja muude CLP-määruse täitmise tagamise meetmete kohta.”;

3) lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

4) lõiked 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Päästeameti pädevuses on koguda teavet suurõnnetuse ohuga ettevõtte tegevusele kehtestatud nõuete täitmise kohta, osaleda oma pädevuse piires vastavasisulises rahvusvahelises koostöös ja vahetada teavet teiste riikide pädevate asutuste ning rahvusvaheliste organisatsioonidega. Päästekeskuse pädevuses on täita käesolevas seaduses sätestatud ülesandeid ohtlikes ja suurõnnetuse ohuga ettevõtetes õnnetuse vältimise, avalikkuse teavitamise, õnnetuse tagajärgede hindamise ja õnnetuse korral tulemusliku päästetöö teostamise eesmärgil.

(5) Tehnilise Järelevalve Ameti pädevuses on täita käesolevas seaduses sätestatud ülesandeid ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete osas, osaleda oma pädevuse piires vastavasisulises rahvusvahelises koostöös ja vahetada teavet teiste riikide pädevate asutuste ning rahvusvaheliste organisatsioonidega.”

§ 4. Paragrahvi 10:

1) lõiked 5 ja 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Euroopa Liidus ühtlustatud korras klassifitseeritud ohtlike keemiliste ainete loetelu koos vastavate klassifitseerimisandmetega ja märgistusega on esitatud CLP-määruse VI lisa 3. osas.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud CLP-määruse VI lisa 3. osas loetlemata ained klassifitseeritakse käesoleva seaduse § 41 lõikes 4 nimetatud sotsiaalministri määruse või CLP-määruse kohaselt.”;

2) lõige 8 tunnistatakse kehtetuks.

§ 5. Paragrahvi 11:

1) lõike 1 sissejuhatav lauseosa tunnistatakse kehtetuks;

2) lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) nõuded kemikaali hoiukohale-, peale-, maha- ja ümberlaadimiskohale ning teistele kemikaali käitlemiseks vajalikele ehitistele, samuti erinõuded ammooniumnitraadi käitlemisele;”;

3) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatakse nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikule dokumentatsioonile ja selle koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele.”;

4) lõiked 6–10 tunnistatakse kehtetuks.

§ 6. Paragrahv 13 tunnistatakse kehtetuks.

§ 7. Seadust täiendatakse §-dega 131–138 järgmises sõnastuses:

§ 131. Ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustused

(1) Ohtlikke kemikaale käitlev isik määrab oma ettevõtte ohtlikkuse lähtuvalt käideldavate kemikaalide maksimaalsest võimalikust kogusest.

(2) Lähtuvalt ettevõtte ohtlikkusest, koostab isik järgmised dokumendid:
1) A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte puhul teabeleht, riskianalüüs, ohutusaruanne ja ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaan;
2) B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte puhul teabeleht, riskianalüüs, ohutuse tagamise süsteemi kirjeldus ja ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaan;
3) ohtliku ettevõtte puhul teabeleht, riskianalüüs ja ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaan.

(3) Ohtlikus ettevõttes ja suurõnnetuse ohuga ettevõttes tuleb rakendada riskianalüüsis, ohutusaruandes, ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaanis ja ohutuse tagamise süsteemi kirjelduses kajastatud õnnetuste ennetamise ja õnnetuse korral kahjude kontrollimise meetmeid.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumendid tuleb hoida ajakohasena. Neid dokumente tuleb läbi vaadata ja vajaduse korral uuendada:
1) vähemalt iga viie aasta järel, sealhulgas ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaani vähemalt iga kolme aasta järel;
2) kui see on põhjendatud uute asjaolude tõttu, sealhulgas ettevõttes muudatuste tegemise tõttu, või
3) kui see on vajalik, võttes arvesse uusi ohutust käsitlevaid tehnilisi teadmisi, mis on saadud õnnetusi või õnnetuselähedasi juhtumeid ja ohtude hindamist käsitlevate teadmiste arengu analüüsimisel.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumendid tuleb kooskõlastada pädeva asutusega. Pädevaks asutuseks on:
1) teabelehe ja ohutuse tagamise süsteemi kirjelduse puhul Tehnilise Järelevalve Amet;
2) ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaani puhul päästekeskus;
3) riskianalüüsi ja ohutusaruande puhul Tehnilise Järelevalve Amet koostöös päästekeskusega.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumendid tuleb esitada kooskõlastamiseks mõistlikul ajal enne neis kajastatud muudatuste rakendamist, millega kaasneb suurõnnetuse oht või selle suurenemine. Dokumentide esitamisel tuleb eelistada nende elektroonilist esitamist.

