Teksti suurus:

Meresõiduohutuse seaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.01.2015
Avaldamismärge:RT I, 30.12.2014, 3

Välja kuulutanud
Vabariigi President
19.12.2014 otsus nr 560

Meresõiduohutuse seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 11.12.2014

§ 1. Meresõiduohutuse seaduse muutmine

Meresõiduohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 43 järgmises sõnastuses:

„43) oluline lainekõrgus – konkreetsel ajavahemikul täheldatud lainete kõrgeima kolmandiku keskmine kõrgus.”;

2) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõiv kümne tööpäeva jooksul pärast läbivaatamise toimumist. Enne riigilõivu tasumist ei väljasta Veeteede Amet otsust tegevusloa väljastamise kohta ega kanna tegevusluba registrisse.”;

3) paragrahvi 115 lõike 3 punktist 2 jäetakse välja sõna „eelneva”;

4) paragrahvi 115 lõike 3 punktist 4 jäetakse välja sõna „oluline”;

5) paragrahvi 116 pealkirjast jäetakse välja sõnad „ja oluline mittevastavus”;

6) paragrahvi 116 lõike 1 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja sõnad „ja olulise mittevastavuse”;

7) paragrahvi 116 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja sõnad „või olulise mittevastavuse”;

8) paragrahvi 116 lõiked 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 117 lõikest 1 jäetakse välja sõna „oluline”;

10) paragrahvi 117 lõike 2 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 13 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Laeva tehnilise ülevaatuse eest tasub reeder riigilõivu kümne tööpäeva jooksul ülevaatuse toimumise päevast arvates. Enne riigilõivu tasumist ei väljasta Veeteede Amet Eestis registrisse kandmiseks vajalikku ankeeti laeva peamiste tehniliste andmete kohta ega merekõlblikkuse või sõidukõlblikkuse tunnistust.”;

12) paragrahvi 20 lõikest 51 jäetakse välja tekst „lõike 2”;

13) paragrahvi 30 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Vahiteenistuse ajal ei tohi laevapere liige olla joobeseisundis. Alkoholijoobes olevaks loetakse laevapere liige juhul, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 0,5 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,25 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Reederil või tööandjal on õigus sisekorraeeskirjaga kehtestada väiksem lubatud alkoholisisalduse määr või alkoholi tarbimise keeld.”;

14) paragrahv 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 31. Reisilaeval viibivate isikute nimekiri ja isikuregister

(1) Reeder peab tagama, et reisilaeval viibivad isikud kantakse reisijate nimekirja. Nimekirja ei pea koostama alla 20 meremiili pikkuse reisi ja Eesti sisevetel sõitva reisilaeva puhul.

(2) Reeder peab reisilaeval viibivate isikute nimekirja pidamiseks ja teabe registreerimiseks looma registri (edaspidi isikuregister) ning määrama registripidaja, kes vastutab teabe säilitamise ja selle edastamise eest hädaolukorra tekkimisel või laevaõnnetuse järel. Enne isikuregistri kasutuselevõtmist peab selle heaks kiitma Veeteede Amet reederi asjakohase taotluse alusel.

(3) Veeteede Amet kontrollib isikuregistri heakskiitmisel selle vastavust käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel sätestatud nõuetele. Veeteede Amet teeb otsuse registri kooskõlastamise kohta 30 päeva jooksul pärast reederilt taotluse saamist.

(4) Veeteede Amet tunnustab Euroopa Liidu liikmesriigi heakskiitu reisilaeva isikuregistrile.

(5) Reeder peab tagama, et reisilaeval viibivate isikute arv ning teave isikute kohta, kes on teatanud vajadusest erihoolduse või -abi järele hädaolukorras, teatatakse enne laeva sadamast väljumist kaptenile ja isikuregistri pidajale. Kapten on kohustatud märkima laeval viibivate isikute arvu enne laeva sadamast väljumist laeva logiraamatusse ja teatama selle sadamakaptenile.

(6) Isikuregistri pidamisel tuleb tagada andmete kasutatavus ja kättesaadavus registri kasutajatele, andmete töötlemise turvalisus ning andmete kogumise paindlikkus, et see ei põhjustaks laevale minevatele või sealt tulevatele isikutele asjatuid viivitusi.

