Teksti suurus:

Raamatupidamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.01.2016
Avaldamismärge:RT I, 30.12.2015, 4

Välja kuulutanud
Vabariigi President
18.12.2015 otsus nr 718

Raamatupidamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 10.12.2015

§ 1. Raamatupidamise seaduse muutmine

Raamatupidamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse tekstis asendatakse sõnad „Eesti hea raamatupidamistava” sõnadega „Eesti finantsaruandluse standard” vastavas käändes;

2) seaduse tekstis asendatakse sõna „majandustulemus” sõnaga „finantstulemus” vastavas käändes;

3) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Kui äriühing lakkab täitmast käesoleva seaduse § 3 punktides 14–20 nimetatud teatavale äriühingurühmale seatud kriteeriume, lõpeb käesolevas seaduses selle äriühingu majandusaasta aruande koostamist käsitlevate erisätete kohaldamine üksnes juhul, kui äriühing ei täida nimetatud kriteeriume kahel järjestikusel bilansipäeval.”;

4) paragrahvi 3 punktid 1–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) vara – raamatupidamiskohustuslase valitseva mõju all olev ressurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel ning mis eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu;
2) kohustis – raamatupidamiskohustuslase eksisteeriv kohustus, mis tuleneb mineviku sündmustest ja millest vabanemine eeldatavalt vähendab majanduslikult kasulikke ressursse;
3) omakapital – jääkosalus raamatupidamiskohustuslase varades pärast tema kõigi kohustiste mahaarvamist;
4) tulu – majandusliku kasu suurenemine aruandeperioodil vara lisandumise või suurenemisena või kohustiste vähenemisena, mille tulemusel omakapital suureneb, välja arvatud omanike sissemaksed omakapitali;
5) kulu – majandusliku kasu vähenemine aruandeperioodil vara vähenemise, ammendumise või amortisatsioonina või kohustiste tekkimisena, mille tulemusena omakapital väheneb, välja arvatud omakapitali arvel omanikele tehtud väljamaksed;”;

5) paragrahvi 3 punktid 7–9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„7) Eesti finantsaruandluse standard – rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev avalikkusele suunatud finantsaruandluse nõuete kogum, mille põhinõuded kehtestatakse käesoleva seadusega ning mida täpsustab käesoleva seaduse § 34 lõike 4 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrus (edaspidi toimkonna juhend);
8) rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtted – Euroopa Liidu direktiivid, mis reguleerivad raamatupidamist, ja üldtunnustatud finantsaruandluse standardid;
9) üldtunnustatud finantsaruandluse standardid – Rahvusvahelise Arvestusstandardite Nõukogu (IASB – ingl International Accounting Standards Board) kinnitatud rahvusvahelised finantsaruandluse standardid (IFRS – ingl International Financial Reporting Standards), väikese ja keskmise suurusega ettevõtete rahvusvaheline finantsaruandlusstandard (IFRS for SMEs – ingl International Financial Reporting Standard for Small and Medium-sized Entities), Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni (IFAC – ingl International Federation of Accountants) Rahvusvahelise Avaliku Sektori Arvestusstandardi Nõukogu (International Public Sector Accounting Standards Board (IPSASB)) kinnitatud rahvusvahelised avaliku sektori finantsarvestuse standardid (IPSAS – ingl International Public Sector Accounting Standards) ja muud analoogsed standardid;”;

6) paragrahvi 3 punkt 10 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 3 täiendatakse punktidega 14−20 järgmises sõnastuses:

„14) mikroettevõtja – osaühing, kelle näitajad vastavad aruandeaasta bilansipäeval kõikidele järgmistele tingimustele: varad kokku kuni 175 000 eurot, kohustised ei ole suuremad kui omakapital, üks osanik, kes on ka juhatuse liige, ja kelle müügitulu on aruandeaastal kuni 50 000 eurot;
15) väikeettevõtja – Eestis registreeritud äriühing, kes ei ole mikroettevõtja ja kelle näitajatest võib aruandeaasta bilansipäeval vaid üks ületada järgmisi tingimusi: varad kokku 4 000 000 eurot, müügitulu 8 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 50 inimest;
16) keskmise suurusega ettevõtja – Eestis registreeritud äriühing, kes ei ole mikroettevõtja ega väikeettevõtja ja kelle näitajatest võib aruandeaasta bilansipäeval vaid üks ületada järgmisi tingimusi: varad kokku 20 000 000 eurot, müügitulu 40 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 250 inimest;
17) suurettevõtja – Eestis registreeritud äriühing, kelle näitajatest aruandeaasta bilansipäeval vähemalt kaks ületavad järgmisi tingimusi: varad kokku 20 000 000 eurot, müügitulu 40 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 250 inimest;
18) väike konsolideerimisgrupp – konsolideerimisgrupp, kelle aruandeaasta bilansipäeva konsolideeritud näitajatest rohkem kui üks ei ületa käesoleva paragrahvi punktis 15 nimetatud tingimusi;
19) keskmise suurusega konsolideerimisgrupp – konsolideerimisgrupp, kes ei ole väike konsolideerimisgrupp ja kelle aruandeaasta bilansipäeva konsolideeritud näitajatest rohkem kui üks ei ületa käesoleva paragrahvi punktis 16 nimetatud tingimusi;
20) suur konsolideerimisgrupp – konsolideerimisgrupp, kelle aruandeaasta bilansipäeva konsolideeritud näitajatest vähemalt kaks ületavad käesoleva paragrahvi punktis 17 toodud tingimusi.”;

8) paragrahvi 6 lõikes 1, § 11 lõikes 1, § 12 lõikes 3, § 15 lõikes 3, § 16 punktides 1 ja 8, § 18 lõikes 1, § 19 lõikes 3 ning § 26 lõikes 1 asendatakse sõna „kohustused” sõnaga „kohustised” vastavas käändes;

9) paragrahvi 8 lõikes 2 ja § 11 lõikes 2 asendatakse sõna „üldeeskirja” sõnadega „avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi”;

10) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Mikroettevõtja, kes lähtub finantsarvestuse ja -aruandluse korraldamisel Eesti heast raamatupidamistavast, võib koostada majandusaasta aruande, mis koosneb üksnes raamatupidamise aastaaruandest.”;

11) paragrahvi 141 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Riigi või kohaliku omavalitsuse asutus või muu avalikke ülesandeid täitev isik võib andmete esitamisega kaasneva halduskoormuse vähendamise eesmärgil võimaldada raamatupidamiskohustuslasel esitada majandusaasta aruandes ning sellega koos esitatavates dokumentides avaliku sektori andmebaasides ristkasutatavaid andmeid.”;

