HALDUSÕIGUSMaksuõigus

Teksti suurus:

Riigilõivuseadus

Riigilõivuseadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2012
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:11.03.2012
Avaldamismärge:RT I, 30.12.2011, 52

Riigilõivuseadus

Vastu võetud 22.04.2010
RT I 2010, 21, 107
jõustumine 01.01.2011 – jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26).

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
10.06.2010RT I 2010, 35, 19301.01.2011, jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26).
17.06.2010RT I 2010, 44, 26101.01.2011, jõustumisaeg muudetud 01.07.2011
17.06.2010RT I 2010, 44, 26201.01.2011
15.09.2010RT I 2010, 72, 54201.01.2011, jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26).
17.11.2010RT I, 06.12.2010, 105.04.2011
25.11.2010RT I, 09.12.2010, 101.01.2011, osaliselt 01.02.2011
08.12.2010RT I, 17.12.2010, 401.01.2011
08.12.2010RT I, 22.12.2010, 101.01.2011, osaliselt 02.01.2011
05.12.2010RT I, 30.12.2010, 101.01.2011
16.12.2010RT I, 30.12.2010, 201.01.2011
16.12.2010RT I, 31.12.2010, 201.01.2011
16.12.2010RT I, 06.01.2011, 116.01.2011
23.12.2010RT I, 31.12.2010, 301.07.2011, osaliselt 01.01.2011
27.01.2011RT I, 23.02.2011, 301.01.2012
17.02.2011RT I, 14.03.2011, 324.03.2011
22.02.2011RT I, 17.03.2011, 118.03.2011
17.02.2011RT I, 21.03.2011, 101.01.2012
17.02.2011RT I, 21.03.2011, 301.01.2012
23.02.2011RT I, 21.03.2011, 401.06.2011
22.02.2011RT I, 23.03.2011, 125.05.2011, osaliselt 24.03.2011
23.02.2011RT I, 23.03.2011, 205.04.2011
16.06.2011RT I, 04.07.2011, 214.07.2011
01.11.2011RT I, 10.11.2011, 401.11.2011 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 17.03.2011, 1) § 57 lõiked 1 ja 22 ning lisa 1 viimane lause (1. jaanuarist kuni 23. märtsini 2011 kehtinud redaktsioonis) nende koostoimes olid vastuolus põhiseadusega osas, milles need nägid ette kohustuse tasuda tsiviilasjas hinna puhul üle 639 116 euro 48 sendi apellatsioonkaebuselt riigilõivu 3 protsenti tsiviilasja hinnast, kuid mitte rohkem kui 131 955 eurot 82 senti.
17.11.2011RT I, 25.11.2011, 326.11.2011, osaliselt 26.11.2013
09.11.2011RT I, 29.11.2011, 101.01.2012
07.12.2011RT I, 22.12.2011, 201.01.2012
15.12.2011RT I, 30.12.2011, 401.01.2012
07.05.2012RT I, 16.05.2012, 307.05.2012 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 30.12.2011, 4) § 57 lõiked 1 ja 22 koostoimes lisaga 1 osas, milles tsiviilasjas hinnaga 63 911 eurot 64 senti kuni 95 867 eurot 47 senti tuleb apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 5432 eurot 49 senti, ja osas, milles tsiviilasjas hinnaga 191 734 eurot 94 senti kuni 223 690 eurot 76 senti tuleb apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 9267 eurot 18 senti.
20.06.2012RT I, 25.06.2012, 120.06.2012 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 02.03.2012, 5) § 57 lg 1 koostoimes lisaga 1 osas, milles tsiviilasjas hinnaga 447 381 eurot 53 senti kuni 511 293 eurot 18 senti tuleb hagiavalduselt tasuda riigilõivu 16 617 eurot 2 senti.
20.06.2012RT I, 25.06.2012, 220.06.2012 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks riigilõivuseaduse (RT I, 23.03.2011, 1; RT I, 02.03.2012, 5) § 57 lg 1 koostoimes lisa 1 viimase lausega osas, milles tsiviilasjas hinna puhul üle 639 116 euro 48 sendi tuleb hagiavalduselt tasuda riigilõivu 3% tsiviilasja hinnast, kuid mitte rohkem kui 95 867 eurot 47 senti.
28.06.2012RT I, 04.07.2012, 2028.06.2012 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks riigilõivuseaduse (RT I, 23.03.2011, 1; RT I, 02.03.2012, 5) § 57 lg-d 1 ja 22 koostoimes lisa 1 viimase lausega osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 639 116 euro 48 sendi tuleb apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 3% tsiviilasja hinnast, kuid mitte rohkem kui 95 867 eurot 47 senti.
18.10.2012RT I, 24.10.2012, 118.10.2012 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõige 1 koostoimes lisaga 1 (1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis) olid põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga 319 558 eurot 24 senti kuni 383 469 eurot 89 senti tuli hagi esitamisel tasuda riigilõivu 14 060 eurot 56 senti, ja osas, milles tsiviilasjas hinnaga 575 204 eurot 83 senti kuni 639 116 eurot 48 senti tuli hagi esitamisel tasuda riigilõivu 19 173 eurot 49 senti.
30.10.2012RT I, 05.11.2012, 130.10.2012 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõiked 1 ja 22 koostoimes lisaga 1 (1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis) olid põhiseadusega vastuolus järgmises osas: 1) milles tsiviilasjas hinnaga 51 129 eurot 31 senti kuni 57 520 eurot 48 senti tuli apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 4473 eurot 81 senti; 2) milles tsiviilasjas hinnaga 57 520 eurot 48 senti kuni 63 911 eurot 64 senti tuli apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 4793 eurot 37 senti; 3) milles tsiviilasjas hinnaga 159 779 eurot 12 senti kuni 191 734 eurot 94 senti tuli apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 8308 eurot 51 senti.
11.12.2012RT I, 15.12.2012, 311.12.2012 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et 1) riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõige 14 oli põhiseadusega vastuolus osas, milles halduskohtule 109 703 euro 69 sendi suuruse kahju hüvitamiseks kaebuse esitamisel tuli tasuda riigilõivu 5% summast, mille väljamõistmist taotletakse (5485 eurot 18 senti); 2) riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõige 14 koostoimes sama seaduse lisaga 1 olid põhiseadusega vastuolus osas, milles halduskohtule kahju hüvitamiseks kaebuse esitamisel tuli nõudelt, mille suuruseks oli üle 511 293 euro 18 sendi kuni 575 204 eurot 83 senti, tasuda riigilõivu 5% summast, mille väljamõistmist taotletakse, kuid mitte rohkem kui sama suure hagihinnaga hagi esitamisel tsiviil­kohtumenetluses (17 895 eurot 26 senti).
11.12.2012RT I, 28.05.2013, 711.12.2012 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõiked 1 ja 22 koostoimes lisaga 1 (1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis) olid põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 127 823 euro 29 sendi kuni 159 779 eurot 12 senti tuli apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 7349 eurot 83 senti.
18.12.2012RT I, 20.12.2012, 2318.12.2012 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõige 1 koostoimes lisaga 1 olid põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 255 646 euro 59 sendi kuni 287 602 eurot 41 senti tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 11 184 eurot 53 senti.
18.12.2012RT I, 20.12.2012, 2418.12.2012 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõige 1 koostoimes lisaga 1 olid Harju Maakohtu 8. oktoobri 2012. aasta määruse tegemise ajal põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 319 558 euro 24 sendi kuni 383 469 eurot 89 senti tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 14 060 eurot 56 senti.
19.02.2013RT I, 27.02.2013, 119.02.2013 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõige 1 koostoimes lisaga 1 olid põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 44 738 euro 15 sendi kuni 51 129 eurot 31 senti tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 4154 eurot 25 senti.
28.02.2013RT I, 12.03.2013, 1128.02.2013 – Riigikohtu üldkogu otsus tunnistab, et 1) 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud riigilõivuseaduse (RT I 2008, 59, 330; RT I, 23.12.2010, 31) § 56 lõige 11 koostoimes RLS lisa 1 viimase lausega, mis nägid ette, et halduskohtule kahju hüvitamise kaebuse esitamisel tuli nõudelt, mis ületab 10 000 000 krooni, tasuda riigilõivu 5% summast, mille väljamõistmist taotletakse, kuid mitte rohkem kui 1 500 000 krooni, olid vastuolus põhiseadusega; 2) 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 23.03.2011, 1; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõiked 14 ja 20 koostoimes RLS lisa 1 viimase lausega (24. märtsist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis), mis nägid ette, et halduskohtu otsuse peale kahju hüvitamise nõudes 639 116 eurot 48 senti ületavalt summalt tuleb apellatsioonkaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 5% summast, mille väljamõistmist taotletakse, kuid mitte rohkem kui 95 867 eurot 47 senti, olid vastuolus põhiseadusega.
05.03.2013RT I, 12.03.2013, 1205.03.2013 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõige 1 koostoimes lisaga 1 olid põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 95 867 euro 47 sendi kuni 127 823 eurot 29 senti tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 6391 eurot 16 senti.
10.04.2013RT I, 19.04.2013, 110.04.2013 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõige 1 koostoimes lisaga 1 olid põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 57 520 euro 48 sendi kuni 63 911 eurot 64 senti tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 4793 eurot 37 senti.
10.04.2013RT I, 19.04.2013, 210.04.2013 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõige 1 koostoimes lisaga 1 olid põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 51 129 euro 31 sendi kuni 57 520 eurot 48 senti tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 4473 eurot 81 senti.
11.04.2013RT I, 19.04.2013, 311.04.2013 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõiked 1 ja 22 koostoimes lisaga 1 olid põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 28 760 euro 24 sendi kuni 31 955 eurot 82 senti tuli hagiavalduselt ja apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 3195 eurot 58 senti.
07.05.2013RT I, 13.05.2013, 107.05.2013 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõige 1 koostoimes lisaga 1 olid põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 159 779 euro 12 sendi kuni 191 734 eurot 94 senti tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 8308 eurot 51 senti.
11.06.2013RT I, 14.06.2013, 1011.06.2013 – Riigikohtu üldkogu otsus tunnistab, et 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõiked 1 ja 22 koostoimes lisaga 1 osas, milles tsiviilasjas hinnaga 287 602 eurot 42 senti kuni 319 558 eurot 24 senti tuli apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 12 782 eurot 32 senti, olid vastuolus põhiseadusega.
02.10.2013RT I, 10.10.2013, 302.10.2013 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõige 1 ja lisa 1 olid 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga 127 823 eurot 30 senti kuni 159 779 eurot 12 senti tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 7349 eurot 83 senti.
03.10.2013RT I, 10.10.2013, 403.10.2013 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõiked 14 ja 20 koostoimes lisaga 1 olid põhiseadusega vastuolus osas, milles halduskohtu otsuse peale kahju hüvitamise nõudes üle 223 690 euro 76 sendi kuni 255 646 eurot 59 senti tuli apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 10 225 eurot 86 senti.
23.10.2013RT I, 02.11.2013, 223.10.2010 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõige 1 ja lisa 1 olid 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 63 911 euro 64 sendi kuni 95 867 eurot 47 senti tuli hagiavalduse esitamisel tasuda riigilõivu 5432 eurot 49 senti.
04.11.2013RT I, 07.11.2013, 304.11.2013 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõige 1 ja lisa 1 olid 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 511 293 euro 18 sendi kuni 575 204 eurot 83 senti tuli hagiavalduse esitamisel tasuda riigilõivu 17 895 eurot 26 senti.
02.05.2013RT I, 15.11.2013, 802.05.2013 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõige 1 koostoimes lisaga 1 olid põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 223 690 euro 76 sendi kuni 255 646 eurot 59 senti tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 10 225 eurot 86 senti.
18.11.2013RT I, 22.11.2013, 818.11.2013 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I 25.06.2012, 3) § 57 lõige 1 ja lisa 1 olid 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 383 469 euro 89 sendi kuni 447 381 eurot 53 senti tuli hagi esitamisel tasuda riigilõivu 15 338 eurot 79 senti.
14.01.2014RT I, 17.01.2014, 2114.01.2014 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I 25.06.2012, 3) § 57 lõige 1 ja lisa 1 olid 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 31 955 euro 82 sendi kuni 38 346 eurot 98 senti tuli hagi esitamisel tasuda riigilõivu 3515 eurot 14 senti
10.02.2014RT I, 14.02.2014, 910.02.2014 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I 25.06.2012, 3) § 57 lõige 1 ja lisa 1 olid 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 191 734 euro 94 sendi kuni 223 690 eurot 76 senti tuli hagi esitamisel tasuda riigilõivu 9267 eurot 18 senti.
21.04.2014RT I, 23.04.2014, 1521.04.2014 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I 25.06.2012, 3) § 57 lõiked 1 ja 22 koosmõjus lisaga 1 alates 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis olid põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 31 955 euro 82 sendi kuni 38 346 eurot 98 senti tuli apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 3515 eurot 14 senti.
09.09.2014RT I, 17.09.2014, 609.09.2014 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõige 1 koosmõjus lisaga 1 alates 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis olid põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 38 346 euro 98 sendi kuni 44 738 eurot 15 senti tuli hagi esitamisel tasuda riigilõivu 3834 eurot 69 senti.
09.09.2014RT I, 17.09.2014, 709.09.2014 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I, 31.12.2010, 25; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lg 22 koostoimes lisaga 1 olid 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 44 738 euro 15 sendi kuni 51 129 eurot 31 senti tuli apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 4154 eurot 25 senti.

1. osa ÜLDOSA 

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

 (1) Käesolev seadus reguleerib riigilõivu kehtestamise, tasumise, tasumise kontrollimise ja tagastamise korra aluseid ning sätestab riigilõivuvabastused, riigilõivumäärad ja tehinguväärtuse määramise korra.

 (2) Käesolevas seaduses ette nähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.

§ 2.  Riigilõivu mõiste

  Riigilõiv on seaduses sätestatud juhul ja käesolevas seaduses sätestatud määras tasutav summa lõivustatud toimingu tegemise eest.

§ 3.  Lõivustatud toiming

  Riigilõiv kehtestatakse avalduse, kaebuse või taotluse läbivaatamise, haldusakti andmise, dokumendi väljastamise või muu toimingu eest, mille riigilõivu võtja teeb riigilõivu tasuja taotlusel seaduses sätestatud tingimustel ja korras ning millega riigilõivu tasuja saab teatava õiguse, asja või muu hüve ning mille eest tuleb tasuda riigilõivu seaduses ette nähtud juhul ning käesolevas seaduses sätestatud määras.

§ 4.  Riigilõivumäär

 (1) Riigilõivumäär kehtestatakse lähtuvalt toimingu tegemisega kaasnevatest kuludest (kulupõhimõte).

 (2) Toimingu eesmärgist, sellest saadavast hüvest ja kaalukast avalikust huvist, eelkõige sotsiaal- ja majanduspoliitilistest kaalutlustest lähtuvalt võib riigilõivumäära kehtestada kulupõhimõttest erinevalt.

§ 5.  Riigilõivu tasuja

  Riigilõivu tasuja on isik, asutus, välismaa äriühingu filiaal või isikute ühendus, kelle huvides või kelle suhtes toiming tehakse ning kes seaduse kohaselt on kohustatud selle eest tasuma riigilõivu.

§ 6.  Riigilõivu võtja

  Riigilõivu võtja on riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus või valla- või linnasekretär, kes seaduse kohaselt on kohustatud toimingu tegema.

§ 7.  Riigilõivu laekumine

 (1) Riigiasutuse toimingu eest tasutav riigilõiv laekub riigieelarvesse.

 (2) Kohaliku omavalitsuse üksuse asutuse ja valla- või linnasekretäri toimingu eest tasutav riigilõiv laekub valla- või linnaeelarvesse.

§ 8.  Täiendava tasu võtmise keeld

  Riigilõivu võtjal ei ole lubatud võtta toimingu eest täiendavat tasu.

2. peatükk RIIGILÕIVU TASUMINE, TASUMISE KONTROLLIMINE, TAGASTAMINE JA SISSENÕUDMINE 

1. jagu Riigilõivu tasumine 

§ 9.  Riigilõivu tasumine

 (1) Riigilõiv tasutakse enne toimingu tegemise taotlemist, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

 (2) Riigilõiv tasutakse Eestis käibel olevas rahas, arvestades käesoleva seaduse §-st 10 tulenevaid erisusi.

 (3) Riigilõivu tasuja soovil on riigilõivu võtja kohustatud kuni 10 euro suuruse riigilõivu vastu võtma sularahas.

 (4) Riigilõivu tasumisel märgitakse maksedokumendile selle toimingu nimetus, mille eest riigilõiv tasutakse, või viide käesoleva seaduse riigilõivumäära kehtestavale sättele, krediidiasutuse kaudu riigilõivu tasumisel ka viitenumber. Toimingu nimetust ei pea märkima, kui see on tuvastatav viitenumbri kaudu. Riigilõivu tasumisel teise isiku eest märgitakse ka selle isiku nimi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
[RT I, 09.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

 (5) Äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ning kommertspandiregistri toimingu eest riigilõivu tasumisel märgitakse riigilõivu tasumist tõendavale dokumendile ka selle isiku, kelle eest riigilõiv tasutakse, registrikood või notariaalse asutamistehingu tõestamistoimingu number, mittenotariaalse asutamise puhul asutajatele äriregistri veebipõhises teabesüsteemis antud asutamisnumber, kui need on olemas.

 (6) Kinnistusraamatu toimingu eest riigilõivu tasumisel märgitakse maksedokumendile ka puudutatud kinnistu registriosa number, selle puudumisel aga katastritunnus või kinnistamisavalduse notariaalse kinnitamise või tõestamise number.

 (7) Riigilõivu sularahas vastuvõtmise korra kehtestab rahandusminister määrusega.

§ 10.  Riigilõivu tasumine välisriigis ja riigipiiril

 (1) Välisriigis tehtava riigilõivu ülekande kulud kannab makse tegija.

 (2) Eesti välisesinduses tehtava või tema kaudu vahendatava toimingu eest tasutakse riigilõiv välisesinduse asukohariigis või Eestis käibel olevas rahas. Riigilõivu määr arvutatakse välisvaluutasse taotluse esitamise kuu esimesel tööpäeval kehtinud Euroopa Keskpanga päevakursi alusel. Kuu esimesel tööpäeval esitatud taotluse eest tasutakse riigilõiv eelmise kuu esimesel tööpäeval kehtinud kursi alusel.

 (3) Eesti välisesinduses tehtava või tema kaudu vahendatava toimingu riigilõivu määra välisvaluutasse arvutamise korra kehtestab rahandusminister määrusega.

 (4) Sõltuvalt asukohariigi poliitilisest ja majanduslikust olukorrast võib välisminister välisesinduse juhi ettepanekul lubada käskkirjaga võtta välisesinduses riigilõivu USA dollarites Euroopa Keskpanga päevakursi alusel. Välisminister teavitab oma otsusest eelnevalt rahandusministrit.

 (5) Eesti riigipiiril viisataotluse menetlemise riigilõiv tasutakse Eestis käibel olevas rahas või USA dollarites Euroopa Keskpanga päevakursi alusel.

 (6) Eesti riigipiiril tehtava toimingu riigilõivu määra välisvaluutasse arvutamise korra kehtestab rahandusminister määrusega.

2. jagu Riigilõivu tasumise kontrollimine 

§ 11.  Riigilõivu tasumise kontrollimine

 (1) Riigilõivu riigi-, valla- või linnaeelarvesse laekumise või riigilõivu võtjale sularahas tasumise õigsust kontrollib riigilõivu võtja, kes teeb toimingu.

 (2) Riigilõivu võtja kontrollib riigilõivu laekumist või sularahas tasumist toimingu tegemise taotluse saamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui taotluse esitaja on jätnud riigilõivu tasumata, määrab riigilõivu võtja talle esimesel võimalusel tähtaja riigilõivu tasumiseks, hoiatades, et riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmisel võib jätta taotluse läbi vaatamata.

 (3) Kui toimingu tegemise taotlus esitatakse notari kaudu, kontrollib notar enne dokumentide edastamist riigilõivu võtjale riigilõivu tasumist. Kui taotluse esitaja on jätnud riigilõivu tasumata, juhib notar isiku tähelepanu sellele, et riigilõivu tasumata jätmisel on riigilõivu võtjal õigus jätta taotlus läbi vaatamata.

 (4) Riigilõivu tasumise kontrollimise korra kehtestab rahandusminister määrusega.

3. jagu Riigilõivu tagastamine 

§ 12.  Riigilõivu tagastamise taotlemine

 (1) Riigilõivu tasunud isikul on õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist käesoleva seaduse § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti.

 (2) Taotlus esitatakse kirjalikult ning see peab vastama käesoleva seaduse § 13 lõike 2 alusel kehtestatud määruse nõuetele. Riigilõivu tasumist tõendav maksedokument tuleb esitada vaid juhul, kui riigilõivu võtjal ei ole võimalik kontrollida riigilõivu laekumist elektroonilisel teel.

§ 13.  Riigilõivu tagastamine

 (1) Riigilõivu võtja teeb otsuse riigilõivu tagastamise kohta ja tagastab riigilõivu 30 kalendripäeva jooksul taotluse saamise päevast arvates.

 (2) Riigilõivu tagastamise korra kehtestab rahandusminister määrusega.

§ 14.  Tagastamise taotluse läbi vaatamata jätmine

  Riigilõivu tagastamise taotlust ei vaadata läbi, kui:
 1) puudub teave riigilõivu tasumise kohta;
 2) taotluse kohta on tehtud riigilõivu võtja otsus või kohtumäärus;
 3) riigilõivu tagastamise nõue on lõppenud.

§ 15.  Tagastatav riigilõiv

 (1) Tasutud riigilõiv tagastatakse:
 1) enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem;
 2) kui riigilõiv on tasutud valele riigilõivu võtjale või toimingu eest, mille tegemist ei taotletud;
 3) kui riigilõivu on tasunud isik, kes on vabastatud riigilõivu tasumisest;
 4) kui isik võtab toimingu tegemise taotluse tagasi enne taotluse läbivaatamist;
 5) kui toimingu tegemise taotlus jäetakse läbi vaatamata;
 6) kui asja menetlus lõpetatakse, kuna asi ei kuulu taotluse saanud kohtu pädevusse;
 7) kui abielulahutusakti ei koostata abikaasade leppimise tõttu;
 8) kui abielulahutuse hagist loobutakse menetluse kestel;
 9) kui esinevad muud seaduses sätestatud alused.

 (2) Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, võib tagastatavast summast maha arvata taotluse läbivaatamisega kaasnenud menetluskulu. Kui menetluskulu täpset suurust ei ole võimalik kindlaks määrata, arvatakse riigilõivu tagastamisel menetluskuluna maha 25 protsenti toimingu eest ette nähtud riigilõivust.

 (3) Kohtus menetletavas asjas tasutud riigilõivu tagastamisel arvatakse tagastatavast summast maha asjas tehtud vajalikud kulutused.

 (4) Käesoleva seaduse § 236 lõigete 4 ja 6 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui aktsepteeritud tollideklaratsiooni alusel kaubale tolliprotseduuri ei rakendatud ning asjassepuutuv isik esitab tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamise taotluse tollialastes õigusaktides ette nähtud korras.

 (5) Õnnemängu ja toto korraldamise tegevusloa andmise taotluse rahuldamata jätmise korral tagastatakse käesoleva seaduse § 244 punktides 1 ja 3 sätestatud määras tasutud riigilõivust 93 protsenti.

 (6) Osavusmängu korraldamise tegevusloa andmise taotluse rahuldamata jätmise korral tagastatakse käesoleva seaduse § 244 punktis 2 sätestatud määras tasutud riigilõivust 57 protsenti.

4. jagu Riigilõivu sissenõudmine 

§ 16.  Riigilõivu tasumise ettekirjutus

 (1) Kui juba tehtud toimingu eest ei ole riigilõivu seaduses ette nähtud määras tasutud, võib riigilõivu võtja teha riigilõivu tasujale riigilõivu tasumise ettekirjutuse (edaspidi ettekirjutus).

 (2) Ettekirjutus peab sisaldama järgmiseid andmeid:
 1) riigilõivu võtja nimi või nimetus ja aadress;
 2) ettekirjutuse koostanud ametniku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht;
 3) ettekirjutuse tegemise kuupäev;
 4) ettekirjutuse adressaadi nimi ja aadress;
 5) ettekirjutuse faktiline ja õiguslik alus, sealhulgas viide seadusele, mis kehtestab riigilõivu tasumise kohustuse, ning viide käesoleva seaduse sättele, mis kehtestab vastava riigilõivumäära;
 6) tasutav riigilõivusumma;
 7) ettekirjutuse täitmise tähtaeg;
 8) ettekirjutuse vaidlustamise võimalused, tähtaeg ja kord;
 9) hoiatus sundtäitmise algatamise kohta kohustuse täitmata jätmise korral.

 (3) Ettekirjutuse vaidlustamiseks võib esitada vaide riigilõivu võtjale või kaebuse halduskohtule. Vaide või kaebuse esitamine ei peata ettekirjutuse täitmist, kui seda ei peata kohus ega vaiet lahendav organ.

§ 17.  Ettekirjutuse täitmise tähtaeg

  Riigilõivu tasuja on kohustatud tasuma ettekirjutuses määratud riigilõivusumma 10 tööpäeva jooksul ettekirjutuse saamise päevast arvates.

§ 18.  Riigilõivu sissenõudmine

 (1) Kui riigilõivu tasuja ei ole tasunud riigilõivu ettekirjutuses määratud tähtpäevaks, on riigilõivu võtjal õigus pöörduda kohtutäituri poole tasumata riigilõivu sissenõudmiseks.

 (2) Riigilõivu sissenõue aegub kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal toiming tehti.

2. osa RIIGILÕIVUVABASTUSED 

3. peatükk RIIGILÕIVU TASUMISEST VABASTAMINE JA RIIGILÕIVUMÄÄRA VÄHENDAMINE 

§ 19.  Välisriigi ja rahvusvahelise organisatsiooni esindaja vabastamine riigilõivu tasumisest

  Välisriigi diplomaadi staatust omav isik, välisriigi diplomaatiline ja konsulaaresindus, rahvusvahelise organisatsiooni ja valitsustevahelise koostööprogrammi esindus on riigilõivu tasumisest vabastatud, välja arvatud 1961. aasta diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni artikli 34 punktides b, c ja f nimetatud juhtudel.

§ 20.  Riikliku registri ja muu andmekogu toimingu ning dokumendi väljastamise eest riigilõivu tasumisest vabastamine

 (1) Riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest:
 1) aadressiandmete muutmine, mis on tingitud kohanime muutmisest, haldusüksuse, asula või tänava piiride muutmisest või sihtnumbri muutmisest;
 2) füüsilise isiku isikunime või elukohaandmete muutmine, kui sellele eelneb muudatus rahvastikuregistris;
 3) isikukoodi muutmine või täiendav sissekandmine;
 4) surnud isiku andmete registrist kustutamine;
 5) juriidilise isiku, välismaa äriühingu filiaali ja füüsilisest isikust ettevõtja nime, registrikoodi, aadressiandmete ning juriidilise isiku õiguslikule vormile viitava täiendi muutmine, samuti juriidilise isiku ühinemisest, jagunemisest või ümberkujundamisest tingitud kande tegemine riiklikus registris või muus andmekogus, kui sellele eelneb muudatus kohtu registriosakonna registris;
 6) äriühingu ärinimest ja mittetulundusühingu ning sihtasutuse nimest täiendi «asutamisel» kustutamine, äriühingu puhul tõestamistoimingu numbri või asutamisnumbri kustutamine ning registrikoodi lisamine ärinimele või nimele riiklikus registris või muus andmekogus, kui sellele eelneb muudatus kohtu registriosakonna registris.

 (2) Riigilõivu ei võeta registriandmeid kajastava dokumendi, välja arvatud isikut tõendava dokumendi väljastamise eest, kui väljastamise vajadus on tingitud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud muudatustest. Esmase juhiloa, juhiloa ja sõidumeerikukaardi väljastamise eest võetakse riigilõivu vähendatud määras vastavalt käesoleva seaduse § 207 lõikele 3 ja § 212 lõikele 2.

 (3) Juriidilise isiku ühinemisest, jagunemisest või ümberkujundamisest tingitud vajaduse korral taotletava registriandmeid kajastava dokumendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 50 protsenti selle dokumendi väljastamise eest võetava riigilõivu täismäärast.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 jagunemisest või ühinemisest tingitud registrikande kohta sätestatud riigilõivuvabastust ei kohaldata tööstusomandi registrites taotluse või registreeringu ülemineku kande tegemisel.

§ 21.  Kohaliku omavalitsuse üksuse asutuse vabastamine riigilõivu tasumisest

  Kohaliku omavalitsuse üksuse asutus ja hallatav asutus on vabastatud riigilõivu tasumisest, kui toimingu taotleja ja toimingu tegija on sama kohaliku omavalitsuse üksuse asutused või hallatavad asutused.

§ 22.  Kohtuasjas riigilõivu tasumisest vabastamine

 (1) Riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest:
 1) töötasu või palga nõudmise, töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, teenistusse ennistamise, teenistusest vabastamise aluse formuleeringu muutmise hagi või kaebuse läbivaatamine;
 2) elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamine;
 3) ebaseadusliku süüdimõistmise, ebaseadusliku kriminaalvastutusele võtmise, ebaseadusliku tõkendina vahi alla võtmise ja muu alusetult vabaduse võtmise, samuti ebaseadusliku väärteokaristuse rakendamisega tekitatud varalise kahju hüvitamise nõude läbivaatamine;
 4) kriminaalasjaga seotud kohtudokumentide esmane väljastamine;
 5) isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluse läbiviimine;
 6) õigusvastaste repressioonidega seoses äravõetud või mahajäetud vara tagastamise ja kahju hüvitamise nõude läbivaatamine;
 7) pensioniõigusliku staaži tõendamise asja läbivaatamine;
 8) haldusasjas protesti läbivaatamine;
 9) ühenduse kaubamärgi ja ühenduse disainilahenduse kasutamise keelamise nõude läbivaatamine;
 10) menetlusabi taotluse läbivaatamine ja selles asjas määruskaebuse esitamine;
 11) kehavigastuse või muu terviserikkega, samuti toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamise hagi või kaebuse läbivaatamine;
[RT I, 23.02.2011, 3 - jõust. 01.01.2012]
 12) haldusasjas menetlusdokumentidest kuni viieleheküljelise ärakirja tegemise eest.
[RT I, 23.02.2011, 3 - jõust. 01.01.2012]

 (2) Riigilõivu tasumisest on vabastatud:
 1) alaealine määruskaebuse esitamisel asjas, milles talle on seadusega antud iseseisev kaebeõigus;
 2) pensioni või toetuse taotleja pensioni- või toetussummade ebaõige maksmise ja maksmata jätmise asjas;
 3) füüsiline isik valimiskomisjoni otsuse peale kaebuse esitamisel;
 4) eestkosteasutus vanema õiguste äravõtmise, alaealisele isikule eestkostja määramise või muu tema pädevuses oleva lapse huvides esitatud avalduse esitamisel;
 5) maksuhaldur pankrotiavalduse või muu pankrotimenetlusega seotud avalduse esitamisel ja maksusumma määramise asjas;
 6) maavalitsus maareformi seadusest tulenevate hüpoteegipidaja ülesannete täitmise korras hagi esitamisel riigi kasuks seatud hüpoteegi asjas;
 7) kohtutäitur kohtule täitemenetluse seadustiku alusel täitemenetluse läbiviimisega seotud avalduse ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 599 alusel täitemenetlusega seotud määruskaebuse esitamisel.

§ 23.  Äriregistri ja kommertspandiregistri toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine

 (1) Riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest:
 1) äriseadustiku § 45, 451 või 46 alusel tehtav toiming;
 2) ettevõtja või välismaa äriühingu filiaali äriregistrist kustutamine;
 3) sama omavalitsuse üksuse piires aadressi muutmine;
 4) äriregistris märke tegemine äriühingu osade või aktsiate Eesti väärtpaberite keskregistris registreerimise kohta;
 5) täisühingu usaldusühinguks või usaldusühingu täisühinguks ümberkujundamise kande tegemine;
 6) äriühingute ühinemise kestel ühendatava äriühingu registrikaardile ühendava äriühingu kohta tehtud ühinemiskande tegemise aja kandmine;
 7) äriühingu jagunemise kestel omandava äriühingu registrikaardile jaguneva äriühingu kohta tehtud jagunemiskande tegemise aja kandmine;
 8) likvideeritud äriühingu dokumentide hoidja andmete registrisse kandmine või andmete muutmine;
 9) kommertspandi järjekoha muutmise kande tegemine, kui selle aluseks on varasema järjekohaga pandi kustutamise tõttu järgmisel järjekohal olnud kommertspandi etteastumine.

 (2) Riigilõivu tasumisest on vabastatud:
 1) riigiasutus, valla- ja linnavalitsus, notar ning kohtutäitur tema pädevuses oleva ülesande täitmiseks vajaliku registrikaardi ning toimikudokumendi ärakirja väljastamisel;
 2) pankrotihaldur ja ajutine pankrotihaldur ametiülesande korras kandeavalduse esitamisel;
 3) Finantsinspektsioon krediidiasutusele moratooriumihalduri ja kindlustusandjale erirežiimihalduri määramiseks taotluse esitamisel.

§ 24.  Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine

 (1) Riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest:
 1) äriseadustiku § 45, 451 või 46 alusel tehtav toiming;
 2) sama omavalitsuse üksuse piires aadressi muutmine;
 3) mittetulundusühingute või sihtasutuste ühinemise kestel ühendatava mittetulundusühingu või sihtasutuse registrikaardile ühendava mittetulundusühingu või sihtasutuse kohta tehtud ühinemiskande tegemise aja kandmine;
 4) mittetulundusühingu või sihtasutuse jagunemise kestel omandava mittetulundusühingu või sihtasutuse registrikaardile jaguneva mittetulundusühingu või sihtasutuse kohta tehtud jagunemiskande tegemise aja kandmine;
 5) likvideeritud mittetulundusühingu või sihtasutuse dokumentide hoidja andmete registrisse kandmine või andmete muutmine;
 6) mittetulundusühingu või sihtasutuse registrist kustutamine.

 (2) Riigilõivu tasumisest on vabastatud:
 1) ametiühing kandeavalduse esitamisel;
 2) riigiasutus, valla- ja linnavalitsus, notar ning kohtutäitur tema pädevuses oleva ülesande täitmiseks vajaliku registrikaardi ning toimikudokumendi ärakirja väljastamisel;
 3) pankrotihaldur ja ajutine pankrotihaldur ametiülesande korras kandeavalduse esitamisel.

§ 25.  Kinnistusraamatu, laevakinnistusraamatu ja õhusõidukite registri registerpandiga seotud toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine

 (1) Riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest:
 1) alusetu või ebaõige kande parandamine;
 2) kohtuotsuse või -määruse või kohtutäituri avalduse alusel kande tegemine, välja arvatud omaniku kohta kande tegemine;
 3) märke kustutamine, kui sellega kaasneb märkega tagatud õiguse kandmine kinnistusraamatusse või laevakinnistusraamatusse;
 4) kinnisasja, laeva või ehitatava laeva sundvõõrandamise teel riigile ülemineku kohta kande tegemine;
 5) kinnisasjast, laevast või ehitatavast laevast loobumise kande tegemine;
 6) abikaasade ühisvara puhul kinnistusraamatusse kantud omaniku abikaasa kohta kande tegemine;
 7) erastatava korteriomandi registriosa avamine või avalik-õigusliku reaalkoormatise seadmine;
 8) riiklikus ehitisregistris registreeritud pandi hüpoteegiks ümberregistreerimine, kui pandisumma ei muutu või väheneb;
 9) ümberkruntimiskava alusel kande tegemine;
 10) kinnistusraamatuseaduse § 9 lõike 3 alusel kinnisasja igakordsele omanikule kuuluva piiratud asjaõiguse kohta kinnistusraamatusse märke kandmine;
 11) kaitstava loodusobjekti kaitsekorrast tulenevate kitsenduste ja kohustuste seadmine, muutmine või lõpetamine;
 12) maareformi seaduse alusel kinnistusraamatusse kantud märke kustutamine seaduses sätestatud kohustuse täitmisel ja tähtpäeva saabumisel;
 13) prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel kinnisasja arestimise korral kinnistusraamatusse keelumärke kandmine;
 14) merelaevatunnistusele või siseveelaevatunnistusele laevakinnistusraamatu andmete märkimine;
 15) laeva kandmine ehitatavate laevade registrist laevaregistrisse;
 16) laeva või ehitatava laeva laevakinnistusraamatust kustutamine.

 (2) Riigilõivu tasumisest on vabastatud:
 1) riigiasutus, valla- ja linnavalitsus, notar ning kohtutäitur tema pädevuses oleva ülesande täitmiseks vajaliku dokumendi ärakirja või väljatrüki väljastamisel;
[RT I, 30.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]
 2) riigiasutus riigile kuuluva kinnisasja, laeva või ehitatava laeva kinnistusraamatusse või laevakinnistusraamatusse kandmisega seotud kannete tegemisel, muutmisel ja kustutamisel;
[RT I, 30.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]
 21) riigiasutus riigivara valitseja või riigi kasuks seatud piiratud asjaõiguse, keelu- või eelmärke või vastuväite kohta kande tegemisel, muutmisel ja kustutamisel;
[RT I, 30.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]
 3) valla- või linnavalitsus tagastatud maa kinnistamisavalduse esitamisel;
 4) pankrotihaldur pankrotiotsuse alusel märke kinnistusraamatusse või laevakinnistusraamatusse kandmise või märke kustutamise avalduse esitamisel.

§ 26.  Abieluvararegistri toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine

 (1) Riigilõivu ei võeta alusetu ega ebaõige kande parandamise eest.

 (2) Riigiasutus, valla- ja linnavalitsus, notar ning kohtutäitur on vabastatud riigilõivu tasumisest tema pädevuses oleva ülesande täitmiseks vajaliku registridokumendi ärakirja väljastamise eest.

 (3) Riigilõivu ei võeta, kui kanne abieluvararegistrisse tehakse vastavalt abiellumisavaldusele perekonnaseisuasutuse või notari esitatud kandeavalduse alusel.
[RT I, 30.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]

§ 27.  Pärimisregistri toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine

  Kohus, notar ja kohtutäitur on vabastatud riigilõivu tasumisest pärimisregistrist teabe väljastamise eest.

