Päästeseadus
Vastu võetud 05.05.2010
RT I 2010, 24, 115
jõustumine 01.09.2010
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 15.12.2010 | RT I, 30.12.2010, 1 | 01.01.2011 |
| 16.12.2010 | RT I, 30.12.2010, 2 | 01.01.2011 |
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Seaduse reguleerimisala
(1) Päästeseadus sätestab päästeasutuse ülesanded, korralduse ja õigused ning päästeasutuse tegevuses vabatahtlikkuse alusel osalevate isikute õigused ja kohustused.
(2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
(3) Päästeasutuse tegevuse korralduse erisused sätestavad erakorralise seisukorra seadus ja hädaolukorra seadus.
(4) Käesolev seadus ei reguleeri tervishoiuteenuse osutamist, mis on reguleeritud tervishoiuteenuste korraldamise seadusega.
§ 2. Päästeasutuse tegevuse põhialused
(1) Päästeasutuse tegevuse eesmärk on turvalise elukeskkonna kujundamine ja hoidmine, ohtude ennetamine ning operatiivne ja professionaalne abistamine.
(2) Päästeasutuse tegevus on suunatud inimeste elu, tervist ja vara ning keskkonda ohustavate päästesündmuste ennetamisele, ohu väljaselgitamisele, ohu tõrjumisele ning päästesündmuse tagajärgede leevendamisele, kui teistes seadustes ei ole sätestatud teisiti.
(3) Päästeasutuse tegevuse planeerimise põhialuseks on piirkondlikud ohutegurid. Ohuteguriks peetakse isikut, nähtust, protsessi, objekti või muud näitajat või nende koosmõju, mille piirkondliku paiknemise ja esinemissageduse põhjal võib pidada tõenäoliseks ohu teket.
(4) Päästeasutuse tegevuses võivad vabatahtlikkuse alusel osaleda vabatahtlikud päästjad käesoleva seaduse 7. peatükis sätestatud alustel ja korras.
(5) Päästeasutus võib sõlmida juriidiliste isikutega tsiviilõiguslikke lepinguid päästetööl ja ennetustööl osalevate vabatahtlike päästjate tegevuse korraldamiseks.
(6) Päästeasutus lähtub oma tegevuses ja meetmete rakendamisel seaduslikkuse, proportsionaalsuse ja otstarbekuse põhimõttest. Päästeasutuse meetmeid kohaldatakse isikute suhtes, kellest oht lähtub või kes ise on ohustatud.
§ 3. Mõisted
(1) Päästesündmus käesoleva seaduse tähenduses on ootamatu olukord, mis vahetult ohustab füüsikaliste või keemiliste protsesside kaudu inimese elu, tervist, vara või keskkonda tulekahju, loodusõnnetuse, plahvatuse, liiklusõnnetuse, keskkonna reostuse või muu sarnase olukorra korral.
(2) Oht käesoleva seaduse tähenduses on olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset päästesündmus.
(3) Käesolevas seaduses kasutatakse tuleohutuse seaduse §-s 2 nimetatud mõisteid seal kasutatud tähenduses.
2. peatükk PÄÄSTEASUTUSED JA PÄÄSTEASUTUSTE ÜLESANDED
§ 4. Päästeasutused
(1) Päästeasutused on:
1) Päästeamet;
2) päästekeskus;
3) Häirekeskus.
(2) Päästeamet on Siseministeeriumi valitsemisalas asuv valitsusasutus.
(3) Päästekeskus on Päästeameti kohalik täidesaatva riigivõimu volitusega asutus. Päästekeskuste tegevuspiirkonnad kehtestab siseminister määrusega.
(4) Häirekeskus on Päästeameti halduses olev valitsusasutus.
§ 5. Päästeasutuse ülesanded
(1) Päästeasutuse ülesanded on:
1) päästesündmuse toimumisel, ohu tõrjumisel ja kõrvaldamisel ning päästesündmuse tagajärgede leevendamisel viivitamata rakendatavad, vältimatud ja edasilükkamatud tegevused maismaal ja siseveekogudel (edaspidi päästetöö), kui teistes seadustes ei ole sätestatud teisiti, ning rannikuvees päästesündmuse lahendamine koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga;
2) pommiohu, lahingumoona ohu ja plahvatusohu tõrjumisega seotud tegevus maismaal ja siseveekogudel (edaspidi demineerimistöö);
3) järelevalve tuleohutuse seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle ning teistes seadustes tuleohutuse tagamiseks ettenähtud nõuete täitmise üle;
4) päästesündmuse ennetamine (edaspidi ennetustöö);
5) Euroopa ühtsele hädaabinumbrile 112 saabunud hädaabikõne või muul viisil saabunud teate vastuvõtmine ja töötlemine, ohuhinnangu ning väljasõidukorralduse andmine (edaspidi hädaabiteate menetlemine) päästetööks, demineerimistööks ja kiirabiteenuse osutamiseks;
6) hädaolukorraks valmistumine ja selle lahendamise tagamine hädaolukorra seaduse alusel;
7) üld- ja detailplaneeringu kooskõlastamine;
8) kohaliku omavalitsuse kirjalikule nõusolekule, ehitusloa taotlemisel ehitusseaduse kohaselt esitatavale ehitusprojektile ja ehitise kasutusloale heakskiidu andmine või sellest keeldumine kümne päeva jooksul ehitusprojekti esitamise päevast arvates, kui ehitise suhtes on õigusaktiga kehtestatud tuleohutusnõuded;
9) muude seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmine.
(2) Päästetöö ja demineerimistöö ning hädaabiteate menetlemise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kehtestab Päästeameti peadirektor.