(7) Tehnilise Järelevalve Amet ja päästekeskus kooskõlastavad dokumendi 60 tööpäeva jooksul dokumendi esitamise päevast arvates, erandina on teabelehe puhul see tähtaeg 14 tööpäeva. Tähtaega võib ühekordselt pikendada kuni 30 tööpäeva võrra. Kui dokumendi läbivaatamisel on selgunud vajadus korraldada keskkonnamõjude hindamine, võib kooskõlastamise tähtaega pikendada keskkonnamõjude hindamise aruande valmimiseni. Kooskõlastust ei loeta vaikimisi antuks.

(8) Kooskõlastamise käigus kontrollitakse esitatud dokumentide vastavust õigusaktides sätestatud nõuetele, sealhulgas kontrollitakse, kas:
1) ettevõtte ohtlikkus on õigesti määratud;
2) on kavandatud piisavaid abinõusid õnnetuse vältimiseks ning õnnetuse korral negatiivsete tagajärgede vähendamiseks;
3) ohtlikus või suurõnnetuse ohuga ettevõttes selliste muudatuste tegemisel, millega kaasneb suurõnnetuse oht või selle suurenemine, on arvestatud ümbruskonnale kaasnevaid riske ja nende riskide maandamiseks rakendatavate abinõude piisavust;
4) on vaja algatada keskkonnamõjude hindamine vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise seadusele.

(9) Pädevad asutused teevad oma ülesannete täitmisel koostööd, sealhulgas vahetavad informatsiooni käesolevas paragrahvis nimetatud dokumentide ja nende kooskõlastamise kohta. Teave kooskõlastatud teabelehest, ohutusaruandest, ohutuse tagamise süsteemi kirjeldusest, riskianalüüsist ja ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaanist edastatakse ettevõtte asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksusele.

§ 132. Avalikkuse teavitamine

(1) Suurõnnetuse ohuga ettevõtte puhul teavitab ohtlikku kemikaali käitlev isik avalikkust ja ettevõttest lähtuva õnnetuse mõju piirkonda jääda võivaid isikuid ennetavalt ettevõttest lähtuvast ohust, ohutusabinõudest ja õnnetuse korral soovitavatest käitumisjuhistest.

(2) Ohtlikus või suurõnnetuse ohuga ettevõttes toimuva õnnetuse korral teavitab ohtlikku kemikaali käitlev isik õnnetuse mõju piirkonda jäävaid isikuid kohe õnnetusest.

(3) Isik, kes käitab suurõnnetuse ohuga ettevõtet, teeb ohutusaruande kättesaadavaks sellega tutvuda soovivatele isikutele. Kui ohutusaruanne sisaldab ärisaladust, delikaatseid isikuandmeid või julgeoleku seisukohalt olulisi andmeid, koostab isik vajaduse korral ohutusaruandest versiooni, millest nimetatud andmed on välja jäetud. Selline ohutusaruande versioon esitatakse ka Tehnilise Järelevalve Ametile.

(4) Kui ohtliku kemikaali käitlemisel kavandatava muudatusega kaasneks suurõnnetuse ohu teke või selle oluline suurenemine, tagatakse läbi keskkonnamõjude hindamise avalikkusele ja kohalikule omavalitsusele võimalus muudatuse kohta enne selle rakendamist arvamust avaldada.