12) paragrahvi 15 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Raamatupidamise aastaaruande koostamise ja avaldamise eesmärk on anda aruande kasutajale, kellel on aruandest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised, raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi, -tulemuse ja rahavoogude kohta asjakohast ning tõepäraselt esitatud informatsiooni, mida aruande kasutaja saaks oma majandusotsuste tegemisel kasutada.”;

13) paragrahvi 15 täiendatakse lõigetega 21−23 järgmises sõnastuses:

„(21) Eesti heast raamatupidamistavast lähtuva mikroettevõtja ja väikeettevõtja raamatupidamise aastaaruanne koosneb vähemalt kahest põhiaruandest (bilanss, kasumiaruanne) ning lisadest (edaspidi lühendatud raamatupidamise aastaaruanne).

(22) Mikroettevõtja eesmärk lühendatud raamatupidamise aastaaruande koostamisel ja avaldamisel on anda aruande kasutajale käesolevas seaduses nõutud informatsiooni oma finantsseisundi ja -tulemuse kohta.

(23) Väikeettevõtja eesmärk lühendatud raamatupidamise aastaaruande koostamisel ja avaldamisel on anda aruande kasutajale, kellel on aruandest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised, oma finantsseisundi ja -tulemuse kohta asjakohast ning tõepäraselt esitatud informatsiooni, mida aruande kasutaja saaks oma majandusotsuste tegemisel kasutada.”;

14) paragrahvi 16 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip – raamatupidamise aruande koostamisel kasutatakse jätkuvalt varem kasutatud arvestuspõhimõtteid ja esitusviise. Esitusviisi ja arvestuspõhimõtteid tohib muuta, kui see võimalus tuleneb käesolevast seadusest või kui uus arvestuspõhimõte või esitusviis suurendab finantsinformatsiooni asjakohasust ja tõepärast esitust;”;

15) paragrahvi 16 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„9) avalikustamise printsiip – raamatupidamise aruandes esitatakse kogu informatsioon, mis võimaldab saada aruande kasutajatel, kellel on aruandest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised, raamatupidamiskohustuslase kohta asjakohast ja tõepäraselt esitatud finantsinformatsiooni;”;

16) paragrahv 17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 17. Rakendatav finantsaruandluse standard

(1) Finantsarvestuse korraldamine ja finantsaruandluses kasutatavad arvestuspõhimõtted ning informatsiooni esitusviis peavad olema kooskõlas käesolevas seaduses sätestatud nõuetega ja ühega järgmisest kahest finantsaruandluse standardist:
1) Eesti finantsaruandluse standard;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (EÜT L 243, 11.09.2002, lk 1–4) sätestatud korra kohaselt Euroopa Komisjoni vastu võetud rahvusvaheline finantsaruandluse standard (edaspidi otsekohalduv standard).

(2) Äriühing, kelle emiteeritud väärtpaberid on võetud kauplemisele Eesti või muu Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi lepinguriik) reguleeritud väärtpaberiturule, krediidiasutus, finantsvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja, investeerimisühing ja kindlustusandja peavad finantsaruandluses lähtuma otsekohalduvast standardist.

(3) Eesti Panga finantsaruandluses kasutatavad põhimõtted määrab Eesti Panga president kooskõlas Euroopa Keskpanga aruandlusjuhenditega. Valdkondades, mida need ei reguleeri, lähtutakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust.

(4) Riik, riigiraamatupidamiskohustuslane, kohaliku omavalitsuse üksus, muu avalik-õiguslik juriidiline isik ja eelnimetatud raamatupidamiskohustuslasega samasse konsolideerimisgruppi kuuluv raamatupidamiskohustuslane, kelle eesmärgiks ei ole majandustegevuse kaudu kasumi taotlemine, peab finantsaruandluses lähtuma avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist.

(5) Raamatupidamiskohustuslane, kelle eesmärgiks on majandustegevuse kaudu kasumi taotlemine ja kelle üle riigiraamatupidamiskohustuslasel, kohaliku omavalitsuse üksusel või muul avalik-õiguslikul juriidilisel isikul on otseselt või kaudselt või teiste valitseva või olulise mõju all olevate isikute kaudu valitsev mõju, peab finantsaruandluses lähtuma ühest käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud standardist ning avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis sätestatud aruannete vormidest ja nende esitamise korrast.

(6) Valdkondades, mida käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud standardid ei reguleeri, on raamatupidamiskohustuslasel lubatud finantsaruannete koostamisel lähtuda üldtunnustatud finantsaruandluse standarditest ulatuses, milles need pole vastuolus Eestis kehtivate õigusaktidega.”;

17) paragrahvi 18 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Raamatupidamiskohustuslane, kes lähtub käesoleva seaduse § 141 lõike 2 alusel kehtestatud aruandevormidest, võib esitada käesoleva seaduse lisas 1 esitatud bilansiskeemi kirjeid kasvavas likviidsuse järjekorras.”;

18) paragrahvi 18 täiendatakse lõigetega 31−34 järgmises sõnastuses:

„(31) Lühendatud raamatupidamise aastaaruandes peab mikroettevõtja esitama bilansis vähemalt käesoleva seaduse lisas 1 esitatud bilansiskeemi tärniga tähistatud kirjed.

(32) Lühendatud raamatupidamise aastaaruandes võib väikeettevõtja esitada käesoleva seaduse lisas 1 esitatud bilansiskeemi kirjete ja lisas 2 esitatud kasumiaruande skeemis toodud araabia numbritega tähistatud kirjete alaliigendused bilansi ja kasumiaruande asemel raamatupidamise aastaaruande lisades.

(33) Suurettevõtja ja keskmise suurusega ettevõtja, kes lähtub käesoleva seaduse § 141 lõike 2 alusel kehtestatud aruandevormidest, peab esitama käesoleva seaduse lisas 1 esitatud bilansiskeemi kirjete ja lisas 2 esitatud kasumiaruande skeemis toodud araabia numbritega tähistatud kirjete alaliigendused bilansi ja kasumiaruande asemel raamatupidamise aastaaruande lisades.