(3) Päästesündmusel osalevate riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning isikute koostöö korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(4) Hädaabiteate menetlemise korra ja hädaabiteadete menetlemiseks vajalikele vahenditele esitatavad nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
§ 6. Päästetöö ja demineerimistöö juht
(1) Päästetööd juhib päästetöö juht, kes on päästeametnik.
(2) Demineerimistööd juhib demineerimistöö juht, kes on päästeametnik.
(3) Päästetöö juhile ja demineerimistöö juhile alluvad kõik päästesündmusel osalevad riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning eraõiguslikud juriidilised isikud.
(4) Päästetöö juhil või demineerimistöö juhil on õigus anda päästetööl või demineerimistööl korraldusi teistele riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele ning eraõiguslikele juriidilistele isikutele, arvestades nende asutuste ja isikute pädevust ning volitusi.
3. peatükk ISIKUANDMETE TÖÖTLEMINE
1. jagu Isikuandmete töötlemine
§ 7. Isikuandmete töötlemine
Päästeasutus võib töödelda oma ülesannete täitmiseks isikuandmeid isikuandmete kaitse seaduses sätestatud alustel ja korras.
§ 8. Hädaabinumbrile saabunud informatsiooni töötlemine
(1) Häirekeskus salvestab Euroopa ühtsele hädaabinumbrile 112 saabunud informatsiooni.
(2) Salvestise andmete edasine töötlemine on lubatud üksnes isikuandmete kaitse seaduses sätestatud alustel ja korras.
(3) Salvestise ja salvestise andmete väljastamine on lubatud üksnes seaduses ettenähtud alustel ja korras.
(4) Salvestist säilitatakse üks aasta.
2. jagu Päästeasutuse andmekogu
§ 9. Päästeasutuse andmekogu
(1) Siseministeerium asutab andmekogu päästeasutuse ülesannetega seotud toimingute ja menetlustega seotud andmete kogumiseks päästeasutuse ülesannete efektiivseks ja kiireks täitmiseks ning tõhusa järelevalve teostamiseks.
(2) Andmekogu ametlik nimetus on päästeinfosüsteem.
§ 10. Päästeinfosüsteemi vastutav ja volitatud töötleja
(1) Päästeinfosüsteemi vastutav töötleja on Päästeamet.
(2) Päästeinfosüsteemi volitatud töötlejad on päästekeskus ja Häirekeskus.
§ 11. Päästeinfosüsteemi ülesehitus ja sellesse kantavad andmed
(1) Päästeinfosüsteem koosneb järgmistest andmestikest:
1) ühiste infoobjektide andmestik;
2) hädaabiteate menetlemise andmestik;
3) päästetöö andmestik;
4) demineerimistöö andmestik;
5) järelevalve ja ennetustöö andmestik;
6) süüteomenetluse andmestik.
(2) Päästeinfosüsteemi kantavate andmete täpne koosseis sätestatakse päästeinfosüsteemi pidamise põhimääruses.
(3) Päästeinfosüsteemist on õigus saada andmeid:
1) päästeasutusel – kõigist andmekogu andmestikest päästeasutusele seadusega pandud ülesannete täitmiseks;
2) Siseministeeriumil – kõigist andmekogu andmestikest sisejulgeoleku valdkonda puudutava operatiivinformatsiooni kogumiseks, analüüsimiseks ja edastamiseks;
3) politseiasutusel – kõigist andmekogu andmestikest politseile seadusega pandud ülesannete täitmiseks;
4) Terviseametil – hädaabiteate menetlemise andmestikust tervishoiuteenuste korraldamise seadusega pandud ülesannete täitmiseks;
5) prokuratuuril – järelevalve ja ennetustöö andmestikust kriminaalmenetluse juhtimise tagamiseks;
6) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil – järelevalve ja ennetustöö andmestikust seadusega pandud ülesannete täitmiseks;
7) Tehnilise Järelevalve Ametil – päästetöö, järelevalve ja ennetustöö andmestikust seadusega pandud ülesannete täitmiseks.
[RT I, 30.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
(4) Välisriigile võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmestikes sisalduvaid andmeid edastada Euroopa Liidu õigusest tuleneva kohustuse täitmiseks rahvusvaheliste konventsioonide, välislepingute või riigiasutuste koostöölepinguga ettenähtud juhtudel ja korras.
§ 12. Päästeinfosüsteemi kande tegemine
Päästeinfosüsteemi kanne tehakse järgmiselt:
1) hädaabiteate menetlemise aluseks olevad andmed kantakse päästeinfosüsteemi viivitamata;
2) päästetöö ja demineerimistöö käigus kogutud andmed kantakse päästeinfosüsteemi viivitamata;
3) tulekahjude andmed kantakse päästeinfosüsteemi viie tööpäeva jooksul andmete päästeinfosüsteemi kandmise aluseks oleva teabe laekumisest arvates;
4) ehitiste kontrolli ja ehitustegevuse andmed kantakse päästeinfosüsteemi viivitamata.
§ 13. Päästeinfosüsteemi pidamise põhimäärus
(1) Päästeinfosüsteemi pidamise põhimääruse kehtestab siseminister määrusega.
(2) Päästeinfosüsteemi pidamise põhimääruses sätestatakse:
1) asutamise eesmärk ja ülesehitus;
2) päästeinfosüsteemi pidamise organisatsiooniline struktuur;
3) päästeinfosüsteemi kantavate andmete ammendav loetelu;
4) päästeinfosüsteemi kantud andmete säilitamise tähtajad;
5) päästeinfosüsteemi kantud andmetele juurdepääsu kord ja viis;
6) andmete vastuvõtmise ja neile juurdepääsu üle arvestuse pidamise kord.
