EELNÕU Riigikogu seadus terviktekst NotSavaldamine avaldatud 2000-12-06 RT I 2000 104 684 72580 2002-02-01 RT I 2010-12-30+02:00 2010 8 130122010008 2011-01-01 2013-10-18+03:00 2010-12-29 tyviseadus_1_10.02.2010.xsd 130122010008 14 2013-10-08 Maret Mauer 162387 Tüviseaduse raamskeem XML struktuuri koostamiseks Notariaadiseadus 2001-11-14 RT I 2001 93 565 73269 2002-02-01 2002-06-12 RT I 2002 57 357 178387 2002-08-01 2002-06-19 RT I 2002 64 390 181957 2002-07-29 2002-06-19 RT I 2002 61 375 184811 2002-08-01 2002-11-20 RT I 2002 102 600 229287 2003-01-01 2003-01-29 RT I 2003 18 100 258989 2003-03-07 , osaliselt 01.05.2004 2003-12-03 RT I 2003 78 527 685616 2004-01-01 2004-04-14 RT I 2004 30 208 742737 2004-05-01 2205-06-15 RT I 2005 39 308 919178 2006-01-01 2005-10-12 RT I 2005 57 450 955757 2006-01-01 2005-12-15 RT I 2005 71 549 972662 2006-01-01 2006-01-26 RT I 2006 7 42 989550 2006-02-04 2007-11-21 RT I 2007 67 413 12892404 2007-12-28 2007-12-19 RT I 2008 3 21 12909786 2008-01-28 2008-03-12 RT I 2008 15 108 12945067 2008-11-01 2008-06-04 RT I 2008 27 177 12980413 2008-07-10 2008-06-19 RT I 2008 30 191 12988434 2008-07-01 2008-12-09 RT I 2008 56 313 13096356 2008-12-24 2008-12-10 RT I 2008 59 330 13099767 2009-01-01 2009-05-06 RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 ; osaliselt 30.08.2009, 01.01.2010, 01.07.2010 ja lepitusmenetlust reguleeriva seaduse jõustumisel 01.01.2010 2009-10-21 RT I 2009 51 349 13230363 2009-11-15 2009-10-29 RT I 2009 54 363 13234667 2010-01-01 2009-12-16 RT I 2009 67 460 13252753 2010-01-01 2010-04-22 RT I 2010 22 108 13310847 2011-01-01 jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26). 2010-06-17 RT I 2010 38 231 13332386 2010-07-01 , osaliselt 01.08.2010 2010-12-16 RT I 2010-12-30 2 130122010002 2011-01-01 1 ÜLDSÄTTED 1 Reguleerimisala 1 Käesolev seadus reguleerib notariametit ning Notarite Koja staatust. RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 2 Notariaalset tõestamismenetlust, notari distsiplinaarvastutust ning notari tasu määrasid reguleeritakse teiste seadustega. 3 Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Haldusmenetluse seadust ei kohaldata notari ametitoimingutele. RT I 2003 18 100 258989 2003-03-07 2 NOTARIAMET 2 Notari õiguslik seisund 1 Notar on avalik-õigusliku ameti kandja, sõltumatu ametiisik, kellele riik on delegeerinud õigussuhete turvalisuse tagamise ja õigusvaidluste ennetamise ülesande. 2 Notari ametitegevus jaguneb ametitoimingute tegemiseks ja ametiteenuste osutamiseks. 3 Notar peab oma ametit enda nimel ja vastutusel vaba elukutsena. Ta ei ole ettevõtja ega riigiametnik. 4 Notar peab ametitegevuses olema erapooletu ja usaldusväärne. 5 Notar peab järgima ametivannet ning käituma väärikalt ka väljaspool ametitegevust. RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 3 Saladuse hoidmise kohustus 1 Notar on kohustatud saladuses hoidma talle seoses ametitegevusega teatavaks saanud andmed. See kohustus jääb püsima ka pärast notari ametist lahkumist ning laieneb notaribüroo töötajatele, tõlkidele ning teistele isikutele, kellel on juurdepääs nimetatud andmetele. Käesolevas paragrahvis sätestatu kehtib käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud ametiteenuste suhtes niivõrd, kuivõrd seadusega ei ole sätestatud teisiti. RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 2 Notar annab andmeid oma ametitoimingute kohta ainult neile isikutele, kelle ülesandel või kelle suhtes ametitoimingud tehti, või nende esindajatele. Kohtu nõudmisel annab notar andmeid ametitoimingute kohta neis kriminaal-, tsiviil- või haldusasjades, mis on kohtu menetluses. Kohtu määruse alusel annab notar andmeid oma ametitoimingute kohta uurimisorganitele. 2 1)]]> Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud esindajad esitavad notarile oma esindusõiguse tõendamiseks digitaalallkirjastatud või notariaalselt kinnitatud volikirja, mittetehingulise esindamise korral muu esindusõiguse aluseks oleva dokumendi. RT I 2007 67 413 12892404 2007-12-28 2 2)]]> Saladuse hoidmise kohustuse rikkumiseks ei peeta andmete avaldamist käesoleva seaduse § 5 alusel riiklikku järelevalvet teostavale organile ja notari distsiplinaarsüüteo tuvastamise komisjonile. RT I 2007 67 413 12892404 2007-12-28 2 3)]]> Tunnistuse (apostille’) väljaandmisega seotud kohustuste täitmisel on notar saladuse hoidmise kohustusest vabastatud. RT I 2010 38 231 13332386 2010-07-01 3 Notar võib avaldada andmeid testamendi olemasolu ja sisu kohta ainult pärast testaatori surma. Pärast ühe abikaasa surma võib notar avaldada andmeid abikaasade vastastikuse testamendi olemasolu ja surnud abikaasa tehtud korralduste kohta. RT I 2010 38 231 13332386 2010-07-01 4 Isik, kelle ülesandel notar ametitoimingu tegi, või tema õigusjärglane või esindaja võib notari vabastada toimingu saladuses hoidmise kohustusest, esitades selle kohta notariaalselt kinnitatud, digitaalallkirjastatud või notari juuresolekul antud kirjaliku nõusoleku. Kui see isik on surnud ning tal õigusjärglasi ei ole või kui temaga ühendusse astumine pole võimalik, võib notari saladuse hoidmise kohustusest vabastada kohus. Kohus võib notari taotlusel vabastada ta ametitoimingu saladuses hoidmisest ka muudel kaalukatel põhjustel. RT I 2007 67 413 12892404 2007-12-28 5 Notari ametitoimingu saladuses hoidmise kohustus laieneb krediidiasutustele, kohtutele, arhiividele ning teistele juriidilistele isikutele ja asutustele ning nende töötajatele, kelle valduses on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid sisaldavaid dokumente või kellel on neile juurdepääs, kui seadusega ei sätestata teisiti. Krediidiasutused, kohtud, arhiivid ning teised juriidilised isikud ja asutused, kelle valduses on notari ametitoiminguid sisaldavaid dokumente või informatsiooni nende kohta, avaldavad andmeid analoogselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud korrale, kui seadusega ei sätestata teisiti. 4 Õigus kasutada riigivapi kujutist 1 Notaril on Eesti riigivapi kujutisega pitsat, millel on notari nimi ja tema büroo asukoht. 2 Notaril on õigus kasutada dokumentidel ja siltidel Eesti riigivapi kujutist. 3 Notaril võib olla kuni kaks riigivapi kujutisega värvi-, reljeef- või muud liiki pitsatit. 4 Notar annab ametist lahkumisel või teise tööpiirkonda üleminekul oma pitsati hävitamiseks Justiitsministeeriumile. Notari surma korral teeb seda tema asemel Notarite Koja esindaja (§ 16 lõige 2). 5 Järelevalve ametipidamise üle 1 Järelevalvet notari ametipidamise üle teostab Justiitsministeerium. Justiitsministeerium võib järelevalve teostamisele kaasata Notarite Koja. RT I 2008 3 21 12909786 2008-01-28 2 Justiitsministeerium võib järelevalve rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle, aga ka järelevalve muudes üksikküsimustes delegeerida Notarite Kojale. Justiitsministeerium võib delegeeritud järelevalve valdkonnas anda juhendeid järelevalve teostamiseks ning muuta neis valdkondades Notarite Koja poolt vastu võetud otsuseid. RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 3 Järelevalve eesmärgiks on kontrollida notari nõuetekohast ametipidamist, sealhulgas notaribüroo töökorraldust, ametitegevuse raamatute pidamist, dokumentide säilitamist, elektroonilist isikuandmete töötlust notaribüroos ning ettenähtud ühendust arvutivõrgu kaudu registritega, käesoleva seaduse §-s 33 nimetatud ametitoimingute täitmist, osalejate esindamist käesoleva seaduse § 30 lõike 2 alusel ning nõutava ametikindlustuse olemasolu. Järelevalve ei laiene ametitoimingute sisule. 