§ 28.  Maa-ameti toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine

  Represseeritu ja represseerituga võrdsustatud isik okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse mõistes on vabastatud käesoleva seaduse §-s 105 sätestatud riigilõivu tasumisest maakatastri väljavõtte eest.

§ 29.  Keskkonnaregistri toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine

  Riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, notar ja kohtutäitur on vabastatud riigilõivu tasumisest tema pädevuses oleva ülesande täitmiseks vajaliku keskkonnaregistri toimingu eest.

§ 30.  Lennuameti toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine

 (1) Riigilõivu ei võeta sertifikaadi muutmise taotluse läbivaatamise eest, kui selle eesmärk on sertifikaadiga antud õiguste vähendamine.

 (2) Riigilõivu ei võeta sertifikaadi hoidmise eest, kui sertifikaadi hoidmiseks vajalikku nõuetele vastavuse kontrolli ei teosta Lennuamet.

 (3) Riigilõivu ei võeta Lennuameti tehtavate toimingute eest, mille tegemise aluseks on lennundusseaduse § 71 lõikes 2 nimetatud Lennuameti tunnustatud isiku teostatud siseriiklikele ja rahvusvahelistele nõuetele vastavuse kontrolli kontrollakt.

§ 31.  Tehnilise Järelevalve Ameti toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine

 (1) Riigilõivu ei võeta toimingute eest, mis on seotud:
 1) üleeuroopaliselt harmoniseeritud 116-algusega lühinumbri, riigisisese hädaabinumbri 110, Euroopa ühtse hädaabinumbri 112 ja vältimatu psühholoogilise abi kohustusliku lühinumbri numbriloaga;
 2) keskkonnaseireks kasutatava raadiosageduse sagedusloaga;
 3) sagedusloaga raadiosagedusvahemikus 380–385 MHz ja 390–395 MHz.

 (2) Riigilõivu tasumisest on vabastatud:
 1) Eesti kaitsevägi raadiosagedusplaanis kaitseväele kasutamiseks ette nähtud sagedusalas raadiosageduskanali kasutamisega seotud toimingute tegemisel;
 2) Siseministeeriumi haldusala asutus tema pädevuses oleva ülesande täitmiseks vajalike sageduslubadega seotud toimingute tegemisel;
 3) veesõiduki raadioloa omanik veesõidukile paigaldatud meresõiduohutuse seaduse kohase laevade ohutusvarustuse hulka kuuluva raadioseadme raadioloale kandmisel;
 4) õhusõiduki raadioloa omanik õhusõidukile paigaldatud inimelude ohutuse tagamiseks ette nähtud raadioseadme raadioloale kandmisel;
 5) vee- ja õhusõiduki raadioloa omanik vee- ja õhusõidukile paigaldatud sagedusloata kasutatavate raadioseadmete raadioloale kandmisel;
 6) sagedusloa omanik reservraadiosaateseadme sagedusloale kandmisel, kui seadet kasutatakse sagedusloaga määratud tingimustel;
 7) raadioside piiramise õigust omav isik raadioside piiramisel avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamiseks;
 8) Tehnilise Järelevalve Amet tema pädevuses oleva ülesande täitmiseks vajalike sageduslubadega seotud toimingute tegemisel.

§ 32.  Liiklusregistri toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine

 (1) Kutseõppeasutuse põllumajanduse kutseala õpilane on vabastatud riigilõivu tasumisest mootorsõiduki esmase juhiloa, juhiloa ja vastava duplikaadi väljastamise eest, samuti mootorsõidukijuhi teooriaeksami ja sõidueksami eest.

 (2) Riigiasutus ja avalik-õiguslikke ülesandeid täitev isik on vabastatud riigilõivu tasumisest seaduse, halduslepingu või haldusakti alusel avaliku ülesande täitmiseks vajalike liiklusregistri andmete kinnitatud väljavõtte eest.

§ 33.  Riikliku ehitisregistri toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine

  Kohus, maksuhaldur, prokuratuur, uurimisasutus, notar ja kohtutäitur on vabastatud riigilõivu tasumisest tema pädevuses oleva ülesande täitmiseks vajalike andmete kinnitatud väljavõtte eest.

§ 34.  Põllumajandusameti toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine

 (1) Taimepassi väljastamise eest ei võeta riigilõivu, kui kaubasaadetise kontrollimise eest on tasutud taimetervise järelevalve tasu.

 (2) Isik, kes tegeleb seemne tootmise või turustamisega ja kellel on sõlmitud tööleping seemneproovi võtjaga, ning seemne pakendaja, kelle ettevõttes võetakse seemneproove automaatse proovivõtmisseadmega, on vabastatud seemneproovi võtmise eest riigilõivu tasumisest.

 (3) Riigilõivu ei võeta puuvilja- ja marjakultuuri tuntud sordi registreerimise ja sordilehte võtmise taotluse läbivaatamise eest.
[RT I 2010, 35, 193 - jõust. 01.01.2011]

 (4) Riigilõivu ei võeta geneetiliste ressursside säilitamiseks ettenähtud sordi sordilehes hoidmise eest.
[RT I 2010, 35, 193 - jõust. 01.01.2011]

§ 35.  Kodakondsuse seaduse alusel tehtava toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine

 (1) Alla 18-aastane isik on vabastatud riigilõivu tasumisest Eesti kodakondsuse saamiseks esitatava sooviavalduse läbivaatamise eest.

 (2) Politsei- ja Piirivalveametil ning konsulaarametnikul on isiku majanduslikust olukorrast lähtuvalt või riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse organi põhjendatud taotluse alusel õigus vabastada isik käesoleva seaduse §-s 255 sätestatud riigilõivu tasumisest või vähendada tasutava riigilõivu määra.

§ 36.  Euroopa Liidu kodaniku seaduse alusel tehtava toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine ja riigilõivumäära vähendamine

  Politsei- ja Piirivalveametil ning konsulaarametnikul on isiku majanduslikust olukorrast lähtuvalt õigus vabastada isik käesoleva seaduse §-s 2571 sätestatud riigilõivu tasumisest või vähendada tasutava riigilõivu määra.
[RT I, 09.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

§ 37.  Isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel tehtava toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine ja riigilõivumäära vähendamine

 (1) Politsei- ja Piirivalveametil ning konsulaarametnikul on isiku majanduslikust olukorrast lähtuvalt või riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse organi põhjendatud taotluse alusel õigus vabastada isik käesoleva seaduse §-s 2572 sätestatud riigilõivu tasumisest või vähendada tasutava riigilõivu määra.
[RT I, 09.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud riigilõivuvabastust ei kohaldata ja riigilõivumäära ei vähendata, kui taotletav dokument ei ole kohustuslik ning taotleja ei põhjenda vältimatut vajadust kasutada dokumenti.

 (3) Elamisloakaardi taotluse läbivaatamise eest ei võeta riigilõivu isikult, kes esitab elamisloakaardi taotluse talle välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel antud või pikendatud tähtajalise elamisloa vormistamiseks.
[RT I, 09.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

§ 38.  Välismaalaste seaduse alusel tehtava toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine ja riigilõivumäära vähendamine

 (1) Riigilõivu ei võeta välismaalaste seaduse alusel kaaluka avaliku huvi korral antava tähtajalise elamisloa või selle pikendamise taotluse läbivaatamise eest.

 (2) [Kehtetu - RT I, 09.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

 (3) Viisataotluse läbivaatamise eest on riigilõivu tasumisest vabastatud:
 1) alla kuue aasta vanune laps;
 2) lühiajalise viisa taotluse puhul õpingute või täiendusõppe eesmärgil reisiv õpilane, üliõpilane ja kraadiõppe üliõpilane ning temaga kaasas olev õpetaja;
 3) lühiajalise viisa taotluse puhul teadlane, kes reisib teadusliku uurimistegevuse eesmärgil, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovituses 2005/761/EÜ liikmesriikide poolt ühtsete lühiajaliste viisade andmise hõlbustamise kohta kolmandate riikide teadlastele, kes reisivad ühenduses teadusliku uurimistegevuse eesmärgil (ELT L 289, 3.11.2005, lk 23–25);
 4) lühiajalise viisa taotluse puhul kuni 25 aasta vanune mittetulundusühingu esindaja, kes osaleb mittetulundusühingu korraldatud seminaril, konverentsil, spordi-, kultuuri- või haridusüritusel;
 5) Eesti kodaniku perekonnaliige;
 6) Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodaniku perekonnaliige;
 7) isik, kes saabub Eestisse Vabariigi Presidendi, Riigikogu juhatuse liikme, Vabariigi Valitsuse liikme, õiguskantsleri, riigikontrolöri, Riigikohtu esimehe või kaitseväe juhataja kutsel põhjendatud kultuurihuvide, välispoliitiliste, arengupoliitiliste või muude oluliste üldiste huvide edendamiseks või humanitaarkaalutlustel;
 8) isik Vabariigi Valitsuse otsusega või Vabariigi Valitsuse sõlmitud rahvusvahelises lepingus või Euroopa Liidu õigusaktis või rahvusvahelise kohustusega ette nähtud juhul või rahvusvahelise tava kohaselt;
 9) diplomaatilise ja teenistuspassi kasutaja.

 (4) Viibimisaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest riigilõivu tasumisest on vabastatud isik, kes on taotlenud viibimisaja pikendamist vääramatu jõu tõttu või humanitaarkaalutlustel.

 (5) Politsei- ja Piirivalveametil on isiku majanduslikust olukorrast lähtuvalt või riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse organi põhjendatud taotluse alusel või välislepingus ettenähtud juhul õigus vabastada isik käesoleva seaduse § 2573 lõikes 1, 4, 5 või 7, § 2574 lõikes 1, 4 või 5, §-s 2576 või § 2577 lõikes 4 sätestatud riigilõivu tasumisest või vähendada tasutava riigilõivu määra.
[RT I, 09.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

 (6) Viisataotluse läbivaatamise eest võib konsulaarametnik või piiripunktis viisa andmiseks või andmisest keeldumiseks pädev ametiisik riigilõivu tasumisest vabastada või vähendada tasutava riigilõivu määra, kui seda tehakse kultuuri- või spordihuvide, välispoliitika, arengupoliitika või muude oluliste üldiste huvide edendamiseks või humanitaarkaalutlustel.

§ 39.  Karistusregistri toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine

 (1) Isikul on õigus saada karistusregistrist ja karistusregistri arhiivist andmeid enda kohta ning alaealise isiku seaduslikul esindajal alaealise isiku kohta paberkandjal teatega üks kord aastas riigilõivu tasumata.

 (2) Riigilõivu tasumisest on vabastatud karistusregistri seaduse § 19 lõike 1 punktides 2–11 nimetatud isikud karistusregistrist ja § 20 lõike 1 punktides 3–11 nimetatud isikud karistusregistri arhiivist andmete väljastamise eest.
[RT I, 21.03.2011, 3 - jõust. 01.01.2012]

§ 40.  Relvaseaduse alusel tehtava toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine

  Riigilõivu tasumisest on vabastatud:
 1) laskespordiga tegelev spordiorganisatsioon ja laskesportlane sporditulirelva ja selle laskemoona omamiseks, valdamiseks, edasitoimetamiseks ning veoks vajalike, käesoleva seaduse §-des 249–252 nimetatud toimingute eest;
 2) isik, keda siseminister või kaitseminister on autasustanud nimelise tulirelvaga, nimelisele tulirelvale relvaloa väljastamise eest;
 3) välisriigi kodanikust diplomaatilise või konsulaaresinduse töötaja, samuti välisriigi ametliku delegatsiooni või sellega diplomaatilise tava kohaselt võrdsustatud delegatsiooni koosseisu kuuluv välisriigi kodanik ja teda saatev isik käesoleva seaduse §-des 249–252 nimetatud toiminguteks Välisministeeriumi taotlusel Politsei- ja Piirivalveameti ühekordse eriloa andmise eest.

§ 41.  Ravimiameti toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine

  Riigilõivu ei võeta ravimiseaduse § 95 lõikes 3 nimetatud tingimuste täitmisel ravimi kliinilise uuringu loa taotluse läbivaatamise eest.

§ 42.  Konsulaarteenuse eest riigilõivu tasumisest vabastamine ja riigilõivumäära vähendamine

 (1) Konsulaarametnikul on õigus isiku, Eesti riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse organi, samuti välisriigi riigiasutuse põhjendatud taotlusel, diplomaatilise noodi alusel või välislepingus ette nähtud juhul vabastada isik käesoleva seaduse §-s 292, 297, 298, 302 või 304 nimetatud toimingu eest riigilõivu tasumisest või vähendada tasutava riigilõivu määra, lähtudes isiku majanduslikust olukorrast või kultuuri-, välis-, arengupoliitilisest või muust olulisest avalikust huvist.

 (2) Riigiasutus on vabastatud riigilõivu tasumisest konsulaarseaduse § 44 alusel dokumendi edastamise eest.

§ 43.  Arhiiviteatise eest riigilõivu tasumisest vabastamine

  Kohus, maksuhaldur, prokuratuur, uurimisasutus, notar ja kohtutäitur on vabastatud riigilõivu tasumisest arhiiviteatise väljastamise eest.
[RT I, 21.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 44.  Ametliku teadaande avaldamise eest riigilõivu tasumisest vabastamine

 (1) Riigilõivu ei võeta käesoleva seaduse §-s 22 nimetatud kohtuasjade toimingutega seonduvalt seaduses nõutava teadaande avaldamise eest.

 (2) Kui seadus ei sätesta selle isiku kohustust, kelle huvides või kelle kohustustega seonduvalt teadaanne avaldatakse, hüvitada teadaande avaldamiskulusid, on riigilõivu tasumisest vabastatud:
 1) riigiasutus, samuti avalik-õiguslikke ülesandeid täitev isik seaduse, halduslepingu või haldusakti alusel avalikke ülesandeid täites;
 2) kohaliku omavalitsuse üksus rahvastikuregistri seaduse §-s 46 nimetatud rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi muutmise taotluse avaldamisel.

§ 45.  Valla- ja linnasekretäri ning vangladirektori tõestamistoimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine

  Riigilõivu ei võeta riikliku toetuse ja pensioni saamiseks ning eestkoste, hoolduse ja lapsendamise asjas vajaliku dokumendi ärakirja või väljavõtte õigsuse kinnitamise eest ning pensioni, elatisraha ja toetuste vastuvõtmise volikirja ning pensioni ja toetuste teise isiku arvelduskontole kandmise avalduse tõestamise eest.
[RT I, 14.03.2011, 3 - jõust. 24.03.2011]

§ 46.  Perekonnaseisuasutuse toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine

 (1) Riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest:
 1) sünni ja surma registreerimine, samuti sünni- või surmatõendi esmakordne väljastamine;
 2) abielu- ja abielulahutuse tõendi esmakordne väljastamine;
 3) seoses lapsendamisega või põlvnemisandmete muutumisega rahvastikuregistrisse kantud või muudetud andmeid kajastava esmakordse sünnitõendi väljastamine;
 4) perekonnaseisuametniku vea tõttu perekonnaseisuandmete registreerimisel valede andmetega väljastatud tõendi asemel parandatud andmetega uue tõendi väljastamine;
 5) õigusvastaselt represseeritud sugulase surma kohta surmatõendi väljastamine;
 6) abielukande või abielulahutuse kande tegemine notari poolt.
[RT I, 30.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]

 (2) Kohus, haldusorgan ja avalik-õiguslikke ülesandeid täitev isik on tema pädevuses oleva ülesande täitmisel vabastatud riigilõivu tasumisest käesoleva seaduse §-s 329 nimetatud toimingu eest.

§ 47.  Nimemuutmistoimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine

  Regionaalministri või tema volitatud isiku poolt haldusaktiga uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmisel või eesnime, perekonnanime või isikunime taastamisel ei võeta riigilõivu nimeseaduse § 171 lõike 1 punktides 5–8 ja § 19 lõike 1 punktides 6–8 sätestatud juhul.

§ 48.  Välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamise eest riigilõivu tasumisest vabastamine

  Välisriigi advokaat on vabastatud riigilõivu tasumisest välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotluse läbivaatamise eest.

§ 49.  Kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduse alusel tehtava toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine ja riigilõivumäära vähendamine

 (1) Riigimuuseum või -etendusasutus, munitsipaalmuuseum või -etendusasutus, avalik-õigusliku juriidilise isiku muuseum või rahvusooper, samuti riigi asutatud või riigi osalusel asutatud sihtasutusena tegutsev muuseum või etendusasutus on vabastatud käesoleva seaduse §-s 112 sätestatud riigilõivu tasumisest.

 (2) Muinsuskaitseametil on isiku majanduslikust olukorrast lähtuvalt või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse organi põhjendatud taotluse alusel õigus vabastada isik käesoleva seaduse §-s 112 sätestatud riigilõivu tasumisest või vähendada tasutava riigilõivu määra.

§ 50.  Riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus ja riigilõivumäära vähendamise taotlus

 (1) Käesoleva seaduse § 35 lõikes 2, §-s 36, § 37 lõikes 1, § 38 lõigetes 5 ja 6, § 42 lõikes 1 ning § 49 lõikes 2 sätestatud riigilõivu tasumisest vabastamise või riigilõivumäära vähendamise taotlus esitatakse kirjalikult. Taotluses, välja arvatud diplomaatilises noodis, märgitakse:
 1) taotleja nimi või nimetus ja aadress;
 2) isiku, kelle riigilõivu tasumisest vabastamist või riigilõivu määra vähendamist taotletakse, isikunimi ning isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ja -koht, kodakondsus, elukoht, töö- või teenistuskoht, kuusissetuleku suurus ja allikad ning ülalpeetavate arv;
 3) toiming, mille tegemise eest riigilõivu määra vähendamist või riigilõivu tasumisest vabastamist taotletakse;
 4) taotluse põhjendus.

 (2) Taotlusele lisatakse taotluse põhjendatust kinnitavad dokumendid.

3. osa RIIGILÕIVUMÄÄRAD 

4. peatükk HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUMI VALITSEMISALA TOIMINGUD 

1. jagu Haridus- ja Teadusministeeriumi toimingud 

1. jaotis Tegevusload 

§ 51.  Erakooliseaduse, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, koolieelse lasteasutuse seaduse ning kutseõppeasutuse seaduse alusel koolitusloa taotluse ja erakooliseaduse alusel kõrgharidustaseme õppe läbiviimise õiguse saamiseks taotluse läbivaatamine

 (1) Koolitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu:
 1) üldkeskhariduse, kutseõppe ning täiskasvanute tööalase ja vabaharidusliku koolituse puhul 31,95 eurot;
 2) alus- ja põhihariduse puhul 15,97 eurot.

 (2) Erakooliseaduse alusel kõrgharidustaseme õppe läbiviimise õiguse saamiseks taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 63,91 eurot.

§ 52.  Kutseseaduse alusel kutsekvalifikatsiooni omistamise tegevusloa taotluse läbivaatamine

  Kutsekvalifikatsiooni omistamise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 3,19 eurot.

§ 53.  Noorsootöö seaduse alusel noorte püsilaagri tegevusloa taotluse läbivaatamine

  Noorte püsilaagri tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 3,19 eurot.
[RT I 2010, 44, 262 - jõust. 01.01.2011]

§ 54.  Liiklusseaduse alusel mootorsõidukijuhi koolitamise loa taotluse läbivaatamine

  Mootorsõidukijuhi koolitamise loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 63,91 eurot.

2. jaotis Huvikooli seaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 55.  Eesti Hariduse Infosüsteemi registreering

  Huvikooli Eesti Hariduse Infosüsteemis registreerimise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 15,97 eurot.

2. jagu Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse toimingud 

1. jaotis Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 56.  Riigieksami korduvaks sooritamiseks registreerimine

  Keskhariduse omandanud isik tasub sama õppeaine riigieksami korduvaks sooritamiseks registreerimise eest riigilõivu 4,47 eurot.

5. peatükk JUSTIITSMINISTEERIUMI VALITSEMISALA TOIMINGUD 

1. jagu Kohtu toimingud 

§ 57.  Hagiavalduse, avalduse ja kaebuse läbivaatamine

 (1) Hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana.

[RT I, 16.05.2012, 3 - jõust. 07.05.2012 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 30.12.2011, 4) § 57 lõiked 1 ja 22 koostoimes lisaga 1 osas, milles tsiviilasjas hinnaga 63 911 eurot 64 senti kuni 95 867 eurot 47 senti tuleb apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 5432 eurot 49 senti, ja osas, milles tsiviilasjas hinnaga 191 734 eurot 94 senti kuni 223 690 eurot 76 senti tuleb apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 9267 eurot 18 senti.]
[RT I, 25.06.2012, 1 - jõust. 20.06.2012 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 02.03.2012, 5) § 57 lg 1 koostoimes lisaga 1 osas, milles tsiviilasjas hinnaga 447 381 eurot 53 senti kuni 511 293 eurot 18 senti tuleb hagiavalduselt tasuda riigilõivu 16 617 eurot 2 senti.]
[RT I, 25.06.2012, 2 - jõust. 20.06.2012 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks riigilõivuseaduse (RT I, 23.03.2011, 1; RT I, 02.03.2012, 5) § 57 lg 1 koostoimes lisa 1 viimase lausega osas, milles tsiviilasjas hinna puhul üle 639 116 euro 48 sendi tuleb hagiavalduselt tasuda riigilõivu 3% tsiviilasja hinnast, kuid mitte rohkem kui 95 867 eurot 47 senti.]
[RT I, 04.07.2012, 20 - jõust. 28.06.2012 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks riigilõivuseaduse (RT I, 23.03.2011, 1; RT I, 02.03.2012, 5) § 57 lg-d 1 ja 22 koostoimes lisa 1 viimase lausega osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 639 116 euro 48 sendi tuleb apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 3% tsiviilasja hinnast, kuid mitte rohkem kui 95 867 eurot 47 senti.]
[RT I, 24.10.2012, 1 - jõust. 18.10.2012 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõige 1 koostoimes lisaga 1 (1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis) olid põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga 319 558 eurot 24 senti kuni 383 469 eurot 89 senti tuli hagi esitamisel tasuda riigilõivu 14 060 eurot 56 senti, ja osas, milles tsiviilasjas hinnaga 575 204 eurot 83 senti kuni 639 116 eurot 48 senti tuli hagi esitamisel tasuda riigilõivu 19 173 eurot 49 senti.]
[RT I, 05.11.2012, 1 - jõust. 30.10.2012 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõiked 1 ja 22 koostoimes lisaga 1 (1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis) olid põhiseadusega vastuolus järgmises osas: 1) milles tsiviilasjas hinnaga 51 129 eurot 31 senti kuni 57 520 eurot 48 senti tuli apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 4473 eurot 81 senti; 2) milles tsiviilasjas hinnaga 57 520 eurot 48 senti kuni 63 911 eurot 64 senti tuli apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 4793 eurot 37 senti; 3) milles tsiviilasjas hinnaga 159 779 eurot 12 senti kuni 191 734 eurot 94 senti tuli apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 8308 eurot 51 senti.]
[RT I, 28.05.2013, 7 - jõust. 11.12.2012 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõiked 1 ja 22 koostoimes lisaga 1 (1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis) olid põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 127 823 euro 29 sendi kuni 159 779 eurot 12 senti tuli apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 7349 eurot 83 senti. ]
[RT I, 20.12.2012, 23 - jõust. 18.12.2012 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõige 1 koostoimes lisaga 1 olid põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 255 646 euro 59 sendi kuni 287 602 eurot 41 senti tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 11 184 eurot 53 senti.]
[RT I, 20.12.2012, 24 - jõust. 18.12.2012 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõige 1 koostoimes lisaga 1 olid Harju Maakohtu 8. oktoobri 2012. aasta määruse tegemise ajal põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 319 558 euro 24 sendi kuni 383 469 eurot 89 senti tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 14 060 eurot 56 senti. ]
[RT I, 27.02.2013, 1 - jõust. 19.02.2013 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõige 1 koostoimes lisaga 1 olid põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 44 738 euro 15 sendi kuni 51 129 eurot 31 senti tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 4154 eurot 25 senti.]
[RT I, 12.03.2013, 12 - jõust. 05.03.2013 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõige 1 koostoimes lisaga 1 olid põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 95 867 euro 47 sendi kuni 127 823 eurot 29 senti tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 6391 eurot 16 senti.]
[RT I, 19.04.2013, 1 - jõust. 10.04.2013 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõige 1 koostoimes lisaga 1 olid põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 57 520 euro 48 sendi kuni 63 911 eurot 64 senti tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 4793 eurot 37 senti.]
[RT I, 19.04.2013, 2 - jõust. 10.04.2013 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõige 1 koostoimes lisaga 1 olid põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 51 129 euro 31 sendi kuni 57 520 eurot 48 senti tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 4473 eurot 81 senti.]
[RT I, 19.04.2013, 3 - jõust. 11.04.2013 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõiked 1 ja 22 koostoimes lisaga 1 olid põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 28 760 euro 24 sendi kuni 31 955 eurot 82 senti tuli hagiavalduselt ja apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 3195 eurot 58 senti.]
[RT I, 13.05.2013, 1 - jõust. 07.05.2013 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõige 1 koostoimes lisaga 1 olid põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 159 779 euro 12 sendi kuni 191 734 eurot 94 senti tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 8308 eurot 51 senti.]
[RT I, 14.06.2013, 10 - jõust. 11.06.2013 – Riigikohtu üldkogu otsus tunnistab, et 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõiked 1 ja 22 koostoimes lisaga 1 osas, milles tsiviilasjas hinnaga 287 602 eurot 42 senti kuni 319 558 eurot 24 senti tuli apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 12 782 eurot 32 senti, olid vastuolus põhiseadusega.]
[RT I, 10.10.2013, 3 - jõust. 02.10.2013 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõige 1 ja lisa 1 olid 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga 127 823 eurot 30 senti kuni 159 779 eurot 12 senti tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 7349 eurot 83 senti.]
[RT I, 02.11.2013, 2 - jõust. 23.10.2010 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõige 1 ja lisa 1 olid 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 63 911 euro 64 sendi kuni 95 867 eurot 47 senti tuli hagiavalduse esitamisel tasuda riigilõivu 5432 eurot 49 senti.]
[RT I, 07.11.2013, 3 - jõust. 04.11.2013 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõige 1 ja lisa 1 olid 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 511 293 euro 18 sendi kuni 575 204 eurot 83 senti tuli hagiavalduse esitamisel tasuda riigilõivu 17 895 eurot 26 senti.]
[RT I, 15.11.2013, 8 - jõust. 02.05.2013 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõige 1 koostoimes lisaga 1 olid põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 223 690 euro 76 sendi kuni 255 646 eurot 59 senti tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 10 225 eurot 86 senti.]
[RT I, 22.11.2013, 8 - jõust. 18.11.2013 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I 25.06.2012, 3) § 57 lõige 1 ja lisa 1 olid 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 383 469 euro 89 sendi kuni 447 381 eurot 53 senti tuli hagi esitamisel tasuda riigilõivu 15 338 eurot 79 senti.]
[RT I, 17.01.2014, 21 - jõust. 14.01.2014 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I 25.06.2012, 3) § 57 lõige 1 ja lisa 1 olid 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 31 955 euro 82 sendi kuni 38 346 eurot 98 senti tuli hagi esitamisel tasuda riigilõivu 3515 eurot 14 senti]
[RT I, 14.02.2014, 9 - jõust. 10.02.2014 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I 25.06.2012, 3) § 57 lõige 1 ja lisa 1 olid 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 191 734 euro 94 sendi kuni 223 690 eurot 76 senti tuli hagi esitamisel tasuda riigilõivu 9267 eurot 18 senti.]
[RT I, 23.04.2014, 15 - jõust. 21.04.2014 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I 25.06.2012, 3) § 57 lõiked 1 ja 22 koosmõjus lisaga 1 alates 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis olid põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 31 955 euro 82 sendi kuni 38 346 eurot 98 senti tuli apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 3515 eurot 14 senti.]
[RT I, 17.09.2014, 6 - jõust. 09.09.2014 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõige 1 koosmõjus lisaga 1 alates 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis olid põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 38 346 euro 98 sendi kuni 44 738 eurot 15 senti tuli hagi esitamisel tasuda riigilõivu 3834 eurot 69 senti.]

 (2) Hagiavalduse esitamisel soetisvara tasaarvestamiseks või ühisvara jagamiseks perekonnaseaduse § 37 lõikes 1 ja § 53 lõikes 1 sätestatud alustel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast, kuid mitte rohkem kui 639,11 eurot.

 (3) Avalduse esitamisel hagita perekonnaasjas ja piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramise asjas tasutakse riigilõivu 12,78 eurot, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hagita asjas, mille kohus võib lahendada omal algatusel, mõistab kohus menetluskulude kandmiseks kohustatud isikult riigi kasuks riigilõivuna välja 12,78 eurot, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

 (4) Hagi tagamise avalduselt, samuti enne hagi esitamist esitatud kohtualluvuse kindlaksmääramise avalduselt tasutakse riigilõivu 28,76 eurot.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestamata hagita asjas tasutakse riigilõivu 63,91 eurot.

 (6) Avalduse esitamisel maksekäsu kiirmenetluse asjas tasutakse riigilõivu 3 protsenti põhinõudelt, kuid mitte alla 47,93 euro ja mitte üle 1278,23 euro.

 (7) Avalduse esitamisel asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 12 lõike 5 alusel kaasomandi lõpetamise nõudes tasutakse riigilõivu 31,95 eurot.

 (8) Notari tasu maksmisest vabastamise taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 0,63 eurot.

 (9) Hagiavalduse esitamisel sordikaitsega seotud vaidluses tasutakse riigilõivu 159,77 eurot, kui tsiviilasja hinda ei ole võimalik määrata.

 (10) Pankrotiavalduse või muu pankrotimenetlusega seotud avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluses tasutakse riigilõivu:
 1) võlgniku, tema surma korral pärandvara suhtes pärija või pärandi hooldaja pankrotiavalduse esitamisel 9,58 eurot;
 2) võlausaldaja pankrotiavalduse esitamisel 383,46 eurot;
 3) muu pankrotimenetlusega seotud avalduse või kaebuse esitamisel 15,97 eurot.

 (101) Saneerimisavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 300 eurot. Füüsilise isiku võlgade ümberkujundamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 30 eurot.
[RT I, 06.12.2010, 1 - jõust. 05.04.2011]

 (11) Hagiavalduse esitamisel tööstusomandiõiguse vaidlustamiseks tasutakse riigilõivu 319,55 eurot, kui tsiviilasja hinda ei ole võimalik määrata.

 (12) Kaebuse või hagiavalduse esitamisel tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsuse vaidlustamiseks tasutakse riigilõivu 319,55 eurot.

 (13) Halduskohtule kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 15,97 eurot, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 12, 14–18 ja 21 sätestatud juhtudel.

 (14) Halduskohtule kahju hüvitamiseks või alusetu rikastumise teel saadu tagastamiseks kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 5 protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse, või vara väärtusest, mille tagastamiseks kohustamist taotletakse, kuid mitte alla 15,97 euro ja mitte rohkem kui sama suure hagihinnaga hagi esitamisel tsiviilkohtumenetluses.
[RT I, 15.12.2012, 3 - jõust. 11.12.2012 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et 1) riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõige 14 oli põhiseadusega vastuolus osas, milles halduskohtule 109 703 euro 69 sendi suuruse kahju hüvitamiseks kaebuse esitamisel tuli tasuda riigilõivu 5% summast, mille väljamõistmist taotletakse (5485 eurot 18 senti); 2) riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõige 14 koostoimes sama seaduse lisaga 1 olid põhiseadusega vastuolus osas, milles halduskohtule kahju hüvitamiseks kaebuse esitamisel tuli nõudelt, mille suuruseks oli üle 511 293 euro 18 sendi kuni 575 204 eurot 83 senti, tasuda riigilõivu 5% summast, mille väljamõistmist taotletakse, kuid mitte rohkem kui sama suure hagihinnaga hagi esitamisel tsiviil­kohtumenetluses (17 895 eurot 26 senti).]
[RT I, 12.03.2013, 11 - jõust. 28.02.2013 – Riigikohtu üldkogu otsus tunnistab, et 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 23.03.2011, 1; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõiked 14 ja 20 koostoimes RLS lisa 1 viimase lausega (24. märtsist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis), mis nägid ette, et halduskohtu otsuse peale kahju hüvitamise nõudes 639 116 eurot 48 senti ületavalt summalt tuleb apellatsioonkaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 5% summast, mille väljamõistmist taotletakse, kuid mitte rohkem kui 95 867 eurot 47 senti, olid vastuolus põhiseadusega.]
[RT I, 10.10.2013, 4 - jõust. 03.10.2013 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõiked 14 ja 20 koostoimes lisaga 1 olid põhiseadusega vastuolus osas, milles halduskohtu otsuse peale kahju hüvitamise nõudes üle 223 690 euro 76 sendi kuni 255 646 eurot 59 senti tuli apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 10 225 eurot 86 senti.]

 (15) Kaebuse esitamisel rahalise hüvitise või mittevaralise kahju hüvitamiseks, kui nõutava hüvitise summa jäetakse kaebuses märkimata ning taotletakse õiglast hüvitist kohtu äranägemisel, tasutakse riigilõivu 319,55 eurot.
[RT I, 23.02.2011, 3 - jõust. 01.01.2012]

 (16) Kaebuse esitamisel maksuhalduri või muu riigiasutuse tegevuse peale maksusummade või maksete määramisel, maksude või maksete sissenõudmisel või sanktsioonide rakendamisel tasutakse riigilõivu 5 protsenti vaidlustatavast summast, kuid mitte alla 15,97 euro ja mitte üle 958,67 euro.

 (17) Kaebuse esitamisel Põllumajandusameti otsuse vaidlustamiseks tasutakse riigilõivu 140,60 eurot.

 (18) Halduskohtule riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse peale kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu käesoleva seaduse §-s 242 sätestatud määras.
[RT I, 31.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]

 (19) [Kehtetu - RT I, 23.02.2011, 3 - jõust. 01.01.2012]

 (20) Halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda kaebuse esialgsel esitamisel halduskohtule, arvestades apellatsioonkaebuse ulatust.
[RT I, 12.03.2013, 11 - jõust. 28.02.2013 – Riigikohtu üldkogu otsus tunnistab, et 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 23.03.2011, 1; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõiked 14 ja 20 koostoimes RLS lisa 1 viimase lausega (24. märtsist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis), mis nägid ette, et halduskohtu otsuse peale kahju hüvitamise nõudes 639 116 eurot 48 senti ületavalt summalt tuleb apellatsioonkaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 5% summast, mille väljamõistmist taotletakse, kuid mitte rohkem kui 95 867 eurot 47 senti, olid vastuolus põhiseadusega.]
[RT I, 10.10.2013, 4 - jõust. 03.10.2013 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõiked 14 ja 20 koostoimes lisaga 1 olid põhiseadusega vastuolus osas, milles halduskohtu otsuse peale kahju hüvitamise nõudes üle 223 690 euro 76 sendi kuni 255 646 eurot 59 senti tuli apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 10 225 eurot 86 senti.]

 (21) Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel, samuti kohtu poolt tehtud määruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 12,78 eurot.
[RT I, 23.02.2011, 3 - jõust. 01.01.2012]

 (22) Tsiviilasjas tehtud maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades apellatsioonkaebuse ulatust.
[RT I, 16.05.2012, 3 - jõust. 07.05.2012 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 30.12.2011, 4) § 57 lõiked 1 ja 22 koostoimes lisaga 1 osas, milles tsiviilasjas hinnaga 63 911 eurot 64 senti kuni 95 867 eurot 47 senti tuleb apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 5432 eurot 49 senti, ja osas, milles tsiviilasjas hinnaga 191 734 eurot 94 senti kuni 223 690 eurot 76 senti tuleb apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 9267 eurot 18 senti.]
[RT I, 05.11.2012, 1 - jõust. 30.10.2012 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõiked 1 ja 22 koostoimes lisaga 1 (1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis) olid põhiseadusega vastuolus järgmises osas: 1) milles tsiviilasjas hinnaga 51 129 eurot 31 senti kuni 57 520 eurot 48 senti tuli apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 4473 eurot 81 senti; 2) milles tsiviilasjas hinnaga 57 520 eurot 48 senti kuni 63 911 eurot 64 senti tuli apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 4793 eurot 37 senti; 3) milles tsiviilasjas hinnaga 159 779 eurot 12 senti kuni 191 734 eurot 94 senti tuli apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 8308 eurot 51 senti.]
[RT I, 28.05.2013, 7 - jõust. 11.12.2012 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõiked 1 ja 22 koostoimes lisaga 1 (1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis) olid põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 127 823 euro 29 sendi kuni 159 779 eurot 12 senti tuli apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 7349 eurot 83 senti. ]
[RT I, 19.04.2013, 3 - jõust. 11.04.2013 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõiked 1 ja 22 koostoimes lisaga 1 olid põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 28 760 euro 24 sendi kuni 31 955 eurot 82 senti tuli hagiavalduselt ja apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 3195 eurot 58 senti.]
[RT I, 14.06.2013, 10 - jõust. 11.06.2013 – Riigikohtu üldkogu otsus tunnistab, et 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõiked 1 ja 22 koostoimes lisaga 1 osas, milles tsiviilasjas hinnaga 287 602 eurot 42 senti kuni 319 558 eurot 24 senti tuli apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 12 782 eurot 32 senti, olid vastuolus põhiseadusega.]
[RT I, 23.04.2014, 15 - jõust. 21.04.2014 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I 25.06.2012, 3) § 57 lõiked 1 ja 22 koosmõjus lisaga 1 alates 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis olid põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 31 955 euro 82 sendi kuni 38 346 eurot 98 senti tuli apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 3515 eurot 14 senti.]
[RT I, 17.09.2014, 7 - jõust. 09.09.2014 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I, 31.12.2010, 25; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lg 22 koostoimes lisaga 1 olid 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 44 738 euro 15 sendi kuni 51 129 eurot 31 senti tuli apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 4154 eurot 25 senti.]

 (23) Tsiviilasjas tehtud kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 25,56 eurot.

 (24) Avalduse esitamisel vahekohtu otsuse tühistamiseks või vahekohtu või välisriigi kohtu lahendi tunnustamiseks või täidetavaks tunnistamiseks tasutakse riigilõivu 63,91 eurot.

 (25) Avalduse esitamisel kokkuleppe täidetavaks tunnistamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku 621. peatükis sätestatud korras või lepitusseaduse §-s 26 sätestatud lepitaja vahendusel sõlmitud kokkuleppe kehtetuks tunnistamiseks tasutakse riigilõivu 63,91 eurot.