§ 133. Suurõnnetuse ohuga ettevõtte käitaja vastutuskindlustus

(1) Isikul, kes käitab suurõnnetuse ohuga ettevõtet (edaspidi kindlustusvõtja), peab selles ettevõttes kemikaali käitlemisest kolmandale isikule (edaspidi kahjustatud isik) tekkida võiva lepinguvälise ja õigusvastase kahju hüvitamiseks olema vastutuskindlustus.

(2) Vastutuskindlustusleping peab vastama järgmistele tingimustele:
1) kindlustusleping on sõlmitud kindlustusandjaga, kellel on õigus kindlustada Eestis asuvat kindlustusriski;
2) kindlustusleping katab vähemalt otsese varalise kahju ning tervise kahjustamise, kehavigastuse tekitamise ja surma põhjustamise korral ka saamata jäänud tulu, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti;
3) kindlustusjuhtum on kindlustusvõtja vastutusel toimuv kemikaali käitlemisega seotud ootamatu sündmus, mis tuleneb käideldava kemikaali omadustest ja mille tagajärjel on kahjustatud isikule tekitatud käesoleva lõike punktis 2 nimetatud kahju.

(3) Kindlustusvõtja peab valima kindlustussumma, mis on mõistlik, arvestades kemikaalide käitamisega seotud tegevuskohta, kemikaalide kogust ja käitlemise viisi, tegevuse ja sellest tuleneda võivate kahjustuste ulatust ning muid asjaolusid. Kindlustussumma peab olema piisav, et katta vähemalt käesoleva paragrahvi lõike 2 punktiga 2 hõlmatud nõuded. Kindlustussumma ei tohi olla väiksem kui 400 000 eurot.

(4) Käesoleva seaduse alusel sõlmitud vastutuskindlustusleping ei pea katma kahju, mis tekkis:
1) kindlustusvõtja poolt keskkonna kvaliteedi halvendamisest, välja arvatud esmaste päästetoimingutega seotud mõistlikud kulutused esmase kahju likvideerimiseks ja kahju suurenemise ärahoidmiseks;
2) kindlustusvõtja valduses olevale varale;
3) kahjustatud isiku valduses oleva puudusega toote tõttu, mille puhul kohaldatakse võlaõigusseaduse § 1061 sätteid;
4) kindlustusjuhtumi tagajärjel, mille kahjustatud isik põhjustas tahtlikult.

(5) Kindlustusandjal on õigus keelduda vastutuskindlustuslepingu sõlmimisest, kui kindlustusvõtja keeldub esitamast riskianalüüsi ja muid kindlustusandja poolt kindlustusriski hindamiseks vajalikuks peetavaid asjaolusid tuvastada võimaldavaid tõendeid.

§ 134. Loakohustus

(1) Ohtlikus ettevõttes ja suurõnnetuse ohuga ettevõttes võib kemikaali käidelda üksnes tegevusloa alusel.

(2) Käesoleva seaduse kohane tegevusluba ei ole nõutav, kui ohtlikke kemikaale käideldakse saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse alusel väljastatud keskkonnakompleksloa või lõhkematerjaliseaduse alusel väljastatud lõhkematerjalitehase või lõhkematerjalilao käitamisloa alusel. See ei välista käesolevast seadusest tulenevaid muid kohustusi.

§ 135. Tegevusloa taotlemine

(1) Tegevusloa saamiseks tuleb esitada Tehnilise Järelevalve Ametile taotlus. Taotluses esitatakse:
1) taotleja nimi ja kontaktandmed;
2) taotluse esitamise kuupäev ja taotleja allkiri;
3) käesoleva seaduse § 131 lõikes 2 nimetatud dokumendid.

(2) Tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõiv.

(3) Tegevusloa taotluse lahendab Tehnilise Järelevalve Amet tegevusloa andmise või andmisest keeldumisega. Tegevusloa taotluse läbivaatamise tähtaeg on 60 tööpäeva kõigi nõutud dokumentide laekumise päevast arvates. Taotluse läbivaatamise tähtaega võib ühekordselt pikendada kuni 30 tööpäeva võrra. Kui tegevusloa taotluse läbivaatamisel on selgunud vajadus korraldada keskkonnamõjude hindamine, võib taotluse läbivaatamise tähtaega pikendada keskkonnamõjude hindamise aruande valmimiseni. Tegevusluba ei loeta vaikimisi antuks.