4 Järelevalve seisneb notari ametipidamise korrapärases kontrollimises. Täiendav kontrollimine on lubatud vaid põhjendatud juhtudel, kui on andmeid, mis viitavad kontrollimise vajadusele. Uue notari puhul korraldatakse esimene kontrollimine teise ametiaasta jooksul. 5 Notar on kohustatud esitama järelevalve teostamiseks vajalikud ametitegevuse raamatud ja muud materjalid. 6 Käesolevat paragrahvi kohaldatakse vastavalt ka notari asendaja ametitegevuse kontrollimisel. 6 Notariks saamise tingimused 1 Notariks võib saada kandidaaditeenistuse läbinud ja notarieksami sooritanud teovõimeline Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, kes valdab kõnes ja kirjas eesti keelt, on aus ja kõrgete kõlbeliste omadustega ning kes vastab kohtunikule esitatavatele haridusnõuetele vastavalt kohtute seaduse § 47 lõike 1 punktile 1. RT I 2008 27 177 12980413 2008-07-10 2 Notariks ei või nimetada: 1 kohtute seaduse § 47 lõikes 2 nimetatud isikut; 2 notari distsiplinaarvastutuse seaduse § 19 lõike 2 alusel notari asendamise õiguse kaotanud isikut; 3 notari distsiplinaarvastutuse seaduse § 20 lõike 2 ja § 22 punkti 3 alusel kandidaaditeenistusest vabastatud notarikandidaati. RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 3 Kehtetu - RT I 2005 71 549 972662 2006-01-01 7 Ametikoha täitmine konkursi alusel Notari ametikoht täidetakse konkursi alusel. Konkursi tingimused ja korra , ära kuulanud Notarite Koja arvamuse. 8 Ametikohtade arv ja ametisse nimetamine 1 Notari ametikohtade arvu ja tööpiirkonnad , lähtudes õiguskäibe vajadustest. 2 Notari nimetab ametisse justiitsminister. 3 Notar nimetatakse kindlasse tööpiirkonda ja talle väljastatakse ametitunnistus. 4 Notar nimetatakse ametisse eluaegsena. Notari taotlusel võib justiitsminister lubada notaril pärast pensioniea saabumist jääda ametisse, kui see on vajalik õiguskäibe vajaduste rahuldamiseks, kuid mitte kauemaks kui 10 aastaks. 9 Ametivanne 1 Notariametisse nimetatud isik annab enne ametisse asumist justiitsministrile ametivande, mille tekst on järgmine: «Tõotan oma au ja teadmiste juures olla truu Eesti Vabariigile, järgida tema põhiseadust ja alluda ainult seadusele. Notarina tõotan pidada oma ametit ausalt, väärikalt ja erapooletult.» 2 Notari ametivannet hoitakse Justiitsministeeriumis. 10 Ametisse asumine 1 Notar peab ametisse asuma nelja kuu jooksul pärast ametisse nimetamist. 2 Enne ametisse asumist esitab notar Justiitsministeeriumile ametikindlustusdokumendi. RT I 2009 27 164 13183123 2010-01-01 10 1.]]> Allkirja ja pitseri näidis Enne ametisse asumist, samuti nime muutumise või pitsati vahetamise korral esitab notar Notarite Kojale allkirjanäidise ning pitseri näidise. RT I 2009 27 164 13183123 2010-01-01 11 Notaribüroo 1 Notari töökohaks on tema büroo. 2 Notar võib avada ainult ühe büroo. Notari taotlusel võib justiitsminister lubada notaril oma tööpiirkonnas avada mitu bürood. 3 Kaks või enam ühte ja samasse tööpiirkonda määratud notarit võivad Notarite Koja eestseisuse nõusolekul pidada ühist bürood. Notarite õigused ja kohustused ühise büroo pidamisel määratakse kindlaks nendevahelise lepinguga. Ka ühise büroo pidamise puhul teeb iga notar toiminguid enda nimel ja kannab oma ametitegevuse eest isiklikku vastutust. 4 Notaril on keelatud töötada ühistes ametiruumides teiste elukutsete esindajatega, välja arvatud vandetõlgiga. 5 Notaribüroo peab olema avatud tööpäevadel vähemalt viis tundi päevas. Kui notar on avanud oma tööpiirkonnas mitu bürood, kehtib nimetatud nõue ainult ühe büroo kohta. Teiste büroode lahtioleku aja määrab notar vastavalt vajadusele. 6 Notar kui avalik-õigusliku ameti kandja ja vaba elukutse esindaja täidab talle seadusega pandud ülesandeid isiklikult. Notari ametitoimingu taotlejal ja tõestatava tehingu poolel peab olema alati võimalik pöörduda toiminguga seoses vahetult notari poole. 12 Ametialased kitsendused 1 Notar ei või peale notariameti pidada teisi tasustatavaid ameteid ega olla muul tasustataval tööl, välja arvatud õppe- ja teadustöö ning loometöö. RT I 2009 27 164 13183123 2009-08-30 2 Notar ei või tegelda ettevõtlusega ega: 1 kuuluda äriühingusse, olla selle juhatuse ja nõukogu liige, likvideerija või prokurist; 2 olla välismaa äriühingu filiaali juhataja; 3 olla pankrotihaldur, pankrotitoimkonna liige või kinnisasja sundvalitseja. 3 Notar võib omandada avalikult emiteeritud väärtpabereid, sealhulgas aktsiaid ja vahetusvõlakirju. 4 Notar ei või olla erakonna juhatuse liige ega kuuluda välismaisesse poliitilisse ühendusse. 5 Notaril ja tema büroo töötajail on keelatud olla poolte vahendajaks tehingute sõlmimisel, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. 6 Kehtetu - RT I 2008 15 108 12945067 2008-11-01 13 Notari raamatupidamine ja maksustamine 1 Notar on raamatupidamis- ja käibemaksukohustuslane. Ühist bürood pidavatel notaritel võib olla ühine raamatupidamine. 2 Notarit käsitatakse raamatupidamise ja maksustamise alal füüsilisest isikust ettevõtjana. RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 14 Vastutus 1 Notar vastutab oma ametikohustuste süülisest rikkumisest tekkinud kahju eest. Notar vastutab kui avaliku võimu kandja riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Kahju hüvitamise nõue vaadatakse läbi hagimenetluses maakohtus. RT I 2005 39 308 919178 2006-01-01 2 Kui kahju tekitamise eest vastutab ka tehinguosaline või kolmas isik, vastutab notar ametikohustuste süülisest rikkumisest tekkinud kahju eest ulatuses, mis jääb hüvitamata selle kahju tekitanud muude isikute poolt. 3 Käesoleva paragrahvi lõikest 1 tulenev nõue aegub kolme aasta jooksul hetkest, mil kannatanu sai teada kahjust ja seda hüvitama kohustatud isikust, ning hiljemalt 10 aasta jooksul kahju tekitamisest alates. 4 Kui kahju hüvitamise nõudeid ei ole võimalik rahuldada notari või muu kahju eest vastutava isiku vara arvel või seda ei ole võimalik teha täies ulatuses, vastutab tekkinud kahju eest riik. Riigil on tagasinõude õigus hüvitatud kahju ulatuses notari või muu kahju eest vastutava isiku vastu. RT I 2008 59 330 13099767 2009-01-01 15 Ametikindlustus 1 Käesoleva seaduse §-s 14 nimetatud kahju hüvitamise tagamiseks on notar kohustatud sõlmima ametikindlustuslepingu, mis vastab järgmistele tingimustele: 1 kindlustusandjaks on Eestis kindlustustegevuseks luba omav äriühing; 2 leping katab kogu käesoleva seaduse §-st 14 tulenevat vastutust, hõlmates ka isikuid, kelle eest notar ametialaselt vastutab; 3 kindlustussumma alampiir ühe kindlustusjuhtumi kohta on vähemalt 63 910 eurot ning kindlustusaasta jooksul väljamakstavate kindlustushüvitiste ülempiir vähemalt 191 700 eurot. RT I 2010 22 108 13310847 2011-01-01 1 1)]]> Notar võib vastutuse ametiteenuste osutamisega tekitatud kahju eest kindlustada ka ainult käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 nimetatud ulatuses. Sellisel juhul ei või notar kindlustuslepinguga katmata ametiteenuseid osutada. RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 2 Vastutust tahtliku kohustuse rikkumise eest kindlustama ei pea. 2 1)]]> Justiitsministril on õigus kehtestada notari ametikindlustuslepingu lisatingimusi kindlustusjuhtumi, hüvitise vähendamise või hüvitamisest keeldumise aluste ja hüvitamise tähtaja kohta. 3 Notarite Koda sõlmib kindlustuslepingu notarikandidaadi ja käesoleva seaduse § 20 lõikes 4 näidatud isiku tekitatud kahju hüvitamise tagamiseks ning võib sõlmida täiendava kindlustuslepingu käesoleva seaduse §-s 14 näidatud kahju hüvitamise tagamiseks. 