§ 58.  Menetlusdokumentide ärakirjade väljastamine ja väljatrükkide tegemine

 (1) Kohtuotsuse või -määruse kordusärakirja väljastamise eest tasutakse riigilõivu 0,63 eurot iga lehekülje eest.

 (2) Kohtumenetluses dokumendi ärakirja või elektroonilise dokumendi väljatrüki väljastamise või edastamise eest tasutakse riigilõivu 0,31 eurot iga lehekülje eest.

§ 581.  Kohtu tõlgi poolt võõrkeelse dokumendi ja kohtuistungi tõlkimine

 (1) Võõrkeelse dokumendi tõlkimise eest kohtu tõlgi poolt tasutakse riigilõivu 12,78 eurot lehekülje eest.

 (2) Kohtuistungi tõlkimise eest kohtu tõlgi poolt tasutakse riigilõivu 12,78 eurot tunni eest.

 (3) Käesolevas paragrahvis sätestatud riigilõivu tasutakse poole lehekülje või pooletunnise täpsusega.
[RT I, 23.02.2011, 3 - jõust. 01.01.2012]

2. jagu Kohtu registri- ja kinnistusosakonna toimingud 

1. jaotis Äriregistri toimingud 

§ 59.  Äriregistri kande tegemine

 (1) Füüsilisest isikust ettevõtja, täisühingu või usaldusühingu äriregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 12,78 eurot.

 (2) Osaühingu, aktsiaseltsi, tulundusühistu või välismaa äriühingu filiaali äriregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 140,60 eurot, kiirmenetluse kandeavalduse alusel registrisse kandmisel 185,34 eurot.

§ 60.  Äriregistri kande muutmine

 (1) Füüsilisest isikust ettevõtja, täisühingu või usaldusühingu kohta äriregistrisse kantud andmete muutmise või täiendamise eest tasutakse riigilõivu 3,83 eurot.

 (2) Osaühingu, aktsiaseltsi, tulundusühistu või välismaa äriühingu filiaali kohta äriregistrisse muudatuse kandmise eest tasutakse riigilõivu 17,89 eurot.

§ 61.  Äriühingu ümberkujundamine

 (1) Äriühingu täis- või usaldusühinguks ümberkujundamise äriregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 12,78 eurot.

 (2) Äriühingu osaühinguks või aktsiaseltsiks ümberkujundamise äriregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 127,82 eurot.

 (3) Euroopa äriühingu aktsiaseltsiks või aktsiaseltsi Euroopa äriühinguks ümberkujundamise äriregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 25,56 eurot.

 (4) Euroopa ühistu tulundusühistuks või tulundusühistu Euroopa ühistuks ümberkujundamise äriregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 25,56 eurot.

§ 62.  Registri dokumendi väljastamine

 (1) Registrikaardi kinnitatud väljatrüki väljastamise eest tasutakse riigilõivu 0,63 eurot.

 (2) Sellise tõendi väljastamise eest, millega tõendatakse, et kannet ei ole muudetud või et teatud kannet või kandeid registris ei ole, tasutakse riigilõivu 1,59 eurot.

 (3) Registri muu dokumendi kinnitatud ärakirja või väljatrüki väljastamise eest tasutakse riigilõivu 0,31 eurot iga lehekülje eest.

2. jaotis Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri toimingud 

§ 63.  Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kande tegemine

 (1) Mittetulundusühingu või hooneühistu registrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 19,17 eurot.

 (2) Sihtasutuse registrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 57,52 eurot.

 (3) Mittetulundusühingu, hooneühistu või sihtasutuse kohta registrisse kantud andmete muutmise või täiendamise eest tasutakse riigilõivu 6,39 eurot.

§ 64.  Usuliste ühenduste registri kande tegemine

 (1) Usulise ühenduse registrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 6,39 eurot.

 (2) Usulise ühenduse kohta registrisse kantud andmete muutmise või täiendamise eest tasutakse riigilõivu 3,19 eurot.

§ 65.  Registri dokumendi väljastamine

 (1) Registrikaardi kinnitatud väljatrüki väljastamise eest tasutakse riigilõivu 0,63 eurot.

 (2) Sellise tõendi väljastamise eest, millega tõendatakse, et kannet ei ole muudetud või et teatud kannet või kandeid registris ei ole, tasutakse riigilõivu 1,59 eurot.

 (3) Registri muu dokumendi kinnitatud ärakirja või väljatrüki väljastamise eest tasutakse riigilõivu 0,31 eurot iga lehekülje eest.

3. jaotis Kommertspandiregistri toimingud 

§ 66.  Kommertspandiregistri kande tegemine

 (1) Kommertspandi kande tegemise eest kommertspandiregistrisse tasutakse riigilõivu 0,2 protsenti pandisummast, kuid mitte alla 31,95 euro ja mitte üle 2556,46 euro.

 (2) Pandisumma suurendamise registrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 0,2 protsenti taotletava ning registrisse kantud pandisumma vahest, kuid mitte alla 31,95 euro ja mitte üle 2556,46 euro.

 (3) Pandisumma vähendamise registrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 0,2 protsenti taotletavast pandisummast, kuid mitte alla 31,95 euro ja mitte üle 2556,46 euro.

 (4) Kommertspandi kustutamise eest tasutakse riigilõivu 6,39 eurot.

 (5) Muude kommertspandi andmete muutmise või täiendamise eest tasutakse riigilõivu 31,95 eurot.

 (6) Üheaegselt mitmesse registrikaardi veergu kande tegemise eest tasutakse riigilõivu lähtuvalt kandest, mille tegemise eest on ette nähtud kõrgeim riigilõivumäär.

 (7) Üheaegselt mitme kommertspandi registriandmete muutmise, täiendamise või kustutamise eest tasutakse riigilõivu iga kande eest.

§ 67.  Registri dokumendi väljastamine

 (1) Registrikaardi kinnitatud väljatrüki väljastamise eest tasutakse riigilõivu 0,63 eurot.

 (2) Sellise tõendi väljastamise eest, millega tõendatakse, et kannet ei ole muudetud või et teatud kannet või kandeid registris ei ole, tasutakse riigilõivu 1,59 eurot.

 (3) Registri muu dokumendi kinnitatud ärakirja või väljatrüki väljastamise eest tasutakse riigilõivu 0,31 eurot iga lehekülje eest.

4. jaotis Laevakinnistusraamatu toimingud 

§ 68.  Laevakinnistusraamatu kande ja märke tegemine

 (1) Esmakordse laevakinnistusraamatusse kandmise eest koos merelaevatunnistuse või siseveelaevatunnistuse väljastamisega tasutakse riigilõivu:
 1) merelaeva ja teisaldatava ujuvvahendi puhul 127,82 eurot;
 2) siseveelaeva puhul 31,95 eurot.

 (2) Uue omaniku või kaasomaniku laevakinnistusraamatusse kandmise eest tasutakse riigilõivu:
 1) merelaeva ja teisaldatava ujuvvahendi puhul 127,82 eurot;
 2) siseveelaeva puhul 31,95 eurot.

 (3) Laeva identifitseerivate tunnuste, tehniliste ja päritoluandmete muutmise kannete ning lipuõiguslike märgete tegemise eest tasutakse riigilõivu 15,97 eurot.

 (4) Hüpoteegi seadmise kande tegemise eest tasutakse riigilõivu:
 1) merelaeva ja teisaldatava ujuvvahendi puhul 127,82 eurot;
 2) siseveelaeva puhul 31,95 eurot.

 (5) Ühishüpoteegi seadmise eest üheaegselt siseveelaevale ja merelaevale või teisaldatavale ujuvvahendile tasutakse riigilõivu 127,82 eurot.

 (6) Ühishüpoteegi seadmist käsitatakse riigilõivu tasumisel ühe kandena.

 (7) Kasutusvalduse seadmise kande eest tasutakse riigilõivu:
 1) merelaeva ja teisaldatava ujuvvahendi puhul 127,82 eurot;
 2) siseveelaeva puhul 31,95 eurot.

 (8) Hüpoteegi ja kasutusvalduse kannete muutmise ja kustutamise eest ning hüpoteegi ja kasutusvaldusega seotud märgete tegemise ja muutmise eest tasutakse riigilõivu:
 1) merelaeva ja teisaldatava ujuvvahendi puhul 63,91 eurot;
 2) siseveelaeva puhul 15,97 eurot.

 (9) Üheaegselt siseveelaevale ja merelaevale või teisaldatavale ujuvvahendile seatud ühishüpoteegi muutmise või kustutamise ning ühishüpoteegiga seotud märgete muutmise või kustutamise eest tasutakse riigilõivu 63,91 eurot.

 (10) Ühishüpoteegi kannete muutmist või kustutamist või ühishüpoteegiga seotud märgete tegemist või muutmist käsitatakse riigilõivu tasumisel ühe kandena.

 (11) Muude kannete ja märgete tegemise eest tasutakse riigilõivu 15,97 eurot.

§ 69.  Laevakinnistusraamatu dokumendi väljastamine

 (1) Liputunnistuse, sealhulgas korduva liputunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 7,66 eurot.

 (2) Korduva merelaevatunnistuse ja korduva siseveelaevatunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 12,78 eurot.

 (3) Laevakinnistusregistriosa kinnitatud väljatrüki väljastamise eest tasutakse riigilõivu 1,91 eurot.

 (4) Sellise tõendi väljastamise eest, millega tõendatakse, et kannet ei ole muudetud või et teatud kannet või kandeid registris ei ole, tasutakse riigilõivu 1,59 eurot.

 (5) Laevakinnistusraamatu muu dokumendi kinnitatud ärakirja või väljatrüki eest tasutakse riigilõivu 0,31 eurot iga lehekülje eest.

5. jaotis Kinnistusraamatu toimingud 

§ 70.  Riigilõivu suuruse määramine

  Kinnistusraamatu toimingute eest tasutava riigilõivu suurus määratakse lähtuvalt tehinguväärtusest käesoleva seaduse lisa 2 järgi või kindla summana.

§ 71.  Kinnistusregistriosa avamine

  Kinnistusregistriosa avamise eest tasutakse riigilõivu täismäär.

§ 72.  Omaniku kohta kande tegemine

 (1) Kinnistu uue omaniku kohta kande tegemise eest tasutakse riigilõivu täismäär, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhul.

 (2) Kui kinnistu omandajaks on kinnistusraamatusse kantud omaniku alaneja või üleneja sugulane või abikaasa, tasutakse kinnistu uue omaniku kohta kande tegemise eest riigilõivu 50 protsenti täismäärast.

 (3) Kui kinnistu omandajaks on kinnistusraamatusse kantud omaniku õde või vend või nende alaneja sugulane, tasutakse kinnistu uue omaniku kohta kande tegemise eest riigilõivu 75 protsenti täismäärast.

§ 73.  Piiratud asjaõiguse kohta kande tegemine

 (1) Piiratud asjaõiguse kohta kande tegemise eest tasutakse riigilõivu täismäär.

 (2) Piiratud asjaõiguse kohta kande tegemise eest koos registriosa avamise või omandi ülekandmise kandega tasutakse riigilõivu 50 protsenti täismäärast.

 (3) Piiratud asjaõiguse uue omaniku kohta kande tegemise eest tasutakse riigilõivu 50 protsenti täismäärast.

 (4) Kinnistusraamatusse kantud piiratud asjaõiguse sisu muutmise eest tasutakse riigilõivu 50 protsenti täismäärast.

 (5) Kinnistusraamatusse kantud piiratud asjaõiguse kohta tehtud kande kustutamise eest tasutakse riigilõivu 25 protsenti täismäärast, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud juhul.

 (6) Piiratud asjaõigusega eri kohtute tööpiirkondades asuvate kinnistute kaaskoormamise või eri kohtute tööpiirkondades asuvatele kaaskoormatud kinnistutele seatud asjaõiguse sisu muutmise või kande kustutamise eest tasutakse eri kohtute kinnistusosakondades kinnistusraamatusse tehtavate kannete puhul kokku ühekordne riigilõivumäär.

 (7) Ühishüpoteegi kohta tehtud kande kustutamise eest mõne kaasvastutava kinnistu registriosas ilma hüpoteegisummat muutmata tasutakse riigilõivu 6,39 eurot.

§ 74.  Märke kandmine kinnistusraamatusse

 (1) Kinnistusraamatusse märke kandmise eest tasutakse riigilõivu 25 protsenti täismäärast.

 (2) Märke kustutamise eest, kui sellega ei kaasne märkega tagatud õiguse kandmist kinnistusraamatusse, tasutakse riigilõivu 25 protsenti täismäärast.

§ 75.  Üüri- ja rendilepingu märke kandmine kinnistusraamatusse

 (1) Üüri- või rendilepingu märke kandmise eest kinnistusraamatusse tasutakse riigilõivu 5,11 eurot iga üüri- või rendilepingu kehtivusaja aasta kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 51,12 eurot.

 (2) Tähtajatu üüri- või rendilepingu märke kandmise eest kinnistusraamatusse tasutakse riigilõivu 22,36 eurot.

 (3) Kinnistusraamatusse kantud üüri- või rendilepingu tähtaja pikendamisel tasutakse pikendamise kande tegemise eest riigilõivu 5,11 eurot üüri- või rendilepingu täiendava kehtivusaja iga aasta kohta, kuid lepingu kogu kehtivusaja eest kokku mitte rohkem kui 51,12 eurot.

§ 76.  Kinnistu osa liitmine teise kinnistuga, kinnistute jagamine ja ühendamine

 (1) Kinnistu jagamise, kinnistute ühendamise või kinnistu osa teise kinnistuga liitmise kande eest tasutakse riigilõivu 25 protsenti täismäärast.

 (2) Kui kinnistu jagamisele või kinnistute ühendamisele lisandub omandi üleminek, tasutakse riigilõivu ka uue omaniku kohta kande tegemise eest käesoleva seaduse §-s 72 sätestatud määras.

 (3) Kinnistu jagamisel tasutakse riigilõivu lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määrale 6,39 eurot iga jagamisega kaasneva uue registriosa avamise eest alates kolmandast uuest registriosast.

§ 77.  Muu sissekande tegemine

  Muu sissekande tegemise eest kinnistusraamatusse tasutakse riigilõivu 25 protsenti täismäärast.

§ 78.  Kinnistusraamatu dokumendi väljastamine

 (1) Kinnistusregistriosa kinnitatud ärakirja või väljatrüki väljastamise eest tasutakse riigilõivu 2,55 eurot, sõltumata lehekülgede arvust.
[RT I, 30.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]

 (2) Sellise tõendi väljastamise eest, millega tõendatakse, et kannet ei ole muudetud või et teatud kannet või kandeid kinnistusraamatus ei ole, tasutakse riigilõivu 1,59 eurot.

 (3) Kinnistustoimikus sisalduva dokumendi kinnitatud väljatrüki väljastamise eest tasutakse riigilõivu:
[RT I, 30.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]
 1) iga formaadis A4 lehekülje eest 0,31 eurot;
 2) iga formaadis A3 lehekülje eest 1,27 eurot.

 (4) Kinnistustoimikus sisalduva dokumendi digitaalselt kinnitatud väljatrüki eest tasutakse riigilõivu 6,39 eurot.
[RT I, 30.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]

6. jaotis Abieluvararegistri toimingud 

§ 79.  Riigilõivu suuruse määramine

  Abieluvararegistri toimingute eest tasutava riigilõivu suurus määratakse lähtuvalt tehinguväärtusest käesoleva seaduse lisa 2 järgi või kindla summana.

§ 80.  Abieluvararegistri kande tegemine

 (1) Registri kande tegemise eest tasutakse riigilõivu täismäär.

 (2) Registri kande sisu muutmise eest tasutakse 50 protsenti riigilõivu täismäärast.

 (3) Registri kande kustutamise eest tasutakse 25 protsenti riigilõivu täismäärast.

 (4) Kui abikaasad elavad eri kohtute tööpiirkondades, tasutakse mõlema kohtu kinnistusosakonnas abieluvararegistrisse tehtud kande eest kokku ühekordne riigilõivumäär käesolevas paragrahvis sätestatud määras.

§ 81.  Abieluvararegistri dokumendi väljastamine

 (1) Registrikaardi kinnitatud ärakirja väljastamise eest tasutakse riigilõivu 0,63 eurot.

 (2) Sellise tõendi väljastamise eest, millega tõendatakse, et kannet ei ole muudetud või et teatud kannet või kandeid registris ei ole, tasutakse riigilõivu 1,59 eurot.

 (3) Abieluvararegistri muu dokumendi kinnitatud ärakirja väljastamise eest tasutakse riigilõivu:
 1) iga formaadis A4 lehekülje eest 0,31 eurot;
 2) iga formaadis A3 lehekülje eest 1,27 eurot.

7. jaotis Pärimisregistri toimingud 

§ 82.  Pärimisregistri dokumendi väljastamine

 (1) Isiku kohta registrisse kantud teavet kajastava pärimisregistri kinnitatud teatise väljastamise eest tasutakse riigilõivu 2,55 eurot.

 (2) Sellise tõendi väljastamise eest, millega tõendatakse, et kannet ei ole muudetud või et teatud kannet või kandeid registris ei ole, tasutakse riigilõivu 2,55 eurot.

 (3) Pärimisregistri muu dokumendi kinnitatud ärakirja väljastamise eest tasutakse riigilõivu 0,31 eurot iga lehekülje eest.

3. jagu Registrite ja Infosüsteemide Keskuse toimingud 

1. jaotis Riigi Teataja seaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 83.  Teadaande avaldamine

  Teadaande avaldamise eest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutakse riigilõivu 6,39 eurot.

2. jaotis Karistusregistri seaduse alusel tehtavad toimingud 
[RT I, 21.03.2011, 3 - jõust. 01.01.2012]

§ 831.  Karistusregistri teate väljastamine

  Karistusregistri paberkandjal teate väljastamise eest rohkem kui üks kord aasta jooksul tasutakse riigilõivu 3,19 eurot ja välisesinduses 5 eurot.
[RT I, 21.03.2011, 3 - jõust. 01.01.2012]

4. jagu Vangladirektori tõestamistoimingud 

1. jaotis Notariaadiseaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 84.  Dokumendi ärakirja ja väljavõtte õigsuse kinnitamine

  Dokumendi ärakirja või väljavõtte õigsuse kinnitamise eest tasutakse riigilõivu 0,63 eurot iga lehekülje eest.

§ 85.  Allkirja õigsuse kinnitamine

  Dokumendil allkirja õigsuse kinnitamise eest tasutakse riigilõivu 0,95 eurot.

6. peatükk KESKKONNAMINISTEERIUMI VALITSEMISALA TOIMINGUD 

1. jagu Keskkonnaministeeriumi toimingud 

1. jaotis Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 86.  Keskkonnamõju hindamise litsentsi andmise ja kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamine

  Keskkonnamõju hindamise litsentsi andmise või kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 255,64 eurot.

§ 87.  Ühenduse ökomärgise kasutamise õiguse andmine

 (1) Ühenduse ökomärgise (edaspidi ökomärgis) kasutamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 319,55 eurot.

 (2) Ökomärgise kasutamise õigust omav isik tasub riigilõivu tootel ökomärgise kasutamise õiguse eest tema eelmise aasta ökomärgisega märgistatud toote käibe pealt Euroopa Komisjoni otsuses (EÜ) nr 2000/728, millega kehtestatakse ühenduse ökomärgise taotluse menetluslõiv ja aastamaks (EÜT L 293, 22.11.2000, lk 18–19), ning Euroopa Komisjoni otsuses (EÜ) nr 2003/393, millega muudetakse otsust (EÜ) nr 2000/728 ühenduse ökomärgise taotluse menetluslõivu ja aastamaksu kehtestamise kohta (ELT L 135, 3.6.2003, lk 31–31), sätestatud määra alusel.

 (3) Ökomärgise kasutamise õiguse eest tasutava riigilõivu suuruse määramiseks esitab ökomärgise kasutamise õigust omav isik pädevale asutusele tema määratud kuupäevaks andmed ökomärgisega märgistatud toodete eelmise aasta käibe kohta. Pädev asutus teeb otsuse ökomärgise kasutamise õiguse eest tasutava riigilõivu suuruse kohta 15 päeva jooksul ökomärgisega märgistatud toodete käibe kohta andmete saamisest arvates.

 (4) Ökomärgise taotluse menetlemise ja tootel ökomärgise kasutamise eest tasutava riigilõivu soodusmäärad on kehtestatud Euroopa Komisjoni otsustega (EÜ) nr 2000/728 ning nr 2003/393.

2. jaotis Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 88.  Geneetiliselt muundatud organismi keskkonda viimise loa ja turustamise loa taotluse läbivaatamine

 (1) Geneetiliselt muundatud organismi keskkonda viimise loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 19,17 eurot.

 (2) Geneetiliselt muundatud organismi või organismi sisaldava või sellest koosneva toote turustamise loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 31,95 eurot.

2. jagu Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti toimingud 

1. jaotis Maapõueseaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 89.  Maavara geoloogilise uuringu loa andmise, muutmise ja ümberregistreerimise taotluse läbivaatamine

 (1) Maavara geoloogilise uuringu loa andmise või muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 223,69 eurot.

 (2) Maavara geoloogilise uuringu loa ümberregistreerimise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 9,58 eurot.

§ 90.  Üldgeoloogilise uurimistöö loa andmise, muutmise ja ümberregistreerimise taotluse läbivaatamine

 (1) Üldgeoloogilise uurimistöö loa andmise või muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 38,34 eurot.

 (2) Üldgeoloogilise uurimistöö loa ümberregistreerimise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 9,58 eurot.

§ 91.  Maavaravaru kaevandamisloa andmise, muutmise ja ümberregistreerimise taotluse läbivaatamine

 (1) Maavaravaru kaevandamisloa andmise või muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 223,69 eurot.

 (2) Maavaravaru kaevandamisloa ümberregistreerimise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 9,58 eurot.

3. jagu Keskkonnaameti toimingud 

1. jaotis Saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 92.  Keskkonnakompleksloa taotluse läbivaatamine

  Keskkonnakompleksloa esmataotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 639,11 eurot.

§ 93.  Keskkonnakompleksloa nõuete läbivaatamine

  Keskkonnakompleksloa nõuete iga-aastase läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 319,55 eurot.

2. jaotis Jäätmeseaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 94.  Jäätmeloa andmise ja muutmise taotluse läbivaatamine

 (1) Jäätmeloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 255,64 eurot.

 (2) Jäätmeloa muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 31,95 eurot.

 (3) Jäätmeloa taotluse läbivaatamise eest koos taotlusega teiste isikute tekitatud ja üleantud metallijäätmete kogumiseks või veoks, välja arvatud pakendiaktsiisi seaduse alusel maksustatava metallist joogipakendi kogumiseks või veoks, jäätmete edasise kaubandusvahendamise või taaskasutamise eesmärgil tasutakse riigilõivu 1278,23 eurot.

§ 95.  Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi taotluse läbivaatamine

 (1) Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 255,64 eurot.

 (2) Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 31,95 eurot.

§ 96.  Jäätmete riikidevahelise veo loa taotluse läbivaatamine

  Jäätmete riikidevahelise veo loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 19,17 eurot.

3. jaotis Jahiseaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 97.  Jahitunnistuse ja jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotluse läbivaatamine

 (1) Jahitunnistuse andmise, vahetamise või kehtivuse taastamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 3,19 eurot.

 (2) Jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 19,17 eurot.

4. jaotis Kiirgusseaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 98.  Kiirgustegevusloa andmise ja muutmise taotluse läbivaatamine

 (1) Kiirgustegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 127,82 eurot.

 (2) Kiirgustegevusloa muutmise taotluse läbivaatamise eest kiirgusseaduse § 24 punktis 1, 4, 5 või 7 sätestatud kiirgustegevuse muutuse puhul, või kui loa andja kohustab kiirgusseaduse § 25 lõike 2 alusel loa omajat esitama uue taotluse kiirgustegevusloa saamiseks, tasutakse riigilõivu 63,91 eurot.

§ 99.  Kvalifitseeritud kiirguseksperdi litsentsi taotluse läbivaatamine

  Kvalifitseeritud kiirguseksperdi litsentsi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 31,95 eurot.

5. jaotis Looduskaitseseaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 100.  Kaaviari pakendite märgiste väljastamine

  (Taas)pakendatud ja töödeldud kaaviari pakendite märgiste väljastamise eest tasutakse riigilõivu:
 1) esimese 500 märgise eest 319,55 eurot;
 2) iga järgmise 500 märgise eest 127,82 eurot.

6. jaotis Metsaseaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 101.  Metsakorraldustööde tegevusloa andmise ja kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamine

  Metsakorraldustööde tegevusloa andmise või kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 319,55 eurot.

7. jaotis Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 102.  Metsapuu seemne sertifitseerimine

  Sertifitseerimiseks võetava metsapuu seemne proovi võtmise ja laboratoorsete analüüside eest tasutakse riigilõivu 6,39 eurot.

§ 103.  Metsapuu seemne müügipakendi märgistamine

  Metsapuu seemne müügipakendi etiketiga märgistamise eest tasutakse riigilõivu 0,06 eurot pakendi kohta.

§ 104.  Kultiveerimismaterjali tootmise tegevusloa taotluse läbivaatamine

  Kultiveerimismaterjali tootmise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 15,97 eurot.

4. jagu Maa-ameti toimingud 

1. jaotis Maakatastriseaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 105.  Maakatastri dokumendi väljastamine

 (1) Maaregistri kinnitatud väljavõtte väljastamise eest tasutakse riigilõivu 2,55 eurot iga lehekülje eest.

 (2) Katastriüksuse plaani kinnitatud koopia või katastri kaartide kinnitatud väljavõtte väljastamise eest tasutakse riigilõivu:
 1) iga formaadis A4 lehekülje eest 3,83 eurot;
 2) iga formaadis A3 lehekülje eest 5,11 eurot;
 3) suurema kui formaadis A3 väljavõtte puhul 15,97 eurot iga ruutmeetri eest.

 (3) Katastriandmetest ja digitaalsetest kaartidest magnetkandjal koopia väljastamise eest tasutakse riigilõivu:
 1) kuni 50 katastriüksuse puhul 6,39 eurot ja lisaks 0,06 eurot iga katastriüksuse eest;
 2) enam kui 50 katastriüksuse puhul 7,98 eurot ja lisaks 0,03 eurot iga katastriüksuse eest.

 (4) Tehingute andmebaasi andmetest elektroonilise koopia või väljavõtte väljastamise eest tasutakse riigilõivu 0,25 eurot iga tehingu eest.

§ 106.  Maakorraldustööde tegevuslitsentsi taotluse läbivaatamine

  Maakorraldustööde tegevuslitsentsi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 255,64 eurot.

2. jaotis Maa hindamise seaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 107.  Maa hindamise tegevuslitsentsi taotluse läbivaatamine

  Maa hindamise tegevuslitsentsi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 255,64 eurot.

5. jagu Keskkonnaregistri toimingud 

1. jaotis Keskkonnaregistri seaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 108.  Keskkonnaregistri dokumendi väljastamine

 (1) Keskkonnaregistri andmete väljavõtte väljastamise eest tasutakse riigilõivu 0,31 eurot iga A4 formaadis lehekülje eest.

 (2) Keskkonnaregistri objekti paiknemiskaardi mustvalge väljavõtte väljastamise eest tasutakse riigilõivu:
 1) iga formaadis A4 lehekülje eest 3,83 eurot;
 2) iga formaadis A3 lehekülje eest 5,11 eurot;
 3) suurema kui A3 formaadis väljavõtte puhul 0,31 eurot iga ruutdetsimeetri eest.

 (3) Keskkonnaregistri objekti paiknemiskaardi värvilise väljavõtte väljastamise eest tasutakse riigilõivu:
 1) iga formaadis A4 lehekülje eest 7,66 eurot;
 2) iga formaadis A3 lehekülje eest 10,22 eurot;
 3) suurema kui formaadis A3 väljavõtte puhul 0,63 eurot iga ruutdetsimeetri eest.

 (4) Keskkonnaregistrist elektroonilisel andmekandjal andmete ühekordse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 3,19 eurot.

§ 109.  Keskkonnaregistri arhiivi andmetest elektrooniliste koopiate tegemine

  Keskkonnaregistri arhiivi andmetest elektroonilise koopia tegemise eest tasutakse riigilõivu:
 1) iga formaadis A4 lehekülje eest 1,27 eurot;
 2) suurema kui formaadis A4 väljavõtte puhul 0,31 eurot iga ruutdetsimeetri eest.

7. peatükk KULTUURIMINISTEERIUMI VALITSEMISALA TOIMINGUD 

1. jagu Kultuuriministeeriumi toimingud 

1. jaotis Meediateenuste seaduse alusel tehtavad toimingud 
[RT I, 06.01.2011, 1 - jõust. 16.01.2011]

§ 110.  Televisiooni- ja raadioteenuse osutamise tegevusloa taotluse läbivaatamine

  Televisiooni- ja raadioteenuse osutamise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 255,64 eurot.
[RT I, 06.01.2011, 1 - jõust. 16.01.2011]

2. jagu Muinsuskaitseameti toimingud 

1. jaotis Muinsuskaitseseaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 111.  Muinsuskaitseseaduses sätestatud tegevusloa andmise ja kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamine

  Muinsuskaitseseaduse § 36 lõikes 1 sätestatud tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 12,78 eurot..
[RT I, 21.03.2011, 4 - jõust. 01.06.2011]

2. jaotis Kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 112.  Kultuuriväärtuse väljaveoloa taotluse läbivaatamine ning väljaveoloa andmine ja sellest keeldumine

  Kultuuriväärtuse väljaveoloa taotluse läbivaatamise eest, samuti väljaveoloa andmise või sellest keeldumise eest kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduse § 16 lõikes 4 ja § 17 lõikes 3 sätestatud alustel tasutakse riigilõivu 6,39 eurot kultuuriväärtuse kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 63,91 eurot.

8. peatükk MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI VALITSEMISALA TOIMINGUD 

1. jagu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toimingud 

1. jaotis Ühistranspordiseaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 113.  Bussiveo liiniloa taotluse läbivaatamine

  Rahvusvahelise bussiveo liiniloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 63,91 eurot.

§ 114.  Sõiduplaani muutmine

  Sõiduplaani muutmise eest liiniloa alusel korraldataval rahvusvahelisel bussiveol tasutakse riigilõivu 51,12 eurot.

§ 115.    [Kehtetu - RT I, 30.12.2011, 4 - jõust. 01.01.2012]

2. jaotis Autoveoseaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 116.  Autoveo tegevusloa taotluse läbivaatamine

 (1) Tasulise riigisisese autoveo tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 127,82 eurot.

 (2) Ühenduse tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 191,73 eurot.

 (3) Oma kulul korraldatava rahvusvahelise autoveo tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 127,82 eurot.

§ 117.  Sõidukikaardi väljastamine

 (1) Tasulise riigisisese autoveo sõidukikaardi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 15,33 eurot.

 (2) Ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirja väljastamise eest tasutakse riigilõivu 15,33 eurot.

 (3) Oma kulul korraldatava rahvusvahelise autoveo sõidukikaardi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 15,33 eurot.

§ 118.  Rahvusvahelise autoveo muu dokumendi väljastamine

 (1) Riikidevaheliste lepingute alusel nõutava veoloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 6,39 eurot.

 (2) Aastase kehtivusajaga Euroopa Transpordiministrite Konverentsi (CEMT) veoloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 375,80 eurot.

 (3) [Kehtetu - RT I, 30.12.2011, 4 - jõust. 01.01.2012]

 (4) [Kehtetu - RT I, 30.12.2011, 4 - jõust. 01.01.2012]

 (5) Ühenduse tegevusloa alusel töötavale mitteliikmesriigi kodanikust autojuhile nõukogu määruse (EMÜ) nr 881/92 turulepääsu kohta sellise ühenduses toimuva kaupade autoveo puhul, mille algus- või lõpp-punkt asub liikmesriigi territooriumil või mis läbib ühe või mitme liikmesriigi territooriumi (EÜT L 95, 9.4.1992, lk 1–7), artiklist 3 tuleneva autojuhi tunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 12,78 eurot.

 (6) Juhuveo kontrolldokumendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 38,34 eurot.

 (7) Nõukogu määruse (EMÜ) nr 684/92 bussidega toimuva rahvusvahelise reisijateveo ühiseeskirjade kohta (EÜT L 74, 20.3.1992, lk 1–9) artiklist 13 tuleneva ühenduse oma kulul korraldatava rahvusvahelise sõitjateveo veoloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 15,33 eurot.

3. jaotis Lennundusseaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 119.  Lennutegevusloa andmine ja muutmine

 (1) Lennutegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 639,11 eurot.

 (2) Lennutegevusloa muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 319,55 eurot.

2. jagu Konkurentsiameti toimingud 

1. jaotis Konkurentsiseaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 120.  Koondumise menetlemine

  Koondumise menetlemise eest tasutakse riigilõivu 1917,34 eurot.

2. jaotis Postiseaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 121.  Universaalse postiteenuse tegevusloa andmise, muutmise ja kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamine

 (1) Universaalse postiteenuse tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 888,37 eurot.

 (2) Universaalse postiteenuse tegevusloa kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 178,95 eurot.

 (3) Universaalse postiteenuse tegevusloa tingimuste muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 504,90 eurot.

 (4) Universaalse postiteenuse tüüptingimuste muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 504,90 eurot.

§ 122.  Postiteenuse tegevusloa andmise, muutmise ja kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamine

 (1) Postiteenuse tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 293,99 eurot.

 (2) Postiteenuse tegevusloa kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 134,21 eurot.

 (3) Postiteenuse tegevusloa tingimuste muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 198,12 eurot.

 (4) Postiteenuse tüüptingimuste muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 198,12 eurot.

3. jaotis Elektrituruseaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 123.  Tegevusloa andmine ja muutmine

 (1) Tegevusloa eest tasutakse riigilõivu lähtuvalt tegevusloa liigist:
 1) suurema kui 1 MW netovõimsusega tootmisseadme käitamise lõpetamiseks – 639,11 eurot;
 2) elektrienergia tootmiseks – 159,77 eurot iga kehtivusaasta eest;
 3) jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks aastase teenustemahuga kuni 5 GWh – 958,67 eurot iga kehtivusaasta eest;
 4) jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks aastase teenustemahuga üle 5 GWh kuni 20 GWh – 1917,34 eurot iga kehtivusaasta eest;
 5) jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks aastase teenustemahuga üle 20 GWh kuni 50 GWh – 4473,81 eurot iga kehtivusaasta eest;
 6) jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks aastase teenustemahuga üle 50 GWh kuni 100 GWh – 6391,16 eurot iga kehtivusaasta eest;
 7) jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks aastase teenustemahuga üle 100 GWh kuni 500 GWh – 12 782,32 eurot iga kehtivusaasta eest;
 8) jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks aastase teenustemahuga üle 500 GWh – 19 173,49 eurot iga kehtivusaasta eest;
 9) põhivõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks – 2556,46 eurot iga kehtivusaasta eest;
 10) riigipiiri ületava alalisvooluliini kaudu elektrienergia edastamiseks – 2556,46 eurot iga kehtivusaasta eest;
 11) otseliini kaudu elektrienergia edastamiseks – 1278,23 eurot iga kehtivusaasta eest;
 111) tootjaliini kaudu elektrienergia edastamiseks – 1278,23 eurot iga kehtivusaasta eest;
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
 12) elektrienergia müügiks – 639,11 eurot iga kehtivusaasta eest;
 13) elektrienergia impordiks – 3195,58 eurot.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3–8 nimetatud teenustemahuks loetakse eelmisel kalendriaastal tarbijatele edastatud elektrienergia koguse ja võrgukadude summa. Tegevust alustav võrguettevõtja tasub riigilõivu järgmiseks kalendriaastaks kavandatava teenustemahu alusel.

 (3) Tegevusloa tingimuste muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 50 protsenti käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud riigilõivumäärast.

4. jaotis Maagaasiseaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 124.  Tegevusloa andmine ja muutmine

 (1) Tegevusloa eest tasutakse riigilõivu lähtuvalt tegevusloa liigist:
 1) gaasi importimiseks – 639,11 eurot iga kehtivusaasta eest;
 2) gaasi müügiks – 255,64 eurot iga kehtivusaasta eest;
 3) gaasi ülekande teenuse osutamiseks – 255,64 eurot iga kehtivusaasta eest;
 4) gaasi jaotamise teenuse osutamiseks – 255,64 eurot iga kehtivusaasta eest.

 (2) Tegevusloa tingimuste muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 50 protsenti käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud riigilõivumäärast.

5. jaotis Kaugkütteseaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 125.  Kaugkütteseaduse kohaselt tegevusloa andmise ja muutmise taotluse läbivaatamine

 (1) Tegevusloa eest tasutakse riigilõivu lähtuvalt tegevusloa liigist:
 1) soojuse tootmiseks üle 50 000 MWh aastas – 255,64 eurot iga kehtivusaasta eest ettevõtja kohta;
 2) soojuse jaotamiseks üle 50 000 MWh aastas – 255,64 eurot iga kehtivusaasta eest ettevõtja kohta;
 3) soojuse müügiks üle 50 000 MWh aastas – 255,64 eurot iga kehtivusaasta eest ettevõtja kohta või kontserni kuuluva ettevõtja kohta, kui kontserni kuuluvate soojusettevõtjate soojuse summaarne müük ületab 50 000 MWh aastas.

 (2) Tegevusloa tingimuste muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 50 protsenti käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud riigilõivumäärast.

6. jaotis Raudteeseaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 126.  Tegevusloa taotluse läbivaatamine

  Tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu lähtuvalt tegevusloa liigist:
 1) raudteeinfrastruktuuri majandamiseks 1917,34 eurot;
 2) raudtee reisijateveoteenuse osutamiseks 1917,34 eurot;
 3) raudtee kaubaveoteenuse osutamiseks 3834,69 eurot;
 4) raudteeveeremi remondiks 319,55 eurot;
 5) raudteeveeremi tehnohooldeks 319,55 eurot;
 6) raudteeveeremi ehituseks 639,11 eurot.

7. jaotis Riigilõivu tasumine 

§ 127.  Tegevusloa kehtivusaasta eest tasumine

  Käesoleva seaduse § 123 lõike 1 punktides 2–12, § 124 lõike 1 punktides 1–4 ja § 125 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud tegevusloa esimese kehtivusaasta eest tasutakse riigilõiv enne tegevusloa taotluse esitamist ning iga järgneva kehtivusaasta eest vähemalt 10 päeva enne vastava kehtivusaasta algust.

