Teksti suurus:

Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:18.01.2016
Avaldamismärge:RT I, 30.12.2015, 1

Välja kuulutanud
Vabariigi President
18.12.2015 otsus nr 710

Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 09.12.2015

§ 1. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse muutmine

Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) töökogemus peab olema omandatud asjaomasel kutse- või erialal tegeliku ja seadusliku täis- või osaajaga töötamise käigus;”;

2) paragrahvi 7 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 7. Koordineeriv asutus, pädev asutus ja tugikeskus”;

3) paragrahvi 7 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamist ja käesoleva seaduse ühetaolist kohaldamist Eestis koordineerib Haridus- ja Teadusministeerium, kes kogub käesoleva seaduse rakendamise kohta teavet, vahetab liikmesriikidega teavet, sealhulgas parimate tavade kohta, koordineerib ühiste koolitusraamistike ja koolitustestide ning hoiatusmehhanismi rakendamist ning aitab taotlejatel kasutada käesoleva seadusega neile antud õigusi.”;

4) paragrahvi 7 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) teeb koostööd tugikeskuste ja välisriigi pädevate asutustega, sealhulgas vahetab välisriigi pädevate asutustega teavet rakendatud distsiplinaar- ja kriminaalkaristuste ning muude asjaolude kohta, mis võivad märkimisväärselt mõjutada isiku välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamist ja reguleeritud ametikohal või kutsealal töötamist;”;

5) paragrahvi 7 lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) väljastab isikutele Euroopa kutsekaarte ja muid Eestis või välisriigis kutsekvalifikatsiooni tunnustamiseks ja reguleeritud ametikohal või kutsealal töötamiseks, sealhulgas ajutiseks töötamiseks, nõutavaid tõendeid ja dokumente;”;

6) paragrahvi 7 lõiget 3 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) annab taotlejatele teavet välisriigi kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta asjaomasel reguleeritud ametikohal või kutsealal töötamiseks, sealhulgas ajutiseks töötamiseks, ning vajaduse korral aitab taotlejatel kasutada käesoleva seadusega neile antud õigusi.”;

7) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud ülesannete täitmisel kasutavad koordineeriv asutus ja pädevad asutused ennekõike siseturu infosüsteemi, mida reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2008/49/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 1–11) (IMI määrus) (edaspidi siseturu infosüsteem).”;

8) paragrahvi 7 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Tugikeskus on isik, asutus või organ, kes annab koostöös pädevate asutuste ja teiste tugikeskustega taotlejatele, välisriigi tugikeskustele ja vajaduse korral muudele isikutele teavet välisriigi kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta Eestis, sealhulgas reguleeritud ametikohta või kutseala reguleerivate õigusaktide kohta, ning vajaduse korral aitab taotlejatel kasutada käesoleva seadusega neile antud õigusi. Käesoleva seaduse tähenduses on tugikeskused Haridus- ja Teadusministeerium ning lepingu alusel riigi sihtasutus, mis täidab Eestis akadeemilise tunnustamise infokeskuse (ENIC/NARIC keskus) ülesandeid.”;

9) paragrahvi 7 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 8 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) I tase: pädevuskinnitus tõendab, et taotleja on läbinud koolituse või sooritanud eelneva koolituseta spetsiaalse eksami, mis annab reguleeritud ametikohal või kutsealal töötamiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud ehk kompetentsid, või on viimase kümne aasta jooksul töötanud Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsi Konföderatsioonis asjaomasel kutsealal täisajaga kolm järjestikust aastat või osaajaga töötades aja, mis on samaväärne kolmeaastase täisajaga töötamisega, või on omandanud põhi- või keskhariduse, mis tõendab, et taotleja on omandanud üldteadmised ja -oskused;”;

11) paragrahvi 8 lõike 2 punktid 3–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) III tase: tunnistus tõendab, et taotleja on täitnud keskharidusele järgneva vähemalt üheaastase nominaalkestusega õppekava või läbinud sellega võrdväärse, eraldi ülesehitusega kutseõppe, millega antav pädevus ületab käesoleva lõike punktis 2 nimetatud taset ning mis tagab võrreldava kutsealase standardi ja valmistab isikuid ette võrdväärse tasemega ülesannete täitmiseks ning mille läbimist tõendab päritoluliikmesriigi väljastatud tunnistus;
4) IV tase: diplom tõendab, et taotleja on täitnud keskharidusele järgneva vähemalt kolmeaastase ja kuni nelja-aastase nominaalkestusega õppekava (180–240 Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunkti) kõrghariduse omandamist võimaldavas õppeasutuses ning on vajaduse korral läbinud õppekava täitmisele järgneva kutse- või erialase koolituse;
5) V tase: diplom tõendab, et taotleja on täitnud keskharidusele järgneva vähemalt nelja-aastase nominaalkestusega õppekava (240 Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunkti) kõrghariduse omandamist võimaldavas õppeasutuses ja on vajaduse korral läbinud õppekava täitmisele järgneva kutse- või erialase koolituse.”;

12) paragrahvi 9 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) välisriigi kutsekvalifikatsiooni tõendav dokument, mis tõendab täis- või osakoormusega õppe läbimist tasemehariduse raames või selle väliselt, mis tagab taotlejale välisriigis võrdväärse kutse- ja erialase ettevalmistuse taseme ja juurdepääsu asjaomasel ametikohal või kutsealal töötamisele ning mille taseme on välisriigi pädev asutus tunnustanud võrdväärseks käesoleva seaduse § 8 lõikes 2 nimetatud tasemega;”;

13) paragrahvi 10 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui ametikoht või kutseala on reguleeritud nii Eestis kui ka välisriigis, kus taotleja kutsekvalifikatsioon on omandatud, tunnustab pädev asutus taotleja välisriigi kutsekvalifikatsiooni, kui taotlejal on välisriigis sellel reguleeritud ametikohal või kutsealal töötamiseks vajalik kutsekvalifikatsioon ja taotleja kutsekvalifikatsiooni tõendava dokumendi on välja andnud välisriigi pädev asutus.

(2) Pädev asutus võib keelduda taotleja välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamisest juhul, kui taotleja välisriigi kutsekvalifikatsiooni tõendav dokument vastab käesoleva seaduse § 8 lõike 2 punktis 1 nimetatud tasemele, kuid Eestis nõutakse asjaomasel reguleeritud ametikohal või kutsealal töötamiseks kutsekvalifikatsiooni tõendavat dokumenti, mis vastab käesoleva seaduse § 8 lõike 2 punktis 5 nimetatud tasemele.”;

14) paragrahvi 11 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui ametikoht või kutseala on Eestis reguleeritud, tunnustab pädev asutus taotleja välisriigi kutsekvalifikatsiooni:
1) kui välisriigis, kus kutsekvalifikatsioon on omandatud, ei ole sama ametikoht või kutseala reguleeritud, kuid taotleja on viimase kümne aasta jooksul sellel kutsealal töötanud täisajaga ühe aasta või osaajaga töötades aja, mis on samaväärne üheaastase täisajaga töötamisega, ning tal on välisriigis sellel kutsealal töötamiseks vajalik kutsekvalifikatsioon ja
2) taotleja kutsekvalifikatsiooni tõendava dokumendi on välja andnud välisriigi pädev asutus ning see tõendab, et taotleja väljaõpe võimaldab sellel kutsealal tegutseda.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud töökogemust ei nõuta, kui taotleja on omandanud asjaomase reguleeritud hariduse.