(7) Reisilaeval viibivate isikute nimekirja kantavate andmete loetelu, nimekirja koostamise korra ja isikuregistrile esitatavad täpsemad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(8) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka reederile, kes opereerib välisriigi lippu kandvat laeva.”;

15) seadust täiendatakse §-ga 311 järgmises sõnastuses:

§ 311. Vabastus kohustusest pidada reisilaeval viibivate isikute nimekirja ja edastada teavet isikuregistrile

(1) Veeteede Amet võib reederi taotlusel vabastada käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 nimetatud kohustusest reisilaeva, mis kaitstud merepiirkonnas sõidab kahe sadama vahel või teeb reise, mis algavad ja lõpevad samas sadamas, ilma et vahepeal külastataks teist sadamat. Kaitstud merepiirkond käesoleva paragrahvi mõistes on mereala, kus avamere mõju eest kaitstuna ei ole laev kunagi kaugemal kui kuus meremiili ohutust paigast, kus merehädalised võiksid maabuda ja mille läheduses on tagatud otsingu- ja päästevahendite olemasolu.

(2) Veeteede Amet võib reederi taotlusel vabastada reisilaeval viibivate isikute kohta teabe isikuregistrile edastamise kohustusest reisilaeva, mis teeb kuni ühe tunni kestvaid regulaarreise kaitstud merepiirkonnas.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud vabastustest teatab Veeteede Amet koos sisulise põhjendusega viivitamata Euroopa Komisjonile.

(4) Kui regulaarreis toimub piirkonnas, kus iga-aastane tõenäosus, et oluline lainekõrgus ületab kahte meetrit, on väiksem kui 10% ning kui reis ei ole lähtepunktist arvestades pikem kui 30 meremiili või kui reisi peamine eesmärk on pakkuda tavapärast regulaarühendust äärealade elanikele, võib Veeteede Amet reederi taotlusel taotleda Euroopa Komisjonilt osalist või täielikku vabastust käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 nimetatud kohustusest.”;

16) paragrahvi 36 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Tasu eest vabaajareiside korraldamiseks kasutatava väikelaeva tehnilise ülevaatuse, väikelaeva konstruktsioonilise ümberehituse järgse tehnilise ülevaatuse, enda tarbeks ehitatud väikelaeva tehnilise ülevaatuse, väikelaevaks ümberregistreeritava laeva tehnilise ülevaatuse, omaniku soovil väikelaeva tehnilise ülevaatuse ja enne väikelaeva registreerimist Veeteede Ametis tehtava täiendava tehnilise ülevaatuse eest tuleb tasuda riigilõiv kümne tööpäeva jooksul pärast ülevaatuse toimumist. Enne riigilõivu tasumist ei väljasta Veeteede Amet kontrollakti ega ankeeti laeva tehniliste andmete kohta.”;

17) paragrahvi 45 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Väikelaeva või muu veesõiduki juht ei tohi merel või sisevetel liigeldes olla joobeseisundis.”;

18) paragrahvi 45 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:

„(41) Alkoholijoobes olevaks loetakse väikelaeva või muu veesõiduki juht järgmistel juhtudel:
1) väikelaeva või muu veesõiduki juhi ühes grammis veres on vähemalt 0,5 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,25 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem;
2) jetijuhi ühes grammis veres on vähemalt 0,2 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,1 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

(42) Väikelaeva või muu veesõiduki omanikul on õigus kehtestada väiksem lubatud alkoholisisalduse määr või alkoholi tarbimise keeld.”;

19) paragrahvi 504 täiendatakse lõikega 23 järgmises sõnastuses:

„(23) Kui käesoleva seaduse § 5010 lõikes 12 nimetatud reisigraafiku kohaselt kuulub kalendriaasta jooksul vastavalt § 5010 lõike 1 punktis 1 toodule veeteetasu tasumisele väiksemas määras kui 60 korral, koostab Veeteede Amet veeteetasu makseteatised § 504 lõike 21 esimeses lauses sätestatud korras seni, kuni vastava laeva osas täitub kalendriaasta jooksul maksimaalselt tasumisele kuuluvate külastuskordade arv. Kui kalendriaasta jooksul tehakse reisigraafikus muudatusi, millest tulenevalt muutub reisilaeva eest § 5010 lõike 1 punktis 1 nimetatud kalendriaasta jooksul tasumisele kuuluv veeteetasu, tehakse hiljemalt kalendriaasta viimasel kuul veeteetasu tasaarvestus ning lisatakse makseteatisele veeteetasu selles ulatuses, mille võrra eelnevalt veeteetasu vähem arvestati või tagastatakse enammakstud summa.”;

20) paragrahvi 504 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Veeteetasu tasumise tähtaeg on 30 päeva makseteatise saamisest arvates, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.”;

21) paragrahvi 5010 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) reisilaev 60 korda, sealjuures regulaarreise tegev reisilaev poolte külastuskordade eest, kuid mitte rohkem kui 60 korda;”;