3. jagu Lennuameti toimingud 

1. jaotis Lennundusseaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 128.  Õhusõiduki registreerimise taotluse läbivaatamine ning registreerimissertifikaadis muudatuste tegemine

 (1) Õhusõiduki registreerimise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu maksimaalsest lubatud stardimassist (MTOW) lähtuvalt järgmiselt:
 1) MTOW õhusõidukitel kuni 750 kg – 31,95 eurot;
 2) MTOW õhusõidukitel 751–5700 kg – 95,86 eurot;
 3) MTOW õhusõidukitel üle 5700 kg – 191,73 eurot.

 (2) Õhusõiduki registreerimissertifikaadis muudatuste tegemise eest tasutakse riigilõivu 31,95 eurot iga sissekande kohta.

 (3) Õhusõiduki registreerimise eest omaniku soovile vastava registreerimistunnusega tasutakse täiendavalt riigilõivu 830,85 eurot.

§ 129.  Õhusõiduki lennukõlblikkussertifikaadi ja lennuloa väljaandmise taotluse läbivaatamine

 (1) Õhusõiduki lennukõlblikkussertifikaadi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu maksimaalsest lubatud stardimassist (MTOW) lähtuvalt järgmiselt:
 1) MTOW õhusõidukitel kuni 750 kg – 31,95 eurot;
 2) MTOW õhusõidukitel 751–5700 kg – 127,82 eurot;
 3) MTOW õhusõidukitel üle 5700 kg – 319,55 eurot.

 (2) Õhusõiduki lennuloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 63,91 eurot.

§ 130.  Õhusõiduki lennukõlblikkuse kontroll

  Õhusõiduki lennukõlblikkuse kontrolli eest tasutakse riigilõivu maksimaalsest lubatud stardimassist (MTOW) lähtuvalt järgmiselt:
 1) MTOW õhusõidukitel kuni 750 kg – 31,95 eurot;
 2) MTOW õhusõidukitel 751–5700 kg – 127,82 eurot;
 3) MTOW õhusõidukitel üle 5700 kg – 360 × kaalukoefitsient «K»
(kus K = MTOW (kilogrammides) : 1000) + 127,82 eurot;
 4) lisaks punktides 1, 2 või 3 sätestatule täiendavalt 958,67 eurot, kui kontrollitakse välisriigis asuva õhusõiduki lennukõlblikkust.

§ 131.  Lennuettevõtja sertifikaadi väljaandmise ja kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamine ning käitamistingimuste muutmine

 (1) Ärilise lennutranspordiga tegeleva lennuettevõtja sertifikaadi esmase taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu lennuettevõtja poolt käitatava suurima maksimaalse lubatud stardimassiga (MTOW) õhusõidukist lähtuvalt järgmiselt:
 1) MTOW lennukitel kuni 2800 kg ja helikopteritel kuni 1000 kg – 2236,90 eurot;
 2) MTOW lennukitel 2801 kuni 5700 kg ja helikopteritel 1001 kuni 3175 kg – 4154,25 eurot;
 3) MTOW lennukitel 5701 kuni 25 000 kg ja helikopteritel üle 3175 kg – 7669,39 eurot;
 4) MTOW lennukitel üle 25 000 kg – 11 504,09 eurot.

 (2) Lennutöödega tegeleva lennuettevõtja sertifikaadi esmase taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 2876,02 eurot.

 (3) Ärilise lennutranspordiga tegeleva lennuettevõtja sertifikaadi kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse pikendatud kehtivuse iga aasta kohta riigilõivu jooksva aasta 31. märtsiks lennuettevõtja poolt käitatava suurima maksimaalse lubatud stardimassiga õhusõidukist lähtuvalt järgmiselt:
 1) MTOW lennukitel kuni 2800 kg ja helikopteritel kuni 1000 kg – 575,20 eurot;
 2) MTOW lennukitel 2801 kuni 5700 kg ja helikopteritel 1001 kuni 3175 kg – 1214,32 eurot;
 3) MTOW lennukitel 5701 kuni 25 000 kg ja helikopteritel üle 3175 kg – 2492,55 eurot;
 4) MTOW lennukitel üle 25 000 kg – 3770,78 eurot.

 (4) Lennutöödega tegeleva lennuettevõtja sertifikaadi kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 2556,46 eurot.

 (5) Uue õhusõiduki tüübi sisseviimise eest lennuettevõtja sertifikaadi käitamistingimustesse tasutakse riigilõivu vastavalt õhusõiduki maksimaalsele lubatud stardimassile järgmiselt:
 1) MTOW lennukitel kuni 2800 kg ja helikopteritel kuni 1000 kg – 191,73 eurot;
 2) MTOW lennukitel 2801 kuni 5700 kg ja helikopteritel 1001 kuni 3175 kg – 319,55 eurot;
 3) MTOW lennukitel 5701 kuni 25 000 kg ja helikopteritel üle 3175 kg – 511,29 eurot;
 4) MTOW lennukitel üle 25 000 kg – 639,11 eurot.

 (6) Lennuettevõtja sertifikaadi käitamistingimuste muutmise taotluse, välja arvatud õhusõiduki registreerimistunnuste muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 127,82 eurot.

 (7) Kui lennutöödega tegeleva lennuettevõtja sertifikaati taotleb ärilise lennutranspordiga tegeleva lennuettevõtja sertifikaati omav isik, tasutakse taotluse läbivaatamise eest riigilõivu 63,91 eurot.

§ 132.  Mittetulundusliku lennutegevuse registreerimine ja registreerimistunnistuse kehtivusaja pikendamine

 (1) Mittetulundusliku lennutegevuse registreerimise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 127,82 eurot.

 (2) Mittetulundusliku lennutegevuse registreerimistunnistuse kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 63,91 eurot.

§ 133.  Aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifikaadi väljaandmise, muutmise ja kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamine

 (1) Aeronavigatsiooniteenuse osutaja esmase sertifikaadi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1597,79 eurot.

 (2) Aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifikaadi muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 127,82 eurot.

 (3) Aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifikaadi kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse pikendatud kehtivuse iga aasta kohta riigilõivu:
 1) piirkondliku lennujuhtimisteenuse osutamise puhul 639,11 eurot;
 2) lähenemislennujuhtimisteenuse osutamise puhul 639,11 eurot;
 3) lähilennujuhtimisteenuse osutamise puhul 639,11 eurot;
 4) lähi- ja lähenemislennujuhtimisteenuse osutamise puhul 639,11 eurot;
 5) lennuvälja lennuinfoteenuse osutamise puhul 639,11 eurot;
 6) lennumeteoroloogiateenuse osutamise puhul 319,55 eurot;
 7) aeronavigatsiooniteabe teenuse osutamise puhul 639,11 eurot;
 8) sideteenuse osutamise puhul 319,55 eurot;
 9) navigatsiooniteenuse osutamise puhul 319,55 eurot;
 10) seireteenuse osutamise puhul 319,55 eurot.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud riigilõivu võib tasuda aasta kaupa. Sellisel juhul tasutakse riigilõiv pikendatud kehtivuse iga aasta kohta jooksva aasta 31. märtsiks.

§ 134.  Lennujuhtimis- ja raadionavigatsiooniseadme sertifikaadi väljaandmise ja kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamine

 (1) Lennujuhtimis- ja raadionavigatsiooniseadme sertifikaadi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 703,02 eurot.

 (2) Lennujuhtimis- ja raadionavigatsiooniseadme sertifikaadi kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 703,02 eurot.

§ 135.  Lennuvälja ning kopteriväljaku sertifikaadi väljaandmise, kehtivusaja pikendamise ja käitamistingimuste muutmise taotluse läbivaatamine

 (1) Lennuvälja või kopteriväljaku esmase sertifikaadi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu:
 1) CAT III, CAT II ja CAT I lennuvälja puhul 3642,96 eurot;
 2) mittetäppislähenemisega lennuvälja või kopteriväljaku puhul 958,67 eurot;
 3) ainult visuaaltingimustes käitatava lennuvälja või kopteriväljaku (visual flight rules – VFR) puhul 191,73 eurot.

 (2) Lennuvälja või kopteriväljaku sertifikaadi või selle juurde kuuluvate käitamistingimuste muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 127,82 eurot.

 (3) Lennuvälja või kopteriväljaku sertifikaadi kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse pikendatud kehtivuse iga aasta kohta riigilõivu:
 1) CAT III, CAT II ja CAT I lennuvälja puhul 1214,32 eurot;
 2) mittetäppislähenemisega lennuvälja või kopteriväljaku puhul 319,55 eurot;
 3) ainult visuaaltingimustes käitatava lennuvälja või kopteriväljaku puhul 63,91 eurot.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud riigilõivu võib tasuda aasta kaupa. Sellisel juhul tasutakse riigilõiv pikendatud kehtivuse iga aasta kohta jooksva aasta 31. märtsiks.

§ 136.  Lennundusloaga seotud toimingute tegemine

 (1) Lennundusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu:
 1) õhusõiduki piloodiõpilase, lennujuhiõpilase, harrastuspiloodi, erapiloodi, purilennuki, õhupalli ja ülikerglennuki piloodi või lennundustehnilise töötaja taotluse puhul 28,76 eurot;
 2) ameti- ja liinipiloodi, lennujuhi, lennuinformaatori või lendude korraldaja taotluse puhul 57,52 eurot.

 (2) Lennundusloa uuendamise või duplikaadi väljaandmise eest tasutakse riigilõivu:
 1) harrastuspiloodi, erapiloodi, purilennuki, õhupalli ja ülikerglennuki piloodi või lennundustehnilise töötaja taotluse puhul 12,78 eurot;
 2) ameti- ja liinipiloodi, lennujuhi, lennuinformaatori või lendude korraldaja taotluse puhul 31,95 eurot.

 (3) Rahvusliku lennundusloa vahetamise eest Euroopa Ühinenud Lennuametite (Joint Aviation Authorities – JAA) või Euroopa Lennuohutusadministratsiooni (European Aviation Safety Agency – EASA) vormi 26 nõuetele vastavaks lennundusloaks tasutakse riigilõivu:
 1) harrastuspiloodi, erapiloodi ja lennundustehnilise töötaja taotluse puhul 22,36 eurot;
 2) ameti- ja liinipiloodi taotluse puhul 57,52 eurot.

 (4) Lennundusloale tehtava iga uue kande või iga varasema kande kehtivusaja pikendamise eest uue tähtajani tasutakse riigilõivu 9,58 eurot.

 (5) Välisriigi lennundusloa tunnustamise kehtivustõendi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 57,52 eurot.

 (6) Lennundusloa saamiseks vajaliku teooriaeksami sooritamise eest tasutakse riigilõivu 3,19 eurot eksamiteema sooritamiseks ette nähtud ühe tunni kohta.

§ 137.  Ühekordse loa väljaandmise taotluse läbivaatamine

  Ühekordse loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 31,95 eurot.

§ 138.  Õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaadi väljaandmise taotluse läbivaatamine

  Õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaadi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 15,97 eurot.

§ 139.  Jätkuvat lennukõlblikkust tagava organisatsiooni sertifikaadi väljaandmise ja muutmise taotluse läbivaatamine ning sertifikaadi hoidmine

 (1) Jätkuvat lennukõlblikkust tagava organisatsiooni sertifikaadi esmase taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 2172,99 eurot.

 (2) Jätkuvat lennukõlblikkust tagava organisatsiooni sertifikaadi muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 703,02 eurot.

 (3) Jätkuvat lennukõlblikkust tagava organisatsiooni sertifikaadi hoidmise eest tasutakse iga aasta kohta riigilõivu 1150,40 eurot.

§ 140.  Lennunduspersonali koolitusorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmise, muutmise ja kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamine

 (1) Lennunduspersonali koolitusorganisatsiooni sertifikaadi esmase taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 958,67 eurot.

 (2) Lennunduspersonali koolitusorganisatsiooni sertifikaadi muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 319,55 eurot.

 (3) Lennunduspersonali koolitusorganisatsiooni sertifikaadi kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 958,67 eurot.

§ 141.  Õhusõiduki tootjaorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmise ja muutmise taotluse läbivaatamine ning sertifikaadi hoidmine

 (1) Õhusõiduki tootjaorganisatsiooni sertifikaadi esmase taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 639,11 eurot.

 (2) Õhusõiduki tootjaorganisatsiooni sertifikaadi muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 127,82 eurot.

 (3) Õhusõiduki tootjaorganisatsiooni sertifikaadi hoidmise eest tasutakse iga aasta kohta riigilõivu 127,82 eurot.

§ 142.  Õhusõiduki hooldusorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmise ja muutmise taotluse läbivaatamine ning sertifikaadi hoidmine

 (1) Õhusõiduki hooldusorganisatsiooni sertifikaadi esmase taotluse või muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu, lähtudes taotletavast pädevusest:
 1) õhusõiduki hoolduse A1 või A3 pädevuse taotluse puhul 1278,23 eurot;
 2) õhusõiduki hoolduse A2 või A4 pädevuse taotluse puhul 639,11 eurot;
 3) õhusõiduki mootori või abijõuseadme hoolduse B1 kuni B3 pädevuse taotluse puhul 639,11 eurot iga pädevuse kohta;
 4) õhusõiduki komponendi hoolduse C1 kuni C20 iga pädevuse taotluse puhul 127,82 eurot iga pädevuse kohta;
 5) eritööde D1 pädevuse taotluse puhul 255,64 eurot.

 (2) Õhusõiduki hooldusorganisatsiooni sertifikaadi hoidmise eest tasutakse iga aasta kohta riigilõivu 25 protsenti käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud pädevuste eest tasutavast riigilõivumäärast.

§ 143.  Lennunduse erialakeele oskustaseme testija sertifikaadi väljaandmise ja kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamine

 (1) Lennunduse erialakeele testija sertifikaadi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 127,82 eurot.

 (2) Lennunduse erialakeele testija sertifikaadi kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 127,82 eurot.

§ 144.  Lennundusjulgestusalast läbivaatust teostava isiku ning kokkuleppelise esindaja tunnustamine ja registreerimine

 (1) Lennundusjulgestusalast läbivaatust teostava isiku tunnustamise eest tasutakse riigilõivu 3,19 eurot.

 (2) Kokkuleppelise esindaja tunnustamise ja registreerimise eest tasutakse riigilõivu 127,82 eurot.

§ 145.  Riigilõivu tasumine sertifikaadi hoidmise eest

 (1) Käesoleva seaduse 8. peatüki 3. jaos sätestatud riigilõiv sertifikaadi hoidmise eest tasutakse iga kalendriaasta 31. märtsiks.

 (2) Sertifikaadi esmakordsel väljaandmisel tasutakse riigilõiv sertifikaadi hoidmise eest väljaandmisele järgneva kalendriaasta 31. märtsiks. Kui selleks kuupäevaks on sertifikaadi esmakordsest väljaandmisest möödunud vähem kui 12 kuud, tasutakse riigilõiv järgneva aasta 31. märtsiks.

§ 146.  Õhusõidukite registrist registerpandi kohta dokumentide väljastamine

 (1) Õhusõidukite registrisse kantud registerpandi kohta kinnitatud väljatrüki väljastamise eest tasutakse riigilõivu 1,91 eurot.

 (2) Sellise tõendi väljastamise eest, millega tõendatakse, et kannet ei ole muudetud või et teatud kannet või kandeid registris ei ole, tasutakse riigilõivu 1,59 eurot.

 (3) Õhusõidukite registrisse kantud registerpandi kohta muu dokumendi kinnitatud ärakirja või väljatrüki väljastamise eest tasutakse riigilõivu 0,31 eurot iga lehekülje eest.

4. jagu Maanteeameti toimingud 

1. jaotis Teeseaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 147.  Teehoiutööde tegevusloa andmise ja kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamine

  Teehoiutööde tegevusloa andmise või kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 255,64 eurot.

5. jagu Patendiameti, patendivoliniku kutsekomisjoni ja tööstusomandi apellatsioonikomisjoni toimingud 

§ 148.  Taotluse esitamine

 (1) Kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise eest tasutakse riigilõivu rahvusvahelises kaupade ja teenuste klassifikatsioonis toodud kaupade või teenuste klassi järgi:
 1) ühe klassi kohta 140,60 eurot;
 2) iga täiendava klassi kohta 44,73 eurot.

 (2) Kollektiivkaubamärgi ja garantiimärgi registreerimise taotluse esitamise eest tasutakse riigilõivu rahvusvahelises kaupade ja teenuste klassifikatsioonis toodud kaupade või teenuste klassi järgi:
 1) ühe klassi kohta 191,73 eurot;
 2) iga täiendava klassi kohta 44,73 eurot.

 (3) Patenditaotluse esitamise eest tasutakse riigilõivu 223,69 eurot.

 (4) Füüsilise isiku või ainult füüsiliste isikute poolt patenditaotluse esitamise eest tasutakse riigilõivu 55,92 eurot.

 (5) Üle 10-punktilise patendinõudlusega patenditaotluse esitamise eest tasutakse riigilõivu käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 4 sätestatud määras ja lisaks 12,78 eurot iga punkti eest alates 11. punktist.

 (6) Patendiga kaitstud meditsiinitoote või taimekaitsetoote täiendava kaitse taotluse ja patendiga kaitstud meditsiinitoote täiendava kaitse pikendamise taotluse esitamise eest tasutakse riigilõivu 102,25 eurot.

 (7) Kasuliku mudeli registreerimise taotluse esitamise eest tasutakse riigilõivu 102,25 eurot.

 (8) Füüsilise isiku või ainult füüsiliste isikute poolt kasuliku mudeli registreerimise taotluse esitamise eest tasutakse riigilõivu 25,56 eurot.

 (9) Tööstusdisainilahenduse registreerimise taotluse esitamise eest tasutakse riigilõivu 102,25 eurot.

 (10) Füüsilise isiku või ainult füüsiliste isikute poolt tööstusdisainilahenduse registreerimise taotluse esitamise eest tasutakse riigilõivu 25,56 eurot.

 (11) Tööstusdisainilahenduse variante sisaldava registreerimistaotluse esitamise eest tasutakse riigilõivu käesoleva paragrahvi lõikes 9 või 10 sätestatud määras ja lisaks 25,56 eurot iga järgmise variandi eest alates kolmandast variandist.

 (12) Geograafilise tähise registreerimise taotluse esitamise eest tasutakse riigilõivu 102,25 eurot.

 (13) Mikrolülituse topoloogia registreerimise taotluse esitamise eest tasutakse riigilõivu 102,25 eurot.

§ 149.  Rahvusvahelisest registreerimisest tuleneva kaitse laiendamine Eestile

 (1) Märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokolli artikli 3ter kohaselt kaubamärgi rahvusvahelisest registreerimisest tuleneva kaitse Eestile laiendamise nõude esitamise eest tasutakse riigilõivu rahvusvahelises kaupade ja teenuste klassifikatsioonis toodud kaupade või teenuste klassi järgi:
 1) ühe klassi kohta 140,60 eurot;
 2) iga täiendava klassi kohta 44,73 eurot.

 (2) Märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokolli artikli 3ter kohaselt kollektiivkaubamärgi rahvusvahelisest registreerimisest tuleneva kaitse Eestile laiendamise nõude esitamise eest tasutakse riigilõivu rahvusvahelises kaupade ja teenuste klassifikatsioonis toodud kaupade või teenuste klassi järgi:
 1) ühe klassi kohta 191,73 eurot;
 2) iga täiendava klassi kohta 44,73 eurot.

§ 150.  Rahvusvahelise registreerimise taotluse esitamine

 (1) Kaubamärgi või kollektiivkaubamärgi rahvusvahelise registreerimise taotluse Patendiametile esitamise eest tasutakse riigilõivu rahvusvahelises kaupade ja teenuste klassifikatsioonis toodud kaupade või teenuste klassi järgi:
 1) ühe klassi kohta 44,73 eurot;
 2) iga täiendava klassi kohta 19,17 eurot.

 (2) Rahvusvahelise patenditaotluse Patendiametile esitamise eest tasutakse riigilõivu 115,04 eurot.

 (3) Kasuliku mudeli rahvusvahelise registreerimise taotluse Patendiametile esitamise eest tasutakse riigilõivu 115,04 eurot.

§ 151.  Tööstusdisainilahenduse rahvusvahelise registreerimise taotluse edastamine

  Tööstusdisainilahenduse rahvusvahelise registreerimise taotluse edastamise eest tasutakse riigilõivu 31,95 eurot.

§ 152.  Ühenduse kaubamärgi ja ühenduse disainilahenduse taotluse edastamine

 (1) Ühenduse kaubamärgi taotluse edastamise eest tasutakse riigilõivu 31,95 eurot.

 (2) Ühenduse disainilahenduse taotluse edastamise eest tasutakse riigilõivu 31,95 eurot.

§ 153.  Ühenduse kaubamärgi taotluse ja ühenduse kaubamärgi muutmine siseriiklikuks taotluseks

 (1) Ühenduse kaubamärgi taotluse või ühenduse kaubamärgi muutmise eest siseriiklikuks taotluseks tasutakse riigilõivu rahvusvahelises kaupade ja teenuste klassifikatsioonis toodud kaupade või teenuste klassi järgi:
 1) ühe klassi kohta 140,60 eurot;
 2) iga täiendava klassi kohta 44,73 eurot.

 (2) Ühenduse kollektiivkaubamärgi taotluse või ühenduse kollektiivkaubamärgi muutmise eest siseriiklikuks taotluseks tasutakse riigilõivu rahvusvahelises kaupade ja teenuste klassifikatsioonis toodud kaupade või teenuste klassi järgi:
 1) ühe klassi kohta 191,73 eurot;
 2) iga täiendava klassi kohta 44,73 eurot.

§ 154.  Taotluse puuduste kõrvaldamise ja selgituste andmise tähtaja pikendamine

 (1) Kaubamärgi registreerimise taotluse puuduste kõrvaldamise või selgituste andmise tähtaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 31,95 eurot.

 (2) Tööstusdisainilahenduse registreerimise taotluse puuduste kõrvaldamise või selgituste andmise tähtaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 31,95 eurot.

 (3) Geograafilise tähise registreerimise taotluse puuduste kõrvaldamise või selgituste andmise tähtaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 31,95 eurot.

 (4) Mikrolülituse topoloogia registreerimise taotluse puuduste kõrvaldamise või selgituste andmise tähtaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 31,95 eurot.

§ 155.  Patenditaotluse parandamine ja täiendamine

  Pärast patendi väljaandmise või patenditaotluse tagasilükkamise otsuse tegemist tasutakse patenditaotluses paranduste ja täienduste tegemise eest riigilõivu 95,86 eurot.

§ 156.  Taotluse jagamine

 (1) Kaubamärgi registreerimise taotluse jagamise eest tasutakse riigilõivu samas määras, kui tasutaks eraldatava taotluse esitamise eest.

 (2) Tööstusdisainilahenduse registreerimise taotluse jagamise eest tasutakse riigilõivu samas määras, kui tasutaks eraldatava taotluse esitamise eest.

§ 157.  Taotluse võõrandamine ja üleminek

 (1) Kaubamärgi registreerimise taotluse võõrandamisel või üleminekul tasutakse taotluse andmete muutmise kande tegemise avalduse esitamise eest riigilõivu 31,95 eurot.

 (2) Patenditaotluse üleminekul tasutakse taotleja andmete muutmise avalduse esitamise eest riigilõivu 31,95 eurot.

 (3) Kasuliku mudeli registreerimise taotluse üleminekul tasutakse taotleja andmete muutmise avalduse esitamise eest riigilõivu 31,95 eurot.

 (4) Tööstusdisainilahenduse registreerimise taotluse üleminekul tasutakse taotluse andmete muutmise kande tegemise avalduse esitamise eest riigilõivu 31,95 eurot.

 (5) Mikrolülituse topoloogia registreerimise taotluse üleminekul tasutakse taotleja andmete muutmise avalduse esitamise eest riigilõivu 31,95 eurot.

§ 158.  Euroopa patenditaotluse siseriiklikku menetlusse võtmine

  Euroopa patenditaotluse siseriiklikku menetlusse võtmise eest tasutakse riigilõivu:
 1) patenditaotlusena 223,69 eurot;
 2) kasuliku mudeli registreerimise taotlusena 102,25 eurot.

§ 159.  Rahvusvahelise patenditaotluse siseriiklikku menetlusse võtmine

 (1) Rahvusvahelise patenditaotluse siseriiklikku menetlusse võtmise eest tasutakse riigilõivu 223,69 eurot.

 (2) Kasuliku mudeli rahvusvahelise registreerimise taotluse siseriiklikku menetlusse võtmise eest tasutakse riigilõivu 102,25 eurot.

§ 160.  Menetluse jätkamine ja taastamine

 (1) Kaubamärgi registreerimise taotluse menetluse taastamise nõude esitamise eest tasutakse riigilõivu 31,95 eurot.

 (2) Patenditaotluse menetluse jätkamise nõude esitamise eest pärast menetluse peatamist tasutakse riigilõivu 31,95 eurot.

 (3) Patenditaotluse menetluse, patendi kehtivuse ja täiendava kaitse kehtivuse taastamise nõude esitamise eest tasutakse riigilõivu 31,95 eurot.

 (4) Kasuliku mudeli registreerimise taotluse menetluse jätkamise eest pärast menetluse peatamist tasutakse riigilõivu 31,95 eurot.

 (5) Kasuliku mudeli registreerimise taotluse menetluse taastamise nõude esitamise eest tasutakse riigilõivu 31,95 eurot.

 (6) Tööstusdisainilahenduse registreerimise taotluse menetluse taastamise nõude esitamise eest tasutakse riigilõivu 31,95 eurot.

 (7) Mikrolülituse topoloogia registreerimise taotluse menetluse taastamise nõude esitamise eest tasutakse riigilõivu 31,95 eurot.

 (8) Rahvusvahelise patenditaotluse ja kasuliku mudeli rahvusvahelise registreerimise taotluse siseriikliku menetluse taastamise eest tasutakse riigilõivu 31,95 eurot.

§ 161.  Registreeringu tegemine

 (1) Kaubamärgi registreeringu tegemise eest tasutakse riigilõivu 44,73 eurot.

 (2) Leiutise registreerimise eest patendiregistris tasutakse riigilõivu 95,86 eurot.

§ 162.  Patendis ja kasulikus mudelis tehtud muudatuste teate avaldamine

 (1) Patendikirjelduse paranduste teate avaldamise eest tasutakse riigilõivu 31,95 eurot.

 (2) Patendinõudluse muutmise teate ja uue patendikirjelduse avaldamise eest tasutakse riigilõivu 44,73 eurot.

 (3) Kasuliku mudeli kirjelduse paranduste teate avaldamise eest tasutakse riigilõivu 31,95 eurot.

 (4) Kasuliku mudeli nõudluse muutmise teate ja uue kasuliku mudeli kirjelduse avaldamise eest tasutakse riigilõivu 44,73 eurot.

§ 163.  Kehtivuse pikendamine ja jõushoidmine

 (1) Kaubamärgi õiguskaitse kehtivusaja pikendamise avalduse esitamise eest tasutakse riigilõivu 191,73 eurot.

 (2) Kollektiivkaubamärgi ja garantiimärgi õiguskaitse kehtivusaja pikendamise avalduse esitamise eest tasutakse riigilõivu 242,86 eurot.

 (3) Patenditaotluse, patendi ja Euroopa patendi jõushoidmise eest tasutakse riigilõivu:
 1) esimese kehtivusaasta eest 25,56 eurot;
 2) teise kehtivusaasta eest 25,56 eurot;
 3) kolmanda kehtivusaasta eest 63,91 eurot;
 4) neljanda kehtivusaasta eest 76,69 eurot;
 5) viienda kehtivusaasta eest 95,86 eurot;
 6) kuuenda kehtivusaasta eest 115,04 eurot;
 7) seitsmenda kehtivusaasta eest 134,21 eurot;
 8) kaheksanda kehtivusaasta eest 153,38 eurot;
 9) üheksanda kehtivusaasta eest 178,95 eurot;
 10) kümnenda kehtivusaasta eest 204,51 eurot;
 11) üheteistkümnenda kehtivusaasta eest 242,86 eurot;
 12) kaheteistkümnenda kehtivusaasta eest 281,21 eurot;
 13) kolmeteistkümnenda kehtivusaasta eest 319,55 eurot;
 14) neljateistkümnenda kehtivusaasta eest 357,90 eurot;
 15) viieteistkümnenda kehtivusaasta eest 402,64 eurot;
 16) kuueteistkümnenda kehtivusaasta eest 447,38 eurot;
 17) seitsmeteistkümnenda kehtivusaasta eest 492,11 eurot;
 18) kaheksateistkümnenda kehtivusaasta eest 536,85 eurot;
 19) üheksateistkümnenda kehtivusaasta eest 581,59 eurot;
 20) kahekümnenda kehtivusaasta eest 626,33 eurot.

 (4) Meditsiinitoote või taimekaitsetoote täiendava kaitse jõushoidmiseks tasutakse esimese ja iga järgneva täiendava õiguskaitse kehtivusaasta eest riigilõivu 626,33 eurot.

 (5) Kasuliku mudeli registreeringu kehtivuse pikendamisel tasutakse riigilõivu:
 1) esimese pikendamise eest 191,73 eurot;
 2) teise pikendamise eest 255,64 eurot.

 (6) Tööstusdisainilahenduse registreeringu kehtivuse pikendamisel tasutakse riigilõivu:
 1) esimese pikendamise eest 127,82 eurot;
 2) teise ja järgmiste pikendamiste eest 255,64 eurot.

 (7) Pediaatrias kasutatavate ravimite täiendava kaitse pikendamise eest tasutakse riigilõivu 255,64 eurot.

§ 164.  Kaubamärgi rahvusvahelise registreeringu kehtivusaja pikendamine

 (1) Kaubamärgi rahvusvahelise registreeringu kehtivusaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 178,95 eurot.

 (2) Kollektiivkaubamärgi rahvusvahelise registreeringu kehtivusaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 223,69 eurot.

§ 165.  Kehtivuse pikendamise ja jõushoidmise tähtaja ennistamine

 (1) Kaubamärgi õiguskaitse kehtivusaja pikendamise tähtaja ennistamise eest tasutakse riigilõivu 44,73 eurot.

 (2) Kollektiivkaubamärgi ja garantiimärgi õiguskaitse kehtivusaja pikendamise tähtaja ennistamise eest tasutakse riigilõivu 44,73 eurot.

 (3) Patenditaotluse, patendi ja Euroopa patendi jõushoidmise eest kehtivusaasta riigilõivu tasumisel pärast tasumistähtpäeva möödumist tasutakse käesoleva seaduse § 163 lõikes 3 sätestatud kehtivusaasta riigilõivumäär ja lisaks 10 protsenti vastavast riigilõivumäärast.

 (4) Meditsiinitoote või taimekaitsetoote täiendava kaitse jõushoidmise eest tasutakse kehtivusaasta riigilõivu tasumisel pärast tasumistähtpäeva möödumist käesoleva seaduse § 163 lõikes 4 sätestatud kehtivusaasta riigilõivumäär ja lisaks 10 protsenti vastavast riigilõivumäärast.

 (5) Kasuliku mudeli registreeringu kehtivuse pikendamise eest pärast tasumistähtpäeva möödumist tasutakse käesoleva seaduse § 163 lõike 5 punktis 1 või 2 toodud riigilõivumäär ja lisaks 10 protsenti vastavast riigilõivumäärast.

 (6) Tööstusdisainilahenduse kaitse kehtivuse pikendamise tähtaja ennistamise eest tasutakse riigilõivu 44,73 eurot.

§ 166.  Registreeringu jagamine

 (1) Kaubamärgi registreeringu jagamise eest tasutakse riigilõivu 44,73 eurot.

 (2) Tööstusdisainilahenduse registreeringu jagamise eest tasutakse riigilõivu 44,73 eurot.

§ 167.  Registreeringu võõrandamine, üleminek ja litsentsimine

 (1) Kaubamärgi võõrandamise, ülemineku või litsentsi registreerimise kohta kande tegemise avalduse esitamise eest tasutakse riigilõivu 31,95 eurot.

 (2) Patendi ja Eestis kehtiva Euroopa patendi ülemineku, litsentsi või sundlitsentsi registreerimise kohta kande tegemise avalduse esitamise eest tasutakse riigilõivu 31,95 eurot.

 (3) Kasuliku mudeli ülemineku, litsentsi registreerimise, avaliku lihtlitsentsi andmise registreerimise või avaliku lihtlitsentsi saamise kohta kande tegemise eest registris tasutakse riigilõivu 31,95 eurot.

 (4) Tööstusdisainilahenduse ülemineku või litsentsi registreerimise kohta kande tegemise avalduse esitamise eest tasutakse riigilõivu 31,95 eurot.

 (5) Mikrolülituse topoloogia ülemineku või litsentsi registreerimise kohta kande tegemise avalduse esitamise eest tasutakse riigilõivu 31,95 eurot.

 (6) Geograafilise tähise registreeringu andmete muutmise kande tegemise avalduse esitamise eest tasutakse riigilõivu 31,95 eurot.
[RT I, 29.11.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 168.  Euroopa patenditaotluse patendinõudluse ja Euroopa patendikirjelduse tõlke avalikustamine

 (1) Euroopa patenditaotluse patendinõudluse tõlke avalikustamise eest tasutakse riigilõivu 31,95 eurot.

 (2) Euroopa patendikirjelduse tõlke või muudetud Euroopa patendikirjelduse tõlke avalikustamise eest tasutakse riigilõivu 44,73 eurot.

 (3) Euroopa patendikirjelduse tõlke või muudetud Euroopa patendikirjelduse tõlke esitamise tähtaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 31,95 eurot.

§ 169.  Rahvusvahelise patenditaotluse patendinõudluse eestikeelse tõlke avalikustamine

  Rahvusvahelise patenditaotluse patendinõudluse eestikeelse tõlke avalikustamise eest tasutakse riigilõivu 31,95 eurot.

§ 170.  Rahvusvahelise patenditaotluse ja kasuliku mudeli rahvusvahelise registreerimise taotluse eestikeelse tõlke esitamise tähtaja pikendamine

  Rahvusvahelise patenditaotluse või kasuliku mudeli rahvusvahelise registreerimise taotluse eestikeelse tõlke esitamise tähtaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 31,95 eurot.

§ 171.  Registritoimikuga tutvumine

  Registritoimikuga tutvumise eest tasutakse riigilõivu 7,66 eurot.

§ 172.  Dokumentide väljastamine

 (1) Prioriteeti või prioriteedinõuet tõendava dokumendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 15,97 eurot.

 (2) Tööstusomandi kaitse tunnistuse duplikaadi või patendikirja duplikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 15,97 eurot.

 (3) Registritoimiku dokumendi kinnitatud ärakirja või kirje väljatrüki väljastamise eest tasutakse riigilõivu 0,95 eurot iga formaadis A4 lehekülje eest.

 (4) Patendikirjelduse, kasuliku mudeli kirjelduse, leiutiskirjelduse, patendinõudluse, kasuliku mudeli nõudluse, jooniste ja muu illustreeriva materjali, Euroopa patenditaotluse patendinõudluse tõlke või rahvusvahelise patenditaotluse patendinõudluse tõlke kinnitatud ärakirja väljastamise eest tasutakse riigilõivu 1,59 eurot esimese formaadis A4 lehekülje eest ja 0,19 eurot iga järgneva formaadis A4 lehekülje eest.

 (5) Patenditaotluse ekspertiisi käigus viidatud patendidokumentide või muude trükiste koopiate väljastamise eest tasutakse riigilõivu 9,58 eurot.

§ 173.  Teabe väljastamine

 (1) Tööstusomandi registritest ja menetluse andmekogudest kirjaliku kinnitatud teabe väljastamise eest ühe tööstusomandi objekti kohta tasutakse riigilõivu 7,66 eurot.

 (2) Riiklikust patendivolinike registrist kirjaliku kinnitatud teabe väljastamise eest tasutakse riigilõivu 7,66 eurot iga dokumendi eest.

§ 174.  Patendivoliniku kutse taotlemise avalduse esitamine

  Patendivoliniku kutse taotlemise avalduse esitamise eest tasutakse riigilõivu 63,91 eurot iga avalduses märgitud tööstusomandi valdkonna eest.

§ 175.  Kaebuse ja vaidlustusavalduse esitamine

  Tööstusomandi apellatsioonikomisjonile kaebuse või vaidlustusavalduse esitamise eest tasutakse riigilõivu 159,77 eurot.

6. jagu Veeteede Ameti toimingud 

1. jaotis Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 176.  Laevapereta prahitud laevade registri kanded

 (1) Laeva kandmise eest laevapereta prahitud laevade registrisse koos lipudokumendi väljastamisega, samuti registreerimise pikendamise eest koos lipudokumendi väljastamisega tasutakse riigilõivu 31,95 eurot ja lisaks 0,06 eurot iga kogumahutavuse ühiku eest, kuid kokku mitte üle 3195,58 euro laeva kohta.

 (2) Registrisse kantud andmete muutmise ja täiendamise eest tasutakse riigilõivu 31,95 eurot.

 (3) Laeva kustutamise eest laevapereta prahitud laevade registrist koos vastava tunnistuse väljastamisega tasutakse riigilõivu 19,17 eurot.

§ 177.  Registri dokumendi väljastamine

 (1) Ajutise liputunnistuse väljastamise eest laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 23 alusel tasutakse riigilõivu 83,08 eurot.

 (2) Laevapereta prahitud laevade registri dokumendi ärakirja väljastamise eest tasutakse riigilõivu 9,58 eurot.

 (3) Kaubandusliku meresõidu koodeksi alusel asutatud laevaregistri dokumendi kinnitatud ärakirja väljastamise eest tasutakse riigilõivu 3,19 eurot.