4 Notar teatab Justiitsministeeriumile kirjalikult võlaõigusseaduse § 514 lõigetes 1 ja 3 loetletud asjaoludest kahe nädala jooksul nimetatud asjaoludest teadasaamisest arvates ning kahjustatud isikule kindlustussumma väljamaksmisest kindlustusandja poolt, kindlustusjuhtumi põhjustanud sündmusest ja väljamakstud kindlustussumma suurusest kahe nädala jooksul kindlustussumma väljamaksmisest arvates. Nimetatud teadete kohta kehtib käesoleva seaduse § 3, avalikustada võib vaid notari ja kindlustusandjaga seostamata üldisi arvnäitajaid. RT I 2006 7 42 989550 2006-02-04 16 Dokumentide säilitamine 1 Ametitoimingute käigus notari ning notari asendaja poolt koostatud ja seaduse kohaselt säilitatavad dokumendid, sealhulgas ametitoimingu alusdokumendid ning ametitegevuse raamatud, kuuluvad riigile. RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 1 1)]]> Notarid võivad dokumentide säilitamiseks asutada ühise arhiivihoidla. RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 1 2)]]> Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid salvestab notar ka digitaalsesse notariaalarhiivi notarite elektroonilises infosüsteemis. RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 2 Notar annab ametist lahkumisel või teise tööpiirkonda üleminekul käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt riigile kuuluvad dokumendid üle tööpiirkonnajärgsele riigi arhiivile. Notari surma või raske haiguse korral teeb seda Notarite Koja esindaja. Dokumente võib üle anda ametisoleku ajal. RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 3 Justiitsministri korraldusel võib notari dokumentide ülevõtmise teha kohustuslikuks ajutiselt täitmata notari ametikohale nimetatud notari asendajale. Justiitsministri korraldusel võib teisele samas tööpiirkonnas ametit pidavale notarile teha kohustuslikuks notari dokumentide ülevõtmise, mis on vajalikud alustatud toimingute lõpuleviimiseks. 4 Arhiivile ei anta üle testamente, pärimislepinguid ja pärimistoimikuid, mis kuuluvad säilitamisele pärimisregistris. RT I 2007 67 413 12892404 2007-12-28 5 Riigile kuuluvate notari dokumentide säilitamise tähtajad ja säilitamise ning üleandmise korra  . Notari ametiteenuste osutamise käigus koostatud muude notari dokumentide säilitamise tähtajad ja säilitamise ning üleandmise korra kehtestab Notarite Koda. RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 17 Ametist vabastamine ja tagandamine 1 Notari vabastab ametist justiitsminister järgmistel alustel: 1 notari algatusel; 2 notari terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda tal notarina töötada; 3 käesoleva seaduse § 8 lõikes 4 näidatud vanusepiiri saabumisel; 4 kui notar ei asu ametisse käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud aja jooksul; RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 5 kui notar ei asu ametikohustusi täitma pärast käesoleva seaduse § 18 lõike 6 alusel ametisoleku peatamise tähtaja lõppemist; RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 6 kui notar ei kandideeri pärast ametisoleku peatamise tähtaja lõppemist käesoleva seaduse § 18 lõike 7 kohaselt notari ametikoha täitmise konkursil. RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 2 Justiitsminister tagandab notari ametist järgmistel alustel: 1 kui notari suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus tahtlikult toimepandud kuriteo eest, samuti notari suhtes tehtud muu süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel, millega mõistetud kriminaalkaristus teeb võimatuks notarina tegutsemise; 2 raske ametialase üleastumise korral; 3 kehtetu - RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 4 muude asjaolude ilmnemisel, mis teevad võimatuks notarina töötamise. 3 Enne notari ametist vabastamist või tagandamist kuulab justiitsminister ära notari selgitused ning Notarite Koja seisukoha, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud juhul. 18 Ametikohustuste täitmisest eemalviibimine ja ametisoleku peatamine 1 Notar on kohustatud enam kui kahepäevasest ametikohustuste täitmisest eemalviibimisest teatama Notarite Kojale. 2 Notarite Koja nõusolekul võib notaribüroo olla suletud notari ja tema töötajate üheaegseks puhkuseks kuni 28 päeva aastas. Notarite Koda annab nõusoleku tingimusel, et notariteenuse kättesaadavus selles tööpiirkonnas oluliselt ei halvene. 3 Justiitsminister võib peatada notari ametisoleku kindlaksmääratud tähtajaks järgmistel asjaoludel: 1 notari taotlusel ning kooskõlastatult Notarite Kojaga notari erialase enesetäiendamise korral, notari asumise korral Notarite Koja või muu notarite ühenduse teenistusse või muul mõjuval põhjusel; 2 käesoleva seaduse § 17 lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul notari ametist vabastamise otsustamiseni; 3 notari suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise korral distsiplinaarmenetluse lõpuni; 4 notarile kriminaalkorras süüdistuse esitamise korral esitamise hetkest kuni kriminaalasja lõpetamiseni, notari õigeksmõistmiseni või justiitsministri poolt ametisoleku peatamise lõpetamise otsustamiseni. 4 Notaril, kelle ametisolek on peatatud, on keelatud teha ametitoiminguid ning osutada ametiteenuseid. 5 Ametisolek peatatakse maksimaalselt viieks aastaks. Mõjuval põhjusel võib peatamist pikendada veel viie aasta võrra. 6 Justiitsminister peatab notari taotlusel tema ametisoleku kuni üheks aastaks koos ametikoha säilitamisega juhul, kui notar esitab põhistatud taotluse mõjuvate asjaolude esinemise kohta ning ametikoha säilitamine on õiguskäibe huvisid arvestades võimalik. 7 Notari taotlusel ametisoleku peatamise korral kauemaks kui üheks aastaks notari ametikohta ei säilitata ning dokumentide üleandmisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 16. Peatamise lõppemisel ei pea notar sooritama uut notarieksamit, küll aga kandideerima notari ametikoha täitmise konkursil käesoleva seaduse §-des 7, 8 ja 10 sätestatud korras. 8 Notari enam kui ühekuuliseks ametikohustuste täitmisest eemalviibimiseks, välja arvatud haiguse, raseduse ja sünnituse ning lapsehoolduspuhkuse korral, kui ametisolekut ei peatata, on nõutav justiitsministri luba. 9 Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 6 nimetatud juhul on notar kohustatud tagama pooleliolevate ametitoimingute nõuetekohase lõpetamise ning võimaluse tutvuda tema poolt säilitatavate dokumentidega ning saada nende ärakirju. RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 19 Kehtetu - RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 3 NOTARI ASENDAMINE 20 Notari asendamine 1 Justiitsminister nimetab Notarite Koja ettepanekul notarile asendaja käesoleva seaduse § 18 lõike 3 punktides 2–4 ja lõikes 8 sätestatud juhtudel ning kui notar viibib ametikohustuste täitmisest eemal rasedus-, sünnitus- ja lapsehoolduspuhkuse tõttu ning tema ametitegevust ei peatata. 2 Notari taotlusel ning kooskõlastatult Notarite Kojaga võib justiitsminister nimetada notarile alalise asendaja kalendriaastaks. Notari asendajal on lisaks notari asendamisele õigus samaaegselt notariga teha tõestamisseaduse §-s 38 nimetatud kinnitamistoiminguid. 3 Notari või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud notari asendaja haigestumise korral ning viiepäevase kuni ühekuulise ametikohustuste täitmisest eemalviibimise korral nimetab Notarite Koda notarile asendaja juhul, kui notarile ei ole määratud alalist asendajat käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud korras. 4 Justiitsminister võib Notarite Koja ettepanekul nimetada notari asendaja kuni üheks aastaks juhul, kui notari ametikoht on ajutiselt täitmata. 5 Notari asendamise korral käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 sätestatud juhul on asendataval notaril keelatud teha ametitoiminguid. RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 21 Notari asendaja 1 Notari asendajaks võib olla teine notar, endine notar või piisava praktilise kogemusega notarikandidaat. 