4. peatükk PÄÄSTEASUTUSE MEETMED JA ABIVAHENDID
1. jagu Meetmed
§ 14. Teavitamine
(1) Päästeasutusel on õigus teha toiminguid (teadaanded, soovitused, hoiatused), millega teavitatakse avalikkust või isikut päästesündmusest või sellega seotud ohust.
(2) Isikuandmete avalikustamine on lubatud vaid sellisel juhul ja sellises ulatuses, kui see on vältimatult vajalik ohust või päästesündmusest teavitamiseks.
(3) Kui päästeasutus teavitab avalikkust või isikut ohust ning see ei osutu põhjendatuks, on päästeasutus kohustatud avaldama samas vormis ja mahus teate ohu puudumise kohta, kui seda nõuab isik, kelle õigusi teavitamisega kahjustati või kui selleks on kaalukas avalik huvi.
§ 15. Ettekirjutus ja haldussunnivahendi kohaldamine
(1) Päästeametnik võib õigusaktidest tulenevate nõuete rikkumise kõrvaldamiseks või ohu tõrjumiseks teha ettekirjutuse, milles:
1) esitab ohu korral, mis võib kaasa tuua ulatuslike tagajärgedega päästesündmuse, nõude ehitise kasutamise, tegevuse või seadme töö peatamiseks;
2) kohustab tegema tegevuse õiguspäraseks jätkamiseks või päästesündmuse ennetamiseks vajalikke toiminguid.
(2) Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib päästeametnik rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 3200 eurot.
[RT I, 30.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]
§ 16. Raadioside piiramine
(1) Päästeamet võib piirata raadiosidet plahvatuse tõkestamiseks plahvatusohu piirkonnas.
(2) Päästeamet juhindub raadioside piiramisel elektroonilise side seaduse §-s 115 sätestatust.
§ 17. Küsitlemine ja dokumentide nõudmine
(1) Päästeasutus võib isiku peatada ja teda küsitleda, kui on alust arvata, et isikul on ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või päästesündmuse tagajärgede leevendamiseks vajalikke andmeid, ning selle ohu väljaselgitamine, tõrjumine või päästesündmuse tagajärgede leevendamine on päästeasutuse pädevuses.
(2) Küsitlemine protokollitakse, kui küsitletav isik seda taotleb või kui seda peab vajalikuks päästeasutus. Kui küsitletav isik peab seda vajalikuks, siis võib ta anda seletusi omakäeliselt.
(3) Päästeasutus võib nõuda isikult dokumentide esitamist, kui on alust arvata, et isikul on ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või päästesündmuse leevendamiseks vajalikke andmeid, ning selle ohu väljaselgitamine, tõrjumine või päästesündmuse tagajärgede leevendamine on päästeasutuse pädevuses.
(4) Dokumentide nõudmine ja vastuvõtmine päästeasutuse poolt protokollitakse või fikseeritakse päästeasutuse üldise asjaajamiskorra kohaselt. Kui dokumentide nõudmine ja nendega tutvumine toimub kohapeal, protokollitakse meede selle kohaldamisele allutatud isiku taotlusel.
§ 18. Isikusamasuse tuvastamine
(1) Päästeasutus võib isiku teadmisel kehtiva isikut tõendava dokumendi alusel tuvastada isikusamasuse, see tähendab teha kindlaks isiku nime ja vanuse, tutvuda dokumendiga, võrrelda fotot ja teisi dokumendile kantud biomeetrilisi andmeid isikuga ning kontrollida dokumendi ehtsust, või kui see ei ole võimalik, siis tuvastada isikusamasuse muul õiguspärasel viisil, kui see on vajalik:
1) ohu väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või päästesündmuse tagajärgede leevendamiseks või
2) isiku suhtes, keda on alust kahtlustada süüteo toimepanemises.
(2) Päästeasutusel on isikusamasuse tuvastamiseks õigus peatada isik ja nõuda temalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendi esitamist ning saada isikusamasuse tuvastamist võimaldavaid ütlusi ja biomeetrilisi andmeid.
(3) Päästeasutus võib isikusamasuse tuvastamisel nõuda isikult eriõigust tõendava dokumendi esitamist, kui õigusakti kohaselt on isik kohustatud sellist dokumenti kaasas kandma.
(4) Päästeasutus võib dokumendile kantud või isiku antud andmete õigsust kontrollida rahvastikuregistrist või muust seaduse alusel loodud andmekogust.
(5) Isikusamasuse tuvastamisel on õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.
(6) Päästeasutusel on õigus toimetada isik isikusamasuse tuvastamiseks ametiruumi, kui see on vältimatult vajalik ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või kui isikut on alust kahtlustada süüteo toimepanemises.
(7) Kui isik toimetatakse isikusamasuse tuvastamiseks päästeasutuse ametiruumi, siis päästeasutus on kohustatud isikusamasuse tuvastamise järel toimetama isiku tema soovil tagasi lähtekohta või tema elu- või ööbimiskohta.
(8) Kui isikusamasuse tuvastamiseks toimetatakse päästeasutuse ametiruumi alaealine, on päästeasutus kohustatud sellest viivitamata teavitama alaealise vanemat või muud seaduslikku esindajat või alaealise elukohajärgset kohalikku omavalitsust.