2. jaotis Meresõiduohutuse seaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 178.  Veesõiduki tehniline ülevaatus

 (1) Klassifitseeritud laeva ja väikelaeva tehnilise ülevaatuse eest tasutakse riigilõivu klassifitseeritud laeva või väikelaeva kogupikkuse iga meetri kohta:
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
 1) laeva esmase ja täisülevaatuse puhul 4,79 eurot;
 2) laeva iga-aastase ülevaatuse puhul 3,19 eurot;
 3) laeva täieliku või osalise lisaülevaatuse puhul 1,59 eurot;
 4) laeva dokiülevaatuse puhul 1,59 eurot;
 5) väikelaeva ja alla 12-meetrise kogupikkusega laeva tehnilise ülevaatuse eest 1,59 eurot.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (11) Klassifitseerimata laeva ja välisriigi lippu kandva laeva tehnilise ülevaatuse eest tasutakse riigilõivu klassifitseerimata laeva või välisriigi lippu kandva laeva kogupikkuse iga meetri kohta:
 1) laeva esmase ja täisülevaatuse puhul 30 eurot;
 2) laeva iga-aastase ülevaatuse puhul 20 eurot;
 3) laeva täieliku või osalise lisaülevaatuse puhul 10 eurot;
 4) laeva dokiülevaatuse puhul 10 eurot.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (2) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 11 nimetatud toimingu eest tasutava riigilõivu arvutamiseks kasutatakse järgmisi koefitsiente:
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
 1) ühetekilisel veesõidukil 1;
 2) mitmetekilisel veesõidukil iga järgmise teki kohta lisaks 0,2;
 3) alla 8 aasta vanusel veesõidukil 0,75;
 4) 8–11 aasta vanusel veesõidukil 1;
 5) 12–19 aasta vanusel veesõidukil 1,25;
 6) üle 20 aasta vanusel veesõidukil 1,5.

 (21) Väikelaeva või jeti ülevaatuseks või kontrollimiseks Veeteede Ameti järelevalveametniku kohalekutsumise korral Eesti piires tasutakse riigilõivu 16 eurot iga väikelaeva või jeti ülevaatuse või kontrollimise eest.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (3) Kui tehnilisel ülevaatusel selgub, et laev ei ole nõuetekohane, tasub reeder uue tehnilise ülevaatuse eest riigilõivu käesoleva paragrahvi lõigetes 1– 21 sätestatud määras.
[RT I, 04.07.2011, 2 - jõust. 14.07.2011]

 (4) Kui pärast laeva kontrollimist peetakse laev kinni, tasub reeder uue kontrollimise eest riigilõivu käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3, lõike 11 punktis 3 ja lõikes 2 sätestatud määras
[RT I, 04.07.2011, 2 - jõust. 14.07.2011]

 (5) Sadamasse sisenemise keelu kehtetuks tunnistamiseks läbiviidava laiendatud kontrolli eest tuleb tasuda riigilõivu käesoleva paragrahvi lõike 11 punktis 3 ja lõikes 2 sätestatud määras
[RT I, 04.07.2011, 2 - jõust. 14.07.2011]

§ 179.  Reederi ja laeva meresõiduohutusalane auditeerimine

 (1) Reederi ja laeva meresõiduohutusalase auditeerimise ja auditeerimisele eelneva dokumentatsiooni läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 127,82 eurot Veeteede Ameti järelevalveametniku iga töötunni eest, kuid kokku mitte üle 1917,34 euro alalise tunnistuse väljastamisel ning mitte üle 639,11 euro ajutise tunnistuse väljastamisel.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (2) [Kehtetu - RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (3) Kui meresõiduohutusalasel auditeerimisel või sellele eelneval dokumentatsiooni läbivaatamisel selgub, et reeder või laev ei täida meresõiduohutuse nõudeid, tasutakse uue auditeerimise ja dokumentatsiooni läbivaatamise eest riigilõivu käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määras.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 180.  Laeva turvaülevaatus

 (1) Laeva turvaülevaatuse eest tasutakse riigilõivu 127,82 eurot Veeteede Ameti järelevalveametniku iga töötunni eest, kuid kokku mitte üle 1917,34 euro alalise tunnistuse väljastamisel või pikendamisel ning mitte üle 639,11 euro ajutise tunnistuse väljastamisel.

 (2) Laeva turvaplaani ja selle muudatuste läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 127,82 eurot Veeteede Ameti järelevalveametniku iga töötunni eest, kuid kokku mitte üle 639,11 euro.

 (3) Kui laeva turvaülevaatusel selgub, et laev ei ole nõuetekohane, tasutakse uue ülevaatuse eest riigilõivu käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määras.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 181.  Toote valmistamise ja teenuse osutamise tunnustamine
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (1) Tunnustamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 130 eurot Veeteede Ameti järelevalveametniku iga töötunni eest, kuid kokku mitte üle 2000 euro, kui tooteid valmistatakse või teenuseid osutatakse ühes või mitmes järgmistest tegevusvaldkondadest:
 1) laevaehitus, -remont ja laevade ümberehitus;
 2) laevaseadmete, -mehhanismide ja -süsteemide valmistamine, kontrollimine, remontimine ning katsetamine;
 3) laeva veealuse osa tuukriülevaatus ja veealune remontimine;
 4) raadiosideseadmete, navigatsiooni-, pääste- ja tuletõrjevahendite ning tulekaitsekonstruktsioonide valmistamine, remontimine, kontrollimine ja katsetamine ning raadiosideseadmete kaldahooldus;
 5) laevade tehnilise dokumentatsiooni väljatöötamine ja laevade katsetamine;
 6) kemikaalitankerite lastioperatsioonide ülevaatus;
 7) hüdrograafiline mõõdistamine;
 8) mereõppeasutuse kvaliteedisüsteemi auditeerimine;
 9) väikelaevade ehitamine, remontimine, katsetamine ja tehniline ülevaatus;
 10) väikelaevajuhtide väljaõppe korraldamine;
 11) laevapere liikmete tasemeõppe (kutse- ja kõrgharidus) ning täiskasvanute tööalase koolituse korraldamine;
 12) jetijuhtide väljaõppe korraldamine;
 13) laevade turvavarustuse paigaldamine ja hooldus Eesti Vabariigis;
 14) reederi ning laeva, sadama ja sadamarajatise turvaülema väljaõppe korraldamine;
 15) laevade agenteerimine.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (2) [Kehtetu - RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (3) Kui tunnustamise käigus selgub, et tunnustamist taotlev isik ei vasta tunnustamise nõuetele, tasutakse uue tunnustamise eest riigilõivu käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määras.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 1811.  Lootsi kvalifikatsioonieksami ja lootsitasõidu eksami vastuvõtmine

 (1) Lootsi kvalifikatsioonieksami ja lootsitasõidu eksami vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu 30 eurot.

 (2) Kui loots või lootsitasõidu loa taotleja ei soorita eksamit, tasutakse uue eksami vastuvõtmise eest riigilõivu käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määras.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 1812.  Kemikaalitankeri lastioperatsioonide ülevaatus

  Kemikaalitankeri lastioperatsioonide ülevaatuse eest tasutakse riigilõivu 130 eurot Veeteede Ameti järelevalveametniku iga töötunni eest, kuid kokku mitte üle 2000 euro.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 1813.  Laevale, lootsile ja laevaliikluse korraldamise süsteemi operaatorile tunnistuste väljastamine

 (1) Laevale meresõiduohutust või keskkonnaohutust tõendava tunnistuse, sõidukõlblikkuse tunnistuse, mõõtekirja, laadungimärgi tunnistuse, tunnistuse „Laevaandmete alaline register” või ühekordse ülesõiduloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 6 eurot iga lehekülje eest.

 (2) Lootsi (mereloots, vanemmereloots, sadamaloots, avamereloots) kutsetunnistuse või lootsitasõidu loa väljastamise või pikendamise eest tasutakse riigilõivu 3 eurot.

 (3) Laevaliikluse korraldamise süsteemi operaatori või vanemoperaatori kutsetunnistuse, teenistusraamatu või teenistusraamatu kinnituslehe väljastamise eest tasutakse riigilõivu 3 eurot.

 (4) Käesolevas paragrahvis nimetatud tunnistuse või dokumendi duplikaadi väljastamise eest tasutakse sama suurusega riigilõivu kui originaaltunnistuse või -dokumendi väljastamise eest.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 1814.  Laeva tehnilise dokumentatsiooni läbivaatamine ja kooskõlastamine

  Laeva tehnilise dokumentatsiooni läbivaatamise ja kooskõlastamise eest tasutakse riigilõivu 130 eurot Veeteede Ameti järelevalveametniku iga töötunni eest, kuid kokku mitte üle 2000 euro.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 1815.  Laevale tunnistuste ja tõendite väljastamise aluseks oleva dokumentatsiooni läbivaatamine

  Laevale tunnistuste ja tõendite väljastamise aluseks oleva dokumentatsiooni läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 130 eurot Veeteede Ameti järelevalveametniku iga töötunni eest, kuid kokku mitte üle 2000 euro.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 182.  Laeva logiraamatu, masinapäevaraamatu ja raadiopäevaraamatu kinnitamine
[Kehtetu - RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 183.  Laevapere liikme kutseeksami vastuvõtmine
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (1) Laevapere liikme kutseeksami vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu 31,95 eurot.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (2) Kui laevapere liige ei soorita kutseeksamit, tasutakse uue kutseeksami vastuvõtmise eest riigilõivu käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määras.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

§ 184.  Laevapere liikmetele diplomite ja tunnistuste väljastamine

 (1) Laevapere liikme meresõidudiplomi või siseveelaeva laevajuhi diplomi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 12,78 eurot.

 (2) Laevapere liikme kutsetunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu:
 1) väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva kapteni või vahitüürimehe tunnistuse puhul – 12,78 eurot;
 2) väiksema kui 750 kW peamasinate koguvõimsusega mootorlaeva vanemmehaaniku tunnistuse puhul – 12,78 eurot;
 3) väiksema kui 3000-se kogumahutavusega ja väiksema kui 3000 kW peamasinate koguvõimsusega mootorlaeva rannasõidukapteni-mehaaniku tunnistuse puhul – 12,78 eurot;
 4) väiksema kui 500-se kogumahutavusega ja väiksema kui 750 kW peamasinate koguvõimsusega mootorlaeva rannasõidukipri-mehaaniku tunnistuse puhul – 12,78 eurot;
 5) raadioside operaatori või piirangutega raadioside operaatori tunnistuse puhul – 3,19 eurot;
 6) laevaelektriku tunnistuse puhul – 12,78 eurot;
 7) vanemmadruse, vahimadruse, madruse, laevamotoristi, laeva külmutusseadmete masinisti, kiirvalvepaadi vanema, päästevahendite ja valvepaadi vanema, päästeparve vanema või laevakoka tunnistuse puhul – 3,19 eurot;
 8) siseveelaeva madruse tunnistuse puhul – 12,78 eurot;
 9) laeva turvaülema tunnistuse puhul – 3,19 eurot.

 (3) Laevapere liikme meresõidudiplomi või kutsetunnistuse kinnituslehe ja siseveelaeva laevajuhi diplomi kinnituslehe väljastamise eest tasutakse riigilõivu 3,19 eurot.

 (4) Laevapere liikme täiendõppekursuse läbimist tõendava tunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 3,19 eurot.

 (5) Laevapere liikme soodustusloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 12,78 eurot.

 (51) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 nimetamata tunnistuste väljastamise eest tasutakse riigilõivu 3 eurot.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (6) Käesolevas paragrahvis nimetatud tunnistuse või dokumendi duplikaadi väljastamise eest tasutakse sama suurusega riigilõivu kui originaaltunnistuse või -dokumendi väljastamise eest.

3. jaotis Sadamaseaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 185.  Sadamarajatise turvatunnistuse väljastamine ja tunnistusele märke tegemine

  Sadamarajatise turvatunnistuse väljastamise või tunnistusele märke tegemise eest tasutakse riigilõivu 127,82 eurot.

§ 186.  Sadama ja sadamarajatise turvalisuse riskianalüüs ning turvaplaan

 (1) Sadama ja sadamarajatise turvalisuse riskianalüüsi läbiviimise ja selle aruandesse muudatuste tegemise eest tasutakse riigilõivu 127,82 eurot iga sadama või sadamarajatise kohta, kuid kokku mitte üle 639,11 euro.

 (2) Sadama ja sadamarajatise turvaplaanide ja nende muudatuste läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 127,82 eurot iga sadama või sadamarajatise kohta, kuid kokku mitte üle 639,11 euro.

 (3) Kui sadama või sadamarajatise turvaplaani või selle muudatuste läbivaatamisel selgub, et sadam või sadamarajatis ei ole nõuetekohane, tasutakse uue turvaplaani või selle muudatuste läbivaatamise eest riigilõivu käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud määras.

§ 187.  Sadamakapteni ning sadama ja sadamarajatise turvaülema atesteerimine

  Isiku sadamakaptenina, sadama turvaülemana ja sadamarajatise turvaülemana atesteerimiseks esitamise eest tasutakse riigilõivu 31,95 eurot.

§ 188.  Turvaettevõtja tunnustamise taotluse läbivaatamine

 (1) Turvaettevõtja tunnustamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 127,82 eurot.

 (2) Kui tunnustamise taotluse läbivaatamisel selgub, et turvaettevõtja ei ole nõuetekohane, tasutakse uue taotluse läbivaatamise eest riigilõivu käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määras.

§ 189.  Sadama sadamaregistrisse kandmine ja sadamaregistri kande muutmine

 (1) Sadama sadamaregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 127,82 eurot.

 (2) Sadamaregistri kande muutmise eest tasutakse riigilõivu 12,78 eurot.

7. jagu Tehnilise Järelevalve Ameti toimingud 

1. jaotis Lõhkematerjaliseaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 190.  Lõhkematerjaliseaduse alusel toimingute tegemine

 (1) Lõhkematerjali käitlemisloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 287,60 eurot.

 (2) Lõhkematerjalitehase käitamisloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 319,55 eurot.
[RT I, 30.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

 (3) Lõhkematerjalilao käitamisloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 319,55 eurot.
[RT I, 30.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

 (4) Väljaspool lõhkematerjaliladu lõhkematerjali hoidmise loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 31,95 eurot.

 (5) Enamohtliku lõhketöö loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 31,95 eurot.

 (6) Enamohtliku lõhketöö loa kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 15,97 eurot.

 (7) Lõhkematerjali sisse- ja väljaveo loa või lõhkematerjali veoloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 31,95 eurot.

 (8) Pürotehnilise toote kasutusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu:
 1) kui pürotehnilise toote kasutusloa andmiseks ei ole vaja teha täiendavaid katseid – 3,19 eurot;
 2) kui pürotehnilise toote kasutusloa andmiseks on vaja teha täiendavaid katseid – 31,95 eurot.

 (9) Lõhkematerjali valdkonnas töötava isiku pädevustunnistuse taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 57,52 eurot.

 (10) Pürotehniku ja pürotehnilise toote käitlemise korraldaja pädevustunnistuse taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 31,95 eurot.

 (11) Pädevustunnistuse duplikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 6,39 eurot.

 (12) Pädevustunnistuse kehtivuse pikendamise eest tasutakse riigilõivu 15,97 eurot.

 (13) Pürotehnilise toote käitlemise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 127,82 eurot.

2. jaotis Kaevandamisseaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 191.  Vastutava spetsialisti pädevustunnistuse andmise ja kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamine

 (1) Enamohtlikel tegevusaladel tegutseva ettevõtja vastutava spetsialisti pädevustunnistuse taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 31,95 eurot.

 (2) Enamohtlikel tegevusaladel tegutseva ettevõtja vastutava spetsialisti pädevustunnistuse kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise ja duplikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 6,39 eurot.

3. jaotis Mõõteseaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 192.  Mõõtevahendi tüübikinnituse väljastamine, muutmine ja kehtivusaja pikendamine

  Riigisisese tüübikinnitustunnistuse väljastamise, muutmise või kehtivusaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 31,95 eurot.

4. jaotis Elektroonilise side seaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 193.  Dokumendi ärakirja väljastamine

  Tehnilise Järelevalve Ameti väljastatava dokumendi kinnitatud ärakirja eest tasutakse riigilõivu 3,19 eurot iga dokumendi eest.

§ 194.  Sagedusloa andmine, muutmine ja kehtivusaja pikendamine

 (1) Kuni kolmeks aastaks amatöörraadiojaama tööloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 2,30 eurot.

 (2) Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest ühe simplekssideks kasutatava raadiosageduskanali kohta tasutakse riigilõivu:
 1) ühes maakonnas paikneva raadiovõrgu eest käesoleva seaduse lisas 3 (edaspidi lisa 3) sätestatud määras;
 2) kahes kuni viies maakonnas paikneva raadiovõrgu eest lisas 3 sätestatud määra kahekordses suuruses;
 3) kuues kuni kümnes maakonnas paikneva raadiovõrgu eest lisas 3 sätestatud määra kolmekordses suuruses;
 4) üheteistkümnes ja enamas maakonnas paikneva raadiovõrgu eest lisas 3 sätestatud määra viiekordses suuruses;
 5) ühe raadiosideliini raadiosaatja eest lisas 3 sätestatud määras;
 6) vee- või õhusõidukiga side pidamiseks kasutatava paikse või liikuva maapealse raadiosaatja, sealhulgas navigatsioonisaatja eest lisas 3 sätestatud määras.

 (3) Lähitoimeseadmetele üheks aastaks sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 15,33 eurot.

 (4) Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest ühe dupleks- või semiduplekssideks kasutatava raadiosageduskanali kohta tasutakse riigilõivu:
 1) ühes maakonnas paikneva raadiovõrgu eest lisa 3 punktides 1 ja 7 sätestatud määra pooleteisekordses suuruses;
 2) kahes kuni viies maakonnas paikneva raadiovõrgu eest lisa 3 punktides 1 ja 7 sätestatud määra kolmekordses suuruses;
 3) kuues kuni kümnes maakonnas paikneva raadiovõrgu eest lisa 3 punktides 1 ja 7 sätestatud määra neljakordses suuruses;
 4) üheteistkümnes ja enamas maakonnas paikneva raadiovõrgu eest lisa 3 punktides 1 ja 7 sätestatud määra seitsmekordses suuruses;
 5) ühe raadiosideliini raadiosaatja eest lisa 3 punktis 5 sätestatud määra pooleteisekordses suuruses.
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 24.03.2011]

 (5) Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest ühe mobiiltelefonivõrgu, juurdepääsu raadiovõrgu või liikuva maaside lairiba raadiovõrgu kohta tasutakse riigilõivu:
 1) ühes maakonnas paikneva raadiovõrgu eest lisa 3 punktis 3 sätestatud määra pooleteisekordses suuruses;
 2) kahes kuni viies maakonnas paikneva raadiovõrgu eest lisa 3 punktis 3 sätestatud määra kolmekordses suuruses;
 3) kuues kuni kümnes maakonnas paikneva raadiovõrgu eest lisa 3 punktis 3 sätestatud määra neljakordses suuruses;
 4) üheteistkümnes ja enamas maakonnas paikneva raadiovõrgu eest lisa 3 punktis 3 sätestatud määra seitsmekordses suuruses.
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 24.03.2011]

 (6) Vee- või õhusõiduki raadioloa kuni kolmeks aastaks andmise või kehtivusaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 1/3 osa lisas 3 sätestatud määrast iga aasta kohta.

 (7) Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest 12,5 kHz või väiksema kanalisammu puhul tasutakse riigilõivu 50 protsenti käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 4 ning lisa 3 punkti 1 alusel arvutatud riigilõivumäärast.

 (8) Sagedusloa, välja arvatud vee- ja õhusõiduki raadioluba ning amatöörraadiojaama tööluba, kuni 31 kalendripäevaks andmise või kehtivusaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 1/6 osa lisas 3 sätestatud määrast.

 (9) Vee- või õhusõiduki raadioloa kuni 31 kalendripäevaks andmise või kehtivusaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 1/12 osa lisas 3 sätestatud määrast.

 (10) Sagedusloa, välja arvatud vee- ja õhusõiduki raadioluba ning amatöörraadiojaama tööluba, 32 kalendripäevaks kuni 11 kuuks andmise või kehtivusaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 1/12 osa lisas 3 sätestatud määrast iga kuu kohta.

 (11) Vee- või õhusõiduki raadioloa 32 kalendripäevaks kuni 11 kuuks andmise või kehtivusaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 1/24 osa lisas 3 sätestatud määrast iga kuu kohta.

 (12) Sagedusloa omaniku soovil sagedusloal märgitud andmete või tingimuste muutmise eest tasutakse riigilõivu 12,78 eurot.

 (13) Sagedusloa omaniku soovil sagedusloal lisas 3 nimetatud tingimuste muutmise eest tasutakse riigilõivu lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 12 sätestatud riigilõivumäärale 1/12 osa lisas 3 sätestatud esialgse riigilõivumäära ja muudetud tingimuste esialgsest suurema riigilõivumäära erinevusest iga kuu kohta, mis on jäänud sagedusloa kehtivusaja lõppemiseni.

 (14) Sagedusloa omaniku soovil sagedusloal maakondade arvu suurendamise eest tasutakse riigilõivu lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 12 sätestatud riigilõivumäärale 1/12 osa käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 nimetatud esialgse ja suurendatud maakondade arvu riigilõivumäärade erinevusest iga kuu kohta, mis on jäänud sagedusloa kehtivusaja lõppemiseni.

 (15) Numeratsiooniplaanis elektroonilise side otstarbeks määratud numbriloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu lisas 3 sätestatud määras.

§ 195.  Raadioamatööri harmoneeritud kvalifikatsioonitunnistuse andmine

  Raadioamatööri harmoneeritud kvalifikatsioonitunnistuse (Harmonised Amateur Radio Examination Certificate – HAREC) andmise eest tasutakse riigilõivu 6,39 eurot.

5. jaotis Digitaalallkirja seaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 196.  Sertifitseerimise riikliku registri toimingud

 (1) Sertifitseerimisteenuse osutaja ja ajatempliteenuse osutaja registreerimise eest sertifitseerimise riiklikus registris tasutakse riigilõivu 639,11 eurot.

 (2) Sertifitseerimisteenuse osutaja ja ajatempliteenuse osutaja andmete muutmise eest sertifitseerimise riiklikus registris tasutakse riigilõivu 6,39 eurot.

6. jaotis Raudteeseaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 197.  Riikliku raudteeliiklusregistri kanded

 (1) Raudtee registrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu:
 1) avalikuks kasutamiseks määratud raudtee iga tee registrisse kandmise eest 19,17 eurot;
 2) muu raudtee registrisse kandmise eest 12,78 eurot.

 (2) Raudteeveeremi registrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu:
 1) veduri puhul 76,69 eurot;
 2) vaguni puhul 41,54 eurot;
 3) muu raudteeveeremi puhul 19,17 eurot.

 (3) Raudtee ja raudteeveeremi registrikande muutmise eest tasutakse riigilõivu 3,19 eurot.

§ 198.  Registreerimistunnistuse ja registreerimismärgi väljastamine

 (1) Raudtee registrisse kandmisel raudteele registreerimistunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 9,58 eurot.

 (2) Raudteeveeremi registrisse kandmisel raudteeveeremile registreerimistunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 12,78 eurot.

§ 199.  Ohutustunnistuse väljastamine, muutmine ja kehtivusaja pikendamine

 (1) Ohutusjuhtimise süsteemi ohutustunnistuse taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu, lähtudes tunnistuse liigist:
 1) avaliku raudteeinfrastruktuuri majandamiseks 1917,34 eurot;
 2) raudtee reisijateveoteenuse osutamiseks 639,11 eurot;
 3) raudtee kaubaveoteenuse osutamiseks 639,11 eurot.

 (2) Tegutsemise ohutustunnistuse taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu, lähtudes tunnistuse liigist:
 1) avaliku raudteeinfrastruktuuri majandamiseks 1917,34 eurot;
 2) mitteavaliku raudtee kogupikkusega kuni 5000 meetrit majandamiseks 319,55 eurot;
 3) mitteavaliku raudtee kogupikkusega 5000 kuni 15 000 meetrit majandamiseks 958,67 eurot;
 4) mitteavaliku raudtee kogupikkusega vähemalt 15 001 meetrit majandamiseks 1278,23 eurot;
 5) raudtee reisijateveoteenuse osutamiseks 639,11 eurot;
 6) raudtee kaubaveoteenuse osutamiseks 639,11 eurot.

 (3) Ohutustunnistuste muutmise või kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 319,55 eurot.

§ 200.  Läbilaskevõime taotluse esitamine

  Läbilaskevõime taotluse esitamise korral Tehnilise Järelevalve Ametile kui läbilaskevõime jaotusorganile raudteeseaduse § 63 tähenduses tasutakse iga liiklusgraafikuperioodiks taotletava läbilaskevõimeosa eest riigilõivu 63,91 eurot.

7. jaotis Ehitusseaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 201.  Ehitusloa väljastamine avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ehitise ehitamiseks

 (1) Avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ehitise püstitamise, rekonstrueerimise või laiendamise ehitusloa väljastamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 127,82 eurot ja lisaks 0,31 eurot ehitusprojektis fikseeritud ehitisealuse pinna iga ruutmeetri eest.

 (2) Avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendamata ehitise lammutamise ehitusloa väljastamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 31,95 eurot.

§ 202.  Kasutusloa väljastamine avalikku veekogusse ehitatud kaldaga püsivalt ühendamata ehitise kasutuselevõtuks

  Avalikku veekogusse ehitatud kaldaga püsivalt ühendamata ehitise kasutusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 63,91 eurot.

8. jagu Maanteeameti toimingud 

§ 203.  Sõiduki ja veesõiduki registreerimine

 (1) Sõiduki registreerimise eest tasutakse riigilõivu 121,43 eurot.

 (2) Väikelaeva või alla 12-meetrise kogupikkusega laeva registreerimise eest tasutakse riigilõivu 63,91 eurot.

 (3) Maastikusõiduki või jeti registreerimise eest tasutakse riigilõivu 31,95 eurot.

 (4) Ajutiselt Eestisse imporditud sõiduki registreerimise eest tasutakse riigilõivu 319,55 eurot.

 (5) Üksiksõiduki kinnituse omistamise eest tasutakse riigilõivu 191,73 eurot.

 (6) Mopeedi registreerimise eest tasutakse riigilõivu 9,58 eurot.
[RT I 2010, 44, 261 - jõust. 01.07.2011]

§ 204.  Registreerimismärgi väljastamine

 (1) Auto üldkasutatava, vähendatud mõõtmetega või unikaalse auto registreerimismärgi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 57,52 eurot.

 (2) Mootorratta üldkasutatava, vähendatud mõõtmetega või unikaalse mootorratta registreerimismärgi, maastikusõiduki, haagise, ratastraktori, traktori baasil ehitatud masina, muu liikurmasina või nende haagiste registreerimismärgi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 28,76 eurot.

 (3) Eritellimuse järgi valmistatud registreerimismärgi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 1278,23 eurot.

 (4) Transiitmärgi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 115,04 eurot.

 (5) Mootorsõiduki (välja arvatud mootorratta) ja selle haagise, väikelaeva või alla 12-meetrise kogupikkusega laeva teisaldatava registreerimismärgi kirjega PROOV väljastamise eest tasutakse riigilõivu 191,73 eurot.

 (6) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud registreerimismärgid on valmistatud üksikkorras omaniku avalduse alusel, tasutakse nende esmaväljastamise eest riigilõivu 447,38 eurot. Käesolevas lõikes nimetatud registreerimismärgi tellimisel rohkem kui kümnele autole tasutakse riigilõivu 127,82 eurot iga registreerimismärgi väljastamise eest.

 (7) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud registreerimismärgid on valmistatud üksikkorras omaniku avalduse alusel, tasutakse nende esmaväljastamise eest riigilõivu 223,69 eurot.

 (8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud registreerimismärkide korduskasutuseks väljastamise eest tasutakse riigilõivu 28,76 eurot.

 (9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud registreerimismärgi ühe duplikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 6,39 eurot.

 (10) Mopeedi registreerimismärgi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 6,39 eurot.
[RT I 2010, 44, 261 - jõust. 01.07.2011]

§ 205.  Registriandmete muutmine

 (1) Registrisse kantud andmete muutmise eest seoses sõiduki, väikelaeva või alla 12-meetrise kogupikkusega laeva omaniku vahetumisega tasutakse riigilõivu 57,52 eurot.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata registriandmete muudatuste vormistamise eest tasutakse riigilõivu 19,17 eurot.

 (3) Varastatud või tulekahju tagajärjel hävinud registreerimistunnistuse asendamise eest koos sellest tuleneva registrikande muudatusega tasutakse pädeva riigiasutuse tõendi esitamisel riigilõivu 9,58 eurot.

§ 206.  Liiklusregistri dokumendi väljastamine

 (1) Teabe väljastamise eest tasutakse riigilõivu:
 1) kinnitatud väljavõtte puhul 6,39 eurot iga lehekülje eest;
 2) eriprogrammi järgi koostatud kinnitatud teabe puhul 22,36 eurot iga lehekülje eest.

 (2) Isiku avalduse alusel tõendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 6,39 eurot iga lehekülje eest.

 (3) Alusdokumendi kinnitatud ärakirja väljastamise eest tasutakse riigilõivu 1,91 eurot iga lehekülje eest.

 (4) Laiendatud päringu tegemise eest liiklusregistrisse tasutakse riigilõivu 1,91 eurot iga A4 lehekülje eest.
[RT I 2010, 44, 261 - jõust. 01.07.2011]

§ 207.  Juhtimisõigust tõendava dokumendi ja selle duplikaadi väljastamine

 (1) Mootorsõiduki esmase juhiloa, juhiloa, rahvusvahelise juhiloa või selle duplikaadi väljastamise või selle vahetamise eest tasutakse riigilõivu 25,56 eurot.
[RT I 2010, 44, 261 - jõust. 01.07.2011]

 (2) Mootorsõiduki esmase juhiloa, juhiloa või selle duplikaadi väljastamise eest kiirtellimuse korras järgmiseks tööpäevaks tasutakse riigilõivu 51,12 eurot.

 (3) Esmase juhiloa või juhiloa taotlemisel käesoleva seaduse § 20 lõikes 2 sätestatud juhul tasutakse riigilõivu 12,78 eurot.

 (4) Väikelaeva või jeti juhtimise õigust tõendava dokumendi või selle duplikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 13 eurot.
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]

 (5) Mootorsõiduki piiratud õigusega juhiloa, ajutise juhiloa või nende duplikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 15,97 eurot.

 (6) Varastatud või tulekahju tagajärjel hävinud käesoleva paragrahvi lõikes 1, 4 või 5 nimetatud dokumendi duplikaadi väljastamise eest tasutakse pädeva riigiasutuse tõendi esitamisel riigilõivu 6,39 eurot.

 (7) Mopeedijuhiloa või selle duplikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 3,19 eurot.

§ 208.  Mootorsõidukijuhi eksamile registreerimine ja eksami vastuvõtmine

 (1) Mootorsõidukijuhi teooriaeksamile registreerimise ja eksami vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu 25,56 eurot.

 (2) Mootorsõidukijuhi sõidueksamile registreerimise ja eksami vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu:
 1) Maanteeameti valduses oleva mootorratta või B-kategooria auto kasutamisel 38,34 eurot;
[RT I, 17.03.2011, 1 - jõust. 18.03.2011]
 2) Maanteeameti valduses oleva veoauto, autobussi või nende autorongi kasutamisel 63,91 eurot;
[RT I, 17.03.2011, 1 - jõust. 18.03.2011]
 3) muu eksamisõidukile kehtestatud nõuetele vastava sõiduki kasutamisel 25,56 eurot.

 (3) Mopeedijuhi teooriaeksamile registreerimise ja eksami vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu kokku 3,19 eurot.

 (4) Mopeedijuhi sõidueksamile registreerimise ja eksami vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu:
 1) Maanteeameti valduses oleva mopeedi kasutamisel 19,17 eurot;
[RT I, 17.03.2011, 1 - jõust. 18.03.2011]
 2) muu mopeedi kasutamisel 6,39 eurot.

§ 209.  Mootorsõidukijuhi õpetaja ja juhendaja tunnistuse ning mootorsõidukijuhi koolitamise loa väljastamine

 (1) Mootorsõidukijuhi õpetajale koolitamise õigust tõendava tunnistuse või selle duplikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 31,95 eurot.

 (2) Mootorsõidukijuhi juhendaja tunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 15,97 eurot.

§ 210.  Ohtlikke veoseid vedava autojuhi ja ohutusnõuniku eksami vastuvõtmine ning tunnistuse väljastamine

 (1) Ohtlikke veoseid vedava autojuhi (ADR) eksami vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu 31,95 eurot.

 (2) Ohutusnõuniku eksami vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu 31,95 eurot.

 (3) Ohtlikke veoseid vedava autojuhi tunnistuse või selle duplikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 31,95 eurot.

 (4) Ohtlikke veoseid vedava autojuhi tunnistuse kehtivuse pikendamise eest tasutakse riigilõivu 15,97 eurot.

 (5) Ohutusnõuniku tunnistuse või selle duplikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 31,95 eurot.

§ 211.  Ametikoolituse tunnistuse väljastamine

  Veoautojuhi, bussijuhi või taksojuhi ametikoolituse tunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 31,95 eurot.

§ 212.  Digitaalse andmesalvestusega sõidumeeriku kaardi väljastamine

 (1) Autojuhi, sõidumeeriku paigaldamise töökoja, kontrollija või tööandja kaardi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 47,93 eurot.

 (2) Sõidumeerikukaardi taotlemisel käesoleva seaduse § 20 lõikes 2 sätestatud juhul tasutakse riigilõivu 35,15 eurot.

§ 213.  Maanteeameti spetsialisti kohalekutsumine
[RT I, 17.03.2011, 1 - jõust. 18.03.2011]

  Ratastraktori, liikurmasina, nende haagiste ja väikelaeva kontrollimiseks Maanteeameti spetsialisti kohalekutsumise korral Eesti piires tasutakse riigilõivu 22,36 eurot iga ratastraktori, liikurmasina ja nende haagise või väikelaeva kontrollimise eest.

§ 214.  Tehnoülevaataja eksami vastuvõtmine

 (1) Tehnoülevaataja teooriaeksami vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu 25,56 eurot.

 (2) Tehnoülevaataja praktika kontrolleksami vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu 25,56 eurot.

§ 215.  Riigisisese bussiveoga seonduvate toimingute tegemine

 (1) Riigisisese bussiveo liiniloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 38,34 eurot.

 (2) Sõiduplaani muutmise eest liiniloa alusel korraldataval riigisisesel bussiveol tasutakse riigilõivu 25,56 eurot.

§ 216.  Vedurijuhiloa andmise ja kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamine ning duplikaadi väljastamine

 (1) Vedurijuhiloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 25,56 eurot.

 (2) Vedurijuhiloa kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 19,17 eurot.

 (3) Vedurijuhiloa duplikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 12,78 eurot.

§ 2161.  Püsiasustusega väikesaartel, Aegnal ja Naissaarel tehnonõuetele vastavuse kontroll

 (1) Püsiasustusega väikesaartel, Aegnal ja Naissaarel mootorsõidukitele ja nende haagistele tehnonõuetele vastavuse kontrolli eest tasutakse riigilõivu 12,78 eurot.

 (2) Püsiasustusega väikesaartel, Aegnal ja Naissaarel mootorratastele ja nende haagistele tehnonõuetele vastavuse kontrolli eest tasutakse riigilõivu 6,39 eurot.
[RT I 2010, 44, 261 - jõust. 01.07.2011]

9. jagu Nimemärgiste riikliku registri toimingud 

1. jaotis Väärismetalltoodete seaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 217.  Nimemärgiste riiklikusse registrisse kandmine

  Eestis väärismetalltooteid valmistava ettevõtja või Eestisse väärismetalltooteid sissevedava ettevõtja nimemärgise kandmise eest nimemärgiste riiklikusse registrisse tasutakse riigilõivu 12,78 eurot.

10. jagu Riikliku ehitisregistri toimingud 

1. jaotis Ehitusseaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 218.  Ehitisregistri kande tegemine

  Vallasasjana käsitatava ehitise või selle osa omaniku ning pandi kohta registrisse kantud andmete muutmise ja kustutamise eest tasutakse riigilõivu lähtuvalt käesolevas seaduses sätestatud vastavate kinnistusraamatusse kantud andmete muutmise ja kustutamise eest tasutavatest riigilõivumääradest.

9. peatükk PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUMI VALITSEMISALA TOIMINGUD 

1. jagu Põllumajandusministri toimingud 

1. jaotis Toiduseaduse ja veterinaarkorralduse seaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 219.  Laboratooriumi volituse taotluse läbivaatamine

  Referentlaboratooriumina tegutsemiseks esmakordse volituse taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 191,73 eurot.

2. jagu Põllumajandusameti toimingud 

1. jaotis Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 220.  Sordi kaitse alla võtmise taotluse läbivaatamine

  Sordi kaitse alla võtmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 63,91 eurot.

§ 221.  Sordi kaitse all hoidmine

 (1) Sordi kaitse all hoidmise iga aasta eest tasutakse riigilõivu:
 1) 1.–5. aastal 25,56 eurot;
 2) 6.–10. aastal 51,12 eurot;
 3) 11.–15. aastal 76,69 eurot;
 4) 16.–20. aastal 102,25 eurot;
 5) alates 21. aastast 121,43 eurot.

 (2) Sordi kaitse all hoidmise riigilõiv tasutakse kaks kuud enne järgmise kaitse all hoidmise aasta algust.

§ 222.  Sordiregistri kande muutmine

  Sordiregistri kande muutmise eest tasutakse riigilõivu 9,58 eurot.

§ 223.  Registriteabe ja dokumentide väljastamine

 (1) Sordikaitse tunnistuse duplikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 6,39 eurot.

 (2) Sordiregistri kande kohta kinnitatud dokumendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 1,59 eurot.

§ 224.  Sundlitsentsi andmine

  Sundlitsentsi andmise eest tasutakse riigilõivu 63,91 eurot.

§ 225.  Sordi registreerimine ja sordilehte võtmine

 (1) Sordi registreerimise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 9,58 eurot.

 (2) Sordi ja geneetiliste ressursside säilitamiseks ettenähtud sordi sordilehte võtmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 12,78 eurot.

§ 226.  Sordi sordilehes hoidmine

 (1) Teraviljakultuuri, suvirapsi ja kartuli sordi sordilehes hoidmise iga aasta eest tasutakse riigilõivu:
 1) 1.–4. aastal 12,78 eurot;
 2) 5.–10. aastal 15,97 eurot;
 3) alates 11. aastast 19,17 eurot.

 (2) Muu taimeliigi sordi sordilehes hoidmise iga aasta eest tasutakse riigilõivu:
 1) 1.–4. aastal 9,58 eurot;
 2) 5.–10. aastal 12,78 eurot;
 3) alates 11. aastast 15,97 eurot.

 (3) Sordi sordilehes hoidmise riigilõiv tasutakse kaks kuud enne järgmise sordilehes hoidmise aasta algust.