2 Notari taotlusel võidakse nimetada notari asendajaks ka mõni teine Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, kes vastab notarile esitatavatele nõuetele (välja arvatud kandidaaditeenistuse läbimine ja notarieksami sooritamine) ning on sooritanud notari asendaja eksami. Eksamikomisjoni koosseisu ja töökorra . RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 2 1)]]> Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul kontrollitakse enne notari asendajaks taotleja eksamile lubamist taotleja usaldusväärsust vastavalt kohtute seaduse §-le 117¹. RT I 2007 67 413 12892404 2007-12-28 2 2)]]> Notari asendajaks ei või olla endine notar, kes on notari ametist tagandatud, ega isik, kes on notari kandidaaditeenistusest vabastatud käesoleva seaduse § 28 lõike 2 punktis 2 või 4 nimetatud alusel. Notari asendajaks ei või olla ka notarikandidaat, kelle kandidaaditeenistus on peatunud ning kes on asunud tööle mujale kui Notarite Kotta või notaribüroosse või õppe- ja teadustööle. RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 3 Isik, kes on nimetatud notari asendajaks, peab enne ametisse asumist andma justiitsministrile notari ametivande, kui ta ei ole seda varem teinud. 4 Notari asendaja ametialased kohustused ja õigused algavad tema asendajakohale nimetamisega ja lõpevad asendajakohalt vabastamise päevast. 5 Notari asendajale kohaldatakse vastavalt notari kohta käivaid sätteid. 22 Notari asendaja tasu 1 Käesoleva seaduse § 20 lõike 4 kohaselt nimetatud notari asendaja saab tasu Notarite Kojalt selle poolt nimetatud suuruses. Notari asendaja poolt tehtud ametitoimingute eest laekunud tasu läheb Notarite Kojale, kes kannab ka notaribüroo ülalpidamise kulud. 2 Käesoleva seaduse § 20 lõigete 1–3 kohaselt kandidaaditeenistuse väljaõppe kestel notari asendajaks nimetatud notarikandidaat ei saa asendamise eest täiendavat tasu. RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 23 Notari asendaja vastutus 1 Notari asendaja vastutab notariga samadel alustel. 2 Notari taotlusel nimetatud notari asendaja (§ 20 lõiked 1 ja 2) tegevusega tekitatud varalise kahju eest vastutavad notar ja tema asendaja solidaarselt. 3 Notarite Koja taotlusel nimetatud notari asendaja (§ 20 lõige 4) tegevusega tekitatud varalise kahju eest vastutavad Notarite Koda ja asendaja solidaarselt. 4 NOTARIKANDIDAAT 24 Notarikandidaat 1 Notarikandidaadiks võib saada Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, kelle suhtes pole teada ühtegi asjaolu, mis eeldaks sobimatust notarina töötamiseks. RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 2 Notarikandidaadiks taotlejatele korraldab konkursi Notarite Koda. Konkursi tingimused ja korra , ära kuulanud Notarite Koja ettepanekud. 3 Notarikandidaadiks taotleja nimetab kandidaaditeenistusse justiitsminister. 24 1.]]> Notarikandidaadiks taotleja usaldusväärsuse kontrollimine kohaldatakse kohtute seaduse § 117¹. RT I 2005 71 549 972662 2006-01-01 25 Kandidaaditeenistus 1 Kandidaaditeenistus on justiitsministri poolt kinnitatud programmi alusel toimuv väljaõpe ning Notarite Koja poolt antud ülesannete täitmine. Kandidaaditeenistuses olevate notarikandidaatide arvu määrab justiitsminister. Kandidaadi teenistusalase tegevuse eest vastutab Notarite Koda. Notar tagab Notarite Koja poolt tema juurde suunatud notarikandidaadile väljaõppe eesmärgile vastava tegevuse. 2 Notarikandidaadi väljaõpe kestab kaks aastat ja lõpeb notarieksamiga. Notarite Koja ettepanekul võib justiitsminister väljaõppe kestust muuta. 3 Pärast notarieksami sooritamist kandidaaditeenistus peatub kuni kümneks aastaks. RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 4 Notarikandidaadil, kelle kandidaaditeenistus on peatatud, on kohustus kandideerida notari ametikoha konkursil. Kui notarikandidaat mõjuva põhjuseta ei taotle konkursi alusel täidetavat notari ametikohta, kohaldatakse tema suhtes käesoleva seaduse § 28 lõike 2 punktis 3 sätestatut. RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 5 Notarikandidaadil, kelle kandidaaditeenistus on peatatud, on keelatud tegutseda kutsealal, millel tegutsemine on vastuolus notari kutse-eetika nõuetega või sõltumatuse põhimõttega või muul viisil sobimatu notari ametiga. RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 26 Notarikandidaadi tasu Notarikandidaat saab kandidaaditeenistuse ajal kuutasu Notarite Kojalt. Notarikandidaadi kuutasu suuruse kehtestab Notarite Koja üldkoosolek. RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 27 Notarieksam 1 Väljaõppeprogrammi edukalt täitnud notarikandidaat peab sooritama notarieksami. Eksamikomisjoni koosseisu ja töökorra . 2 Notarikandidaat esitab enne notarieksamit Notarite Kojale aruande väljaõppe kohta. 3 Notarikandidaati juhendav notar esitab enne notarieksamit Notarite Kojale arvamuse notarikandidaadi sobivuse kohta notarina töötamiseks. 28 Kandidaaditeenistuse lõppemine 1 Kandidaaditeenistuse lõpetab justiitsminister Notarite Koja ettepanekul. 2 Kandidaaditeenistus lõpetatakse järgmistel alustel: 1 notarikandidaadi algatusel; 1 1)]]> notarikandidaadi ja Notarite Koja kokkuleppel; RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 2 seoses notarikandidaadi tunnistamisega sobimatuks notarina töötamiseks; 3 kui notarikandidaat pärast notarieksami sooritamist mõjuva põhjuseta ei taotle konkursi alusel täidetavat notari ametikohta; 3 1)]]> kümne aasta möödumisel kandidaaditeenistuse peatumisest; RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 4 kui notarikandidaadile on määratud distsiplinaarkaristuseks kandidaaditeenistuse lõpetamine. 2 1)]]> Kandidaaditeenistuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alustel lõpetada ka ajal, kui kandidaaditeenistus on peatunud. RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 3 Kandidaaditeenistus lõpeb notariks nimetamisega. 5 NOTARI AMETITEGEVUS RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 29 Notari ametitoimingud 1 Notar teeb ametitoiminguid isikute taotlusel ja seadusega ettenähtud korras. 2 Ametitoimingu eest saab notar seaduses ettenähtud tasu. Kokkulepped seaduses sätestatud tasumäära muutmiseks on keelatud ja tühised. 3 Notari ametitoimingud on: 1 tõestamistoiming tõestamisseaduse alusel, välja arvatud käesoleva seaduse § 32 lõikes 3 nimetatud tõestamistoimingud; 2 pärimismenetluse läbiviimine pärimisseaduse ja tõestamisseaduse alusel; 3 volikirja kehtetuks kuulutamine tõestamisseaduse alusel; 4 tunnistuse (apostille’) väljaandmine välisriigi avaliku dokumendi legaliseerimise nõude tühistamise konventsiooniga ühinemise seaduse alusel; RTL 2009 27 164 13183123 2010-01-01 5 lepitajast advokaadi või teise notari vahendusel sõlmitud kokkuleppe täidetavaks tunnistamine lepitusmenetlust reguleeriva seaduse alusel; RTL 2009 27 164 13183123 2010-01-01 lepitusmenetlust reguleeriva seaduse jõustumisel 6 juriidilise isiku taotlusel tema majandusaasta aruande edastamine registrit pidavale kohtule äriseadustiku § 67 lõike 4 punkti 1 alusel kehtestatud korras; 7 abielu sõlmimise ja lahutamise kinnitamine ning abielukande ja abielulahutuse kande koostamine perekonnaseaduse ja perekonnaseisutoimingute seaduse alusel; RT I 2009 27 164 13183123 2010-07-01 8 nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT L 12, 16.01.2001, lk 1–23) artikli 57 lõike 4 teise lause ja lisa VI alusel tunnistuse väljaandmine Eestis täitmisele kuuluva notariaaldokumendi koostamise kohta; 9 raha, väärtpaberite ning dokumentide hoiule võtmine; RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 