(3) Pädev asutus võib keelduda taotleja välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamisest juhul, kui taotleja välisriigi kutsekvalifikatsiooni tõendav dokument vastab käesoleva seaduse § 8 lõike 2 punktis 1 nimetatud tasemele, kuid Eestis nõutakse asjaomasel reguleeritud ametikohal või kutsealal töötamiseks kutsekvalifikatsiooni tõendavat dokumenti, mis vastab käesoleva seaduse § 8 lõike 2 punktis 5 nimetatud tasemele.”;

15) paragrahv 12 tunnistatakse kehtetuks;

16) seadust täiendatakse §-dega 121–123 järgmises sõnastuses:

§ 121. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamine ühise koolitusraamistiku alusel

(1) Ühine koolitusraamistik on reguleeritud ametikohal või kutsealal töötamiseks vajalike miinimumkompetentside kogum. Ühine koolitusraamistik ei asenda Eesti õppekavasid.

(2) Kui ametikoht või kutseala on Eestis reguleeritud, tunnustab pädev asutus ühise koolitusraamistiku alusel omandatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni kui Eesti kutsekvalifikatsiooni.

(3) Ühist koolitusraamistikku ei võeta Eestis kasutusele ja välisriigi kutsekvalifikatsiooni ei tunnustata ühiste koolituspõhimõtete alusel, kui esineb vähemalt üks järgmistest tingimustest:
1) Eestis ei ole õppeasutust, mis võimaldaks läbida asjaomasele ametikohale või kutsealale vastavat õppekava;
2) ühise koolitusraamistiku kasutuselevõtt mõjutaks negatiivselt Eesti haridussüsteemi ja -korraldust;
3) ühine koolitusraamistik erineb oluliselt Eesti asjaomasest õppekavast ning ohustab märkimisväärselt avalikku korda, avalikku julgeolekut, rahvatervist, tarbijate turvalisust või keskkonnakaitset.

(4) Konkreetse reguleeritud ametikoha ja kutseala ühise koolitusraamistiku täpsemad tingimused ja korra kehtestab Euroopa Komisjon rakendusmäärusega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ artikli 49a lõike 4 alusel.

§ 122. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamine ühise koolitustesti alusel

(1) Ühine koolitustest on ühtlustatud sobivustest, mida kasutatakse reguleeritud ametikohal või kutsealal kompetentside hindamiseks kõikides osalevates Euroopa Liidu liikmesriikides.

(2) Kui ametikoht või kutseala on Eestis reguleeritud, tunnustab pädev asutus ühise koolitustesti sooritanud taotleja välisriigi kutsekvalifikatsiooni kui Eesti kutsekvalifikatsiooni.

(3) Ühist koolitustesti ei võeta Eestis kasutusele ja välisriigi kutsekvalifikatsiooni ei tunnustata ühise koolitustesti alusel, kui esineb vähemalt üks järgmistest tingimustest:
1) asjaomast kutseala Eestis ei reguleerita;
2) ühise koolitustesti sisu ei aita piisavalt vähendada suurt ohtu rahvatervisele või tarbijate turvalisusele;
3) ühise koolitustesti sisu raskendaks oluliselt juurdepääsu asjaomasel ametikohal või kutsealal töötamisele võrreldes Eestis nõutavaga.

(4) Ühise koolitustesti sisu ning selle tegemise ja hindamise tingimused ja kord kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ artikli 49b lõikes 4 nimetatud Euroopa Komisjoni rakendusmäärusega.

§ 123. Õppepraktika tunnustamine

(1) Kui juurdepääs reguleeritud ametikohal või kutsealal töötamisele sõltub õppepraktika läbimisest, tunnustab pädev asutus välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotluse menetlemisel Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsi Konföderatsioonis läbitud õppepraktikat käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt ning võtab arvesse kolmandas riigis läbitud õppepraktika.

(2) Õppepraktika käesoleva seaduse tähenduses on väljaspool Eestit järelevalve all läbitud kutsealane tegevus, mis on reguleeritud ametikohal või kutsealal töötamisele juurdepääsu saamise eeltingimus ning mis võib toimuda kas enne või pärast diplomi saamiseks vajaliku õppe läbimist. Õppepraktika tunnustamine ei asenda õigusaktides esitatud nõuet sooritada eksam, et saada juurdepääs reguleeritud ametikohal või kutsealal töötamisele.

(3) Vabariigi Valitsus võib määrusega kehtestada välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamiseks nõutava õppepraktika täpsemad tingimused ja korra.”;

17) paragrahvi 13 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui taotleja vastab käesoleva seaduse §-s 10 või 11 nimetatud tingimustele, kuid esinevad käesolevas paragrahvis nimetatud olulised erinevused, võib pädev asutus nõuda taotlejalt sobivustesti sooritamist või kuni ühe aasta pikkuse kohanemisaja läbimist taotleja enda valikul järgmistel juhtudel:
1) taotleja on välisriigis läbinud õppekava, mis oluliselt erineb reguleeritud ametikohal või kutsealal töötamise eelduseks olevast Eesti õppekavast;
2) Eestis reguleeritud kutseala hõlmab vähemalt ühte kutsetegevust, mis ei kuulu välisriigi asjaomase kutseala hulka käesoleva seaduse § 5 lõike 2 tähenduses, ja reguleeritud kutsealaga hõlmatud kutsetegevused Eestis erinevad oluliselt vastavatest kutsetegevustest välisriigis, kus taotleja on kutsekvalifikatsiooni omandanud.

(2) Oluliste erinevustena käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses käsitatakse kompetentse ainevaldkondades või teemadel, mis on reguleeritud kutsealal tegutsemiseks olulised ning mille käsitlemise kestuse ja sisu poolest erineb taotleja läbitud õppekava märkimisväärselt Eesti õppekavast. Enne sobivustesti sooritamise või kohanemisaja läbimise nõudmist peab pädev asutus kindlaks tegema, kas taotleja kompetentsid, mille ta on omandanud mis tahes riigis töökogemuse või tasemehariduse kaudu või selle väliselt ning mille omandamist on asjaomane välisriigi asutus kinnitanud, katavad osaliselt või täielikult olulisi erinevusi.

(3) Nende reguleeritud ametikohtade ja kutsealade loetelu, millel töötamiseks võib taotleja valikust sõltumata nõuda sobivustesti sooritamist või kohanemisaja läbimist, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(4) Pädev asutus võib taotlejalt nõuda sobivustesti sooritamist või kohanemisaja läbimist sõltumata taotleja valikust järgmistel juhtudel:
1) reguleeritud ametikohal või kutsealal töötamine eeldab asjaomaste Eesti õigusaktide täpset tundmist ja õigusaktidega seotud abistamine või nõustamine on selle reguleeritud ametikoha või kutseala oluline ja püsiv osa;
2) taotleja välisriigi kutsekvalifikatsiooni tõendav dokument vastab käesoleva seaduse § 8 lõike 2 punktis 1 nimetatud tasemele, kuid Eestis nõutakse asjaomasel reguleeritud ametikohal või kutsealal töötamiseks kutsekvalifikatsiooni tõendavat dokumenti, mis vastab käesoleva seaduse § 8 lõike 2 punktis 3 nimetatud tasemele;
3) taotleja välisriigi kutsekvalifikatsiooni tõendav dokument vastab käesoleva seaduse § 8 lõike 2 punktis 2 nimetatud tasemele, kuid Eestis nõutakse asjaomasel reguleeritud ametikohal või kutsealal töötamiseks kutsekvalifikatsiooni tõendavat dokumenti, mis vastab käesoleva seaduse § 8 lõike 2 punktis 4 või 5 nimetatud tasemele.