(34) Käesoleva seaduse § 141 lõikes 6 nimetatud raamatupidamiskohustuslane, kes lähtub käesoleva seaduse lisas 1 esitatud bilansiskeemist ja lisas 2 esitatud ühest kasumiaruande skeemist, võib:
1) esitada bilansikirjete alaliigendusi bilansi asemel lisades;
2) avaldada ebaolulisi bilansi ja kasumiaruande kirjeid summeeritult, lähtudes olulisuse printsiibist;
3) täpsustada bilansi ja kasumiaruande kirjete nimetusi;
4) lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi või kasumiaruande informatiivsusele ja loetavusele.”;

19) paragrahvi 18 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „§ 15 lõikes 1” tekstiosaga „§-s 15”;

20) paragrahvi 21 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Raamatupidamise aastaaruande lisades on raamatupidamiskohustuslane kohustatud avalikustama:
1) millisest käesoleva seaduse §-s 17 nimetatud finantsaruandluse standardist lähtuvalt on raamatupidamise aastaaruanne koostatud;
2) aastaaruande koostamisel kasutatud olulised arvestuspõhimõtted;
3) selgitused põhiaruannete oluliste kirjete ja nende muutumise kohta aruandeperioodil;
4) tegevjuhtkonna ja kõrgema juhtorgani liikmetele raamatupidamiskohustuslase poolt aruandeaastal arvestatud tasu ja olulised soodustused (tekkepõhiselt arvestatuna);
5) töötajatele aruandeaastal arvestatud tasu üldsumma ja keskmise töötajate arvu maksukorralduse seaduse § 251 lõikes 4 nimetatud töötamise liikide kaupa;
6) ülevaate aruandeaastal riigi- või kohaliku omavalitsuse eelarvest otseselt või kaudselt raamatupidamiskohustuslasele mitteturutingimustel eraldatud vahenditest, sealhulgas saadud riigiabist, ja nende kasutamisest;
7) sihtasutusest raamatupidamiskohustuslase soodustatud isikute nimekirja või viite allikale, kui see teave on avalikust allikast kättesaadav;
8) mittetulundusühingust raamatupidamiskohustuslase liikmete arvu füüsiliste ja juriidiliste isikute kaupa;
9) muud olulised asjaolud raamatupidamiskohustuslase kohta asjakohase ja tõepäraselt esitatud finantsinformatsiooni andmiseks raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi, -tulemuse ja rahavoogude kohta.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule esitab raamatupidamiskohustuslane raamatupidamise aastaaruande lisas ülevaate aruandeaastal arvestatud audiitorettevõtja kliendilepingu tasude suurusest, jaotatuna:
1) auditi tasudeks;
2) ülevaatuse teenuse tasudeks;
3) muude kindlustandvate teenuste tasudeks;
4) seonduvate teenuste tasudeks;
5) muu äritegevuse, sealhulgas maksunõustamisteenuse tasudeks.

(3) Väikeettevõtja peab lühendatud raamatupidamise aastaaruande lisades avalikustama vähemalt:
1) teabe selle kohta, et tegemist on lühendatud raamatupidamise aastaaruandega ja et see on koostatud kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga;
2) aastaaruande koostamisel kasutatud olulised arvestuspõhimõtted;
3) õiglases väärtuses kajastatavate bilansikirjete hindamise olulised eeldused ning nende kirjete saldode muutuste analüüsi;
4) bilansiväliste tingimuslike ja siduvate kohustuste kogusumma;
5) tehingud seotud osapooltega (osapoolte kirjeldus, tehingute maht, saldod ja muu teave tehingute kohta, mis on vajalik ettevõtte finantsseisundi mõistmiseks);
6) kohustised, mille täitmise kohta on ettevõtja andnud tagatise, ning antud tagatise liigi ja kirjelduse;
7) tegevjuhtkonna ja kõrgema juhtorgani liikmele makstud ettemaksed ja antud laenude summa, sealhulgas laenu tagasimaksmise või mahakandmise või laenust loobumise summa, samuti maksetähtajad ja intressimäärad ning muud olulised tingimused;
8) erandliku tulu ja kulu kirje, mis on harvaesinevas suuruses või laadis, summa ja olemuse;
9) nende pikaajaliste kohustiste summa, mille tagasimakse tähtajani on jäänud rohkem kui viis aastat;
10) materiaalse ja immateriaalse põhivara muutuste kirjelduse rühmade kaupa (soetusmaksumus, akumuleeritud kulum ning jääkväärtus perioodi alguses ja lõpus; perioodi jooksul soetatud, müüdud ja üle kantud põhivara; perioodi kulum ja muud muutused);
11) olulised sündmused pärast bilansipäeva;
12) oluliste bilansis kajastamata tehingute olemuse ja ärilise eesmärgi kirjelduse;
13) keskmise töötajate arvu;
14) selle konsolideerimisgrupi, kuhu väikeettevõtja kuulub, konsolideeritud finantsaruandeid koostava konsolideeriva üksuse nime ja registrijärgse asukoha.

(4) Mikroettevõtja peab lühendatud raamatupidamise aastaaruande lisades avalikustama vähemalt käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 4, 6 ja 7 ning § 24 lõikes 5 nimetatud teabe.

(5) Raamatupidamise aastaaruande lisad peavad vastama ühele käesoleva seaduse §-s 17 nimetatud finantsaruandluse standardile.

(6) Kui tegevjuhtkond jõuab järeldusele, et Eesti hea raamatupidamistava järgimisest ei piisa raamatupidamise aastaaruande eesmärgi saavutamiseks, tuleb raamatupidamise aastaaruande lisas anda informatsiooni, mis on vajalik asjakohase ja tõepäraselt esitatud finantsinformatsiooni saamiseks.

(7) Kui Eesti hea raamatupidamistava mõne sätte järgimine takistab raamatupidamise aastaaruande eesmärgi saavutamist, on sellest sättest lubatud kõrvale kalduda, selgitades raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatavaid arvestuspõhimõtteid kirjeldavas lisas kõrvalekaldumise põhjuseid.