10 kinnistusregistriosaga ja kinnistustoimikuga tutvumise võimaldamine. RT I 2010 38 231 13332386 2010-08-01 30 Ametitoiminguga kaasnev õigusabi ja esindamine 1 Abielu sõlmimise või lahutamise avalduse vastuvõtmisel selgitab notar avaldajatele vastavalt abiellumise või lahutamisega seotud ja kaasnevaid õiguslikke tagajärgi, sealhulgas ülalpidamiskohustusi perekonnas. RT I 2009 27 164 13183123 2010-07-01 2 Notar esindab osalejaid ametitoiminguga seoses kohtu- ja haldusasutuses, sealhulgas: 1 koostab ja edastab tõestatud tehingu registreerimiseks avalduse, samuti avalduse tagasivõtmise avalduse; 2 koostab ja edastab kohtu kinnistus- või registriosakonnas registreerimiseks notariaalselt kinnitatud avalduse, samuti avalduse muutmise ja tagasivõtmise avalduse. RT I 2010 38 231 13332386 2010-07-01 2 1)]]> Osalejate soovil koostab ja esitab notar ametitoiminguga seoses osalejate nimel määruskaebusi ja vaideid registripidaja tegevuse vaidlustamiseks ning esindab osalejaid seoses ametitoiminguga, kui tõestatud tehing kuulub registrisse kandmisele. RT I 2010 38 231 13332386 2010-07-01 3 Ametitoimingus osalejate nimel tehtud avaldus, määruskaebus ja vaie, millel on notari allkiri ja pitsatijäljend või digitaalse dokumendi puhul notari digitaalallkiri, kehtivad kui notariaalselt kinnitatud avaldus, määruskaebus ja vaie. Allkirja õigsuse notariaalset kinnitamist ja eraldi volitust osalejate esindamiseks ei ole vaja. RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 4 Osalejate soovil on notar õigustatud ja kohustatud koostama ja edastama tõestatud tehinguga seotud teateid ja taotlusi, mis õiguskäibes sellise tehinguga tavapäraselt kaasnevad. RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 5 Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ametikohustuse ulatuse  . RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 6 Kui seadus ei sätesta teisiti, peavad kohtu- ja haldusasutused esitama notarile tema nõudel ametitoimingu tegemiseks vajalikke dokumente või nende ärakirju. RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 31 Ametitoiminguga kaasnev registrite kontrollimine 1 Ametitoimingu õigsuse tagamiseks kontrollib notar toiminguga seotud andmeid asjakohastest registritest.   registrite kasutamise täpse korra. 2 Notar võib notariaaldokumendina või selle osana väljastada registriseisu tõendi või kinnitatud väljatrüki, millel on samasugune tõenduslik tähendus nagu registripidaja väljaantud tõendil või väljatrükil. RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 32 Notari ametiteenused 1 Notar avaldab käesoleva seaduse § 46 lõikes 2 nimetatud veebilehel andmed selle kohta, milliseid ametiteenuseid ta osutab. 2 Notari tasu ametiteenuse osutamise eest lepitakse enne teenuse osutamist notari ning teenuse taotleja vahel kokku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 3 Ametiteenused on: 1 õigusnõustamine väljaspool tõestamistoimingut; 2 maksundus- ning välismaa õiguse alane nõustamine väljaspool tõestamistoimingut või selle raames; 3 lepitamine vastavalt lepitusseadusele; RTL 2009 27 164 13183123 2010-01-01 lepitusmenetlust reguleeriva seaduse jõustumisel 4 tegutsemine vahekohtunikuna tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel; 5 enampakkumise, hääletamise, loosimise ja liisuheitmise läbiviimine ning tulemuste tõestamine tõestamisseaduse alusel; 6 vannutamine ja vande all antava tunnistuse tõestamine tõestamisseaduse alusel; 7 väljaspool käesoleva seaduse §-s 30 sätestatud ametikohustusi avalduse ja teate edastamine ning tõendi väljaandmine sellise edastamise toimumise või võimatuse kohta tõestamisseaduse alusel; 8 raha, välja arvatud sularaha, väärtpaberite, dokumentide ja muude esemete hoiule võtmine, kui see ei ole ametitoiming ega sellega kaasnev ametikohustus; 9 dokumendi tõlke õigsuse kinnitamine. RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 33 Nõustamine ametiteenusena 1 Nõustamine ametiteenusena võib hõlmata ka dokumendi koostamist ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist notari vahendusel, samuti isiku esindamist haldusmenetluses, kohtus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 475 lõike 1 punktides 1, 3–5, 8–11 ja 13–14 nimetatud hagita asja menetluses ning pärija esindamist pärandvara pankrotimenetluses. RT I 2010 38 231 13332386 2010-07-01 2 Esindamine kohtus registriasja menetluses on ametiteenus vaid ulatuses, milles see ei ole seotud notari tõestatud tehinguga. RT I 2009 27 164 13183123 2009-08-30 34 Lepitamine ja vahekohtunikuna tegutsemine 1 Notar võib osutada lepitaja teenust nii iseseisvalt kui ka Notarite Koja lepitus- ja vahekohtu kaudu ning vahekohtuniku teenust Notarite Koja lepitus- ja vahekohtu kaudu. RT I 2009 27 164 13183123 2009-08-30 2 Lepitamisel järgib notar tõestamisseaduse §-s 18 sätestatud selgitamiskohustust ning dokumenteerib lepituse käigu. RTL 2009 27 164 13183123 2010-01-01 lepitusmenetlust reguleeriva seaduse jõustumisel 35 Hoiustamine 1 Notar võtab ametitoiminguna hoiule raha, väärtpabereid ja dokumente. Notar ei võta hoiule sularaha. 2 Hoiustamine on tõestamistoiminguga kaasnev ametikohustus, kui see on seotud sama notari poolt tõestatava tehinguga ja hoiulevõtmist taotlevatel isikutel on tehingust tulenev õigustatud huvi tehingu täitmise tagamiseks hoiustamise teel. 3 Muu hoiustamine väljaspool võlaõigusseaduse § 120 ja käesoleva paragrahvi lõiget 2 on notari ametiteenus. 4 Hoiulevõtmise aluseks on hoiustamist taotleva isiku notariaalselt kinnitatud avaldus, kui see ei sisaldu juba tagatava tehingu kohta koostatavas notariaalaktis. 5 Hoiustatu käsutamine on lubatud üksnes hoiustatu väljaandmiseks õigustatud isikule või tema poolt nimetatud kolmandale isikule või hoiustatu tagastamiseks hoiustajale. 6 Notar keeldub hoiustatu käsutamisest, kui käsutamisega rikutaks tagatava tehingu sõlminud isikute või kolmandate isikute õigusi. RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 36 Ametitoimingu tegemise ja ametiteenuse osutamise koht 1 Isik võib notari ametitoimingut või ametiteenust taotleda ükskõik milliselt notarilt, kui seadus ei sätesta teisiti. 2 Notar teeb ametitoimingud oma büroos. 3 Isiku soovil teeb notar põhjendatud juhtudel ametitoimingu oma tööpiirkonnas väljaspool bürood. 4 Notar võib avaldajate soovil abielu sõlmimise kinnitada väljaspool oma bürood ja tööpiirkonda. RT I 2009 27 164 13183123 2010-07-01 5 Ametiteenuseid osutab notar oma tööpiirkonnas. Käesoleva seaduse § 32 lõike 3 punktides 3–5 nimetatud ametiteenuseid võib notar osutada ka väljaspool oma tööpiirkonda. 6 Väljaspool Eestit on notari ametitegevus keelatud ning seda keeldu rikkudes tehtud ametitoimingud ning ametiteenuse osutamisena tehtud tõestamistoimingud on tühised. RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 37 Notari ametitoimingu tegemise eeldused 1 Notar teeb ametitoimingu pärast seda, kui on olemas kõik vajalikud dokumendid ja andmed ning tehtud ettenähtud maksed. 2 Tehingu puhul, mis tuleb seaduse kohaselt tõestada tõestamisseaduse teise peatüki alusel, on tehingus osalejal õigus nõuda, et notar teeks tehingu kohta koostatava notariaalakti projekti talle kättesaadavaks vähemalt kaks tööpäeva enne tehingu tõestamist. RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 38 Ametitoimingu tegemise ja ametiteenuse osutamise edasilükkamine ja peatamine 1 Ametitoimingu tegemine või ametiteenuse osutamine lükatakse edasi: 1 täiendavate andmete või dokumentide kogumise puhul kuni nende saamiseni; 2 ekspertiisi tegemise puhul kuni eksperdiarvamuse saabumiseni; 3 asjast huvitatud isiku taotlusel, kes soovib kohtus vaidlustada notari ametitoimingu või ametiteenuse sisusse puutuvat fakti või õigust, ühekordselt kuni kümneks päevaks. 