(5) Pädev asutus võib taotlejalt nõuda nii sobivustesti sooritamist kui ka kohanemisaja läbimist sõltumata taotleja valikust, kui taotleja välisriigi kutsekvalifikatsiooni tõendav dokument vastab käesoleva seaduse § 8 lõike 2 punktis 1 nimetatud tasemele, kuid Eestis nõutakse asjaomasel reguleeritud ametikohal või kutsealal töötamiseks kutsekvalifikatsiooni tõendavat dokumenti, mis vastab käesoleva seaduse § 8 lõike 2 punktis 4 nimetatud tasemele.”;

18) paragrahvi 14 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Sobivustestiga kontrollitakse isiku kutse-, eri- ja ametialaseid kompetentse, arvestades, et taotleja on välisriigis sellel kutse-, eri- või ametialal kvalifitseeritud töötaja. Sobivustesti eesmärk on hinnata isiku kompetentse, mis on olulised reguleeritud ametikohal või kutsealal töötamiseks.”;

19) paragrahvi 14 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

„(21) Kui pädev asutus nõuab taotlejalt käesoleva seaduse § 13 alusel sobivustesti sooritamist või kohanemisaja läbimist, peab ta oma otsuses andma taotlejale vähemalt järgmise teabe:
1) Eestis asjaomasel reguleeritud ametikohal või kutsealal töötamiseks nõutava kutsekvalifikatsiooni tase ning taotleja välisriigi kutsekvalifikatsiooni taseme vastavus käesoleva seaduse § 8 lõikes 2 nimetatule;
2) käesoleva seaduse § 13 lõigetes 1 ja 2 nimetatud olulised erinevused ning põhjused, miks neid erinevusi ei saa kompenseerida töökogemuse või tasemehariduse kaudu või selle väliselt omandatud kompetentsidega, mida asjaomane välisriigi asutus on kinnitanud.

(22) Taotlejal on õigus teha sobivustest kuue kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud otsuse tegemisest arvates.”;

20) paragrahv 15 tunnistatakse kehtetuks;

21) paragrahvi 16 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui reguleeritud ametikohast või kutsealast tuleneva kutsenimetuse kasutamine on Eestis õigusaktiga reguleeritud, kasutab taotleja, kelle välisriigi kutsekvalifikatsiooni on käesoleva seaduse alusel tunnustatud, sellel reguleeritud ametikohal või kutsealal töötades Eesti kutsenimetust ja sellele vastavaid lühendeid.

(2) Käesoleva seaduse §-s 171 nimetatud juhul võib taotleja, kelle välisriigi kutsekvalifikatsiooni on käesoleva seaduse alusel osaliselt tunnustatud, reguleeritud ametikohal või kutsealal töötades kasutada päritoluliikmesriigi vastavat kutsenimetust originaalis või translitereerituna ja sellele vastavaid lühendeid niipea, kui osaline juurdepääs töötamisele on antud.”;

22) paragrahvi 17 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Reguleeritud ametikohal või kutsealal töötamiseks esitab taotleja pädevale asutusele elektrooniliselt ühtse kontaktpunkti põhimõttel Eesti teabevärava kaudu, kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluse. Pädev asutus annab taotlejale taotluse kättesaamise kohta kinnituse ühe nädala jooksul taotluse esitamisest arvates ja vajaduse korral teavitab taotlejat puuduvatest dokumentidest.”;

23) paragrahvi 17 lõike 2 punktid 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„2) kutsekvalifikatsiooni tõendavate dokumentide originaalid või notariaalselt, ametlikult või tunnistusega (apostilliga) kinnitatud ärakirjad, kui tekib põhjendatud kahtlus dokumendi õiguspärasuse suhtes ja kui see on rangelt vajalik;
3) vajaduse korral käesoleva seaduse § 18 lõigetes 1–3 nimetatud tõendid.”;

24) paragrahvi 17 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

„(21) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud ärakirjade esitamise nõuet ei käsitata nõudena esitada dokument, mille puudumine toob kaasa uue tähtaja määramise ning taotluse võimaliku läbi vaatamata jätmise.

(22) Kui taotleja on välisriigi pädevale asutusele esitanud Euroopa kutsekaardi taotluse ja välisriigi pädev asutus on selle edastanud Eesti pädevale asutusele, asendab edastatud taotlus käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud taotlust ja dokumente.”;

25) paragrahvi 17 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Pädeval asutusel on põhjendatud kahtluse korral õigus saada välisriigi pädevalt asutuselt teavet taotleja ametikohal või kutsealal tegutsemise piirangu või keelu seadmise kohta kutsealaste käitumisreeglite raske rikkumise või kutsealase tegevusega seotud kuriteos süüdimõistmise tõttu.”;

26) paragrahvi 17 lõike 9 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) tunnustada välisriigi kutsekvalifikatsiooni osaliselt vastavalt käesoleva seaduse §-le 171;”;

27) seadust täiendatakse §-ga 171 järgmises sõnastuses:

§ 171. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni osaline tunnustamine

(1) Pädev asutus tunnustab välisriigi kutsekvalifikatsiooni osaliselt ja annab taotlejale osalise juurdepääsu reguleeritud ametikohal või kutsealal töötamisele järgmistel tingimustel:
1) taotleja on täielikult kvalifitseeritud töötama ametikohal või kutsealal välisriigis, kus kutsekvalifikatsioon on omandatud;
2) välisriigis ja Eestis asjaomasel ametikohal või kutsealal töötamise suure erinevuse tõttu nõuaks korvamismeetmete kohaldamine taotlejalt õppekava täielikku läbimist Eestis, et saada reguleeritud ametikohal või kutsealal töötamisele Eestis täielik juurdepääs;
3) Eestis reguleeritud ametikoha või kutsealaga hõlmatud kutsetegevustest saab eraldada osa kutsetegevusi, arvestades, et välisriigis, kus kutsekvalifikatsioon on omandatud, saab asjaomasel ametikohal või kutsealal iseseisvalt tegutseda.

(2) Pädev asutus võib keelduda välisriigi kutsekvalifikatsiooni osalisest tunnustamisest, kui see on põhjendatud ülekaaluka avaliku huviga.”;

28) paragrahvi 18 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Taotleja peab käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud tõendid ja dokumendid esitama pädevale asutusele kolme kuu jooksul dokumentide väljaandmisest arvates.”;

29) paragrahvi 19 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) taotleja on Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna ühes või enamas liikmesriigis või Šveitsi Konföderatsioonis sellel ametikohal või kutsealal töötanud viimase kümne aasta jooksul vähemalt ühe aasta, kui see ametikoht või kutseala ei ole asukohariigis reguleeritud.”;

30) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud üheaastast töökogemust ei nõuta, kui taotleja on omandanud asjaomase reguleeritud hariduse.”;

31) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Käesoleva seaduse § 21 lõikes 21 nimetatud juhul võib taotleja reguleeritud ametikohal või kutsealal ajutiselt töötades kasutada päritoluliikmesriigi asjaomast kutsenimetust originaalis või translitereerituna ja sellele vastavaid lühendeid niipea, kui osaline juurdepääs töötamisele on antud.”;

32) paragrahvi 20 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui taotleja soovib Eestis esmakordselt ajutiselt töötada, esitab ta pädevale asutusele enne ajutiselt töötama asumist elektrooniliselt ühtse kontaktpunkti põhimõttel Eesti teabevärava kaudu, kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatise, milles märgib ajutise töötamise valdkonna ja oma kontaktandmed. Ajutisest töötamisest teavitamine annab taotlejale juurdepääsu Eestis reguleeritud ametikohal või kutsealal ajutisele töötamisele.”;