(4) Tehnilise Järelevalve Amet edastab riskianalüüsi ja ohutusaruande ning ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaani päästekeskusele. Päästekeskus kooskõlastab riskianalüüsi ja ohutusaruande ning ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaani või jätab need põhjendatult kooskõlastamata 30 tööpäeva jooksul nimetatud dokumentide saamisest arvates. Seda tähtaega võib ühekordselt pikendada kuni 30 tööpäeva võrra. Kui dokumendi läbivaatamisel on selgunud vajadus korraldada keskkonnamõjude hindamine, võib kooskõlastamise tähtaega pikendada keskkonnamõjude hindamise aruande valmimiseni. Kooskõlastust ei loeta vaikimisi antuks.

(5) Kooskõlastamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 131 sätestatud nõudeid.

(6) Tehnilise Järelevalve Amet kajastab tegevusloa andmed majandustegevuse registris registrikandena. Registrikandes esitatakse järgmine teave:
1) isiku, kellele tegevusluba väljastati, nimi ja kontaktandmed;
2) ettevõtte aadress ja kontaktandmed;
3) ettevõtte ohtlikkuse kategooria ja ettevõttega seonduvate riskide laad.

(7) Majandustegevuse registris kajastatakse ka keskkonnakompleksloa ning lõhkematerjalitehase ja lõhkematerjalilao käitamisloa andmed, kui need load on väljastatud ohtliku ettevõtte või suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohta.

§ 136. Tegevusloa kontrolliese

Isikule antakse tegevusluba, kui taotluse läbivaatamisel on tuvastatud, et tegevusloa taotlusega hõlmatud kavandatud ohtliku või suurõnnetuse ohuga ettevõtte käitamine on, arvestades ettevõtte ümbruskonda, ettevõttest lähtuvat ohtu ja selle realiseerumise tõenäosust võimalik ning kui:
1) käesoleva seaduse § 131 lõikes 2 nimetatud dokumendid vastavad nõuetele;
2) suurõnnetuse ohuga ettevõtte rajamisel või ohtlikus või suurõnnetuse ohuga ettevõttes selliste muudatuste tegemisel, millega kaasneb suurõnnetuse oht või selle suurenemine, on arvestatud ümbruskonnale kaasnevaid riske ja nende riskide maandamiseks on rakendatud piisavad abinõud.

§ 137. Tegevusloa kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine

(1) Tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluse ilmnemisel võib Tehnilise Järelevalve Amet, arvestades asjaolude kaalukust, peatada ajutiselt tegevusloa kehtivuse. Tegevusloa kehtivus peatatakse kuni selle aluseks olnud põhjuse äralangemiseni.

(2) Tehnilise Järelevalve Amet võib, arvestades asjaolude kaalukust, tegevusloa kehtetuks tunnistada, kui:
1) isik on esitanud valeandmeid;
2) isik on korduvalt või oluliselt rikkunud ohutusnõudeid ning tekitanud sellega reaalse õnnetuse ohu;
3) isiku tegevus ettevõttes ei vasta enam tegevusloa väljastamise aluseks olnud dokumentides kirjeldatule ning selle tegevusega on ohud ilmselgelt suurenenud ja isik ei ole muutunud tegevusest ettenähtud ajal ja korras teavitanud;
4) isik on tekitanud tegevusloaga lubatud tegevusega avalikule huvile olulise kahju või ohu, mis ei eksisteerinud või ei olnud teada tegevusloa andmise ajal ja mis kaalub üles isiku huvi tegevust jätkata ning mida ei ole võimalik kõrvaldada tegevusloa muutmisega.

§ 138. Tegevusloa kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise tagajärjed

(1) Tegevusloa kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise korral peab isik, kes vastutab ettevõttes kemikaali käitlemise eest, tagama ettevõtte ohutuse. Kemikaali käitlemist võib jätkata üksnes ulatuses, mis on vajalik ohutuse tagamiseks.