(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 sätestatut ei kohaldata mikroettevõtja lühendatud raamatupidamise aastaaruandele.”;

21) paragrahvi 24 lõikest 1 ja § 31 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „järgmisel majandusaastal”;

22) paragrahvi 24 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Muu hulgas peab tegevusaruanne sisaldama teavet raamatupidamiskohustuslase välisriigis registreeritud filiaalide olemasolu kohta.”;

23) paragrahvi 24 lõike 3 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) finantsinstrumentide finantsriskide maandamise eesmärke ja põhimõtteid ning majandusaastal ja aruande koostamise perioodil ilmnenud valuutakursside, intressimäärade ja börsikursside muutumisega seonduvaid riske;”;

24) paragrahvi 24 täiendatakse lõigetega 5−8 järgmises sõnastuses:

„(5) Kui raamatupidamiskohustuslane on majandusaasta kestel omandanud või tagatiseks võtnud oma aktsiaid või osasid, esitatakse tegevusaruandes omandatud või tagatiseks võetud võõrandatud ja võõrandamata:
1) aktsiate või osade arv ja nende nimiväärtus, nimiväärtuse puudumise korral arvestuslik nimiväärtus ja osakaal aktsia- või osakapitalis;
2) aktsiate või osade eest makstud tasu suurus ja nende omandamise või tagatiseks võtmise põhjus.

(6) Suurettevõtja, kes on audiitortegevuse seaduse §-s 13 nimetatud avaliku huvi üksus ja kelle töötajate arv bilansipäeva seisuga on suurem kui 500, peab muu hulgas tegevusaruandes kirjeldama oma ärimudelit, oma tegevusega kaasnevaid keskkonna- ja sotsiaalseid mõjusid, inimressursi juhtimist, inimõiguste järgimist ning korruptsioonivastast võitlust käsitlevat riskijuhtimist ja selleks rakendatavat poliitikat ja selle tulemusi, tuues välja olulised mitterahalised tulemusnäitajad.

(7) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud raamatupidamiskohustuslase tegevusega kaasnevate keskkonna- ja sotsiaalsete mõjude, inimressursi juhtimise ja inimõiguste järgimise ning korruptsioonivastaste võitlusega seonduv poliitika on kirjeldatud raamatupidamiskohustuslase rakendatavas ühingujuhtimise tavas või muus raamistikus, tuleb tegevusaruandes esitada viide asjakohasele raamistiku sättele.

(8) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud raamatupidamiskohustuslasel puudub tema tegevusega kaasnevaid keskkonna- ja sotsiaalseid mõjusid ning inimressursi juhtimist ja inimõiguste järgimist ning korruptsioonivastast võitlust käsitlev poliitika või kui aruandeaastal välja töötatud poliitikat rakendatud ei ole, tuleb tegevusaruandes esitada argumenteeritud selgitus selle kohta, miks neid põhimõtteid välja töötatud ei ole või miks raamatupidamiskohustuslane välja töötatud poliitikat ei rakenda.”;

25) paragrahvi 242 lõiget 3 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) ülevaadet selle kohta, kuidas raamatupidamiskohustuslane on hea ühingujuhtimise tava rakendanud;”;

26) paragrahvi 242 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Suurettevõtja, kelle emiteeritud hääleõigust andvad väärtpaberid on võetud kauplemisele Eesti või muu lepinguriigi reguleeritud väärtpaberiturule, peab ühingujuhtimise aruandes kirjeldama äriühingu juhatuses ja kõrgemas juhtorganis ellu viidavat mitmekesisuspoliitikat ning selle rakendamise tulemusi aruandeaastal. Kui mitmekesisuspoliitikat aruandeaastal rakendatud ei ole, tuleb selle põhjuseid selgitada ühingujuhtimise aruandes.”;

27) paragrahvi 25 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Majandusaasta aruande heakskiitmisega kinnitab tegevjuhtkond või füüsilisest isikust ettevõtja majandusaasta aruandes esitatud andmete õigsust ja täielikkust, sealhulgas seda, et raamatupidamise aastaaruanne koostati kooskõlas käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 nimetatud finantsaruandluse standardiga ning see kajastab asjakohast ja tõepäraselt esitatud informatsiooni raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi ja -tulemuse ning rahavoo kohta või annab käesolevas seaduses nõutud informatsiooni.”;

28) paragrahvi 28 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande ja selle osade suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse 3. peatükis, välja arvatud mikroettevõtja ja väikeettevõtja kohta, sätestatut.”;

29) paragrahvi 29 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande koostamise kohustusest on vabastatud konsolideeriv üksus, kelle konsolideeritud näitajad, millest pole maha arvatud omavahelisi tehinguid, ei ole suuremad kui käesoleva seaduse § 3 punktis 18 sätestatud väikese konsolideerimisgrupi bilansimahu ja netokäibe näitajad, millele on lisatud 20%.

(2) Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande koostamise kohustusest on vabastatud konsolideeriv üksus, kelle konsolideeritud näitajad ei ületa käesoleva seaduse § 3 punktis 18 sätestatud väikese konsolideerimisgrupi tingimusi.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja 2 sätestatud erand ei kehti konsolideeriva üksuse suhtes, kes ise või kelle konsolideeritav üksus on audiitortegevuse seaduse §-s 13 nimetatud äriühingust avaliku huvi üksus.

(4) Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande koostamise kohustusest on vabastatud konsolideeriv üksus, kelle konsolideeritavate üksuste bilansimahud kokku ei ületa 5% konsolideeriva üksuse bilansimahust ja müügitulu ei ületa 5% konsolideeriva üksuse müügitulust.

(5) Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande koostamise kohustusest on vabastatud äriühing, kelle aktsiad või osad kuuluvad lepinguriigis registreeritud konsolideerivale üksusele ning kes on kohustatud koostama ja avalikustama konsolideerimisgrupi auditeeritud majandusaasta aruande. Osaluse määramisel ei võeta arvesse neid aktsiaid või osi, mis kuuluvad asjaomase äriühingu tegevjuhtkonnale ja kõrgema juhtorgani liikmetele.

(6) Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande koostamise kohustusest on vabastatud äriühing, kelle aktsiate või osadega esindatud häältest vähemalt 90% kuulub lepinguriigis registreeritud konsolideerivale üksusele, kui vabastamise on kõik äriühingu ülejäänud aktsionärid või osanikud heaks kiitnud ning valitsevat mõju omav konsolideeriv üksus on asukohamaa seaduste kohaselt kohustatud koostama ja avalikustama konsolideerimisgrupi auditeeritud majandusaasta aruande.

(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 sätestatud erandid ei kehti konsolideeriva üksuse suhtes, kes on äriühing, kelle emiteeritud väärtpaberid on võetud kauplemisele Eesti või muu lepinguriigi reguleeritud väärtpaberiturule.