33) paragrahvi 20 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) kutsekvalifikatsiooni tõendavate dokumentide originaalid või notariaalselt, ametlikult või tunnistusega (apostilliga) kinnitatud ärakirjad, kui tekib põhjendatud kahtlus dokumendi õiguspärasuse suhtes ja kui see on rangelt vajalik;”;

34) paragrahvi 20 lõike 2 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) turvateenuste, tervisesektori ja alaealiste haridusega, sealhulgas lastehoolduse ja alusharidusega, seotud kutsealade puhul tõend selle kohta, et taotleja õigus kutsealal tegutseda ei ole ajutiselt või alaliselt peatatud, või selle kohta, et taotleja ei ole kriminaalkorras karistatud, kui see on nõutav Eestis reguleeritud ametikohal või kutsealal töötamiseks;”;

35) paragrahvi 20 lõiget 2 täiendatakse punktidega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:

„7) patsientide ohutuse tagamisega seotud kutsealade puhul avaldus taotleja keeleoskuse kohta, mis on vajalik sellel kutsealal tegutsemiseks vastuvõtvas liikmesriigis;
8) välisriigi pädeva asutuse väljastatud dokument tegevuse laadi ja kestuse kohta, kui reguleeritud ametikoha või kutseala puhul võib käesoleva seaduse § 21 alusel nõuda välisriigi kutsekvalifikatsiooni eelnevat kontrolli.”;

36) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud ärakirjade esitamise nõuet ei käsitata nõudena esitada dokument, mille puudumine toob kaasa uue tähtaja määramise ning taotluse võimaliku läbi vaatamata jätmise.”;

37) paragrahvi 20 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Pädeval asutusel on õigus saada välisriigi pädevalt asutuselt teavet taotleja välisriigis töötamise seaduslikkuse, käitumise ning kutsealaga seonduvate distsiplinaar- ja kriminaalkaristuste olemasolu või puudumise kohta. Samuti on pädeval asutusel õigus saada välisriigi pädevalt asutuselt või juhul, kui ametikoht või kutseala on välisriigis reguleerimata, tugikeskuselt teavet taotleja hariduse kohta ulatuses, mis on vajalik selleks, et hinnata olulisi erinevusi, mis võivad olla ohtlikud rahvatervisele või -ohutusele.”;

38) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Taotleja ei pea pädevat asutust ajutisest töötamisest teavitama 18 kuu jooksul Euroopa kutsekaardi andmisest arvates. Euroopa kutsekaart asendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teatist.”;

39) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Pädev asutus ei või nõuda välisriigi kutsekvalifikatsiooni eelnevat kontrolli reguleeritud ametikoha ja kutseala puhul, millel töötamiseks tunnustatakse välisriigi kutsekvalifikatsiooni ühise koolitusraamistiku või koolitustesti alusel.”;

40) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib pädev asutus kutsekvalifikatsiooni eelneva kontrolli raames anda taotlejale osalise juurdepääsu reguleeritud ametikohal või kutsealal ajutisele töötamisele, kui on täidetud käesoleva seaduse § 171 lõikes 1 sätestatud tingimused.”;

41) paragrahvi 21 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Pädev asutus teatab taotlejale ühe kuu jooksul pärast käesoleva seaduse §-s 20 nimetatud teatise ja kaasnevate dokumentide esitamist tema kutsekvalifikatsiooni kontrolli tulemustest, sealhulgas otsusest nõuda taotlejalt sobivustesti sooritamist või lubada tal ajutiselt töötada, või otsusest taotleja kutsekvalifikatsiooni mitte kontrollida. Lisakontrolli vajaduse korral on pädeval asutusel õigus sama tähtaja jooksul pikendada kontrolli tegemise tähtaega kahe kuuni, teatades taotlejale viivitamata tähtaja pikendamisest ja pikendamise põhjusest.

(4) Kui taotleja välisriigi kutsekvalifikatsioon erineb oluliselt reguleeritud ametikohal või kutsealal töötamise eelduseks olevast õppekavast ja see erinevus võib rahvatervist või -ohutust kahjustada ning seda erinevust ei saa kompenseerida taotleja töökogemuse või tasemehariduse kaudu või muul moel omandatud kompetentsidega, mida välisriigi pädev asutus on kinnitanud, nõuab pädev asutus taotlejalt sobivustesti sooritamist ja otsustab ajutise töötamise lubamise. Pädev asutus määrab sobivustesti arvestusega, et hiljemalt ühe kuu möödumisel käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kontrolli tulemustest teavitamise tähtajast oleks taotlejal võimalik Eestis ajutiselt töötada.”;

42) paragrahvi 21 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Kui reguleeritud ametikohast või kutsealast tuleneva kutsenimetuse kasutamine on Eestis õigusaktiga reguleeritud, kasutab taotleja, kelle välisriigi kutsekvalifikatsiooni on käesoleva paragrahvi alusel kontrollitud, sellel reguleeritud ametikohal või kutsealal ajutiselt töötades Eesti kutsenimetust ja sellele vastavaid lühendeid. Osalist juurdepääsu töötamisele kasutavad kutsetöötajad juhivad teenuse saajate tähelepanu sõnaselgelt oma kutsetegevuse ulatusele.”;

43) seadust täiendatakse 31. ja 32. peatükiga järgmises sõnastuses:

31. peatükk
EUROOPA KUTSEKAART

§ 211. Euroopa kutsekaart

(1) Euroopa kutsekaart (edaspidi kutsekaart) on elektrooniline tunnistus, mis tõendab, et taotleja välisriigi kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud reguleeritud ametikohal või kutsealal töötamiseks, sealhulgas ajutiseks töötamiseks.

(2) Reguleeritud ametikohad ja kutsealad, millel võetakse kasutusele kutsekaart, kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ artikli 4a lõike 7 alusel Euroopa Komisjoni rakendusmäärusega.

(3) Kui kutsealal on kasutusele võetud kutsekaart, on isikul õigus taotleda käesoleva peatüki alusel kutsekaarti või käesoleva seaduse 2. ja 3. peatüki alusel välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamist. Kutsekaarti taotletakse ja taotlust menetletakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud rakendusmääruses sätestatud tingimustel ja korras.

(4) Pädeval asutusel, tööandjal, tarbijal, ametiasutusel ja muul huvitatud isikul on õigus kontrollida Eesti teabevärava kaudu kutsekaardi ehtsust ja kehtivust.

(5) Kui pädeval asutusel on teave taotleja distsiplinaar- või kriminaalkaristuse kohta, mis piirab kutsekaardi omaniku õigust asjaomasel reguleeritud ametikohal töötada või keelab selle, ajakohastab ta siseturu infosüsteemis kutsekaardi omaniku andmeid selle teabega. Pädev asutus teavitab teabe ajakohastamisest viivitamata kutsekaardi omanikku ja pädevaid asutusi, kellel on siseturu infosüsteemis juurdepääs kutsekaardi omaniku andmetele. Teabe ajakohastamisel piirdutakse järgmiste andmetega:
1) isiku nimi;
2) reguleeritud ametikoht või kutseala;
3) teave kohtu kohta, kes on seadnud isikule reguleeritud ametikohal või kutsealal tegutsemise keelu või ajutise piirangu;
4) piirangu või keelu ulatus;
5) ajavahemik, millal piirang või keeld kehtib.

(6) Vaatamata käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatule on pädev asutus kohustatud rakendama käesoleva seaduse 32. peatükis sätestatud hoiatusmehhanismi.