§ 19. Isiku rakendamine päästetööle
(1) Päästetöö juht võib rakendada päästetööle füüsilist isikut alates 18. eluaastast ohu tõrjumiseks või päästesündmuse tagajärgede leevendamiseks vajalike toimingute tegemiseks, kui:
1) päästeasutusel ei ole endal võimalik päästesündmuse iseloomust tulenevalt päästetööd tulemuslikult teha või selle tagajärgi leevendada;
2) päästeasutuse tegevuses vabatahtlikkuse alusel osalevad vabatahtlikud päästjad ei saa õigel ajal või piisavalt tulemuslikult päästetööd teha;
3) rakendamine ei tekita ebaproportsionaalselt suurt ohtu rakendatavale isikule või tema varale.
(2) Päästetööle rakendatud isikut ei või kasutada plahvatus-, keemia- või kiirgusohuga seotud tööde läbiviimiseks.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul võib isikut rakendada ainult nii kaua, kui see on päästetööks vältimatult vajalik.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule laienevad käesoleva seaduse §-s 41 sätestatud sotsiaalsed tagatised.
§ 20. Asja sundkasutusse võtmine
(1) Päästetöö juht või demineerimistöö juht võib võtta vett, liiva, kruusa ning muid päästetööks või demineerimistööks vajalikke aineid, materjale, seadmeid ja abivahendeid, kui see on vältimatult vajalik päästetööks või demineerimistööks ning muud võimalused asja sundkasutamiseks puuduvad või oleksid ebamõistlikult koormavad.
(2) Asja sundkasutus lõpeb päästetöö juhi või demineerimistöö juhi poolt määratud ajal, kuid mitte hiljem kui päästetöö või demineerimistöö lõppemisel.
(3) Päästetöö juht või demineerimistöö juht võib kohustada sundkasutusse võetava asja omanikku või valdajat toimetama vallasasja selle üleandmiseks määratud kohta.
(4) Käesolevas paragrahvis sätestatud meetme protokollimine on kohustuslik.
§ 21. Lammutustöö, kaevetöö, raie ja tõkestustule tegemine ning kraavide, ojade ja jõgede tõkestamine
(1) Päästeasutus võib valdaja nõusolekuta tema kinnisasjal, ehitises või ruumis teha lammutustöid, kaevetöid, maha raiuda puid, teha tõkestustuld, tõkestada kraave, ojasid või jõgesid ning teha muid samalaadseid vajalikke tegevusi, kui see on vältimatult vajalik päästetööks.
(2) Käesolevas paragrahvis sätestatud meetme protokollimine on kohustuslik.
§ 22. Viibimiskeeld
(1) Päästeasutus võib ajutiselt keelata isiku viibimise kohas, kus toimub päästetöö või demineerimistöö ning kohustada teda sellest kohast lahkuma või teatud kaugusele lähenemisest hoiduma.
(2) Päästeasutus on kohustatud viibimiskeelu kohaldamise koha võimaluse korral arusaadavalt tähistama.
(3) Päästeamet võib päästesündmuse vältimiseks keelata jääle mineku siseveekogudel, kui see kujutab ohtu inimese elule, tervisele või keskkonnale.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 sätestatud tingimustel võib keelata isiku läbipääsu kindlaksmääratud ajal kindlaksmääratud kohast või juurdepääsu sellele kohale. Võimaluse korral tuleb säilitada isiku juurdepääs tema elu- või tööruumile.
(5) Viibimiskeeldu võib kohaldada kuni käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 sätestatud aluse äralangemiseni.
(6) Viibimiskeeldu rikkuva isiku suhtes on õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.
§ 23. Valdusesse sisenemine
(1) Päästeasutus võib siseneda valdaja nõusolekuta tema valduses olevale piiratud või tähistatud kinnisasjale, ehitisse, eluruumi või ruumi, sealhulgas avada uksi, väravaid või kõrvaldada muid takistusi, kui see on vajalik päästetööks, demineerimistööks või päästesündmuse väljaselgitamiseks.
(2) Kui valdaja isik on tuvastatav, tuleb teda esimesel võimalusel teavitada valdusesse sisenemisest. Kui valdusesse sisenemise tagajärjel jääb valduses valveta oluline varaline väärtus, tagab päästeasutus kuni valdaja või muu õigustatud isiku või politsei saabumiseni valduse valve.
(3) Valdusesse sisenemisel võib kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.
(4) Käesolevas paragrahvis sätestatud meetme protokollimine on kohustuslik.
§ 24. Valduse läbivaatus
(1) Päästeasutus võib valdaja nõusolekuta isiku valduses oleva piiratud või tähistatud kinnisasja, ehitise või ruumi läbi vaadata, sealhulgas vaadata läbi seal asuva asja ning avada uksi, väravaid või kõrvaldada muid takistusi:
1) kui on alust arvata, et piiratud või tähistatud kinnisasjal, ehitises või ruumis viibib isik, kelle elu või tervis on tingituna tema abitust seisundist ohustatud;
2) päästesündmuse väljaselgitamiseks või
3) päästetööks või demineerimistööks.
(2) Piiratud või tähistatud kinnisasja, ehitise või ruumi valdajal on õigus viibida valduse läbivaatuse juures, välja arvatud juhul, kui valduse läbivaatus on vajalik päästetööks või demineerimistööks.
(3) Kui valdaja isik on tuvastatav, tuleb teda esimesel võimalusel teavitada valduse läbivaatusest. Kui valduse läbivaatuse tagajärjel jääb valduses valveta oluline varaline väärtus, tagab päästeasutus kuni valdaja või muu õigustatud isiku või politsei saabumiseni valduse valve.
(4) Valduse läbivaatusel võib kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.