(8) Käesoleva paragrahvi lõike 5 või 6 kohaselt konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande koostamisest vabastatud konsolideeriv üksus peab oma raamatupidamise aastaaruande lisas avaldama muu hulgas:
1) valitsevat mõju omava konsolideeriva üksuse ärinime ja registrisse kantud asukoha;
2) teabe selle kohta, et ta on vabastatud konsolideerimisgrupi aruande koostamisest.

(9) Käesoleva paragrahvi lõike 5 või 6 kohaselt konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande koostamisest vabastatud konsolideeriva üksuse ja tema konsolideeritavate üksuste aruanded ühendatakse valitsevat mõju omava konsolideeriva üksuse koostatavasse konsolideerimisgrupi majandusaasta aruandesse.

(10) Konsolideeritavat üksust ei pea rida-realt kajastama konsolideerimisgrupi aruandes, kui:
1) konsolideerival üksusel ei olnud aruandeperioodi jooksul võimalik teostada valitsevat mõju konsolideeritava üksuse üle;
2) aruande koostamiseks vajaliku teabe hankimine konsolideeritava üksuse kohta nõuab äärmiselt ebamõistlikke kulutusi või pikka viivitust;
3) konsolideeritava üksuse aktsiaid või osasid hoitakse üksnes nende hilisemaks edasimüügiks.”;

30) paragrahvi 30 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruande eesmärk on anda asjakohast ja tõepäraselt esitatud finantsinformatsiooni konsolideerimisgrupi finantsseisundist, -tulemusest ja rahavoogudest.”;

31) paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Kui konsolideerimisse kaasatud ettevõtjate koosseis on aruandeaasta jooksul oluliselt muutunud, tuleb konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruandes esitada teave, mis võimaldab majandusaasta arvnäitajaid sellele eelnenud majandusaasta arvnäitajatega võrrelda.”;

32) paragrahvi 31 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Lisaks käesoleva seaduse § 24 lõigetes 1−4 nimetatule näidatakse konsolideerimisgrupi tegevusaruandes ära:”;

33) paragrahvi 31 täiendatakse lõigetega 3−6 järgmises sõnastuses:

„(3) Konsolideerimisgrupi tegevusaruandes tuleb muu hulgas näidata majandusaasta kestel konsolideeriva või tema konsolideeritava üksuse omandanud või tagatiseks võtnud konsolideeriva üksuse osade või aktsiate võõrandatud ja võõrandamata:
1) aktsiate või osade arv, nimiväärtus, nimiväärtuse puudumise korral arvestuslik nimiväärtus ja osakaal aktsia- või osakapitalis;
2) aktsiate või osade eest makstud tasu suurus ning nende omandamise või tagatiseks võtmise põhjus.

(4) Suure konsolideerimisgrupi konsolideeriv üksus, kes on audiitortegevuse seaduse §-s 13 nimetatud avaliku huvi üksus ja kelle töötajate arv bilansipäeva seisuga on suurem kui 500, esitab konsolideerimisgrupi tegevusega kaasnevate keskkonna- ja sotsiaalsete mõjude, inimressursi juhtimise, inimõiguste järgimise ning korruptsioonivastase võitlusega seotud küsimuste kohta informatsiooni käesoleva seaduse § 24 lõigetes 6−8 sätestatu kohaselt konsolideerimisgrupi tegevusaruandes.

(5) Käesoleva seaduse § 29 lõike 5 või 6 kohaselt konsolideerimisgrupi aruande koostamisest vabastatud konsolideeriva üksuse ja tema konsolideeritava üksuse kohta tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud informatsioon esitada konsolideerimisgrupi majandusaasta aruannet koostava konsolideeriva üksuse konsolideeritud tegevusaruandes.

(6) Konsolideeriv ja konsolideeritav üksus ei ole kohustatud oma tegevusaruandes esitama käesoleva seaduse § 24 lõigetes 6−8 nimetatud informatsiooni, kui see kajastatakse käesoleva paragrahvi lõigete 4 ja 5 kohaselt konsolideeriva üksuse koostatavas konsolideeritud tegevusaruandes.”;

34) paragrahvis 311 asendatakse tekstiosa „§-s 24” tekstiosaga „§ 24 lõigetes 1−4”;

35) paragrahvi 312 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Suure konsolideerimisgrupi ühingujuhtimise aruandes tuleb kirjeldada konsolideerimisgrupi juhatustes ja kõrgemates juhtorganites ellu viidavat mitmekesisuspoliitikat ning selle rakendamise tulemusi aruandeaastal. Kui mitmekesisuspoliitikat aruandeaastal rakendatud ei ole, tuleb selle põhjuseid selgitada ühingujuhtimise aruandes.”;

36) paragrahvi 32 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Vabariigi Valitsus moodustab Raamatupidamise Toimkonna (edaspidi toimkond), mille ülesandeks on:
1) suunata finantsarvestusalast ja -aruandlusalast tegevust ning esitada vastavad ettepanekud ja soovitused Rahandusministeeriumile;
2) töötada välja Eesti finantsaruandluse standardi põhinõudeid täpsustav toimkonna juhendi eelnõu ja esitada see valdkonna eest vastutavale ministrile määrusega kehtestamiseks;
3) tutvustada toimkonna juhendeid ning anda nende kohta selgitusi ja tõlgendusi.

(2) Toimkond on sõltumatu komisjon, mille töökorra kinnitab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul. Toimkonda teenindab Rahandusministeerium, kelle esindajatel on õigus osaleda toimkonna koosolekutel hääleõiguseta.

(3) Rahandusministeerium, Vabariigi Valitsus ega muud valitsusasutused või osapooled ei tohi sekkuda toimkonna töösse.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmisel lähtutakse avalikust huvist ja võetakse arvesse üldisi majandushuve.

(5) Toimkonna esimees tagab toimkonna ja selle töörühmade tegevuse nõuetekohase toimimise. Toimkonna liikmed peavad tagama, et toimkonna töös oleksid kaitstud finantsaruannete koostajate, kasutajate ja auditeerijate huvid.

(6) Rahandusministeerium võtab kasutusele kohased meetmed, et kaasata toimkond finantsarvestuse ja -aruandlusega seotud õigusaktide eelnõude väljatöötamisse.

(7) Toimkonna esimehe ja liikmete tasu suuruse määrab ja selle maksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(8) Rahandusministril on õigus teha toimkonnale või selle liikmele käesolevast seadusest ja töökorrast tulenevate kohustuste täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi.”;

37) paragrahvi 33 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Toimkonna nimetab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul seitsmeliikmelisena kolmeks aastaks raamatupidamise spetsialistidest, selle ala teadlastest ja praktikutest.