§ 227.  Seemne sertifitseerimine ja pakendamine

 (1) Seemne sertifitseerimise eest tasutakse riigilõivu:
 1) teraviljakultuuri ja kaunvilja liikide seemnepõllu põldtunnustamise puhul 0,95 eurot hektari kohta;
 2) õlikultuuri, heintaime ja lina liikide seemnepõllu põldtunnustamise puhul 1,15 eurot hektari kohta;
 3) avamaa köögiviljakultuuri seemnepõllu põldtunnustamise puhul 0,44 eurot 100 ruutmeetri kohta;
 4) katmikala köögiviljakultuuri seemnepõllu põldtunnustamise puhul 19,17 eurot 100 ruutmeetri kohta.

 (2) Sertifitseerimiseks võetava seemne proovi võtmise ja laboratoorsete analüüside eest tasutakse riigilõivu:
 1) teraviljakultuuri liikide, õlikultuuri liikide, liblikõieliste heintaimede liikide, köögiviljakultuuri liikide, kaunviljade ja lillede puhul 31,95 eurot;
 2) kõrreliste heintaimede liikide puhul 12,78 eurot.

 (3) Sertifitseeritud seemne idanevuse laboratoorse kordusanalüüsi määramise eest tasutakse riigilõivu 4,79 eurot.

 (4) Seemne pakendamise loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 31,95 eurot.

 (5) Seemne pakendamise loa kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 6,39 eurot.

2. jaotis Taimekaitseseaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 228.  Taimekaitsevahendi turulelaskmine

 (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1–50) artiklis 33 nimetatud loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu:
 1) taimekaitsevahendi Eestis turulelaskmise puhul 1555 eurot;
 2) taimekaitsevahendi Eestis ja teises liikmesriigis turulelaskmise puhul 8235 eurot.

 (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 40 nimetatud loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 915 eurot.

 (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 43 nimetatud loa muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1647 eurot.

 (4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 30 nimetatud loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1555 eurot.

 (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 47 nimetatud loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1555 eurot.

 (6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 52 nimetatud loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 183 eurot.

 (7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklites 30, 33, 40, 45, 47 ja 52 nimetatud loa muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 146 eurot.
[RT I, 25.11.2011, 3 - jõust. 26.11.2011]

§ 229.  Taimekaitsevahendite registri toimingud

 (1) [Kehtetu - RT I, 25.11.2011, 3 - jõust. 26.11.2011]

 (2) Taimekaitsevahendite turustaja, väga mürgiste taimekaitsevahendite Eestisse toimetaja ja kasutaja ning nende hoiu- ja turustamiskohtade registrisse kandmise või registrikande muutmise eest tasutakse riigilõivu 6,39 eurot.

 (3) [Kehtetu - RT I, 25.11.2011, 3 - jõust. 26.11.2011]

 (4) [Kehtetu - RT I, 25.11.2011, 3 - jõust. 26.11.2011]

§ 230.  Taimetervise registri toimingud

 (1) Taimetervise registri kande eest tasutakse riigilõivu 31,95 eurot.

 (2) [Kehtetu - RT I, 25.11.2011, 3 - jõust. 26.11.2011]

 (3) Taimetervise registri väljavõtte väljastamise eest tasutakse riigilõivu 1,59 eurot iga formaadis A4 lehekülje eest.

§ 231.  Taimepassi ja fütosanitaarsertifikaadi väljastamine ning taimepassi väljastamise õiguse saamine

 (1) Taimepassi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 5 eurot iga 100 taimepassi kohta.
[RT I, 25.11.2011, 3 - jõust. 26.11.2011]

 (2) Taimede, taimsete saaduste ja muude objektide Eestist ühendusevälisesse riiki toimetaja tasub taimetervise kontrolli ja fütosanitaarsertifikaadi või reekspordi fütosanitaarsertifikaadi väljastamise eest riigilõivu:
 1) 3,19 eurot kuni 50 elustaime kohta ja täiendavalt 19,17 eurot iga järgneva 1000 taime kohta;
 2) lillesibulate, -mugulate ja muude varreteisendite puhul 12,78 eurot iga kaubasaadetise kohta;
 3) kuni 1000 lõikelille ja lõikerohelise puhul 3,19 eurot iga 100 lõikelille või lõikerohelise kohta ja täiendavalt 12,78 eurot iga järgneva 1000 lõikelille või lõikerohelise kohta;
 4) tarbekartuli puhul 22,36 eurot kaubasaadetise kohta;
 5) puu- ja köögivilja puhul kuni 25 tonni kohta 19,17 eurot ja täiendavalt 0,95 eurot iga järgneva tonni kohta;
 6) teravilja puhul 12,78 eurot kaubasaadetise ja 0,09 eurot tonni kohta;
 7) puidu puhul, kui sellel on vähemalt osaliselt säilinud looduslik kumer pind või kui see esineb saematerjali, laastude, tükkide, saepuru ja puidujäätmete, puidust pakkematerjali, tugipostide, kaubaaluste ning separeerimismaterjalina, 19,17 eurot kaubasaadetise kohta;
 8) muude fütosanitaarsertifikaadi ja reekspordi fütosanitaarsertifikaadiga varustatavate taimede, taimsete saaduste ning muude objektide puhul 19,17 eurot kaubasaadetise kohta.

 (3) Lõikelillede, lõikerohelise või potitaimede tootja, kelle fütosanitaarsertifikaadi saamiseks esitatud kaubapartiid on sihtriigi nõuetele vastavaks tunnistamiseks kontrollitud kasvukohas, tasub taimetervise kontrolli ja fütosanitaarsertifikaadi väljastamise eest riigilõivu:
 1) 3,19 eurot kuni 50 elustaime kohta;
 2) 51–1000 elustaime puhul 12,78 eurot ja täiendavalt 1,91 eurot iga järgneva 1000 taime kohta;
 3) kuni 1000 lõikelille ja lõikerohelise puhul 3,19 eurot iga 100 lõikelille või lõikerohelise kohta ja täiendavalt 1,27 eurot iga järgneva 1000 lõikelille või lõikerohelise kohta.

 (4) Taimepassi väljastamise õiguse eest tasutakse riigilõivu 63,91 eurot.

 (5) Reekspordi fütosanitaarsertifikaadi väljastamiseks tehtavate teravilja kontrollitoimingute eest tasutakse riigilõivu 0,09 eurot tonni kohta.

3. jaotis Väetiseseaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 232.  Väetiseregistri toimingud ja järelevalvetoimingud

 (1) Väetise registrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 127,82 eurot.

 (2) Registrikande muutmise eest tasutakse riigilõivu 31,95 eurot.

 (3) Väetiseregistri kinnitatud väljavõtte väljastamise eest tasutakse riigilõivu 0,95 eurot iga formaadis A4 lehekülje eest.

 (4) Väetise Eestisse toimetaja ja tootja, kelle nimele väetis on registreeritud, tasuvad iga aasta 10. jaanuariks ning 10. juuliks riigilõivu järelevalvetoimingute eest sõltuvalt eelmisel poolaastal nende turustatud väetisekogusest järgmiselt:
 1) ammooniumnitraadi puhul – 0,0002 eurot kilogrammi kohta;
 2) bakterväetise puhul – 0,0004 eurot kilogrammi kohta;
 3) lubiväetise puhul – 0,00001 eurot kilogrammi kohta;
 4) käesoleva lõike punktides 1–3 nimetamata väetiseliikide puhul – 0,0001 eurot kilogrammi kohta.

 (5) Väetise Eestisse toimetaja ja tootja, kelle nimele väetis on registreeritud ning kes ei ole kuue kuu jooksul väetist turustanud, tasuvad selles ajavahemikus väetise registris hoidmise ja järelevalve eest riigilõivu 6,39 eurot.

4. jaotis Maaparandusseaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 233.  Maaparandussüsteemi ehitusloa andmine

  Maaparandussüsteemi ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 19,17 eurot.

§ 234.  Maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registri toimingud

  Maaparandusalal tegutseva ettevõtja registreerimistaotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 19,17 eurot.

3. jagu Veterinaar- ja Toiduameti ning Põllumajandusameti toimingud 

1. jaotis Söödaseaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 235.  Söödaregistri toimingud

  Söödaregistri andmete kinnitatud väljavõtte eest tasutakse riigilõivu 0,95 eurot iga formaadis A4 lehekülje eest.

§ 236.  Järelevalvetoimingud

 (1) Sööda käitleja, kelle ettevõttes sööda tootmisele või töötlemisele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 183/2005, millega kehtestatakse söödahügieeni nõuded (ELT L 35, 08.02.2005, lk 1–22), artikli 5 lõikes 2 sätestatud nõudeid, tasub iga kvartali esimese kuu kümnendaks päevaks järelevalvetoimingute tegemise eest riigilõivu, lähtudes tema ettevõttes eelmises kvartalis toodetud ja turustatud või töödeldud ja turustatud sööda kogusest, järgmiselt:
 1) söödalisandi puhul – 0,0006 eurot kilogrammi kohta;
 2) eelsegu puhul – 0,0006 eurot kilogrammi kohta;
 3) ravimsööda puhul – 0,0006 eurot kilogrammi kohta;
 4) mineraalsööda puhul – 0,0006 eurot kilogrammi kohta;
 5) mäletsejaliste täiendsööda puhul – 0,0004 eurot kilogrammi kohta;
 6) täiendsööda, välja arvatud käesoleva lõike punktides 4 ja 5 nimetatud täiendsööda puhul – 0,0005 eurot kilogrammi kohta;
 7) täissööda puhul – 0,0003 eurot kilogrammi kohta;
 8) lemmikloomatoidu puhul – 0,0003 eurot kilogrammi kohta;
 9) töödeldud söödamaterjali puhul – 0,0001 eurot kilogrammi kohta.
[RT I 2010, 72, 542 - jõust. 01.01.2011]

 (2) Sööda käitleja, kelle ettevõttes turustamisotstarbelise loomakasvatussaaduse tootmise eesmärgil segasööda tootmisele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 183/2005 artikli 5 lõikes 2 sätestatud nõudeid ning nimetatud segasööda tootmisel kasutatakse sama määruse IV lisa 2. peatükis nimetatud söödalisandit või seda sisaldavat eelsegu, tasub iga kvartali esimese kuu kümnendaks päevaks riigilõivu järelevalvetoimingute tegemise eest 0,0003 eurot tema ettevõttes eelmises kvartalis toodetud ja turustamisotstarbelise loomakasvatussaaduse tootmiseks kasutatud iga segasööda kilogrammi kohta.
[RT I 2010, 72, 542 - jõust. 01.01.2011]

 (3) Sööda käitleja, kes impordib mitteloomset päritolu sööta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks (ELT L 165, 30.4.2004, lk 1–141), artikli 2 punkti 15 tähenduses, tasub iga kvartali esimese kuu kümnendaks päevaks riigilõivu järelevalvetoimingute tegemise eest, lähtudes tema poolt eelmises kvartalis vabasse ringlusse suunatud mitteloomset päritolu sööda kogusest ühe kaubanimetuse kohta ühel tollideklaratsioonil, järgmiselt:
 1) söödalisandi puhul – 0,004 eurot kilogrammi kohta;
 2) eelsegu puhul – 0,003 eurot kilogrammi kohta;
 3) ravimsööda puhul – 0,003 eurot kilogrammi kohta;
 4) mineraalsööda puhul – 0,003 eurot kilogrammi kohta;
 5) täiendsööda, välja arvatud käesoleva lõike punktis 4 nimetatud täiendsööda puhul – 0,002 eurot kilogrammi kohta;
 6) täissööda puhul – 0,001 eurot kilogrammi kohta;
 7) lemmikloomatoidu puhul – 0,001 eurot kilogrammi kohta;
 8) söödamaterjali puhul – 0,0006 eurot kilogrammi kohta.
[RT I 2010, 72, 542 - jõust. 01.01.2011]

 (4) [Kehtetu - RT I 2010, 72, 542 - jõust. 01.01.2011]

 (5) Sööda käitleja, kelle ettevõttes sööda müügiks pakkumisele, müümisele või muul viisil võõrandamisele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 183/2005 artikli 5 lõikes 2 sätestatud nõudeid, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 nimetatud või ainult pakendatud sööta jaekaubanduse korras müüv käitleja, tasub järelevalvetoimingute tegemise eest iga aasta 20. jaanuariks riigilõivu ettevõtte liigist lähtudes järgmiselt:
 1) tunnustatud ettevõtte eest – 255,64 eurot;
 2) registreeritud ettevõtte eest – 63,91 eurot.

 (6) Söödamaterjali, mida võib kasutada ka muuks otstarbeks kui söödaks ja millel kasutusotstarbest olenemata on sama tariifne klassifikatsioon, vabasse ringlusse suunamisel tasutakse riigilõivu käesolevas paragrahvis sätestatud määras.

2. jaotis Mahepõllumajanduse seaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 237.  Mahepõllumajanduse seaduse alusel toimingute tegemine

 (1) Ettevõtte või selle osa tunnustamise eest ning tunnustamisele järgnevast aastast alates igal aastal korralise järelevalvetoimingu eest tasutakse riigilõivu lähtuvalt kontrollitava maa suurusest:
 1) kuni 1,5 hektari suuruse maa puhul 19,17 eurot;
 2) üle 1,5 hektari kuni 10 hektari suuruse maa puhul 34,51 eurot;
 3) üle 10 hektari suuruse maa puhul 34,51 eurot ja lisaks 0,31 eurot iga hektari kohta, mis ületab 10 hektarit, kuid kokku mitte üle 511,29 euro.

 (2) Mahepõllumajanduslikku toodet ettevalmistav või üksnes turustav isik tasub ettevõtte või selle osa tunnustamise eest ning tunnustamisele järgnevast aastast alates igal aastal korralise järelevalvetoimingu eest riigilõivu 31,95 eurot.

 (3) Mahepõllumajanduslikku toodet importiv isik tasub ettevõtte andmete mahepõllumajanduse registrisse kandmise eest ning registrisse kandmisele järgnevast aastast alates igal aastal ettevõttes või selle osas tehtud korralise järelevalvetoimingu eest riigilõivu 63,91 eurot.

 (4) Riigilõiv tasutakse ettevõtte tunnustamise taotluse esitamise kuupäevaks ja igal mahepõllumajandusega tegelemise jätkamise aastal järelevalveasutusele mahepõllumajandusliku tegevusega jätkamiseks esitatava teabe esitamise tähtpäevaks.

4. jagu Veterinaar- ja Toiduameti toimingud 

1. jaotis Toiduseaduse ja veterinaarkorralduse seaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 238.  Veterinaararsti tegevusloa andmine

  Veterinaararsti tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 63,91 eurot.

§ 239.  Laboratooriumile volituse andmise taotluse läbivaatamine

  Laboratooriumile järelevalve käigus võetud proovide analüüsimiseks esmakordse volituse andmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 95,86 eurot.

2. jaotis Loomakaitseseaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 240.  Katseloomade kasvatamise ettevõtte, katseloomadega varustava ettevõtte ja katseloomade kasutusettevõtte tunnustamise taotluse läbivaatamine

  Katseloomade kasvatamise ettevõtte, katseloomadega varustamise ettevõtte ja katseloomade kasutusettevõtte tunnustamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 63,91 eurot.

3. jaotis Alkoholiseaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 241.  Riikliku alkoholiregistri toimingud

 (1) Alkoholi registrisse kandmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 9,58 eurot.

 (2) Registrikande kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 3,19 eurot.

10. peatükk RAHANDUSMINISTEERIUMI VALITSEMISALA TOIMINGUD 

1. jagu Riigihangete vaidlustuskomisjoni toimingud 
[RT I, 31.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]

1. jaotis Riigihangete seaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 242.  Vaidlustuse läbivaatamine

 (1) Riigihanke vaidlustuse esitamisel tasutakse riigilõivu:
 1) 639,11 eurot, kui riigihanke eeldatav maksumus on rahvusvahelisest piirmäärast väiksem;
 2) 1278,23 eurot, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda.

 (11) Ühispakkujad ja ühistaotlejad tasuvad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riigilõivu ühekordses riigilõivu määras.
[RT I, 31.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]

 (2) Kahju hüvitamise taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu käesoleva seaduse § 57 lõikes 14 sätestatud määras.

2. jagu Maksu- ja Tolliameti toimingud 

1. jaotis Maksukorralduse seaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 243.  Siduva eelotsuse taotluse läbivaatamine

 (1) Siduva eelotsuse taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 766,93 eurot.

 (2) Füüsilise isiku siduva eelotsuse taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 191,73 eurot.

2. jaotis Hasartmänguseaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 244.  Hasartmängu korraldamise tegevusloa taotluse läbivaatamine

  Tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu:
 1) õnnemängu korraldamiseks 47 933,73 eurot;
 2) osavusmängu korraldamiseks 3195,58 eurot;
 3) toto korraldamiseks 31 955,82 eurot.

§ 245.  Hasartmängu korraldusloa taotluse läbivaatamine

 (1) Hasartmängu, välja arvatud loterii, korraldusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 3195,58 eurot.

 (2) Loterii korraldusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 639,11 eurot.

 (3) Vabariigi Valitsuse määratud mittetulundusühingu või sihtasutuse põhikirjalise eesmärgi toetuseks korraldatava loterii korraldusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 127,82 eurot.

11. peatükk SISEMINISTEERIUMI VALITSEMISALA TOIMINGUD 

1. jagu Regionaalministri toimingud 

1. jaotis Nimeseaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 246.  Uue isikunime taotluse läbivaatamine

  Uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise või eesnime, perekonnanime või isikunime taastamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 38,34 eurot.

2. jagu Politsei- ja Piirivalveameti toimingud 

1. jaotis Karistusregistri seaduse alusel tehtavad toimingud 
[Kehtetu - RT I, 21.03.2011, 3 - jõust. 01.01.2012]

§ 247.  Karistusregistri teate väljastamine
[Kehtetu - RT I, 21.03.2011, 3 - jõust. 01.01.2012]

§ 248.  Karistusregistri arhiivist andmete väljastamine
[Kehtetu - RT I, 21.03.2011, 3 - jõust. 01.01.2012]

2. jaotis Relvaseaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 249.  Relvasoetamisloa, relvaloa, paralleelrelvaloa, relvakandmisloa ja kollektsioneerimisloa andmise, kehtivusaja pikendamise ning vahetamise taotluse läbivaatamine

 (1) Relvasoetamisloa, relvaloa, paralleelrelvaloa, relvakandmisloa või kollektsioneerimisloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 12,78 eurot.

 (2) Relvasoetamisloa või kollektsioneerimisloa pikendamise või kollektsioneerimisloale täiendavate andmete kandmise eest tasutakse riigilõivu 3,19 eurot.

 (3) Relvaloa, paralleelrelvaloa või relvakandmisloa vahetamise eest tasutakse riigilõivu 3,19 eurot.

§ 250.  Eksami vastuvõtmine

 (1) Relvasoetamisloa või relvaloa taotleja relvatundmise ja -käsitsemise eksami vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu 12,78 eurot.

 (2) Juriidilise isiku relvade ja laskemoona eest vastutava isiku või tema asendaja kandidaadi eksami vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu 31,95 eurot.

§ 251.  Relvade Eestisse sisseveo, Eestist väljaveo ja transiitveo eriloa taotluse läbivaatamine

 (1) Eesti kodaniku eriloa taotluse läbivaatamise eest tulirelva või gaasirelva Eestisse sisseveoks või Eestist väljaveoks tasutakse riigilõivu 31,95 eurot iga relva kohta.

 (2) Välisriigi kodaniku eriloa taotluse läbivaatamise eest tulirelva või gaasirelva Eestist väljaveoks, Eestisse sisseveoks või transiitveoks tasutakse riigilõivu 63,91 eurot iga relva kohta.

 (3) Juriidilise isiku eriloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu lähtuvalt veetavate relvade kogusest või liigist:
 1) kuni kümnest relvast koosneva partii Eestisse sisseveoks, Eestist väljaveoks või transiitveoks 511,29 eurot;
 2) enam kui kümnest relvast koosneva partii Eestisse sisseveoks, Eestist väljaveoks või transiitveoks 639,11 eurot ja lisaks 31,95 eurot iga järgmise kümne relva kohta;
 3) tema nimele registreeritud tulirelva või gaasirelva Eestisse sisseveoks, Eestist väljaveoks või transiitveoks 63,91 eurot iga relva kohta.

§ 252.  Tulirelvade edasitoimetamine Euroopa Ühenduses

 (1) Euroopa tulirelvapassi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 12,78 eurot.

 (2) Tulirelvade Euroopa Ühenduses edasitoimetamise eelloa ja loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu:
 1) Eesti kodaniku taotluse puhul 6,39 eurot iga tulirelva kohta;
 2) välisriigi kodaniku taotluse puhul 63,91 eurot iga tulirelva kohta.

 (3) Tulirelvade kaubana vabasse ringlusesse lubamise eelloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 12,78 eurot iga tulirelva kohta.

§ 253.  Relvade ja laskemoonaga seonduval tegevusalal tegevusloa andmise ning kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamine

  Relvade või laskemoonaga seonduval tegevusalal tegevusloa andmise või kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 255,64 eurot.

3. jaotis Turvaseaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 254.  Turvateenuse osutamise tegevusloa andmise ja kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamine

  Turvateenuse osutamise tegevusloa andmise ja kehtivusaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 255,64 eurot.

4. jaotis Kodakondsuse seaduse alusel tehtavad toimingud 
[Kehtetu - RT I, 09.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

§ 255.  Kodakondsuse saamise, taastamise ja kodakondsusest vabastamise sooviavalduse läbivaatamine
[Kehtetu - RT I, 09.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

5. jaotis Euroopa Liidu kodaniku seaduse alusel tehtavad toimingud 
[Kehtetu - RT I, 09.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

§ 256.  Tähtajalise elamisõiguse taotluse, tähtajalise elamisõiguse pikendamise taotluse ja alalise elamisõiguse registreerimise taotluse läbivaatamine
[Kehtetu - RT I, 09.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

3. jagu Politsei- ja Piirivalveameti ning Eesti välisesinduse toimingud  
[RT I, 09.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

1. jaotis Kodakondsuse seaduse alusel tehtavad toimingud  
[RT I, 09.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

§ 257.   Kodakondsuse saamise, taastamise ja kodakondsusest vabastamise sooviavalduse läbivaatamine

 (1) Eesti kodakondsuse saamise või taastamise sooviavalduse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 12,78 eurot.

 (2) Eesti kodakondsusest vabastamise sooviavalduse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 12,78 eurot ja välisesinduses 15 eurot.
[RT I, 09.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

2. jaotis Euroopa Liidu kodaniku seaduse alusel tehtavad toimingud  
[RT I, 09.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

§ 2571.  Tähtajalise elamisõiguse taotluse, tähtajalise elamisõiguse pikendamise taotluse ja alalise elamisõiguse registreerimise taotluse läbivaatamine

 (1) Euroopa Liidu kodaniku alalise elamisõiguse registreerimise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 24,28 eurot.

 (2) Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 30,67 eurot ja välisesinduses 35 eurot.

 (3) Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse pikendamise taotluse või alalise elamisõiguse registreerimise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 30,67 eurot.
[RT I, 09.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

3. jaotis Isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel tehtavad toimingud  
[RT I, 09.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

§ 2572.  Isikut tõendava dokumendi väljaandmise taotluse läbivaatamine

 (1) Isikutunnistuse väljaandmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 24,28 eurot ja välisesinduses 25 eurot.

 (2) Elamisloakaardi väljaandmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 30,67 eurot ja välisesinduses 35 eurot.

 (3) Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme elamisloakaardi väljaandmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 24,28 eurot ja välisesinduses 25 eurot.

 (4) Mobiil-ID vormis väljaantava digitaalse isikutunnistuse väljaandmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 7 eurot.
[RT I, 09.12.2010, 1 - jõust. 01.02.2011]

 (5) Digitaalse isikutunnistuse väljaandmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 15,97 eurot ja välisesinduses 20 eurot.

 (6) Alla 15-aastasele isikule, keskmise, raske või sügava puudega isikule, rahvusvahelise kaitse saajale ja üldtingimustel Eesti vanaduspensioni ikka jõudnud isikule isikutunnistuse või elamisloakaardi väljaandmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 6,39 eurot ja välisesinduses 10 eurot.

 (7) Biomeetriliste andmetega reisidokumendi, välja arvatud diplomaatilise passi väljaandmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 28,76 eurot ja välisesinduses 30 eurot.

 (8) Alla 15-aastasele isikule, keskmise, raske või sügava puudega isikule, rahvusvahelise kaitse saajale ja üldtingimustel Eesti vanaduspensioni ikka jõudnud isikule biomeetriliste andmetega reisidokumendi väljaandmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 14,38 eurot ja välisesinduses 15 eurot.

 (9) Isikutunnistuse väljaandmise taotluse läbivaatamise eest koos biomeetriliste andmetega reisidokumendi väljaandmise taotluse läbivaatamisega tasutakse riigilõivu 38,34 eurot ja välisesinduses 40 eurot.

 (10) Elamisloakaardi väljaandmise taotluse läbivaatamise eest koos biomeetriliste andmetega reisidokumendi väljaandmise taotluse läbivaatamisega tasutakse riigilõivu 63,91 eurot.

 (11) Alla 15-aastasele isikule, keskmise, raske või sügava puudega isikule, rahvusvahelise kaitse saajale ja üldtingimustel Eesti vanaduspensioni ikka jõudnud isikule isikutunnistuse või elamisloakaardi väljaandmise taotluse läbivaatamise eest koos biomeetriliste andmetega reisidokumendi väljaandmise taotluse läbivaatamisega tasutakse riigilõivu 19,17 eurot ja välisesinduses 20 eurot.

 (12) Isiku soovil isikutunnistuse väljaandmise taotluse läbivaatamise eest viie tööpäeva jooksul tasutakse riigilõivu 44,73 eurot.

 (13) Isiku soovil elamisloakaardi väljaandmise taotluse läbivaatamise eest viie tööpäeva jooksul tasutakse riigilõivu 63,91 eurot.

 (14) Isiku soovil biomeetriliste andmetega reisidokumendi, välja arvatud diplomaatilise passi väljaandmise taotluse läbivaatamise eest kahe tööpäeva jooksul tasutakse riigilõivu 57,52 eurot.
[RT I, 09.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

4. jaotis Välismaalaste seaduse alusel tehtavad toimingud  
[RT I, 09.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

§ 2573.  Elamisloa taotluse läbivaatamine

 (1) Tähtajalise elamisloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 63,91 eurot ja välisesinduses 65 eurot.

 (2) Töötamiseks antava tähtajalise elamisloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 95,86 eurot ja välisesinduses 100 eurot.

 (3) Ettevõtluseks antava tähtajalise elamisloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 159,77 eurot ja välisesinduses 160 eurot.

 (4) Alla üheaastase välismaalase tähtajalise elamisloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 23,96 eurot ja välisesinduses 25 eurot.

 (5) Eesti kodanikust abikaasa või Eesti kodanikust lähedase sugulase juurde elama asumiseks tähtajalise elamisloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 30,67 eurot ja välisesinduses 35 eurot.

 (6) Pikaajalise elaniku elamisloa taotluse ja pikaajalise elaniku elamisloa taastamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 63,91 eurot.

 (7) Alla 15-aastase välismaalase ja üldtingimustel Eesti vanaduspensioni ikka jõudnud isiku pikaajalise elaniku elamisloa taotluse ning pikaajalise elaniku elamisloa taastamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 23,96 eurot.
[RT I, 09.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

§ 2574.  Tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse läbivaatamine

 (1) Tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 63,91 eurot.

 (2) Töötamiseks antava tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 95,86 eurot.

 (3) Ettevõtluseks antava tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 159,77 eurot.

 (4) Alla 15-aastase välismaalase ja üldtingimustel Eesti vanaduspensioni ikka jõudnud isiku tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 23,96 eurot.

 (5) Eesti kodanikust abikaasa või Eesti kodanikust lähedase sugulase juurde elama asumiseks tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 30,67 eurot.
[RT I, 09.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

§ 2575.  Tööloa taotluse läbivaatamine

 (1) Tööloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 47,93 eurot ja välisesinduses 50 eurot.

 (2) Tööloa pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 47,93 eurot.
[RT I, 09.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

§ 2576.  Lühiajalise töötamise registreerimine

  Lühiajalise töötamise registreerimise eest tasutakse riigilõivu 47,93 eurot.
[RT I, 09.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

§ 2577.  Viisataotluse ja viibimisaja pikendamise taotluse läbivaatamine

 (1) Lennujaama transiitviisa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 60 eurot.

 (2) Piiripunktis esitatud ühekordse lühiajalise viisa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 60 eurot.

 (3) Pikaajalise viisa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 80 eurot.

 (4) Viibimisaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 30 eurot.

 (5) Euroopa Ühenduse sõlmitud välislepingus ettenähtud juhtudel tasutakse riigilõivu välislepingus sätestatud määras.

 (6) Lühiajalise viisa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 60 eurot.

 (7) Piiratud territoriaalse kehtivusega lühiajalise viisa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 60 eurot.

 (8) 6–12 aasta vanuse lapse viisataotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 35 eurot.
[RT I, 09.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

 (9) Viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaidlustamise käigus tehtud otsuse peale esitatud avalduse esmakordse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 20 eurot.
[RT I, 23.03.2011, 2 - jõust. 05.04.2011]

 (10) Viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaidlustamise käigus tehtud otsuse peale esitatud avalduse teistkordse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 20 eurot.
[RT I, 23.03.2011, 2 - jõust. 05.04.2011]

4. jagu Politsei- ja Piirivalveameti ning Eesti välisesinduse toimingud  
[Kehtetu - RT I, 09.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

1. jaotis Välismaalaste seaduse alusel tehtavad toimingud  
[Kehtetu - RT I, 09.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

§ 258.  Elamisloa taotluse läbivaatamine
[Kehtetu - RT I, 09.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

 

§ 259.  Tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse läbivaatamine
[Kehtetu - RT I, 09.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

 

§ 260.  Tööloa taotluse läbivaatamine
[Kehtetu - RT I, 09.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

 

§ 261.  Lühiajalise töötamise registreerimine
[Kehtetu - RT I, 09.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

 

§ 262.  Elamisloa andmete välisriigi reisidokumenti kandmise taotluse läbivaatamine
[Kehtetu - RT I, 09.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

§ 263.  Viisataotluse ja viibimisaja pikendamise taotluse läbivaatamine
[Kehtetu - RT I, 09.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

12. peatükk SOTSIAALMINISTEERIUMI VALITSEMISALA TOIMINGUD 

1. jagu Ravimiameti toimingud 

1. jaotis Ravimiseaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 264.  Ravimi müügiloa andmise, uuendamise ja muutmise taotluse läbivaatamine

  Ravimi müügiloa andmise, uuendamise või muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu:
 1) ravimi müügiloa andmise või uuendamise taotluse puhul – 31,95 eurot;
 2) ravimi müügiloa muutmise taotluse puhul – 15,97 eurot.

§ 265.  Ravimi kliinilise uuringu loa taotluse läbivaatamine

  Ravimi kliinilise uuringu loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 383,46 eurot ning iga täiendava uuringukeskuse eest 15,97 eurot.

§ 266.  Ravimite tootmise, ravimite hulgimüügi, üldapteegi, haiglaapteegi ja veterinaarapteegi tegevusloa andmise ning uuendamise taotluse läbivaatamine

  Ravimite tootmise, ravimite hulgimüügi, üldapteegi, haiglaapteegi või veterinaarapteegi tegevusloa andmise või uuendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu:
 1) ravimite tootmise tegevusloa puhul, välja arvatud ravimtaimede pakendamine, – 319,55 eurot;
 2) ravimite tootmise tegevusloa puhul ravimtaimede pakendamiseks – 63,91 eurot;
 3) ravimite hulgimüügi tegevusloa puhul – 319,55 eurot;
 4) üldapteegi tegevusloa puhul – 63,91 eurot;
 5) haiglaapteegi tegevusloa puhul – 63,91 eurot;
 6) veterinaarapteegi tegevusloa puhul – 63,91 eurot.

§ 267.  Ravimite tootmise, ravimite hulgimüügi, üldapteegi, haiglaapteegi ja veterinaarapteegi tegevusloa muutmise taotluse läbivaatamine

  Ravimite tootmise, ravimite hulgimüügi, üldapteegi, haiglaapteegi või veterinaarapteegi tegevusloa muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu:
 1) ravimite tootmise või hulgimüügi tegevusloal märgitud tegutsemiskoha muutmise puhul – 191,73 eurot;
 2) ravimtaimede pakendamiseks antud ravimite tootmise tegevusloal märgitud tegutsemiskoha muutmise puhul – 19,17 eurot;
 3) ravimite tootmise või hulgimüügi tegevusloal märgitud pädeva isiku vahetumisest või tegevusloa eritingimuse muutmisest tuleneva muudatuse puhul – 63,91 eurot;
 4) ravimtaimede pakendamiseks antud ravimite tootmise tegevusloal märgitud pädeva isiku vahetumisest või sellise tegevusloa eritingimuse muutmisest tuleneva muudatuse puhul – 6,39 eurot;
 5) üldapteegi, haiglaapteegi või veterinaarapteegi tegevusloal märgitud tegutsemiskoha muutmise või sellisele tegevusloale struktuuriüksuse lisamise puhul – 31,95 eurot;
 6) apteegiteenuse tegevusloal märgitud apteegi juhataja vahetumisest või sellise tegevusloa eritingimuse muutmisest tuleneva muudatuse puhul – 6,39 eurot.

2. jaotis Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 268.  Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete lähteainete käitlemise tegevusloa andmise ning uuendamise taotluse läbivaatamine

  Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete lähteainete käitlemise tegevusloa andmise või uuendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 31,95 eurot.

§ 269.  Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete sisseveo- ja väljaveoloa taotluse läbivaatamine

  Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete sisseveo- või väljaveoloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu:
 1) narkootiliste ja psühhotroopsete ainete sisse- või väljaveo puhul – 6,39 eurot;
 2) narkootiliste ja psühhotroopsete ainete lähteainete ekspordi puhul – 6,39 eurot;
 3) narkootiliste ja psühhotroopsete ainete lähteainete impordi puhul – 6,39 eurot.

3. jaotis Rakkude, kudede ja elundite käitlemise ja siirdamise seaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 270.  Rakkude, kudede ja elundite käitlemise tegevusloa väljaandmise ning uuendamise taotluse läbivaatamine

  Rakkude, kudede ja elundite käitlemise tegevusloa:
 1) väljaandmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1597,79 eurot;
 2) uuendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 639,11 eurot.

§ 271.  Rakkude, kudede ja elundite käitlemise tegevusloa muutmise taotluse läbivaatamine

  Rakkude, kudede ja elundite käitlemise tegevusloa muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 319,55 eurot.

2. jagu Sotsiaalkindlustusameti toimingud 

1. jaotis Sotsiaalhoolekande seaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 272.  Igapäevaelu toetamise teenuse, töötamise toetamise teenuse, toetatud elamise teenuse, kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise tegevusloa taotluste läbivaatamine

  Igapäevaelu toetamise teenuse, töötamise toetamise teenuse, toetatud elamise teenuse, kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise tegevusloa taotluste läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 31,95 eurot.

3. jagu Terviseameti toimingud 

1. jaotis Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 273.  Kiirabi, eriarstiabi, õendusabi ja ämmaemandusabi osutamise tegevusloa taotluse läbivaatamine

 (1) Kiirabi, eriarstiabi, iseseisvalt õendusabi osutamise ja iseseisvalt ämmaemandusabi osutamise tegevusloa taotluste läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu:
 1) kiirabi osutamise tegevusloa puhul 191,73 eurot iga teeninduspiirkonna kohta;
 2) haiglavälise eriarstiabi osutamise tegevusloa puhul 140,60 eurot iga tegevuskoha kohta;
 3) iseseisvalt õendusabi osutamise tegevusloa puhul 86,28 eurot iga tegevuskoha kohta;
 4) iseseisvalt ämmaemandusabi osutamise tegevusloa puhul 140,60 eurot iga tegevuskoha kohta.

 (2) Haiglas eriarstiabi osutamise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu lähtuvalt haigla liigist:
 1) kohaliku haigla puhul 501,70 eurot;
 2) üldhaigla puhul 728,59 eurot;
 3) keskhaigla puhul 1048,15 eurot;
 4) piirkondliku haigla puhul 1450,79 eurot;
 5) erihaigla puhul 501,70 eurot;
 6) hooldushaigla puhul 501,70 eurot;
 7) taastusravihaigla puhul 501,70 eurot.

 (3) Haiglas eriarstiabi osutamise tegevusloa täiendamisel uue eriarstiabi erialaga või tervishoiuteenuse osutamise koha muutmisel tasutakse riigilõivu 140,60 eurot ühe eriala kohta, kuid mitte üle käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud riigilõivumäära vastava haigla liigi kohta.

§ 274.  Tegevusloa duplikaadi väljastamine

  Tegevusloa duplikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu lähtuvalt tegevusloa liigist:
 1) kiirabi osutamise tegevusloa duplikaadi väljastamise eest – 12,78 eurot;
 2) haiglavälise eriarstiabi osutamise tegevusloa duplikaadi väljastamise eest – 12,78 eurot;
 3) haiglas eriarstiabi osutamise tegevusloa duplikaadi väljastamise eest – 12,78 eurot;
 4) iseseisvalt õendusabi osutamise tegevusloa duplikaadi väljastamise eest – 12,78 eurot;
 5) iseseisvalt ämmaemandusabi osutamise tegevusloa duplikaadi väljastamise eest – 12,78 eurot.

§ 275.  Tervishoiutöötajana registreerimise taotluse läbivaatamine

  Terviseametis tervishoiutöötajana registreerimise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu:
 1) kui kutse on omandatud Eestis – 12,78 eurot;
 2) kui kutse on omandatud välisriigis – 191,73 eurot.

§ 276.  Tervishoiutöötaja kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotluse läbivaatamine

  Tervishoiutöötaja kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 191,73 eurot.

§ 277.  Registreerimistõendi kinnitatud ärakirja ja kutsekvalifikatsiooni tunnustamise tõendi kinnitatud ärakirja väljastamine

  Terviseameti tervishoiutöötajana registreerimise tõendi kinnitatud ärakirja või tervishoiutöötaja kutsekvalifikatsiooni tunnustamise tõendi kinnitatud ärakirja väljastamise eest tasutakse riigilõivu 6,39 eurot.

2. jaotis Ravimiseaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 278.  Proviisorina ja farmatseudina registreerimine ning proviisori kutsekvalifikatsiooni tunnustamine ja registreerimistõendi ja kutsekvalifikatsiooni tunnustamise tõendi kinnitatud ärakirja väljastamine

 (1) Proviisorina või farmatseudina registreerimise taotluse läbivaatamise eest tasub riigilõivu:
 1) isik, kes on kutse omandanud Eestis, – 12,78 eurot;
 2) isik, kes on kutse omandanud välisriigis, – 191,73 eurot.