(5) Käesolevas paragrahvis sätestatud meetme protokollimine on kohustuslik.
2. jagu Abivahendid
§ 25. Lõhkematerjali ja tulirelva kasutamine
(1) Päästeameti päästeametnik võib demineerimistööl plahvatuse või ohtliku aine levitamise tõkestamiseks ja lahingumoona hävitamiseks või demineerimistööalase õppetöö läbiviimisel kanda ja kasutada tulirelva ja lõhkematerjali.
(2) Päästeameti poolt lõhkematerjali käitlemise korra kehtestab siseminister määrusega.
(3) Lõhkematerjali lõhkamiskohad määrab Vabariigi Valitsus korraldusega.
§ 26. Teenistuskoera kasutamine
(1) Päästeasutus võib kasutada teenistuskoera:
1) demineerimistööl lõhkematerjalide ja -ainete tuvastamiseks;
2) päästetööl isiku otsimiseks ja ohu väljaselgitamiseks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel ei pea teenistuskoer kandma suukorvi.
(3) Teenistuskoera pidamisele kohaldatakse loomakaitseseaduse nõudeid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
5. peatükk VAHETU SUND
§ 27. Vahetu sund
Vahetu sund on füüsilise isiku, looma või asja mõjutamine füüsilise jõuga.
§ 28. Vahetu sunni kohaldamise lubatavus
(1) Päästeasutuse päästeametnik või tema korraldusel päästetöötaja võib kohaldada vahetut sundi ainult juhul, kui isikule kehtiva haldusaktiga ohu väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või päästesündmuse tagajärgede leevendamiseks pandud kohustuse täitmise tagamine muu haldussunnivahendiga ei ole võimalik.
(2) Vahetut sundi on lubatud kohaldada ilma eelneva kohustava haldusaktita, kui haldusakti andmine ei ole võimalik päästesündmuse tagajärgede leevendamise kiire vajaduse tõttu.
(3) Vahetut sundi ei ole lubatud kohaldada ütluse, arvamuse või seletuse saamiseks.
§ 29. Abi andmine vigastatud isikule
Kui vahetu sunni kohaldamisega tekitatakse isikule kehavigastus, on päästeasutus kohustatud tagama isikule esimesel võimalusel esmaabi andmise ning vajaduse korral kiirabi kutsumise.
§ 30. Vahetu sunni eest hoiatamine
(1) Enne vahetu sunni kohaldamist on päästeasutus kohustatud hoiatama isikut, kelle suhtes või kelle omandis või valduses oleva looma või asja suhtes ta kavatseb vahetut sundi kohaldada. Võimaluse korral määratakse hoiatuses käesoleva seaduse § 28 lõikes 1 nimetatud haldusakti täitmiseks tähtaeg, mis võimaldab haldusakti adressaadil kohustuse täita.
(2) Kui hoiatus on tehtud kirjalikult, kordab päästeteenistuja hoiatust suuliselt, enne kui asub vahetut sundi kohaldama.
(3) Hoiatamisest võib loobuda ainult juhul, kui hoiatamine ei ole võimalik päästesündmuse tagajärgede leevendamise kiire vajaduse tõttu.
6. peatükk RAHVUSVAHELISEL PÄÄSTETÖÖL JA DEMINEERIMISTÖÖL OSALEMINE
§ 31. Rahvusvahelisel päästetööl ja demineerimistööl osalemine
(1) Päästeasutus osaleb rahvusvahelisel päästetööl ja demineerimistööl väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi Eesti Vabariigi välislepingute, abi vajava riigi või rahvusvahelise organisatsiooni abipalve alusel.
(2) Rahvusvahelisel päästetööl ja demineerimistööl osaleva meeskonna moodustamise, selle valmisoleku tagamise, päästetööle ja demineerimistööle saatmise ning kulude katmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(3) Päästeasutus võib välislepingu alusel kaasata päästetööle ja demineerimistööle Eesti Vabariigi territooriumil teise riigi haldusorgani. Kaasatud organil on Eesti territooriumil pädevus ja volitused vastavalt välislepingule.
(4) Välislepingu alusel võib Eesti päästeasutust päästetööle ja demineerimistööle kaasata teise riigi territooriumil. Eesti päästeasutusel on teise riigi territooriumil pädevus ja volitused vastavalt välislepingule.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud päästetööl ja demineerimistööl osaleva meeskonna liikmetele laienevad päästeteenistuse seaduse §-des 14 ja 16 kehtestatud sotsiaalsed tagatised.
7. peatükk VABATAHTLIKU PÄÄSTJA OSALEMINE PÄÄSTEASUTUSE TEGEVUSES
1. jagu Üldsätted
§ 32. Vabatahtlik päästja
(1) Vabatahtlik päästja on isik, kes vabatahtlikult osaleb päästetööl või ennetustööl seaduses sätestatud alustel ja korras.
(2) Osalemine päästetööl käesoleva seaduse tähenduses on vabatahtliku päästja poolt päästetöö tegemine koos päästeametnikuga või päästeametniku korraldusel.
(3) Vabatahtlik päästja lähtub oma tegevuses ja meetmete rakendamisel seaduslikkuse, proportsionaalsuse ja otstarbekuse põhimõttest. Vabatahtlik päästja kohaldab meetmeid isiku suhtes, kellest oht lähtub või kes ise on ohustatud.
2. jagu Vabatahtlikuks päästjaks võtmine ja töökorraldus
§ 33. Vabatahtlikule päästjale esitatavad nõuded
(1) Vabatahtlikuks päästjaks võib võtta vähemalt 18-aastaseks saanud isiku, kes vastab vabatahtliku päästja kutsesobivuse nõuetele.