(2) Toimkonna liikme kutsub tagasi Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul.

(3) Toimkonna liige kutsutakse tagasi viivitamata, kui:
1) tema suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus kriminaalasjas;
2) on ilmnenud, et ta on jätnud oma kohustused olulisel määral täitmata, kahjustanud toimkonna huve või on muul mõjuval põhjusel sobimatu toimkonna liikme kohustusi täitma.

(4) Toimkonna liikme võib enne tema volituste lõppemist tagasi kutsuda, kui ta üle nelja kuu kestnud haiguse tõttu on võimetu oma kohustusi täitma.

(5) Toimkonna liikme tagasikutsumise, tagasiastumise või surma korral nimetatakse tema asemele uus liige, kelle volitused kestavad kuni toimkonna volituste tähtaja lõpuni.

(6) Toimkonna liikmete nimetamise, tagasikutsumise ja tagasiastumise täpsem kord sätestatakse töökorras.

(7) Kui toimkonna liikmete volituste lõppemise tähtajaks ei ole uut toimkonna koosseisu nimetatud, pikenevad toimkonna liikmete volitused kuni toimkonna uue koosseisu nimetamiseni.”;

38) paragrahv 34 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 34. Toimkonna juhendid

(1) Toimkond lähtub iga toimkonna juhendi väljatöötamisel järgmistest põhimõtetest:
1) juhendi eelnõu on toimkonna veebilehel avalikkusele kättesaadav ja avatud avalikuks aruteluks vähemalt kuus nädalat;
2) saadud arvamused ja kommentaarid vaadatakse läbi ning olulisi vastuväiteid ja parandusettepanekuid kaalutakse;
3) kui juhendi eelnõusse tehakse olulisi muudatusi, taasavatakse eelnõu avalikuks aruteluks vähemalt neljaks nädalaks;
4) juhendi eelnõu sisaldab viiteid rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele, millest on selle väljatöötamisel lähtutud.

(2) Toimkonna juhendi eelnõus võib põhjendatud juhtudel ette näha erisusi rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetest nende lihtsustatud rakendamiseks või rakendamata jätmiseks. Erisuste rakendamise korral tuleb erisusi kirjeldada ning põhjendada, miks need on vajalikud.

(3) Käesoleva seaduse § 32 lõike 1 punkti 2 alusel toimkonna ette valmistatud ja heaks kiidetud toimkonna juhendi eelnõu esitab toimkond valdkonna eest vastutavale ministrile koos kehtestamise ettepanekuga.

(4) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab toimkonna juhendi määrusega.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud määrus võib toimkonna esitatust erineda vaid ulatuses, mis on vajalik vastavuse tagamiseks Eestis kehtivate õigusaktidega või rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetega.”;

39) seaduse 6. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

6. peatükk
AVALIKU SEKTORI RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMISE ERISUSED
”;

40) paragrahv 35 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 35. Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse korraldamine

(1) Riigi finantsarvestust ja -aruandlust vastavalt käeoleva seaduse § 2 lõikele 3 ning riigi võetud rahvusvaheliste raamatupidamis- ja finantsaruandluskohustuste täitmist korraldab Rahandusministeerium.

(2) Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis kehtestatakse arvestuspõhimõtted, aruannete vormid ja nende esitamise kord riigiraamatupidamiskohustuslastele, kohaliku omavalitsuse üksustele, muudele avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele ja teistele raamatupidamiskohustuslastele, kelle üle eelnimetatud isikutel on otseselt või kaudselt või teiste valitseva või olulise mõju all olevate isikute kaudu valitsev mõju.

(3) Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis kehtestatakse aruannete vormid ja nende esitamise kord riigiraamatupidamiskohustuslaste, kohaliku omavalitsuse üksuste, muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute ja teiste raamatupidamiskohustuslaste otsese või kaudse või teiste valitseva või olulise mõju all olevate isikute kaudu olulise mõju all olevatele raamatupidamiskohustuslastele.

(4) Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend on riigi kui terviku raamatupidamise sise-eeskiri käesoleva seaduse § 11 tähenduses. Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi olemasolu ei vabasta riigiraamatupidamiskohustuslast kohustusest kehtestada oma sise-eeskiri.

(5) Toimkonna ette valmistatud ja valdkonna eest vastutavale ministrile esitatud avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend kehtestatakse käesoleva seaduse § 34 lõikes 4 nimetatud määrusega.”;

41) paragrahv 36 tunnistatakse kehtetuks;

42) paragrahv 37 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 37. Riigi ja riigiraamatupidamiskohustuslase finantsaruanded

(1) Riigiraamatupidamiskohustuslase, välja arvatud Riigikontrolli suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse §-s 14 nimetatud majandusaasta aruande koostamise kohustust.

(2) Riigiraamatupidamiskohustuslane, välja arvatud Riigikontroll, esitab Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile riigiraamatupidamiskohustuslase bilansi ja tulemiaruande ning riigieelarve täitmise aruande.

(3) Rahandusministeerium koostab riigi majandusaasta koondaruande riigiraamatupidamiskohustuslaste aruannete, riigi valitseva mõju all olevatelt raamatupidamiskohustuslastelt laekuvate aruannete ja muude aruannete alusel.

(4) Riigi majandusaasta koondaruande esitamise eesmärk on võimaldada Riigikogul kontrollida Vabariigi Valitsust, anda Vabariigi Valitsusele võimalus selgitada oma tegevust aruandeaastal ja esitada Riigikogule vajalik informatsioon uute eelarveliste otsuste tegemiseks.

(5) Riigi majandusaasta koondaruande raamatupidamise aastaaruande, Riigikontrolli raamatupidamise aastaaruande ning riigi ja riigiraamatupidamiskohustuslase tehingute seaduslikkuse audiitorkontrolli pädevus, samuti riigi majandusaasta koondaruande avaldamise ja kinnitamise nõuded sätestatakse riigieelarve seaduses.”;

43) paragrahvi 38 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 38. Riigi majandusaasta koondaruande tegevusaruanne ja raamatupidamise aastaaruanne”;

44) paragrahvi 38 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) ülevaadet ministeeriumite siseauditi üksuste sise- ja välishindamise tulemustest.”;

45) paragrahvi 38 lõiked 2, 3 ja 6 tunnistatakse kehtetuks;

46) paragrahvi 38 lõike 10 punktis 3 asendatakse sõna „võlakohustuste” sõnaga „võlakohustiste”;

47) paragrahvid 41 ja 42 paigutatakse seaduse 6. peatükki;

48) seaduse 7. peatükki täiendatakse §-ga 452 järgmises sõnastuses:

§ 452. Valitsussektori üksusele tehtud maksete aruanne

(1) Suurettevõtja ning audiitortegevuse seaduse §-s 13 nimetatud äriühingust avaliku huvi üksus, kes tegeleb mäetööstuse või looduslikult tekkinud metsade raiega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.06.2013, lk 19), artikli 41 tähenduses, esitab majandusaasta aruande lisana lepinguriigi või mittelepinguriigi (edaspidi kolmas riik) valitsussektori üksustele tehtud maksete aruande.