 (2) Proviisori kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 191,73 eurot.

 (3) Terviseameti proviisorina või farmatseudina registreerimise tõendi kinnitatud ärakirja või proviisori kutsekvalifikatsiooni tunnustamise tõendi kinnitatud ärakirja väljastamise eest tasutakse riigilõivu 6,39 eurot.

3. jaotis Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 279.  Töötervishoiuteenuse osutajana registreerimise taotluse läbivaatamine

  Terviseametis töötervishoiuteenuse osutajana registreerimise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 86,28 eurot.

4. jaotis Rahvatervise seaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 280.  Loodusliku mineraalvee tunnustamise taotluse läbivaatamine, veevõtuseadmete ja töötlemise nõuetekohasuse hindamine, tunnustamise otsuse väljastamine, kehtivuse pikendamine ning Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide teavitamine

 (1) Loodusliku mineraalvee tunnustamismenetluse eest tasutakse riigilõivu 217,29 eurot.

 (2) Veevõtukohas loodusliku mineraalvee veevõtuseadmete ja töötlemise nõuetekohasuse hindamise eest tasutakse riigilõivu 95,86 eurot.

 (3) Loodusliku mineraalvee tunnustamise otsuse väljastamise või selle kehtivuse pikendamise ning Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide vastutavate asutuste teavitamise eest tasutakse riigilõivu 70,30 eurot.

§ 281.  Kosmeetikatoodete tootja ärisaladuse hoidmiseks kosmeetikatoote koostisaine märgistamise taotluse läbivaatamine

  Kosmeetikatoodete tootja ärisaladuse hoidmiseks kosmeetikatoote koostisaine nimetuse registreerimisnumbriga asendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 380,27 eurot.

5. jaotis Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 282.  Nakkusohtliku materjali käitlemise tegevusloa taotluse läbivaatamine

  Nakkusohtliku materjali käitlemise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 140,60 eurot.

6. jaotis Biotsiidiseaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 283.  Biotsiidi toimeaine biotsiididirektiivi I, I A ja I B lisasse kandmine

 (1) Toimeaine biotsiididirektiivi lisasse kandmise taotlemisel esitatud dokumentide menetlemise eest Terviseametis tasutakse riigilõivu 9088,23 eurot.

 (2) Toimeaine kasutamiseks täiendava tooteliigi biotsiididirektiivi lisasse kandmise taotlemisel esitatud dokumentide menetlemise eest Terviseametis tasutakse riigilõivu 8493,85 eurot.

§ 284.  Biotsiidi turustusloa andmine

 (1) Biotsiidi turustusloa taotlemisel esitatud dokumentide menetlemise eest Terviseametis tasutakse riigilõivu 4780,59 eurot.

 (2) Madala riskiastmega biotsiidile turustusloa taotlemisel esitatud dokumentide menetlemise eest Terviseametis tasutakse riigilõivu 3636,57 eurot.

 (3) Uurimis- ja arendustegevuse eesmärgil biotsiidi või toimeaine kasutamiseks ja turustamiseks loa taotlemisel esitatud materjalide hindamise eest tasutakse riigilõivu 1879 eurot.

 (4) Raammääratluse taotluse korral tasutakse biotsiidide raammääratluse koostamise eest riigilõivu 345,12 eurot.

 (5) Biotsiidi turustusloa taotlemisel raammääratluse alusel tasutakse taotluse menetlemise eest riigilõivu 293,99 eurot.

 (6) Biotsiidi turustusloa vastastikuse tunnustamise korral tasutakse turustusloa taotluse menetlemise eest riigilõivu 958,67 eurot.

 (7) Madala riskiastmega biotsiidi turustusloa vastastikuse tunnustamise korral tasutakse turustusloa taotluse menetlemise eest riigilõivu 696,63 eurot.

 (8) Ajutise turustusloa taotluse menetlemise eest tasutakse riigilõivu 1879 eurot.

 (9) Biotsiidi turustusloa kehtivusaja pikendamise taotluse menetlemise eest tasutakse riigilõivu 249,25 eurot.

 (10) Biotsiidi turustusloa administratiivsete muudatuste (toote nimetuse või tootja firma nime muutmine või muud muudatused, millega ei kaasne toote omaduste, kvaliteedi või toime muutust) taotluse menetlemise eest tasutakse riigilõivu 249,25 eurot.

 (11) Biotsiidi turustusloa sisuliste muudatuste (biotsiidi klassifikatsiooni või toote koostise muutmine või muud muudatused, millega võib kaasneda toote omaduste, kvaliteedi või toime muutus) taotluse menetlemise eest tasutakse riigilõivu 677,46 eurot.

 (12) Registriandmete kinnitatud väljavõtte iga formaadis A4 lehekülje eest tasutakse riigilõivu 3,19 eurot.

§ 285.  Biotsiidi registreerimine

  Biotsiidi registreerimise eest tasutakse riigilõivu 159,77 eurot.

7. jaotis Kemikaaliseaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 286.  Uuest ainest teavitamine

 (1) Kemikaali turustamise eest vastutav isik (edaspidi teavitaja) tasub uuest ainest teavitamise eest riigilõivu lähtuvalt kemikaali turustatud aastakogusest:
 1) üle 10 kg ja alla 100 kg – 63,91 eurot;
 2) 100 kg või üle selle või summaarne kogus kuni 500 kg – 198,12 eurot;
 3) 100 kg või üle selle või summaarne kogus kuni 500 kg ja kui eelnevalt on tasutud käesoleva lõike punktis 1 sätestatud riigilõiv – 134,21 eurot;
 4) 1 tonn või üle selle või summaarne kogus kuni 50 tonni – 204,51 eurot;
 5) 100 tonni või üle selle või summaarne kogus kuni 500 tonni – 274,82 eurot;
 6) 100 tonni või üle selle või summaarne kogus kuni 500 tonni ja kui eelnevalt on tasutud käesoleva lõike punktis 4 sätestatud riigilõiv – 70,30 eurot;
 7) 1000 tonni või üle selle või summaarne kogus kuni 5000 tonni – 428,20 eurot;
 8) 1000 tonni või üle selle või summaarne kogus kuni 5000 tonni ja kui eelnevalt on tasutud käesoleva lõike punktis 4 sätestatud riigilõiv – 223,69 eurot;
 9) 1000 tonni või üle selle või summaarne kogus kuni 5000 tonni ja kui eelnevalt on tasutud käesoleva lõike punktis 5 või punktides 4 ja 6 sätestatud riigilõiv – 153,38 eurot.

 (2) Uuest polümeerist teavitaja tasub teavitamise eest riigilõivu lähtuvalt polümeeri turustatud aastakogusest:
 1) alla 100 kg või summaarne kogus väiksem kui 500 kg – 63,91 eurot;
 2) 100–1000 kg või summaarne kogus 500–5000 kg – 198,12 eurot;
 3) 100–1000 kg või summaarne kogus 500–5000 kg ja kui eelnevalt on tasutud käesoleva lõike punktis 1 sätestatud riigilõiv – 134,21 eurot;
 4) üle 1 tonni või summaarne kogus üle 5 tonni – 204,51 eurot.

§ 287.  Detergentide turustamiseks erandi taotluse läbivaatamine

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 648/2004 detergentide kohta (ELT L 104, 8.4.2004, lk 1–35) alusel detergendi turustamiseks erandi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 707,24 eurot.

§ 2871.  Tegevusloa taotluse läbivaatamine

 (1) Suurõnnetuse ohuga ettevõtte tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 319,55 eurot.

 (2) Ohtliku ettevõtte tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 63,91 eurot.
[RT I, 30.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

13. peatükk VÄLISMINISTEERIUMI VALITSEMISALA TOIMINGUD 

1. jagu Välisministeeriumi toimingud 

1. jaotis Strateegilise kauba seaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 288.  Litsentsi andmise ning kehtivusaja muutmise taotluse läbivaatamine

 (1) Litsentsitaotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 12,78 eurot.

 (2) Litsentsi kehtivusaja muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 6,39 eurot.
[RT I, 22.12.2011, 2 - jõust. 01.01.2012]

§ 289.  Üldloa kasutajaks registreerimise taotluse läbivaatamine

  Üldloa kasutajaks registreerimise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 12,78 eurot.
[RT I, 22.12.2011, 2 - jõust. 01.01.2012]

§ 2891.  Ettevõtja sertifitseerimise taotluse läbivaatamine

  Ettevõtja sertifitseerimise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 63,91 eurot.
[RT I, 22.12.2011, 2 - jõust. 01.01.2012]

§ 290.  Strateegilise kauba sisseveo ja lõppkasutuse järelevalve dokumendi taotluse läbivaatamine

  Strateegilise kauba sisseveo ja lõppkasutuse järelevalve dokumendi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 12,78 eurot.

§ 291.  Sõjalise kauba vahendaja registreerimise taotluse läbivaatamine
[RT I, 22.12.2011, 2 - jõust. 01.01.2012]

 (1) Sõjalise kauba vahendaja registreerimise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 63,91 eurot.
[RT I, 22.12.2011, 2 - jõust. 01.01.2012]

 (2) [Kehtetu - RT I, 22.12.2011, 2 - jõust. 01.01.2012]

2. jagu Eesti välisesinduse toimingud 

1. jaotis Konsulaarteenused 

§ 292.  Tõendi väljastamine

  Konsulaarametnikule teada olevate asjaolude kohta tõendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 15 eurot.

§ 293.  Tõestamistoiming

 (1) Notariaalse tõestamise eest tasutakse riigilõivu 40 eurot.

 (2) Notariaalse kinnitamise eest tasutakse riigilõivu 20 eurot.

 (3) Välisministeeriumi nõusolekul tehtava tõestamistoimingu eest tasutakse riigilõivu 80 eurot.

 (4) Pärimismenetluse algatamise avalduse tõestamise eest tasutakse riigilõivu 79,88 eurot.
[RT I, 30.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]

§ 294.  Tõlke õigsuse kinnitamine

 (1) Dokumendi tõlke õigsuse kinnitamise eest tasutakse riigilõivu 15 eurot iga lehekülje eest.

 (2) Konsulaarametniku poolt dokumendi tõlkimise ja tõlke kinnitamise eest tasutakse riigilõivu 30 eurot iga lehekülje eest.

§ 295.  Tõestamistoiming väljaspool välisesinduse ruume

  Tõestamistoimingu eest väljaspool välisesinduse ruume tasutakse riigilõivu kahekordses määras.

§ 296.  Muu tõestamistoiming

  Muu tõestamistoimingu eest tasutakse riigilõivu 15 eurot.

§ 297.  Dokumendi legaliseerimise taotluse läbivaatamine

  Dokumendi legaliseerimise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 15 eurot.

§ 298.  Põrmuga kirstu ja urni pitseerimise tõendi väljastamine

  Põrmuga kirstu või urni pitseerimise tõendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 15 eurot.

§ 299.  Ajutise liputunnistuse väljastamine

  Ajutise liputunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 85 eurot.

§ 300.  Laevadokumendi kehtivusaja pikendamine

  Laevadokumendi kehtivusaja pikendamise eest välisesinduses tasutakse riigilõivu 40 eurot.

§ 301.  Tõlketeenuse osutamine

  Tõlketeenuse osutamise eest tasutakse riigilõivu 15 eurot lehekülje eest.

§ 302.  Dokumendi tellimine

  Välisesinduse kaudu dokumendi tellimise eest tasutakse riigilõivu 15 eurot.

§ 303.  Dokumendi tunnistusega (apostille’ga) kinnitamise tellimine

  Dokumendi tunnistusega (apostille’ga) kinnitamise tellimise eest tasutakse riigilõivu 15 eurot.

§ 304.  Dokumendi edastamine

  Välisesinduse kaudu dokumendi edastamise eest tasutakse riigilõivu 15 eurot.

§ 305.  Hagiavalduse, nõude ja dokumendi teatavakstegemine

  Välisesinduse kaudu hagiavalduse, nõude või dokumendi teatavakstegemise eest tasutakse riigilõivu 15 eurot.

§ 306.  Viisataotluse läbivaatamine

  Viisataotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu käesoleva seaduse § 2577 lõigetes 1–3 ja 5–8 sätestatud määras.
[RT I, 09.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

§ 307.  Perekonnaseisutoiming

 (1) [Kehtetu - RT I, 17.12.2010, 4 - jõust. 01.01.2011]

 (2) Perekonnaseisuandmete kinnitatud väljavõtte andmise eest tasutakse riigilõivu 15 eurot.
[RT I, 17.12.2010, 4 - jõust. 01.01.2011]

 (3) Abieluvõimetõendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 15 eurot.

14. peatükk RIIGIKANTSELEI HALDUSALA TOIMINGUD 
[Kehtetu - RT I, 21.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 308.  Arhiiviteenuse tegevusloa taotluse läbivaatamine
[Kehtetu - RT I, 21.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 309.  Avaliku arhiivi arhiiviteatise ja arhivaali väljavõtte väljastamine
[Kehtetu - RT I, 21.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

15. peatükk VABARIIGI PRESIDENDI KANTSELEI TOIMINGUD 

1. jagu Teenetemärkide seaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 310.  Teenetemärgi miniatuuri ja täiendava rosettmärgi väljastamine

  Riikliku teenetemärgi miniatuuri ja täiendava rosettmärgi väljastamise eest tasutakse riigilõivu:
 1) miniatuur – 38,34 eurot;
 2) rosettmärk – 12,78 eurot.

16. peatükk MAAVALITSUSE VALITSEMISALA TOIMINGUD 

1. jagu Maavalitsuse toimingud 

1. jaotis Ühistranspordiseaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 311.  Ühenduse tegevusloa taotluse läbivaatamine

  Ühenduse tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 191,73 eurot.
[RT I, 30.12.2011, 4 - jõust. 01.01.2012]

§ 312.  Ühenduse tegevusloa tõestatud koopia taotluse läbivaatamine

  Ühenduse tegevusloa tõestatud koopia taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 15,33 eurot.
[RT I, 30.12.2011, 4 - jõust. 01.01.2012]

§ 313.  Bussiveo liiniloa taotluse läbivaatamine ja sõiduplaani muutmine

 (1) Riigisisese bussiveo liiniloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu käesoleva seaduse § 215 lõikes 1 sätestatud määras.

 (2) Sõiduplaani muutmise eest liiniloa alusel korraldataval riigisisesel bussiveol tasutakse riigilõivu käesoleva seaduse § 215 lõikes 2 sätestatud määras.

2. jagu Maavanema toimingud 

1. jaotis Sotsiaalhoolekande seaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 314.  Lapsehoiuteenuse osutamise tegevusloa taotluse läbivaatamine

  Lapsehoiuteenuse osutamise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 31,95 eurot.

§ 315.  Asenduskoduteenuse osutamise tegevusloa taotluse läbivaatamine

  Asenduskoduteenuse osutamise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 31,95 eurot.

2. jaotis Maareformi seaduse alusel kasutusvaldusesse antud maa omandamise seaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 316.  Maareformi seaduse alusel kasutusvaldusesse antud maa omandamise taotluse läbivaatamine

  Maareformi seaduse alusel kasutusvaldusesse antud maa omandamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 31,95 eurot.

17. peatükk KOHALIKU OMAVALITSUSE VALITSEMISALA TOIMINGUD 

1. jagu Ehitusseaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 317.  Ehitusloa taotluse läbivaatamine

 (1) Ehitise püstitamise, rekonstrueerimise või laiendamise ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 127,82 eurot ja lisaks 0,31 eurot iga ehitatava ruutmeetri kohta ehitusprojektis fikseeritud ehitise suletud netopinnast arvutatuna.

 (2) Ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 63,91 eurot, kui ehitusluba taotletakse üksikelamu, suvila, aiamaja või taluhoone püstitamiseks.

 (3) Ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 31,95 eurot, kui ehitusluba taotletakse:
 1) üksikelamu, korteri, suvila, aiamaja või taluhoone rekonstrueerimiseks või laiendamiseks;
 2) ehitise lammutamiseks.

§ 318.  Kirjaliku nõusoleku taotluse läbivaatamine

  Kirjaliku nõusoleku taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 31,95 eurot.

§ 319.  Kasutusloa taotluse läbivaatamine

 (1) Ehitise kasutusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 63,91 eurot, kui eelnevalt on väljastatud ehitusluba ehitise püstitamiseks, laiendamiseks või rekonstrueerimiseks.

 (2) Ehitise kasutusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 31,95 eurot, kui eelnevalt on väljastatud ehitusluba:
 1) üksikelamu, suvila, aiamaja või taluhoone püstitamiseks;
 2) üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone või korteri rekonstrueerimiseks või laiendamiseks.

 (3) Ehitise kasutusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 8,94 eurot, kui eelnevalt on väljastatud ehitusluba ehitise osaliseks lammutamiseks.

 (4) Ehitise teenindamiseks vajaliku rajatise või väikeehitise kasutusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 7,66 eurot.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 nimetamata ehitise kasutusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 63,91 eurot.

§ 320.  Riikliku ehitisregistri dokumendi väljastamine

  Riikliku ehitisregistri andmete kinnitatud väljavõtte väljastamise eest tasutakse riigilõivu 1,27 eurot iga lehekülje eest.

2. jagu Ühistranspordiseaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 321.  Ühenduse tegevusloa ja taksoveoloa taotluse läbivaatamine

 (1) Ühenduse tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 191,73 eurot.
[RT I, 30.12.2011, 4 - jõust. 01.01.2012]

 (2) Taksoveoloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 63,91 eurot.

§ 3211.  Ühenduse tegevusloa tõestatud koopia taotluse läbivaatamine

 (1) Ühenduse tegevusloa tõestatud koopia taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 15,33 eurot.
[RT I, 30.12.2011, 4 - jõust. 01.01.2012]

§ 322.  Sõidukikaardi väljastamine

  Sõidukikaardi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 19,17 eurot.

§ 323.  Bussiveo liiniloa taotluse läbivaatamine ja sõiduplaani muutmine

 (1) Riigisisese bussiveo liiniloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu käesoleva seaduse § 215 lõikes 1 sätestatud määras.

 (2) Sõiduplaani muutmise eest liiniloa alusel korraldataval riigisisesel bussiveol tasutakse riigilõivu käesoleva seaduse § 215 lõikes 2 sätestatud määras.

3. jagu Valla- ja linnasekretäri tõestamistoimingud 

1. jaotis Notariaadiseaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 324.  Dokumendi ärakirja ja väljavõtte õigsuse kinnitamine

  Dokumendi ärakirja või väljavõtte õigsuse kinnitamise eest tasutakse riigilõivu 0,63 eurot iga lehekülje eest.

§ 325.  [Kehtetu - RT I, 14.03.2011, 3 - jõust. 24.03.2011]

2. jaotis Perekonnaseisutoimingute seaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 326.  Väljatrüki õigsuse kinnitamine

  Perekonnaseisuandmete väljatrüki õigsuse kinnitamise eest tasutakse riigilõivu 0,95 eurot.

18. peatükk MUUD TOIMINGUD 

1. jagu Perekonnaseisuasutuse toimingud 

1. jaotis Perekonnaseisutoimingute seaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 327.  Abielukande tegemine

  Abielukande tegemise eest tasutakse riigilõivu 19,17 eurot.

§ 328.  Abielulahutuse kande tegemine

  Abielulahutuse kande tegemise eest tasutakse riigilõivu 25,56 eurot.

§ 329.  Tõendi väljastamine

 (1) Korduva sünnitõendi, surmatõendi, abielutõendi ja abielulahutuse tõendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 3,19 eurot.

 (2) Abieluvõimetõendi, perekonnaseisuakti, perekonnakirja või lisatoimetuses oleva dokumendi kinnitatud ärakirja väljastamise eest tasutakse riigilõivu 1,59 eurot.

2. jaotis Nimeseaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 330.  Uue isikunime taotluse läbivaatamine

 (1) Regionaalministri või tema volitatud isiku poolt haldusaktiga uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise või eesnime, perekonnanime või isikunime taastamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu käesoleva seaduse §-s 246 sätestatud määras.

 (2) Uue isikunime andmise aluseks oleva regionaalministri või tema volitatud isiku poolt haldusakti väljavõtte väljastamise eest, välja arvatud esmane väljavõte, tasutakse riigilõivu 3,19 eurot.

2. jagu Kutsekvalifikatsiooni tunnustamine 

§ 331.  Kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotluse läbivaatamine

  Kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 31,95 eurot.

3. jagu Registerpandiga seotud toimingud 

§ 332.  Kanded registerpandi kohta

 (1) Pandilepingu registreerimise eest tasutakse käesoleva seaduse lisas 2 sätestatud riigilõivu täismäär olenevalt tehinguväärtusest.

 (2) Registerpandi järjekoha muutmise eest tasutakse 75 protsenti käesoleva seaduse lisas 2 sätestatud riigilõivu täismäärast olenevalt tehinguväärtusest.

 (3) Pandilepingu lisa registreerimise eest tasutakse riigilõivu 6,39 eurot.

 (4) Pandisummat suurendava pandilepingu lisa registreerimise eest tasutakse riigilõivu käesoleva seaduse lisas 2 sätestatud riigilõivu täismääras, kusjuures tehinguväärtuseks on pandisumma, mille registrisse kandmist taotletakse, ning registrisse kantud pandisumma vahe.

4. jagu Majandustegevuse registri seaduse alusel tehtavad toimingud 

§ 333.  Majandustegevuse registris registreerimise taotluse läbivaatamine

  Majandustegevuse registris registreerimise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 19,17 eurot.

5. jagu Arhiiviseaduse alusel tehtavad toimingud 
[RT I, 21.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 3331.  Arhiiviteatise väljastamine

  Arhiiviteatise väljastamise eest tasutakse riigilõivu 3,19 eurot ja välisesindustes 5 eurot.
[RT I, 21.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

4. osa TEHINGUVÄÄRTUSED 

19. peatükk TEHINGUVÄÄRTUSE MÄÄRAMINE 

§ 334.  Tehinguväärtus kande tegemisel kinnistusraamatusse

 (1) Tehinguväärtus määratakse kinnistamise alusdokumendi järgi.

 (2) Tehingu objektil lasuvaid kohustusi ega objekti võõrandamishinnale lisanduvat käibemaksu summat tehinguväärtuse määramisel maha ei arvata.

 (3) Kui kinnistamise alusdokument ei sisalda tehinguväärtust, määratakse tehinguväärtus käesoleva seaduse §-de 335–349 kohaselt.

§ 335.  Kinnisasja kinnistamine

 (1) Hoonestamata kinnisasja kinnistamisel on tehinguväärtuseks maa maksustamishind.

 (2) Hoonestatud kinnisasja kinnistamisel on tehinguväärtuseks maa maksustamishind ja hoone hind.

 (3) Kui kohtule ei esitata dokumenti hoone hinna kohta, loetakse hoone hinnaks 3195,58 eurot.

 (4) Kinnisasjal asuva hoone omaniku ostueesõigusega erastatud maa kinnistamisel on tehinguväärtuseks maa maksustamishind.

 (5) Kui maa maksustamishind ja hoonete hind on kokku väiksem kui kinnisasja koormav hüpoteek, on omandiõiguse kinnistamisel tehinguväärtuseks kinnistusraamatusse kantud hüpoteegi summa.

§ 336.  Kinnistu jagamine

  Kinnistu jagamisel mitmeks kinnistuks määratakse tehinguväärtus lähtuvalt jagamise tulemusel moodustatavast uuest kinnistust käesoleva seaduse § 335 kohaselt.

§ 337.  Kinnistute ühendamine

  Kinnistute ühendamisel määratakse tehinguväärtus lähtuvalt ühendatavatest kinnisasjadest käesoleva seaduse § 335 kohaselt.

§ 338.  Kinnistu osa liitmine teise kinnistuga

  Kinnistu osa liitmisel teise kinnistuga määratakse tehinguväärtus liidetava osa järgi käesoleva seaduse § 335 kohaselt.

§ 339.  Korteriomandi kinnistamine

  Korteriomandi kinnistamisel on tehinguväärtuseks 50 protsenti korteriomandi reaalosale vastava maa kaasomandiosa maksustamishinnast.

§ 340.  Hoonestusõigus ja korterihoonestusõigus

 (1) Hoonestamata kinnisasja koormamisel hoonestusõigusega on tehinguväärtuseks 80 protsenti koormatava kinnisasja maksustamishinnast.

 (2) Hoonestatud kinnisasja koormamisel hoonestusõigusega on tehinguväärtuseks 80 protsenti maa maksustamishinna ja hoone hinna summast.

 (3) Kui hoonestusõiguse eest makstakse tasu, on hoonestusõigusega koormamisel tehinguväärtuseks hoonestusõiguse tasu kogusumma, kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest.

 (4) Korterihoonestusõigusega koormamisel on tehinguväärtuseks 50 protsenti korterihoonestusõiguse reaalosale vastava hoonestusõiguse tehinguväärtusest, määratuna käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel.

§ 341.  Reaalservituut

 (1) Reaalservituudi seadmisel on tehinguväärtuseks väärtus, mida reaalservituut valitseva kinnisasja suhtes omab, kuid mitte vähem kui 127,82 eurot.

 (2) Kui kohtule ei esitata andmeid reaalservituudi väärtuse suuruse kohta, loetakse tehinguväärtuseks 127,82 eurot.

§ 342.  Kasutusvaldus

 (1) Kasutusvalduse aastaväärtuseks on 4 protsenti koormatava kinnisasja maksustamishinnast.

 (2) Tähtajalise kasutusvalduse seadmisel on tehinguväärtuseks üksikute aastaväärtuste summa, kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest.

 (3) Tähtajatu kasutusvalduse seadmisel on tehinguväärtuseks kasutusvalduse aastaväärtuse kordne sõltuvalt kasutusvaldaja vanusest:
 1) alla 36-aastase isiku puhul 20-kordne aastaväärtus;
 2) 36–50-aastase isiku puhul 15-kordne aastaväärtus;
 3) 51–65-aastase isiku puhul 10-kordne aastaväärtus;
 4) 66–75-aastase isiku puhul 5-kordne aastaväärtus;
 5) 76-aastase ja vanema isiku puhul 3-kordne aastaväärtus.

 (4) Tähtajatu kasutusvalduse seadmisel ühiselt mitme isiku kasuks võetakse tehinguväärtuse arvutamisel aluseks noorima kasutusvaldust teostava isiku vanus.

 (5) Juriidilise isiku kasuks tähtajatu kasutusvalduse seadmisel on tehinguväärtuseks 25-kordne kasutusõiguse aastaväärtus.

§ 343.  Isiklik kasutusõigus

 (1) Isikliku kasutusõiguse seadmisel elamule või muule ehitisele on aastaväärtuseks 4 protsenti koormataval kinnisasjal asuva elamu või muu ehitise väärtusest.

 (2) Tähtajalise isikliku kasutusõiguse seadmisel elamule või muule ehitisele on tehinguväärtuseks isikliku kasutusõiguse aastaväärtuste summa, kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest.

 (3) Tähtajatu isikliku kasutusõiguse seadmisel elamule on tehinguväärtuseks isikliku kasutusõiguse aastaväärtuse kordne sõltuvalt kasutaja vanusest:
 1) alla 36-aastase isiku puhul 20-kordne aastaväärtus;
 2) 36–50-aastase isiku puhul 15-kordne aastaväärtus;
 3) 51–65-aastase isiku puhul 10-kordne aastaväärtus;
 4) 66–75-aastase isiku puhul 5-kordne aastaväärtus;
 5) 76-aastase ja vanema isiku puhul 3-kordne aastaväärtus.

 (4) Juriidilise isiku kasuks tähtajatu isikliku kasutusõiguse seadmisel ehitisele on tehinguväärtuseks 25-kordne kasutusõiguse aastaväärtus.

 (5) Tähtajatu isikliku kasutusõiguse seadmisel elamule ühiselt mitme isiku kasuks võetakse tehinguväärtuse arvutamisel aluseks noorima isiklikku kasutusõigust teostava isiku vanus.

 (6) Isikliku kasutusõiguse seadmisel elamu või muu ehitise osale määratakse kasutusõiguse aastaväärtus võrdeliselt selle osa suurusega kogu elamust või muust ehitisest.

 (7) Kui isikliku kasutusõiguse sisuks on reaalservituudi teostamine, kohaldatakse tehinguväärtuse määramisel käesoleva seaduse § 341.

 (8) Muude isiklike kasutusõiguste seadmisel on tehinguväärtuseks 63,91 eurot.

§ 344.  Reaalkoormatis

 (1) Reaalkoormatise seadmisel on tehinguväärtuseks reaalkoormatise rahalise väärtuse kogusumma, kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest.

 (2) Kui reaalkoormatise rahaline väärtus pole määratud, on selle tehinguväärtuseks 63,91 eurot.

§ 345.  Ostueesõigus

  Ostueesõiguse seadmisel on tehinguväärtuseks pool koormatava kinnisasja omandiõiguse kinnistamise tehinguväärtusest.

§ 346.  Hüpoteek

 (1) Hüpoteegi seadmisel on tehinguväärtuseks 2/3 hüpoteegisummast.

 (2) Kui riiklikus ehitisregistris registreeritud pandi ümberregistreerimisel hüpoteegiks pandisumma suureneb, on tehinguväärtuseks 2/3 pandisumma ja hüpoteegisumma vahest.

§ 347.  Järjekoha muutmine

  Piiratud asjaõiguse järjekoha muutmisel on tehinguväärtuseks etteastuva piiratud asjaõiguse seadmise tehinguväärtus.

§ 348.  Märge

  Märke kinnistamisel on tehinguväärtuseks selle asjaõiguse kinnistamise tehinguväärtus, mille tagamiseks märge kinnistusraamatusse kantakse.

§ 349.  Kannete muutmine ja kustutamine

 (1) Kinnistusraamatu kande muutmisel on tehinguväärtuseks sissekantud asjaõiguse muudetud sisuga kinnistamise tehinguväärtus.

 (2) Kinnistusraamatu kande kustutamisel on tehinguväärtuseks märke või vastava asjaõiguse kinnistamise tehinguväärtus.

§ 350.  Pandilepingu registreerimine

  Pandilepingu registreerimisel on tehinguväärtuseks pandisumma.

§ 351.  Registerpandi järjekoha muutmine

  Registerpandi järjekoha muutmise kinnistamisel on tehinguväärtuseks etteastuva registerpandi summa.

§ 352.  Tehinguväärtus abieluvararegistri toimingute korral

  Tehinguväärtus määratakse kande alusdokumendi järgi. Kui kande alusdokumendis ei ole tehinguväärtust sätestatud, loetakse tehinguväärtuseks 319,55 eurot.

5. osa RAKENDUSSÄTTED 

20. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 353.  Äriregistri toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine eurole üleminekuks

  Riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest:
 1) enne ühe aasta möödumist päevast, mis määratakse Euroopa Liidu Nõukogu poolt Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel (edaspidi erandi kehtetuks tunnistamise päev), osaühingu või aktsiaseltsi põhikirja muutmise äriregistrisse kandmine, kui osaühingu või aktsiaseltsi põhikirja muudetakse ainult seoses osa- või aktsiakapitali ja osade või aktsiate nimiväärtuste eurodesse ümberarvestamisega ja osa- või aktsiakapitali suurendamisega või vähendamisega äriseadustiku §-s 136, § 148 lõigetes 1 ja 2, §-s 222 ning § 223 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuete täitmiseks;
 2) enne ühe aasta möödumist erandi kehtetuks tunnistamise päevast osaühingu või aktsiaseltsi osa- või aktsiakapitali muutmise äriregistrisse kandmine, kui osa- või aktsiakapitali muudetakse ainult seoses osa- või aktsiakapitali ja osade või aktsiate nimiväärtuste eurodesse ümberarvestamisega äriseadustiku §-s 136, § 148 lõigetes 1 ja 2, §-s 222 ning § 223 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuete täitmiseks, välja arvatud juhul, kui osa- või aktsiakapitali suurendatakse või vähendatakse rohkem kui osa- või aktsiakapitali senise suurusega võrreldes lähima võimaliku suuruseni äriseadustiku §-s 136, § 148 lõigetes 1 ja 2, §-s 222 ning § 223 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuete täitmiseks;
 3) aktsiaseltsi põhikirja muutmise äriregistrisse kandmine nimiväärtuseta aktsia kasutusele võtmiseks, kui seda tehakse enne ühe aasta möödumist erandi kehtetuks tunnistamise päevast arvates.

§ 354.  [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 355.  Seaduse rakendamine

  Seadustes toodud viited riigilõivuseadusele (RT I 2006, 58, 439; 2010, 9, 41) loetakse viideteks käesolevale seadusele.

§ 356.  [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 357.  Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel.

Lisa 1
riigilõivuseaduse juurde

[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 24.03.2011]

[RT I, 16.05.2012, 3 - jõust. 07.05.2012 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 30.12.2011, 4) § 57 lõiked 1 ja 22 koostoimes lisaga 1 osas, milles tsiviilasjas hinnaga 63 911 eurot 64 senti kuni 95 867 eurot 47 senti tuleb apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 5432 eurot 49 senti, ja osas, milles tsiviilasjas hinnaga 191 734 eurot 94 senti kuni 223 690 eurot 76 senti tuleb apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 9267 eurot 18 senti.]

[RT I, 25.06.2012, 1 - jõust. 20.06.2012 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 02.03.2012, 5) § 57 lg 1 koostoimes lisaga 1 osas, milles tsiviilasjas hinnaga 447 381 eurot 53 senti kuni 511 293 eurot 18 senti tuleb hagiavalduselt tasuda riigilõivu 16 617 eurot 2 senti]

[RT I, 25.06.2012, 2 - jõust. 20.06.2012 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks riigilõivuseaduse (RT I, 23.03.2011, 1; RT I, 02.03.2012, 5) § 57 lg 1 koostoimes lisa 1 viimase lausega osas, milles tsiviilasjas hinna puhul üle 639 116 euro 48 sendi tuleb hagiavalduselt tasuda riigilõivu 3% tsiviilasja hinnast, kuid mitte rohkem kui 95 867 eurot 47 senti.]

[RT I, 04.07.2012, 20 - jõust. 28.06.2012 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks riigilõivuseaduse (RT I, 23.03.2011, 1; RT I, 02.03.2012, 5) § 57 lg-d 1 ja 22 koostoimes lisa 1 viimase lausega osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 639 116 euro 48 sendi tuleb apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 3% tsiviilasja hinnast, kuid mitte rohkem kui 95 867 eurot 47 senti.]

[RT I, 24.10.2012, 1 - jõust. 18.10.2012 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõige 1 koostoimes lisaga 1 (1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis) olid põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga 319 558 eurot 24 senti kuni 383 469 eurot 89 senti tuli hagi esitamisel tasuda riigilõivu 14 060 eurot 56 senti, ja osas, milles tsiviilasjas hinnaga 575 204 eurot 83 senti kuni 639 116 eurot 48 senti tuli hagi esitamisel tasuda riigilõivu 19 173 eurot 49 senti.]

[RT I, 05.11.2012, 1 - jõust. 30.10.2012 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõiked 1 ja 22 koostoimes lisaga 1 (1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis) olid põhiseadusega vastuolus järgmises osas: 1) milles tsiviilasjas hinnaga 51 129 eurot 31 senti kuni 57 520 eurot 48 senti tuli apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 4473 eurot 81 senti; 2) milles tsiviilasjas hinnaga 57 520 eurot 48 senti kuni 63 911 eurot 64 senti tuli apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 4793 eurot 37 senti; 3) milles tsiviilasjas hinnaga 159 779 eurot 12 senti kuni 191 734 eurot 94 senti tuli apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 8308 eurot 51 senti.]

[RT I, 15.12.2012, 3 - jõust. 11.12.2012 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et 1) riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõige 14 oli põhiseadusega vastuolus osas, milles halduskohtule 109 703 euro 69 sendi suuruse kahju hüvitamiseks kaebuse esitamisel tuli tasuda riigilõivu 5% summast, mille väljamõistmist taotletakse (5485 eurot 18 senti); 2) riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõige 14 koostoimes sama seaduse lisaga 1 olid põhiseadusega vastuolus osas, milles halduskohtule kahju hüvitamiseks kaebuse esitamisel tuli nõudelt, mille suuruseks oli üle 511 293 euro 18 sendi kuni 575 204 eurot 83 senti, tasuda riigilõivu 5% summast, mille väljamõistmist taotletakse, kuid mitte rohkem kui sama suure hagihinnaga hagi esitamisel tsiviil­kohtumenetluses (17 895 eurot 26 senti).]

[RT I, 28.05.2013, 7 – jõust. 11.12.2012 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõiked 1 ja 22 koostoimes lisaga 1 (1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis) olid põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 127 823 euro 29 sendi kuni 159 779 eurot 12 senti tuli apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 7349 eurot 83 senti.]

[RT I, 20.12.2012, 23 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõige 1 koostoimes lisaga 1 olid põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 255 646 euro 59 sendi kuni 287 602 eurot 41 senti tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 11 184 eurot 53 senti.]

[RT I, 20.12.2012, 24 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõige 1 koostoimes lisaga 1 olid Harju Maakohtu 8. oktoobri 2012. aasta määruse tegemise ajal põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 319 558 euro 24 sendi kuni 383 469 eurot 89 senti tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 14 060 eurot 56 senti.]

[RT I, 27.02.2013, 1 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõige 1 koostoimes lisaga 1 olid põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 44 738 euro 15 sendi kuni 51 129 eurot 31 senti tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 4154 eurot 25 senti.]

[RT I, 12.03.2013, 11 - Riigikohtu üldkogu otsus tunnistab, et 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 23.03.2011, 1; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõiked 14 ja 20 koostoimes RLS lisa 1 viimase lausega (24. märtsist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis), mis nägid ette, et halduskohtu otsuse peale kahju hüvitamise nõudes 639 116 eurot 48 senti ületavalt summalt tuleb apellatsioonkaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 5% summast, mille väljamõistmist taotletakse, kuid mitte rohkem kui 95 867 eurot 47 senti, olid vastuolus põhiseadusega.]

[RT I, 12.03.2013, 12 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõige 1 koostoimes lisaga 1 olid põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 95 867 euro 47 sendi kuni 127 823 eurot 29 senti tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 6391 eurot 16 senti.]

[RT I, 19.04.2013, 1 - jõust. 10.04.2013 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõige 1 koostoimes lisaga 1 olid põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 57 520 euro 48 sendi kuni 63 911 eurot 64 senti tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 4793 eurot 37 senti.]