(2) Vabatahtliku päästja kutsesobivuse ja füüsilise ettevalmistuse nõuded kehtestab siseminister määrusega.
§ 34. Isikud, keda on keelatud võtta vabatahtlikuks päästjaks
Vabatahtlikuks päästjaks on keelatud võtta isikut:
1) kes on piiratud teovõimega;
2) kes on sõltuvuses alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine kasutamisest;
3) kellel on psüühikahäire, raskekujuline isiksuse- või käitumishäire;
4) kellel on selline füüsiline puue, mis takistab tal vabatahtliku päästja ülesannete täitmist, välja arvatud ennetustööl osalevad isikud.
§ 35. Vabatahtliku päästja tervisekontroll ja vaktsineerimine
(1) Vabatahtlikuks päästjaks saada soovija peab läbima tervisekontrolli, mille eesmärk on teha kindlaks tal käesoleva seaduse § 34 punktides 2–4 nimetatud tervisehäirete puudumine. Vabatahtlikuks päästjaks saada soovija ei pea tervisekontrolli läbima, kui tal on mootorsõidukijuhi tervisetõend, mille kohaselt tervisekontrollist ei ole möödunud enam kui viis aastat.
(2) Tervisekontrolli korraldab ja tervisetõendi väljastab perearst, kaasates vajaduse korral eriarste.
(3) Esmane tervisekontroll tehakse vabatahtlikuks päästjaks saada soovija kulul.
(4) Päästekeskus tagab päästetööl osalevale vabatahtlikule päästjale tasuta vaktsineerimise Päästeameti peadirektori määratud ulatuses ja korras. Vabatahtliku päästja vaktsineerimine on vabatahtlik.
(5) Vabatahtliku päästja tervisekontrolli korra, tervisetõendi sisu ja vormi nõuded kehtestab siseminister määrusega.
§ 36. Vabatahtlikuks päästjaks kandideerimine
(1) Vabatahtlikuks päästjaks saada soovija esitab päästekeskuse juhile:
1) kirjaliku taotluse, milles kohustub täitma vabatahtlikule päästjale seadusest tulenevaid nõudeid;
2) isikut tõendava dokumendi koopia;
3) tervisetõendi;
4) kaks fotot mõõtmetega 4 × 5 cm.
(2) Enne vabatahtlikuks päästjaks võtmist kontrollitakse vabatahtlikuks päästjaks saada soovija vastavust vabatahtlikule päästjale esitatavatele nõuetele.
(3) Taotluse rahuldamise korral arvatakse taotleja vabatahtlikuks päästjaks päästekeskuse juhi käskkirjaga. Taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine tehakse taotlejale teatavaks teatise kättetoimetamisega.
§ 37. Vabatahtliku päästja töökorraldus
(1) Vabatahtlik päästja kinnitatakse päästekeskuse juhi käskkirjaga päästeametniku juurde või arvatakse päästekeskuse juures asuva vabatahtlike päästjate üksuse koosseisu.
(2) Vabatahtlik päästja kaasatakse päästetööle või ennetustööle üldjuhul selle päästekeskuse tööpiirkonnas, kus ta on vabatahtlikuks päästjaks kinnitatud.
(3) Päästeamet peab arvestust vabatahtlike päästjate koosseisu üle.
(4) Vabatahtlike päästjate töökorralduse kehtestab Päästeameti peadirektor.
(5) Vabatahtlikul päästjal on kokkuleppel tööandjaga õigus saada vaba aega päästetööl osalemiseks.
§ 38. Vabatahtliku päästja väljaõpe, osalemine päästetööl ja ennetustööl ning kohaldatavad meetmed
(1) Vabatahtliku päästja väljaõpet korraldab päästekeskus.
(2) Vabatahtliku päästja väljaõpe on kaheastmeline.
(3) Vabatahtliku päästja esimese astme õppes omandatakse vabatahtliku päästja tööks vajalikud algteadmised ja oskused. Esimese astme õpe kestab vähemalt 16 tundi ning lõpeb arvestusega.
(4) Esimese astme õppe läbinud vabatahtlik päästja võib päästeametniku korraldusel ja koos temaga:
1) osaleda päästetööl;
2) siseneda päästetööks valdusesse käesoleva seaduse §-s 23 ettenähtud alustel ja korras;
3) kasutada päästesündmuse käigus vahetut sundi käesoleva seaduse 5. peatükis sätestatud alustel ja korras.
(5) Vabatahtlik päästja võib osaleda iseseisvalt ennetustööl pärast esimese astme väljaõppe läbimist.
(6) Vabatahtliku päästja teise astme õppe eelduseks on esimese astme õppe edukas läbimine ja vabatahtliku päästjana tegutsemise vähemalt üheaastane kogemus. Teise astme õpe kestab vähemalt 36 tundi ning õppes omandatakse iseseisvaks ülesande täitmiseks vajalikud teadmised ja oskused, õpe lõpeb arvestusega.
(7) Teise astme õppe läbinud vabatahtlik päästja võib iseseisvalt päästeametniku korraldusel:
1) osaleda päästetööl;
2) siseneda päästetööks valdusesse käesoleva seaduse §-s 23 ettenähtud alustel ja korras;
3) kasutada päästesündmuse käigus vahetut sundi käesoleva seaduse 5. peatükis sätestatud alustel ja korras.
(8) Nõuded vabatahtliku päästja väljaõppele ning arvestuse sooritamise korra kehtestab siseminister määrusega.