§ 212. Kutsekaart ajutiseks töötamiseks välisriigis

(1) Kui taotleja soovib kutsekaarti ajutiseks töötamiseks välisriigis, esitab ta enne ajutiselt töötama asumist pädevale asutusele elektrooniliselt ühtse kontaktpunkti põhimõttel Eesti teabevärava kaudu, kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluse. Pädev asutus annab taotlejale taotluse kättesaamise kohta kinnituse ühe nädala jooksul taotluse esitamisest arvates ja vajaduse korral teavitab taotlejat puuduvatest dokumentidest.

(2) Kiireloomulisel juhul, kui taotlejal ei olnud mõjuval põhjusel võimalik pädevale asutusele enne ajutiselt töötama asumist käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlust esitada, esitab taotleja taotluse viivitamata pärast ajutiselt töötama asumist.

(3) Pädev asutus vaatab taotluse läbi ja otsustab kutsekaardi andmise kolme nädala jooksul taotluse ja ettenähtud dokumentide esitamisest arvates.

(4) Pädev asutus kontrollib taotluse läbivaatamisel, kas taotleja vastab käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 nimetatud tingimustele ning kas dokumendid on kehtivad ja ehtsad.

(5) Põhjendatud kahtluse korral on pädeval asutusel õigus nõuda taotlejalt dokumentide notariaalselt, ametlikult või tunnistusega (apostilliga) kinnitatud ärakirju.

(6) Pädev asutus teeb kutsekaardi andmise otsuse viivitamata teatavaks Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni pädevale asutusele ja taotlejale. Pädev asutus teavitab taotlejat tema õigusest nõuda igal ajal tasuta tema kohta kutsekaardis olevate ebaõigete või puudulike andmete parandamist või kustutamist või kutsekaardi kehtetuks tunnistamist. Kutsekaart tehakse taotlejale kättesaadavaks Eesti teabevärava kaudu.

(7) Kui taotleja soovib ajutiselt töötada välisriigis, mida ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 osutatud taotluses nimetatud, peab ta taotlema kutsekaardi kehtivuse laiendamist selle riigi lisamisega. Kui taotleja soovib jätkata ajutist töötamist pärast 18 kuu möödumist kutsekaardi väljastamisest, teavitab ta sellest pädevat asutust. Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentides toodud andmed on oluliselt muutunud, peab taotleja pädevale asutusele esitama uued dokumendid. Pädev asutus ei tohi taotlejalt nõuda varem esitatud ja seni kehtivate dokumentide taasesitamist.

(8) Pädev asutus teavitab kutsekaardi uuendamisest asjaomast Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni pädevat asutust ja taotlejat kahe nädala jooksul taotluse esitamisest arvates.

(9) Kui pädev asutus ei otsusta kutsekaardi andmist käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul, loetakse kutsekaart väljastatuks või uuendatuks.

(10) Kutsekaart ajutiseks töötamiseks kehtib vastuvõtvas Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsi Konföderatsioonis seni, kuni isikul on õigus asjaomasel kutsealal töötada.

(11) Kui isik on taotlenud kutsekaardi kehtetuks tunnistamist, tunnistab pädev asutus selle kehtetuks ja väljastab isikule tõendi, mis kinnitab tema välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamist.

§ 213. Kutsekaart välisriigis töötamiseks ja ajutiseks töötamiseks välisriigi kutsekvalifikatsiooni eelneva kontrolli korral

(1) Kui taotleja soovib kutsekaarti välisriigis töötamiseks või ajutiseks töötamiseks välisriigi kutsekvalifikatsiooni eelneva kontrolli korral, esitab ta pädevale asutusele elektrooniliselt ühtse kontaktpunkti põhimõttel Eesti teabevärava kaudu, kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluse. Pädev asutus annab taotlejale taotluse kättesaamise kohta kinnituse ühe nädala jooksul taotluse esitamisest arvates ja vajaduse korral teavitab taotlejat puuduvatest dokumentidest. Pädev asutus ei tohi taotlejalt nõuda varem esitatud ja seni kehtivate dokumentide taasesitamist.

(2) Pädev asutus kontrollib ühe kuu jooksul taotluse ja ettenähtud dokumentide esitamisest arvates, kas taotlejal on õigus töötada kutsealal, millel töötamiseks ta kutsekaarti soovib, ning kas dokumendid on kehtivad ja ehtsad. Põhjendatud kahtluse korral on pädeval asutusel õigus nõuda taotlejalt dokumentide notariaalselt, ametlikult või tunnistusega (apostilliga) kinnitatud ärakirju.

(3) Kui taotleja soovib kutsekaarti ajutiseks töötamiseks välisriigi kutsekvalifikatsiooni eelneva kontrolli korral, kontrollib pädev asutus ka, kas taotleja vastab käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 nimetatud tingimustele. Seejärel edastab pädev asutus taotluse viivitamata vastuvõtva Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni pädevale asutusele ja teavitab taotluse edastamisest ka taotlejat.

(4) Taotlus vaadatakse läbi ja kutsekaart antakse vastuvõtva Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni õigusaktide alusel.

(5) Kui vastuvõtva Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni pädev asutus nõuab Eesti pädevalt asutuselt lisateavet või dokumentide notariaalselt, ametlikult või tunnistusega (apostilliga) kinnitatud ärakirju, esitab pädev asutus nõutud teabe või ärakirjad kahe nädala jooksul nõude esitamisest arvates.

§ 214. Kutsekaart Eestis ajutiseks töötamiseks

Kui Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni pädev asutus on andnud isikule kutsekaardi Eestis ajutiseks töötamiseks, kohaldatakse isikule käesoleva seaduse § 19 lõikeid 3 ja 4.

§ 215. Kutsekaart Eestis töötamiseks ja ajutiseks töötamiseks välisriigi kutsekvalifikatsiooni eelneva kontrolli korral

(1) Kui Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni pädev asutus on Eesti pädevale asutusele edastanud taotluse isiku Eestis töötamiseks või ajutiseks töötamiseks välisriigi kutsekvalifikatsiooni eelneva kontrolli korral, vaatab pädev asutus taotluse läbi ja otsustab kutsekaardi andmise järgmiselt:
1) käesoleva seaduse §-des 121 ja 122 nimetatud juhtudel ning arsti, hambaarsti, õe, proviisori, ämmaemanda, veterinaararsti ja arhitekti puhul ühe kuu jooksul taotluse edastamisest arvates;
2) käesoleva seaduse §-des 10, 11, 13 ja 21 nimetatud juhtudel kahe kuu jooksul taotluse edastamisest arvates.

(2) Taotleja on kohustatud enne taotluse läbivaatamist tasuma selle eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

(3) Põhjendatud kahtluse korral on pädeval asutusel õigus nõuda taotluse edastanud riigi pädevalt asutuselt lisateavet või dokumentide notariaalselt, ametlikult või tunnistusega (apostilliga) kinnitatud ärakirjade esitamist. Pädev asutus ei tohi taotluse edastanud riigi pädevalt asutuselt nõuda varem esitatud ja seni kehtivate dokumentide taasesitamist.

(4) Lisakontrolli vajaduse korral on pädeval asutusel õigus käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud otsustamise tähtaega kahe nädala võrra pikendada, teatades taotlejale viivitamata tähtaja pikendamisest ja pikendamise põhjusest. Sellist pikendamist võib pädev asutus ühe korra korrata juhul, kui see on rangelt vajalik, eelkõige tarbijate turvalisuse või rahvatervisega seotud põhjustel.

(5) Kui kutsekaarti taotletakse Eestis töötamiseks, kohaldatakse taotluse läbivaatamisele käesoleva seaduse §-des 8–13 sätestatut, kui aga Eestis ajutiseks töötamiseks välisriigi kutsekvalifikatsiooni eelneva kontrolli korral, kohaldatakse taotluse läbivaatamisele § 21 lõigetes 1 ja 2 sätestatut.