[RT I, 19.04.2013, 2 - jõust. 10.04.2013 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõige 1 koostoimes lisaga 1 olid põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 51 129 euro 31 sendi kuni 57 520 eurot 48 senti tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 4473 eurot 81 senti.]

[RT I, 19.04.2013, 3 - jõust. 11.04.2013 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõiked 1 ja 22 koostoimes lisaga 1 olid põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 28 760 euro 24 sendi kuni 31 955 eurot 82 senti tuli hagiavalduselt ja apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 3195 eurot 58 senti.]

[RT I, 13.05.2013, 1 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõige 1 koostoimes lisaga 1 olid põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 159 779 euro 12 sendi kuni 191 734 eurot 94 senti tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 8308 eurot 51 senti.]

[RT I, 14.06.2013, 10 – jõust. 11.06.2013 – Riigikohtu üldkogu otsus tunnistab, et 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõiked 1 ja 22 koostoimes lisaga 1 osas, milles tsiviilasjas hinnaga 287 602 eurot 42 senti kuni 319 558 eurot 24 senti tuli apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 12 782 eurot 32 senti, olid vastuolus põhiseadusega.]

[RT I, 10.10.2013, 3 – jõust. 02.10.2013 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et et riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõige 1 ja lisa 1 olid 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga 127 823 eurot 30 senti kuni 159 779 eurot 12 senti tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 7349 eurot 83 senti.]

[RT I, 10.10.2013, 4 – jõust. 03.10.2013 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõiked 14 ja 20 koostoimes lisaga 1 olid põhiseadusega vastuolus osas, milles halduskohtu otsuse peale kahju hüvitamise nõudes üle 223 690 euro 76 sendi kuni 255 646 eurot 59 senti tuli apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 10 225 eurot 86 senti.]

[RT I, 02.11.2013, 2 – jõust. 23.10.2013 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõige 1 ja lisa 1 olid 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 63 911 euro 64 sendi kuni 95 867 eurot 47 senti tuli hagiavalduse esitamisel tasuda riigilõivu 5432 eurot 49 senti.]

[RT I, 07.11.2013, 3 – jõust. 04.11.2013 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõige 1 ja lisa 1 olid 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 511 293 euro 18 sendi kuni 575 204 eurot 83 senti tuli hagiavalduse esitamisel tasuda riigilõivu 17 895 eurot 26 senti.]

[RT I, 15.11.2013, 8 – jõust. 02.05.2013 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõige 1 koostoimes lisaga 1 olid põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 223 690 euro 76 sendi kuni 255 646 eurot 59 senti tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 10 225 eurot 86 senti.]

[RT I, 22.11.2013, 8 – jõust. 18.11.2013 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I 25.06.2012, 3) § 57 lõige 1 ja lisa 1 olid 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 383 469 euro 89 sendi kuni 447 381 eurot 53 senti tuli hagi esitamisel tasuda riigilõivu 15 338 eurot 79 senti.]

[RT I, 17.01.2014, 21 – jõust. 14.01.2014 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I 25.06.2012, 3) § 57 lõige 1 ja lisa 1 olid 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 31 955 euro 82 sendi kuni 38 346 eurot 98 senti tuli hagi esitamisel tasuda riigilõivu 3515 eurot 14 senti.]

[RT I, 14.02.2014, 9 – jõust. 10.02.2014 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I 25.06.2012, 3) § 57 lõige 1 ja lisa 1 olid 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 191 734 euro 94 sendi kuni 223 690 eurot 76 senti tuli hagi esitamisel tasuda riigilõivu 9267 eurot 18 senti.]

[RT I, 23.04.2014, 15 – jõust. 21.04.2014 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I 25.06.2012, 3) § 57 lõiked 1 ja 22 koosmõjus lisaga 1 alates 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis olid põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 31 955 euro 82 sendi kuni 38 346 eurot 98 senti tuli apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 3515 eurot 14 senti.]

[RT I, 17.09.2014, 6 – jõust. 09.09.2014 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõige 1 koosmõjus lisaga 1 alates 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis olid põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 38 346 euro 98 sendi kuni 44 738 eurot 15 senti tuli hagi esitamisel tasuda riigilõivu 3834 eurot 69 senti.]

[RT I, 17.09.2014, 7 – jõust. 09.09.2014 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I, 31.12.2010, 25; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lg 22 koostoimes lisaga 1 olid 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 44 738 euro 15 sendi kuni 51 129 eurot 31 senti tuli apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 4154 eurot 25 senti.]



RIIGILÕIVU TÄISMÄÄRAD AVALDUSE ESITAMISE EEST TSIVIILKOHTUMENETLUSES
                                                                  (EURODES)


Tsiviilasja hind
kuni, k.a

Riigilõivu
täismäär

     319,55

     63,91

     383,46

     76,69

     447,38

     89,47

     511,29

   102,25

     575,20

   115,04

     639,11

   127,82

     958,67

   191,73

  1 278,23

   255,64

  1 597,79

   319,55

  1 917,34

   383,46

  3 195,58

   479,33

  4 793,37

   543,24

  6 391,16

   639,11

  7 988,95

   798,89

  9 586,74

   958,67

11 184,53

1 118,45

12 782,32

1 278,23

14 380,12

1 438,01

15 977,91

1 597,79

17 575,70

1 757,57

19 173,49

1 917,34

22 369,07

2 236,90

Tsiviilasja hind
kuni, k.a

Riigilõivu
täismäär

  25 564,65

  2 556,46

  28 760,24

  2 876,02

  31 955,82

  3 195,58

  38 346,98

  3 515,14

  44 738,15

  3 834,69

  51 129,31

  4 154,25

  57 520,48

  4 473,81

  63 911,64

  4 793,37

  95 867,47

  5 432,49

127 823,29

  6 391,16

159 779,12

  7 349,83

191 734,94

  8 308,51

223 690,76

  9 267,18

255 646,59

10 225,86

287 602,41

11 184,53

319 558,24

12 782,32

383 469,89

14 060,56

447 381,53

15 338,79

511 293,18

16 617,02

575 204,83

17 895,26

639 116,48

19 173,49

Tsiviilasja hinna puhul üle 639 116,48 euro on riigilõivu täismäär 3 protsenti tsiviilasja hinnast, kuid mitte rohkem kui 95 867,47 eurot.

[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 24.03.2011]

[RT I, 16.05.2012, 3 - jõust. 07.05.2012 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 30.12.2011, 4) § 57 lõiked 1 ja 22 koostoimes lisaga 1 osas, milles tsiviilasjas hinnaga 63 911 eurot 64 senti kuni 95 867 eurot 47 senti tuleb apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 5432 eurot 49 senti, ja osas, milles tsiviilasjas hinnaga 191 734 eurot 94 senti kuni 223 690 eurot 76 senti tuleb apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 9267 eurot 18 senti.]

[RT I, 25.06.2012, 1 - jõust. 20.06.2012 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 02.03.2012, 5) § 57 lg 1 koostoimes lisaga 1 osas, milles tsiviilasjas hinnaga 447 381 eurot 53 senti kuni 511 293 eurot 18 senti tuleb hagiavalduselt tasuda riigilõivu 16 617 eurot 2 senti]

[RT I, 25.06.2012, 2 - jõust. 20.06.2012 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks riigilõivuseaduse (RT I, 23.03.2011, 1; RT I, 02.03.2012, 5) § 57 lg 1 koostoimes lisa 1 viimase lausega osas, milles tsiviilasjas hinna puhul üle 639 116 euro 48 sendi tuleb hagiavalduselt tasuda riigilõivu 3% tsiviilasja hinnast, kuid mitte rohkem kui 95 867 eurot 47 senti.]

[RT I, 04.07.2012, 20 - jõust. 28.06.2012 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks riigilõivuseaduse (RT I, 23.03.2011, 1; RT I, 02.03.2012, 5) § 57 lg-d 1 ja 22 koostoimes lisa 1 viimase lausega osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 639 116 euro 48 sendi tuleb apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 3% tsiviilasja hinnast, kuid mitte rohkem kui 95 867 eurot 47 senti.]

[RT I, 24.10.2012, 1 - jõust. 18.10.2012 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõige 1 koostoimes lisaga 1 (1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis) olid põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga 319 558 eurot 24 senti kuni 383 469 eurot 89 senti tuli hagi esitamisel tasuda riigilõivu 14 060 eurot 56 senti, ja osas, milles tsiviilasjas hinnaga 575 204 eurot 83 senti kuni 639 116 eurot 48 senti tuli hagi esitamisel tasuda riigilõivu 19 173 eurot 49 senti.]

[RT I, 05.11.2012, 1 - jõust. 30.10.2012 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõiked 1 ja 22 koostoimes lisaga 1 (1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis) olid põhiseadusega vastuolus järgmises osas: 1) milles tsiviilasjas hinnaga 51 129 eurot 31 senti kuni 57 520 eurot 48 senti tuli apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 4473 eurot 81 senti; 2) milles tsiviilasjas hinnaga 57 520 eurot 48 senti kuni 63 911 eurot 64 senti tuli apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 4793 eurot 37 senti; 3) milles tsiviilasjas hinnaga 159 779 eurot 12 senti kuni 191 734 eurot 94 senti tuli apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 8308 eurot 51 senti.]

[RT I, 15.12.2012, 3 - jõust. 11.12.2012 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et 1) riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõige 14 oli põhiseadusega vastuolus osas, milles halduskohtule 109 703 euro 69 sendi suuruse kahju hüvitamiseks kaebuse esitamisel tuli tasuda riigilõivu 5% summast, mille väljamõistmist taotletakse (5485 eurot 18 senti); 2) riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõige 14 koostoimes sama seaduse lisaga 1 olid põhiseadusega vastuolus osas, milles halduskohtule kahju hüvitamiseks kaebuse esitamisel tuli nõudelt, mille suuruseks oli üle 511 293 euro 18 sendi kuni 575 204 eurot 83 senti, tasuda riigilõivu 5% summast, mille väljamõistmist taotletakse, kuid mitte rohkem kui sama suure hagihinnaga hagi esitamisel tsiviil­kohtumenetluses (17 895 eurot 26 senti).]

[RT I, 28.05.2013, 7 – jõust. 11.12.2012 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõiked 1 ja 22 koostoimes lisaga 1 (1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis) olid põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 127 823 euro 29 sendi kuni 159 779 eurot 12 senti tuli apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 7349 eurot 83 senti.]

[RT I, 20.12.2012, 23 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõige 1 koostoimes lisaga 1 olid põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 255 646 euro 59 sendi kuni 287 602 eurot 41 senti tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 11 184 eurot 53 senti.]

[RT I, 20.12.2012, 24 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõige 1 koostoimes lisaga 1 olid Harju Maakohtu 8. oktoobri 2012. aasta määruse tegemise ajal põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 319 558 euro 24 sendi kuni 383 469 eurot 89 senti tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 14 060 eurot 56 senti.]

[RT I, 27.02.2013, 1 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõige 1 koostoimes lisaga 1 olid põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 44 738 euro 15 sendi kuni 51 129 eurot 31 senti tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 4154 eurot 25 senti.]

[RT I, 12.03.2013, 11 - Riigikohtu üldkogu otsus tunnistab, et 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 23.03.2011, 1; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõiked 14 ja 20 koostoimes RLS lisa 1 viimase lausega (24. märtsist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis), mis nägid ette, et halduskohtu otsuse peale kahju hüvitamise nõudes 639 116 eurot 48 senti ületavalt summalt tuleb apellatsioonkaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 5% summast, mille väljamõistmist taotletakse, kuid mitte rohkem kui 95 867 eurot 47 senti, olid vastuolus põhiseadusega.]

[RT I, 12.03.2013, 12 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõige 1 koostoimes lisaga 1 olid põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 95 867 euro 47 sendi kuni 127 823 eurot 29 senti tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 6391 eurot 16 senti.]

[RT I, 19.04.2013, 1 - jõust. 10.04.2013 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõige 1 koostoimes lisaga 1 olid põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 57 520 euro 48 sendi kuni 63 911 eurot 64 senti tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 4793 eurot 37 senti.]

[RT I, 19.04.2013, 2 - jõust. 10.04.2013 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõige 1 koostoimes lisaga 1 olid põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 51 129 euro 31 sendi kuni 57 520 eurot 48 senti tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 4473 eurot 81 senti.]

[RT I, 19.04.2013, 3 - jõust. 11.04.2013 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõiked 1 ja 22 koostoimes lisaga 1 olid põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 28 760 euro 24 sendi kuni 31 955 eurot 82 senti tuli hagiavalduselt ja apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 3195 eurot 58 senti.]

[RT I, 13.05.2013, 1 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõige 1 koostoimes lisaga 1 olid põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 159 779 euro 12 sendi kuni 191 734 eurot 94 senti tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 8308 eurot 51 senti.]

[RT I, 14.06.2013, 10 – jõust. 11.06.2013 – Riigikohtu üldkogu otsus tunnistab, et 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõiked 1 ja 22 koostoimes lisaga 1 osas, milles tsiviilasjas hinnaga 287 602 eurot 42 senti kuni 319 558 eurot 24 senti tuli apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 12 782 eurot 32 senti, olid vastuolus põhiseadusega.]

[RT I, 10.10.2013, 4 – jõust. 03.10.2013 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõiked 14 ja 20 koostoimes lisaga 1 olid põhiseadusega vastuolus osas, milles halduskohtu otsuse peale kahju hüvitamise nõudes üle 223 690 euro 76 sendi kuni 255 646 eurot 59 senti tuli apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 10 225 eurot 86 senti.]

[RT I, 02.11.2013, 2 – jõust. 23.10.2013 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõige 1 ja lisa 1 olid 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 63 911 euro 64 sendi kuni 95 867 eurot 47 senti tuli hagiavalduse esitamisel tasuda riigilõivu 5432 eurot 49 senti.]

[RT I, 23.04.2014, 15 – jõust. 21.04.2014 – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I 25.06.2012, 3) § 57 lõiked 1 ja 22 koosmõjus lisaga 1 alates 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis olid põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 31 955 euro 82 sendi kuni 38 346 eurot 98 senti tuli apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 3515 eurot 14 senti.



Lisa 2
riigilõivuseaduse juurde



          RIIGILÕIVU TÄISMÄÄRAD KINNISTUSRAAMATU JA ABIELUVARAREGISTRI TOIMINGUTE TEGEMISE EEST (EURODES)

Tehinguväärtus
kuni

Riigilõivu
täismäär

       31,95

  2,55

       63,91

  2,81

       95,86

  3,06

     127,82

  3,32

     255,64

  3,57

     383,46

  3,83

     511,29

  4,09

     639,11

  4,60

  1 278,23

  5,11

  1 917,34

  5,62

  2 556,46

  6,13

  3 195,58

  6,64

  3 834,69

  7,15

  4 473,81

  7,66

  5 112,93

  8,18

  5 752,04

  8,69

  6 391,16

  9,97

  7 669,39

11,24

  8 947,63

12,52

10 225,86

14,06

11 504,09

15,33

12 782,32

16,61

14 060,56

17,89

15 338,79

19,17

16 617,02

20,70

17 895,26

21,98

19 173,49

23,26

20 451,72

24,54

21 729,96

25,82

23 008,19

27,35

24 286,42

28,63

25 564,65

29,91

26 842,89

31,18

28 121,12

32,46

29 399,35

34,00

30 677,59

35,27

31 955,82

36,55

35 151,40

39,11

38 346,98

41,92

41 542,57

44,48

44 738,15

47,29

47 933,73

49,85

51 129,31

52,40

54 324,90

55,21

57 520,48

57,77

60 716,06

60,58

Tehinguväärtus
kuni

Riigilõivu
täismäär

  63 911,64

  63,91

  70 302,81

  71,58

  76 693,97

  79,25

  83 085,14

  86,91

  89 476,30

  94,58

  95 867,47

102,25

102 258,63

109,92

108 649,80

117,59

115 040,96

125,26

121 432,13

132,93

127 823,29

140,60

134 214,46

148,27

140 605,62

155,94

146 996,79

163,61

153 387,95

171,28

159 779,12

178,95

166 170,28

186,62

172 561,45

194,29

178 952,61

201,96

185 343,78

209,63

191 734,94

217,29

198 126,11

224,96

204 517,27

232,63

210 908,44

240,30

217 299,60

247,97

223 690,76

255,64

230 081,93

263,31

236 473,09

270,98

242 864,26

278,65

249 255,42

286,32

255 646,59

293,99

262 037,75

301,66

268 428,92

309,33

274 820,08

317,00

281 211,25

324,67

287 602,41

332,34

293 993,58

340,00

300 384,74

347,67

306 775,91

355,34

313 167,07

363,01

319 558,24

370,68

325 949,40

383,46

332 340,57

396,25

338 731,73

409,03

345 122,90

434,59

351 514,06

447,38

Tehinguväärtus
kuni

Riigilõivu
täismäär

357 905,23

  460,16

364 296,39

  472,94

370 687,56

  485,72

377 078,72

  498,51

383 469,89

  511,29

389 861,05

  524,07

396 252,22

  536,85

402 643,38

  549,64

409 034,55

  562,42

415 425,71

  575,20

421 816,88

  587,98

428 208,04

  600,76

434 599,21

  613,55

440 990,37

  626,33

447 381,53

  639,11

453 772,70

  651,89

460 163,86

  664,68

466 555,03

  677,46

472 946,19

  690,24

479 337,36

  703,02

485 728,52

  715,81

492 119,69

  728,59

498 510,85

  741,37

504 902,02

  754,15

511 293,18

  766,93

517 684,35

  779,72

524 075,51

  792,50

530 466,68

  805,28

536 857,84

  818,06

543 249,01

  830,85

549 640,17

  843,63

556 031,34

  856,41

562 422,50

  869,19

568 813,67

  881,98

575 204,83

  894,76

581 596,00

  907,54

587 987,16

  920,32

594 378,33

  933,11

600 769,49

  945,89

607 160,66

  958,67

613 551,82

  971,45

619 942,99

  984,23

626 334,15

  997,02

632 725,32

1009,80

639 116,48

1022,58



Tehinguväärtuse puhul üle 639 116,48 euro on riigilõivu täismäär 0,16 protsenti tehinguväärtuse summast, kuid mitte rohkem kui 2556,46 eurot.

Lisa 3
riigilõivuseaduse juurde
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 24.03.2011]



RIIGILÕIVUMÄÄRAD NUMBRILOA JA SAGEDUSLOA ANDMISE NING KEHTIVUSAJA PIKENDAMISE EEST

1. Liikuva maaside sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest baasjaamata või baasjaamaga raadiovõrgule üheks aastaks tasutakse riigilõivu iga 25 kHz ribalaiusega sageduskanali kohta:
1.1. baasjaamata raadiovõrgule sagedusalas kuni 87,5 MHz kohaliku ühiskasutuse režiimis – 76,69 eurot;
1.2. baasjaamata raadiovõrgule sagedusalas kuni 87,5 MHz kohaliku ainukasutuse režiimis – 153,38 eurot;
1.3. baasjaamata raadiovõrgule sagedusalas 108 MHz kuni 174 MHz kohaliku ühiskasutuse režiimis – 153,38 eurot;
1.4. baasjaamata raadiovõrgule sagedusalas 108 MHz kuni 174 MHz kohaliku ainukasutuse režiimis – 460,16 eurot;
1.5. baasjaamata raadiovõrgule sagedusalas 230 MHz kuni 470 MHz kohaliku ühiskasutuse režiimis – 153,38 eurot;
1.6. baasjaamata raadiovõrgule sagedusalas 230 MHz kuni 470 MHz kohaliku ainukasutuse režiimis – 383,46 eurot;
1.7. baasjaamata raadiovõrgule sagedusalas 862 MHz või enam kohaliku ühiskasutuse režiimis – 153,38 eurot;
1.8. baasjaamata raadiovõrgule sagedusalas 862 MHz või enam kohaliku ainukasutuse režiimis – 306,77 eurot;
1.9. baasjaamaga raadiovõrgule sagedusalas kuni 87,5 MHz kohaliku ühiskasutuse režiimis – 76,69 eurot;
1.10. baasjaamaga raadiovõrgule sagedusalas kuni 87,5 MHz kohaliku ainukasutuse režiimis – 153,38 eurot;
1.11. baasjaamaga raadiovõrgule sagedusalas 108 MHz kuni 174 MHz kohaliku ühiskasutuse režiimis – 383,46 eurot;
1.12. baasjaamaga raadiovõrgule sagedusalas 108 MHz kuni 174 MHz kohaliku ainukasutuse režiimis – 766,93 eurot;
1.13. baasjaamaga raadiovõrgule sagedusalas 230 MHz kuni 470 MHz kohaliku ühiskasutuse režiimis – 230,08 eurot;
1.14. baasjaamaga raadiovõrgule sagedusalas 230 MHz kuni 470 MHz kohaliku ainukasutuse režiimis – 613,55 eurot;
1.15. baasjaamaga raadiovõrgule sagedusalas 862 MHz või enam kohaliku ühiskasutuse režiimis – 153,38 eurot;
1.16. baasjaamaga raadiovõrgule sagedusalas 862 MHz või enam kohaliku ainukasutuse režiimis – 306,77 eurot.

2. [Kehtetu - RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 24.03.2011]


3. Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest mobiiltelefonivõrgule, juurdepääsu raadiovõrgule või liikuva maaside lairiba raadiovõrgule üheks aastaks iga 100 kHz ribalaiuse eest tasutakse riigilõivu:
3.1. sagedusalas kuni 2300 MHz – 17,25 eurot;
3.2. sagedusalas 2300 MHz kuni 4,2 GHz – 8,81 eurot;
3.3. sagedusalas 4,2 GHz ja enam – 1,15 eurot.
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 24.03.2011]


4. Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest isikuotsingusüsteemile üheks aastaks tasutakse riigilõivu:
4.1. ainukasutuse režiimis üldkasutatava teenuse osutamisel – 766,93 eurot iga 25 kHz laiusega kanali eest;
4.2. ainukasutuse režiimis, välja arvatud punktis 4.1 toodud juhtudel, – 76,69 eurot iga 25 kHz laiusega kanali eest;
4.3. ühiskasutuse režiimis üldkasutatava teenuse osutamisel – 383,46 eurot iga 25 kHz laiusega kanali eest;
4.4. ühiskasutuse režiimis, välja arvatud punktis 4.3 toodud juhtudel, – 38,34 eurot iga 25 kHz laiusega kanali eest.

5. Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest paikse raadiosideliini saatjale üheks aastaks tasutakse riigilõivu:
5.1. sagedusalas kuni 30 MHz – 153,38 eurot;
5.2. sagedusalas 30 MHz kuni 174 MHz ribalaiusega kuni 50 kHz – 23 eurot;
5.3. sagedusalas 30 MHz kuni 174 MHz ribalaiusega 50 kHz kuni 500 kHz – 76,69 eurot;
5.4. sagedusalas 174 MHz kuni 3 GHz ribalaiusega kuni 50 kHz – 15,33 eurot;
5.5. sagedusalas 174 MHz kuni 3 GHz ribalaiusega 50 kHz kuni 500 kHz – 38,34 eurot;
5.6. sagedusalas 174 MHz kuni 3 GHz ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz – 76,69 eurot;
5.7. sagedusalas 174 MHz kuni 3 GHz ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14 MHz – 153,38 eurot;
5.8. sagedusalas 174 MHz kuni 3 GHz ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100 MHz – 306,77 eurot;
5.9. sagedusalas 174 MHz kuni 3 GHz ribalaiusega 100 MHz või enam – 766,93 eurot;
5.10. sagedusalas 3 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega kuni 500 kHz – 30,67 eurot;
5.11. sagedusalas 3 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz – 61,35 eurot;
5.12. sagedusalas 3 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14 MHz – 76,69 eurot;
5.13. sagedusalas 3 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100 MHz – 230,08 eurot;
5.14. sagedusalas 3 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega 100 MHz või enam – 383,46 eurot;
5.15. sagedusalas 17 GHz või enam ribalaiusega kuni 500 kHz – 15,33 eurot;
5.16. sagedusalas 17 GHz või enam ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz – 30,67 eurot;
5.17. sagedusalas 17 GHz või enam ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14 MHz – 38,34 eurot;
5.18. sagedusalas 17 GHz või enam ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100 MHz – 76,69 eurot;
5.19. sagedusalas 17 GHz või enam ribalaiusega 100 MHz või enam – 153,38 eurot.

6. Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest objektide seireks kasutatavale paikse raadioteenistuse lokaatorile üheks aastaks tasutakse riigilõivu 306,77 eurot.

7. Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest paiksele raadiovõrgule üheks aastaks tasutakse riigilõivu:
7.1. sagedusalas kuni 0,4 GHz – 38,34 eurot iga 25 kHz ribalaiusega raadiosageduskanali eest;
7.2. sagedusalas kuni 0,4 GHz ühiskasutuse režiimis – 38,34 eurot iga 25 kHz ribalaiusega raadiosageduskanali eest;
7.3. sagedusalas 0,4 GHz kuni 1,9 GHz ribalaiusega kuni 50 kHz – 306,77 eurot;
7.4. sagedusalas 0,4 GHz kuni 1,9 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega kuni 50 kHz – 153,38 eurot;
7.5. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ribalaiusega kuni 50 kHz – 76,69 eurot;
7.6. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega kuni 50 kHz – 38,34 eurot;
7.7. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ribalaiusega 50 kHz kuni 500 kHz – 153,38 eurot;
7.8. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega 50 kHz kuni 500 kHz – 76,69 eurot;
7.9. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz – 306,77 eurot;
7.10. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz – 153,38 eurot;
7.11. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14 MHz – 613,55 eurot;
7.12. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14 MHz – 306,77 eurot;
7.13. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100 MHz – 1533,87 eurot;
7.14. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100 MHz – 766,93 eurot;
7.15. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ribalaiusega 100 MHz või enam – 3067,75 eurot;
7.16. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega 100 MHz või enam – 1533,87 eurot;
7.17. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ribalaiusega kuni 500 kHz – 76,69 eurot;
7.18. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega kuni 500 kHz – 38,34 eurot;
7.19. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz – 230,08 eurot;
7.20. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz – 153,38 eurot;
7.21. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14 MHz – 306,77 eurot;
7.22. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14 MHz – 153,38 eurot;
7.23. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100 MHz – 460,16 eurot;
7.24. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100 MHz – 230,08 eurot;
7.25. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ribalaiusega 100 MHz või enam – 2300,81 eurot;
7.26. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega 100 MHz või enam – 1533,87 eurot;
7.27. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega kuni 500 kHz – 30,67 eurot;
7.28. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega kuni 500 kHz – 15,33 eurot;
7.29. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz – 153,38 eurot;
7.30. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz – 76,69 eurot;
7.31. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14 MHz – 230,08 eurot;
7.32. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14 MHz – 153,38 eurot;
7.33. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100 MHz – 383,46 eurot;
7.34. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100 MHz – 191,73 eurot;
7.35. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega 100 MHz või enam – 1533,87 eurot;
7.36. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega 100 MHz või enam – 766,93 eurot;
7.37. sagedusalas 17 GHz või enam ribalaiusega kuni 500 kHz – 38,34 eurot;
7.38. sagedusalas 17 GHz või enam ühiskasutuse režiimis ribalaiusega kuni 500 kHz – 19,17 eurot;
7.39. sagedusalas 17 GHz või enam ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz – 76,69 eurot;
7.40. sagedusalas 17 GHz või enam ühiskasutuse režiimis ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz – 38,34 eurot;
7.41. sagedusalas 17 GHz või enam ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14 MHz – 153,38 eurot;
7.42. sagedusalas 17 GHz või enam ühiskasutuse režiimis ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14 MHz – 76,69 eurot;
7.43. sagedusalas 17 GHz või enam ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100 MHz – 230,08 eurot;
7.44. sagedusalas 17 GHz või enam ühiskasutuse režiimis ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100 MHz – 153,38 eurot;
7.45. sagedusalas 17 GHz või enam ribalaiusega 100 MHz või enam – 613,55 eurot;
7.46. sagedusalas 17 GHz või enam ühiskasutuse režiimis ribalaiusega 100 MHz või enam – 306,77 eurot.

8. Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest vee- või õhusõidukitega side pidamiseks kasutatavale paiksele ja liikuvale maapealsele raadiosaatjale, sealhulgas navigatsioonisaatjale, üheks aastaks tasutakse riigilõivu:
8.1. sagedusalas 30 kHz kuni 30 MHz – 153,38 eurot;
8.2. sagedusalas 30 MHz kuni 30 GHz – 61,35 eurot;
8.3. sagedusalas 30 GHz ja enam – 61,35 eurot.

9. Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest veepinnal või õhus asuvate objektide seireks kasutatavale raadioteenistuse maapealsele lokaatorile üheks aastaks tasutakse riigilõivu 306,77 eurot.

10. Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest vee- või õhusõidukitega side pidamiseks kasutatavale maapealsele raadiovõrgule üheks aastaks tasutakse riigilõivu:
10.1. sagedusalas 117,975 MHz kuni 144,000 MHz; 156,000 MHz kuni 162,050 MHz; 457,525 MHz kuni 457,575 MHz ja 467,525 MHz kuni 467,575 MHz – 153,38 eurot iga sagedusala eest;
10.2. sagedusalas 30 kHz kuni 30 MHz – 230,08 eurot.

11. Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest kosmoseraadioside paiksele maajaamale või komplementaarsele maakomponendile üheks aastaks tasutakse riigilõivu:
11.1. sagedusalas kuni 3 GHz ribalaiusega kuni 0,1 MHz – 115,04 eurot;
11.2. sagedusalas kuni 3 GHz ribalaiusega 0,1 MHz kuni 1 MHz – 613,55 eurot;
11.3. sagedusalas kuni 3 GHz ribalaiusega 1 MHz kuni 10 MHz – 1150,40 eurot;
11.4. sagedusalas kuni 3 GHz ribalaiusega 10 MHz kuni 50 MHz – 1725,61 eurot;
11.5. sagedusalas kuni 3 GHz ribalaiusega 50 MHz või enam – 6135,51 eurot;
11.6. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ribalaiusega kuni 0,1 MHz – 76,69 eurot;
11.7. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ribalaiusega 0,1 MHz kuni 1 MHz – 230,08 eurot;
11.8. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ribalaiusega 1 MHz kuni 10 MHz – 613,55 eurot;
11.9. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ribalaiusega 10 MHz kuni 50 MHz – 766,93 eurot;
11.10. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ribalaiusega 50 MHz või enam – 2300,81 eurot;
11.11. sagedusalas 10 GHz või enam ribalaiusega kuni 0,1 MHz – 38,34 eurot;
11.12. sagedusalas 10 GHz või enam ribalaiusega 0,1 MHz kuni 1 MHz – 230,08 eurot;
11.13. sagedusalas 10 GHz või enam ribalaiusega 1 MHz kuni 10 MHz – 460,16 eurot;
11.14. sagedusalas 10 GHz või enam ribalaiusega 10 MHz kuni 50 MHz – 613,55 eurot;
11.15. sagedusalas 10 GHz või enam ribalaiusega 50 MHz või enam – 2300,81 eurot.

12. Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest etalonraadioteenistuse raadiosaatjale üheks aastaks tasutakse riigilõivu 76,69 eurot.

13. Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest ringhäälinguvõrgu raadiosaatjale üheks aastaks tasutakse riigilõivu:
[RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 24.03.2011]
13.1. sagedusalas 87,5 MHz kuni 108 MHz või 470 MHz kuni 862 MHz suunamata kiirgusvõimsusega kuni 100 mW – 7,66 eurot;
13.2. sagedusalas 87,5 MHz kuni 108 MHz või 470 MHz kuni 862 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 100 mW kuni 1 W – 15,33 eurot;
13.3. sagedusalas 87,5 MHz kuni 108 MHz või 470 MHz kuni 862 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 1 W kuni 10 W – 38,34 eurot;
13.4. sagedusalas 87,5 MHz kuni 108 MHz või 470 MHz kuni 862 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 10 W kuni 100 W – 153,38 eurot;
13.5. sagedusalas 87,5 MHz kuni 108 MHz või 470 MHz kuni 862 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 100 W kuni 1 kW – 306,77 eurot;
13.6. sagedusalas 87,5 MHz kuni 108 MHz või 470 MHz kuni 862 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 1 kW kuni 10 kW – 613,55 eurot;
13.7. sagedusalas 87,5 MHz kuni 108 MHz või 470 MHz kuni 862 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 10 kW kuni 100 kW – 1533,87 eurot;
13.8. sagedusalas 87,5 MHz kuni 108 MHz või 470 MHz kuni 862 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 100 kW kuni 1 MW – 3067,75 eurot;
13.9. sagedusalas 87,5 MHz kuni 108 MHz või 470 MHz kuni 862 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 1 MW või enam – 6135,51 eurot;
13.10. sagedusalas kuni 26,1 MHz või 47 MHz kuni 87,5 MHz või 174 MHz kuni 240 MHz või 1452 MHz kuni 1492 MHz suunamata kiirgusvõimsusega kuni 100 mW – 15,33 eurot;
13.11. sagedusalas kuni 26,1 MHz või 47 MHz kuni 87,5 MHz või 174 MHz kuni 240 MHz või 1452 MHz kuni 1492 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 100 mW kuni 1 W – 38,34 eurot;
13.12. sagedusalas kuni 26,1 MHz või 47 MHz kuni 87,5 MHz või 174 MHz kuni 240 MHz või 1452 MHz kuni 1492 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 1 W kuni 10 W – 153,38 eurot;
13.13. sagedusalas kuni 26,1 MHz või 47 MHz kuni 87,5 MHz või 174 MHz kuni 240 MHz või 1452 MHz kuni 1492 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 10 W kuni 100 W – 306,77 eurot;
13.14. sagedusalas kuni 26,1 MHz või 47 MHz kuni 87,5 MHz või 174 MHz kuni 240 MHz või 1452 MHz kuni 1492 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 100 W kuni 1 kW – 613,55 eurot;
13.15. sagedusalas kuni 26,1 MHz või 47 MHz kuni 87,5 MHz või 174 MHz kuni 240 MHz või 1452 MHz kuni 1492 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 1 kW kuni 10 kW – 1533,87 eurot;
13.16. sagedusalas kuni 26,1 MHz või 47 MHz kuni 87,5 MHz või 174 MHz kuni 240 MHz või 1452 MHz kuni 1492 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 10 kW kuni 100 kW – 3067,75 eurot;
13.17. sagedusalas kuni 26,1 MHz või 47 MHz kuni 87,5 MHz või 174 MHz kuni 240 MHz või 1452 MHz kuni 1492 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 100 kW kuni 1 MW – 6135,51 eurot;
13.18. sagedusalas kuni 26,1 MHz või 47 MHz kuni 87,5 MHz või 174 MHz kuni 240 MHz või 1452 MHz kuni 1492 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 1 MW või enam – 12 271,03 eurot;
13.19. sagedusalas 3,6 GHz või enam – 306,77 eurot iga 8 MHz ribalaiusega raadiosageduskanali eest.

14. Vee- või õhusõiduki raadioloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest kuni kolmeks aastaks tasutakse riigilõivu:
14.1. vee- või õhusõiduki raadioloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest sagedusalades 117,975 MHz kuni 144,0 MHz; 155,000 MHz ja 155,525 MHz ning 156 MHz kuni 162,025 MHz – 38,34 eurot iga vee- või õhusõiduki raadioloale kantud sagedusvahemiku eest;
14.2. vee- või õhusõiduki raadioloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest sagedusalades 110 kHz kuni 150 kHz; 405 kHz kuni 535 kHz; 1605 kHz kuni 4000 kHz; 1605 kHz kuni 3800 kHz; 3800 kHz kuni 4000 kHz; 4000 kHz kuni 27 500 kHz; 4200 MHz kuni 4400 MHz ja 8750 MHz kuni 8850 MHz – 76,69 eurot iga vee- või õhusõiduki raadioloale kantud sagedusvahemiku eest;
14.3. vee- või õhusõiduki raadioloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest sagedusalades 457,525 MHz kuni 457,575 MHz; 467,525 MHz kuni 467,575 MHz; 2900 MHz kuni 3100 MHz; 5350 MHz kuni 5460 MHz ja 9300 MHz kuni 9500 MHz – 230,08 eurot iga vee- või õhusõiduki raadioloale kantud sagedusvahemiku eest;
14.4. vee- või õhusõiduki raadioloale sagedusloa alusel kasutatava kosmosesidejaama kandmise eest kuni kolmeks aastaks – 306,77 eurot.

15. Liikuva või teisaldatava kosmosesidejaama sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest üheks aastaks tasutakse riigilõivu 76,69 eurot.

16. Numbriloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest üheks aastaks tasutakse riigilõivu:
16.1. numbriloa andmise eest, millega antakse õigus kasutada operaatorkoodi kõneteenuse osutamiseks, või selle kehtivustähtaja pikendamise eest üheks aastaks:
 1) kolmekohalise operaatorkoodi puhul 15 977,91 eurot;
 2) neljakohalise operaatorkoodi puhul 11 504,09 eurot;
 3) viiekohalise operaatorkoodi puhul 3834,69 eurot;
16.2. numbriloa andmise eest, millega antakse õigus kasutada tunnuskoodi, või selle kehtivustähtaja pikendamise eest üheks aastaks – 191,73 eurot;
16.3. punktis 16.1 nimetamata numbriloa andmise eest, millega antakse õigus kasutada lühinumbrit, või selle kehtivustähtaja pikendamise eest üheks aastaks:
 4) 766,93 eurot, kui lühinumber koosneb viiest numbrimärgist;
 5) 1533,87 eurot, kui lühinumber koosneb neljast numbrimärgist;
 6) 15 338,79 eurot, kui lühinumber koosneb kolmest numbrimärgist;
16.4. numbriloa andmise eest, millega antakse õigus kasutada numbreid, või selle kehtivustähtaja pikendamise eest üheks aastaks, välja arvatud punktides 16.1–16.3 ja 16.5 sätestatud juhtudel, – 0,31 eurot iga kasutamiseks lubatud numbri eest;
16.5. numbriloa andmise eest, millega antakse õigus kasutada teenusnumbreid numeratsioonialadest «800», «900» ja «901», või selle kehtivustähtaja pikendamise eest üheks aastaks – 153,38 eurot iga kasutamiseks lubatud numbri eest;
16.6. punktides 16.4 ja 16.5 nimetatud numbrilubade muutmise korral tasutakse riigilõiv täiendavate numbrite eest proportsionaalselt vastava numbriloa kehtivustähtaja lõppemiseni jäänud aja eest täiskuudes.