§ 39. Vabatahtliku päästja tunnistus ja eritunnus
(1) Vabatahtlikule päästjale antakse vabatahtliku päästja tunnistus. Vabatahtliku päästja ülesannete täitmisel peab vabatahtlik päästja kandma eritunnust kirjaga «VABATAHTLIK PÄÄSTJA».
(2) Vabatahtlik päästja peab päästetööl või ennetustööl osalemisel esitama isikule tema nõudmisel vabatahtliku päästja tunnistuse.
(3) Vabatahtliku päästja tunnistuse ja eritunnuse kirjelduse ning eritunnuse andmise ja kandmise korra kehtestab siseminister määrusega.
3. jagu Vabatahtliku päästja hüved ja sotsiaalsed tagatised
§ 40. Kulude hüvitamine
(1) Päästeasutus võib hüvitada vabatahtlikule päästjale või § 2 lõikes 5 nimetatud juriidilisele isikule transpordi-, side- ja muud päästetööl või ennetustööl osalemisega kaasnevad vajalikud kulud.
(2) Päästeasutuse poolt hüvitatavad kulu liigid, hüvitise suuruse määramise ja maksmise korra kehtestab siseminister määrusega.
§ 41. Vabatahtliku päästja sotsiaalsed tagatised
(1) Päästetööl osaleva vabatahtliku päästja hukkumise või päästetööl saadud vigastuse tagajärjel saabunud surma korral maksab riik vabatahtliku päästja perekonnaliikmetele ning perekonnaseaduses ettenähtud alustel ja korras tema ülalpidamisel olnud isikutele ühekordset hüvitist kokku hukkunud või surnud isiku kümne aasta palga ulatuses.
(2) Kui päästetööl osalev vabatahtlik päästja hukkub käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaoludel, katab riik riikliku matusetoetuse seaduse §-s 3 sätestatud matuse korraldamise kulud.
(3) Päästetööl saadud vigastuse või tekkinud haiguse tagajärjel püsivalt töövõimetuks tunnistatud päästetööle kaasatud vabatahtlikule päästjale maksab riik hüvitist, lähtudes Sotsiaalkindlustusameti esmakordse püsiva töövõimetuse ekspertiisiga tuvastatud töövõime kaotuse ulatusest järgmiselt (edaspidi hüvitise maksimummäär):
1) töövõime osalise kaotuse korral – tema kuni kahe aasta palga ulatuses;
2) töövõime täieliku kaotuse korral – tema kuni seitsme aasta palga ulatuses.
(4) Lõikes 3 toodud hüvitis makstakse välja osade kaupa. Osa suurus sõltub esmakordse või korduvekspertiisi otsuses määratud püsiva töövõimetuse kestusest.
(5) Hüvitist ei maksta kokku rohkem esmakordse püsiva töövõime kaotuse ulatusele vastavast hüvitise maksimummäärast.
(6) Kui isiku töövõime kaotuse ulatus muutub, lähtutakse hüvitise edasisel maksmisel korduvekspertiisiga määratud püsiva töövõime kaotuse ulatusele vastavast lõikes 3 toodud hüvitise määrast, võttes arvesse juba välja makstud hüvitist.
(7) Kui korduvekspertiisi tulemusena on isikul õigus saada hüvitist väiksemas ulatuses, kui talle on välja makstud, siis enammakstud summat isikult tagasi ei nõuta.
(8) Isikule, kellele seoses püsiva töövõime kaotuse vähenemisega enam hüvitist ei makstud, kuid kelle püsiva töövõime kaotuse ulatus korduvekspertiisi otsuse alusel suureneb, ei tohi makstava hüvitise aeg koos ajaga, mille eest hüvitist ei makstud, kokku olla pikem tema hüvitise maksimummäära arvutamise aluseks olevast ajast.
(9) Kui korduvekspertiisiga määratud püsiva töövõime kaotuse periood algab esmakordsele ekspertiisile järgneval kalendriaastal, korrigeeritakse hüvitise arvutamise aluseks olevat palka töövõime kaotuse esmakordse määramise aasta tarbijahinnaindeksiga. Kui korduvekspertiisiga määratud töövõime kaotuse periood algab hiljem, korrigeeritakse hüvitise arvutamise aluseks olevat palka tarbijahinnaindeksitega alates püsiva töövõime kaotuse esmakordse määramise aastast kuni viimasele korduvekspertiisile eelneva aastani.
(10) Päästetööl osaleva vabatahtliku päästja ühe kuu palga arvutamise aluseks võetakse tema hukkumise või vigastada saamise kuule eelnenud töölepingu seaduse alusel arvutatud keskmine palk.
(11) Kui päästetööl osalev vabatahtlik päästja ei töötanud hukkumisele või vigastada saamisele eelneval perioodil, võetakse hüvitise arvutamise aluseks hukkumise või vigastada saamise ajal kehtinud palga alammäär.
(12) Kui päästetööl osalev vabatahtlik päästja on saanud päästetööl vigastada või on haigestunud, kannab riik tema ravi- ja ravimikulud.
(13) Käesolevas paragrahvis nimetatud kulud kaetakse riigieelarvest Siseministeeriumi eelarve kaudu.
(14) Käesolevas paragrahvis sätestatud hüvitiste ja kulude arvutamise, määramise ning maksmise korra ja ulatuse kehtestab siseminister määrusega.
(15) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata, kui päästetööl osalenud vabatahtlik päästja oli vigastuse saamisel:
1) pannud toime süüteo;
2) pannud toime enesetapu või enesetapukatse;
3) pannud toime enesevigastuse, mis ei ole põhjuslikus seoses haigusliku seisundiga ega tulenenud teiste isikute õigusvastasest käitumisest;
4) alkohoolse, narkootilise või psühhotroopse aine joobes.