22) paragrahvi 5010 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

„(12) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 kohaselt kuulub regulaarreise tegeva reisilaeva puhul kalendriaastas veeteetasu tasumisele vähem kui 60 korral, esitab reisilaeva reeder või laevaagent hiljemalt reisigraafiku kohaste reiside tegemisele eelneva kalendrikuu lõpuks kõnealusel kalendriaastal planeeritud reiside reisigraafiku Veeteede Ametile. Kui kalendriaasta jooksul tehakse reisigraafikus muudatusi, teavitab reeder või laevaagent kõnealustest muudatustest viivitamatult Veeteede Ametit.”;

23) paragrahvi 67 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

24) paragrahvi 76 täiendatakse lõikega 62 järgmises sõnastuses:

„(62) Välisriigi lippu kandval laeval turvalisusega seotud nõuete täitmise üle järelevalvet teostava järelevalveametniku kvalifikatsioon peab vastama käesoleva paragrahvi lõike 61 alusel kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele.”;

25) paragrahvi 771 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§-des 30, 31, 32, 37, 38, 41, 49 ja 50” tekstiosaga „§-des 30–32, 37–41, 49 ja 50”;

26) paragrahv 797 tunnistatakse kehtetuks;

27) paragrahvi 82 lõikes 1 asendatakse sõnad „Reisijate nimekirja” sõnadega „Reisilaeval viibivate isikute nimekirja”;

28) paragrahv 88 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 88. Veesõiduki juhtimine joobeseisundis

Veesõiduki juhtimise eest joobeseisundis –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.”;

29) seadust täiendatakse §-ga 881 järgmises sõnastuses:

§ 881. Vahiteenistuses joobeseisundis viibimine

Vahiteenistuses joobeseisundis viibimise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.”;

30) paragrahvi 95 lõiked 12 ja 13 tunnistatakse kehtetuks;

31) paragrahvi 95 lõige 19 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(19) Nõukogu direktiivi 96/98/EÜ laevavarustuse kohta (ELT L 46, 17.02.1997, lk 25–26) lisas A loetletud varustuse turustamise ja paigaldamise üleminekutähtaegade osas tuleb lähtuda nõukogu direktiivis 96/98/EÜ ja selle muudatustes sätestatud tähtaegadest ja nõuetest.”;

32) paragrahvi 95 täiendatakse lõikega 26 järgmises sõnastuses:

„(26) Kui regulaarreise tegev reisilaev, mille puhul kuulub kalendriaastas veeteetasu tasumisele vähem kui 60 korral, alustab käesoleva seaduse § 5010 lõike 1 punkti 1 kohaste reiside tegemisega 2015. aasta jaanuarikuus, esitatakse käesoleva seaduse § 5010 lõikes 12 nimetatud reisigraafik Veeteede Ametile hiljemalt 2015. aasta 31. jaanuaril.”;

33) seaduse normitehnilises märkuses asendatakse tekstiosa „nõukogu direktiiv 96/98/EÜ laevavarustuse kohta (EÜT L 46, 17.02.1997, lk 25–56), muudetud direktiividega 98/85/EÜ (EÜT L 315, 25.11.1998, lk 14–34), 2002/75/EÜ (EÜT L 254, 23.09.2002, lk 1–46) ja 2008/67/EÜ (ELT L 171, 01.07.2008, lk 16–62) ning määrusega (EÜ) nr 596/2009 (ELT L 188, 18.07.2009, lk 14–92);” tekstiosaga

„nõukogu direktiiv 96/98/EÜ laevavarustuse kohta (EÜT L 46, 17.02.1997, lk 25–56), muudetud direktiividega 98/85/EÜ (EÜT L 315, 25.11.1998, lk 14–34), 2002/75/EÜ (EÜT L 254, 23.09.2002, lk 1–46), 2008/67/EÜ (ELT L 171, 01.07.2008, lk 16–62), 2009/26/EL (ELT L 113, 06.05.2009, lk 1–52), 2010/68/EL (ELT L 305, 20.11.2010, lk 1–54), 2011/75/EL (ELT L 239, 15.09.2011, lk 1–51), 2012/32/EL (ELT L 312, 10.11.2012, lk 1–61) ja 2013/52/EL (ELT L 304, 14.11.2013, lk 1–60) ning määrusega (EÜ) nr 596/2009 (ELT L 188, 18.07.2009, lk 14–92);”.

§ 2. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2015. aasta 1. jaanuaril.

Eiki Nestor
Riigikogu esimees

/otsingu_soovitused.json