2 Ametitoimingu tegemine ja ametiteenuse osutamine peatatakse hagi tagamise või esialgse õiguskaitse kohtumääruse alusel kuni keelu äralangemiseni. RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 39 Muud ametitegevuse piirangud 1 Ametitoimingutele, ametiteenuse osutamisena tehtavatele tõestamistoimingutele ning vahekohtuniku teenuse osutamisele kohaldatakse tõestamisseaduse §-des 3, 4, 7 ja 8 sätestatud piiranguid ja tühisuse aluseid. Muu hulgas on notaril keelatud: 1 osaleda vahekohtunikuna vaidluse lahendamises, kui vaidlus on tekkinud seoses tema või temaga ühist bürood pidava notari poolt tõestatud tehinguga; 2 kinnitada käesoleva seaduse § 29 lõike 3 punktis 4 nimetatud tunnistusega oma allkirja või pitseri ehtsust ja enda pädevust; RT I 2009 27 164 13183123 2010-01-01 3 tunnistada käesoleva seaduse § 29 lõike 3 punkti 5 kohaselt täidetavaks enda vahendusel sõlmitud kokkuleppeid. RTL 2009 27 164 13183123 2010-01-01 lepitusmenetlust reguleeriva seaduse jõustumisel 2 Käesoleva seaduse § 29 lõike 3 punktis 8 nimetatud tunnistuse väljastab tehingu tõestanud notar. Ametist lahkunud notari poolt tõestatud tehingu kohta võib tunnistuse välja anda ükskõik milline sama tööpiirkonna notar. 3 Kui ametitegevuse piirangute kohaldamisel toimingu suhtes, mida võib teha ainult teatud tööpiirkonna notar, tekib olukord, kus ükski selle piirkonna notar ei ole toimingu tegemiseks õigustatud, määrab õigustatud notari justiitsminister. RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 40 Notari ametitegevuse registreerimine ja aruandlus 1 Kõik notari ametitoimingud ja -teenused registreeritakse ametitegevuse raamatus. 2 Notari ametitegevuse raamatute liigid, vormi ja pidamise korra  . 3 Vajaduse korral antakse sellele isikule, kelle taotlusel või kelle suhtes toiming tehti või kellele teenus osutati, tema kirjaliku avalduse alusel väljavõte ametitegevuse raamatust. 4 Notar esitab justiitsministrile iga kvartali kohta oma ametitegevuse statistilise aruande.   kindlaks aruandluseks vajalike andmete loetelu ning aruande esitamise viisi. RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 41 Ametitoimingu tegemisest ja ametiteenuse osutamisest keeldumine 1 Notar keeldub ametitoimingu tegemisest ainult seaduses sätestatud alustel. 2 Ametiteenuse osutamisest võib notar keelduda ega pea keeldumist põhjendama. 3 Kui notar nõustus ametiteenust osutama, võib ta edasisest osutamisest keelduda üksnes siis, kui ilmneb tõestamisseaduse §-s 4 loetletud asjaolu või muu mõjuv põhjus. 4 Kui notar keeldus ametitoimingu tegemisest või katkestas ametiteenuse osutamise, võib toimingu või teenuse taotleja nõuda notarilt kirjalikku õiendit keeldumise või katkestamise põhjuste kohta. Notar annab sellise õiendi kolme tööpäeva jooksul õiendi nõudmisest arvates. 5 Isik, kellele tehtavast ametitoimingust notar keeldus, võib nõuda ametitoimingu tegemise taotluse uuesti läbivaatamist hagita menetluses. 6 Kui notar keeldus ametitoimingu tegemisest või katkestas ametiteenuse osutamise, peab ta taotlejale selgitama tema õigusi, mis tulenevad käesoleva paragrahvi lõigetest 4 ja 5. RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 42 Notari ametitoimingute tegemine ja ametiteenuste osutamine välismaalastele Teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud võivad isiklikult või oma esindaja kaudu taotleda notari ametitoimingute tegemist ning ametiteenuste osutamist samas korras nagu Eesti kodanikud. RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 6 NOTARITE KODA 43 Notarite Koja õiguslik seisund 1 Notarite Koda on avalik-õiguslik juriidiline isik, mille liikmeks on kõik notarid. 2 Notarite Koda tegutseb käesoleva seaduse ning oma põhikirja alusel, mille võtab vastu Notarite Koja koosolek ja . 3 Notarite Koja põhikirjas sätestatakse Notarite Koja organite töökorraldus, organite ning notarite vahelised õigussuhted, Notarite Koja asjaajamise ja majandamise kord ning reguleeritakse muid Notarite Koja pädevuses olevaid küsimusi. 4 Järelevalvet Notarite Koja tegevuse õiguspärasuse üle teostab justiitsminister, kes võib nõuda Notarite Koja eestseisuselt järelevalve teostamiseks vajalike dokumentide esitamist ja protestida halduskohtus Notarite Koja organi akti või toimingu. 5 Notarite Koda esitab justiitsministrile tema määratud ajal aruande Notarite Koja, notarite ja notarikandidaatide tegevuse, sealhulgas Notarite Koja poolt käesoleva seaduse § 44 lõike 2 punkti 7¹ alusel notaritele hüvitatud summade ning notari tasu maksmisest vabastamise juhtude arvu ja liigi kohta lõppeval aastal ning töökava Notarite Koja põhiliste ülesannete täitmiseks järgneval aastal. RT I 2005 57 450 955757 2006-01-01 6 Justiitsminister, otsustades oma pädevusse kuuluvaid notariaadialaseid küsimusi, kuulab eelnevalt ära Notarite Koja arvamuse ja ettepanekud. 7 Notarite Koda registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris selle registri põhimääruses sätestatud korras. 44 Notarite Koja tegevus 1 Notarite Koja eesmärgiks on: 1 teostada järelevalvet notarite kohusetundliku ja laitmatu ametipidamise, kutse-eetika järgimise, väärika käitumise ning Notarite Koja otsuste ja juhendite täitmise üle; RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 1 1)]]> valvata notarite poolt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle; RT I 2008 3 21 12909786 2008-01-28 2 ühtlustada notarite ametialast praktikat; 3 korraldada notarite ning notaribüroode töötajate koolitust; 4 korraldada kandidaaditeenistust; 4 1)]]> korraldada Notarite Koja lepitus- ja vahekohtu tegevust; RT I 2009 27 164 13183123 2009-08-30 5 osutada justiitsministrile kaasabi käesoleva seaduse §-s 5 nimetatud järelevalve teostamisel; 6 hallata ja arendada notarite elektroonilist infosüsteemi; 7 notari tasu maksmisest vabastamise kohta tehtud kohtulahendite täitmine. 2 Oma eesmärkide täitmiseks Notarite Koda: 1 esindab notareid ametiasutuste ning muude kodu- ja välismaiste institutsioonide juures; 2 koostab soovitusi notarite ametialase praktika ühtlustamiseks; 2 1)]]> koostab soovituslikud lepitus- ning vahekohtukokkuleppe näidistekstid ja menetlusreeglid Notarite Koja lepitus- ja vahekohtu vahenduseta läbiviidava lepitus- ja vahekohtumenetluse reguleerimiseks niivõrd, kuivõrd seadus ei sätesta kohustuslikke menetlusnorme; RT I 2009 27 164 13183123 2009-08-30 3 nõuab notaritelt kirjalikke selgitusi nende suhtes esitatud kaebuste kohta, vajadusel teeb justiitsministrile ettepaneku distsiplinaarmenetluse algatamiseks; 3 1)]]> teostab järelevalvet notarite poolt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle; RT I 2008 3 21 12909786 2008-01-28 4 kehtestab notarite kohustuslikud maksed Notarite Kojale; 5 loob Notarite Koja juurde palgalisi ametikohti; 6 eraldab oma eelarvest raha notarile, kelle tulu on temast mittesõltuvatel asjaoludel ametipidamiseks ebapiisav, kuid kelle ametisolek on hädavajalik vastava tööpiirkonna elanike teenindamiseks; 7 vajadusel toetab oma eelarvest pensionil olevaid notareid ja nende pereliikmeid; 7 1)]]> hüvitab oma eelarvest notari tasu maksmisest täieliku või osalise vabastamise korral notarile kohtulahendis märgitud notari tasu selle osa, mille tasumisest taotleja vabastati; 8 võib omandada ja käsutada kinnis- ja vallasvara, mis on vajalikud käesolevas seaduses nimetatud ülesannete täitmiseks; 9 kasutab teisi seaduse ja põhikirjaga kooskõlas olevaid tegevusviise. 