(2) Kui tegevusloa peatamise aluseks olnud asjaolu ei ole tegevusloa kehtivuse peatatuse tähtaja jooksul kõrvaldatud või ära langenud, tunnistab Tehnilise Järelevalve Amet tegevusloa kehtetuks.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõude täitmiseks võib Tehnilise Järelevalve Amet rakendada asendustäitmist asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.”

§ 8. Paragrahvi 15:

1) lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

2) lõike 1 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;

3) lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

4) lõige 6 tunnistatakse kehtetuks.

§ 9. Paragrahvi 18 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Ohtliku kemikaali müügipakend ja selle märgistus peavad vastama käesoleva seaduse § 41 lõike 4 alusel kehtestatud õigusakti või CLP-määruse nõuetele. REACH-määruse kohaselt registreeritud ainete puhul tuleb arvestada nimetatud määruse artiklite 12 ja 13 kohaldamisel saadud teavet.”

§ 10. Paragrahvi 24:

1) lõike 1 sissejuhatav lauseosa ning punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 648/2004 detergentide kohta, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 689/2008 ohtlike kemikaalide ekspordi ja impordi kohta, REACH-määruse ning CLP-määruse nõuete täitmise üle teevad:
1) Tehnilise Järelevalve Amet – vastavalt oma pädevusele ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte tegevusele käesolevast seadusest tulenevate kemikaali arvestuse pidamise ja tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvate nõuete ning vastutuskindlustuse nõude täitmise osas;
2) päästekeskused – vastavalt oma pädevusele ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõttes õnnetuse ärahoidmise ja võimalike õnnetuste tagajärgede leevendamise ning avalikkuse teavitamise osas;”;

2) lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) Maksu- ja Tolliamet – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 689/2008 lisas 1 loetletud kemikaalide ekspordile ja impordile kehtestatud nõuete täitmise ning käesoleva seaduse §-s 111 nimetatud ammooniumnitraadi detonatsioonikindlust tõendava dokumendi kontrollimise osas;”;

3) lõike 3 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) määrata ekspertiise kemikaali ohtlikkuse kindlakstegemiseks ja kemikaalist tuleneva riski hindamiseks tervisele, keskkonnale ja varale või muude käesolevast seadusest tulenevate nõuete täitmise hindamiseks.”;

4) täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Kui järelevalve käigus on määratud ekspertiis, kannab ekspertiisi kulud järelevalveasutus. Kui eksperdiarvamuse kohaselt selgub, et ekspertiisiga hõlmatud nõuded ei ole täidetud, tasub ekspertiisi kulud nõudeid rikkunud isik.”

§ 11. Paragrahv 245 tunnistatakse kehtetuks.

§ 12. Seadust täiendatakse §-dega 246–248 järgmises sõnastuses:

§ 246. Ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte tegevusele kehtestatud nõuete rikkumine

(1) Ohtliku ettevõtte või suurõnnetuse ohuga ettevõtte tegevusele kehtestatud nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

§ 247. Kemikaali klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise nõuete rikkumine

(1) CLP-määrusest tulenevate kemikaali klassifitseerimise, märgistamise või pakendamise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 8400 eurot.

§ 248. Menetlus

(1) Käesolevas peatükis sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-des 241, 242, 244, 246 ja 247 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
1) Tööinspektsioon;
2) Keskkonnainspektsioon;
3) Tarbijakaitseamet;
4) Terviseamet.

(3) Käesoleva seaduse §-des 241 ja 246 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tehnilise Järelevalve Amet.

(4) Käesoleva seaduse §-s 246 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on päästekeskus.

(5) Käesoleva seaduse §-des 242 ja 244 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Maksu- ja Tolliamet.”

§ 13. Seaduse 6. peatükki täiendatakse §-ga 249 järgmises sõnastuses:

§ 249. Üleminekusätted

(1) Isik, kelle majandustegevus hõlmab suurõnnetuse ohuga ettevõtte käitamist, viib oma vastutuskindlustuslepingu käesoleva seadusega kooskõlla 2011. aasta 1. detsembriks.