(16) Pärast käesoleva paragrahvi alusel hüvitise maksmist tekib riigil regressiõigus hüvitisena makstud summa ulatuses süüdioleva isiku suhtes. Regressinõudeasjades esindab riiki siseminister või tema volitatud isik.
§ 42. Ergutamine
Vabatahtlikke päästjaid ja teisi päästetööl silma paistnud isikuid võib ergutada päästeteenistuse seaduse 5. peatükis sätestatud korras.
4. jagu Vabatahtliku päästja staatusest vabastamine
§ 43. Vabatahtliku päästja staatusest vabastamine
(1) Vabatahtlik päästja vabastatakse vabatahtliku päästja staatusest päästekeskuse juhi käskkirjaga:
1) vabatahtliku päästja algatusel;
2) kui vabatahtlik päästja ei vasta käesoleva seaduse §-s 33 sätestatud tingimustele või §-s 34 nimetatud alustel;
3) seoses vabatahtlikule päästjale sobimatu käitumisega.
(2) Päästekeskuse juhi käskkiri vabatahtliku päästja vabastamise kohta tehakse teatavaks teatise kättetoimetamisega.
8. peatükk KULUD
§ 44. Asja sundkasutusest tekkinud kulude hüvitamine
(1) Riik hüvitab isikule käesoleva seaduse § 20 alusel asja sundkasutusse võtmisega tekkinud kulud. Ulatusliku või pikaajalise päästetöö või demineerimistöö korral võib riik asja sundkasutusse võtmisega tekkinud kulud hüvitada Vabariigi Valitsuse reservist.
(2) Päästetööl või demineerimistööl asja sundkasutusse võtmisega tekkinud kulude hüvitamise ulatus ja kord kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.
§ 45. Ulatusliku ja pikaajalise päästetöö ja demineerimistööga seotud kulude hüvitamine juriidilisele isikule, vabatahtlikule päästjale ja päästetööle rakendatud füüsilisele isikule
(1) Ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl või demineerimistööl osalevale juriidilisele isikule, vabatahtlikule päästjale ja § 19 alusel päästetööle rakendatud füüsilisele isikule tekitatud kulud, välja arvatud saamata jäänud tulu, hüvitatakse Vabariigi Valitsuse reservist.
(2) Ulatusliku või pikaajalise päästetöö või demineerimistööga seotud kulude hüvitamise korra juriidilisele isikule, vabatahtlikule päästjale ja päästetööle rakendatud füüsilisele isikule kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
§ 46. Ulatuslikul ja pikaajalisel päästetööl osalemise tasu maksmine
(1) Ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl osalevale vabatahtlikule päästjale ja § 19 alusel päästetööle rakendatud füüsilisele isikule makstakse Vabariigi Valitsuse reservist päästetööl osaletud aja eest tasu.
(2) Vabatahtlikule päästjale ja päästetööle rakendatud füüsilisele isikule ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl osaletud aja eest tasu maksmise ulatuse ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
§ 47. Toitlustuse ja joogivee kulude hüvitamine
(1) Päästeasutus tagab üle nelja tunni kestva päästetöö või demineerimistöö korral päästeteenistujale, vabatahtlikule päästjale ning päästetööle rakendatud füüsilisele isikule tasuta toitlustamise ja joogivee.
(2) Ulatusliku või pikaajalise päästetöö korral hüvitatakse päästeteenistuja, vabatahtliku päästja ja päästetööle rakendatud füüsilise isiku toitlustamise ja joogivee kulud Vabariigi Valitsuse reservist.
(3) Ulatusliku või pikaajalise päästetöö korral toitlustamise ja joogivee kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
§ 48. Õnnetusest põhjustatud kahju
Päästesündmuse käigus käesoleva seaduse §-s 21 või 23 nimetatud töödega juriidilisele või füüsilisele isikule päästeasutuse poolt tekitatud kahju loetakse õnnetusest põhjustatud kahjuks.
9. peatükk RAKENDUSSÄTTED
§ 49. Vabatahtliku päästja väljaõpe
(1) Käesoleva seaduse § 38 lõikes 3 sätestatud esimese astme õppe läbimise nõue ja § 38 lõikes 6 sätestatud teise astme õppe kestuse nõue ei laiene isikule, kellel on päästeteenistuse seaduse § 13 alusel arvestatud päästeteenistuse staaži vähemalt kolm aastat. Nimetatud isikute teise astme õpe kestab vähemalt kuus tundi.
(2) Käesoleva seaduse § 38 lõikes 6 sätestatud vabatahtliku päästjana tegutsemise kogemuse nõue ei laiene isikule, kes on enne käesoleva seaduse jõustumist vabatahtlikuna osalenud päästetegevuses vähemalt ühe aasta.
(3) Kui vabatahtlikuna päästetegevuses osalenud isik on enne käesoleva seaduse jõustumist läbinud käesoleva seaduse § 38 lõikes 3 nimetatud õppe, ei kohaldata tema suhtes esimese astme koolituse läbimise nõuet.
(4) Kui vabatahtlikuna päästetegevuses osalenud isik on enne käesoleva seaduse jõustumist läbinud käesoleva seaduse § 38 lõikes 6 nimetatud õppe vähemalt 30 tunni ulatuses, kestab tema teise astme õpe vähemalt kuus tundi.
§ 50. – § 63. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]
§ 64. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2010. aasta 1. septembril.
(2) Käesoleva seaduse §-d 50 ja 58 jõustuvad üldises korras.
Facebook
Twitter