3 Notarite Kojal on õigus anda kooskõlas käesoleva seaduse ja teiste õigusaktidega täpsustavaid, notaritele siduvaid juhendeid: 1 käesoleva seaduse § 2 lõigetes 3 ja 4, § 11 lõikes 6 ning §-s 12 sätestatu tagamiseks; 2 ametitoimingus osalejate ning kolmandate isikute varaliste huvide kaitseks; 3 ühise büroo pidamise ja ühiste ametiruumide kasutamise kohta; 4 notari avalikkuse ees esinemise ning notaribüroo välise tähistuse kohta; 5 notaribüroo töötajate töökoormuse ja väljaõppe korraldamise kohta; 6 notari erialase täiendõppe mahu ja selles osalemise kohta; 7 väljaspool notaribürood ja notari tööpiirkonda ametitoimingute tegemise kohta; 8 notarikandidaadile notaribüroos antava väljaõppe kohta; 9 ametikohustuste kohta suhtlemisel teiste notarite, kohtute, ametiasutuste ja advokaatidega ning tõestamismenetlusse kaasatud isikutega; 10 rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses sätestatud hoolsusmeetmete ja protseduurireeglite täitmise kohta; RT I 2008 3 21 12909786 2008-01-28 11 käesoleva seaduse § 16 lõikes 5 nimetatud dokumentide säilitamise tähtaegade ja säilitamise ning üleandmise korra kohta. RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 44 1.]]> Notarite infosüsteem 1 Notarite elektrooniline infosüsteem (edaspidi e-notar) sisaldab digitaalset notariaalarhiivi ja notari ametitegevuse raamatuid ning võib sisaldada muid notari tööks vajalikke funktsioone. 2 Justiitsminister võib kehtestada, millises ulatuses peab e-notar võimaldama digitaalset andmevahetust riiklike andmekogudega. 3 Digitaalses notariaalarhiivis säilitatakse käesoleva seaduse § 16 lõike 1² alusel salvestatud dokumente. 4 E-notarisse salvestatud andmetele laieneb käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud saladuse hoidmise kohustus. Notarite Koda ja notarid tagavad e-notari andmekaitse. 5 Notaril on e-notaris juurdepääs enda salvestatud andmetele. Notar võib kontrollida teise notari salvestatud andmeid, kui talle on tõestamistoimingu alusena esitatud teise notari tehtud notariaalakt või -märge. RT I 2007 67 413 12892404 2007-12-28 44 2.]]> Tunnistuste (apostille’de) register 1 Notarite poolt väljastatud tunnistuste (apostille’de) üle arvestuse pidamiseks peab Notarite Koda tunnistuste (apostille’de) registrit. Registrit peetakse elektrooniliselt. Register sisaldab ka Eesti avalikke dokumente väljastavate asutuste pitserinäidiseid, nimetatud dokumente allkirjastavate isikute allkirjanäidiseid ja andmeid allkirjastaja nime, ametinimetuse ning ametis oleku aja kohta, samuti kantakse registrisse selle isiku ees- ja perekonnanimi, kes esitab avaliku dokumendi tunnistusega (apostille’ga) kinnitamiseks. 2 Avalikke dokumente väljastav asutus saadab omal algatusel või Notarite Koja nõudmisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud näidised ja andmed Notarite Koja poolt kehtestatud vormi ning saatmise viisi järgides Notarite Kojale. 3 Tunnistuste (apostille’de) registri põhimääruse  . RT I 2009 67 460 13252753 2010-01-01 45 Notarite Koja õigus kasutada riigivapi kujutist 1 Notarite Kojal on Eesti riigivapi kujutisega pitsat. 2 Notarite Kojal on õigus kasutada dokumentidel ja siltidel Eesti riigivapi kujutist. 46 Notarite Koja Interneti-kodulehekülg 1 Notarite Koda teeb oma veebilehel kättesaadavaks avalikkusele vajaliku teabe notarite kohta, eelkõige notaribüroode aadressid, vastuvõtuajad ja sidevahendite numbrid, ning käesoleva seaduse § 44 lõike 3 alusel antud juhendid. RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 2 Notarite Koja veebilehel avaldatakse teave, milline notar milliseid käesoleva seaduse § 32 lõikes 3 nimetatud ametiteenuseid pakub. RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 47 Notarite Koja koosoleku kokkukutsumine ja otsuste vastuvõtmine 1 Notarite Koja korralised koosolekud toimuvad üks kord aastas. 2 Erakorralised koosolekud kutsutakse kokku: 1 Notarite Koja eestseisuse algatusel; 2 justiitsministri ettepanekul; 3 vähemalt 1/5 Notarite Koja liikmete nõudel. 3 Koosoleku kutsub kokku Notarite Koja eestseisus, teatades oma liikmetele koosoleku aja, koha ja päevakorra vähemalt kaks nädalat ette. 4 Justiitsminister kutsub Notarite Koja koosoleku kokku, kui lahendamist vajavad edasilükkamatud notariaati puudutavad probleemid (käesoleva paragrahvi lõike 2 punkt 2). Justiitsminister määrab ka koosoleku päevakorra. Erakorralise koosoleku kokkukutsumisel võib justiitsminister teha ettepaneku uue eestseisuse valimiseks, kui Notarite Koda ei ole olulisel määral suutnud täita tema ees seisvaid ülesandeid. 5 Koosolekust võtab Notarite Koja liige osa isiklikult või esindaja kaudu. Esindajaks võib olla teine notar volikirja alusel. 6 Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellel on esindatud vähemalt 2/3 Notarite Koja liikmete üldarvust. Koosoleku otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. 48 Notarite Koja koosoleku pädevus 1 Notarite Koja koosolek võib oma päevakorda võtta ja otsustada kõiki Notarite Koja pädevusse kuuluvaid küsimusi. 2 Ainult koosolek võib otsustada järgmisi küsimusi: 1 põhikirja vastuvõtmine; 2 käesoleva seaduse § 44 lõikes 3 nimetatud juhendite andmine; 3 eestseisuse valimine; 4 aastaeelarve kinnitamine; 5 notarite poolt Notarite Kojale tehtavate kohustuslike maksete suuruse kehtestamine; 6 majandusaasta aruande kinnitamine; 7 revisjonikomisjoni valimine; 8 aukohtu valimine; 9 audiitori määramine. 3 Koosolek võib anda eestseisusele õiguse teha mõjuvatel põhjustel Notarite Koja eelarves muudatusi, mis esitatakse järgmisele koosolekule kinnitamiseks. 48 1.]]> Notarite Koja organite valimine 1 Notarite Koja organid valitakse Notarite Koja koosolekul järgmiste põhimõtete kohaselt: 1 iga organi liikmed valitakse eraldi; 2 hääletamine on salajane; 3 valituks osutub rohkem hääli saanud kandidaat, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teistsugust hääletamise nõuet. 2 Notarite Koja eestseisust valides valitakse kõigepealt Notarite Koja esimees ja aseesimees ning siis ülejäänud eestseisuse liikmed. 3 Notarite Koja esimehe valimisel osutub valituks kandidaat, kelle poolt on antud üle poole hääletamisest osavõtnute häältest. Kui ükski kandidaat ei ole saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse valimiste teine voor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. Selles voorus teisest kandidaadist rohkem hääli saanud kandidaat osutub valituks. Häälte võrdse jagunemise korral heidetakse liisku. RT I 2003 18 100 258989 2003-03-07 49 Notarite Koja eestseisuse koosseis ja istungid 1 Notarite Koja eestseisus koosneb Notarite Koja esimehest, aseesimehest ning eestseisuse liikmetest. RT I 2005 57 450 955757 2006-01-01 2 Eestseisus valitakse kolmeks aastaks. 3 Eestseisuse istungid toimuvad üldjuhul üks kord kuus ja need kutsub kokku Notarite Koja esimees. 50 Notarite Koja eestseisuse ja esimehe pädevus ning saladuses hoidmise kohustus 1 Notarite Koja eestseisus täidab Notarite Koja koosolekute vahelisel ajal kõiki Notarite Koja ülesandeid, mis ei kuulu revisjonikomisjoni, aukohtu või eranditult Notarite Koja koosoleku pädevusse. Eestseisus tagab Notarite Koja põhikirja täitmise ning Notarite Koja koosolekute otsuste elluviimise. 2 Notarite Koja esimees esindab Notarite Koda kõigis õigustoimingutes. 3 Notarite Koja eestseisusesse, revisjonikomisjoni ja aukohtusse kuuluvad notarid ning Notarite Koja teenistujad ei tohi avaldada neile nende tegevusega teatavaks saanud andmeid notari ametitoimingute sisu kohta. Nad võivad neid andmeid kohtus avaldada ainult eestseisuse loal. Andmete saladuses hoidmise kohustus säilib ka pärast Notarite Koja organi koosseisust või Notarite Koja teenistusest lahkumist. 