(2) Tehnilise Järelevalve Amet vormistab Päästeameti poolt 2010. aasta 31. detsembri seisuga suurõnnetuse ohuga ettevõtete nimekirja kantud ja käesolevast seadusest tulenevatele nõuetele vastavale isikule suurõnnetuse ohuga ettevõtte tegevusloa hiljemalt 2012. aasta 1. jaanuariks. Käesoleva seaduse kohast tegevusluba ei vormistata, kui ettevõtte suhtes on olemas kehtiv keskkonnakompleksluba või lõhkematerjalitehase või lõhkematerjalilao käitamisluba. Käesoleva lõike alusel vormistatava loa eest riigilõivu ei võeta.

(3) Ohtlike ettevõtete puhul vormistatakse tegevusluba hiljemalt 2015. aasta 1. jaanuariks. Käesoleva seaduse kohast tegevusluba ei vormistata, kui ettevõtte suhtes on olemas kehtiv keskkonnakompleksluba või lõhkematerjalitehase või lõhkematerjalilao käitamisluba.”

II. Saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduses (RT I 2001, 85, 512; 2010, 22, 108) tehakse järgmised muudatused:

§ 14. Paragrahvi 9 lõike 3 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte puhul kemikaaliseaduse § 131 lõike 2 kohaselt nõutavad dokumendid;”.

§ 15. Paragrahvi 10 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Kui kompleksloa taotlusest nähtub, et tegemist on ohtliku või suurõnnetuse ohuga ettevõttega, edastab loa andja taotluse Tehnilise Järelevalve Ametile ja päästekeskusele, kes annavad taotlusele lisatud kemikaaliseadusest tulenevalt nõutud dokumentidele kooskõlastuse, lähtudes kemikaaliseaduses sätestatud pädevusest. Taotlust ei pea Tehnilise Järelevalve Ametile ja päästekeskusele edastama, kui käesoleva seaduse § 9 lõike 3 punktis 2 nimetatud dokumentidele on juba lisatud nimetatud asutuste kooskõlastused.”

§ 16. Paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Kui kompleksloa taotlust ei vaadata läbi tähtaegselt, ei loeta kompleksluba vaikimisi antuks.”

§ 17. Paragrahvi 26 lõiget 1 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:

„51) käitaja on ohtlikus ettevõttes või suurõnnetuse ohuga ettevõttes korduvalt või oluliselt rikkunud ohutusnõudeid ning on tekitanud sellega reaalse õnnetuse ohu ning Tehnilise Järelevalve Amet või päästekeskus on teinud loa andjale ettepaneku kompleksluba kehtetuks tunnistada.”

§ 18. Paragrahvi 27 lõike 6 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Otsuse ärakirjad saadab loa andja käitise asukohajärgsele linna- või vallavalitsusele ja Keskkonnainspektsioonile ning ohtliku või suurõnnetuse ohuga ettevõtte puhul ka Tehnilise Järelevalve Ametile ja ettevõtte asukohajärgsele päästekeskusele.”

III. Päästeseaduse muutmine

§ 19. Päästeseaduse (RT I 2010, 24, 115) § 11 lõiget 3 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) Tehnilise Järelevalve Ametil – päästetöö, järelevalve ja ennetustöö andmestikust seadusega pandud ülesannete täitmiseks.”

IV. Riigilõivuseaduse muutmine

§ 20. Riigilõivuseaduses (RT I, 09.12.2010, 10) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 190 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Lõhkematerjalitehase käitamisloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 319,55 eurot.

(3) Lõhkematerjalilao käitamisloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 319,55 eurot.”;

2) seadust täiendatakse §-ga 2871 järgmises sõnastuses:

§ 2871. Tegevusloa taotluse läbivaatamine

(1) Suurõnnetuse ohuga ettevõtte tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 319,55 eurot.

(2) Ohtliku ettevõtte tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 63,91 eurot.”

V. Rakendussäte

§ 21. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2011. aasta 1. jaanuaril.


1 Nõukogu direktiiv 96/82/EÜ ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise kohta (EÜT L 10, 14.01.1997, lk 13–33).

Keit Pentus
Riigikogu aseesimees