(6) Pädeval asutusel on õigus oma otsusega:
1) anda kutsekaart;
2) anda kutsekaart, tunnustades välisriigi kutsekvalifikatsiooni osaliselt vastavalt käesoleva seaduse §-le 171;
3) käesoleva seaduse §-des 10, 11 ja 13 nimetatud juhtudel nõuda taotlejalt sobivustesti sooritamist või kohanemisaja läbimist vastavalt käesoleva seaduse §-le 14 ning testi sooritamise või kohanemisaja läbimise korral anda kutsekaart;
4) käesoleva seaduse § 21 lõikes 4 nimetatud juhul nõuda taotlejalt sobivustesti sooritamist vastavalt käesoleva seaduse §-le 14 ja § 21 lõikele 4 ning selle sooritamise korral anda kutsekaart;
5) keelduda kutsekaardi andmisest.

(7) Pädeval asutusel on õigus keelduda kutsekaardi andmisest, kui ta ei saa taotluse edastanud riigi pädevalt asutuselt vajalikku teavet, mida ta võib käesoleva seaduse kohaselt nõuda kutsekaardi väljastamise otsustamiseks.

(8) Pädev asutus teeb otsuse taotlejale viivitamata teatavaks, teavitades taotlejat ka tema õigusest nõuda igal ajal tasuta tema kohta kutsekaardis olevate ebaõigete või puudulike andmete parandamist või kustutamist või kutsekaardi kehtetuks tunnistamist. Kutsekaart tehakse taotlejale kättesaadavaks Eesti teabevärava kaudu.

(9) Kui pädev asutus ei otsusta kutsekaardi andmist käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul või ei korralda sobivustesti käesoleva seaduse § 21 lõikes 4 sätestatud tähtaja jooksul, loetakse kutsekaart väljastatuks.

(10) Kutsekaart töötamiseks või ajutiseks töötamiseks välisriigi kutsekvalifikatsiooni eelneva kontrolli korral kehtib Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsi Konföderatsioonis seni, kuni isikul on õigus asjaomasel kutsealal töötada. Kutsenimetuse kasutamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 16 või § 21 lõikes 6 sätestatut.

(11) Kui isik on taotlenud kutsekaardi kehtetuks tunnistamist, tunnistab pädev asutus selle kehtetuks ja väljastab isikule tõendi, mis kinnitab tema välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamist.

32. peatükk
HOIATUSMEHHANISM

§ 216. Hoiatusmehhanismi rakendamine

(1) Pädev asutus teavitab Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni pädevaid asutusi isikutest:
1) kellele kohus on seadnud reguleeritud ametikohal või kutsealal tegutsemise keelu või ajutise piirangu;
2) kes on kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotlemisel esitanud kvalifikatsiooni tõendamiseks võltsitud dokumente.

(2) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega reguleeritud ametikohad ja kutsealad, mille puhul rakendatakse hoiatusmehhanismi.

(3) Pädev asutus esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe siseturu infosüsteemi kaudu kolme päeva jooksul jõustunud kohtuotsuse karistusregistrisse kandmisest arvates ja teavitab sellest samal ajal kirjalikult ka isikut.

(4) Pädev asutus rakendab hoiatusmehhanismi Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ artikli 56a lõikes 8 nimetatud Euroopa Komisjoni rakendusmääruses sätestatud korras.

§ 217. Hoiatusmehhanismi rakendamise erisused reguleeritud ametikohal ja kutsealal tegutsemise keelu ning piirangu korral

(1) Käesoleva seaduse § 216 lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul kannab pädev asutus siseturu infosüsteemi järgmised andmed:
1) isiku nimi;
2) reguleeritud ametikoht või kutseala;
3) teave kohtu kohta, kes on seadnud isikule reguleeritud ametikohal või kutsealal tegutsemise keelu või ajutise piirangu;
4) piirangu või keelu ulatus;
5) ajavahemik, millal piirang või keeld kehtib.

(2) Pädev asutus teavitab siseturu infosüsteemi kaudu Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni pädevaid asutusi viivitamata, kui käesoleva seaduse § 216 lõike 1 punktis 1 nimetatud keeld või piirang on kehtivuse kaotanud.”;

44) seaduse normitehniline märkus muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.09.2005, lk 22–142), muudetud nõukogu direktiiviga 2006/100/EÜ, millega kohandatakse teatavaid direktiive isikute vaba liikumise valdkonnas seoses Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisega (ELT L 363, 20.12.2006, lk 141–237), nõukogu direktiiviga 2013/25/EL, millega kohandatakse teatavaid direktiive asutamisõiguse ja teenuste osutamise vabaduse valdkonnas seoses Horvaatia Vabariigi ühinemisega (ELT L 158, 10.06.2013, lk 368–375), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/55/EL, millega muudetakse direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta ning määrust (EL) nr 1024/2012 siseturu infosüsteemi kaudu tehtava halduskoostöö kohta (IMI määrus) (ELT L 354, 28.12.2013, lk 132–170).”.

§ 2. Audiitortegevuse seaduse muutmine

Audiitortegevuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 36 lõiget 3 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Rahandusministeerium.”;

2) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Kutseeksami siseaudiitori eriosa alamosaga sarnase eksami tulemuse ja välisriigis omandatud siseaudiitori kutsetegevuse kvalifikatsiooni tunnustamisel ei kohaldata sobivustestile välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 14 lõiget 3, vaid valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega sobivustesti sisu ja läbiviimise korra.”.

§ 3. Autoveoseaduse muutmine

Autoveoseaduse § 7 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Veokorraldajana võib tegutseda ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.”.

§ 4. Biotsiidiseaduse muutmine

Biotsiidiseaduse § 39 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Välisriigis omandatud pädevuse vastavust käesoleva seaduse nõuetele hindab ja tõendab pädev asutus välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse alusel, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Sotsiaalministeerium.”.

§ 5. Ehitusseadustiku muutmine

Ehitusseadustiku § 24 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevusalal on pädevaks isikuks ka arhitekt, kes on Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsi Konföderatsioonis omandanud arhitekti kutsekvalifikatsiooni, mida tõendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsiooni tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.09.2005, lk 22–142) artiklis 49 ja VI lisas nimetatud kutsekvalifikatsiooni tõendav dokument.”.

§ 6. Jäätmeseaduse muutmine

Jäätmeseaduse § 100 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Ohtlike jäätmete jäätmekäitluse eest vastutava isikuna võib tegutseda ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Keskkonnaamet.”.

§ 7. Kaevandamisseaduse muutmine

Kaevandamisseaduse § 15 lõiget 31 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Tehnilise Järelevalve Amet.”.

§ 8. Kalapüügiseaduse muutmine

Kalapüügiseaduse § 41 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kalapüügiloale võib kanda ainult sellise kaluri nime, kellel on vähemalt rannakaluri neljanda taseme kutsekvalifikatsioon kutseseaduse tähenduses. Kalapüügiloale võib kanda ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isiku, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Maaeluministeerium.”.

§ 9. Karistusregistri seaduse muutmine

Karistusregistri seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 20 lõike 1 punktis 9 asendatakse sõnad „Eesti Vabariigi lastekaitseseaduse” sõnaga „lastekaitseseaduse”;

2) paragrahvi 20 lõiget 1 täiendatakse punktiga 14 järgmises sõnastuses:

„14) Haridus- ja Teadusministeeriumil välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduses sätestatud hoiatusmehhanismi rakendamiseks.”;

3) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 14 nimetatud juhul registri arhiivist andmete väljastamine toimub registri ja Eesti Hariduse Infosüsteemi vahel andmevahetuskihi X-tee kaudu.”.