51 Revisjonikomisjon 1 Notarite Koja revisjonikomisjon revideerib Notarite Koja majandustegevust ja asjaajamist oma algatusel või vähemalt 1/5 notarite nõudel. 2 Eestseisus esitab Notarite Koja majandusaasta aruande enne Notarite Koja koosolekule kinnitamiseks esitamist revisjonikomisjonile arvamuse avaldamiseks. 3 Revisjonikomisjon valitakse vähemalt kolmeliikmelisena kuni kolmeks aastaks. Revisjonikomisjoni liige ei või kuuluda eestseisusesse ega aukohtusse. 4 Revisjonikomisjon võtab otsuseid vastu liikmete poolthäälte enamusega. 52 Aukohus 1 Notarite Koja aukohus arutab notari, notarikandidaadi, notari asendaja, eestseisuse, revisjonikomisjoni või Justiitsministeeriumi algatusel notari, notarikandidaadi või notari asendaja ametipidamise, kutse-eetika ja käitumise kohta esitatud kaebusi. Poolte soovil lahendab aukohus vahekohtuna notarite, notarikandidaatide ja notari asendajate omavahelisi auasju. RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 2 Aukohtul on õigus nõuda asja arutamisel asjaosalistelt selgitusi. Asjaosalistel on õigus viibida asja arutamise juures. 3 Aukohtul on õigus teha süüdlasele märkus või teha Justiitsministeeriumile ettepanek distsiplinaarmenetluse algatamiseks või notari ametist vabastamiseks. Vahekohtuna on aukohtul õigus kohustada eksinud poolt vabandama. Aukohtu seisukohad arutlusel olnud asjade kohta tehakse teatavaks kõigile notaritele, notarikandidaatidele, notari asendajatele ning Justiitsministeeriumile. RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 4 Aukohus valitakse vähemalt kolmeliikmelisena kuni kolmeks aastaks. Koos liikmetega valitakse sobiv arv asendusliikmeid ja määratakse asendamise kord. 5 Aukohus võtab otsuseid vastu liikmete poolthäälte enamusega. Kui aukohtu liige ei saa arutatavas asjas olla erapooletu, peab ta arutamisest taanduma. Taandunud liiget asendab asendusliige. 6 Aukohtu liige ei või kuuluda eestseisusesse ega revisjonikomisjoni. 52 1.]]> Notarite Koja lepitus- ja vahekohus 1 Notarite Koja lepitus- ja vahekohus on alaliselt tegutsev vaidluste kohtuvälise lahendamise organ. 2 Notarite Koda kehtestab lepitus- ja vahekohtu reglemendi, milles sätestatakse lepitus- ja vahekohtu pädevus ja menetlus, arvestades tsiviilkohtumenetluse ning lepitusseaduse imperatiivseid sätteid, ja tasu. 3 Notarite Koja lepitus- ja vahekohtu tegevuse suhtes ei kohaldata lepitusseaduse 6. peatükki. RT I 2009 27 164 13183123 2009-08-30 7 RAKENDUSSÄTTED 53 Tõestamisõiguslikud isikud ja asutused 1 Tõestamistoimingu võivad notari asemel teha järgmised ametiisikud ja -asutused: 1 konsulaarametnik – konsulaarseaduses sätestatud tingimustel; 2 valla- ja linnasekretär – dokumendi ärakirja ja väljavõtte õigsuse kinnitamisel ning pensioni, elatisraha ja toetuste vastuvõtmise volikirja ning pensioni ja toetuste teise isiku arveldusarvele kandmise avalduse tõestamisel; RT I 2009 51 349 13230363 2009-11-15 3 avalik arhiiv – arhivaali ärakirja ja väljavõtte ning arhiiviteatise õigsuse kinnitamisel; 4 kohtunik, kohtunikuabi, kohtu kantseleijuhataja, kohtu arhivaar ning kinnistus- ja registrisekretär – kohtus säilitatava dokumendi ärakirja ja väljavõtte õigsuse kinnitamisel; 5 vannutatud maamõõtja – piiriprotokollil ning kinnisasja piiri muutmiseks antud nõusolekul oleva allkirja õigsuse kinnitamisel; 6 vandetõlk – dokumendi tõlke ja ärakirja õigsuse kinnitamisel; RT I 2007 67 413 12892404 2007-12-28 7 vangladirektor – kinnipeetava ja vahistatu allkirja õigsuse ning kinnipeetava taotlusel dokumendi ärakirja ja väljavõtte õigsuse kinnitamisel. 2 käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2, 3, 4 ja 7 nimetatud isikute ja asutuste pädevuses olevate tõestamistoimingute vormistamise, registreerimise ja Justiitsministeeriumile sellekohase statistilise aruandluse esitamise kohta. 54 Notari atesteerimine 1 Notarid, kes on nimetatud või nimetatakse ametisse enne 2002. aasta 1. jaanuari, kuuluvad atesteerimisele. Atesteerimine viiakse läbi ajavahemikus 2003. aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini. 2 Atesteerimisel kontrollitakse notari teadmiste ja kutseoskuste vastavust ametikohale. Atesteerimine toimub eksami vormis, mille sisu ja toimumise kava kinnitab justiitsminister. 3 Atesteerimise viib läbi atesteerimiskomisjon (edaspidi komisjon). Komisjoni kuuluvad kaks Justiitsministeeriumi ametnikku justiitsministri määramisel, kaks Notarite Koja poolt nimetatud notarit, kaks Riigikohtu esimehe poolt nimetatud kohtunikku ja kaks akadeemilise õigusteadusliku kõrgharidusega isikut justiitsministri määramisel. Komisjoni töökorra ja koosseisu kinnitab justiitsminister. 4 Komisjoni otsusega loetakse notar ametikohale vastavaks või mittevastavaks. 5 Atesteerimisel ametikohale mittevastavaks tunnistamise korral või mõjuva põhjuseta atesteerimisele mitteilmumise korral määrab komisjon atesteeritavale tähtaja, mille möödumisel toimub kordusatesteerimine. Kordusatesteerimisele ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõike 1 teises lauses nimetatud lõpptähtaega. 6 Kordusatesteerimisel ametikohale mittevastavaks tunnistamise korral või mõjuva põhjuseta kordusatesteerimisele mitteilmumise korral vabastab justiitsminister notari ametist. 7 Notaril on õigus esitada kohtusse kaebus tema ametist vabastamise peale ühe kuu jooksul vabastamise otsusest teatamise päevast arvates. 55 Kandidaaditeenistuse erisused 1 Vähemalt kaheaastase staažiga notaribüroo töötaja, kellel on akadeemiline õigusteaduslik kõrgharidus, võib sooritada notarieksami ilma kandidaaditeenistusse astumata ja osaleda notari ametikoha täitmise konkursil kuni 2002. aasta 31. detsembrini. Notari ametisse nimetatuna kuulub ta atesteerimisele käesoleva seaduse § 54 kohaselt. 2 Justiitsminister võib kuni 2003. aasta 31. detsembrini lühendada õiguskäibe vajadustest lähtudes notari kandidaaditeenistust kuni kuue kuuni. 56 Senise notariaadiseaduse kehtetuks tunnistamine [Käesolevast tekstist välja jäetud.] 57 Rakendamismäärused : 1 ; 2 notarieksami korraldamise kohta; 3 notari asendamise korra kohta; 4 järelevalve korraldamiseks notarite ja Notarite Koja üle; 5 notari ja Notarite Koja poolt statistiliste aruannete koostamise ja esitamise kohta; 6 käesoleva seaduse §-s 33 nimetatud ametitoimingute tegemise korra kohta; 7 Notarite Koja ettepanekul digitaalse notariaalarhiivi kasutuselevõtmise tähtaja kohta. RT I 2001 93 565 73269 2003-03-07 57 1.]]> Paragrahvi 29 lõike 3 punkti 6 rakendamine Käesoleva seaduse § 29 lõike 3 punkti 6 kohaldatakse majandusaasta aruandele, mis on koostatud aruandeperioodi kohta, mis algab 2009. aasta 1. jaanuaril või hiljem, kuid mitte hiljem kui 2011. aasta 31. detsembril. RT I 2010-12-30 2 130122010002 2011-01-01 57 2.]]> Kindlustuslepingute kehtivus Enne käesoleva seaduse ametiteenuste regulatsiooniga täiendamist käesoleva seaduse § 15 kohaselt sõlmitud ametikindlustuslepingud kehtivad edasi käesoleva seaduse § 32 lõike 3 punktides 5–9 nimetatud ametiteenuste suhtes. RT I 2009 27 164 13183123 2009-06-08 57 3.]]> Kandidaaditeenistuse peatumine Enne 2009. aasta 8. juunit kandidaaditeenistusse võetud, notarieksami sooritanud kandidaadi kandidaaditeenistuse peatab justiitsminister Notarite Koja ettepanekul käesoleva seaduse § 25 lõike 3 alusel. Notarite Koda maksab kandidaadile tema kahe keskmise kuutasu suuruse hüvitise hiljemalt kandidaaditeenistuse peatumise päevale eelneval päeval. RT I 2010 38 231 13332386 2010-07-01 58 Seaduse jõustumine 1 Käesolev seadus jõustub samaaegselt tõestamisseadusega. 2 Käesoleva seaduse § 29 lõike 1 punkt 8 ja § 35 lõige 4 jõustuvad eraldi seadusega Eesti liitumisel Euroopa Liiduga. RT I 2003 18 100 258989 2003-03-07