(2) Valitsussektori üksustele tehtud maksete aruandes tuleb esitada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL artiklis 43 nõutud informatsioon.

(3) Suure konsolideerimisgrupi ja konsolideerimisgrupi, kuhu kuulub äriühing, mis on avaliku huvi üksuseks audiitortegevuse seaduse § 13 tähenduses, konsolideeriv üksus esitab konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande lisana valitsussektori üksusele tehtud maksete konsolideeritud aruande, kui mõni grupi üksustest tegeleb mäetööstuse või looduslikult tekkinud metsade raiega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL artikli 44 lõike 1 tähenduses.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud raamatupidamiskohustuslane ei pea esitama valitsussektori üksusele tehtud maksete aruannet, kui tema tehtud maksed kajastuvad liikmesriigi konsolideeriva üksuse koostatud valitsussektorile riigieelarve seaduse § 2 tähenduses tehtud maksete konsolideeritud aruandes.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud nõuded loetakse täidetuks raamatupidamiskohustuslasel, kes esitab majandusaasta aruande lisana valitsussektorile tehtud maksete aruande, mis on koostatud kolmanda riigi nõuete kohaselt, mis on samaväärsed Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL artiklites 43 ja 44 sätestatuga.

(6) Valitsussektori üksusele tehtud maksete konsolideeritud aruanne peab sisaldama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL artiklites 43 ja 44 nimetatud informatsiooni iga konsolideerimisgruppi kuuluva mäetööstuse või looduslikult tekkinud metsade raiega tegeleva konsolideeritava üksuse kohta.

(7) Valdkonna eest vastutav minister võib vajaduse korral määrusega kehtestada valitsussektori üksusele tehtud maksete aruandele esitatavad täpsustatud nõuded.”;

49) paragrahvi 62 täiendatakse lõigetega 9−15 järgmises sõnastuses:

„(9) Käesoleva seaduse redaktsiooni, mis jõustus 2016. aasta 1. jaanuaril, kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 2016. aasta 1. jaanuaril või hiljem, ja nende kohta koostatud aruannetele.

(10) Käesoleva seaduse § 242 lõike 4 ja § 312 lõike 4 redaktsiooni, mis jõustus 2016. aasta 1. jaanuaril, kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 2017. aasta 1. jaanuaril või hiljem.

(11) Käesoleva seaduse §-de 37 ja 38 redaktsiooni, mis jõustus 2016. aasta 1. jaanuaril, kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 2015. aasta 1. jaanuaril või hiljem.

(12) Aruandeperioodidele, mis algavad 2016. aasta 31. detsembril või varem, ja nende kohta koostatud aruannetele kohaldatakse toimkonna juhendeid enne 2017. aasta 1. jaanuari kehtivas redaktsioonis.

(13) Aruandeperioodidele, mis algavad 2017. aasta 1. jaanuaril või hiljem, ja nende kohta koostatud aruannetele kohaldatakse toimkonna juhendeid 2017. aasta 1. jaanuaril või hiljem kehtivas redaktsioonis.

(14) Käesoleva seaduse § 35 redaktsiooni, mis jõustub 2017. aasta 1. jaanuaril, kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 2017. aasta 1. jaanuaril või hiljem, ja nende kohta koostatud aruannetele.

(15) Toimkonna juhendid ja üldeeskiri tuleb viia käesoleva seaduse § 3 punktide 1−5 2016. aasta 1. jaanuaril jõustunud redaktsiooniga kooskõlla 2017. aasta 1. jaanuariks.”;

50) seaduse normitehniline märkus muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.06.2013, lk 19), muudetud direktiiviga 2014/95/EL (ELT L 330, 15.11.2014, lk 1).”;

51) seaduse lisad 1 ja 2 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud);

52) seaduse lisa 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 2. Audiitortegevuse seaduse muutmine

Audiitortegevuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 91 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on raamatupidamise aastaaruande audit kohustuslik raamatupidamise seaduse tähenduses raamatupidamiskohustuslasele, kelle raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt kaks ületavad alljärgnevaid tingimusi:
1) müügitulu või tulu 4 000 000 eurot;
2) varad bilansipäeva seisuga kokku 2 000 000 eurot;
3) keskmine töötajate arv 60 inimest.

(2) Raamatupidamise aastaaruande audit on kohustuslik raamatupidamise seaduse tähenduses raamatupidamiskohustuslasele, kelle raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt üks ületab alljärgnevaid tingimusi:
1) müügitulu või tulu 12 000 000 eurot;
2) varad bilansipäeva seisuga kokku 6 000 000 eurot;
3) keskmine töötajate arv 180 inimest.”;

2) paragrahvi 91 lõikes 3 asendatakse sõna „riigiraamatupidamiskohustuslasele” sõnaga „Riigikontrollile”;

3) paragrahvi 92 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on raamatupidamise aastaaruande ülevaatus kohustuslik raamatupidamise seaduse tähenduses raamatupidamiskohustuslasele, kelle raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt kaks ületavad alljärgnevaid tingimusi:
1) müügitulu või tulu 1 600 000 eurot;
2) varad bilansipäeva seisuga kokku 800 000 eurot;
3) keskmine töötajate arv 24 inimest.

(2) Raamatupidamise aastaaruande ülevaatus on kohustuslik raamatupidamise seaduse tähenduses raamatupidamiskohustuslasele, kelle raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt üks ületab alljärgnevaid tingimusi:
1) müügitulu või tulu 4 800 000 eurot;
2) varad bilansipäeva seisuga kokku 2 400 000 eurot;
3) keskmine töötajate arv 72 inimest.”;

4) paragrahvi 184 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Käesoleva seaduse § 91 lõigete 1 ja 2 ning § 92 lõigete 1 ja 2 2016. aasta 1. jaanuaril jõustunud redaktsiooni kohaldatakse majandusaasta aruannete aruandeperioodide kohta, mis algavad 2016. aasta 1. jaanuaril või hiljem.”.

