Teksti suurus:

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:09.01.2016
Avaldamismärge:RT I, 30.12.2015, 2

Välja kuulutanud
Vabariigi President
18.12.2015 otsus nr 711

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 09.12.2015

§ 1. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 43 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kutse omandamise eesmärgil võivad tervishoiuteenuse osutamisel osaleda:
1) hambaarstiõppe üliõpilane, kes on läbinud õppekavas olevad IV kursuse kohustuslikud ained, hambaarsti juhendamisel ja vastutusel;
2) arstiõppe üliõpilane, kes on läbinud õppekavas olevad IV kursuse kohustuslikud ained, arsti juhendamisel ja vastutusel;
3) ämmaemandaõppe üliõpilane, kes on läbinud õppekavas olevad II kursuse kohustuslikud ained, ämmaemanda või õe juhendamisel ja vastutusel;
4) õeõppe üliõpilane, kes on läbinud õppekavas olevad II kursuse kohustuslikud ained, õe või ämmaemanda juhendamisel ja vastutusel;
5) arsti- või hambaarstiõppe üliõpilane, kes on läbinud õppekavas olevad III kursuse kohustuslikud ained, õe juhendamisel ja vastutusel;
6) füsioteraapiaõppe üliõpilane, kes on läbinud õppekavas olevad II kursuse kohustuslikud ained, füsioterapeudi juhendamisel ja vastutusel;
7) tegevusteraapiaõppe üliõpilane, kes on läbinud õppekavas olevad III kursuse kohustuslikud ained, tegevusterapeudi juhendamisel ja vastutusel;
8) kliinilise psühholoogia praktikant kliinilise psühholoogi juhendamisel ja vastutusel.”;

2) paragrahvi 43 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Arst-resident võib eriala omandamise eesmärgil osaleda eriarstiabi, üldarstiabi ja kiirabi osutamisel selle töötava eriarsti juhendamisel ja vastutusel, kellel on vähemalt viieaastane töökogemus arst-residendi läbitavale praktilisele koolitusele vastaval eriarstiabi erialal.”;

3) paragrahvi 43 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 11 nimetatud isikute tegevus loetakse selle isiku tegevuseks, kelle juhendamisel ja vastutusel nad tegutsevad.”;

4) paragrahvi 14 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Üldarstiabi osutaval äriühingul ei või olla muud tegevusala peale üldarstiabi, iseseisvalt osutada lubatud õendusabiteenuste, iseseisvalt osutada lubatud ämmaemandusabiteenuste, füsioteraapiateenuse ja sotsiaalteenuste osutamise, tervishoiualase õppe- ja teadustöö ning kinnisasja kasutusse andmise.

(2) Füüsilisest isikust ettevõtjana äriregistrisse kantud perearst võib äriregistrisse kantud ärinime all osutada ainult üldarstiabi, iseseisvalt osutada lubatud õendusabiteenuseid, iseseisvalt osutada lubatud ämmaemandusabiteenuseid, füsioteraapiateenust ja sotsiaalteenuseid, tegeleda tervishoiualase õppe- ja teadustööga ning kinnisasja kasutusse andmisega.”;

5) paragrahvi 18 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kiirabibrigaadi pidaval juriidilisel isikul ei või olla teist tegevusala peale kiirabi osutamise, tervishoiualase õppe- ja teadustöö, tervishoiuteenuse osutamisega seotud patsientide veo operatiivvalve välise auto või kiirabibrigaadiga. Kiirabibrigaadi pidav füüsilisest isikust ettevõtja võib äriregistrisse kantud ärinime all osutada ainult kiirabi.”;

6) paragrahvi 20 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Eriarstiabi erialade ja erialade lisapädevuste loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

7) paragrahvi 22 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Haiglat pidaval aktsiaseltsil ja sihtasutusel ei või olla muud tegevusala peale eriarstiabi, kiirabi, iseseisvalt osutada lubatud õendusabiteenuste, iseseisvalt osutada lubatud ämmaemandusabiteenuste ja sotsiaalteenuste osutamise, tervishoiualase õppe- ja teadustöö, haiglaapteegi pidamise, täisvere ja verekomponentide tootmise, rakkude, kudede ja elundite hankimise ja käitlemise ning kinnisasja kasutusse andmise.”;

8) paragrahvi 25 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Iseseisvalt osutada lubatud ambulatoorsete õendusabiteenuste loetelu ja nende hulka kuuluvad tegevused ning õendusabiteenuste osutamise tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

9) paragrahvi 251 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Õendushaiglat pidaval aktsiaseltsil ja sihtasutusel, välja arvatud eriarstiabi osutava haigla pidajal, ei või olla muud tegevusala peale iseseisvalt osutada lubatud õendusabiteenuste, ambulatoorse eriarstiabi, füsioteraapiateenuse ja sotsiaalteenuste osutamise, haiglaapteegi pidamise, tervishoiualase õppe- ja teadustöö ning kinnisasja kasutusse andmise.”;

10) paragrahvi 31 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) tervishoiutöötaja kutse, eriala ja eriala lisapädevus;”;

11) paragrahvi 36 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) digitaalselt allkirjastatud teate muutusest temaga koos töötavate tervishoiutöötajate ja käesoleva seaduse § 43 lõigetes 1 ja 11 nimetatud isikute koosseisus viivitamata alates vastavast muutusest teadasaamisest, näidates ära muutuse toimumise kuupäeva;”;

12) paragrahvi 41 lõiget 2 täiendatakse punktidega 61 ja 62 järgmises sõnastuses:

„61) iseseisvalt õendusabi osutamise raames käesoleva seaduse § 25 lõike 3 alusel kehtestatud määruses nimetatud õe vastuvõtuteenuse osutamiseks loa taotlemisel õe pädevust tõendavad dokumendid;
62) iseseisvalt õendusabi osutamise raames käesoleva seaduse § 25 lõike 3 alusel kehtestatud määruses nimetatud õe vastuvõtuteenuse osutamiseks loa taotlemisel konsulteeriva arsti nimi, isikukood ja kontaktandmed, kui äriühingul, sihtasutusel või füüsilisest isikust ettevõtjal endal puudub eriarstiabi tegevusluba;”;

13) paragrahvi 42 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „ravimid” sõnadega „ning õe pädevus”;

14) paragrahvi 505 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tervishoiuteenuse osutaja esitab patsiendile kogu võlaõigusseaduse §-s 766 loetletud asjakohase teabe, muu hulgas ravivõimaluste, tervishoiuteenuste kättesaadavuse, kvaliteedi ja ohutuse kohta, tervishoiuteenuse osutaja vastutuskindlustuskaitse või kutsealase vastutusega seotud muu individuaalse või kollektiivse kaitse vahendi üksikasjade kohta, ning selgesti mõistetavad arved ja andmed hindade kohta, patsiendi soovi korral ka andmed tegevusloa kohta.”;

15) paragrahvi 52 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:

„(6) Riigieelarvest, sealhulgas Euroopa Sotsiaalfondi toetusest Tervise Arengu Instituudi kaudu, rahastatakse Eesti alalisele elanikule, Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel elavale isikule ning ajutise viibimisalusega Eestis seaduslikult viibivale ja töötavale isikule riiklike strateegiate ja tervishoiuprogrammide alusel osutatud tervishoiuteenuseid.

(7) Tervise Arengu Instituut võib tervishoiuteenuste arvete menetlemise korraldada Tervise Arengu Instituudi ja Eesti Haigekassa vahel sõlmitud halduslepingu alusel halduskoostöö seaduses sätestatud tingimustel ja korras.”.

§ 2. Ravikindlustuse seaduse muutmine

Ravikindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvides 21 ja 26 asendatakse läbivalt sõnad „Euroopa Liidu ravikindlustuskaart” sõnadega „Euroopa ravikindlustuskaart” vastavas käändes;

2) paragrahvi 21 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kindlustuskaitse tõendamiseks teises Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna riigis ja Šveitsis esitab ravikindlustuse andmekogusse kantud isik Euroopa ravikindlustuskaardi või Euroopa ravikindlustuskaardi asendussertifikaadi (edaspidi asendussertifikaat).”;

3) paragrahvi 41 lõike 2 teine ja kolmas lause muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„Retsepti väljakirjutamise õigus on perearsti nimistu alusel tegutseval perearstil ja temaga koos töötaval õel, tegevusluba omaval eriarstil, hambaarstil ja ämmaemandal, eriarstiabi osutamise tegevusluba omava tervishoiuteenuse osutaja juures töötaval arstil (välja arvatud kiirabi osutamisel), hambaarstil ja ämmaemandal ning kaitsejõududes töötaval Terviseametis registreeritud arstil ja hambaarstil. Alates kolmandast residentuuri aastast on arst-residendil retsepti väljakirjutamise õigus võrdselt vastava eriarstiabi eriala omandanud arstiga.”;

4) paragrahvi 57 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks.

§ 3. Ravimiseaduse muutmine

Ravimiseaduse § 33 täiendatakse lõigetega 14–17 järgmises sõnastuses:

„(14) Ravimi väljakirjutamise õigus on tervishoiuteenuse osutamise õigust omaval arstil, hambaarstil, ämmaemandal ja perearsti nimistu alusel tegutseva perearstiga koos töötaval õel meditsiinilisel ja teise isiku ravimise eesmärgil tema poolt ravitava isiku ambulatoorseks raviks.

(15) Perearsti nimistu alusel tegutseva perearstiga koos töötaval õel on ravimi väljakirjutamise õigus juhul, kui ta on läbinud kliinilise farmakoloogia täienduskoolituse, mis kajastub tervishoiutöötajate riiklikus registris.

(16) Arst-residendil on ravimi väljakirjutamise õigus alates kolmandast residentuuri aastast võrdselt vastava eriarstiabi eriala omandanud arstiga.

(17) Ravimi väljakirjutanud arst, hambaarst, õde või ämmaemand vastutab ravimi väljakirjutamise põhjendatuse ja õigusaktidele vastavuse eest.”.

§ 4. Tartu Ülikooli seaduse muutmine

Tartu Ülikooli seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Lisaks arsti või hambaarsti erialale võib residentuuris omandada eriala lisapädevuse, mis tähendab täiendavaid spetsiifilisi oskusi eriala raames.”;

2) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Ülikool võib pärast ülikooli kehtestatud korras toimunud hindamist anda arsti või hambaarsti eriala lisapädevust tõendava dokumendi eriarstile, kes on tervishoiutöötajate registris registreeritud vastava eriala eriarstina enne 2013. aasta 1. juulit.”.

§ 5. Rakendussätted

 (1) Käesoleva seaduse § 1 punktid 6 ja 10, § 2 punkt 3 ning §-d 3 ja 4 jõustuvad 2016. aasta 1. märtsil.

 (2) Käesoleva seaduse § 2 punkt 4 jõustub 2016. aasta 1. jaanuaril.

Eiki Nestor
Riigikogu esimees

/otsingu_soovitused.json