§ 10. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmine

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 14 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Juhteksperdina võib tegutseda ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Keskkonnaministeerium.”.

§ 11. Kiirgusseaduse muutmine

Kiirgusseaduse § 45 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

„(9) Kvalifitseeritud kiirguseksperdina võib töötada ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Keskkonnaamet.”.

§ 12. Kohtuekspertiisiseaduse muutmine

Kohtuekspertiisiseaduse § 6 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kohtueksperdina võib töötada ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Eesti Kohtuekspertiisi Instituut.”.

§ 13. Koolieelse lasteasutuse seaduse muutmine

Koolieelse lasteasutuse seaduse § 22 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Kui välisriigis kutsekvalifikatsiooni omandanud õpetaja või õppe- ja kasvatusalal töötava isiku kohta on käesoleva seaduse § 11 lõike 2 punkti 1 alusel kehtestatud kvalifikatsiooninõuded, lähtutakse tema kutsekvalifikatsiooni tunnustamisel välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadusega kehtestatud tingimustest ja korrast. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Haridus- ja Teadusministeerium.”.

§ 14. Kriminaalhooldusseaduse muutmine

Kriminaalhooldusseaduse § 13 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kriminaalhooldusametnikuks võib nimetada ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isiku, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Justiitsministeerium.”.

§ 15. Kutseõppeasutuse seaduse muutmine

Kutseõppeasutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 39 lõiget 5 täiendatakse kolmanda ja neljanda lausega järgmises sõnastuses:

„Välisriigis õpetaja või tugispetsialisti kutsekvalifikatsiooni omandanud isiku kutsekvalifikatsiooni tunnustamisel lähtutakse välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadusega kehtestatud tingimustest ja korrast. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Haridus- ja Teadusministeerium.”;

2) paragrahvi 58 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „2016. aasta 1. jaanuarini” tekstiosaga „2017. aasta 1. jaanuarini”.

§ 16. Liiklusseaduse muutmine

Liiklusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses:

„(13) Reguleerija võib olla ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Maanteeamet.”;

2) paragrahvi 74 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

„(12) Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollijana ning trolli tehnonõuetele vastavuse kontrollijana võib tegutseda ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Maanteeamet.”;

3) paragrahvi 118 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Mootorsõidukijuhi õpetajana võib töötada ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Maanteeamet.”;

4) paragrahvi 122 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Mootorsõidukijuhi eksamineerijana võib töötada ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Maanteeamet.”;

5) paragrahvi 142 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Trammi võib juhtida ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Maanteeamet.”.

§ 17. Lõhkematerjaliseaduse muutmine

Lõhkematerjaliseaduse § 69 lõiget 21 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Tehnilise Järelevalve Amet.”.

§ 18. Maa hindamise seaduse muutmine

Maa hindamise seaduse § 4 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Hindajana võib tegutseda ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Maa-amet.”.

§ 19. Maakatastriseaduse muutmine

Maakatastriseaduse § 161 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Maakorraldustööde tegemise õigus on ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isikul, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Maa-amet.”.

§ 20. Metsaseaduse muutmine

Metsaseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 10 lõiget 51 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Konsulendina võib tegutseda ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Maamajanduse Infokeskus.”;

2) paragrahvi 122 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Metsakorraldajana võib tegutseda ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Keskkonnaagentuur.”.

§ 21. Noorsootöö seaduse muutmine

Noorsootöö seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 10 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Projektlaagri tegevusluba on tähtajaline ja kehtib kuni 60 päeva.”;

2) paragrahvi 102 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Noortelaagri tegevusloa taotluse lahendab Haridus- ja Teadusministeerium või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutus. Tegevusloa taotlus esitatakse Eesti Hariduse Infosüsteemi kaudu vähemalt kolm kuud enne noortelaagri tegevuse alustamist. Noortelaagri tegevusloa andmed kantakse Eesti Hariduse Infosüsteemi.

(2) Projektlaagri tegevusloa taotluse lahendab valla- või linnavalitsus, mille haldusterritooriumil soovitakse projektlaagrit pidada. Tegevusloa taotlus esitatakse Eesti Hariduse Infosüsteemi kaudu vähemalt kaks kuud enne projektlaagri tegevuse alustamist. Projektlaagri tegevusloa andmed kantakse Eesti Hariduse Infosüsteemi.”;

3) paragrahvi 102 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Noorte- ja projektlaagri juhataja ja kasvatajana võib töötada ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Eesti Noorsootöö Keskus.”.

§ 22. Pankrotiseaduse muutmine

Pankrotiseaduse § 56 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Haldurina võib tegutseda ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Justiitsministeerium.”.

§ 23. Patendivoliniku seaduse muutmine

Patendivoliniku seaduse § 2 lõiget 2 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Justiitsministeerium.”.

§ 24. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmine

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 74 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Välisriigis õpetaja või tugispetsialisti kutsekvalifikatsiooni omandanud isiku kutsekvalifikatsiooni tunnustamisel lähtutakse välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadusega kehtestatud tingimustest ja korrast. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Haridus- ja Teadusministeerium.”.

§ 25. Päästeseaduse muutmine

Päästeseaduse § 33 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Vabatahtlikuks päästjaks võib võtta ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isiku, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Päästeamet.”.

§ 26. Raudteeseaduse muutmine

Raudteeseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Raudteeohutuse ja raudteeliikluse juhtimise eest vastutava töötajana võib tegutseda ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Tehnilise Järelevalve Amet.”;

2) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Vedurijuhiabina või eriveeremi juhina võib tegutseda ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Tehnilise Järelevalve Amet.”.

§ 27. Ravimiseaduse muutmine

Ravimiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 56 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „ärakirja” sõnadega „ning Euroopa kutsekaardi olemasolu korral ka andmed Euroopa kutsekaardi kohta”;

2) paragrahvi 57 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kui proviisori kutsealal on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsiooni tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.09.2005, lk 22–142) artikli 4a lõike 7 alusel Euroopa Komisjoni rakendusmäärusega kasutusele võetud Euroopa kutsekaart ja registreerimist taotlev isik soovib Euroopa kutsekaarti Eestist väljaspool töötamiseks, kohaldatakse Euroopa kutsekaardi taotlemisele ja taotluse menetlemisele välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse §-e 211–213.”;

3) paragrahvi 58 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Kui proviisori kutsealal on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ artikli 4a lõike 7 alusel Euroopa Komisjoni rakendusmäärusega kasutusele võetud Euroopa kutsekaart ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi pädev asutus on Eesti pädevale asutusele edastanud taotluse isiku Eestis töötamiseks, kohaldatakse Euroopa kutsekaardi taotlemisele ja taotluse menetlemisele välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse §-e 211, 214 ja 215.”;

4) paragrahvi 59 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul, kui proviisori kutsealal on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ artikli 4a lõike 7 alusel Euroopa Komisjoni rakendusmäärusega kasutusele võetud Euroopa kutsekaart ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi pädev asutus on Eesti pädevale asutusele edastanud taotluse isiku Eestis töötamiseks, kohaldatakse Euroopa kutsekaardi taotlemisele ja taotluse menetlemisele välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse §-e 211, 214 ja 215.”;

5) paragrahvi 591 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis proviisori kvalifikatsiooni omandanud isik võib välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse 3. ja 31. peatükis sätestatu kohaselt Eestis ajutiselt apteegiteenust osutada ilma käesoleva seaduse § 55 alusel nõutava registreerimiskohustuseta. Pädev asutus välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse 3. ja 31. peatüki tähenduses on Terviseamet.”;

6) paragrahvi 60 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis farmatseudi kvalifikatsiooni omandanud sellise isiku registreerimisel, kes soovib Eesti Vabariigis apteegiteenust osutada, kohaldatakse välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduses sätestatut. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Terviseamet.”;

7) seadust täiendatakse §-ga 611 järgmises sõnastuses:

§ 611. Hoiatusmehhanismi rakendamine

Terviseamet rakendab hoiatusmehhanismi välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse 32. peatükis kehtestatud korras.”.