§ 3. Mittetulundusühingute seaduse muutmine

Mittetulundusühingute seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 36 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Majandusaasta aruanne kiidetakse heaks ja vormistatakse vastavalt raamatupidamise seaduse §-s 25 sätestatule.”;

2) paragrahvi 36 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Juhatus esitab heakskiidetud aruande üldkoosolekule.”;

3) paragrahvi 36 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks.

§ 4. Riigieelarve seaduse muutmine

Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 77 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Riigi majandusaasta aruanded on Riigikontrolli majandusaasta aruanne ja riigi majandusaasta koondaruanne. Aruanded koostatakse vastavalt raamatupidamise seadusele.

(2) Riigi majandusaasta koondaruande osaks oleva raamatupidamise aastaaruande auditi teeb Riigikontroll. Riigi tehingute seaduslikkust kontrollib Riigikontroll.”;

2) paragrahv 78 tunnistatakse kehtetuks.

§ 5. Riigikontrolli seaduse muutmine

Riigikontrolli seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 71 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Riigikontroll koordineerib ja juhendab vandeaudiitori kutsetegevusalaste ülesannete täitmist riigi konsolideeritud ja konsolideerimata raamatupidamise aastaaruande auditi ning riigi ja riigiraamatupidamiskohustuslaste, välja arvatud Riigikontrolli tehingute seaduslikkuse kontrolli teostamisel.”;

2) paragrahvist 8 jäetakse välja sõnad „Riigiasutused ja”.

§ 6. Sihtasutuste seaduse muutmine

Sihtasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 34 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Majandusaasta aruanne kiidetakse heaks ja vormistatakse vastavalt raamatupidamise seaduse §-s 25 sätestatule.”;

2) paragrahvi 34 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Juhatus esitab heakskiidetud aruande nõukogule kinnitamiseks nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates.”;

3) paragrahvi 34 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 7. Vabariigi Valitsuse seaduse muutmine

Vabariigi Valitsuse seaduse § 922 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kui ministeeriumis või Riigikantseleis on moodustatud siseaudiitori kutsetegevusalaste ülesannete täitmiseks asjaomane ametikoht või on loodud asjaomane struktuuriüksus, esitab ametnik või struktuuriüksuse juht täidesaatva riigivõimu asutuse siseauditeerimise üldeeskirjas sätestatud korras siseaudiitori aruande, milles avaldab arvamust sisekontrollisüsteemi rakendamise ja selle tulemuslikkuse kohta.”.

§ 8. Äriseadustiku muutmine

Äriseadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 97 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

„(12) Kui ühing kapitaliseerib immateriaalse põhivarana arendustegevusega seotud väljaminekuid ja arendusväljaminekud ei ole täielikult amortiseeritud, ei tohi kasumit jaotada, välja arvatud juhul, kui reservide, mida on võimalik kasutada kasumi jaotamiseks, ja eelmiste perioodide jaotamata kasumi summa on vähemalt võrdne amortiseerimata arendusväljaminekutega.”;

2) paragrahvi 971 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Raamatupidamise seaduse § 29 lõike 5 või 6 kohaselt konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande koostamisest vabastatud täisühing peab kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates esitama äriregistrile emaettevõtja koostatud konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande koos vandeaudiitori aruandega, kui audiitorkontroll on kohustuslik. Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruannet ega vandeaudiitori aruannet ei pea äriregistrile esitama, kui emaettevõtja on Eestis registreeritud juriidiline isik.”;

3) paragrahvi 157 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Kui ühing kapitaliseerib immateriaalse põhivarana arendustegevusega seotud väljaminekuid ja arendusväljaminekud ei ole täielikult amortiseeritud, ei tohi kasumit jaotada, välja arvatud juhul, kui reservide, mida on võimalik kasutada kasumi jaotamiseks, ja eelmiste perioodide jaotamata kasumi summa on vähemalt võrdne amortiseerimata arendusväljaminekutega.”;

4) paragrahvi 179 täiendatakse lõikega 42 järgmises sõnastuses:

„(42) Raamatupidamise seaduse § 29 lõike 5 või 6 kohaselt peab konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande koostamisest vabastatud äriühingu juhatus kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates esitama äriregistrile emaettevõtja koostatud konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande koos vandeaudiitori aruandega, kui audiitorkontroll on kohustuslik. Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruannet ega vandeaudiitori aruannet ei pea äriregistrile esitama, kui emaettevõtja on Eestis registreeritud juriidiline isik.”;

5) paragrahvi 334 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Raamatupidamise seaduse § 29 lõike 5 või 6 kohaselt konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande koostamisest vabastatud äriühingu juhatus peab kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates esitama äriregistrile emaettevõtja koostatud konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande koos vandeaudiitori aruandega, kui audiitorkontroll on kohustuslik. Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruannet ega vandeaudiitori aruannet ei pea äriregistrile esitama, kui emaettevõtja on Eestis registreeritud juriidiline isik.”;

6) paragrahvi 335 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

„(12) Kui ühing kapitaliseerib immateriaalse põhivarana arendustegevusega seotud väljaminekuid ja arendusväljaminekud ei ole täielikult amortiseeritud, ei tohi kasumit jaotada, välja arvatud juhul, kui reservide, mida on võimalik kasutada kasumi jaotamiseks, ja eelmiste perioodide jaotamata kasumi summa on vähemalt võrdne amortiseerimata arendusväljaminekutega.”.

§ 9. Seaduse jõustumine

 (1) Käesolev seadus jõustub 2016. aasta 1. jaanuaril.

 (2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1, 5, 6, 9, 16, 36, 37, 38, 40 ja 41 jõustuvad 2017. aasta 1. jaanuaril.

 (3) Käesoleva seaduse §-d 3 ja 6 jõustuvad 2016. aasta 1. veebruaril.

Eiki Nestor
Riigikogu esimees

Lisa 1 Bilansiskeem

Lisa 2 Kasumiaruande skeemid
27.01.2016 14:08
Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus lisa tekstis "Muud finantstulud ja -kulud" Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 3 alusel arvestades Riigikogu Kantselei 26.01.2016 taotlust nr 4-14/16-9/2