§ 28. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 49 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Välisriigi advokaat on vabastatud riigilõivu tasumisest välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotluse, sealhulgas Euroopa kutsekaardi taotluse läbivaatamise eest.”;

2) paragrahvi 290 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Tervishoiutöötaja kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotluse, sealhulgas Euroopa kutsekaardi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 195 eurot.”;

3) paragrahvi 292 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Proviisori või farmatseudina registreerimise taotluse, sealhulgas Euroopa kutsekaardi taotluse läbivaatamise eest tasub riigilõivu:
1) isik, kes on kutse omandanud Eestis, – 13 eurot;
2) isik, kes on kutse omandanud välisriigis, – 195 eurot.

(2) Proviisori kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotluse, sealhulgas Euroopa kutsekaardi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 195 eurot.”;

4) paragrahvi 342 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotluse, sealhulgas Euroopa kutsekaardi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 32 eurot.”.

§ 29. Ruumiandmete seaduse muutmine

Ruumiandmete seaduse § 35 lõiget 1 täiendatakse teise ja kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Geodeetiliste punktide ja võrkude rajamise, rekonstrueerimise ning hooldamise töid võib teha ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Maa-amet.”.

§ 30. Spordiseaduse muutmine

Spordiseaduse § 6 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Treener võib olla ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Kultuuriministeerium.”.

§ 31. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 28 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „ärakirja” sõnadega „ning Euroopa kutsekaardi olemasolu korral ka andmed Euroopa kutsekaardi kohta”;

2) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Kui tervishoiutöötaja kutsealal on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsiooni tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.09.2005, lk 22–142) artikli 4a lõike 7 alusel Euroopa Komisjoni rakendusmäärusega kasutusele võetud Euroopa kutsekaart ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi pädev asutus on Eesti pädevale asutusele edastanud taotluse isiku Eestis töötamiseks, kohaldatakse Euroopa kutsekaardi taotlemisele ja taotluse menetlemisele välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse §-e 211, 214 ja 215.”;

3) paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud juhul, kui tervishoiutöötaja kutsealal on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ artikli 4a lõike 7 alusel Euroopa Komisjoni rakendusmäärusega kasutusele võetud Euroopa kutsekaart ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi pädev asutus on Eesti pädevale asutusele edastanud taotluse isiku Eestis töötamiseks, kohaldatakse Euroopa kutsekaardi taotlemisele ja taotluse menetlemisele välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse §-e 211, 214 ja 215.”;

4) paragrahvi 311 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Kui tervishoiutöötaja kutsealal on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ artikli 4a lõike 7 alusel Euroopa Komisjoni rakendusmäärusega kasutusele võetud Euroopa kutsekaart ja registreerimist taotlev isik soovib Euroopa kutsekaarti Eesti Vabariigist väljaspool töötamiseks, kohaldatakse Euroopa kutsekaardi taotlemisele ja taotluse menetlemisele välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse §-e 211–213.”;

5) seadust täiendatakse §-ga 322 järgmises sõnastuses:

§ 322. Hoiatusmehhanismi rakendamine

Terviseamet rakendab hoiatusmehhanismi välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse 32. peatükis kehtestatud korras.”;

6) paragrahvi 33 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis kvalifikatsiooni omandanud isik võib Eestis ajutiselt tervishoiuteenuseid osutada ilma käesoleva seaduse § 27 alusel nõutava registreerimiskohustuseta ja § 40 alusel nõutava tegevusloata, lähtudes välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse 3. ja 31. peatükis sätestatust. Pädev asutus välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse 3. ja 31. peatüki tähenduses on Terviseamet.”.

§ 32. Tuleohutuse seaduse muutmine

Tuleohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 9 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 11 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 14 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Tuletööd võib majandustegevusena teha ohutusnõudeid järgides välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Päästeamet.”.

§ 33. Turvaseaduse muutmine

Turvaseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Turvatöötaja võib olla ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Politsei- ja Piirivalveamet.”;

2) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Valvetöötaja võib olla ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Politsei- ja Piirivalveamet.”.

§ 34. Veeseaduse muutmine

Veeseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 122 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Proovivõtjana võib tegutseda ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Keskkonnaministeerium.”;

2) paragrahvi 124 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Hüdrogeoloogiliste tööde tegijana võib tegutseda ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Keskkonnaministeerium.”.

§ 35. Veterinaarkorralduse seaduse muutmine

Veterinaarkorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 251 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „dokumendid ja andmed” sõnadega „ning Euroopa kutsekaardi olemasolu korral ka andmed selle kohta”;

2) paragrahvi 251 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Kui veterinaararsti kutsealal on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsiooni tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.09.2005, lk 22–142) artikli 4a lõike 7 alusel Euroopa Komisjoni rakendusmäärusega kasutusele võetud Euroopa kutsekaart ja liikmesriigi või Šveitsi pädev asutus on Eesti pädevale asutusele edastanud taotluse isiku Eestis töötamiseks, kohaldatakse Euroopa kutsekaardi taotlemisele ja taotluse menetlemisele välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse §-e 211, 214 ja 215.”;

3) paragrahvi 252 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud juhul, kui veterinaararsti kutsealal on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ artikli 4a lõike 7 alusel Euroopa Komisjoni rakendusmäärusega kasutusele võetud Euroopa kutsekaart ja liikmesriigi või Šveitsi pädev asutus on Eesti pädevale asutusele edastanud taotluse isiku Eestis töötamiseks, kohaldatakse Euroopa kutsekaardi taotlemisele ja taotluse menetlemisele välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse §-e 211, 214 ja 215.”;

4) paragrahvi 253 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Liikmesriigis või Šveitsis kvalifikatsiooni omandanud isik võib ilma käesoleva seaduse §-s 22 sätestatud kutsetegevuse loata osutada Eestis veterinaarteenust ajutiselt, lähtudes välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse 3. ja 31. peatükis sätestatust. Pädev asutus välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse 3. ja 31. peatüki tähenduses on Veterinaar- ja Toiduamet.”;

5) paragrahvi 254 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Kui veterinaararsti kutsealal on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ artikli 4a lõike 7 alusel Euroopa Komisjoni rakendusmäärusega kasutusele võetud Euroopa kutsekaart ja kutsetegevuse loa taotleja soovib Euroopa kutsekaarti Eesti Vabariigist väljaspool töötamiseks, kohaldatakse Euroopa kutsekaardi taotlemisele ja taotluse menetlemisele välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse §-e 211–213.”;

6) seadust täiendatakse §-ga 271 järgmises sõnastuses:

§ 271. Hoiatusmehhanismi rakendamine

Loa andja rakendab hoiatusmehhanismi välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse 32. peatükis kehtestatud korras.”.

§ 36. Ühistranspordiseaduse muutmine

Ühistranspordiseaduse § 44 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Veokorraldajana võib töötada ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.”.

§ 37. Seaduse jõustumine

 (1) Käesolev seadus jõustub 2016. aasta 18. jaanuaril.

 (2) Käesoleva seaduse § 15 punkt 2 jõustub 2016. aasta 1. jaanuaril.

Eiki Nestor
Riigikogu esimees